Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Sagedane ja avalik mõttevahetus on tugeva demokraatia oluline tunnus. Internet, mobiiltelefonid ja digitaaltehnoloogia võimaldavad inimestel saata sekundite jooksul laiale audientsile edasi sõnu, kujundeid ja helisid. Seejuures on mõned elektroonilised sõnumid kahju toovad. Koolid on pikka aega rinda pistnud kiusamise probleemiga. Tänased kiusajad võivad teiste kahjustamiseks ja hirmutamiseks kasutada interaktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid. Kuigi koolid on kohustatud tagama õpilaste turvalisust ja heaolu oma seinet vahel, leiab suurem osa küberkiusamisest osa just väljaspool koolimaja ja tundide aega. Sellest tulenevalt peavad koolid otsustama, kas kiusajaid, kes tegelevad sellega väljaspool kooli, tuleks karistada. Mis on küberkiusamine? Parry Aftabi järgi, kes töötab USA Elektroonilise Julgeoleku Grupis, on küberkiusamine see, kui „lapse või teismelise aadressil rakendatakse vaimset või füüsilist vägivalda, teda hirmutatakse, häbistatakse või võetakse muul viisil „sihikule“ teise alaealise poolt, kasutades selleks internetti, interaktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid või mobiiltelefone.“ Erinevalt tavalisest kiusamisest ei ole küberkiusamine sugugi suunatud vaid nõrga ohvri vastu. Kuna õpilased saavad varjata oma identiteeti, võivad need, keda kiusatakse, anda ka vastulöögi. Niimoodi võivad ja saavadki ka nõrgematest õpilastest kiusajad. Euroopas läbi viidud internetijulgeoleku uuringus, milles osalesid Tshehhi Vabariik, Eesti, Leedu ja Rumeenia, nimetasid õpilased erinevaid küberkiusamise vorme nagu © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. All Constitutional Rights Foundation Chicago materials and publications are protected by copyright. However, we hereby grant to all recipients a license to reproduce all material contained herein for distribution to students, other school site personnel, and district administrators.
22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 „lollitamist, solvamist, hirmutamist, laimamist. Seda kõike vahendati e-maili teel, pandi üles diskussioonifoorumitele, jäeti blogidesse, edastati anonüümsete telefonikõnede või SMSidena.“ Õpilased on samuti teinud endale valesid e-maili aadresse ning netiprofiile (nagu MySpace või Xanga). Esinedes kellegi teisena edastavad küberkiusajad ähvardusi ja vihkamist. Tshehhi Vabariigis salvestavad kiusajad oma ohvritele tehtavat kahju mobiiltelefonide kaameratega. Seejärel saadavad nad pildid ja videoklipid rünnakutest edasi ning panevad üles internetti. Tehniliselt taibukad õpilased on saatnud ohvrite arvutitesse viirusi või installeerinud sinna spioontarkvara. Nagu Aftab märgib, „küberkiusamise meetodid on piiratud ainult laste kujutlusvõimega ja tehnikale juurdepääsuga.“ Küberkiusamise ulatus ja tagajärjed Hiljutine Pew Interneti ja American Life Project’i poolt läbi viidud üleameerikaline uuring leidis, et „üks kolmandik (32%) kõikidest internetti kasutavatest USA teismelistest on olnud virtuaalse narrimise ja hirmutamise objektideks.“ Küberkiusamise kõige levinumaks vormiks on erakirjavahetuse loata edasi saatmine ning avalikuks tegemine. Sama probleem on küllalt levinud ka mitmetes Euroopa maades. Näiteks Tshehhi Vabariigis 2005. aastal läbi viidud uurimus näitas, et ühte igast viiest õpilasest on mobiiltelefoni kaudu või internetis narritud ja kiusatud. Kui enamus õpilasi võtavad sellist tegevust naljana, on küberkiusamine toonud aga kaasa ka õpilaste keeldumise kooli minna, ärevust, raskemelsust, unetust. Veelgi enam – vastne UNICEFi raport näitab, et küberkiusamine on märkimisväärseks probleemiks Vene Föderatsiooni, Eesti ja Leedu lastele. Ühes digitaaltehnoloogia kättesaadavamaks muutumisega levib ka küberkiusamine. Mõnedel juhtudel on küberkiusamisel olnud ka traagilisi tagajärgi. Tshehhi Vabariigis sooritasid kaks kaheteistaastast tüdrukut klassikaaslaste poolt toime pandud kiusamise pärast enesetapu. Õnneks jõudsid nende vanemad õigeaegselt sekkuda ja tüdrukud päästeti. Ryan Deliberating in a Democracy © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. 2
- Page 1: Küberkiusamine - tunni plaan Tunni
- Page 5 and 6: 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82
- Page 7 and 8: 117 118 119 120 121 122 123 124 125
- Page 9: Arutlusküsimus: Küberkiusamine -
Küberkiusam<strong>in</strong>e<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
5<br />
6<br />
7<br />
8<br />
9<br />
10<br />
11<br />
12<br />
13<br />
14<br />
15<br />
16<br />
17<br />
18<br />
19<br />
20<br />
21<br />
Sagedane ja avalik mõttevahetus on tugeva demokraatia olul<strong>in</strong>e tunnus. Internet,<br />
mobiiltelefonid ja digitaaltehnoloogia võimaldavad <strong>in</strong>imestel saata sekundite jooksul laiale<br />
audientsile edasi sõnu, kujundeid ja helisid. Seejuures on mõned elektroonilised sõnumid<br />
kahju toovad.<br />
Koolid on pikka aega r<strong>in</strong>da pistnud kiusamise probleemiga. Tänased kiusajad võivad<br />
teiste kahjustamiseks ja hirmutamiseks kasutada <strong>in</strong>teraktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid.<br />
Kuigi koolid on kohustatud tagama õpilaste turvalisust ja heaolu oma se<strong>in</strong>et vahel, leiab<br />
suurem osa küberkiusamisest osa just väljaspool koolimaja ja tundide aega. Sellest tulenevalt<br />
peavad koolid otsustama, kas kiusajaid, kes tegelevad sellega väljaspool kooli, tuleks<br />
karistada.<br />
Mis on küberkiusam<strong>in</strong>e?<br />
Parry Aftabi järgi, kes töötab USA Elektroonilise Julgeoleku Grupis, on<br />
küberkiusam<strong>in</strong>e see, kui „lapse või teismelise aadressil rakendatakse vaimset või füüsilist<br />
vägivalda, teda hirmutatakse, häbistatakse või võetakse muul viisil „sihikule“ teise alaealise<br />
poolt, kasutades selleks <strong>in</strong>ternetti, <strong>in</strong>teraktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid või<br />
mobiiltelefone.“ Er<strong>in</strong>evalt tavalisest kiusamisest ei ole küberkiusam<strong>in</strong>e sugugi suunatud vaid<br />
nõrga ohvri vastu. Kuna õpilased saavad varjata oma identiteeti, võivad need, keda<br />
kiusatakse, anda ka vastulöögi. Niimoodi võivad ja saavadki ka nõrgematest õpilastest<br />
kiusajad.<br />
Euroopas läbi viidud <strong>in</strong>ternetijulgeoleku uur<strong>in</strong>gus, milles osalesid Tshehhi Vabariik,<br />
Eesti, Leedu ja Rumeenia, nimetasid õpilased er<strong>in</strong>evaid küberkiusamise vorme nagu<br />
© 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. All Constitutional Rights Foundation Chicago materials and publications are<br />
protected by copyright. However, we hereby grant to all recipients a license to reproduce all material conta<strong>in</strong>ed here<strong>in</strong> for<br />
distribution to students, other school site personnel, and district adm<strong>in</strong>istrators.
Change language