KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber Loa ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 

L.KKL.HA-222658 

Loa taotluse registreerimisnumber 1 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 222658 

1.1. Ärinimi/Nimi OÜ Iru Elektrijaam 

1.2. Registrikood/Isikukood 11211326 

1. Käitaja 

andmed 

1.3. Aadress Peterburi tee 105, Maardu 74114 

telefon/faks 71 53 222 / 71 53 200 

e-post 

iru@energia.ee 

2.1. Käitise nimetus OÜ Iru Elektrijaam 

2.2. Käitise aadress Peterburi tee 105, 74114 Maardu 

2. Käitise 

andmed 

3. Tegevusala 

4. Loa andja 

andmed 

2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht 

Kristi Umbleja, keskkonnakaitse 

peaspetsialist 

telefon/faks 715 3001 / 715 3200 

e-post 

kristi.umbleja@iru.energia.ee 

2.4. Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 0446 

p.l 59°27´07´´ X= 6590823 

koordinaadid 

i.p 24°55´33´´ Y= 552513 

3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood 3 401000 Elektrienergia tootmine ja jaotus 

403000 Auru ja kuumaveevarustus 

3.2. Muude tegevusalade nimetused ja 

koodid 3 - 

3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on antud 

kompleksluba 

Auru- ja kuumaveevarustus (soojusenergia) 

ja elektrienergia tootmine 

Elektriline võimsus 190 MWe, 1664GWh/a 

3.4. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus 

elektrienergiat. 

Soojuslik võimsus 1060 MWth, 9286GWh/a 

soojusenergiat . 

3.5. Käitise lubatud tööaeg 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas 

4.1. Asutuse nimi 

Keskkonnaministeerium Harjumaa 

keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn 

4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, 

ametinimetus 

Kerli Rästa 

keskkonnateabe ja -korralduse 

peaspetsialist 

telefon/faks 67 44 809 / 67 44 801 

e-post 

kerli.rasta@keskkonnaamet.ee

PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA 

Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT). 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete 

nimetused 

Juhtimine ja kontroll 

Käitises on toimiv 

keskkonnajuhtimissüsteem, s.h. 

määratletud vastutused. Auditite 

läbiviimisel tehakse koostööd Eesti 

Energiaga. 

Kütusega varustamine Põhikütusena kasutatakse maagaasi, reservkütusena 

(kui gaasitarned katkema 

peaksid) nähakse ette kütteõli kasutamine. 

Auru tootmine 

Auru tootmine oma 

tarbeks 

Maagaasi põhitrass, s.h maaalused osad, 

kuuluvad osaliselt käitisele ja osaliselt 

Eesti Gaasile, sisetrassid (ainult 

maapealsed) käitisele. 

Kütuse põlemisel tekkiv soojus 

kasutatakse energiaploki kateldes 

ülekuumendatud auru tootmiseks. 

Katelde põletid paiknevad mitme 

tasapinnaliselt katla seintel. 

Iru Elektrijaamas on väikese võimsusega 

aurukatel oma vajaduse rahuldamiseks. 

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete 

erikulude ja heite näitajad 

Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem on 

sertifitseeritud ISO 14001 standardi ja EMAS 

määruse järgi. 

Maagaas saadakse trassist, kohapeal maagaasi ei 

varuta. 

Põhitrassi hooldab ja kontrollib Eesti Gaas. Sistrasside 

hooldus toimub vastavalt profülaktiliste ülevaatuste 

graafikule. 

Ülekuumendatud auru rõhk 140 bar (14 Mpa) ja 

temperatuur 560 °C. Elektri ja soojuse koostootmisel 

saavutatakse käitise soojuslik efektiivsus 74,3 

% (1. energiaplokk) ja 84 % (2. energiaplokk) 

[kuumendatud auru järgi]. 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

3.15.1.Keskkonnajuhtimise süsteem vastab 

käitise iseloomule. Sertifitseerimine 

soovituslik. 

7.1.1. Gaasiliste kütuste varusid 

põletusseadme juurde tavaliselt ei rajata. 

Reservkütusena kasutatakse vedelkütust, 

mille tarnimiseks on sõlmitud leping 

7.5.1. Gaasitorude ja -seadmete regulaarne 

kontroll, lekkeandurite ja alarmide 

kasutamine. 

7.1.4; 7.3.3; 7.5.1. Kütuse põlemisel tekkiv 

soojus kasutatakse ära ülekuumendatud auru 

tootmiseks. Rõhk kuni 290 baari ja 

temperatuur kuni 580 °C. Elektri ja soojuse 

koostootmisel on võimalik saavutada 

soojuslik efektiivsus 60-70 % (madalrõhu 

aur) ja kütuse järgi loetakse PVT tasemeks 

vähemalt 90 %. 

- 7.1.4. Katelde põletid on paigutatud kas 

mitmetasapinnaliselt katla seintele või 

tangentsiaalselt katla nurkadesse. 

Katla võimsus on 25 tonni auru tunnis (16 MWth). 

Seda katelt kasutatakse siis, kui elektrienergia 

7.1.4 . Enamik jõujaamu kasutab lisakatlaid, 

mis annavad suhteliselt madala rõhuga 

Vastavusmärge 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab

Elektri- ja 

soojusenergia 

koostootmine 

Energia tootmise 

efektiivsus 

Müraheite 

vähendamine 

Õliga saastunud vete 

käitlemine 

Käitises on võimalik koostootmine 

mõlema turbiini puhul. Kui kaugkütte 

soojusenergia vajadus on suurem, või kui 

koostootmine pole seoses madala 

soojuskoormusega tehniliselt võimalik, 

pannakse tööle veekatlad. 

Iru elektrijaamas toodetakse 

koostootmisreziimis 2 osa soojust : 1 osa 

elektrit. 

Toodetud elektrienergia suhe aurukateldes 

kasutatud kütuses sisalduvasse energiasse 

(alumise kütteväärtuse järgi). 

Energiatootmise protsessi kontroll toimub 

arvutiga - automaatne protsessi 

reguleerimine. 

Seadmetes tekkiva müra vähendamiseks 

rakendatakse erinevaid meetmeid. 

Katelde käivitamisel tekib lühiajaline 

tööstuspiirkonna normi ületav müra. 

Käitises on õliste vete kanalisatsioon, mis 

juhitakse läbi 

keskkanalisatsioonipumbamaja 

tootmise plokid ei tööta. 

Elektrijaamas on 2 energiablokki elektrilise 

võimsusega 80 MW ja 110 MW, soojusliku 

võimsusega 110 MW ja 220 MW. Kaugküttele 

vajaliku soojuse tagamiseks on kolm 116 MW 

veekatelt. 

Madal elektri hind piirab elektri tootmist. Kui gaasi 

hind tõuseb, siis võib tekkida olukord, kus elektri 

tootmine maagaasist ei ole põhjendatud. 

Praegu toodetakse elektrit tasemel 32 % kütuses 

sisalduvast energiast. 

Perioodiliselt kontrollitakse üle liigõhutegurid ja 

muud parameetrid. Arvestatakse kütuse ja õhu 

suhet, samuti hapniku sisaldust lahkuvates gaasides. 

Turbiinidel plekk-kate ja turbiinid asuvad hoones 

sees. Turbiinil oma vundament, mis on eraldatud 

hoone konstruktsioonidest. Pumbad asuvad 

hoonetes sees. Ventilaatorid asuvad õues, kuid 

kasutatakse vähese müraga mootoreid. Gradiiris 

ventilaatorid puuduvad. Gradiir ei ole olulise müra 

allikaks. 

Toimub 3-4 korda aastas, tavaline kestus 0,5 kuni 1 

tund, maksimaalselt 8 tundi. 

Keskkanalisatsiooni pumbajaamas 

õlipüüdmisseadmed (pealt kogumine). Läbi 

õlipüüduri suunatud vee kogust eraldi ei arvestata. 

kergelt ülekuumendatud auru. Seda 

kasutatakse ruumide kütteks ja seadmete 

tarvis, kui põhiseadmed ei tööta. 

7.1.6. Koostootmisel kasutatakse 

mitmesuguseid tehnilisi lahendusi vastavalt 

konkreetse käitise iseloomule ja tarbijate 

soojusenergia vajadusele. 

7.1.6. Mida kõrgem elektri hind võrreldes 

soojusega, seda eelistatum on kõrge 

elektri/soojuse tootmise suhe koos madala 

soojustoodanguga. 

7.5.2 Tabel 7.35. 38-40% olemasolevate 

seadmete jaoks. 

7.4.2. Põlemistingimuste kontroll arvutitega, 

et suurendada katla efektiivsust ja vähendada 

saasteainete heidet õhku. 

* paigutada turbiinid ja generaatorid suletud 

ruumi; 

* ruumide ventileerimise seadmed madala 

müraga; 

* auruturbiini vundamendi tehniline 

lahendus; 

* toitepumpade paigutamine suletud ruumi; 

* jahutustorni mõõduka müratasemega 

ventilaatorite paigaldamine. 

Korstna mürasummuti paigaldamine. 

Õlised veed juhitakse ära läbi õlipüüdja. 

7.3.5. Teke suurusjärgus 0,1 m 3 /h. Torude 

läbipesul kuni 150 m 3 /h, sel juhul õliga 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Ei ole 

otstarbekas 

rakendada 

Vastab

õlipüüdmisseadme. Suurem kogus õliga 

saastunud vett võib tekkida vedelkütuse 

torustike survekontrollil veega (toimub 

sagedusega 1 kuni 2 korda viie aasta 

jooksul). 

saastumist ei ole (ainult sete). 

Pinnase ja põhjavee 

kaitse kütuste ja 

kemikaalide 

käitlemisel 

Seadmed ja kemikaalide mahutid on 

betoonalustel ja /või –vannides. 

Betoonalustes on dreenisüsteem, mis suunab 

kogutud saastunud vee õliste vete kanalisatsiooni. 

7.4.1; 7.4.4. Pinnas on kaitstud ja varustatud 

dreenisüsteemiga, mis suubub õlipüüdurisse 

(vältimaks õlide jm. sattumist keskkonda). 

Vastab 

Veeheide katelde 

hooldamisel 

Katelde hooldamiseks rakendatakse Katla läbipuhkevesi neutraliseeritakse (süsteem 

erinevaid protsesse: pidev läbipuhe, töötab automaatses reziimis) ja suunatakse 

perioodiline läbipuhe. Katelde 

settebasseinidesse, kus toimub osaline heljuvaine 

konserveerimine suviseks seiskamiseks settimine. Keskkonda juhitav heitvee saasteainete 

toimub reeglina üks kord aastas, vajadusel sisaldus vastab kehtestatud nõuetele. 

sagedamini. Vajadusel tehakse katelde 

keemilist pesu (keskmiselt kord 5 aasta 

jooksul). 

7.3.5; 7.1.9; 7.4.4. Katlast hoolduse käigus 

väljalastud vesi kogutakse ja suunatakse 

neutraliseerimisele ja seejärel juhitakse 

keskkonda/kanalisatsiooni. Katel tuleks 

tühjaks lasta vähemalt 1 kord aastas. Kuna 

katlavesi sisaldab ammooniumioone, leelist 

või fosfaate, tuleb vajadusel vett enne 

keskkonda suunamist täiendavalt puhastada. 

Vastab 

Heide vette toorvee 

töötlemisest 

Tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatavat 

pinnavett selitatakse ja pehmendatakse. 

Veepehmendusseadmete regeneratiivvesi 

suunatakse neutraliseerimissüsteemi. 

7.3.5. Sisaldab tavaliselt naatriumkloriidi 

(tekib soolhappest ja naatriumhüdroksiidist). 

Vastab 

Läbipuhke jm vee 

töötlemisel tekkiva 

sette käitlus 

Läbipuhkeveed jm. tehnoloogilised 

heitveed juhitakse settebasseinidesse, kus 

toimub osaline heljuvaine settimine. 

Settebasseinid toimivad ühtlasi kogujatena. Sette 

eemaldamise vajadus puudub, kuna basseinid on 

projekteeritud 4 energiabloki jaoks. Praegu on 2 

energiablokki. Varasemast tegevusest tekkinud 

raskemetalle sisaldava sette käitlemislahendust 

uuritakse. 

7.4.4. Heitvete neutraliseerimisel ja 

selitamisel tekib muda, mida on vaja enne 

jäätmena käitlemist veetustada. 

Rakendamisek 

s puudub 

vajadus 

Vee saastumise 

vältimine 

Jäätmete teke 

Katelde ja seadmete pesemisel 

rakendatakse suletud tsükleid ja ka 

kuivpuhastust. 

Elektrijaamas gaasikütuse kasutamisel 

tekivad jäätmed peamiselt abitegevuste 

käigus. 

Heitveed neutraliseeritakse ja suunatakse 

settebasseinidesse. 

7.4.4. Katelde ja seadmete pesemisel 

võimaluse korral rakendada suletud tsükleid 

ja kuivpuhastust. 

- 7.3.6. Gaasiküttel katelde töös tekib vähe 

jäätmeid. Enim jäätmeid tekib abitegevuste ja 

vee töötlemiste käigus. 

Rakendatud 

vastavalt 

tehnilistele 

võimalustele 

Vastab

Jääkõlide teke 

Jäätmeteke 

veepehmenduse 

protsessis 

NOx heide õhku 

Turbiiniõlisid ei vahetata. Toimub õli 

regenereerimine tsentrifuugpuhastil ja 

õlikadude kompenseerimine 

Käitises toimub toorvee pehmendamine. 

Toimub põlemisprotsessi optimeerimine, 

et vähendada NOx teket. 

Energiaauditi käigus tehtud 

mõõtmistulemuste alusel. 

Õlivahetuse vajadus tekib siis, kui otsustatakse 

muuta kasutatava õli tüüpi. 

Veepehmenduses on kasutuses uued seadmed, 

mistõttu vaikude väljavahetamise tegelik sagedus ei 

ole vee teada. 

7.3.6. Turbiini õlisid vahetatakse tavaliselt 

kord 10 aasta tagant. Tavaliselt toimub uuel 

turbiinil õlivahetus ka peale töötama 

hakkamist. Jääkõli tekib 30-40 t/a 400 MWe 

üksuse kohta. 

7.3.6. Tekib jääkkemikaale ja 

ioonvahetusvaikusid. Vaike on vaja vahetada 

iga 3-5 aasta tagant. Kemikaalide ja vaigu 

kogused sõltuvad konkreetsest süsteemist. 

- 7.3.4. * Mida kõrgem leegi temperatuur, seda 

rohkem tekib NOx (kui toimub põlemine 

kütuse ja õhu stöhhiomeetrilises vahekorras); 

* kütuse/õhu segu viibimist põlemistsoonis 

saab vähendada suurema arvu põletite 

kasutamisega; * põlemisõhu niiskuse 

suurenemine aitab NOx teket vähendada 

(leegi temperatuur alaneb). 

Energiaplokkide kateldes on NOx maksimaalne 

heide (arvestatud NO 2 -na): 

* AK-1: 465 mg/Nm 3 (3% O 2 ); 

* AK-2: 300 mg/Nm 3 (3% O 2 ). 

Vastab 

Vastab 

Rakendatud 

vastavalt 

tehnilistele 

võimalustele 

* soojusvõimsus 50-500 MW: 300 mg/Nm 3 ; Vastab alates 

* soojusvõimsus >500 MW: 200 mg/Nm 3 01.01.2008 

AK-2 osas. 

AK-1 osas 

tehtud erand 

tulenevalt 

välisõhu kaitse 

seaduse §101. 

Saasteainete heide 

õhku 

On võimalik suitsugaaside 

retsirkuleerimine. 

Gaasiga kütmisel ei saa kasutada, kuna küttepindade 

temperatuur tõuseb üle lubatu. Masuudi kasutamise 

korral kasutatakse. 

- Energiaplokile nr 2 (AK-2, arukatel TGME-464) on 

paigaldatud madala NOx tekkega põletid. 

Põlemise liigõhutegurit hoitakse 

automaatselt arvutijuhtimissüsteemiga. 

Liigõhutegur on gaasiküttel ca 1,03 ja õliküttel ca 

1,05. 

7.4.3. Võimaldab vähendada NOx heidet. Gaasiga 

kütmisel ei ole 

tehniliselt 

rakendatav 

7.5.4 . Võimaldab vähendada NOx heidet. 

Olemasolevate katelde jaoks loetakse NOx 

PVT tasemeks 50-100/80-120 mg/Nm 3 

7.4.3. Liigõhu madal tase võimaldab 

vähendada NOx ja CO heitkogust ning 

Vastab, alates 

2007.a 

Vastab

CO heide õhku - Vingugaasi sisaldus korstna suitsugaasides on 

suurusjärgus 50-60 mg/Nm 3 (3% O 2 ). 

suurendada katla efektiivsust. 

7.5.4. CO taseme madalal hoidmiseks on vaja Vastab 

täielikku põlemist, sobivat katla ehitust, 

asjakohast seire- ja hooldussüsteemi. 

Olemasolevate katelde jaoks on PVT tase 30- 

100 mg/Nm 3 

Kasutatud PVT dokumendid: 

• European Commission. Draft Reference Document on Best Available Techniques for the Large Combustion Plants. November 2004 (Final draft). 

Kättesaadav: http://www.envir.ee/ippc/ 

Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise 

PVT rakendamise tähtaeg 

investeeringud 

Katelde töö NOx heitme vähendamiseks paigaldada madala NOx tekkega põletid. - 31. detsember 2007 

(Täidetud)

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

Toorme, kemikaalide, abimaterjalide ja 

pooltoodete säästlik kasutamine 

Vee säästlik kasutamine 

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine 

Abimaterjalide kulu viia optimaalse 

miinimumini automaatsete süsteemide 

rakendamisega veepuhastuses. 

Soolaärastussüsteemis lisada reagente 

automaatselt, kogu veepuhastus peab 

toimuma automatiseeritult. 

Turbiini- ja trafoõlisid puhastada 

perioodiliselt nende tööea pikendamiseks. 

Veepuhastussüsteemis kasutada pehmendamisel-deioniseerimisel 

automaatrežiimi. 

NOx heitme vähendamiseks paigaldada 

madala NOx tekkega põletid. 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

- + - Pidevalt 

- - - Pidevalt 


- + - 31. detsember 

2007 

(Täidetud) 

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine ei rakendata - - - - 

Energia ja kütuse tõhus kasutamine ei rakendata - - - - 

Jäätmetekke vältimine 

Jäätmetekke minimeerimine 

Toorvee ettevalmistamise protsessid peavad 

töötama automatiseeritult ning optimaalses 

režiimis, et vältida ülemäärast kemikaalide 

kasutamist. 

Turbiiniõlide mehaaniline puhastamine õlide 

tööea pikendamiseks. 



Jäätmete taaskasutamine ei rakendata - - - - 

Jäätmete kõrvaldamine 

Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat 

jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud 

jäätmed anda üle ohtlike jäätmete 

käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale 

ettevõttele. 

- - - Pidevalt

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Reovee tekke vähendamine ei rakendata - - - - 

Pinnase kaitse 

Pinna- ja põhjavee kaitse 

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või 

vähendamine 

Kemikaalide käitlemisel rakendada kõiki 

tehnoloogilisi, tehnilisi ja töökorralduslikke 

meetmeid kemikaalidest tuleneda võiva veeja 

pinnasereostuse vältimiseks. 

Käitise ruumide põrandad on betoneeritud ja 

väljas paiknevate jäätmekonteinerite pind on 

asfalteeritud. 

Õliga saastunud vesi juhitakse läbi 

õlipüüduri. 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 




ei rakendata - - - - 

Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine ei rakendata - - - - 

Muud asjakohased meetmed 

Katelde läbipuhumine ja käivitamine 

teostada päevasel ajal. - 

Teavitada kohalikku omavalitsust tekkinud 

õhusaaste ja veesaaste lubatud määrade 

ületamisest sesoses avariiolukordadega. 

- - Pidevalt 

- - - Koheselt 

avariijuhtumi 

tekkimisel

TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE 

Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus säilitamisviis 1 , 

mahuti tüüp 

nr plaanil või 

kaardil 

Toore 

puuduvad 

Abimaterjalid 

34031910 Määrdeõlid Abiteenistuse hoones 

tarnija pakendis 

39140000 Ioonvahetusmaterjal Abiteenistuse hoones 

toorvee puhastile tarnija pakendis 

27101981 Turbiiniõlid Turbiini juures ja 

reservmahuti 0,8t 

27101993 Trafo- jm. 

Trafodes, trafode 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m 3 

alltegevusvaldkond või 

tehnoloogiaprotsess 

kogus erikulu, t, m 3 , 

kokku, t/a või jääb tootesse, kWh või muud 

m 3 /a 

% 

tooteühiku 

kohta 

Skeem 6-2, nr 1 5.0 t Seadmete hooldamine 100.0 t/a - - 

Skeem 6-2, nr 1 2.2 m3 Toorvee pehmendamine 22.0 m3/a - - 

Skeem 6-2, 

peatootmishoones 

Kaart 2, nr 13, 14 

40.8 t Elektrienergia tootmine 40.0 t/a - - 

87.0 t Elektrienergia tootmine ja 

ülekandmine 

10.0 t/a - - 

Skeem 6-2, nr 2 35.0 t Toorvee pehmendamine 1275.0 t/a - - 

isolatsiooniõlid platsil 

25010051 Naatriumkloriid Soolalaos mahutid 15 

m 3 ja 20 m 3 

28142000 Ammoniaakvesi 1,2% Mahutid 4,5 m 3 Skeem 6-1, nr 3 4.5 t Katlavee ettevalmistus 4.5 t/a - - 

28332200 Koagulant (8 % 

alumiiniumoksiid) 

28352300 Trinaatriumfosfaat 

(tahkel kujul ja 0,5%) 

- Flokulant Fennopol A 

321 (tahkel kujul ja 

0,05% lahus) 

Pooltooted 

puuduvad 

Abiteenistuse hoones Skeem 6-2, nr 3 60.0 t Toorvee ettevalmistus 565.0 t/a - - 

Skeem 6-2 nr 3 8.0 t Lisand veele seadmete 

Kotid 25 kg; Mahutid 

100.0 t/a - - 

8 m 3 korrosiooni vastu 

Kotid 25 kg; Mahutid Skeem 6-2 nr 3 3.6 t Helvestamiseks 40.0 t/a - - 

2x1,8 m 3 

1 

Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas 

või siseruumis.

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore 

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

säilitamisviis, 

mahuti tüüp 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Toore, abimaterjal või 

pooltoode 

KN nimetus 

kaubakood 

maksimaalne 

üheaegselt 

hoitav 

kogus, t või 

m 3 

kogus, 

t/a või 

m 3 /a 

erikulu, t, m 3 , 

kWh või muu 

tooteühiku 

kohta 

nimetus 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr 1 

tootmisprotsess 

ohukategooria 

R-lause 2 S-lause 2 sisaldus 

toormes, 

abimaterjalis, 

pooltootes, 

% 

puuduvad - - - - - - - - - - - - 

Abimaterjalid 

28151200 Naatriumhüdr 

oksiid 44% 

lahus 

28061000 Soolhape 30- 

37% 

28142000 Ammoniaakvesi, 

25% 

28289000 Naatriumhüpoklorit 

12% Cl 

Mahutid 2 x 32 

m 3 

Mahutid 2 x 32 

m 3 

Skeem 6- 

1, nr 1 

Skeem 6- 

1, nr 1 

140 l mahuti Skeem 6- 

1, nr 2 

Plastikmahuti 

1,0 m 3 

Skeem 6- 

1, nr 4 

28041000 Vesinik 4 x 20 m 3 survemahutid 

Kaart 2, 

nr 10 

29012900 Atsetüleen Balloonis, Skeem 6- 

töökodades 2 

28044000 Hapnik Balloonis, 

töökodades 

Skeem 6- 

2 

60.0 t Vee 

soolaärasta 

mine 

60.0 t Vee 

soolaärasta 

mine 

2.5 t Toitevee 

ettevalmista 

mine 

1.0 t Toorvee 

ettevalmistu 

s 

0.4 t Generaatori 

jahutamine 

0.24 m 3 Remonttöödel 

lõikamiseks 

0.64 m 3 Remonttöödel 

lõikamiseks 

780.0 t/ 

a 

1245.0 t/ 

a 

- Naatriumhüdroksiid 

- Vesinikkloriid 

30.0 t/a - Ammoniaakvesi 

62.0 t/a - Naatriumhüpoklorit 

1310-73-2 Sööbiv R35 S26-3- 

39-45 

7647-01-0 Sööbiv ja 

ärritav 

1336-21-6 Sööbiv ja 

keskkonn 

aohtlik 

44% 

R34, 37 S26,45 kuni 37% 

R34,50 S26- 

36/37/39- 

45-61 

7681-52-9 Sööbiv R31-34 S28-45- 

50 

25% 

100% 

175.0 t/ 

a 

- Vesinik 1333-74-0 Eriti 

tuleohtlik 

R12 S9-16-33 100% 

1.0 t/a - Atsetüleen 74-86-2 Eriti R5-6-12 S9-16-33 100% 

tuleohtlik 

3.0 t/a - Hapnik 7782-44-7 Oksüdeeri 

v 

R8 S17 100%

27111294 Propaan Balloonis 

töökodades 

29310095 Oksüetülidee 16 kg 

ndifosfoonha plastikkotid 

pe OEDFH 

100% 

2931 00 95 Oksüetülidee 

ndifosfoonha 

pe OEDFH 

0,5% ja 2,5% 

lahus 

- Boilex-500 1 

00% 

Pooltooted 

Mahutid 2,0+2,0 

m 3 

Mahutid 200 l 

(tarnija pakend, 

terasvaat) 

Skeem 6- 

2 

0.24 m 3 Metalli 

lõikamiseks 

Skeem 6- 1.0 t Gradiiri 

1 nr 2 

tsirksüsteemi 

katlakivivastane 

vee 

töötlemine 

Skeem 6- 

1 nr 2 

Skeem 6- 

2 nr 3 

4.0 m 3 Gradiiri 

tsirksüsteemi 

katlakivivast 

ane vee 

töötlemine 

0,2 m 3 Toitevee 

ettevalmistu 

s 

0.5 t/a - Propaan 74-98-6 Eriti 

tuleohtlik 

R12 S9-16 100% 

9.6 t/a - Oksüetülidee 2809-21-4 Ärritav R 34 S 25- 100% 

ndifosfoonha 

36/37/39- 

pe 

45 

48.0 t/a - Oksüetülidee 

ndifosfoonha 

pe 

0,2 m 3 - Metüül-etüülketoksiim 

2809-21-4 Ärritav R 34 S 25- 0,5-2,5% 

36/37/39- 

45 

96-29-7 Ärritav R-21-40- 

41-43 

S 13-23- 

26- 

36/37/39 

puuduvad - - - - - - - - - - - - 

85-100% 

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ohtlikke aineid sisaldavad tooted puuduvad.

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

tüüp maht kasutusele 

võtmise 

kuupäev, 

mahuti 

eluiga 

kaugus 

puurkaevudest 

Fiiberplastist 

maapealn 

e mahutid 

32 m 3 

2tk 

Mahutis 

sisalduva 

kemikaali, 

toorme 

nimetus 

2000 a. Soolhape 

HCl 37% 

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus 

Kontrollimise 

sagedus, 

viimase 

kontrollimise 

kuupäev 

10a. 

2007a. 

andmed 

tehnilise 

järelevalve 

kohta 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 

kontrolli alla. 

andmed 

hoolduse 

kohta 

2007a. 

Sisemine 

ülevaatus 

6 aasta 

tagant. 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Skeem 6- 

1, nr 1 

kaugus 

reovee 

äravoolutorustikust 

kaugus 

veekogudest 

Kaitsemeetmed 

5m 1,5km 0,5km Mahutile 

paigaldat 

ud 

süsifilter 

välisõhk vesi pinnas pinna- ja 

põhjavesi 

Mahuti asub eelise-ja 

happekindlas betoonvannis. 

Roostevabast 

terasest 

maapealn 

e mahutid 

32 m 3 

2tk 

2000 a. Naatriumhüdroksiid 

NaOH 44% 

10a. 

2007a 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 


2007a. 

Sisemine 

ülevaatus 

6 aasta 

tagant. 

Skeem 6- 

1, nr 1 

4m 1,5km 0,5km kinnine 

luugiga 

mahuti 



Fiiberplastist 

maapealn 

e mahutid 

20 m 3 ja 

21 m 3 

2 tk 

2000 a. Alumiiniu 

mhüdroksii 

d 

AL 2 (SO 4 ) 3 

8% 

10a. 

2007a 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 


2007a. 

Sisemine 

ülevaatus 

6 aasta 

tagant. 

Skeem 6- 

2, nr 3 


luugiga 

mahuti 



Fiiberplas 

tist 15 m 3 

maapealn 

e mahuti 

15 m 3 

1 tk 

2000 a. Naatriumkloriid 

NaCl 

100% 

10a. 

2007a 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 


2007a. 

Sisemine 

ülevaatus 

6 aasta 

tagant. 

Skeem 6- 

2, nr 2 


luugiga 

mahuti 


happekindlas betoonvannis.

õli paak 5,0 t 1980 Turbiiniõli Plaanilise 

remondi 

käigus 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 


2004a. 

Sisemine 

ülevaatus 

plaanilise 

remondi 

käigus 6 

aasta 

tagant. 

Skeem 

6-2, 

peatootm 

ishoones 

- - - kinnine 

mahuti 

Paagialune põrand välistab 

õli sattumise pinnasesse. 

õli paak 

2 tk. 

40,8 t 1979 

1980 

Turbiini 

õli 

Plaanilise 

remondi 

käigus 

Ei kuulu 

Tehnilise 

Järelvale 

Inspektsiooni 


2004a. 

Sisemine 

ülevaatus 

plaanilise 

remondi 

käigus 6 

aasta 

tagant. 

Skeem 

6-2, 

peatootm 

ishoones 

- - - Kinnine 

mahuti 

Paagialune põrand välistab 

õli sattumise pinnasesse.

VEEVÕTT JA HEITVEE NING TEISTE VETT SAASTAVATE AINETE SUUBLASSE JUHTIMINE 

Tabel 1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

1.1.1. Veehaarde nimetus Energia tootmiseks kasutatav vesi ja jahutusvesi võetakse Iru Elektrijaama pinnaveehaardest Pirita jõest. 

Olmevesi võetakse põhjaveehaaretest (vt järgmisest tabelist). 

1.1.2. Veehaarde kood 2 10892 

1.1.3. Geograafilised koordinaadid X= 6589801 

Y= 551983 

1.1.4. Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 

Energia tootmiseks kasutatav vesi 806 000 201 500 201 500 201 500 201 500 - - 

Jahutusvesi 800 000 200 000 200 000 200 000 200 000 - - 

kokku 1 606 000 401 500 401 500 401 500 401 500 4400 - 

1 

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 

2 

veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja arvestades riigi veekatastrit (edaspidi veekataster) 

3 

täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 

Tabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

2.1.1. Veehaarde nimetus Puurkaev nr 1 (136) 

2.1.2. Põhjaveekihtide kood² Cm-V 

2.1.3. Puurkaevude grupi kood 3 - 

2.1.4. Geograafilised koordinaadid i.p 24°57´ p.l 59°27 (X=6590612 , Y=553011) 

2.1.5. Puurkaevu passi number 4 3943-1 

2.1.6. Puurkaevu katastri number 5 4460:001:0034 


14600 3650 3650 3650 3650 40 - 

2.2.1. Veehaarde nimetus Puurkaev nr 2 (137) 

2.2.2. Põhjaveekihtide kood² Cm-V

2.2.3. Puurkaevude grupi kood 3 - 

2.2.4. Geograafilised koordinaadid i.p 24°57´ p.l 59°27 (X=6590612 , Y=553011) 

2.2.5. Puurkaevu passi number 4 3943-2 

2.2.6. Puurkaevu katastri number 5 4460:001:0034 


14600 3650 3650 3650 3650 40 - 

1 

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 

2 

põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi 

3 

puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 

4 

puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

5 

puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

6 

täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 

Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa 

Toimingu nimetus 

Nõude kirjeldus 

3.1. Veearvestuse pidamine Võetava vee (nii pinnavee kui ka puurkaevuvee) arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud 

ja võetud vee kogused kuude lõikes. Eraldi pidada arvestust tehnoloogiliseks otstarbeks ja jahutuseks kasutatud pinnavee koguste üle. Sagedus 

peab olema selline, et veekasutuse aruandlus oleks usaldusväärne. Pinnaveehaarde mõõtepunkti koordinaadid on X=6589801 Y=551983. 

Veemõõtja kalibreerimise sagedus on üks kord aastas. 

3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Üks kord aastas võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid puurkaevu proovivõtu kraanist põhjavee täieliku keemilise 

analüüsi teostamiseks. (Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30). Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites. 

3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme staatilist mõõtmist teostada üks kord viie aasta jooksul.

Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja 

saasteainete kaupa (jrk nr) 1 

4.1.1 Väljalaskme nimetus Sademe- ja heitvee ühisvoolne väljalask 

4.1.2 Väljalaskme kood 2 TL047 

4.1.3 Suubla nimetus Kroodi oja 

4.1.4 Suubla kood 3 VEE1089100 

4.1.5 Väljalaskme geograafilised koordinaadid X=6591636 Y=556018 

4.1.6 Suubla "Keskkonnatasude seaduse" 1,5 

kohane koefitsient 

4.1.7 Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 803 000 

4.1.8 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 200 750 

4.1.9 Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 200 750 

4.1.10 Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 200 750 

4.1.11 Lubatud vooluhulk IV kvartalis 4 200 750 

4.1.12 Saasteained, mille keskkonda viimist Üldlämmastik, sulfaat. 

loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 

4.1.13 Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurim 

lubatud 

sisaldus 

(mg/l) 

Puhastusaste 

% 4 

Lubatud kogused (tonnides) 

I kv II kv III kv IV kv Aastas 

Heljuvaine 35 kuni 20 7,026 7,026 7,026 7,026 28,104 

Keemiline hapnikutarve 125 - 25,094 25,094 25,094 25,094 100,376 

Biokeemiline 

hapnikutarve 

25 - 5,019 5,019 5,019 5,019 20,076 

Üldfosfor 1,5 - 0,301 0,301 0,301 0,301 1,204 

Kahealuselised fenoolid 15 - 3,011 3,011 3,011 3,011 12,044 

Ühealuselised fenoolid 0,1 - 0,02 0,02 0,02 0,02 0,08 

Naftasaadused 1,0 - 0,201 0,201 0,201 0,201 0,803 

Vesinikioonide sisaldus 6-9 - - - - - - 

1 

võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 

2 

väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 

3 

suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi 

4 

vee erikasutusloa andja otsustab täitmise

Käitises tekkiv olmevesi suunatakse ühiskanalisatsiooni vastavalt AS-ga Maardu Vesi sõlmitud lepingu alusel, mille järgi on maksimaalseks 

lubatavaks aastaseks vooluhulgaks 29 200 m 3 . 

Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 6. Saasteainete seire nõuded 1 

6.1. Proovivõtunõuded Heitvee proovivõtjatel peab olema vastav litsents. Proovide võtmisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 

06.05.2002.a. määruse nr 30 ja Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määruse nr 269 nõuetest. 

6.2. Analüüsinõuded Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laboris. 

6.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood 2 Seiratav näitaja Seire sagedus 

Sademe- ja heitvee ühisvoolne 

väljalask Kroodi ojja 

TL047 Heljuvained Üks kord kuus 

Naftasaadused 

Keemiline hapnikutarve 

Biokeemiline hapnikutarve 

Üldfosfor 

Kahealuselised fenoolid 

Ühealuselised fenoolid 

pH 

Lisaks tuleb pidevalt pidada arvestust puhastatud heitvee koguse üle. Antud seiret teostab käitis veekulumõõtjate abil. 

1 

võib nimetada väljalaskmete või saasteainete kaupa 

2 

väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi 

Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded 

Ei ole asjakohane. Veekogu seiret suublas ei teostata.

Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale 

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise 

tähtaeg 

8.1. Veehaarde ehitiste nõuete Järgida Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr. 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise pidev 

täitmiseks vajalikud meetmed kord" (RTL 1997, 3 8) nõudeid. Tagada veehaarde sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. 

8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste pidev 

täitmiseks vajalikud meetmed veekaitsenõuded " nõuetele. 

8.3. Ohtlike ainete heite 

- 

- 

vähendamise meetmete kava 

8.4. Nõutav reoveepuhastusviis Puhastatud heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruse nr 269 "Heitvee veekogusse või pidev 

pinnasesse juhtimise kord" nõuetele. 

8.5. Heitvee immutamise nõuded - - 

8.6. Sademevee käitluse nõuete Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a määruses nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" pidev 

täitmise meetmed 

toodud nõuetele. 

8.7. Reoveesette käitluse nõuete 

täitmise meetmed 

- - 

8.8. Reoainete laotamise tingimused 

- 

- 

väetusainetena kasutamise korral 

8.9. Toimingud avarii korral Avariidest ja loodusreostusest informeerida koheselt Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaametit ja 

asukohajärgset omavalitsust; ning asuda koheselt avarii ja selle tagajärgede likvideerimisele. 

koheselt avariijuhtumi 

tekkimisel 

8.10. Parim võimalik tehnika¹ Meetmed on toodud parima võimaliku tehnika peatükis. - 

8.11. Muud asjakohased meetmed Loas toodud veekasutaja veekasutuse ja isikute kohaste andmete igasugustest muutustest tuleb koheselt kirjalikult 

informeerida Keskkonnaametit. 

vastava vajaduse 

tekkimisel 

1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 

Tabel 9. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded 

Vt. peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus”.

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

JÄÄTMEHOOLDUS 

Käideldavad jäätmekogused, t/a 

Tekkivad jäätmekogused (tonni 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 põhitoodangu kohta 2 ), t/a 

Kogumine, sealhulgas 

Taaskasutamine 

Vedu 

sorteerimine 

Toimingu kood 3 Kogus 

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 - 80,0 - - - - 

Tänavapühkmed 20 03 03 - 10,0 - - - - 

Luminestsentslambid ja muud 

elavhõbedat sisaldavad jäätmed 

Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei 

ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22 

Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused 

katlapuhastussetted 

20 01 21* 

10 01 23 

10 01 22* 

- 1,0 - - - - 

- 15,1 - - - - 

- 5,0 - - - - 

Õlikogurisetted 13 05 03* - 2,0 - - - - 

Veeselitusssetted 19 09 02 - 580,0 - - - - 

Veepehmendussetted 19 09 03 - 5,20 - - - - 

Küllastunud või kasutatud 

ioonvahetusvaigud 

Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud 

lahused ja setted 

19 09 05 

19 09 06 

- 70,0 - - - - 

- 230,0 - - - - 

Puit 17 02 01 - 1,70 - - - - 

Betooni-, tellise-, plaadi- või 

keraamikatootesegud, 

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 

01 06 

17 01 07 

- 60,0 - - - - 

Raud ja teras 17 04 05 - 59,0 - - - -

Metallisegud 17 04 07 - 3,50 - - - - 

Mustmetalliviilmed ja treilaastud 12 01 01 - 5,0 - - - - 

Klaas 17 02 02 - 0,5 - - - - 

Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud 

koodinumbriga 17 05 03 

Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole 

nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 

17 06 03 

17 05 04 

17 06 04 

- 50,0 - - - - 

- 150,0 - - - - 

Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 01* - 70,0 - - - - 

Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 05* - 0,1 - - - - 

Plastpakendid 15 01 02 - 1,0 - - - - 

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega 

saastunud pakendid 

Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) 

koosnevat ruumvõret sisaldavad 

metallpakendid, sh tühjad survemahutid 

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, 

puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh 

nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) 

ja kaitseriietus 

15 01 10* 

15 01 11* 

15 02 02* 

- 0,6 - - - - 

- 0,5 - - - - 

- 9,5 - - - - 

Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* - 20,1 - - - - 

Mineraalõlipõhised klooritud 

isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei 

ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01 

Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida 

ei ole nimetatud koodinumbritega 16 05 

06, 16 05 07 või 16 05 08 

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid 

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud 

13 03 06* 

16 05 09 

- 2,0 - - - - 

- 0,06 - - - - 

16 05 07* - 3,0 - - - -

anorgaanilised kemikaalid 

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid 

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud 

orgaanilised kemikaalid 

16 05 08* 

- 0,3 - - - - 

Pliiakud 16 06 01* - 0,56 - - - - 

Ni-Cd-akud 16 06 02* - 0,01 - - - - 

Muud patareid ja akud 16 06 05 - 0,08 - - - - 

Õli sisaldavad jäätmed 16 07 08* - 100,0 - - - - 

Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 16 07 09* - 10,5 - - - - 

Mujal kui metallurgiaprotsessides 

tekkinud, ohtlikke aineid sisaldavad 

vooderdised ja tulekindlad materjalid, 

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 

11 05 

16 11 06 

- 20,0 - - - - 

Paber ja papp 20 01 01 - 5,0 - - - - 

1 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem 

kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 

2 

Juhul kui seda saab arvutada. 

3 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 

Keskkonnakompleksloaga reguleeritakse ainult otseselt tootmisprotsessis tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete koguseid. Loaga ei reguleerita 

tekkivate jäätmete koguseid, mis ei ole otseselt seotud tootmisega (segaolmejäätmed, puitpakend, paberi ja papijäätmed jne).

Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleta jäätmete kõrvaldamisega. 

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 

Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning 

vastavlt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistama 

ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. 

Jäätmete liigiti kogumine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo tingimustele. 

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust 

pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes 

näidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. 

Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 

järelhooldus 

Ei ole asjakohane. Käitise tegevuse alustamisega ja lõpetamisega seotud küsimusi käsitletakse loa peatükis “ Keskkonnamõju vältimine või 

vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed". 

Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded 

Eraldi jäätmekäitlusega seotud keskkonnaseirenõudeid ei määrata.

Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Ohutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis “Õnnetuste vältimine”. 

Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmeveoga.

JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA ÄKKHEIDE VETTE 

Tabel 1. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmete ladustamisega. 

Tabel 2. Äkkheide vette 

Ei ole asjakohane, kuna äkkheidet vette ei nähta ette.

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE 

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

KN kaubakood 

nimetus 

Väävli 

sisaldus, 

% 

Tuhasisaldus, 

% 

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 erikulu, t, 

Kasutatav kütus 

Energia tootmine, MWh/a 

alumine 

Elekter 

Soojus ja aur 

MJ/Nm 3 soojendamiseks 

kütteväärtusprotsessis 

kokku Tootmis- 

ruumide Sise- 

muu m 3 , kWh kokku oma- 

müük kokku oma- 

müük 

kütmitrans- 

või muud 

tarve 

tarve 

MJ/kg või 

seks pordiks tooteühiku 

gaasi 

ja 

kohta 

korral 

olmevee 

Tahke kütus 

ei kasutata - - - - - - - - - - - - - - - - 

Gaasikütus 

27112100 Maagaas - - 33.6 MJ/ 

Nm3 

Vedelkütus 

27101961 Masuut 1 0,15 39,0 

MJ/kg 

1104490.0 

tuh m3 

1104490.0 

tuh m3 

Ei 

arvestata 

- - elektrile 450 

g/kWh. 

soojusele 140 

kg/MWh. 

Kasutatakse välisõhukaitse seaduse §102 sätestatud juhtudel ja korras. 

1664000 166792 1497208 9286000 Ei 

arvestata 

9286000

Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Tootmisetapid: 

Energia tarbimine, MWh/a 

elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku 

omatoodang 

muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku omatoodang muu tarnija 

Elektrienergia tootmine 85547 

MWh/a 

Soojusenergia tootmine 81245 

MWh/a 

Kasutusalad: 

85547 

MWh/a 

81245 

MWh/a 

- 51,8 Ei 

arvestata 

- 49,2 Ei 

arvestata 

- - - - - - 

- - - - - - 

Valgustus - - - - - - - - - - - 

Jahutus ja külmutus - - - - - - - - - - - 

Sulatus - - - - - - - - - - 

Ventilatsioon - - - - - - - - - - - 

Ruumide kütmine ja - - - - - - - - - - - 

olmevee soojendamine 

Veetöötlusseadmed - - - - - - - - - - - 

Lõpppuhastusseadmed - - - - - - - - - - - 

Muu kasutus - - - - - - - - - - - 

Kokku 166 792 166 792 - 101,0 - - - - - - -

VÄLISÕHU SAASTAMINE 

Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused 

Saasteaine 

CAS /EINECS/ 

heitkogus, tonni/a (täpsus 

nimetus 

ELINCS nr 

0,000) 

1 2 3 

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6191,802 

630-08-0 Süsinikoksiid 958,355 

- Lenduvad orgaanilised ühendid 146,579 

124-38-9 Süsinikdioksiid * 2 073 189,1 

7446-09-5 Vääveldioksiid 344,477 

- Tahked osakesed 54,273 

Vastavalt välisõhu kaitse seaduse §101-le on aurukatlast TGME-464 (1.plokk) välisõhku eralduvate saasteainete lubatud kogused 

20 000 töötunni kohta järgmised (erand kehtib 04.03.2010-31.12.2015): 

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 3776,966** 

630-08-0 Süsinikoksiid 487,354** 

- Lenduvad orgaanilised ühendid 81,226** 

124-38-9 Süsinikdioksiid 1 554 563** 

7446-09-5 Vääveldioksiid 284,29** 

- Tahked osakesed 40,613** 

* Tabelis esitatud süsinikdioksiidi kogused on arvutatud lähtudes käitise installeeritud võimsusest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 

20.detsembri 2007.a määrusele nr 257 «Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja 

selle jaotuskava aastateks 2008–2012» on Eesti Energia AS-i Iru Elektrijaama summaarne süsinikdioksiidi (CAS nr. 124-38-9) 

aastane heitkogus aastatel 2008-2012, 364 192 t/a. 

** Kogused esitatud 20 000 töötunni, mitte aasta kohta. 

Kütuse aastakulu liikide kaupa: maagaasi 1104490,0 tuh. m3/a. 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: käitises ei kasutata lahusteid.

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK 

projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. 

Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: 

nimetus 

Saasteallikas 

nr plaanil või 

kaardil 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

Saasteaine 

1 2 3 4 5 

hetkeline 

heitkogus, g/s 

(täpsus 0,000) 

Aurukatel TGME-464 (1.plokk) Kaart 2, K-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 69,94 



124-38-9 Süsinikdioksiid - 



Aurukatel TGME-464 (2.plokk) Kaart 2, K-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 119,85 






Veekatlad KVGM-100 Kaart 2, K-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 55,0 





- Tahked osakesed 0,52

Aurukatel DE-25-14 Kaart 2, K-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1,80 

Veekatel KVGM-100 

(nn. perspektiivne katel) 






Kaart 2, K-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 25,52 






Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : maagaas 106 529 m3/h (seadmete max. koormuse juures) 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa: käitises ei kasutata lahusteid. 

Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: püüdeseadmed puuduvad 

Saasteainete heitkoguste 

ja välisõhu kvaliteedi seire, 

tegevuskava koostamise ja muud 

eritingimused 

1. Seire andmed esitatakse tabelis “SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI 

SEIRE”. 

2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite 

muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, 

mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra. 

3. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali 

kulu, seadmete töötunnid jne). 

4. Välisõhu aruandluse esitamise kord on kajastatud tabelis. “LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE 

ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS”.

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed 

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine 

EMTAKi 

kood 

tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed 

nimetus, tüüp 

arv 

töötundide 

arv aastas 

nimetus, 

tüüp 

arv 

puhastusaste, % 

projekt tegelik 

efektiivsuskontrolli 

sagedus 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

aasta 

keskmine 

heitkogus Saasteallika nr 

väljuvate plaanil või kaardil 

gaaside 

mahuühiku 

kohta, mg/Nm 3 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 

40111 Aurukatel TGME- 2 8760 Puuduvad - - - - 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1. plokk: 465; Kaart 2, K-1 

464 

2. plokk: 700 

630-08-0 Süsinikoksiid 100 

- Lenduvad org. ühendid 15 


7446-09-5 Vääveldioksiid 35 

- Tahked osakesed 5 

40301 Veekatel KVGM-100 3 8760 Puuduvad - - - - 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 Kaart 2, K-1 






40301 Aurukatel DE-25-14 1 8760 Puuduvad - - - - 10102-44-0 Lämmastikoksiid 260 Kaart 2, K-1 

40301 Veekatel KVGM-100 

(perspektiivne katel) 






1 8760 Puuduvad - - - - 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 Kaart 2, K-1 

630-08-0 Süsinikoksiid 100





Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 4. Äkkheide 

Saasteallikas 

nr 

plaanil 

nimetus 

või 

kaardil 

Äkkheite põhjus Äkkheite 

kestus 

CAS/ 

EINECS/ nimetus 

ELINCS nr 

Välisõhku eralduv saasteaine 

äkkheite kogus 

väljuvate gaaside 

maksimaalne 

mahuühiku kohta maksimaalne 

hetkeline, 

hetkeline, g/s 

mg/Nm³ 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Tehnoloogiline äkkheide 

Katlad Kaart 2 Katla käivitamine 20 tundi aastas 630-08-0 Süsinikoksiid 1000 141 10,152 

Avariiline äkkheide 

Katlad Kaart 2 Õhuventilaatori 

seiskumine 

tonni/a 

20 tundi aastas 630-08-0 Süsinikoksiid 1000 141 10,152

Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine 

katlatüüp arv 

heitkogus 

nominaalsoojusvõimsus 

väävli- 

aastas, CAS/ 

töötundide 

plaanil või 

Saasteallika nr 

väljuvate gaaside 

sisseantava 

nimetus sisaldus, tonni/ EINECS/ nimetus 

mahuühiku kohta, mg/ 

maksimaalne 

arv 

kaardil 

kütusekoguse 

% tuh m 

aastas 

ELINCS nr 

Nm 3 

tonni/a 

hetkeline, 

põhjal, MW th 

piirväärtus 

keskmine 

aasta 

g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

Aurukatel 

TGME-464 

1 386 1 8760 maagaas - 361 965 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 2 

(alates 

465 2, 3 69,94 1654,325 Kaart 2, K-1 

Joonis 9-1, 101 

(1.plokk)* 

01.01.2008) 

630-08-0 Süsinikoksiid 100 2 100 2 10,76 213,420 

- Lenduvad org. ühendid 15 15 1,614 35,570 

Aurukatel 

TGME-464 

(2.plokk) 

Aurukatel 

DE-25-14 

124-38-9 Süsinikdioksiid - - - 679 485 

7446-09-5 Vääveldioksiid 35 2 35 2 3,766 124,495 

- Tahked osakesed 5 2 5 2 0,538 17,785 

1 386 1 8760 maagaas - 361 965 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 2 

(alates 

300 2, 3 

(alates 

01.01.2008) 01.01.2008) 

119,85 2489,900 Kaart 2, K-1 

Joonis 9-1, 201 


- Lenduvad org. ühendid 15 15 2,115 35,570 




1 18 1 8760 maagaas - 16 879 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 347 2 260 2 1,80 43,134 Kaart 2, K-1 

630-08-0 Süsinikoksiid 347 2 210 2 1,80 34,839 Joonis 9-1, 201 

- Lenduvad org. ühendid 14 2 10 2 0,072 1,659 



- Tahked osakesed 5 2 5 2 0,026 0,830

Veekatel 

KVGM-100 

Veekatel 

KVGM-100 

(nn. 

perspektiivne 

katel) 

3 summaarne 

võimalik 278 1 8760 maagaas - 260 691 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 2 

(alates 

300 2, 3 

(alates 

01.01.2008) 01.01.2008) 

55,0 1586,566 Kaart 2, K-1 

Joonis 9-1, 301 



124-38-9 Süsinikdioksiid - - - 489371,7 



1 129 1 8760 maagaas - 102 990 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 300 300 2 25,52 417,877 - 



124-38-9 Süsinikdioksiid - - - 193 161,4 



1 

Leitud katla nominaalsoojusvõimsusest tootlikkuse järgi, arvestades katla kasuteguriks 90%. 

2 

Suitsugaaside hapnikusisaldusel 3%. 

3 

Rekonstrueerimise lähteülesandes toodud piirväärtus. 

* Aurukatla TGME-464 (1.plokk) NO 2 heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta ei vasta alates 01.01.2008 piirväärtusele. Tuginedes välisõhu 

kaitse seaduse §-le 101 on käitisel vastavalt Keskkonnaameti 04.03.2010 kirjale nr HJR 9-3/9037-5 lubatud teatud tingimustel olukordades, kus tekib 

täiendav elektrienergia vajadus (nt külmad ilmad, avariid teistes elektrijaamades vms) kasutada kehtestatud NO 2 emissiooni piirmäära ületavat 

maagaasil töötavat 1.energiaplokki. Erand kehtib 04.03.2010-31.12.2015, millal on nimetatud aastate peale kokku lubatud töötada maksimaalselt 20 

000 töötundi. Arvestatud maagaasikulu 20 000 töötunni peale on 826 404 tuh.m 3 . 20 000 töötunni peale arvutatud saasteainete heitkogused tonnides 

on toodud käesoleva peatüki tabelis 1. 

Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata lahusteid või neid sisaldavaid valmistisi.

Tabel 7 . SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE 

Saasteaine Saasteallikas Seire 

CAS/ nimetus nimetus nr sagedus 

EINECS/ 

plaanil 

ELINCS 

või 

nr 

kaardil 

Määramismeetod 

(mõõtmis 

või 

arvutusmeetod) 

Mõõtepunkti asukoht 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Kasutatavad mõõteriistad 

ja seadmed 

nimetus, tüüp kalibreerimissagedus 

koordinaadid 

idapikkus 

põhjalaius 

Proovi 

analüüsi 

teostav 

labor 

Välisõhu kvaliteedi seirejaama asukoht 

aadress koordinaadid 

idapikkus põhjalaius 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 

630-08-0 Süsinikoksiid 

K-1 kvartalis 

K-1 ´´ ´´ 

Korsten Kaart 2, Üks kord Mõõtmine Kaart 2, 24°55´33 59°27´07 CO 

analüsaator 

Eesti 

Energia Iru 

Elektrijaam 

a 

pidevseireseade 

10102- 

44-0 

124-38-9 Süsinikdioksiid 

Lämmastikoksiid 

K-1 

K-1 

Korsten Kaart 2, Pidev Mõõtmine Kaart 2, 24°55´33 

´´ 

- Lenduvad 

orgaanilised 

ühendid 

Üks kord 

kvartalis 

Üks kord 

kvartalis 

59°27´07 

´´ 

NO+NO2 

analüsaator 

Kord aastas 

(paraleelmõõtmine) 

Kord aastas 

(paralleelmõõtmine) 

Arvutuslik - - - Vastavalt keskkonnaministri 

16. juuli 2004.a määrusele nr 

94. 

Arvutuslik - - - Vastavalt keskkonnaministri 

02. augusti 2004.a määrusele 

nr 99. 

Eesti 

Energia Iru 

Elektrijaam 

a 

pidevseireseade 

- 

- 

- - - 

- - - 

- - - 

- - -

Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

Lõhna allikas 

Nr plaanil 

või kaardil 

Lõhnaaine 

või ainete 

segu 1 

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Määramise teostaja 

Määramise tulemused (lõhna 

esinemissagedus ja tugevus) 

Lõhna vähendamise Meetmed lõhna 

tegevuskava olemasolu või vähendamiseks ja 

vajaduse põhjendus meetmete rakendamise 

tähtaeg 

Lõhna ei esine. - - - - - - - 

1 

Juhul, kui võimalik määrata. 

Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra allikas 

Nr plaanil 

või kaardil 

Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) 

Vibratsioon 

Vibratsiooniallikad puuduvad - - - - 

Müra 

Tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud 

müra ettevõtte välisterritooriumil 

- Tööstusettevõtete müra piirtase tööstusalal e IV kategooria 

(Sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a määrus nr 42). 

70 dB 60 dB

OMASEIRE 

Tabel 1. Veesaaste omaseire 

Veesaaste seiret on käsitletud peatükis “Veevõtt ja heitvee ja teiste ohtlike ainete suublasse juhtimine”. 

Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

nimetus, 

tüüp, võimsus 

Tehnoloogiaseadmed: 

Low-Nox 

põletid 

(Gaas/kütteõli 

põletid 925 

DFL) 

tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise 

sagedus 

Visuaalne väline ülevaatus, k.a. katla 

vaateklaasidest. Kontrollitakse, et ei esineks 

väliseid vigastusi või deformatsioone. 

Visuaalne põletite sisemine (katlast) ülevaatus. 

Kontrollitakse, et põletite detailidel ei esineks 

deformatsioone ja(või) kuumakahjustusi. 

Kuumakahjustuste esinemisel võtta ühendust 

vastavalt vajadusele seadmete tarnijaga või 

põletite valmistaja tehasega. 

Kontrollida, et põletite primaar- ja sekundaarõhuregistrid 

oleks puhtad, vajadusel puhastada. 

Muud põletite osad (müüritis, andurid, 

regulaatorid, klapid jne) 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: 

1x vahetuses Visuaalne kontroll - 

2x aastas Visuaalne kontroll - 

1 x vahetuses Visuaalne kontroll. 

(Põhjalikum hooldus/ 

kontroll viiakse läbi 

vastavalt seadmete 

tehnilistele nõuetele). 

mõõteseade 

nimetus, 

tüüp 

töörežiim 

(kestus) 

- - - 

- - - 

- - - - 

Püüdeseadmed puuduvad - - - - - - 

kalibreerimissagedus

Vee- ja reovee puhastusseadmed: 

Õlipüüdurid õli kogumine vastavalt 

vajadusele 

Jäätmekäitlusseadmed: 

visuaalne kontroll - - - - 

- - - - - - - - 

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmise seire Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide ja kütuste kasutamise ning parameetrite osas. Pidevalt 

Pidevalt seiratakse toodetud elektri- ja soojusenergia kogust üksuste kaupa ja võrkudesse antud energia kogust. Pidevalt 

Eraldi arvestust peetakse jaama elektri- ja soojusenergia omatarbe ning kadude üle. 

Pidevalt 

Režiimikaartide alusel leitakse protsessi efektiivsus, samuti toimub nende alusel protsesside optimeerimine. Pidevalt 

Põlemisprotsessi liigõhuteguri arvestuse aluseks olevaid andmeid seiratakse pidevalt. 

Jäätmetekke seire Ettevõte peab pidevat arvestust tekkivate jäätmekoguste ja jäätmekäitlusettevõtetele üleantavate koguste üle. Pidevalt 

Jäätmekäitluskoha seire - - 

Heitetekke seire - - 

Heite keskkonnamõju seire - - 

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - 

Müra ja vibratsiooni seire - - 

Lõhna seire - - 

Muud asjakohased meetmed - -

ÕNNETUSTE VÄLTIMINE 

Tootmisetapp, Võimaliku õnnetuse 

tehnoloogiaprotsess ohu kirjeldus 

Kemikaale Kemikaalide leke 

sisaldavad mahutid ja 

seadmed 

Elektri- ja 

soojusenergia 

tootmine 

Maagaasi või vesiniku 

pihkumisel tule- ja 

plahvatusohtliku gaasi 

tekkimine 

Turbiini- või trahvoõli 

leke, millega võib 

kaasneda keskkonnasaastumine 

ja tuleoht 

Õhueelsoojendi 

küttepindade pesuvete 

settebasseini võimalik 

leke ja sellest tulenev 

pinnase, pinna- ja 

põhjavee reostusrisk 

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks 

(lühikirjeldus) 

Käitajal peab olema vajalik teave kemikaalide füüsikaliste ja keemiliste 

omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjustamise kohta, järgima 

kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Kemikaalide 

käitlemisega võivad tegeleda inimesed, kes omavad vastavat 

klassifikatsiooni. Käitaja peab kemikaalide käitlemisel rakendama vajalikke 

abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks. 

Tootmisruumide põrandad ja väljas asuvate jäätmete kogumiskonteinerite 

alused on betoneeritud või asfalteeritud. Õli kasutatavate või sisaldavate 

seadmete juurde on paigutatud vannid, millesse koguneb süsteemist 

väljasattuv õli. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi, lukustatavas ruumis. 

Reostuse korral peab käitaja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse 

põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalveasutust ja hüvitama tekitatud 

kahju. 

Käitise ohtlikumad ja tähtsamad ruumid on varustatud automaatsete 

tulekustutussüsteemidega. 

Käitis omab riskianalüüsi, hädaolukorras käitumise plaani, teabelehte ja 

üldist tuleohutusjuhendit. 

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste 

ülevaatamise sagedus ja viimase 

ülevaatuse kuupäev 

Ohtlike kemikaalide 

arvestust peab 

seadmetesektori 

juhtivspetsialist. 

Keskkonna ja 

töötajate ohutuse 

jälgimisega tegelevad 

vastavalt 

keskkonnakaitse 

peaspetsialist ja 

töökeskkonna 

peaspetsialist. 

Vastava vajaduse tekkimisel

Tööde liik 

Puhastustööd 

Tööd tootmisseadmete rikete korral 

Tootmisetapp, 

tehnoloogiaprotsess 

Elektrienergia tootmine 

Soojusenergia tootmine 

Elektri- ja soojusenergia 

tootmine 

Tööd puhastusseadmete rikete korral Puhastusseadmed puuduvad. - 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine 


tootmine 


tootmine 

Muud tööd - - 

Meede 

TEGEVUSHÄLBED 

Seadmete hoolduseks kasutatakse suveperioodi, mil käitises turbiinid ja neid auruga varustavad katlad ei 

tööta. Juhul kui tekib vajadus turbiinide või aurukatelde hoolduseks käitamisperioodil või tekib rike, 

lülitatakse töösse teine energiatootmise süsteem. Vajadusel saab sulgeda ka mõlemad süsteemid kuni 

puhastustööde lõpetamiseni või rikke põhjuste väljaselgitamiseni ja kõrvaldamiseni, rakendades töösse 

vajalikud varuvõimsused teistes ühisesse energiasüsteemi kuuluvates jaamades. 

Kehtivad samad põhimõtted, mis elektrienergia tootmisel. Lähtuvalt soojusenergia vajadusest hoitakse 

käigus koostootmise süsteem, mida vajadusel täiendatakse veekateldest saadava soojusenergiaga. 

Sama, mis puhastustööde puhul. 

Sama, mis puhastustööde puhul. 

Sama, mis puhastustööde puhul.

KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED 

Eesti Energia AS-l ei ole kavas lõpetada tootmistegevust käesolevas käitises. 

Juhul, kui käitis ei ole tulevikus enam konkurentsivõimeline ja otsustatakse käitises tegevus lõpetada, tagatakse enne territooriumi üleandmist uuele 

omanikule või selle kasutamisest loobumist, võimalike keskkonnaohtude likvideerimine. Esmalt kasutatakse ära olemasolevad kemikaalivarud 

vastavalt ettenähtud käitlusmenetlustele. Kui kemikaale, sh trafoõli, ei suudeta täiesmahus ära kasutada, leitakse neile uus omanik või tagatakse nende 

nõuetekohane käitlemine jäätmetena, vastavalt kemikaaliseaduses sätestatud nõuetele. Tagatakse, et säilib teave võimalike jääkreostuskollete seisundi 

kohta. Kuna ettevõttes tootmisprotsesside lõpetamisega ei kaasne tööolukorrast erinevat keskkonnamõju, siis ka erimeetmeid ei rakendata.

KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE 

Eesti Energia AS Iru Elektrijaam tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmisega. Elektrienergiat toodetakse kuni 1664 GWh/a ja soojusenergiat 

toodetakse kuni 9286 GWh/a. Jaama on paigutatud kaks energiaplokki summaarse elektrilise võimsusega 190 MWe ning kolm veesoojenduskatelt ja 

üks aurukatel summaarse soojusliku võimsusega 1060 MWth. 

Käitis kasutab oma tegevuseks peamiselt maagaasi. Jäetud on võimalus reservkütusena kasutada ka masuuti või teisi kütteõlisid. Reservkütust 

kasutatakse ainult erandolukorras, vastavalt välisõhukaitse seaduse §102 kirjeldatud olukorrale. Lähtudes nimetatud seaduse §-s 102 toodust, ei 

kajastata loataotluses ega loas eraldi masuudi või teiste vedelkütuste kulu ega toodetavat energiakogust, kuna erandkorras masuudi kasutamise mahtu 

ei ole võimalik ette planeerida. 

Käitis kasutab vett tehnoloogiliseks otstarbeks (s.h seadmete jahutamiseks), tuletõrjeveeks ning olmevajadusteks. Olmevesi võetakse puurkaevudes, 

tehnoloogiline vesi aga pinnaveest. Kokku kasutab käitis aastas 1635,2 tuh.m 3 vett. Tekkivad olmereoveed suunatakse Maardu linna 

ühiskanalisatsiooni. Tehnoloogiline heitvesi juhitakse settebasseinidesse (ehk šlammiväljakule), kust see peale puhastamist suubub läbi sademe- ja 

heitvee ühisvoolse väljalasu Kroodi ojja. 

Käitise asukohakaart ja asendiplaan on lisatud (vt kaarte 1 ja 2 ning skeeme 6-1 ja 6-2). 

Kasutatud kirjanduse loetelu on esitatud keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides.

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Vastavalt välisõhu kaitse seaduse §-le 101 on käitisel lubatud erandkorras, kui tekib täiendava elektrienergia vajadus (külmad ilmad, 

avariid teistes elektrijaamades vms), kasutada kehtestatud NO 2 emissiooni piirmäära ületavat maagaasil töötavat 1980.aastal käiku 

antud 1.energiaplokki (aurukatel TGME-464 (1.plokk)). Erand kehtib 04.03.2010-31.12.2015, millal on 1.energiaplokil nimetatud 

aastate peale kokku lubatud töötada maksimaalselt 20 000 töötundi. 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp 

04.03.2010 31.12.2015 

Ajutise erandiga ei kaasne käitise tootmisvõimsuse suurenemist või tegevuse laiendamist, kuna nimetatud saasteallikas on loas juba 

varasemast. Saasteallika parameetrid ei ole vahepeal muutunud. Seetõttu kehtivad ka loa taotlemise ajal teostatud välisõhu 

hajumisarvutused. Erandi tegemisega ei kaasne olulist kahju inimese tervisele või keskkonnale. Sellest tulenevalt ei saa erandi tegemist 

lugeda oluliseks käitise tegevuse muutmiseks või laiendamiseks saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §23 lg2 

mõistes.

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE 

ARVESTAMINE NING OTSUSE PÕHJENDAMINE 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus 

1 Maardu 

Linnavalitsus 

2 Eesti Energia AS 

Iru Elektrijaam 









Linnavalitsus kooskõlastab kompleksloa taotluse märkusteta. Arvestatud - 

Pinnaveehaarde vee keemilise koostise määramise nõude Arvestatud - 

välja jätmine keskkonnakompleksloa veevõtu seire tabelist. 

Põhjavee keemilise koostise tegemine üks kord aastas. Arvestatud - 

Veekateldest (ka perspektiivne katel) välisõhku eralduvate 

saasteainete lubatud heitkoguste arvutustes tehti muudatused. 

Vastavalt muudeti ka saasteainete hajumisarvutuste tulemusi. 

Tabelis “Veesaasteallikad ja reovee puhastamine” muuta 

üldfosfori lubatud sisaldus heitvees 2,0 mg/l. 

Süsinikoksiidi seiret teostada üks kord kvartalis. 

Süsinikdioksiidi puhul teostatakse arvutslikku seiret. Jätta 

välja üks kord aastas teostatav portatiivse analüsaatoriga 

teostatavad kontrollmõõtmised. 

Arvestatud - 

Ei arvestatud 

Kuna suublana kasutatav Kroodi oja on 

reostustundlik, siis tuginedes Vabariigi Valitsuse 31. 

juuli 2001.aasta määrusele nr 269 ei nõustu heitvee 

üldfosfori sisalduse muutmisega. 

Arvestatud -

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Välisõhu kvaliteedi seire 

Välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkoguste 

inventuur. 

Mõõtmistulemuste aruanded koos 

mõõtmisprotokollidega esitada paberkandjal 

ühes eksemplaris. 

Andmed esitada üks kord kvartalis koos 

saastetasu kalkulatsioonidega. 

Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud 

välisõhu saastamise peatüki tabelis 7 "Saasteainete 

heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire". 

Paberkandjal ühes eksemplaris. Vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tootmisterritooriumil eralduvate saasteainete 

heitkoguste ja saasteallikate parameetrite 

täpsustamine otseste mõõtmiste ja 

kontrollarvutuste abil. 

Saasteainete heitkoguste seire Seire andmed esitada koos 

hajuvusarvutustega mõõdetavate saasteainete 

kohta paberkandjal. 

Välisõhku eralduvate 

saasteainete arvutused. 

Välisõhu saastamisega seotud 

tegevuse aasta-aruanne. 

Andmed saastetasu 

rakendamiseks saasteainete 

viimisel välisõhku. 

Andmed vääveldioksiidi ja 

tahkete osakeste sisalduse kohta 

kasutatavas kütuses. 

Suublasse juhitava heitvee ja 

sadevee väljalasu heitvee 

seireandmed vastavalt seire 

tingimustele. 

Paberkandjal ühes eksemplaris. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele; paberil ja 

elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi 

Info- ja Tehnokeskuse hallatavas 

veebipõhises keskkonnaregistri 

sidussüsteemis OSIS. 

Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt 

keskkonnatasude seaduse nõuetele. 

Gaasi tarnija poolt esitatud maagaasi 

kvaliteedi tunnistus. 

Heitveeanalüüside tulemuste protokollid koos 

koondandmetega paberkandjal ühes 

eksemplaris. 

Andmed esitada üks kord kvartalis 

aruandekvartalile järgneva kuu 10. 

kuupäevaks 

Enne tootmise või tehnoloogia muudatuste 

kavandamist, mis suurendavad saasteainete 

heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri 

või halvendavad oluliselt nende 

hajumistingimusi. 

Aruandeaastale järgneva aasta 31. 

jaanuariks. 

Üks kord kvartalis aruandekvartalile 

järgneva kuu 10. kuupäevaks. 

Andmed esitada üks kord kvartalis koos 

saastetasu kalkulatsioonidega. 

Üks kord kvartalis, kvartalile järgneva kuu 

10. kuupäevaks. 


välisõhu saastamise peatüki tabelis 7 "Saasteainete 

heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire". 

Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest 

välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

ning saasteainete hajuvusarvutuste tulemused. 

Lisaks kõikide saasteallikate koosmõju 

tulemused. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega 

seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” 

nõuetele. 

Andmed saastemaksuga maksustatavate, 

eelmise kvartali jooksul välisõhku viidud 

saasteainete koguste kohta ja saastetasu arvutus. 

Vääveldioksiidi ja tahkete osakeste sisaldus 

kasutatavas kütuses. 


peatüki “ veevõtu ja heitvee ning teiste vett 

saastavate ainete suublasse juhtimine” tabelis 6 

"Saasteainete seirenõuded".

Heitvee arvestus 

Võetava vee kvaliteedi kontroll 

Paberkandjal koondandmestikuna ühes 

eksemplaris. 

Paberkandjal koondandmestikuna ühes 

eksemplaris. 

Üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 


Üks kord aastas 1. veebruariks koos 

veekasutuse aasta-aruandega. 

Võetava vee arvestus Paberkandjal ühes eksemplaris. Üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 


Saastetasu ja vee erikasutuse tasu 

arvutus koos Vabariigi Valitsuse 

kehtestatud heitvee puhastamist 

või heitvett iseloomustavate 

näitajate võrdlushinnanguga 

Veekasutuse aasta-aruanne. 

Esitatakse paberkandjal ühes eksemplaris 

vastavalt keskkonnatasude seaduse nõuetele. 

Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne 

vastavalt Keskkonnamnistri 

17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuse 

aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja 

aruande esitamise kord”. 

Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. 

kuupäevaks 

Araunde perioodile järgneva aasta 1. 

veebruariks. 

Tehnoloogilise heitvee ja sadevee summaarne 

kogus väljalasule TL047 suunatav vooluhulk. 

Vastavalt käesoleva loa tabelis "Võetava vee 

koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa" 

toodud tingimustele. 

Esitada andmed põhjavee ja pinnavee võtu hulga 

kohta. Pidada eraldi arvestust tehnoloogiliseks 

otstarbeks ja jahutuseks kasutatud pinnavee 

koguste üle. 

Vee erikasutuse ja saastemaksuga maksustavate 

saasteainete kohta. 

Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 9 

“Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete 

ulatus ja aruande esitamise kord”. 

Käitise jäätmealase tegevuse 

aasta-aruanne. 

Loaga määratud meetmete 

rakendamise tulemused. 

Paberkandjal ja elektrooniliselt vastavalt 

Keskkonnaministri 23.detsembri 2004.a. 

määruse nr 138 nõuetele. 

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. 

jaanuariks. 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 

2004.a. määruse nr 138 nõuetele. 

Paberkandjal ühes eksemplaris. Iga aasta 10.veebruariks. Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise 

meetmete rakendamise ja käitise tegevuse kohta.

Kuupäev 

Ülevaatus toimus 

02.märts 2007.a. 

Tulemus 

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSED 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega ja kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise 

piiramiseks kavandatud meetmete täitmist. 

2006. aastal kasutati maagaasi 200350,078 tuh m3. Väljastati soojusenergiat 1202 GWh ja elektrienergia toodang oli 447 GWh. 

Keskkonnateenistuse poolse ülevaatuse käigus selgus, et loaga määratud meetmed on rakendatud , materjalide kasutuse, kütuse ja 

energia tarbimise, saasteainete välisõhku paiskamisel ja jäätmete tekitamisel on kinni peetud loaga lubatud kogustest. Loaga nõutud 

aruandlus on esitatud õigeaegselt ja vajalikus mahus. Ainult keskkonnakompleksloaga määratud meetmete täitmise ülevaade esitati 

hiljem, kui loaga nõutud. 

Peatüki “Kasutusel olevate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale” kohta märgime, et 2006. aastal juurutati 

käitises ka EMAS keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem. 

Peatüki “Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine” tabelis 4 on märgitud, et turbiini- ja 

trafoõlisid puhastatakse nende tööea pikendamiseks. Trafode õlisid Iru Elektrijaam ise ei puhasta. Sellega tegeleb töövõtja trafode 

korralise hoolduse ajal. Turbiiniosakonna õlimajandil kasutatkse PALL ja ALFA LAVAL õlipuhastusseadmeid mehaaniliste lisandite 

ja vee eraldamiseks. Lisaks on mõlema turbiini peaõlimahuti väljundliinil firma PALL filtrid, generaatorite tihendõlisüsteemidel 

firma ARLON filtrid ning teiste seadmete (aurukatelde õhuventilaatorid, toiteveepumbad ning II astme võrguveepumbad) 

õlisüsteemidel firma PALL filtrid. 

Peatüki “Veevõtt ja -kasutus” tabelis 4 “Meetmed vee tõhusaks kasutamiseks, taaskasutamiseks ja kaitseks” toodud meetmeid 

rakendatakse. Käitises toimib veearvestuse žurnaali pidamine. 

Peatüki “Välisõhu saastamine” tabelis 6 “Meetmed välisõhu saastamise piiramiseks” toodud meetme rakendamiseks on korraldatud 

hange “IRU EJ renoveerimine”, mille osaks oli energiaploki nr 2 põletite vahetamine madalamate Nox heitmetega põletite vastu. 

Leping sõlmiti JSC Technopromexporiga 22.11.2006.a. 

Pinnase kaitseks on kõik ohtlikke kemikaale sisaldavad mahutid paigutatud lekkevannidesse, mis on selliste suurustega, et mahutavad 

võimaliku mahuti purunemise korral kogu mahuti sisu. Iru Elektrijaamal on olemas kõik vajalikud kemikaalide ohutuskaardid, mille 

nõudeid järgitakse. 

Seoses seadusandluse muutumisega muudame peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus”. 

Uued nõuded, 

muudetud nõuded 

-

Kuupäev 


02.aprill 2008.a. 

Tulemus 



2007. aastal kasutati maagaasi 163 018,31 tuh m3. Väljastati soojusenergiat 1100 GWh ja elektrienergia toodang oli 264 GWh. 

Keskkonnateenistuse poolse ülevaatuse käigus selgus, et loaga määratud meetmed on rakendatud , materjalide kasutuse, kütuse ja 

energia tarbimise, saasteainete välisõhku paiskamisel, vee kasutamisel on kinni peetud loaga lubatud kogustest. Jäätmeid koodiga 

16 06 01 (pliiakud), tekitati loas lubatust 0,21 tonni enam. Loaga nõutud aruandlus on esitatud õigeaegselt ja vajalikus mahus. Ainult 

keskkonnakompleksloaga määratud meetmete täitmise ülevaade esitati hiljem, kui loaga nõutud. 

Meetmete rakendamine: 

• PVT tabelis 2 seatud nõue - NOx heitme vähendamiseks paigaldada madala NOx tekkega põletid – täidetud. 

• PVT tabelis 1 NOx heide vastab piirväärtusele alates 01.01.2008. 

• Veevõtu peatüki tabelis 3 “Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa” määratud staatilise põhjaveetaseme 

mõõtmine puurkaevust on käitise poolt võetud 2008/2009m. a plaani. 

OÜ-u Iru Elektrijaam ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid: 

• Peatükis “Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine” eemaldada hüdrasiini 

kontsentratsioonidega lahused, kuna neid käitises enam ei kasutata. Hüdrasiini asemel võetakse käitises kasutusele aine Boilex- 

500 (100%). Samuti on muutunud oksüetülideendifosfoonhappe ohukategooria ja 25%-lise ammoniaakvee mahuti suurus. 

OTSUSTATI: Nõustuda tehtavate muudatustega, kuna nendega ei kaasne suuremat ohtu keskkonnale ja vastavad parandused 

antud peatüki tabelisse 2 sisse viia. 

• Loaga määratud meetmete rakendamise tulemuste esitamise tähtajaks määrata praeguse 30.oktoobri asemel 10.veebruar. 

OTSUSTATI: Muuta loaga määratud meetmete rakendamise tulemuste esitamise tähtaeg 10.veebruariks. 

• Vormistada välisõhu saastamise peatüki tabelis 5 saasteainete aasta keskmised heitkogused väljuvate gaaside mahuühiku 

kohta (mg/Nm 3 ) võrdseks seatud piirväärtustega. Sellest tulenevalt parandada ka (mg/Nm 3 ) väärtused tabelis 2 "Tegevusalad, 

tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed". OTSUSTATI: Nõustuda tehtava muudatusega ja teha vastavad 

parandused tabelisse 2 ja 5. 

Kuna 2006. aastal muutusid keskkonnakompleksloa vormid, siis keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 

“Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” §22 lõike 2 kohaselt tuleb väljastatud 

kompleksload määruse nõuetega vastavusse viia järk-järgult iga-aastase ülevaatuse käigus. Tulenevalt eelnevast on Iru Elektrijaam 

OÜ-le väljastatud luba ümbervormistatud lähtudes uutest loa nõuetest. 

Uued nõuded, 


-

Kuupäev 


07.mai 2009.a. 

Tulemus 



2008. aastal kasutati maagaasi 169 489,311 tuh m3. Väljastati soojusenergiat 1084,687 GWh/a ja elektrienergia toodang oli 

344,5 GWh/a. 

Keskkonnaameti poolse ülevaatuse käigus selgus, et loaga määratud meetmed on rakendatud, materjalide kasutuse, kütuse ja energia 

tarbimise, saasteainete välisõhku paiskamisel ja jäätmete tekitamisel on kinni peetud loaga lubatud kogustest. Loaga nõutud aruandlus 

on esitatud õigeaegselt ja vajalikus mahus., v.a välisõhu seireandmed (vastavalt välisõhu saastamise peatüki tabelile 7 "Saasteainete 

heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire"). Välisõhu seiret teostati, kuid andmed olid jäänud Keskkonnaametile esitamata. 

Veevõtu peatüki tabelis 3 “Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa” määratud staatilise põhjaveetaseme mõõtmine 

puurkaevust on käitisel plaanis 2009.a jooksul. 

2008.aastal esines käitises kahel korral mürataseme ületamist, kuid seda tootmishoone siseselt, mitte tootmisterritooriumil. Seega 

kompleksloa peatüki "Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra" tabelis 2 toodud lubatud müratasemeid ei ületatud. 

Keskkonnaameti ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid: 

2009.a veebruaris lõpetas tegevuse Harjumaa keskkonnateenistus. Teenistuse ülesanded võttis üle Keskkonnaamet. Seoses 

sellega muuta loa peatüki "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine" tabelis 8 Harjumaa 

keskkonnateenistus sõnaga Keskkonnaamet. 

2007. ja 2008.aastal toimunud ülevaatuse protokolli oli sattunud vale väljastatava soojusenergia aastane kogus. Kogused 

parandada järgmiselt: 2007.a protokollis 120 GWh muuta 1202 GWh, 2008.a protokollis 110 GWh muuta 1100 GWh. 

Uued nõuded, 


-

KOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMINE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUS 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatud 

vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Eesti Energia AS Iru Elektrijaam taotleb 

keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §7 lõige 3 punkt 1 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a. 

määruse nr 150 §1 lõige 1 punkt 4 nõudest, mis sätestab, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb energia tootmisega muudes üle 400 MW 

nimisoojusvõimsusega põletusseadmetes. 

Keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest. Esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab 

käitise tegevus kehtivatele keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Teatud tootmislõikudes on keskkonnasäästlikkuse ja hea keskkonnatava 

seisukohast vajalik rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid loas määratud ulatuses ja tähtaegadel. Keskkonnakompleksloa taotluse menetlemise 

käigus ei algatatud keskkonnamõju hindamist, kuna Eesti Energia AS-i Iru Elektrijaama puhul on tegemist olemasoleva käitisega ning käitise 

tegevuses ei kavandatud olulisi muudatusi. 

Eesti Energia AS-le Iru Elektrijaam väljastati keskkonnakompleksluba 24.11.2005.aastal. Keskkonnaministri 20.jaanuari 2006.a määrusega nr 6 

“Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” muudeti keskkonnakompleksloa vorme ning tulenevalt §22 

lõikest 2 tuleb väljastatud kompleksload iga-aastaste ülevaatuste käigus uute vormidega vastavusse viia. Eesti Energia AS-i Iru Elektrijaam 

keskkonnakompleksluba viidi vastavusse Keskkonnaministri 20.jaanuari 2006.a määruse nr 6 nõuetega 2007. aasta ülevaatuse käigus ning käitisele 

väljastati uutel vormidel luba. 

Loa andja: Jaan Pikka, juhataja, 24.11.2005/ muudetud uuele vormile 05.01.2009 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: Kristi Umbleja, keskkonnakaitse peaspetsialist, 28.11.2005/ uuel vormil 09.01.2009 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber Loa ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?