Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Kolmapäev, 9. jaanuar
Eluruum
Loe 1 Ms 1:9-13. Püüa kujutleda Jumala tohutut loovat väge, kui Ta teeb
seda, mida need salmid kirjeldavad. Kuidas annab siin kirjapandu loogilise
vastuse habemega küsimusele: „Mis oli enne, kas muna või kana?”
Kuni siiamaani oli Maa kaetud veega. Selleks, et tekitada eluruum inimeste
jaoks, keda Jumal kavatses luua, suunas Ta Maa pinnal oleva vee
veekogudesse ja nii moodustusid mered ning sai võimalikuks maismaa
esiletulek. Siin oli tegemist kolmanda „vahe tegemisega” Maa füüsikalistes
piirjoontes. (Esimesena tehti vahe valguse ja pimeduse vahele, teisena
lahutati ülalolev vesi allolevast ning kolmandana tehti vahe kuiva maa ja
mere vahele.)
Kolmandat korda annab Jumal nime sellele, mida Ta on jaotanud. Kuiva
maa nimetab Ta „maaks” ja veekogu nimetab „mereks”; veelkord selgitab
see ilmekalt Jumala ülemvõimu ilmaruumi üle. Jumal vaatab tehtud
maa ja mere üle ning ütleb selle kohta „hea”.
Kolmanda loomispäeva sisse mahub veel üks sündmus. Kuiv maa annab
Jumalale koha, kuhu varuda toitu peagi loodavate olevuste jaoks. Jumal
kutsub kuivast pinnast (maast) esile taimed. Eraldi mainitakse heintaimi,
rohttaimi ja viljapuid. Need pidid varustama toiduga maismaa elanikke.
See tekst ei näita, kui palju erinevaid taimeliike loodi, küll aga näitab, et
algusest peale oli taimeriik mitmekesine. Selle põhjal, mida täna näeme,
teame, et taimeriik on tohutult mitmekesine. Pühakiri ütleb selgesõnaliselt
sedagi, et ei ole ühte eellast, millest kõik taimed arenenuks; küll aga on
algusest peale tegemist mitmekesise taimeriigiga. Arenemisõpetusel põhineva
bioloogia jaoks põhjapanev käsitlus taimede ainu-eellasest on Piibli
aruandega vastuolus.
Vaata või puu- ja aedviljade ning muu söögipoolise uskumatut mitmekesisust.
Kuidas tõendab see võimsalt, et Jumal meid armastab?
Loomine: maailmale kuju andmine
17