16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Söövitamisel tekib pinnale relj<strong>ee</strong>f, mis võimaldab eristada üksikuid terasid. Terade vahelised piirid<br />

on tumedad (joon 3-13) ja erinevalt orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> terad on erineva heledusega (joon 3-14).<br />

Elektronmikroskoobis kasutatakse valguskiirte asemel elektronkiirt, mis koosneb suure kiiruseni<br />

kiirenda<strong>tud</strong> elektronidest, mida võib käsitleda kui laineid, mille λ = 1/v.<br />

Transmissioonmikroskoobis kasutatakse läbivaid kiiri (joon 3-15). Max suurendus kuni 1000000 x.<br />

Skan<strong>ee</strong>rivas elektronmikroskoobis (SEM) skan<strong>ee</strong>ritakse p<strong>ee</strong>nikese elektronkiirega objekti pinda ja<br />

kujutis saadakse objektilt p<strong>ee</strong>geldunud sekundaarsete elektronide abil. Resolutsioon (lahutusvõime)<br />

on umbes 5 nm ja suurendus võimalik väga laias piirkonnas (15 – 100000 x).<br />

4 DIFUSIOON TAHKETES MATERJALIDES<br />

Difusioon on üks aine ülekande vorme.<br />

Difusioon – s<strong>ee</strong> on aine osakeste (aatomite, ioonide või molekulide) ülekandumine kontsentratsiooni<br />

erinevuse tõ<strong>ttu</strong>. Difusioon saab toimuda temperatuuril, kus osakeste liikuvus on küllalt suur<br />

(vibratsioonienergia on küllalt suur).<br />

Difusiooni näide on esita<strong>tud</strong> joonisel 4-1 (Cu ja Ni vastastikune difusioon). Sellist difusiooni võib<br />

vaadelda kui lisandi difusiooni. Võib toimuda ka materjali enda osakeste difusioon – osakesed<br />

vahetavad kohti. S<strong>ee</strong> on omadifusioon.<br />

4.1 Difusiooni mehhanismid<br />

Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõ<strong>ttu</strong> võib mõni aatom<br />

omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda<br />

energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse<br />

difusiooni aktiv<strong>ee</strong>rimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes<br />

aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi:<br />

E *<br />

n = N ⋅ C ⋅ exp( − )<br />

(4.1)<br />

kT<br />

kus N – aatomite üldine kontsentratsioon;<br />

C – mingi konstant;<br />

E* - aktiv<strong>ee</strong>rimise energia.<br />

Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. S<strong>ee</strong>juures<br />

kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre<br />

deform<strong>ee</strong>rimiseks liikumisel.<br />

Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täide<strong>tud</strong> kaks tingimust:<br />

1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna;<br />

2) aatom peab olema aktiivne.<br />

Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi.<br />

4.1.1 Vakantsmehhanism<br />

Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel<br />

toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekk<strong>ee</strong>nergiast ja<br />

kohavahetuse energiast (joon 4-2). E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuur.<br />

15

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!