KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Söövitamisel tekib pinnale relj<strong>ee</strong>f, mis võimaldab eristada üksikuid terasid. Terade vahelised piirid<br />
on tumedad (joon 3-13) ja erinevalt orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> terad on erineva heledusega (joon 3-14).<br />
Elektronmikroskoobis kasutatakse valguskiirte asemel elektronkiirt, mis koosneb suure kiiruseni<br />
kiirenda<strong>tud</strong> elektronidest, mida võib käsitleda kui laineid, mille λ = 1/v.<br />
Transmissioonmikroskoobis kasutatakse läbivaid kiiri (joon 3-15). Max suurendus kuni 1000000 x.<br />
Skan<strong>ee</strong>rivas elektronmikroskoobis (SEM) skan<strong>ee</strong>ritakse p<strong>ee</strong>nikese elektronkiirega objekti pinda ja<br />
kujutis saadakse objektilt p<strong>ee</strong>geldunud sekundaarsete elektronide abil. Resolutsioon (lahutusvõime)<br />
on umbes 5 nm ja suurendus võimalik väga laias piirkonnas (15 – 100000 x).<br />
4 DIFUSIOON TAHKETES MATERJALIDES<br />
Difusioon on üks aine ülekande vorme.<br />
Difusioon – s<strong>ee</strong> on aine osakeste (aatomite, ioonide või molekulide) ülekandumine kontsentratsiooni<br />
erinevuse tõ<strong>ttu</strong>. Difusioon saab toimuda temperatuuril, kus osakeste liikuvus on küllalt suur<br />
(vibratsioonienergia on küllalt suur).<br />
Difusiooni näide on esita<strong>tud</strong> joonisel 4-1 (Cu ja Ni vastastikune difusioon). Sellist difusiooni võib<br />
vaadelda kui lisandi difusiooni. Võib toimuda ka materjali enda osakeste difusioon – osakesed<br />
vahetavad kohti. S<strong>ee</strong> on omadifusioon.<br />
4.1 Difusiooni mehhanismid<br />
Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõ<strong>ttu</strong> võib mõni aatom<br />
omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda<br />
energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse<br />
difusiooni aktiv<strong>ee</strong>rimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes<br />
aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi:<br />
E *<br />
n = N ⋅ C ⋅ exp( − )<br />
(4.1)<br />
kT<br />
kus N – aatomite üldine kontsentratsioon;<br />
C – mingi konstant;<br />
E* - aktiv<strong>ee</strong>rimise energia.<br />
Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. S<strong>ee</strong>juures<br />
kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre<br />
deform<strong>ee</strong>rimiseks liikumisel.<br />
Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täide<strong>tud</strong> kaks tingimust:<br />
1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna;<br />
2) aatom peab olema aktiivne.<br />
Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi.<br />
4.1.1 Vakantsmehhanism<br />
Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel<br />
toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekk<strong>ee</strong>nergiast ja<br />
kohavahetuse energiast (joon 4-2). E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuur.<br />
15