Vali õige kuivati - Eesti Maaviljeluse Instituut

I M A AV
E E S T
I L J E L U S E I N S T
I T U U T
Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)
Mehhaniseerimise osakond
Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa
INFOLEHT NR. 178/2005
Vali õige kuivati
Põllumajandusmasinate valikul lähtutakse soovist muuta ja võtta
kasutusele uusi tehnoloogiaid, mille abil saab tõsta põllumajandussaaduste
konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Tehnoloogiate uuendamise ja uute masinate soetamise protsessi on jagatav
järgmisteks etappideks:
1. Tehnoloogiate analüüs põllumajandusettevõttes. Selgitatakse ettevõtte
tehnoloogiline tase ja arenguvõimalused. Olemasolevaid tehnoloogiaid
võrreldakse rahvusvahelise tasemega.
2. Tehnoloogiate arengutrendide selgitamine.
3. Info kogumine uute tehnoloogiate ja masinate kohta. Infot nii
tehnoloogiate arengutrendide kui uute tehnoloogiate ja masinate kohta
saadakse Eesti ja välismaa teadusinstituutidest, masinafirmadest,
nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja masinaid kasutavatest ettevõtetest,
mitmesugustest publikatsioonidest, internetist jm.
4. Tehnoloogiate valik. Valitakse näiteks, kas jätkata mullaharimise-külvi
tavatehnoloogiat või hakata rakendama otsekülvitehnoloogiat, kas
tranšee- või tunnelsilotehnoloogiat, kas söödavilja kuivatus- või
konservimistehnoloogiat jms.
5. Majandusanalüüsid. Majandusanalüüsi meetoditega selgitatakse erinevate
masinate masinatöökulud (algoritmid on EMVI kodulehel www.eria.ee)
erinevate aastatootluste korral ning uute tehnoloogiate ja masinate mõjud
põllumajandussaaduste tootmise tasuvusele.
6. Masinate valik. Masinate valiku põhikriteeriumiteks on peale
majandusanalüüsi tulemuste ka masina kasutajasõbralikkus (on tööohutu
ja mugav, reguleerimine on lihtne, kasutusjuhendis on kõik vajalik kirjas),
välja- ja täiendõppe, tehnilise teenindamise ja remondi kättesaadavus,
kiirus ning kvaliteet jms.
Kuidas peaks põllumees tegutsema oma ettevõttele sobiva viljakuivati valikul.
Kuivatid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg aastas lühike, mistõttu kuivati
valik peab olema optimaalne.

Kuivatite vajadus ja investeeringunõudlus
Kui teravilja kasvupind Eestis on 330 ja rapsiseemnel 60 tuh ha, siis on teravilja
ja rapsi keskmiste saagikuste, vastavalt 2,4…3,5 ja 1,3…2,2 t/ha korral vajalik
soetada uusi kuivateid vastavalt kogutootlikkusega (niiskusega 18% vilja
kuivatamisel niiskuseni 14%) 3810…6836 t/h (investeeringunõudlus 535…960
milj krooni).
Vilja/rapsi
saagikus
t/ha
Uusi kuivatite
vajadus
t/h (∆w=4%)
Investeeringud
kokku
milj krooni
2,4/1,3 3810 535
3,0/1,8 5369 755
3,5/2,2 6836 960
Kuivatite vähesus venitab veel väga paljudes ettevõtetes teravilja ja rapsi
koristustöid. Palju kasutatakse veel vanu ebaökonoomseid Vene firmade
kuivateid. Alates 2003.a., kui hakati SAPARD-i rahadega toetama ka
kuivatiseadmete soetamisi hoogustus uute nüüdisaegsete viljakuivatlate
rajamine. 2003-2004.a. investeeriti uutesse kuivatis-seadmetesse kokku 78,3
milj kr, mis on aga kõigest 8,2…14,6% investeeringuvajadusest. 23. novembri
seisuga oli PRIA 2005.a. rahuldanud vilja kuivatiseadmete ja viljahoidlate osas
põllumeeste taotlusi kokku 29,0 milj krooni ulatuses, sellest oli taotlejatele välja
makstud kõigest 5,28 milj krooni. Seega on kuivatite alal arenguruumi veel
küllalt.
Viljakuivatite arengusuundi:
• valmistatakse järjest suurema tootlikkusega pidevkuivateid;
• valmistatakse rändkuivateid;
• valmistatakse õues töötavaid kuivateid;
• järjest täiuslikumad on kuivatusprotsessi juhtimise automaatikaseadmed;
• energia erikulud vähenevad;
• uute kuivatite töökindlus on suurem ja teenindamine suhteliselt lihtne.
Uute kuivatite valik on suur
Eesti põllumajandusettevõtted saavad osta järgmiste kuivatifirmade mitusada
erinevat tüüpi ja marki ning tootlikkusega kuni 70 t/h (kui vilja niiskust
vähendatakse 4% võrra) kuivateid:
• Soome firmade Antti, Arska ja Mepu
• Taani firmade Cimbria, Kongskilde, Crocus,
• Saksa firmade Stela, Riela, Petkus, Schmidt-Seeger,
• Rootsi firma Akron-Svegma (tulemas on firma Tornum),
• Itaalia firma MECMAR,
• USA firmade DMC ja DELUX viljakuivateid.

Kuivatlaseadmete maaletoojad
Kuivatifirma ja koduleht Maaletooja ja koduleht Kontaktisik ja -andmed
RIELA (Saksamaa)
www.riela.de
A. Tammel AS, www.atammel.ee
Aadress: Turu 7, 48303 Jõgeva
Indrek Tammel, tel 50 47 539
e-post: info@tammel.ee
PETKUS (Saksamaa)
www.petkus.de
Agriland
www.agriland.ee
Jaanus Meier, tel: 55 25 077 ja 7
371 422
NEUERO (Saksamaa)
www.neuero-farm.de
Aadress: Pärnu mnt 388b, 11612 e-post: jaanus@agriland.ee
Tallinn ja Tähe 106a, 51013 Tartu
Antti-Teollisuus
(Soome)
www.anti-teollisuus.fi
DAMAS (Taani)
www.damas.com
CIMBRIA (Taani)
www.cimbria.dk
ARSKA (Soome)
www.arska-metalli.fi
STELA (Saksamaa)
www.stela.de
MEPU (Soome)
www.mepu.fi
KONGSKILDE (Taani)
www.kongskilde.com
WESTRUP (Taani)
www.westrup.com
AKRON-SVEGMA
(Rootsi) www.akron.se
DMC (USA)
www.dmc-davidmanufacturing.com
DELUX (USA)
www.deluxmfg.com
CROCUS (Taani)
www.crocus.dk
MECMAR (Itaalia)
www.mecmar.it
CROCUS (Taani)
www.crocus.dk
Antti-Teollisuus Eesti
Aadress: Vilmsi 53, 10147 Tallinn
Kesko Agro Eesti AS
www.keskoagro.ee
Aadress: Põrguvälja tee 3a, 75301
Pildiküla, Rae vald, Harjumaa
Mecro AS www.stokker.ee
Aadress: Peterburi tee 44, 11415
Tallinn
Sampo Grupp OÜ
www.sampogrupp.ee
Aadress: Tehnika 9, 72213 Türi; Fr.
R. Kreutzvaldi 56, 51014 Tartu;
Soasepa Seemnekaubanduse OÜ
www.soasepa.ee
Aadress: Viadukti 42, 11313
Tallinn
Tatoli AS
www.tatoli.ee
Aadress: Lohkva küla, Luunja
vald, 51013, Tartumaa
OÜ Rodnas. www.mecmar.fie.ee
Aadress: Staadioni 17, 79001 Kehtna
Starfeld OÜ. www.starfeld.ee
Aadress: Ropkamõisa 10, 50113
Tartu; Vabaduse 38, 68401 Valga
Rein Hanni, tel: 50 52 624 ja 6009
454
e-post: rein.hanni@antti.ee
Ivo Sinivee
Tel: 52 57 009; e-post:
ivo.sinivee@keskoagro.ee
Orvet Holst
Tel: 50 17 380
e-post:
Teet Laanemets e-post:
teet.laanemets@sampogrupp.ee
Tel: 50 82 759 ja 654 1786
Gabriel Paulberg
E-post: gabriel@soasepa.ee
Tel: ………………
Renno Kartsep
E-post: renno@tatoli.ee
Tel: 52 91 701
Kaspar Järvela. E-post:
info@mecmar.fie.ee
Tel: 50 848 67
Margus Mahoni
E-post: margus@starfeld.ee
Tel: 51 55 009 ja 7 346 855
Elva Rauakoda OÜ Aadress: Kirde 3, 61506 Elva Aare Hansen
E-post: elvaraud@hot.ee
Tel: 50 87 114

Tehnoloogia valik - kas kuivatada või konservida
Eesti oludes jääb vilja ja heinaseemne kuivatatult niiskuseni 13…14% ja
rapsiseemne niiskuseni 7…8% säilitamine põhiliseks säilitusviisiks.
Kuivatikütuse hind tõusis sel aastal ca 1,5 korda, mistõttu tõusis tänavu taas
suurem huvi söödavilja niiskelt säilitusviiside vastu. Eestis on üle 20 aasta
söödavilja ka konservitud (terved terad karbamiidiga ja propioonhappega,
muljutud terad silokonservatidega ja melassiga). Sel aastal konserviti
esmakordselt silokonservantidega muljutud söödavilja kiletunnelitesse kokku 11
tuh tonni. Lõpphinnangu sellele säilitus-tehnoloogiale saab anda pärast selle
söötmist loomadele. Niiske söödavilja konservimine on kasulik, sest
viljakoristust saab alustada varem ja konservimiskulud on 1,5…2 korda
väiksemad kui näiteks niiskusega 28…30% vilja kuivatuskulud.
Soovitusi kuivatite ja kuivatustehnoloogia valikuks:
• kõigepealt tuleb otsustada, kas paigutada uus kuivati, seemnepuhastid jms
olemasolevasse või uude hoonesse, või õue;
• valige, kas soetada pidevtoimeline (lüh. pidevkuivati) või portsjonkuivati.
Portsjonkuivati teenindamine on lihtsam (kuivataja ei pea olema pidevalt
kuivati juures), kuid pidevkuivati eritootlikkus kuivati mahu kohta on
suurem, sest ei ole “ajakadusid” kuivati täitmiseks, tühjendamiseks ja vilja
jahutamiseks. Suured kuivatid on reeglina pidevkuivatid;
• valige, kas ostate paikse või teisaldatava kuivati (rändkuivati).
Rändkuivatid sobivad väiksematele ettevõtetele. Nende põhieelised – need
saab kiiresti tööle rakendada (pole vaja ehitusprojekti ja montaažtöid) ja
näiteks ühiskasutuses oleva kuivati saab kiiresti teisaldada ühest talust
teise;
• seemnevilja kuivatamiseks tuleb valida kuivatid, kus saab kuivatada ka
väikesi seemnekoguseid (näiteks šahtkuivatid, kus saab kuivatusõhu
kanaleid ridade kaupa klappidega sulgeda);
• arvutage kuivati vajalik passitootlikkus. Kuivati ost on majanduslikult
tasuv, kui pidevtoimelistes šahtkuivatites kuivatatakse aastas
passitootlikkuse 1 t/h (vilja niiskuse vähendamisel 4% võrra) kohta
vähemalt 180…200 t vilja ja portsjon-šahtkuivatites – vähemalt 50
kuivatitäit vilja aastas. Eelsoojendades vilja enne kuivatisse laadimist ja
jahutades selle pärast kuivatamist ventileerpunkris on portsjonkuivatis
aastas kuivatatud koguni 160 kuivatitäit vilja ja rapsiseemet;
• valige kuivateid maaletoovate firmade hulgast 3 firmat ja tehke neile
kuivatiostu pakkumised; valige firmadest saadud hinnapakkumiste ja
nendele vastavate kuivatite komplektsuste jms alusel omale sobiv kuivati;
• kuivati erihind on üks olulisemaid näitajaid: mida suurem on kuivati
tootlikkus või maht, seda väiksem on erihind:

Pidevkuivati tootlikkus 2 4 8 12 16 20 25 30
(4%) t/h
Pidevkuivati erihind tuh 165 150 140 134 130 128 126 124
EEK/t/h
Portsjonkuivati maht m 3 10 16 20 26 30 34 40 50
Portsjonkuivati erihind 42,0 32,3 27,7 23,5 22,1 21,6 20,7 20,0
EEK/m 3
• hind sõltub aga kuivati komplektsusest. Näiteks vilja lõppniiskuse
automaatika maksab üsna palju, kuid see muudab kuivataja töö kergemaks,
suurendab tootlikkust ja säästab energiat;
• lääne šahtkuivatite tootlikkus sõltub kuivatusõhu temperatuurist järgmiselt:
Kuivatusõhu temperatuur, °C 70 80 90 105 125
Kuivati tootlikkuse koefitsient 0,8 1,0 1,16 1,44 1,8
• kuivatite potentsiaalse aastatootluse kalkuleerimisel tuleb arvestada tabelis
esitatud kuivatite tootlikkuse paranduskoefitsientidega:
Seemnete
Seemnete algniiskus, %
lõppniiskus, % 18 20 22 25 28 30 35
14 1,25 1,0 0,83 0,65 0,53 0,47 0,30
13 1,0 0,86 0,74 0,60 0,50 0,44 0,29
• tellige kuivatustehnoloogiat tundvalt projektorganisatsioonilt kuivatla
projekt;
• eelpuhastid on vajalikud eriti šahtkuivatite ees;
• ventileerpunkrid tõstavad kuivatite aastatootlust;
• ka põrandhoidla niiske vilja eelsäilitamiseks on hea – kuivem vili eelsäilib
niisama, niiskema jaoks saab paigaldada teisaldatavad ventileerimisseadmed.
Kuivatite kasutuskogemusi:
• kõikides uutes lääne kuivatites on rakendatud nüüdisaegne
kuivatustehnoloogia. On aga rida näitajaid, mida kuivati valikul võiks
silmas pidada;
• lääne kuivatite tegelikud tootlikkused on 1,25…2 korda väiksemad, kui on
kuivatite reklaamprospektides esitatud. Kuivatite passitootlikkused antakse
reeglina ühtlase algniiskuse ja küpsusega vilja kuivatamisel. Eesti oludes on
aga vili peaaegu alati ebaühtlaselt valminud (ka küps vili sisaldab tihti
rohekaid, väga niiskeid teri), mis põhjustabki kuivatite tegeliku tootlikkuste
languse;

• lääne puhta sooja õhuga töötavates šahtkuivatites kulub niiskest viljast 1 kg
vee eemaldamiseks soojusenergiat 1200…1300 kcal. Kuivatusõhu
retsirkulatsioonsüsteemiga šahtkuivatites on aga soojusenergia erikulu
kõigest ca 1000 kcal. Mida niiskemat vilja kuivatatakse, seda väiksem on
soojusenergia erikulu vilja kuivatamisel;
• šahtkuivatite kuivatuskambrite ja kuivatusõhu torustiku katmine
soojusisolatsioonikihiga (klaas- või kivivill, penoplast) vähendab
soojusenergia erikulu vilja kuivatamisel 10…20%, kuid augustikuu lõpu ja
septembrikuu jahedatel öödel kuni 2 korda (Soome andmed);
• nüüdiseaegsed vedelkütusepõletid ja kuivatisahjud võimaldavad kvaliteetse
vedela või gaasilise kuivatikütuse korral kuivatada vilja ka koldegaaside ja
õhu seguga. Soojusenergia kokkuhoid koldegaaside ja õhu seguga
töötavates kuivatites on keskmiselt 15%;
• lääne kuivatite korrashoiukulud on kuni 7 aasta vanuste šahtkuivatite
juures väga väikesed – kõigest kuni 1% kuivati hinnast;
• teraviljakuivati on soovitatav osta alati teatud varuga, sest “aastad ei ole
vennad” ja Eestis on iga 10 aastase perioodi sees 2…3 väga halva
koristusilmastikuga aastat, kus tuleb kuivatada tavalise kuni 22%-lise
niiskusega vilja asemel kuni 35%-lise niiskusega vilja;
• paljud uusimad kuivatid töötavad edukalt õues;
• kuivatlates vilja teisaldamiseks 2 tehnoloogiavarianti:
1) koppelevaatorite+valgtorudega ja
2) koppelevaatorite+valgtorude+rõht/kaldkonveieritega. Lisakonveierite
5…10%-line lisamaksumus tõstab vilja kuivatuskulusid 2,5…4,5%;
• kuivatid levitavad tolmu ja nende ventilaatorid tekitavad palju müra. Mitu
kuivatifirmat pakuvad nende pahede vältimiseks summuteid ja tolmufilterventilaatoreid.
Kui palju need seadmed tõstavad kuivatuskulusid:
1) kui summuti tõstab kuivatihinda 2,5…3%, siis kuivatuskulud
suurenevad 1…1,5%;
2) kui tolmufilter-ventilaator tõstab kuivatihinda kuni 5%, siis
kuivatuskulud suurenevad kuni 2,5%;
• õues olevate šahtkuivatite ülaossa on soovitatav paigaldada ventilaator, mis
tõmbab seal pidevalt ära tolmu ja muud kerged lisandid, mis muidu
jahedate ilmade korral tekkiva kondensvee tõttu settivad nii kuivatuskambri
ja koppelevaatori ülaosa ning valgtorude siseseinte külge;
• lääne ventileerpunkrid vajaksid niiske vilja õhustamiseks suuremaid
ventilaatoreid;
• mida suurema tootlikkusega töötavad koppelevaatorid jt konveierid, seda
vähem vigastavad need viljateri; mida suurem koppelevaator, seda suurem
on portsjonkuivati tootlikkus;
• väga pikad ja suure kadenurga alla paigutatud valgtorud vigastavad
viljateri;
• kasulik on kuivatada kuivemat vilja:

Vilja niiskuse vähenemine 20-14% 25-14% 30-14%
Kuivati tootlikkus t/h 1,0 0,65 0,47
Kulub vedelkütust ltr/t 10,5 18,6 26,0
Kütusekulu kr/t (kui hind on 5 kr/ltr) 52,5 93,0 130,0
Sama kr/ha, kui saagikus on 3 t/ha 159 279 390,0
Kütusekulu kr/t (kui hind on 8 kr/ltr) 84,0 148,8 208,0
Sama kr/ha, kui saagikus on 3 t/ha 252 446,4 624,0
• kuivatiomanikel on kasulik teha teenustööd: kui näiteks kuivati
tootlikkusega 15 t/h töötab aastas 200 h, siis niiskusega 25% vilja
kuivatamisel on aastatootlus on 1760 t ja kuivatuskulud 310 kr/t. Kui aga
selle kuivati tööaeg aastas on 350 h, siis on aastatootlus 3070 t ja
kuivatuskulud 257 kr/t (rahavõit 53 kr/t);
• ülekuivatamine on kahjulik: kui kuivati tootlikkus niiskusega 25% vilja
kuivatamisel niiskuseni 14% on 6,5 t/h, siis kuivatades niiskuseni 11% on
tootlikkus kõigest 4,6 t/h, vedelkütus ülekulu on 5,5 ltr/t (44 kr/t);
• mõned levinumad vead vilja kuivatamisel:
1) pidevkuivatid töötavad portsjonkuivatitena;
2) ei usaldata vilja lõppniiskuse automaatikaseadet;
3) söödavilja kuivatakse liiga madala temperatuuriga.
Arvi Kallas
Eesti Maaviljeluse Instituudi direktor
ja mehhaniseerimise osakonna juhataja
E-post: arvi.kallas@eria.ee
Tel: 6711 541 ja 50 64 887

1. Viljakuivatla väiksemale talule firma 2. Saksa firma Schmidt Seeger pidevkuivati
Antti-Teollisuus portsjon-šahtkuivati
Tamsalus
ja nelja ventileerpunkri baasil
3. Traktorijõul töötav firma MECMAR (Itaalia) 4. Firma PETKUS pidekuivati
portsjonkuivati (maht 16 m 3 ) OÜ-s Taimistu Luunjas Laekveres
5. Viljakuivatla suurtootjale ARU POÜ-s 6. Viljakuivatla suurtootjale Haaslaval
firma Cimbria seadmete baasil
firma Stela seadmete baasil