Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
Küberkiusamine â tunni plaan - Deliberating in a Democracy
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Küberkiusam<strong>in</strong>e – <strong>tunni</strong> <strong>plaan</strong><br />
Tunni eesmärgid õpilaste jaoks.<br />
• Arutleda kooli rolli ja väljendusvabaduse üle demokraatlikus ühiskonnas.<br />
• Mõista väljendusvabaduse kasutamise n<strong>in</strong>g <strong>in</strong>dividuaalsete n<strong>in</strong>g ebasoodsates<br />
t<strong>in</strong>gimustes olevate vähemusrühmade kaitse vajaduse vahelist seost.<br />
• Mõista küberkiusamise alase poliitika mõju koolidele, õpilastele, lastevanematele ja<br />
ühiskonnale laiemalt.<br />
• Selgitada, miks ühiseid demokraatlikke väärtusi jagavates ühiskondades, millised on ka<br />
sarnaste probleemidega silmitsi, töötatakse siiski välja er<strong>in</strong>evaid lahendusi.<br />
• Tundma õppida tehnoloogia mõju väärtuste ja õiguste kaitse tasakaalule er<strong>in</strong>evates<br />
demokraatlikes ühiskondades.<br />
• Analüüsida põhjuseid, mis toetavad ja vastustavad ametivõimude tegevust, andmaks<br />
koolidele suuremat õigust piirata õpilaste sõnavabadust ka kooliväliselt.<br />
• Määratleda õpilastevaheliste kokkulepete ja erimeelsuste valdkondi.<br />
• Otsustada <strong>in</strong>dividuaalselt ja gruppides, kas avalik võim peaks keelustama õpilaste<br />
karistamise kooli poolt küberkiusamise eest väljaspool kooli; seisukohti tuleb kaitsta<br />
näidetega.<br />
• H<strong>in</strong>nata arutluse väärtust demokraatia-alaste küsimuste üle otsustamisel.<br />
Küsimus arutlemiseks<br />
Kas meie demokraatias peaks olema koolidel lubatud karistada õpilasi koolivälise<br />
küberkiusamise eest?<br />
Materjalid:<br />
• Tunni läbiviimise metoodil<strong>in</strong>e juhend<br />
• Jaotusmaterjal nr. 1 – arutlemise juhend<br />
• Jaotusmaterjal nr. 2 – arutlemise tööleht<br />
• Jaotusmaterjal nr. 3 – õpilaste arutlemise h<strong>in</strong>nanguleht<br />
• Noorte kuritegevus – tekst lugemiseks<br />
• Noorte kuritegevus – arutlemise küsimus koos argumentidega<br />
(kasutamiseks valikuliselt, juhul kui õpilastel on raskusi argumentide leidmisega)
Küberkiusam<strong>in</strong>e<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
5<br />
6<br />
7<br />
8<br />
9<br />
10<br />
11<br />
12<br />
13<br />
14<br />
15<br />
16<br />
17<br />
18<br />
19<br />
20<br />
21<br />
Sagedane ja avalik mõttevahetus on tugeva demokraatia olul<strong>in</strong>e tunnus. Internet,<br />
mobiiltelefonid ja digitaaltehnoloogia võimaldavad <strong>in</strong>imestel saata sekundite jooksul laiale<br />
audientsile edasi sõnu, kujundeid ja helisid. Seejuures on mõned elektroonilised sõnumid<br />
kahju toovad.<br />
Koolid on pikka aega r<strong>in</strong>da pistnud kiusamise probleemiga. Tänased kiusajad võivad<br />
teiste kahjustamiseks ja hirmutamiseks kasutada <strong>in</strong>teraktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid.<br />
Kuigi koolid on kohustatud tagama õpilaste turvalisust ja heaolu oma se<strong>in</strong>et vahel, leiab<br />
suurem osa küberkiusamisest osa just väljaspool koolimaja ja tundide aega. Sellest tulenevalt<br />
peavad koolid otsustama, kas kiusajaid, kes tegelevad sellega väljaspool kooli, tuleks<br />
karistada.<br />
Mis on küberkiusam<strong>in</strong>e?<br />
Parry Aftabi järgi, kes töötab USA Elektroonilise Julgeoleku Grupis, on<br />
küberkiusam<strong>in</strong>e see, kui „lapse või teismelise aadressil rakendatakse vaimset või füüsilist<br />
vägivalda, teda hirmutatakse, häbistatakse või võetakse muul viisil „sihikule“ teise alaealise<br />
poolt, kasutades selleks <strong>in</strong>ternetti, <strong>in</strong>teraktiivseid ja digitaalseid tehnoloogiaid või<br />
mobiiltelefone.“ Er<strong>in</strong>evalt tavalisest kiusamisest ei ole küberkiusam<strong>in</strong>e sugugi suunatud vaid<br />
nõrga ohvri vastu. Kuna õpilased saavad varjata oma identiteeti, võivad need, keda<br />
kiusatakse, anda ka vastulöögi. Niimoodi võivad ja saavadki ka nõrgematest õpilastest<br />
kiusajad.<br />
Euroopas läbi viidud <strong>in</strong>ternetijulgeoleku uur<strong>in</strong>gus, milles osalesid Tshehhi Vabariik,<br />
Eesti, Leedu ja Rumeenia, nimetasid õpilased er<strong>in</strong>evaid küberkiusamise vorme nagu<br />
© 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. All Constitutional Rights Foundation Chicago materials and publications are<br />
protected by copyright. However, we hereby grant to all recipients a license to reproduce all material conta<strong>in</strong>ed here<strong>in</strong> for<br />
distribution to students, other school site personnel, and district adm<strong>in</strong>istrators.
22<br />
23<br />
24<br />
25<br />
26<br />
27<br />
28<br />
29<br />
30<br />
31<br />
32<br />
33<br />
34<br />
35<br />
36<br />
37<br />
38<br />
39<br />
40<br />
41<br />
42<br />
43<br />
44<br />
45<br />
„lollitamist, solvamist, hirmutamist, laimamist. Seda kõike vahendati e-maili teel, pandi üles<br />
diskussioonifoorumitele, jäeti blogidesse, edastati anonüümsete telefonikõnede või SMSidena.“<br />
Õpilased on samuti te<strong>in</strong>ud endale valesid e-maili aadresse n<strong>in</strong>g netiprofiile (nagu<br />
MySpace või Xanga). Es<strong>in</strong>edes kellegi teisena edastavad küberkiusajad ähvardusi ja<br />
vihkamist. Tshehhi Vabariigis salvestavad kiusajad oma ohvritele tehtavat kahju<br />
mobiiltelefonide kaameratega. Seejärel saadavad nad pildid ja videoklipid rünnakutest edasi<br />
n<strong>in</strong>g panevad üles <strong>in</strong>ternetti. Tehniliselt taibukad õpilased on saatnud ohvrite arvutitesse<br />
viirusi või <strong>in</strong>stalleer<strong>in</strong>ud s<strong>in</strong>na spioontarkvara. Nagu Aftab märgib, „küberkiusamise<br />
meetodid on piiratud a<strong>in</strong>ult laste kujutlusvõimega ja tehnikale juurdepääsuga.“<br />
Küberkiusamise ulatus ja tagajärjed<br />
Hiljut<strong>in</strong>e Pew Interneti ja American Life Project’i poolt läbi viidud üleameerikal<strong>in</strong>e<br />
uur<strong>in</strong>g leidis, et „üks kolmandik (32%) kõikidest <strong>in</strong>ternetti kasutavatest USA teismelistest on<br />
olnud virtuaalse narrimise ja hirmutamise objektideks.“ Küberkiusamise kõige lev<strong>in</strong>umaks<br />
vormiks on erakirjavahetuse loata edasi saatm<strong>in</strong>e n<strong>in</strong>g avalikuks tegem<strong>in</strong>e.<br />
Sama probleem on küllalt lev<strong>in</strong>ud ka mitmetes Euroopa maades. Näiteks Tshehhi<br />
Vabariigis 2005. aastal läbi viidud uurimus näitas, et ühte igast viiest õpilasest on<br />
mobiiltelefoni kaudu või <strong>in</strong>ternetis narritud ja kiusatud. Kui enamus õpilasi võtavad sellist<br />
tegevust naljana, on küberkiusam<strong>in</strong>e toonud aga kaasa ka õpilaste keeldumise kooli m<strong>in</strong>na,<br />
ärevust, raskemelsust, unetust. Veelgi enam – vastne UNICEFi raport näitab, et<br />
küberkiusam<strong>in</strong>e on märkimisväärseks probleemiks Vene Föderatsiooni, Eesti ja Leedu<br />
lastele. Ühes digitaaltehnoloogia kättesaadavamaks muutumisega levib ka küberkiusam<strong>in</strong>e.<br />
Mõnedel juhtudel on küberkiusamisel olnud ka traagilisi tagajärgi. Tshehhi Vabariigis<br />
sooritasid kaks kaheteistaastast tüdrukut klassikaaslaste poolt toime pandud kiusamise pärast<br />
enesetapu. Õnneks jõudsid nende vanemad õigeaegselt sekkuda ja tüdrukud päästeti. Ryan<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
2
46<br />
47<br />
48<br />
49<br />
50<br />
51<br />
52<br />
53<br />
54<br />
55<br />
56<br />
57<br />
58<br />
59<br />
60<br />
61<br />
62<br />
63<br />
64<br />
65<br />
66<br />
67<br />
68<br />
69<br />
70<br />
Halligani juhtum USAs oli katastroofilisem. 2003. aastal lasi üks poiss liikvele kuulujutu, et<br />
Ryan on gay. Teda solvati seejärel pidevalt nii <strong>in</strong>ternetis kui reaalelus. Nancy Willard Ohutu<br />
ja Vastutustundliku Internetikasutuse Keskusest ütleb, et „narrim<strong>in</strong>e seksuaalse orientatsiooni<br />
tõttu on sagedane n<strong>in</strong>g üks põhilisemaid enesetapukatseteni viiv küberkiusamise liik.“<br />
Solvangud jätkusid suvel, mil Ryanil oli onl<strong>in</strong>e kirjavahetus ühe tüdrukuga. Nagu isa<br />
ütles, „oli suhtlem<strong>in</strong>e kooli ühe populaarsema tüdrukuga k<strong>in</strong>dlaks argumendiks, et<br />
kummutada enne kooli algust kuulujutte gay’ks oleku koht.“ Kui Ryan kohtas sama tüdrukut<br />
sügisel, nimetas see teda luuseriks n<strong>in</strong>g ütles, et oli vaid teeselnud , et Ryan talle meeldib.<br />
Tüdruk avalikustas ka isiklikku n<strong>in</strong>g pi<strong>in</strong>likku <strong>in</strong>fot Ryani kohta, edastades oma sõpradele<br />
nendevahelisest msn-kirjavahetusest. 7. oktoobril 2003 poos Ryan end üles.<br />
Kooli reageerim<strong>in</strong>e küberkiusamisele<br />
USA põhiseaduse esimene parandus ütleb, et „Kongress ei anna välja ühtegi seadust,<br />
milles … kärbitaks … sõna- ja ajakirjandusvabadust. “ Sellegi poolest on USA ülemkohus<br />
langetanud mitmel korral otsuseid, mis lubavad koolidel õpilaste kõnevabadust piirata.<br />
Näiteks 1969. aastal otsustas kohus T<strong>in</strong>keri kohtuasjas, et kool võib piirata õpilase<br />
kõnevabadust siis, kui see „tegelikult ja olulisel määral aitab kaasa kooli tegutsemiseks<br />
vajalike nõuete ja distsipli<strong>in</strong>i tagamisele“. Järgmiste kohtuasjade puhul on kohtumõistmisel<br />
kasutatud T<strong>in</strong>keri juhtumit määratlemaks, kas õpilase kõneviis teiste õpilaste, õpetajate või<br />
kooli kohta tervikuna tõi kaasa koolielu olulise häirimise. Enamikul juhtudel on selliste<br />
kohtuasjade puhul tegemist õpetajate ja koolitöötajate, mitte aga niivõrd kaasõpilaste vastu<br />
suunatud vägivalla juhtuitega. Hiljutised alama astme kohtu otsused on langetatud<br />
<strong>in</strong>ternetitehnoloogia abil tehtud ähvarduste asjus, näiteks kui õpilase tehtud koduleheküljel<br />
solvatakse ja ähvardatakse õpetajat (näiteks kohtuasi J.S Bethlehemi koolipiirkonna vastu).<br />
Enamikel juhtudest on kohus <strong>tunni</strong>stanud õpilaste karistamise koolide poolt postituste eest,<br />
mis on tehtud koolivälisel ajal n<strong>in</strong>g väljaspool kooli seadusevastaseks. Näiteks kohtuasjas<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
3
71<br />
72<br />
73<br />
74<br />
75<br />
76<br />
77<br />
78<br />
79<br />
80<br />
81<br />
82<br />
83<br />
84<br />
85<br />
86<br />
87<br />
88<br />
89<br />
90<br />
91<br />
92<br />
93<br />
94<br />
95<br />
Killion Frankl<strong>in</strong>i Regionaalse Koolipiirkonna vastu otsustas kohus, et koolil pole õigust<br />
karistada õpilast koolivälise sobimatu e-maili saatmise eest juhul, kui õpilane pole seda kirja<br />
koolis levitanud.<br />
Kuna kohtud ei soovi piirata õpilaste koolivälist sõnavabadust, on USA koolide<br />
ametnikud, lapsevanemad ja juristid ots<strong>in</strong>ud teisi mooduseid küberkiusamisega võitlemiseks.<br />
Näiteks Vermonti osariigis, kus elas Ryan Halligan, nõuab uus osariigi seadus, et koolid<br />
peavad rakendama kiusamist tõkestavaid ab<strong>in</strong>õusid. Mõned koolid on koostanud oma<br />
sissekorraeeskirjad, millest k<strong>in</strong>ni pidamise kohustuse kohta annavad õpilased allkirja.<br />
Sellised ab<strong>in</strong>õud annavad koolidele võimaluse „karistada õpilasi koolivälisel ajal sooritatud<br />
pahategude eest, mille eesmärgiks on mõjutada kaasõpilast või kahjustada õpilaste<br />
julgeolekut n<strong>in</strong>g heaolu koolis“ (Willard, 2003). Lisaks on mõned lapsevanemad ja õpilased<br />
edukalt tõestanud, et küberkiusajad rikuvad tsiviil- n<strong>in</strong>g krim<strong>in</strong>aalõigust, põhjustades näiteks<br />
tahtlikult emotsionaalset valu ja levitades vihkamist.<br />
Euroopa Nõukogu (kuhu kuulub 48 liikmesriiki) <strong>in</strong>imõiguste deklaratsioon (aastast 1950)<br />
kaitseb samuti väljendusvabadust n<strong>in</strong>g ütleb, et avalik võim ei tohi seda kitsendada. Lisaks<br />
ütleb ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahel<strong>in</strong>e pakt, et eneseväljenduse vabadus<br />
sisaldab vabadust otsida, võtta vastu n<strong>in</strong>g edastada piiranguteta igasugust <strong>in</strong>formatsiooni<br />
<strong>in</strong>imese vabal valikul kas suuliselt, kirjalikult või trükituna - kunsti või mistahes muus<br />
vormis. Ometi ütleb sama dokument ühtlasi, et eneseväljendusvabaduse kasutam<strong>in</strong>e “kätkeb<br />
endas erilisi kohustusi ja erilist vastutust” n<strong>in</strong>g seda võidakse seetõttu piirata “teiste <strong>in</strong>imeste<br />
õiguste ja reputatsiooni huvides” n<strong>in</strong>g “avaliku korra kaitseks”.<br />
2004. aastal liitusid Leedu, Venemaa, Serbia ja Ukra<strong>in</strong>a koolid Demokraatlike<br />
Vägivallata Koolide Euroopa Hartaga. See dokument deklareerib, et „kõigil koolipere<br />
liikmetel on õigus ohutule ja rahumeelsele koolikeskkonnale. Igaühel lasub vastutus aidata<br />
kaasa positiivsete ja õppimist <strong>in</strong>spireerivate arengut<strong>in</strong>gimuste loomisele.“ Organisatsioonid<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
4
96<br />
97<br />
98<br />
99<br />
100<br />
101<br />
102<br />
103<br />
104<br />
105<br />
106<br />
107<br />
108<br />
109<br />
110<br />
111<br />
112<br />
113<br />
114<br />
115<br />
116<br />
nagu Childl<strong>in</strong>e, Lihtuania 1 ja UNICEF Serbia on välja töötanud täiendavad kiusamise<br />
vastased koolireeglid. Serbia haridusm<strong>in</strong>isteerium on samuti välja töötanud koolikiusamist<br />
tõkestavad reeglid. Tshehhi l<strong>in</strong>nas Usti nad Labem on politsei alustanud patrullimist nendes<br />
koolies, kus kiusam<strong>in</strong>e on saanud tõsisemaks probleemiks. Selleks, et õpilased saaksid<br />
kiusamisjuhtumitest aonüümselt teatada, on Ustis välja pandud vastavad postkastid.<br />
Koolivälise küberkiusamise keelam<strong>in</strong>e: toetajad ja vastased<br />
Mõned <strong>in</strong>imesed usuvad, et koolid saavad kõige efektiivsemalt võidelda koolivälise<br />
kiusamisega, süüdlasi karmilt karistades. Juhul kui õpilased teaksid, millised tagajärjed<br />
küberkiusamisel võivad olla, hoiduksid nad tegevustest, mille eesmärgiks on teistele<br />
elektroonilisel teel kannatuste valmistam<strong>in</strong>e.<br />
Teised <strong>in</strong>imesed väidavad, et küberkiusamise alla langenute kaitsmiseks on koolil<br />
vaja välja töötada hästisõnastatud kiusamisvastane tegevusprogramm. Pelgalt soovitused või<br />
nõuanded selle kohta, kuidas seista vastu küberkiusamisele, konkreetsetel juhtudel tavaliselt<br />
ei toimi. Seega, kui koolidelt nõutakse ametlikult küberkiusamise peatamist, tuleb neil<br />
küberkiusamist tõkestvate sammude astumiseks teha koostööd teiste koolidega, vanematega<br />
ja õpilastega.<br />
Kiusamise keelamise vastased ei soosi küberkiusamist, kuid nad lihtsalt ei usu, et<br />
koolipoolsed karistused võiks seda tõhusalt takistada. Väidetakse, et välja töötatud ab<strong>in</strong>õusid<br />
sageli ei rakendatagi. K<strong>in</strong>dlasti on see õige juhtudel, kui niisuguste programmide välja<br />
töötamiseks või nende toimimise jälgimiseks pole piisavalt vahendeid. Kõige mõjusam on<br />
seista küberkiusamisele vastu juba algstaadiumis. Koolid saavad kiusamise ja vägivallaga<br />
1 Childl<strong>in</strong>e, Lithuania on anonüümne üle-leedul<strong>in</strong>e laste n<strong>in</strong>g täiskasvanute psühholoogilise abi<br />
teenistus. mis osutab abi kolmel teel: telefonitsi, kirja teel ja e-mailidena.<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
5
117<br />
118<br />
119<br />
120<br />
121<br />
122<br />
123<br />
124<br />
125<br />
126<br />
127<br />
128<br />
129<br />
130<br />
131<br />
132<br />
133<br />
134<br />
135<br />
136<br />
137<br />
138<br />
139<br />
võitlemiseks välja töötada ab<strong>in</strong>õud, millesse on kaasatud kooli juhtkond ja teised kooli<br />
töötajad n<strong>in</strong>g õpilased, kes kõik ühtmoodi mõistavad, kuidas tuleb toimida.<br />
Teised oponendid väidavad, et küberkiusam<strong>in</strong>e on „ülepaisutatud“ term<strong>in</strong>. Paljud<br />
noored näevad sõnavahetust ja narrimist kui kasvuealiste elu normaalset osa. Ni<strong>in</strong>imetatud<br />
küberkiusam<strong>in</strong>e kasutab selleks lihtsalt kaasaegseid vahendeid. Noored mõistavad, millal<br />
kiusam<strong>in</strong>e ületab piirid, kuid ei kutsu õpetajaid ega teisi täiskasvanuid appi. Seetõttu tuleks<br />
rohkem tähelepanu pöörata hoopis sellele, et õpetada noortele küberkiusamisele vastu<br />
seismist. Sell<strong>in</strong>e tegevus tooks rohkem kasu kui nö ülalt alla poliitika. Veelgi enam – kui<br />
õpilased satuvad vastuollu tsiviil- või krim<strong>in</strong>aalõigusega, siis karistab kohus neid, mitte<br />
koole.<br />
Inimesed, kes toetavad koolide poolset sekkumist koolivälisesse küberkiusamisse<br />
ütlevad, et viimane põhjustab ulatuslikke koolielu häireid. Kuna digitaaltehnoloogia „jätab<br />
endast jälgi“, peaks koolide ametnikud küberkiusamise juhtumeid uurima. Enamasti ilmneks,<br />
et meetmete võtm<strong>in</strong>e oleks paljudel juhtudel vajalik.<br />
Inimesed, kes ei poolda koolipoolset sekkumist küberkiusamisse väidavad, et õpilasi<br />
tuleks pigem harida, mitte aga karistada. Teismelised ju alles kujudavad oma väärtuste<br />
süsteemi välja. Nad piiraksid oma väärat käitumist ise, kui mõistaksid, et see on vastuolus<br />
nende isikliku eetikakoodeksiga.<br />
Kas koolid, kus karistatakse koolivälise küberkiusamise eest, parandavad sellega<br />
koolide turvalisust n<strong>in</strong>g kaitsevad õpilaste väärikust? Või ületavad nad oma õigusi n<strong>in</strong>g<br />
rikuvad õpilaste eneseväljenduse vabadust? Kodanikud peavad otsustama, missugused<br />
ab<strong>in</strong>õud tasakaalustavad kõige parem<strong>in</strong>i õigust turvalisusele, lugupidamisele ja<br />
eneseväljendusvabadusele.<br />
<strong>Deliberat<strong>in</strong>g</strong> <strong>in</strong> a <strong>Democracy</strong> © 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago.<br />
6
Arutlusküsimus:<br />
Küberkiusam<strong>in</strong>e –<br />
arutlusküsimus koos argumentidega<br />
Kas meie demokraatia peaks lubama karistada õpilasi koolivälise küberkiusamise<br />
eest?<br />
JAH – argumendid toetamaks arutlusküsimust.<br />
1. Lugupidam<strong>in</strong>e ja turvalisus on sama tähtsad kui väljendusvabadus. Koolid, kes<br />
karistavad küberkiusajaid saadavad välja õige sõnumi demokraatlike<br />
põhimõtete kohta. USA Ülemkohus on langetanud otsuse, et põhiseaduse<br />
esimesest parandusest tulenevatel õpilaste õigustel on piirangud.<br />
Küberkiusamise eest karistam<strong>in</strong>e on kooskõlas põhiseadusega.<br />
2. Kui õpilased teaksid, millised on küberkiusamise tagajärjed, ei sooritaks nad<br />
tõenäoliselt niisuguseid elektroonilisi toim<strong>in</strong>guid, mis kahjustavad teisi<br />
õpilasi. Kahjulikele toim<strong>in</strong>gutele reageerim<strong>in</strong>e on üks viise, kuidas ühiskond<br />
õpetab noortele mis on õige, mis vale.<br />
3. Me peame kaitsma küberkiusamise ohvreid, mitte kiusajaid. Kiusamise<br />
vastased meetmed saadavad selge sõnumi selle kohta, et küberkiusam<strong>in</strong>e pole<br />
meie ühiskonnas sallitav. Sellekohase teate edastam<strong>in</strong>e on kahekordselt tähtis,<br />
sest kiusamise ohvrid võivad anonüümses küberruumis ise kiusajateks<br />
muutuda.<br />
4. Soovitustel ja nõuannetel pole seda mõju, mis konkreetsetel sammudel ja<br />
seadustel. Tavaliselt ei too nad kaasa efektiivseid tulemusi. Kui koolidele<br />
antakse võimalus hoida ära küberkiusamist, töötavad nad välja efektiivsed<br />
kiusamisvastased programmid.<br />
5. Küberkiusam<strong>in</strong>e toob kaasa märkimisväärseid kõrvalekaldeid koolikorrast.<br />
Kui kooli juhtkond uurib küberkiusamise juhtumeid, leiavad nad tavaliselt<br />
vajalikud tõendid, mille põhjal määrata karistusi. Kooli juhtkonna kohustus on<br />
tagada, et kool oleks kõikide õpilaste jaoks turval<strong>in</strong>e õppimise koht.<br />
_____________________________________________________________________________________________<br />
© 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. All Constitutional Rights Foundation Chicago materials and<br />
publications are protected by copyright. However, we hereby grant to all recipients a license to reproduce all material<br />
conta<strong>in</strong>ed here<strong>in</strong> for distribution to students, other school site personnel, and district adm<strong>in</strong>istrators.
Arutlusküsimus:<br />
Küberkiusam<strong>in</strong>e –<br />
arutlusküsimus koos argumentidega<br />
Kas meie demokraatia peaks lubama karistada õpilasi koolivälise küberkiusamise<br />
eest?<br />
EI – argumendid olemaks arutlusküsimusele vastu.<br />
1. Koolidel on piisavalt mõjujõudu. Õpilased peavad seaduse kohaselt käima<br />
koolis ja järgima seal olles kooli reegleid, kuid kool ei tohiks laiendada oma<br />
mõju õpilaste isklikku ellu väljaspool kooliaega. Põhiseadus kaitseb<br />
sõnavabadust. Kui kool omaks õigust otsustada õpilaste sõnavabaduse üle<br />
koolivälisel ajal, oleks see põhiseaduse rikkum<strong>in</strong>e.<br />
2. Kiusamisvastased meetmed on näide ebaefektiivsest tegevusest n<strong>in</strong>g<br />
ebapiisavatest vahenditest. Koolide piiratud rahaliste võimaluste juures pole<br />
nad suutelised jälgima kõike mis toimub, või töötama välja tõhusaid<br />
kiusamisvastaseid programme. Parem lahendus on püüda avastada kiusamist<br />
selle algstaadiumis. Iga kool peaks tegelema selle probleemiga temale kõige<br />
sobilikumal viisil.<br />
3. Küberkiusam<strong>in</strong>e on ülepaisutatud term<strong>in</strong>. Ei oleks õige karistada õpilasi selle<br />
eest, et nad käituvad teismelistele omasel viisil. Kui küberkiusam<strong>in</strong>e kasvab<br />
millekski rohkemaks kui mängumeelne narrim<strong>in</strong>e, tegeleb sellega<br />
noorsoopolitsei, mitte aga kool.<br />
4. Õpilased saavad ise küberkiusamisele parem<strong>in</strong>i vastu seista kui täiskasvanud.<br />
Täiskasvanud ei mõista sageli ei noorte kõnepruuki ega vaateid n<strong>in</strong>g võivad<br />
võtta tavalist nalja küberkiusamisena. Kuna õpilased mõistavad<br />
täiskasvanutest parem<strong>in</strong>i seda, millal miski muutub teise jaoks haavavaks,<br />
tuleb täiskasvanutel anda õpilastele küberkiusamisele vastu seismise oskusi.<br />
5. Haridus on muutuste esilekutsumise jaoks parem vahend kui karistus.<br />
Teismelised alles kujundavad välja oma väärtussüsteemi n<strong>in</strong>g piiravad<br />
k<strong>in</strong>dlasti küberkiusamist, kui nad mõistavad, et see on vastuolus nende enda<br />
eetiliste tõekspidamistega.<br />
_____________________________________________________________________________________________<br />
© 2007 Constitutional Rights Foundation Chicago. All Constitutional Rights Foundation Chicago materials and<br />
publications are protected by copyright. However, we hereby grant to all recipients a license to reproduce all material<br />
conta<strong>in</strong>ed here<strong>in</strong> for distribution to students, other school site personnel, and district adm<strong>in</strong>istrators.
Change language