Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
46<br />
47<br />
48<br />
49<br />
50<br />
51<br />
52<br />
53<br />
54<br />
55<br />
56<br />
57<br />
58<br />
59<br />
60<br />
61<br />
62<br />
63<br />
64<br />
65<br />
66<br />
67<br />
68<br />
69<br />
70<br />
Halligani juhtum USAs oli katastroofilisem. 2003. aastal lasi üks poiss liikvele kuulujutu, et<br />
Ryan on gay. Teda solvati seejärel pidevalt nii <strong>in</strong>ternetis kui reaalelus. Nancy Willard Ohutu<br />
ja Vastutustundliku Internetikasutuse Keskusest ütleb, et „narrim<strong>in</strong>e seksuaalse orientatsiooni<br />
tõttu on sagedane n<strong>in</strong>g üks põhilisemaid enesetapukatseteni viiv küberkiusamise liik.“<br />
Solvangud jätkusid suvel, mil Ryanil oli onl<strong>in</strong>e kirjavahetus ühe tüdrukuga. Nagu isa<br />
ütles, „oli suhtlem<strong>in</strong>e kooli ühe populaarsema tüdrukuga k<strong>in</strong>dlaks argumendiks, et<br />
kummutada enne kooli algust kuulujutte gay’ks oleku koht.“ Kui Ryan kohtas sama tüdrukut<br />
sügisel, nimetas see teda luuseriks n<strong>in</strong>g ütles, et oli vaid teeselnud , et Ryan talle meeldib.<br />
Tüdruk avalikustas ka isiklikku n<strong>in</strong>g pi<strong>in</strong>likku <strong>in</strong>fot Ryani kohta, edastades oma sõpradele<br />
nendevahelisest msn-kirjavahetusest. 7. oktoobril 2003 poos Ryan end üles.<br />
Kooli reageerim<strong>in</strong>e küberkiusamisele<br />
USA põhiseaduse esimene parandus ütleb, et „Kongress ei anna välja ühtegi seadust,<br />
milles … kärbitaks … sõna- ja ajakirjandusvabadust. “ Sellegi poolest on USA ülemkohus<br />
langetanud mitmel korral otsuseid, mis lubavad koolidel õpilaste kõnevabadust piirata.<br />
Näiteks 1969. aastal otsustas kohus T<strong>in</strong>keri kohtuasjas, et kool võib piirata õpilase<br />
kõnevabadust siis, kui see „tegelikult ja olulisel määral aitab kaasa kooli tegutsemiseks<br />
vajalike nõuete ja distsipli<strong>in</strong>i tagamisele“. Järgmiste kohtuasjade puhul on kohtumõistmisel<br />
kasutatud T<strong>in</strong>keri juhtumit määratlemaks, kas õpilase kõneviis teiste õpilaste, õpetajate või<br />
kooli kohta tervikuna tõi kaasa koolielu olulise häirimise. Enamikul juhtudel on selliste<br />
kohtuasjade puhul tegemist õpetajate ja koolitöötajate, mitte aga niivõrd kaasõpilaste vastu<br />
suunatud vägivalla juhtuitega. Hiljutised alama astme kohtu otsused on langetatud<br />
<strong>in</strong>ternetitehnoloogia abil tehtud ähvarduste asjus, näiteks kui õpilase tehtud koduleheküljel<br />
solvatakse ja ähvardatakse õpetajat (näiteks kohtuasi J.S Bethlehemi koolipiirkonna vastu).<br />
Enamikel juhtudest on kohus <strong>tunni</strong>stanud õpilaste karistamise koolide poolt postituste eest,<br />
mis on tehtud koolivälisel ajal n<strong>in</strong>g väljaspool kooli seadusevastaseks. Näiteks kohtuasjas<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
3
Change language