Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Kolmapäev, 27. märts
Veel taastamist
Maailmas, mida tunneme, on kiskjalikkus loomariigis tavaline eluviis.
Termin „toiduahel” meenutab meile tuttavlikult kiskjate tähtsust meie
ökoloogias, ja meil on raske kujutleda maailma ilma selleta. Kuid alguses
sõid kõik maismaa loomad rohtu (1Ms 1:30). Ükski loom ei söönud teisi.
1Ms 1:30 pole mainitud mereloomade toitu, kuid sama põhimõte rakendub
tõenäoliselt siingi, nii et Jumal võis kogu loodut üle vaadates kuulutada
selle „väga heaks”.
Loe 1Ms 6:11-13; 9:2-4. Millised muutused looduses olid ilmnenud veeuputuse
ajaks? Milline edasine allakäik tuli inimkonna ja loomade suhetesse
pärast veeuputust?
Rahuliku riigina alanu sai täis rikutust, vägivalda ja kurjust. Need olid
patu tagajärjed. Maailm, mis oli kord „väga hea”, oli muutunud nii halvaks,
et see kisendas hävituse järele.
Pärast veeuputust hakkasid loomad inimestes hirmu tekitama. See puudutas
nii maismaa, õhu kui ka vee elukaid. Ilmselgelt oli see terav erinevus
varasema olukorraga võrreldes. Siit nähtub, et selleks ajaks oli inimeste
valitsejaamet loomade üle kahanenud.
Loe Js 65:25; 11:6-9. Kuidas erinevad loodute vahel valitsevad suhted
meie praeguses maailmas nendest, mida Jumal tõotab tulevikus?
Selle kauni luulekeele kaudu näitab Jesaja, et uues maailmas ei ole vägivalda.
Mandumine ja vägivald, mis iseloomustasid enne-veeuputuseaegset
maailma ja mis kisendasid hävingu järele, puuduvad uues maailmas. Uus
on kooskõla ja ühistegevuse maailm, rahurikas kuningriik. Me oleme vägivalla,
kiskjalikkuse ja surmaga nii harjunud, et meil on raske midagi muud
ette kujutada.
Nagu näha võime, on evangeeliumil nii palju tegemist ennistamisega.
Kuigi Jumal üksi saab kõik lõplikult uuendada, saame meie teha valikuid, mis
võivad aidata mõnel vajalikul taastamisel praegu esile tulla. Milliseid valikuid?
Loomine, veelkord
105