Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Kolmapäev, 16. jaanuar
Loomise lõpp
Pärast seda, kui loomistöö kuuendal päeval lõpetati (uurime inimkonna
loomist hiljem), leiame Piiblist esimese märke seitsmenda päeva kohta.
Loe 1Ms 2:1-3. Pööra erilist tähelepanu esimesele salmile, mis rõhutab
kogu Jumala tehtu lõpetamist. Miks on öeldu väga oluline selleks, et mõistaksime
seitsmenda päeva tähelepanuväärsust?
Selles salmis on puhkamise kohta kasutatud heebreakeelne sõna shabath,
mis on lähedas suguluses sõnaga sabat (hingamispäev). See väljendab
töö lõpetamist ettevõetuga lõpule jõudmise tõttu. Jumal polnud
väsinud ega vajanud puhkust; Ta lõpetas oma loomistöö ja nii Ta peatus.
Hingamispäeval lasub Jumala eriline õnnistus. See on „õnnistatud”, kuid
ka „pühitsetud”, mis tähendab, et see on eristatud ja eriliselt Jumalale pühendatud.
Niisiis, Jumal andis hingamispäevale erilise tähtsuse Jumala ja
inimeste vahelise suhte kontekstis.
Loe Mk 2:17, 18. Mida Jeesus ütles – mis oli hingamispäeva eesmärk?
Pööra tähelepanu tõsiasjale, et hingamispäeva ei tehtud mitte sellepärast,
nagu olnuks Jumalal selle järele vajadus, vaid inimesel oli vaja seda,
mille Jumal tegi. Esimese nädala lõpus puhkas Jumal oma loomistööst ja
pühendas aega, et suhelda oma loodutega. Inimesed vajasid suhtlemist
oma Meistriga selleks, et mõista oma kohta universumis. Kujutle rõõmu
ja imetlust, mida kogesid Aadam ja Eeva siis, kui nad vestlesid Jumalaga
ja vaatlesid maailma, mille Tema oli teinud. See, kui tark oli võtta aeg
puhkuseks, sai veel ilmsemaks pärast patustamist. Vajame hingamispäeva
puhkust selleks, et vältida Jumala silmist kaotamist ning asjadekultuse ja
ületöötamise haardesse sattumist.
Jumal käsib meil ühe seitsmendiku oma elust pühendada loomise meenutamisele.
Mida peaks Ta käsk meile selle õpetuse tähtsuse kohta ütlema?
Mida pead õppima, et sul oleks sügavam ja rikkalikum kogemus Issandaga
Tema tehtud hingamispäeval?
Loomise lõpuleviimine
25