Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Pühapäev, 24. märts
Uus algus
Üks, mis on teadusele ja Piiblile ühine, on uskumine, et see maakera,
nii nagu me seda praegu tunneme, ei kesta igavesti. Teaduse jaoks (vähemalt
mõne selle variandi jaoks) on külmad ja hoolimatud juhuste jõud, mis
maakera ja elu tekitasid, needsamad, mis selle lõpuks hävitavad. Piibelgi
õpetab, et see maakera ei kesta igavesti, vaid tõepoolest hävitatakse. Stsenaariumis,
mida pakub teadus, lõpetab häving aga igaveseks kõik; seevastu
piibellikus stsenaariumis on see algus millelegi täiesti uuele ja imelisele,
mis kestab igavesti.
Loe Ilm 21:1-5. Missugune tulevikuvaade siin esitatakse? Missugune imeline
tõotus meid ootab? Miks on tegemist millegi seesugusega, mida ainult
Jumal meie heaks teha saab?
Kahtlemata on üks meie uue elu parimaid tõotusi tõsiasi, et surma ja
kannatusi ei ole enam kunagi. On selge, et Jumal ei pea surma ja kannatusi
positiivseks. Neid ei olnud loomisel, mille Jumal kuulutas „väga heaks”
(1Ms 1:31). Need on võõrad sissetungijad; mitte kunagi ei olnud need
mõeldud olema loomise osa ja neil ei ole osa ka uues loomises. Jeesus tuli
neid hävitama ja kord ei pea me neid enam kunagi kogema.
Uus loomine toob uue alguse. See armetu eksperiment patuga saab läbi.
Tulemused on olemas ja need on selged: patt toob surma ja kannatused,
Jumala Seadus on aga elu seadus.
Nii nagu Jumal lõi alguses taeva ja maa, loob Ta uue taeva ja uue maa
ning sellega pakutakse meile kõigile uut algust. Ainult Jumal, ainult Looja
saab seda meie jaoks teha. Ja kõik see jõuab meieni selle kaudu, mida Jeesus
meie heaks tegi. Ilma lunastusplaanita ei oleks meil lootust millelegi
peale selle, mida see elu praegu pakub, ja see on küllalt hale mõte.
Miks on tõotused uuest eksistentsist meie jaoks nii olulised? Mida peaks
meie usk nendega tegema?
102 13. õppetükk: 23. – 29. märts