Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Teisipäev, 29. jaanuar
Tehtud üheks lihaks ja vereks
1Ms 2:23 antakse Aadamale ülesanne panna oma naisele nimi ja ta paneb
sellele nimeks Havah. See sõna on heebrea keeles seotud tegusõnaga
hayah, mis tähendab „elama” (juudid kasutavad vahel suguluses olevat väljendit
lehayin, „elule!”). Eeva kohta kasutatud heebrea sõna Havah võib tõlkida
ka „eluandja”. Eeva nimi edastab tõsiasja, et tema on kõikide inimeste
esivanem. Väga otseses mõttes oleme me kõik üks perekond.
Loe Ap 17:26. Kuidas seostab Paulus kogu inimkonna omavahelise vendluse
loomisega? Võrdle Mt 23:9.
Oleme seotud sellega, et me kõik pärineme ühest naisest, Eevast, ja
ühest mehest, Aadamast. Ja Jumal on meie kõikide Isa. See tõsiasi on inimese
võrdõiguslikkuse alus. Mõtle, kui erinevad oleksid inimestevahelised
suhted juhul, kui kõik inimesed võtaksid selle tähtsa tõe omaks. Kui oleks
kunagi vaja tõendada, kui sügavale oleme langenud ja kui hullult on patt
meid laastanud, siis piisaks kurvast tõsiasjast, et inimesed kohtlevad üksteist
sageli halvemini kui mõni inimene kohtleb loomi.
Loe Õp 14:31 ja 22:2. Kuidas aitavad need salmid meil mõista seost
kõlbluse ja selle fakti vahel, et Jumal on meid loonud?
Paljud tegurid – poliitilised, riiklikud, rahvuslikud ja muidugi majanduslikud
– on jaganud inimsoo gruppidesse. Majanduslik faktor on väidetavalt
üks tagajärjekaim (ehkki mitte sel määral nagu Karl Marx ette
kujutas: kogu maailma proletaarlased pole ikkagi ühinenud); seevastu on
nad üksteisega sõdinud oma rahvusluse põhjal. Tänagi – nii nagu alati –
suhtuvad vaene ja rikas teineteisesse sageli eelarvamuse ja halvakspanuga.
Väga sageli on sellised tunded viinud vägivallani, lausa sõjani. Vaesuse
põhjused ja lahenduse puudumine teeb meid jätkuvalt nõutuks (vaata Mt
26:11), kuid Jumala Sõnast on selge üks: olgu inimene vaene või rikas,
kõik me oleme väärikad oma päritolu tõttu.
Aastaid tagasi, pärast seda, kui darwinism sai moekaks, õigustasid mõned
inimesed vaeste ekspluateerimist rikaste poolt „sotsiaalse darwinismiga”;
tegemist on ideega, et kuna looduses võidutseb tugevam ja surub alla
nõrga, siis miks ei peaks sama põhimõte kehtima majanduses. Kuidas on selle
näol tegemist järjekordse näitega tõsiasjast, kui oluline on õigesti mõista
meie saamislugu, selleks et saada aru kõlblusest?
40 5. õppetükk: 26. jaanuar – 1. veebruar