Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...
Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...
Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong><br />
keskkonnamõjude strateegiline hindamine.<br />
Aruanne<br />
Valdur Lahtvee<br />
SA Säästva Eesti Instituut<br />
Leping K-13-4-2006/1361<br />
Tallinn, Märts <strong>2007</strong><br />
1
“Ainult teile kuulub privileeg ja samas kohustus<br />
otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me<br />
oma lastele pärandame”<br />
EV Presidendi T.H.Ilvese ametissepühitsemise kõnest<br />
2
Sisukord:<br />
1.Lühikokkuvõte (peamised tulemused) 4<br />
2. Sissejuhatus. 9<br />
3. PÕKK koostamise eesmärgid ja vajadus. 10<br />
4. PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus. 11<br />
5. PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegiliste<br />
eesmärkidega. 12<br />
6. <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> keskkonnamõjude ülevaade 35<br />
7. Piirangud põlevkivi<strong>kasutamise</strong>le 72<br />
8. KSH metoodika. 76<br />
<strong>9.</strong> Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele. 78<br />
10. Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus. 92<br />
11. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks. 94<br />
12. Hindamistulemuste lühikokkuvõte. 95<br />
13. KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks. 99<br />
14. Kokkuvõte avalikustamise tulemustest. 100<br />
15. Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu. 110<br />
16.<strong>Lisa</strong>d: 113<br />
16.1.KSH programm.<br />
16.2.Ministri käskkiri KSH programmi kinnitamisest<br />
16.3.Ida- ja Lääne-Virumaa muinsusväärtuste nimekiri<br />
16.4. tabel: <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> strateegilise keskkonnamõju<br />
kvalitatiivne hindamine ekspertide kaupa<br />
16.5. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> SMH aruande tööversiooni avaliku<br />
arutelu koosolekute protokollid<br />
16.6. Koopiad KSH aruande tööversiooni avalikustamise käigus laekunud<br />
ettepanekutest ja neile saadetud vastustest.<br />
16.7. AS NEJ uute keevkihtkatelde evitamise tulemuste kokkuvõte<br />
3
1. Lühikokkuvõte (peamised tulemused).<br />
<strong>Põlevkivi</strong>tööstus on Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja jäätmete tekitaja. Kuna<br />
põlevkivikaevandused ja põlevkivi kasutavad ettevõtted asuvad põhiliselt Ida– ja<br />
Lääne– Virumaal, siis põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga kaasnevad heitmed ja loodusvarade<br />
kasutamine avaldavad negatiivset mõju just nende maakondade keskkonnaseisundile<br />
ja siin elavate inimeste tervisele. Et Eesti majandus kasvab ja praegu kehtivate<br />
keskkonnakaitse- ja majandushoobadega pole suudetud majanduskasvu ja<br />
loodusvarade <strong>kasutamise</strong> tempot lahutada, kaasneb majanduskasvuga kahetsusväärne<br />
heitmete hulga ja keskkonnasurve märkimisväärne kasv võrrelduna möödunud<br />
kümnendil toimunud keskkonnaseisundi paranemisega. Seetõttu on Eesti<br />
jätkusuutlikkuse tagamiseks ja keskkonnaseisundi ning inimeste tervise<br />
parandamiseks vaja piirata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ning rakendada<br />
riigipoolseid meetmeid põhiliste keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide – parem<br />
keskkonnakvaliteet ja parem tervis – tagamiseks ja majanduse suunamiseks<br />
säästlikumale teele.<br />
Käesoleva <strong>arengukava</strong> “<strong>Põlevkivi</strong> kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise energiaressursi<br />
kasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi<br />
kasutamisvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi<br />
rakendamisel” (edaspidi <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> või<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> või PÕKK) eesmärgid ja <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud<br />
ja <strong>arengukava</strong> Rakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad ja<br />
aitavad kaasa nende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide<br />
saavutamisele , mis on suunatud loodusvarade ja energeetika efektiivsemale<br />
<strong>kasutamise</strong>le ja heitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundi parandamisele<br />
ning energiatootmise varustuskindluse tõstmisele.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise<br />
põhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu<br />
võetud ja meetmeid ei rakendata, <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s toodud eesmärkidele<br />
jõudmisel ja <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud<br />
meetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund<br />
paraneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning<br />
regionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigi<br />
pakutud eesmärkide ja meetmete osas. Samas kui põlevkivi<strong>kasutamise</strong><br />
aastamaht kasvab <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s soovitatud piirini 20 miljonit tonni<br />
aastas, siis vastavalt põlevkivi<strong>kasutamise</strong> mahu kasvule kasvavad lähiaastatel ka<br />
heitmed. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile ja inimeste tervisele võib tuleneda<br />
vaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti<br />
energeetiline sõltumatus” järgimisel, juhul kui teiste <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong><br />
eesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeid piisavas mahus või piisaval tasemel<br />
ellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvab nii põlevkivi osakaal elektritootmise<br />
bilansis kui ka kaasnevad heitmed ja keskkonnakasutus.<br />
Ühe olulise meetmena toob <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> rakendusplaan Maapõueseaduse<br />
redaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piir<br />
põlevkivikaevandamise aastamahule. Et <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle<br />
4
akendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavalt<br />
mõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste<br />
tehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate<br />
heitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmete<br />
elluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tuleb<br />
nii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata . Arvestades<br />
praegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamat<br />
taset võrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi poolt<br />
võetud rahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete koguste<br />
piiramiseks, ei ole <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s põlevkivikasutuse piiramine<br />
kaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisav<br />
vabariigi majandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.<br />
Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaanide<br />
realiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaks<br />
muutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-Virumaal<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmete kogused<br />
hoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,<br />
keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakse ohtu Eesti Vabariigi poolt võetud<br />
rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s esitatud meetme täiendamist ja 20 miljoni tonnise<br />
põlevkivikaevandamise aastamahu asemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiri<br />
seadmise. Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koos<br />
täiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enam<br />
motiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele ja<br />
heitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teiste<br />
majandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib olla kindel, et<br />
riigi võetud keskkonnakohustused täidetakse. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse mahu tõusuga<br />
satuvad eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste ja<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa Liidu<br />
Emissioonikaubanduse skeemi teiseks kauplemisperioodiks süsinikuheitmete <strong>riikliku</strong><br />
jaotuskavaga aastateks 2008-2012 (EL direktiiv 2003/87/EÜ) ning piiriüleste<br />
õhuheitmete piiramiseks ja sealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks<br />
võetud ja võetavate kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean<br />
Air For Europe – CAFÉ) programmi raames.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõige<br />
vääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)<br />
tullakse toime, kuid kuna hindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult<br />
lähiajal rakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult<br />
ehitatakse, millises mahus ja milliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega ka<br />
andmed selle kohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel<br />
olevate meetmete rakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veel<br />
kavandatud puhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud;<br />
arvestades seda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti ja<br />
Eesti elektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkide<br />
evitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasine<br />
vähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (<br />
vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivi<br />
põletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestades<br />
piirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamisel<br />
5
tehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades AS<br />
Narva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud ühe<br />
elektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävli<br />
märgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaid<br />
probleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liiga<br />
energiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eesti<br />
ettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jätta<br />
ja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, et<br />
ettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nende<br />
meetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta.<br />
Täiendavate meetmetena, mis aitaksid kaasa nii <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> kui ka teiste<br />
praegu kehtivate riiklike <strong>arengukava</strong>des sätestatud või kaasa aitavate<br />
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, pakub hindaja välja järgmisi meetmeid:<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide (s.h. Keskkonnaministri<br />
2. septembri 2004. a määruse nr 112) täiendamine nii, et kehtestatakse<br />
heitkoguste piirväärtused seadmele, mille põlemisprodukte kasutatakse<br />
materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks käitlemiseks,<br />
näiteks ülekuumutusahjud, termilise töötlemise ahjud;<br />
järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamiseks<br />
põletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;<br />
katalüütlise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;<br />
väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele; keemiatööstuses kasutatavale<br />
reaktorile; koksiahjule teistele suurtele põletusseadmetele kehtestatud tasemel<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide muutmine nii, et oleks piisavalt<br />
sätestatud ettevõtete kohustused seoses võimalike vääveldioksiidiheitmete<br />
aastaste heitkoguste ületamisel ja EL poolsete sanktsioonide rakendamisel<br />
Eesti Vabariigile;<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide täiendamine nii, et oleks sätestatud<br />
süsinikdioksiidi lubatud heitkoguste eraldamisel ettevõtetele kuni 10% lubatud<br />
heitkoguste müük enampakkumise korras;<br />
- Maapõueseaduse ja Keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemide seaduste täiendamine nii, et enne passiivsete<br />
põlevkivivarude ümberhindamisi viidaks läbi vastav teemaplaneering ja<br />
sellega paralleelselt planeeringu keskkonnamõju strateegiline hinnang;<br />
- Süvauuringute läbiviimine põlevkivi kaevandamisest ja <strong>kasutamise</strong>st tuleneva<br />
keskkonnakvaliteedi halvenemise mõjust piirkonna inimeste tervisele;<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamisel<br />
võrreldi järgmisi stsenaariume:<br />
Variant 0 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi<br />
(põlevkivi kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides; põlevkivi orienteeruv<br />
kasutus 31,24 milj. t/a;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas<br />
toodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/a<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkivi<br />
6
orienteeruv kasutus 15 milj. t/a.<br />
Variant 4 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemega<br />
vähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/a<br />
Variant 5 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakse<br />
oluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.<br />
Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,<br />
kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,<br />
ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusi<br />
ega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, et<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõju<br />
vähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisuste<br />
leevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutust<br />
oluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksid<br />
summarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas tänasega võrreldes<br />
vähemalt 66%. Tänase põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjuga<br />
võrreldes väheneksid keskkonnamõjud oluliste keskkonnakomponentide osas<br />
vähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus põlevkivikasutuse mahtu tänasega<br />
võrreldes vähendatakse kuni 10 miljoni tonnini aastas. Teiste variantide puhul<br />
negatiivne keskkonnamõju kas jääb samale tasemele (Variant 3) või suureneb<br />
olulisel määral (Variant 1 ja Variant 2).<br />
Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamise<br />
kavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed<br />
211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksid<br />
heitmed 338 % võrra. Arvestades neid niivõrd suuri erisusi leiab keskkonnamõju<br />
hindaja, et ilma piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmete<br />
rakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks ja<br />
keskkonnamõju vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatud<br />
arengueesmärke ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu otsustajal tuleb<br />
põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> aastamahtu piirata.<br />
Keskkonnamõju hindajal puudub hindamise hetkel piisav teave EL ja Eesti<br />
ametkondade vahel käimasolevate läbirääkimiste võimalikest tulemustest EL<br />
direktiivi (nn. Põhiliste õhuheitmete aastakoguste (National Emission Ceilings)<br />
piiramise direktiivi ) täiendamisega Eestile kehtestatavate vääveldioksiidi<br />
heitmete aastakoguste kohta aastateks 2012 ja 2020 ja EL Direktiivi (nn<br />
heitmekaubanduse (Emission Trading Scheme) direktiivi ) uuel<br />
kauplemisperioodil ettevõtetele kehtestatavate süsinikdioksiidi lubatud<br />
heitkoguste tasemete osas aastateks 2008-2012, kuid hindaja kogemus sarnastelt<br />
varasematelt läbirääkimistelt ja äsja EL Komisjoni poolt 10-le liikmesriigile<br />
kehtestatud süsinikdioksiidi lubatud summaarsete heitkoguste tasemed ja<br />
tasemete määramise viis, lubab hindajal piisava kindlusega väita, et Eestil on<br />
lihtsam eelpoolnimetatud täiendavate õhuheitmepiirangutega vastavuses olla siis,<br />
kui <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle vastavate meetmetega seatakse<br />
põlevkivikasutuse piiriks mitte rohkem kui 15 miljonit tonni aastas.<br />
Arvestades rahvusvaheliste piirangute karmistumisega heitmete õhkupaiskamise<br />
summaarsetele aastakogustele ja vältimaks ettevõtete vääradest investeerimisotsustest<br />
7
tulenevat võimalikku kahju põlevkivi kasutavatele ettevõtetele, peab hindaja<br />
vajalikuks, et <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong>s <strong>arengukava</strong>ga seatakse põlevkivi<strong>kasutamise</strong><br />
aastase mahu piir <strong>arengukava</strong> poolt hõlmatava ajaperioodi lõpuks . Arvestades<br />
praeguste läbirääkimiste seisu vääveldioksiidi heitmete summaarsete aastakoguste<br />
osas, leiab hindaja, et aastase põlevkivikaevandamise ja kasutuse piir aastal <strong>2015</strong><br />
ja sellele järgnevatel aastatel ei tohiks ületada 10 milj. tonni aastas.<br />
Eesti Statistikaameti analüüsis surmade põhjuste kohta on välja toodud Ida-<br />
Virumaalaste kõrgem suremus võrreldes Eesti teiste piirkondadega. Tolle analüüsi<br />
põhjal võib oletada, et põlevkivipiirkonna elanike kõrgem suremus on osaliselt<br />
tingitud põlevkivi pikaajalisest <strong>kasutamise</strong>st tingitud halvemast<br />
keskkonnakvaliteedist. Levinud on väited ja sarnane arusaam on valdav ka idavirumaalaste<br />
eneste hulgas, et põlevkivipiirkonna elanike tervis on halvem kui teistel<br />
eestimaalastel. Samas on viimaste aastate üldise haigestumusstatistika järgi Ida-<br />
Virumaa elanike haigestumine Eesti keskmisel tasemel ja jääb alla Tallinna ja Tartu<br />
elanike haigestumiste arvule (esmaste haigestumisjuhtude arv tuhande elaniku kohta).<br />
Tervisestatistika näitajate ja Terviseinstituudi analüüsid näitavad kõrgeimaid<br />
haigestumise näitajaid õhhuheitmete ja kantserogeensete ainetega seonduvate<br />
hingamisteede, vereloome ja vereringeelundite ning vähihaigustesse haigestumise<br />
osas.<br />
Kui üldise haigestumuste keskmise arvu järgi pole Ida-Virumaa elanike<br />
tervisenäitajad halvemad kui neis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevandata, siis<br />
on nii Ida-Virumaal kui ka osaliselt Lääne-Virumaal nii suremuse, kui<br />
haigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis mõnevõrra<br />
kõrgemad võrreldes teiste Eesti piirkondadega . Seega ei saa välistada põlevkivi<br />
kaevandamise, töötlemise ja <strong>kasutamise</strong> negatiivset mõju inimese tervisele. Et<br />
seni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> tervisemõju<br />
töötajatele ja elanikkonnale, kuid on täheldatav kõrgem haigestumine<br />
mõningatesse haigustesse.<br />
Et elanikkonna tervis olulisel määral sõltub keskkonnakvaliteedist, siis tuleb<br />
igati vältida keskkonnakvaliteedi halvenemist ja rakendada kõiki meetmeid<br />
põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmete vähendamiseks.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,<br />
sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et <strong>Põlevkivi</strong>kava<br />
vastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisega<br />
ja <strong>kasutamise</strong>ga seotud probleemid saavad lahendatud.<br />
Kui ei uuendata riigi energiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeid<br />
energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks (s.h. energiasäästuks) ja<br />
elektritootmise restruktureerimiseks, ning põlevkivi osakaalu vähendamiseks<br />
energiabilansis, kui ei sisestata senisest enam põlevkivi <strong>kasutamise</strong> väliskulusid<br />
põlevkivi hinda, siis jäävad põlevkiviga <strong>kasutamise</strong>ga seonduvad probleemid<br />
sarnaselt tänasega kestma ka <strong>Põlevkivi</strong>kavas toodud kõigi meetmete elluviimise<br />
järel.<br />
8
2. Sissejuhatus.<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise (edaspidi ka keskkonnamõju hindamine või KSH) läbiviimise nõue tuleneb<br />
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi ka KeHJS)<br />
seaduse (vastu võetud 22. veebruaril 2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87)) §33, mille järgi<br />
keskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik, kui strateegiline<br />
planeerimisdokument koostatakse energeetika valdkonnas ning sellega kavandatakse<br />
seaduse §-s 6 nimetatud olulise mõjuga tegevusi, mille hulka käib ka<br />
Vastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- ja<br />
energiamajanduse pika-ajalisele <strong>riikliku</strong>le <strong>arengukava</strong>le aastani <strong>2015</strong>, on Vabariigi<br />
Valitsuse ülesandeks “<strong>Põlevkivi</strong> kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise energiaressursi<br />
kasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi<br />
kasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”<br />
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr.384 06.juulist 2006 (RTL, 18.07.2006,<br />
56, 1032 ) pani Valitsus keskkonnaministrile ülesandeks koostada “<strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>kasutamise</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>–<strong>2015</strong>” . Teisteks osalevateks ministeeriumideks<br />
määrati majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium.<br />
Keskkonnaminister algatas <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> koostamise ja<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise oma käskkirjaga nr 782 06.juulist 2006,<br />
millega moodustati “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>”<br />
koostamise töögrupp. Samas otsusega sätestati, et KSH toimub paralleelselt PÕKK<br />
koostamisega. Selleks sõlmis Keskkonnaministeerium (KKM) 08.augustil 2006.a.<br />
lepingu keskkonnamõju hindaja (litsents KMH0113) Valdur Lahtvee’ga<br />
Teade KSH programmi koostamise algatamise ja avalikustamise kohta avaldati<br />
21.juulil 2006.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 20. juulil ajalehes Postimees.<br />
KeHJS seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud asutusi ja isikuid teavitati kirjalikult 27.juulil<br />
2006 ning elektrooniliselt (meili teel) 21.juulil <strong>2007</strong>.a. Kõigil huvitatud isikutel oli<br />
võimalik KSH programmiga tutvuda ja vastuväiteid ning ettepanekuid programmi<br />
sisu osas esitada 18.juulist kuni 23.augustini 2006.a. Keskkonnaministeeriumi<br />
keskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakonnas ning Keskkonnaministeeriumi<br />
interneti kodulehel avaldatud materjalide põhjal. Avalikustamise ajal laekunud<br />
ettepanekutele ja küsimustele vastas Keskkonnaministeerium kirjalikult. KSH<br />
programmi avalikud arutelud toimusid <strong>9.</strong>augustil 2006.a. Keskkonnaministeeriumis<br />
ning 15.augustil 2006.a. Ida-Virumaal Maidla vallas Savala rahvamajas. Ettepanekute<br />
koopiad, vastusete koopiad ning KSH programmi arutelukoosolekute protokollid on<br />
lisatud käesoleva aruande lisas 1 toodud KSH programmile.<br />
Täiendatud KSH programmi kiitis Keskkonnaminister oma käskkirjaga nr 1369 heaks<br />
13.detsembril 2006. Ministri käskkiri on toodud käesoleva aruande lisas.<br />
Lähtuvalt kinnitatud programmist on käesolevas töös keskkonnamõju<br />
strateegilisel hindamisel aluseks võetud <strong>Põlevkivi</strong>kava töörühma poolt<br />
1.novembril Keskkonnaministeeriumile üle antud ja 13. novembril 2006<br />
9
avalikustatud (osapooltele saadetud ja KKM veebilehel kättesaadavaks tehtud)<br />
dokument: <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> tööversioon.<br />
3. PÕKK koostamise eesmärgid ja vajadus.<br />
Arengukava ”<strong>Põlevkivi</strong> kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise energiaressursi kasutamissuundade<br />
määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi kasutamisvõimaluste hindamine<br />
hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel” koostamise ettepaneku aluseks on<br />
Riigikogus 15. detsembril 2004. a vastu võetud otsus “Kütuse- ja energiamajanduse<br />
pikaajalise <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong> kinnitamine” (RT I 2004, 88, 601;<br />
edaspidi Kütuse- ja energiamajanduse <strong>arengukava</strong>), millele lisatud tabelis 4 nähakse<br />
Vabariigi Valitsuse ülesandena ette põlevkivi kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise<br />
energiaressursi kasutamissuundade määratlemist.<br />
Riigieelarve seaduse §10 lõike 2 järgi ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse<br />
13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 “Strateegiliste <strong>arengukava</strong>de liigid ning<br />
nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” kiitis<br />
Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 384 11. juulist 2006 heaks <strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>arengukava</strong> koostamise, määras vastutavaks ministeeriumiks Keskkonnaministeeriumi<br />
ning <strong>arengukava</strong> väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks Majandus- ja<br />
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi.<br />
Vastavalt säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31,384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398;<br />
2000, 54, 348) suunatakse riigi algatatud <strong>arengukava</strong> alusel nende majandusharude ja<br />
piirkondade arengut, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine<br />
võivad ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kasutamist on vaja suunata riigi algatatud <strong>arengukava</strong> alusel selleks, et<br />
tagada teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks ning maksimaalselt<br />
vältida keskkonna saastamist. Kuna nii põlevkivi kaevandamisega kui ka<br />
<strong>kasutamise</strong>ga kaasneb paratamatult oluline keskkonnamõju, on <strong>arengukava</strong>ga<br />
võimalik vähendada uute negatiivsete keskkonnamõjude lisandumist Kirde-Eestis.<br />
Selle alusel on riigil võimalik sihipäraselt ja seega ühiskonnale kasulikumalt suunata<br />
põlevkivi kaevandamist ja kasutamist.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> koostamise eesmärgid on täpsemalt sõnastatud<br />
Keskkonnaministri poolt nimetatu <strong>Põlevkivi</strong> arengu kava koostava töörühma<br />
lähteülesandes järgmiselt:<br />
Eesmärk 1:Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga aastani <strong>2015</strong> ja kindlustada<br />
Eesti energeetiline sõltumatus.<br />
• Välja töötada kriteeriumid, mille alusel saab põlevkiviressursi kasutust<br />
planeerida. Sellest tulenevalt on vaja selgitada põlevkivikihindite selektiivse<br />
kaevandamise ja kaevise sügavama rikastamise võimalusi ning mõju.<br />
• Anda vajalikud põlevkivi kasutussuunad, mille alusel on võimalik hinnata<br />
põlevkivivaru mahtu kvaliteedi järgi, s.h eraldi pealmaa- ja<br />
allmaakaevandamise võimalusi ning kaeveväljade varu ajalist ammendumist.<br />
10
• Määrata põlevkivi kasutamissuunad, kas kaevandamismahtu tuleb suurendada<br />
või vähendada ning sellest tulenevalt näidata, kas on vajalik keskkonnatasude<br />
kehtestamisprintsiipe muuta.<br />
• Oluline on kindlaks teha kaevandatud karjääride kasutuselevõtu tingimused.<br />
• Koostatava <strong>arengukava</strong> kohta tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine, mille käigus arvestatakse põlevkivivaru <strong>kasutamise</strong> võimaluste<br />
analüüsimisel sotsiaalsete, julgeoleku, majanduslike ja keskkonnakaitseliste<br />
aspektidega, kusjuures looduskaitselistel või keskkonnakaitseliselt tundlikel<br />
aladel on põhirõhk keskkonnakaitselistel aspektidel. Keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise tulemustest tuleb juhinduda ka kaevandatud alade<br />
korrastamiseks loodavate projektide koostamisel.<br />
• Anda hinnangud põlevkivi väärtustamise osas – kas on otstarbekam kasutada<br />
põlevkivi otsepõletamiseks, keemiatööstuse tooraineks vms.<br />
Eesmärk 2: <strong>Põlevkivi</strong> tootmise ja <strong>kasutamise</strong> efektiivsuse tõstmine.<br />
4. PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong>s <strong>arengukava</strong>s käsitletakse sisuliselt vaid kahte alternatiivi – esmalt<br />
kirjeldatakse tänast olukorda ja antakse ülevaade praegu kehtivate<br />
majandustingimustega ja keskkonnanõuetega vastavuses olevatest arengutrendist ning<br />
teiseks kirjeldatakse soovitavat, <strong>arengukava</strong>ga ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud<br />
meetmete rakendumisel tekkivat uut olukorda, kus põlevkivi <strong>kasutamise</strong>le seatakse<br />
aastase kasutusmahu (kaevandamismahu) piir, muudetakse majandustingimusi ja<br />
täiendatakse keskkonnanõudeid, mille abil tekitatakse siseturul konkurents põlevkivi<br />
kui toorme järele ja suunatakse ettevõtjaid oma tootmist ümber kavandama, tootmist<br />
efektiivsemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutma.<br />
Vastavalt KSH programmile võetakse neile kahele stsenaariumile käesoleva KSH<br />
tarbeks lisaks hüpoteetiline stsenaarium, kus põlevkivi <strong>kasutamise</strong>le piiranguid ei<br />
seata ja põlevkivikasutamine kasvab hüppeliselt naftahindade kõrgest tasemest<br />
tuleneva põlevkiviõli tootmise atraktiivsusega ja välisinvestori(te) sooviga kasutada<br />
põlevkivivarusid õli tootmiseks Eestis.<br />
Lähtuvalt eelpooltoodust hinnatakse Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus 3<br />
võimalikku stsenaariumit:<br />
Variant 0– <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi<br />
(põlevkivi kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides; eeldatav põlevkivikasutus<br />
31,24 milj. t/a;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt; Eeldatav põlevkivikasutus 50 milj. t/a;<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas<br />
toodud ulatuses; Eeldatav põlevkivikasutus 20 milj. t/a.<br />
Kuna kvalitatiivse hindamise tarbeks tehti kokkuvõte põlevkivi kasutatavate<br />
ettevõtete keskkonnakasutuse ulatusest 2005.a. mil põlevkivikasutuse maht oli 14, 8<br />
11
milj. t siis sisuliselt võrreldakse neid variante ka neljanda stsenaariumiga, mis vastab<br />
arengutele kui realiseerub hindaja poolt pakutud põlevkivikasutuse aastakasutuse<br />
mahu piirang 15 milj. t/a<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamaht külmutatakse 2005. aasta<br />
põlevkivikasutuse tasemel.<br />
Huvigruppide soovil hinnati ka põlevkivi<strong>kasutamise</strong> vähendamisele suunatud<br />
alternatiive:<br />
Variant 4 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemega<br />
vähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/a<br />
Variant 5 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakse<br />
oluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.<br />
5. PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu<br />
strateegiliste eesmärkidega.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong>ga seonduvad <strong>riikliku</strong>d keskkonnapoliitika, energiapoliitika ja<br />
majanduspoliitika eesmärgid on kirjas praegu kehtivates riiklikes strateegilistes<br />
dokumentides nagu Säästev Eesti 21 (SE21), Uuendatud Eesti keskkonnastrateegia<br />
aastani 2010 (UKS), Kütuste ja energiasektori pikaajaline <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong><br />
(KEPA), 2006. aasta alguses Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud<br />
Elektrimajanduse <strong>arengukava</strong>s aastani <strong>2015</strong> (EAK) ja Kasvuhoonegaaside heitkoguste<br />
vähendamise <strong>riikliku</strong> programmi aastateks 2003-2012 (KHG). Kuna nimetatud<br />
kavade valmimisel on arvestatud või lähtutud Euroopa Liidu valdkondlike poliitikate<br />
eesmärkidest siis kajastuvad EL keskkonnapoliitika ja muude valdkondade poliitikate<br />
eesmärgid nimetatud Eesti vabariigi strateegilistes dokumentides.<br />
PÕKK eesmärgid ja <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong><br />
Rakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad ja aitavad kaasa<br />
nende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele , mis<br />
on suunatud loodusvarade ja energeetika efektiivsemale <strong>kasutamise</strong>le ja<br />
heitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundi parandamisele ning<br />
energiatootmise varustuskindluse tõstmisele.<br />
Allpool on toodud kokkuvõtted või väljavõtted nimetatud <strong>arengukava</strong>dest.<br />
SE 21:<br />
Riiklikus <strong>arengukava</strong>s „Säästev Eesti 21“ (SE 21) on nenditud, et teadmusühiskonnas<br />
on pürgimine maksimaalse ökoloogilise tasakaalu suunas iseenesestmõistetav<br />
protsess, kuid see peab arvestama reaalset majanduskeskkonda. Positiivne tulem<br />
realiseerub looduskaitse ja looduskasutuse kui ühtse protsessi teineteist täiendavate<br />
poolte ühtsuse edendamise teel, arvestades, et inimene on osa ökosüsteemist. Kuna<br />
12
üheks teadmusühiskonna eesmärgiks on üldine heaolu kasv, siis on SE 21 kohaselt<br />
paratamatu ka loodusressursside kaasamine vajaliku majandusbaasi loomiseks.<br />
Loodusressursi säästlik majandamine ei ole pelgalt kaitse, vaid ökoloogiliselt<br />
tasakaalustatud ressursi kasutamine. Loodusressursi <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevad<br />
eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse<br />
<strong>kasutamise</strong> skeemid ja looduslikke arenguid tasakaalustavad mehhanismid. Kõik see<br />
on mõeldav vaid printsiipidel, et tagada keskkonnahoid. Rakendatakse säästva<br />
tarbimise mehhanismid riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jt<br />
<strong>arengukava</strong>de kriteeriumidesse. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> lähtub just nimetatud<br />
printsiipidest.<br />
UKS:<br />
…<br />
1.1. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik<br />
keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt<br />
kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse<br />
arengutaset arvestades.<br />
…<br />
KESKKONNAEESMÄRGID<br />
Kooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega on ka Eesti Vabariigi prioriteetsed<br />
valdkonnad järgmised:<br />
1. keskkond, tervis ja elu kvaliteet;<br />
2. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine;<br />
3. loodusvarade ratsionaalne kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;<br />
4. kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet.<br />
Keskkond, tervis ja elu kvaliteet<br />
Veekeskkonna hea seisundi säilitamine<br />
Joogiveevarustus<br />
Eesmärk: tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale ja kvaliteedinõuetele<br />
vastav vesi ühisveevärgi tarbijatele.<br />
Ülesanded:<br />
• võimalikult kiiresti tuleb tagada kõigi ühisveevärkide vee ohutus tervisele<br />
(mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate alusel);<br />
• tuleb selgitada joogiveeallikate vastavus nõuetele ning halva vee kvaliteediga<br />
veeallikate <strong>kasutamise</strong> majanduslik otstarbekus;<br />
• joogivee indikaatorparameetrid peavad 2000 ja enama elanikuga asulates<br />
vastama nõuetele 2008. aastaks (rauasisalduse osas <strong>2007</strong>. aastaks) ja alla 2000<br />
elanikuga asulates 2013. aastaks;<br />
• tuleb rakendada meetmed tervisele ohutu joogivee kättesaadavaks muutmiseks<br />
reostunud põhjaveega hajaasustuse alade elanikele.<br />
Veekogude hea seisundi saavutamine ja selle säilitamine<br />
Eesmärk: ratsionaalse <strong>kasutamise</strong>ga tagada siseveekogude hea seisund.<br />
Ülesanded:<br />
13
• koostada üleriigilised ja piirkondlikud veemajanduskavad;<br />
• rakendada meetmed põllumajandusreostuse piiramiseks;<br />
• piirata veekogude eutrofeerumist põhjustavaid tegureid, vältimaks vee<br />
kvaliteedi ja vee-elustiku elutingimuste halvenemist ning liigivaesemaks<br />
muutumist;<br />
• parandada reoveekäitlust, vähendada veekogude saastamist reovee ebapiisava<br />
puhastamise tõttu;<br />
• 200<strong>9.</strong> aasta lõpuks tuleb tagada asulareovee kogumine ja 2010 aasta lõpuks<br />
tuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites.<br />
Põhjavee hea seisundi säilitamine<br />
Eesmärk: säilitada põhjavee hea seisund ja tagada põhjaveevarude säästlik<br />
kasutamine ning kaitse.<br />
Ülesanded:<br />
• kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatud<br />
põhjaveevarudest või looduslikust ressursist;<br />
• vältida põhjavee reostuse laienemist hajareostuse ja punktreostusallikate<br />
mõjul.<br />
• reostuse leviku ennetamiseks tagada keskkonnaavariide kiire likvideerimine ja<br />
hüljatud ohtlike jäätmete kohene koristamine;<br />
• tagada põhjavee tõhus kaitse Pandivere kõrgustikul põhjavee formeerumisalal;<br />
• 2008. aasta lõpuks tuleb rakendada nitraaditundlike alade nitraatidega<br />
reostamise vähendamise tegevuskavad;<br />
• vähendada kvaliteetse põhjavee kasutamist tööstuses;<br />
• tagada põhjaveevarude riiklik arvestus;<br />
• välja töötada põhjavee kui väärtusliku ressursi optimaalne hinnapoliitika;<br />
• vähendada varustussüsteemide lekkeid tehnilis-majanduslikult põhjendatud<br />
tasemeni – keskmiselt 10%-ni;<br />
• vähendada vee kulu toodanguühiku kohta.<br />
5.1.1.1 Rannikumere hea seisundi säilitamine<br />
Eesmärk: ratsionaalse <strong>kasutamise</strong>ga tagada rannikumere hea seisundi jätkumine ning<br />
kalavarude ja vee-elustiku looduslik taastootmine, parandada rannikumere seisundit<br />
neis piirkondades, kus see ei vasta veel kehtestatud normidele.<br />
Ülesanded:<br />
• tagada valmisolek suurõnnetuste ja keskkonnaavariide likvideerimiseks;<br />
• vähendada majandustegevuse tagajärjel merre sattuvate saasteainete hulka,<br />
mis võivad põhjustada rannikumere ökoloogilise seisundi halvenemist.<br />
• tagada merre lastava reovee piisav puhastamine;<br />
• tagada laevadel tekkivate jäätmete (pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude<br />
saasteainete) kogumine sadamates;<br />
• vältida ohtlike ainete sattumist rannikumerre ja tagada kehtestatud piirangute<br />
range täitmine.<br />
JÄÄKREOSTUSKOLLETE LIKVIDEERIMINE<br />
Eesmärk: minimiseerida jääkreostusobjektidest tulev reostus põhja- ja pinnavette<br />
ning luua eeldused rikutud alade taaskasutuseks.<br />
14
Ülesanded:<br />
• esmaseks ülesandeks on koheselt likvideerida kasutuseta õlisaaduste jäägid<br />
mahutiparkidest ja asfaltbetoonitehastest ning vedelate õlijäätmete järved<br />
prügilatest;<br />
• tagada puhas joogivesi reostuse mõju all oleval alal;<br />
• ulatusliku põhjaveereostusega aladel tuleb teha regulaarset seiret reostuse<br />
leviku üle, vajadusel rakendada lokaliseerimismeetmeid;<br />
• hoida korras jääkreostuse andmebaas ning teha see kättesaadavaks<br />
maaomanikele, kohalikele omavalitsustele ja kõigile huvitatud osapooltele;<br />
• tagada vastutus keskkonna saastamise ja sellega tekitatud<br />
keskkonnakahjustuse eest omaniku vahetumisel;<br />
• luua eeldused jääkreostuse tõttu rikutud alade kasutuselevõtuks, toetades<br />
reostuse puhastamis- ja lokaliseerimistöid.<br />
Kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet<br />
KLIIMA<br />
Eesmärk: vältida kliimamuutust kui väga tähtsat globaalset väljakutset, stabiliseerida<br />
kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tasemeni, mis võimaldab<br />
minimeerida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis ning tagada<br />
elanikkonna eelhoiatamine ohtlike keskkonnanähtuste võimalikust toimumisest.<br />
Ülesanded:<br />
• täita Kyoto protokollist tulenevad kohustused;<br />
• vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid;<br />
• vähendada 2008-2012. aastaks 8% võrra kasvuhoonegaaside heitkoguseid<br />
võttes aluseks 1990. aasta tase;<br />
• lõpetada osoonikihti kahandavate ainete import, eksport ja kasutamine;<br />
• fikseerida elektritootmise keskkonnanõudeid arvestavad arengusuunad;<br />
• juurutada kohakesksed ja lokaalsed hüdrometeoroloogilised prognoosid ja<br />
hoiatused;<br />
• tagada osoonikihti kahandavate ainete kogumine, ümbertöötamine või<br />
hävitamine.<br />
•<br />
ÕHK, ENERGEETIKA JA TRANSPORT<br />
Eesmärk: säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu<br />
kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele;<br />
vähendada energeetika negatiivset keskkonnamõju, tõhustada energiasäästu ning<br />
laiendada taastuvate energiaallikate kasutamist; tõsta ühistranspordi osakaalu ja<br />
mobiilsust, edendada elektri- ja raudteetransporti.<br />
Ülesanded:<br />
• toetada vähemsaastavate transpordiliikide ja –vahendite (raudtee, tramm, troll)<br />
ning teiste ühissõidukite kasutamist;<br />
• tagada ainult kvaliteetse kütuse import ja müük;<br />
• ergutada puhtamate ja mootoribiokütuse kasutamist;<br />
15
• vähendada välisõhu kvaliteedile mõjuvate esmatähtsate saasteainete<br />
heitkoguseid paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest;<br />
• arvestada piiriülese õhusaaste kaugleviga ja kliimamuutuste ning osoonikihi<br />
kaitsmise nõuetega.<br />
• vähendada väävliühendite heitkoguseid 1980. a. tasemega võrreldes 2005.<br />
aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks 40% võrra;<br />
• kindlustada, et aastast 2010 ei ületa Eesti paiksetest ja liikuvatest<br />
saasteallikatest välisõhku eralduv summaarne heitkogus aastas:<br />
- vääveldioksiidil 100 000 tonni;<br />
- lämmastikoksiididel 60 000 tonni;<br />
- lenduvatel orgaanilistel ühenditel 49 000 tonni;<br />
- ammoniaagil 29 000 tonni.<br />
• viia aastaks <strong>2007</strong> bensiinitanklate ja –terminaalid vastavusse EL nõuetega<br />
lenduvate orgaaniliste ühendite osas;<br />
• viia aastaks 2012 põlevkivielektrijaamade vääveldioksiidi heitkogused<br />
summaarselt alla 25000 tonni aastas;<br />
• viia olemasolevate suurte põletusseadmete õhusaasteainete heitkogused<br />
vastavusse piirväärtustega:<br />
- AS Kohtla-Järve Soojus Ahtme Elektrijaam aastaks 2010;<br />
- AS Kohtla-Järve Soojus Kohtla-Järve Elektrijaam ja Narva<br />
Elektrijaamad aastaks <strong>2015</strong>;<br />
- muud suured põletusseadmed 1. jaanuarist 2008.<br />
• tagada, et aastaks 2010 moodustaks taastuvatest energiaallikatest toodetava<br />
energia osakaal kogu energiatarbimisest vähemalt 12% ja taastuvatest<br />
energiaallikatest toodetava elektrienergia osakaal kogu elektritarbimisest<br />
vähemalt 5,1%;<br />
• edendada õhukvaliteedi seiret ja järelevalve süsteemi ning tagada piirkondade<br />
välisõhu kvaliteedi vastavus kehtestatud piirväärtustele;<br />
• viia 2005. aastaks bensiini ja diiselkütuse tarbimises biokütuste osakaal 2%-ni<br />
ja 2010. aastaks 5,75%-ni;<br />
• tagada, et aastaks 2005 oleks bensiini ja diiselkütuste väävlisisaldus alla 50<br />
mg/kg ja tarbijale peab soovi korral olema saadav bensiin ja diiselkütus<br />
väävlisisaldusega 10 mg/kg. 200<strong>9.</strong> aastast peab bensiini ja diiselkütuste<br />
väävlisisaldus olema alla 10 mg/kg.<br />
• ergutada ühistranspordi ja alternatiivliikluse (jalgrataste) kasutamist,<br />
rakendades selleks majandushoobasid ja liikluskorralduslikke võtteid (näiteks<br />
liiklus- ja parkimispiirangud sõiduautodele, jalgrattateede rajamine).<br />
MAAVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINE<br />
Eesmärk: tagada maavarade säilivus võimalikult pikemaks ajaperioodiks ning nende<br />
kaevandamine võimalikult kompleksselt ja minimaalsete negatiivsete<br />
keskkonnamõjudega.<br />
Ülesanded:<br />
• jätkata maavarade <strong>kasutamise</strong> <strong>arengukava</strong> koostamist Tallinna piirkonna jaoks ja<br />
alustada sarnaste kavade koostamist kogu majanduslikult enamarenenud Põhja-<br />
Eesti regiooni maakondade (Harju-, Viru-, Rapla-, Järva-, Lääne- ja Ida-Virumaa)<br />
tarvis;<br />
16
• viia lõpule riigile kuuluva geoloogiateabe kandmine kaasaegsetele infokandjatele<br />
ja geoloogiliste kaartide digitaliseerimine;<br />
• välja töötada kaevandatud alade kaasaja nõuetele vastav rekultiveerimise süsteem;<br />
nende õiguslik baas ja tehniline lahendus;<br />
• rakendada praktikasse kaevandatud alade kaasaegne ja kõigile keskkonnanõuetele<br />
vastav rekultiveerimise süsteem;<br />
• edendada kaevandustööstuse säästvat majandamist, et vähendada selle negatiivset<br />
mõju keskkonnale;<br />
• korrastada rikutud maastikud (kaevandatud alad, aherainemäed).<br />
JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE JA JÄÄTMEHOOLDUS<br />
Eesmärk: kasutada tooret ja materjali säästlikult, piirata jäätmete tekkimist ja<br />
soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna<br />
saastamist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning<br />
arendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe “saastaja maksab” ja “tootja vastutus”.<br />
Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast:<br />
1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine;<br />
2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine;<br />
3) jäätmete taas<strong>kasutamise</strong> laiendamine:<br />
• otseses ringluses (korduvkasutamine);<br />
• materjaliringluses (taaskasutamine);<br />
• bioloogilistes protsessides (kompostimine);<br />
• energia tootmiseks (põletamine);<br />
4) keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine;<br />
5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.<br />
Ülesanded:<br />
• rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda<br />
jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades;<br />
• tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- ja<br />
tervisekaitse nõuetele;<br />
• edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate<br />
jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust,<br />
materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust;<br />
• nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise ja<br />
taas<strong>kasutamise</strong> korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid;<br />
• tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini;<br />
• tekkivate pakendijäätmete taas<strong>kasutamise</strong> oluline suurendamine;<br />
• optimeerida tavajäätmeprügilate arv, viies selle 8-10 prügilani;<br />
• EL nõuetele vastavate prügilate ja jäätmekäitluskeskuste rajamine;<br />
• kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine ja<br />
jäätmekäitluskohtade seire ning järelhoolduse korraldamine;<br />
• jäätmete lagunemisel tekkiva ja lenduva metaani kogumine võimalikult suures<br />
ulatuses ning muude keskkonnaohtlike ainete leviku vältimine või piiramine<br />
pinnases, pinna- ja põhjavees;<br />
• tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem;<br />
17
• kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu;<br />
• toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks;<br />
• suurendada ja täiustada põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmete<br />
taaskasutamist ja täiustada tööstusjäätmete sealhulgas põlevkivitöötlemise<br />
jäätmete kõrvaldamistehnoloogiat;<br />
• põlevkivielektrijaamade tuhaärastustehnoloogia ümberkorraldamine ja<br />
olemasolevate tuhaväljade keskkonnakaitse nõuete kohane sulgemine;<br />
• põlevkivi töötlemise jäätmete (fuusside ja gudroonide) ladestuskohtade<br />
keskkonnakaitse nõuetega vastavusse viimine ja sealt eralduvate keskkonnaohtlike<br />
ainete leviku piiramine;<br />
• suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks <strong>kasutamise</strong>ks.<br />
KEPA:<br />
…<br />
Tänaseks on energeetika tuleviku alased visioonid ning vajadused oluliselt muutunud<br />
- EL liitumisega on tõstatunud rida nõudeid ning eesmärke, edasi on arenenud<br />
energiatehnoloogia, uusi võimalusi pakub Kyoto protokolli rakendamine jne.<br />
Nimetatud kriteeriumite järgimiseks osutus vajalikuks energeetika riiklikku<br />
<strong>arengukava</strong> täpsustada<br />
Käesolevat kütuse ja energiamajanduse pikaajalist riiklikku <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong><br />
täiendab Elektrituruseadusel (RTI,2003, 25, 153; 2004, 18, 131) põhinev<br />
elektrimajanduse <strong>arengukava</strong>, mis koostatakse aastal 2005. Energiakasutuse<br />
efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressursside<br />
ratsionaalseks <strong>kasutamise</strong>ks on Vabariigi Valituse poolt 4. jaanuaril 2000.a heaks<br />
kiidetud Energiasäästu sihtprogramm, milline sätestab üldised eesmärgid aastateks<br />
2000 – 2005. Energiasäästu Sihtprogrammi elluviimiseks on koostatud Energiasäästu<br />
sihtprogrammi rakenduskava, milline sätestab detailsemad meetmed ja tegevused<br />
aastani 2005. Vastavalt Kaugkütteseadusele (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131)<br />
kinnitab järgneva energiasäästu sihtprogrammi ja selle rakenduskava Vabariigi<br />
Valitsus.<br />
Kütuse- ja energiamajandus on riigi strateegiline infrastruktuur, mis peab tagama<br />
Eesti pideva varustamise kvaliteetsete kütuste, elektrienergia ja soojusega<br />
optimaalsete hindade juures. Samas peab kütuse- ja energiamajandus olema<br />
maksimaalselt efektiivne ning vastama ohutus- ja keskkonnanõuetele. Kütuse- ja<br />
energiamajanduse jätkusuutlik toimimine on üheks riigi julgeoleku alustalaks.<br />
Eesti kütuse- ja energiamajanduse strateegilised eesmärgid on:<br />
tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja<br />
energiavarustatus;<br />
kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku<br />
genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu;<br />
saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest;<br />
saavutada aastaks 2020 elektri-ja soojuse koostootmisjaamades toodetud<br />
elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;<br />
tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides;<br />
tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu<br />
konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikke<br />
keskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid;<br />
18
kindlustada <strong>riikliku</strong>lt kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;<br />
tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;<br />
hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003 tasemel;<br />
tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja<br />
energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada sise<strong>riikliku</strong><br />
tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret;<br />
luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa<br />
energiasüsteemidega.<br />
SOOJUS<br />
Muutused Eesti ühiskonnas viimasel kümnendil on oluliselt muutnud ka riigi<br />
soojamajandust. Võrreldes 1991. aastaga on soojuse tootmine vähenenud ca 2,4 korda<br />
ja stabiliseerunud 8-9 TWh-le aastas. 2002. aastal toodeti katlamajades 38% soojusest<br />
maagaasi baasil ning üle 45% kohaliku kütuse (põlevkivi, turvas, puit, põlevkiviõli)<br />
baasil. Lokaalküte tugineb hinnanguliselt ligikaudu ~ 75% ulatuses puidule ja<br />
turbabriketile, ülejäänud osas peamiselt maagaasile.<br />
Eesti soojussektori esmane probleem on soojusvõrkude ebaõiged dimensioonid ning<br />
suured kaod. Keskmine arvutuslik trassikadu on käesoleval ajal ligikaudu 18,5%<br />
(Soomes ligikaudu 6%), kuid pika tasuvusaja tõttu asendatakse soojustorustikest<br />
eelisoleeritud torudega vaid ligikaudu 2% aastas. (Tallinnas ligikaudu 1,5%).<br />
Kaugküte ja lokaalküte. Küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte,<br />
moodustades kogu küttest ligikaudu 70%, soojuse ja elektri koostootmisjaamades<br />
toodetud soojuse osakaal küttes on ligikaudu kolmandik. Samas on kaugküttevõrkude<br />
(ja ka tootmisseadmete) tehniline seisund halb. See vähendab kaugkütte <strong>kasutamise</strong><br />
eeliseid ja sunnib üle minema lokaalküttele, mis on regionaalse soojussüsteemi jaoks<br />
sageli ebaefektiivne lahendus ning piirab elektri- ja soojuse koostootmise potentsiaali.<br />
Soojuse tarbimine. Soojuse tarbimine Eestis on ebaefektiivne ning energiasäästu<br />
võimalused Tallinna ja teiste linnade ning asulate soojusvarustuses on suured. Kuna<br />
statistika kajastab lokaalkütet mitte soojuse, vaid kütuste tarbimisena, on soojuse<br />
tarbimise analüüs raskendatud. Energiasäästu edendamiseks tuleb see lahkheli<br />
lahendada.<br />
ENERGEETIKA JA KESKKOND<br />
Energeetika on valdkondlikult Eesti suurim keskkonnasaastaja. <strong>Põlevkivi</strong> põletavad ja<br />
töötlevad ettevõtted põhjustavad umbes 60% SO 2 emissioonist, olles riigi suurimad<br />
õhu saastajad. <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisel on kulukateks ning lahendust nõudvateks<br />
keskkonnaprobleemideks vee-, turba- ja paekivikasutusega seonduv. Samuti nõuavad<br />
lahendamist põlevkivituha ning põlevkivitööstuses tekkiva poolkoksi ning<br />
generaatorgaasiga seonduvad probleemid. Kõrvuti põlevkivienergeetika<br />
keskkonnaheitmete vähendamisega tuleb likvideerida juba tekitatud<br />
keskkonnareostus.<br />
Transpordivahenditest tulenev saaste on Eestis tervikuna Euroopas kehtivate normide<br />
piires. Siiski esineb Tallinna ja mitme teise suurema linna liiklussõlmedes lubatud<br />
NO x ja CO piirkontsentratsioone ületavaid olukordi.<br />
Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390) nõuete täitmiseks on hetkel käsil kahe<br />
energiaploki renoveerimine Narva elektrijaamades. Eesti Elektrijaama plokk nr 8<br />
renoveerimise vajadus tulenes ka Vabariigi Valitsuse 25.07.2000. a korraldusest<br />
19
nr. 623 “Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste<br />
vähendamise <strong>riikliku</strong> programmi kinnitamine aastateks 1999–2003" (RTL 2000, 88,<br />
1338). Balti Elektrijaama ploki nr 11 valmimistähtajaks on 2004. aasta september,<br />
Eesti Elektrijaama plokk nr 8 valmib sama aasta novembris.<br />
Vastavalt EL liitumislepingule on Eesti põlevkivi kasutavatel põletusseadmetel<br />
üleminekuperiood direktiivi 2001/80/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumise<br />
taseme osas. Ahtme Elektrijaamas tuleb põletusseadmed direktiivi nõuetega<br />
vastavusse viia hiljemalt 31. detsembriks 2010, Narva elektrijaamades ning Kohtla-<br />
Järve Elektrijaamas on tähtajaks 31.detsember <strong>2015</strong>. Muude põletusseadmete osas<br />
viib Eesti oma energiatootmise antud direktiiviga vastavusse hiljemalt 01.01.2008,<br />
selleks ajaks suletakse ka Balti Elektrijaama vanad TP-17 tüüpi katlad. <strong>Lisa</strong>ks<br />
ülaltoodule tuleb üleminekuperioodi alla käivates põletusseadmetes tagada<br />
väävlisidumisaste 65% ja tahkete osakeste heitmed ei tohi ületada piirväärtust 200<br />
mg/Nm³. Seejuures esitab Eesti 1. jaanuariks 2008 Euroopa Komisjonile<br />
investeerimiskava sisaldava plaani AS Narva Elektrijaamade ja Kohtla-Järve<br />
elektrijaama järkjärguliseks nõuetega vastavusse viimiseks aastatel 2010–<strong>2015</strong>.<br />
Nimetatud direktiivi nõuete täitmine eeldab investeeringuid rohkem kui kümne<br />
miljardi krooni ulatuses ning on seotud regionaalpoliitika ja struktuurivahendite<br />
koordineerimise peatükiga liitumislepingus. Vastavalt liitumisläbirääkimistel esitatud<br />
seisukohtadele soovib Eesti kasutada Ühtekuuluvusfondi toetusi energeetikat<br />
puudutavate keskkonnaprojektide rahastamiseks. Antud abile kvalifitseeruvad<br />
järgmiste teemade alla kuuluvad projektid: põlevkivituha ladustamine, uued<br />
õhusaastet vähendavad tehnoloogiad ning investeeringud taastuvasse energeetikasse.<br />
<strong>Lisa</strong>ks on riiklikeks keskkonnaeesmärkideks energiamajanduse valdkonnas:<br />
väävli heitkoguste edasine vähendamine 2005. aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks<br />
40% võrra, võttes aluseks 1980. aasta taseme;<br />
saasteainete heitkoguste piiramine aastast 2010 vääveldioksiidi osas 100 000<br />
tonnini, lämmastikoksiidi osas 60 000 tonnini ning lenduvate orgaanilistel<br />
ühendite osas 49 000 tonnini;<br />
kütusetanklate ja terminaalide keskkonnanõuetega vastavusse viimine lenduvate<br />
orgaaniliste ühendite osas aastaks <strong>2007</strong>;<br />
põlevkivi elektrijaamade aastase vääveldioksiidi heitkoguse piiramine 25000<br />
tonnini aastast 2012;<br />
bensiini ja diislikütuse lubatud väävlisisalduse viimine alla 50 mg/kg aastaks<br />
2005, alla 10 mg/kg aastaks 200<strong>9.</strong><br />
Põletusseadmete renoveerimise kõrval tuleb elektrijaamade ja teiste põlevkivi<br />
kütusena ja toorainena kasutavate ettevõtete tuhahoidlate prügiladirektiivi<br />
1999/31/EÜ nõuetega vastavusse viimiseks investeerida kuni viis miljardit krooni.<br />
Kiviter-tehnoloogiat kasutavates põlevkiviõli tootvates ettevõtetes nõuab lähiaastatel<br />
lahendamist kaks investeerimismahukat probleemi: tehnoloogilises protsessis tekkiva<br />
poolkoksi ladustamine ning generaatorgaasis sisalduvate väävliühendite atmosfääri<br />
laskmise vältimine.<br />
1998. a ühines Eesti Kyoto konverentsil allakirjutatud protokolliga, mille kohaselt<br />
tuleb ajavahemikus 2008–2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid samal<br />
määral EL liikmesriikidega, st 8% võrra võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi<br />
kohaselt peab CO 2 summaarne emissioon Eestis aastateks 2008–2012 alanema<br />
tasemele 34494 tuh tonni CO 2 /a. Tegelik emissiooni tase on juba pikka aega sellest<br />
ligikaudu poole madalam, mistõttu võib pärast CO 2 heitmete kaubandust puudutavate<br />
20
ahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist tekkida soodne võimalus vabade kvootide<br />
müügiks. Saadud tulu võimaldab suurendada investeeringuid energiasektori<br />
kaasajastamisse. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklik jaotuskava aastateks<br />
2005-<strong>2007</strong> on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil<br />
http://www.envir.ee/valisohukaitse/kasvuhoonegaasid.html. <strong>Lisa</strong>ks pakub Eestile huvi<br />
Kyoto ühisrakendusmehhanism. Käesolevaks hetkeks on sõlmitud riikidevahelised<br />
lepingud ühisrakendusprojektide elluviimiseks Soome, Taani ja Hollandiga,<br />
tõenäoliselt sõlmitakse selliseid lepinguid veelgi.<br />
Energiamajanduse arendamisel tuleb ka taastuvenergia puhul tähelepanu pöörata<br />
keskkonnakahjustustele, seda eelkõige hüdroenergia (maade üleujutamine) ja<br />
tuuleenergia (oht linnustikule ja müra) puhul, kuid ka bioenergia ressursside<br />
kogumisega kaasnevad maastikukahjustused vajavad piisavalt tähelepanu.<br />
Võimalikele kahjustustele peab tähelepanu juhtima projektide keskkonnamõjude<br />
hindamine. Energiamajanduse ning keskkonnahoiu poliitikate paremaks ühildamiseks<br />
on otstarbekas looduskaitsealade moodustamise protsessi kaasata ka majandusinimesi,<br />
eeskätt taastuvenergeetilist potentsiaali omavates ning põlevkivi ressursi poolest<br />
rikastes piirkondades.<br />
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevussuunad ja meetmed<br />
ELEKTER<br />
Elektroenergeetika arendamisel tuleb elektrisüsteemi koormusgraafiku katmiseks<br />
maksimaalselt rakendada elektri ja soojuse koostootmist, mis võimaldab aastal 2020<br />
katta 20% elektrienergia sise<strong>riikliku</strong>st brutotarbimisest. Koostoodetud elektri osakaalu<br />
edasist tõusu piiravaks teguriks on vajalik soojuskoormus, mida aitaks laiendada<br />
peamiselt suurte tööstustarbijate tekkimine, uute kaugküttevõrkude rajamine ning<br />
kaugemas tulevikus ka mikroenergeetika areng.<br />
EAK:<br />
…<br />
Eesti elektrimajanduse <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong> strateegiliseks eesmärgiks on leida<br />
optimum elektri varustuskindluse, elektri hinna ja keskkonnahoiu vahel. Reaalselt<br />
tähendab see kohustust minimeerida elektri tootmise, ülekande ja jaotuse kulud,<br />
arvestades vajadusega tagada nõuetekohane varustuskindlus ja kvaliteet ning toota<br />
elektrit parimate võimalike tehnoloogiatega keskkonnahoidu tagades.<br />
Lähtudes strateegilise eesmärgi kriitilisusest tuleb selle saavutamisel järgida<br />
järgnevaid Eesti riigile elektrimajanduse arendamisel olulisi eesmärke:<br />
I. Tagada varustuskindlus ja elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30<br />
aastastes perioodides ülekande- ja ligikaudu 40 aastastes perioodides<br />
jaotusvõrgus<br />
II.<br />
III.<br />
Kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku<br />
genereeriva võimsuse olemasolu<br />
Arendada energiaressursse efektiivsemalt kasutavaid tehnoloogiaid, sealhulgas<br />
elektri ja soojuse koostootmist<br />
21
IV.<br />
Toetada avatud turu tingimustes põlevkivist kui kohalikust strateegilisest<br />
ressursist elektri tootmise efektiivsuse tõusu ja siseturu konkurentsivõime<br />
säilimist<br />
V. Stimuleerida säästlikku elektritarbimist<br />
VI. Luua elektri varustuskindluse tagamiseks ühendused naaberriikide<br />
elektrisüsteemidega ja tõhustada rahvusvahelist koostööd<br />
VII.<br />
Tagada elektrimajanduse oskusteabe, tõhusa tehnoloogiaarenduse ja –siirde<br />
ning teadustegevuse ja innovatsiooni siseriiklik olemasolu<br />
Nimetatud strateegilise eesmärgi ja eesmärkide täitmisel ning elektrimajanduse<br />
arengu suunamisel tuleb arusaadavalt arvestada Eesti poolt nii sise<strong>riikliku</strong>lt ja<br />
rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Selleks tuleb elektrimajanduse<br />
suunamisel arvestada järgnevaid Eesti elektrimajandusele kehtivaid ja aastani <strong>2015</strong><br />
kehtima hakkavaid peamisi piiranguid ja võetud kohustusi:<br />
KHG:<br />
…<br />
• Kindlustada <strong>riikliku</strong>lt kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;<br />
• Saavutada aastaks 2010 taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri<br />
osakaaluks 5,1% brutotarbimisest;<br />
• Saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades toodetud<br />
elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;<br />
• Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses aastaks 2009 ja täielikult aastaks 2013;<br />
• Mitte tekitada sotsiaal-majanduslikust ja regionaalarengu seisukohast olulist<br />
probleemi Ida- Virumaal;<br />
• Tagada aastani 2010 primaarenergia tarbimise mahu hoidmine allpool<br />
2003.aasta taset;<br />
• Arvestada elektri tootmisel analüüsidel põhinevaid adekvaatseid ja<br />
optimaalseid väliskulusid lähtuvalt ökoloogilise maksureformi tulemustest;<br />
• Arvestada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise programmi mõju<br />
elektri tootmisele.<br />
5.1. ENERGEETIKA<br />
Tabel 5.1.1. CO 2 heitkoguste vähendamine energeetikas<br />
Tegevus* CO 2<br />
heitkoguste<br />
vähendamine<br />
Rakendamise<br />
aeg<br />
Kes teeb<br />
Maksumus tuh.<br />
EEK<br />
Katte-allikas<br />
2003-2012,<br />
Gg<br />
1. Narva elektrijaamade 91,5 AS Narva<br />
Elektrijaamad<br />
10 500 000 Laen +<br />
omavahendid<br />
22
enoveerimine [alus:<br />
1÷8]<br />
1.1. EEJ 8. Plokk ja<br />
BEJ 16. Plokk<br />
1.2. AS Narva<br />
53,4 2002 - 2005 5 800 000<br />
38,1 <strong>2007</strong> - 2011 4 700 000<br />
Elektrijaamad (?)<br />
2. Suured põletusseadmed<br />
[alus: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8]<br />
2.1. Suurte põletusseadmete<br />
(v.a. Narva elektrijaamad)<br />
renoveerimine<br />
2.2. Soojuse ja<br />
elektrienergia<br />
koostootmine<br />
3. Kaugküttekatlamajade ja<br />
katelde renoveerimine<br />
[alus: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8]<br />
4. Kaugküttesüsteemide<br />
15,2 1 104 000 laen +<br />
omavahendid<br />
11,8 2003 - 2012 Firma, ettevõtte 754 000<br />
omanik<br />
3,4 2005 - 2012 ? 350 000<br />
10,0 2003 - 2012 Firma, ettevõtte<br />
omanik<br />
5,3 2003 - 2012 Firma, ettevõtte<br />
omanik<br />
547 000 laen +<br />
omavahendid<br />
1 860 000 laen +<br />
omavahendid<br />
renoveerimine [alus: 1,<br />
2, 3, 8]<br />
5. Energeetilised kütused 13,0 1 040 000 laen +<br />
[alus: 1, 2, 3, 4, 5, 8]<br />
omavahendid<br />
5.1. Kütuste asendamine 2,7 2003 - 2010 Firma, ettevõtte 153 000<br />
omanik<br />
5.2. Kütuste puhastamine 10,3 2006 – 2012 AS Eesti 887 000<br />
(põlevkivi rikastamine)<br />
<strong>Põlevkivi</strong><br />
5.3. Tuha ärastussüsteemide<br />
neeldumisefektiivsuse<br />
tõstmine<br />
6. Korrusmajade<br />
renoveerimine (4 miljonit<br />
m 2 ) [alus: 2, 8, 9]<br />
7. Kodumasinate uuendamine<br />
[alus: 2, 9]<br />
15-30<br />
Kokku 280-300<br />
2003 -2012<br />
Ettevõtte omanik<br />
10,3 2003 - 2012 Korteriühistud ja<br />
?<br />
10 000 000<br />
1 344 000 laen + riigi abi<br />
(?) +<br />
omavahendid<br />
? 2003 - 2012 Elanikkond ? omavahendid<br />
*Tabelites toodud arvutuste aluseks on alljärgneva <strong>arengukava</strong>d, programmid,<br />
strateegiad, direktiivid jne.<br />
1. Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik <strong>arengukava</strong>, 18. veebr., 1998, (RT I<br />
1998, 19, 295).<br />
2. Riiklik energiasäästu programm.<br />
3. Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnaministeerium. Tallinn 1997, 96 lk.<br />
4. Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste<br />
vähendamise riiklik programm aastateks 1995 - 2003. RTL 2000, 88, 1338.<br />
23
5. Eesti põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava 2001 - 2006. EV<br />
Majandusministeerium, Tallinn 2001, 14 lk.<br />
6. Euroopa Liidu direktiiv 2001/80/EC.<br />
7. Eesti Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 60.<br />
8. Euroopa Liidu direktiiv 93/76 EEC (SAVE)<br />
<strong>9.</strong> Muudetud ehitusnormid.<br />
Selgitus<br />
Eestis energeetika sektoris on peamiseks CO 2 emissiooni allikaks põlevkivi küttel<br />
töötavad elektrijaamad. Ülejäänud CO 2 emissiooni allikaks on muud fossiilsed<br />
kütused, millede põletamisel suuremat emissiooni põhjustavad süsi, masuut ja<br />
põlevkiviõli.<br />
Lähtuvalt Eesti kütuse- ja energiamajanduse <strong>arengukava</strong>st tuleb tagada põlevkivi<br />
baasil elektrienergia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjuliku<br />
keskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel ja<br />
kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine.<br />
Uue põletamistehnoloogia, põletamine tsirkuleerivas keevkihis, kasutusele võtmine<br />
AS Narva Elektrijaamades koos energiaplokkide efektiivsuse parandamisega<br />
võimaldab vähendada ka CO 2 emissiooni, kuid loodetust vähem alljärgnevatel<br />
põhjustel:<br />
esiteks halvenevad põlevkivi kvaliteedinäitajad (kütteväärtus), seoses põlevkivi<br />
kvaliteetsemate varude järkjärgulise ammendumisega ja sama energiahulga saamiseks<br />
tuleb ära põletada suurem põlevkivi kogus;<br />
• teiseks toimub põlevkivi mineraalosa karbonaatsete ühendite oluline lagunemine<br />
(kuni 85%) ka tsirkuleerivas keevkihis. <strong>Põlevkivi</strong>energeetika valdkonnas on<br />
võimalik oluliselt vähendada CO 2 emissiooni aga põlevkivi kvaliteedinäitajate<br />
parandamise teel, st. kaevandatud põlevkivi rikastamise ja/või põlevkivi<br />
selektiivse kaevandamise teel. See parandaks ühtlasi ka aurugeneraatorite<br />
töötingimusi.<br />
Suurte põletusseadmete renoveerimisel ja uute ehitamisel tuleb oluliselt suurendada<br />
gaasi ja biokütuste osatähtsust. Ühtlasi tuleb põletusseadmed varustada kaasaegsete<br />
kontroll-mõõteseadmetega ja tööprotsessid automatiseerida. Kuna tekkinud tuhk<br />
sisaldab vaba CaO toimub pideavalt CO 2 neeldumine. Katsed näitavad, et see võib<br />
ulatuda kuni 5%-ni atmosfääri heidetud süsinikdioksiid hulgast kui protsess toimub<br />
lõpuni. On vaja uuringuid ning tuhaärastussüsteemi renoveerimist kindlustamaks<br />
täielikumat tuha ja atmosfääri vahelist keemilist tasakaalu.<br />
Kaugküttekatlamajade juurde kuuluvad vanad soojustrassid tuleb renoveerida,<br />
kasutades eelisoleeritud torusid. Soojustrasside renoveerimise kõrge hinna tõttu tuleb<br />
arvestada nende renoveerimise otstarbekust hõredalt paiknevate ja väikeste<br />
24
soojustarbijate puhul ja leida nende piirkondade soojusega varustamiseks<br />
alternatiivsed lahendused (individuaal- või grupi katlamajad jne.).<br />
Soojuse ja elektrienergia koostootmist tuleb arendada piirkondades, kus on olemas<br />
aastaringsed soojusenergia tarbijad ja soojustrassid on renoveeritud.<br />
Elektrienergiat tarbivate kodumasinate väljavahetamine uute, energiat säästvate<br />
seadmete vastu kuulub energiasäästu valdkonda, mille rakendamise kulud tuleb kanda<br />
põhiliselt tarbijatel. Küsimuste lahendamiseks on riigil ja omavalitsustel vaja läbi viia<br />
teabekampaaniaid ja tarbijate koolitustegevust.<br />
5.2 TÖÖSTUS<br />
Kuna tööstustootmises rakendatud energia vajaduste katmist kajastab 2.1 siis selles<br />
alalõigus käsitletakse tootmisprotsessi käigus vabaneva süsinikdioksiidi heitkoguste<br />
vähendamist.<br />
Tabel 5.1.2. CO 2 heitkoguste vähendamine tööstuses<br />
Tegevus CO 2<br />
heitkoguste<br />
vähendamine<br />
Rakendamise<br />
aeg<br />
Kes teeb<br />
Maksumus tuh.<br />
EEK<br />
Katte-allikas<br />
1. Tsemendi<br />
tootmise<br />
2003-2012,<br />
Gg<br />
12,9 2003 -<br />
2010<br />
Kunda Nordic<br />
Tsement AS<br />
? Laen +<br />
omavahendid<br />
efektiivsuse<br />
tõstmine<br />
[alus: 2, 3]<br />
2. Lubja<br />
tootmise efek-<br />
1,0 2005 -<br />
2012<br />
Partek Nordic<br />
Calk AS<br />
? Laen +<br />
omavahendid<br />
tiivsuse<br />
tõstmine<br />
[alus: 2, 3]<br />
Kokku 13,9<br />
25
5.1.1.2 5.2.1 Elamumajandus, sotsiaalmajandusprobleemid.<br />
Meetmed kasvuhoonegaaside vähendamise kohta elamumajanduse sektoris<br />
ajavahemikus 2003 - 2012 on toodud Tabeli 2.1. alapunktis 6.<br />
5.1.1.3<br />
Selgitus<br />
Elamumajanduse probleemid on otseselt seotud soojusenergia varustuskindluse ja<br />
hinnaga. Korruselamud saavad soojusenergiat põhiliselt kaugküttekatlamajadest läbi<br />
soojusvõrkude. Viimastel aastatel on hakatud korrusmajadesse ehitama nn.<br />
lokaalkatlamaju, mis töötavad põhiliselt gaasiküttel. Gaasiküttel töötavate<br />
väikekatlamajade valdajate väitel on nendest katlamajadest saadava soojuse hind<br />
odavam kui kaugküttekatlamajadest soojusvõrkude kaudu ostetava soojuse hind.<br />
Soojusenergia tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside ja muude gaasiliste saasteainete<br />
probleemid jäävad enamikele soojusenergia tarbijatele tähele panemata või neile<br />
pööratakse vähe tähelepanu.<br />
Lokaalkatlamajades ja kaugküttekatlamajades toodetud ning nende katlamajade<br />
klientide poolt tarbitud soojusenergia ühiku kohta eralduvate kasvuhoonegaaside ja<br />
nende saasteainete kogused on erinevad. Nende erinevuste üks peamisi põhjusi on<br />
kaugküttekatlamajade suured võrgukaod (19-20% ja rohkem) ja mõnel juhul ka<br />
vanade keskküttekatelde madalad kasutegurid. Kaasaegsete väikekatelde kasutegurid<br />
on kõrged ja trassikaod puuduvad. Võrgukadude ja katelde madalate kasutegurite<br />
kompenseerimiseks on vaja põletada täiendav kogus kütust. Arvutused näitavad, et<br />
kaugküttekatlamajadest tarbijatele müüdud soojusenergia ühiku kohta eraldub 1,36 -<br />
1,50 korda rohkem CO 2 ja 1,7 - 2,9 korda rohkem NO x võrreldes väikekatlamajade<br />
tarbijatele tarnitud soojusenergiaga. Väikekatlamajade puuduseks on aga suhteliselt<br />
madalad korstnad. Madalate korstnateega katlamajade saasteainete hajumine toimub<br />
maapinna lähedases õhukihis, st. need satuvad (võivad sattuda) inimeste<br />
elukeskkonda. Lokaalkatlamajade arvu suurenemine võib mingi kriitilise<br />
koguvõimsuse ületamise korral kahjustada kaugkütte katlamajadest soojusenergiat<br />
ostvate tarbijate huve seoses täiendava hinnatõusuga. Seepärast tuleks tiheda<br />
asustusega elamurajoonides, kus kaugküttesüsteemid on hästi välja arendatud,<br />
kehtestada lokaalkatlamajade ehitamiseks piirangud. Samaaegselt tuleks soodustada<br />
gaasiküttel töötavate lokaalkatlamajade ehitamist hõredama asustusega<br />
elamurajoonides. Kaugküttekatlamajad, eriti aga nende juurde kuuluvad soojustrassid<br />
vajavad kiiret renoveerimist, et vähendada kasvuhoonegaaside koguseid ja tagada<br />
korrusmajade elanike soojusenergiaga varustamine vastuvõetava hinnataseme juures.<br />
26
5.2 PÕKK eesmärkide ja tegevuste vastavus olemasolevatele planeeringutele<br />
ja <strong>arengukava</strong>dele.<br />
Hindaja üldine järeldus on, et kuna <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> eesmärgid on<br />
suunatud eelkõige põlevkivi <strong>kasutamise</strong> efektiivsuse tõstmisele ja negatiivsete<br />
sotsiaalsete ja keskkonnamõjude leevendamisele, siis toetavad need<br />
olemasolevate regionaalsete <strong>arengukava</strong>de ja planeeringute elukeskkonna<br />
parandamiseks ja negatiivsete majandus-, sotsiaalsfääri ja regionaalarengu<br />
eesmärke ja ei ole nimetatud eesmärkidega vastuolus.<br />
Kui <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong>s <strong>arengukava</strong>s sätestatud eesmärkideni ei jõuta, kas<br />
seetõttu, et <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud meetmeid ei viida täide või need<br />
pole piisavad püstitatud eesmärkideni jõudmiseks või kavandatud meetmete<br />
rakendamise tulemused pole loodetud positiivse mõjuga, siis koos põlevkivi<br />
kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> mahtude suurenemisega kaasneb negatiivsete<br />
keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude süvenemine ja regionaalsed erisused<br />
põlevkivipiirkonna ja muu Eesti vahel kasvavad.<br />
Allpool on toodud kokkuvõtted või väljavõtted reast regionaalsetest <strong>arengukava</strong>dest ja<br />
planeeringutest.<br />
Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud 22.01.1999).<br />
Maakonnaplaneeringu majandust puudutavas seletuskirjas<br />
(http://www.ekonsult.ee/works/Toila/files/Ida_Viru_MK/index.htm#_Toc420499575)<br />
on toodud järgmist:<br />
3. MAJANDUS<br />
Ida-Virumaa majandus on Eestis oma kogutähtsuselt ja<br />
struktuuriliselt iseloomult eripärane. Siin paiknevad Eesti suurimad<br />
tööstusettevõtted. Seni on see olnud pigem kahjuks, kuna majanduse<br />
reformide sotsiaalsed tagajärjed on olnud Eestis tõsisemaid ning<br />
restruktureerimine on toimunud piisavalt aeglaselt. Kirde-Eesti<br />
arengus on määrav osa varem siia tehtud investeeringutel ja<br />
piirkonnas paikneval kütuse- ning energeetikakompleksil.<br />
Uusettevõtluse areng on olnud suhteliselt aeglane, kuid samas on<br />
maakonda jõudmas küllaltki suured välisinvesteeringud, mis peavad<br />
silmas muuhulgas Peterburi ja Loode-Venemaa turgu ja suurendavad<br />
regiooni potentsiaali.<br />
Majanduse struktuurimuutustest sõltub, millised tegevusalad ja<br />
millistes asukohtades hakkavad tulevikus maakonnas paiknema. Kui<br />
on ette näha uute tegevusalade kasvu või olemasolevate olulist<br />
laienemist, on maakonnaplaneeringu järgnevatel etappidel<br />
otstarbekas märkida reservalad ning loodavad infrastruktuurid. Kui<br />
on eeldada olemasolevate tegevusalade osakaalu vähenemist, tuleb<br />
maale leida uued funktsioonid.<br />
Maakonnaplaneeringu majandusarengu seisukohalt on esmatähtsad<br />
kolm eesmärki:<br />
• töökohtade arvu suurendamine;<br />
27
• struktuurimuutustest põhjustatud tööpuuduse ja selle mõju<br />
vähendamine;<br />
• maakonna atraktiivsemaks muutmine.<br />
Nimetatud eesmärkide tagamiseks peab maakonna majandus<br />
arenema järgmistes suundades:<br />
• majanduse rahvusvahelistumine;<br />
• uute tegevusalade tekkimine;<br />
• kohalike ressursside innovaatilisem ärakasutamine.<br />
Maakonnaplaneeringu ülesandeks on luua tingimused, võimaldamaks<br />
realiseeruda maakonna olemasoleval majanduspotentsiaalil ja<br />
geograafilisest asendist tulenevatel eeldustel eelkõige Lääs-Ida<br />
majandussuhetes. Sellekohased vajadused on reserveerida piisavalt<br />
maad võimalikeks transpordikoridoride laiendusteks ning<br />
tootmistegevuseks eelkõige Narva linna ümbruses ja piki Tallinn-<br />
Narva magistraali. Kaasajastamist vajavad nimetatud alade<br />
infrastruktuurid. Oluliseks vajaduseks on soodustada uute<br />
töökohtade loomist, eelkõige eksportsektoris, kasutades selleks<br />
piirkondlikke eeldusi ja aitades kaasa (välis-) investeeringute<br />
liikumisele väljapoole Põhja-Eestit. Arendustegevuse ülesandeks on<br />
Ida-Viru asendi "turustamine" ja rahvusvaheliste programmide<br />
kaasamine asendist tulenevate eelduste realiseerimiseks.<br />
Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust<br />
suunavad keskkonnatingimused, 2003 sätestab rea tingimusi keskkonnahoiuks ja<br />
roheliste koridoride (rohevõrgustiku) säilitamiseks Ida-Virumaa tööstusalade vahele<br />
Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivi<br />
kaevandamisalade ruumiline planeering, 2002 näeb ette põlevkivitoomise ja<br />
töötlemise jätkumise piirkonnas, mis kaudselt toetab kavandatavat tegevust –<br />
põlevkivitootmisel tekkiva põlevkivi peenfraktsiooni varude ära<strong>kasutamise</strong>ks uue<br />
põlevkiviõli tehase rajamist.<br />
Ida-Viru maakonna <strong>arengukava</strong>le, nähakse ette suurtööstuse edendamist.<br />
Internetis (http://www.idavirumaa.ee/rightSections.php?section=topMenu/maakond/arengutegevus)<br />
toodud<br />
<strong>arengukava</strong> versiooni järgi on maakonna üheks ettevõtluskeskkonda suunavaks<br />
visioonil järgmine sõnastus“ Ida-Virumaa on aktiivne ettevõtluspiirkond<br />
(ettevõtlusaktiivsus on võrreldes aastaga 2004 kasvanud rohkem kui 30 %), mis<br />
baseerub kaasaegsel tehnoloogial põhineval efektiivsel ja maailmas<br />
konkurentsivõimelisel suurtööstusel ning teenindus- logistika- ja turismisektoril”.<br />
Arengukava on kehtestatud 21.0<strong>9.</strong>2005<br />
Ida-Virumaa jäätmekava (http://www.envir.ee/237051) poolt sätestatakse järgmised<br />
eesmärgid:<br />
• rajada Ida- Virumaal optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik;<br />
• edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete<br />
kogust<br />
28
ja säästmaks loodusvarasid;<br />
• korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine ja<br />
taaskasutamine<br />
korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid;<br />
• vähendada prügilasse ladestavate biolagunevate jäätmete osakaalu 30…45<br />
massiprotsendini<br />
ladestavate jäätmete kogumassist;<br />
• taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %,<br />
pakendijäätmete<br />
ringlussevõtuna vähemalt 25 % ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt<br />
15 %<br />
aastas;<br />
• hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a kordus- ja taaskasutada aastas kõigi romusõidukite<br />
keskmisest<br />
massist vähemalt 75 - 85%, nähes ette taas<strong>kasutamise</strong> määra edasist suurendamist;<br />
• 13. augustiks 2005 rajada süsteem elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tasuta<br />
tagasivõtmiseks<br />
kodumajapidamistest;<br />
• hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutada aastane keskmine liigiti kogumise tase<br />
vähemalt<br />
4 kg elektri-elektroonikajäätmeid inimese kohta;<br />
• hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete<br />
jäätmete<br />
massist vähemalt 70-80 %.<br />
• tagada kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine ja<br />
jäätmekäitluskohtade<br />
seire ning järelhoolduse korraldamine;<br />
• pärast 200<strong>9.</strong> a on Ida-Virumaal kasutusel üks tavajäätmete prügila – Uikala;<br />
• vältida või piirata keskkonnaohtlike ainete levik pinnases, pinna- ja põhjavees;<br />
• tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem;<br />
• kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu;<br />
• suurendada ja täiustada põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmete<br />
taaskasutamist ning<br />
täiustada tööstusjäätmete sealhulgas põlevkivitöötlemise jäätmete<br />
kõrvaldamistehnoloogiat;<br />
• korraldada ümber põlevkivielektrijaamade tuhaärastustehnoloogia ja renoveerida või<br />
sulgeda<br />
olemasolevad tuhaväljad keskkonnakaitse nõuete kohaselt;<br />
• põlevkivi töötlemisel tekkinud vedelate jäätmete ladestuskohtade keskkonnaohutu<br />
likvideerimine<br />
ja sealt eralduvate ohtlike ainete leviku tõkestamine;<br />
• suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks <strong>kasutamise</strong>ks<br />
Nende eesmärkide saavutamiseks ja neile kaasaaitamiseks on vajalik karmistada<br />
ressursi ja saastetasusid, piirata põlevkivi <strong>kasutamise</strong> aastamahtu kui ka seada<br />
tehnoloogilisi piiranguid nii põlevkivi kaevandamisele kui ka <strong>kasutamise</strong>le nii, et<br />
ettevõtted kasutaksid jäätmevähesemaid tehnoloogiaid ja võimalikult palju jäätmeid<br />
leiaksid taaskasutust.<br />
29
Lääne-Virumaa arengustrateegia <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong><br />
…<br />
Maakonna arenguvisioon aastaks <strong>2015</strong>:<br />
Maakond on tasakaalustatult arenenud. Rakvere, Tapa, Kunda ja Kirde-Eesti suured<br />
tööstuslinnad on kujundanud vastukaalu Tallinna tõmbejõule elu- ja tööpaigana.<br />
Inimeste väljaränne maakonnast on peatunud. Lääne-Viru on tuntud säästliku<br />
arengu ja jätkusuutliku maakonnana, kus maakonna üldsus on teadvustanud<br />
“rohelise maakonna“ idee.<br />
• Maakonna edukas areng põhineb kohalike eelduste: rannik, atraktiivne loodus,<br />
hea teedevõrk, mitmekesine majandus, tugev maakonnakeskus ja kultuurilised<br />
traditsioonid - oskuslikul ja uuenduslikul <strong>kasutamise</strong>l.<br />
• Maakonna püsivat konkurentsivõimet kindlustavad innovatsiooni-potentsiaaliga<br />
keskused Rakvere, Tapa, Kunda ja pidev erinevaid huvigruppe ning institutsioone<br />
kaasav ja väliseid võimalusi kasutav järjepidev arendustegevus. Mitmekesine<br />
haridusasutuste võrk tagab võimalused elukestvaks õppeks ja hariduse ning<br />
oskuste omandamaks olemasolevatel tasanditel, arvestades piirkonna vajadusi.<br />
Tööle on rakendatud optimaalne kultuuri- ja vabaajaasutuste võrk, tagamaks<br />
kõikidele maakonna elanikele, sõltumata nende elukohast, võrdsed võimalused<br />
osalemiseks meelepärases tegevuses, kultuuri- ning spordielus.<br />
• Maakonnas on töökohad, teenused ja rahvastik tänasest enam koondunud<br />
maakonnakeskusesse Rakveresse ja teistesse maakonna suurematesse asulatesse.<br />
Mere äärsest piirkonnast on kujunenud eeskujuliku infrastruktuuri ja teenindusega<br />
turismipiirkond. Kiiresti arenevad Tallinn – Narva arenguvööndi ettevõtted ja<br />
infrastruktuur.<br />
• Maa-asustus sealhulgas ka maakonna piirialadel on elujõuline. Välja on<br />
kujunenud intensiiv- ja mahepõllumajanduse piirkonnad ning efektiivsed talud.<br />
Loodussäästlik põllumajandustootmine toimub nitraaditundlikul Pandivere<br />
kõrgustiku lael. Elanike kasvav mobiilsus seob maakonna ja ümberkaudsed linnad<br />
ning maa-asustuse. Pendelränne ja kaugtöö võimaldavad osa inimeste jaoks<br />
ühitada maaelu töökohaga linnas. Välja on kujundatud uued suvekodu- ja<br />
elamupiirkonnad. Paljudel linlastest on maakonnas suvekodu. Maaelu pakub<br />
turvalist, puhast ja avatud elukeskkonda, hariduse ja tervislike eluviiside<br />
väärtustamist.<br />
• Transport, side, tehnilised infrastruktuurid ja muud kommunikatsioonid - on välja<br />
arendatud. Maakonna keskusi seob omavahel ja nende tagamaaga sage ning<br />
usaldusväärne ühistransport. Tallinn - Narva, Sõmeru - Pärnu maantee, Tallinn-<br />
Narva ja Tallinn-Tartu raudtee ning Kunda kauba- ja reisisadam koos<br />
väikesadamatega moodustavad ühtse logistilise võrgustiku.<br />
• Maakonna kohalikud omavalitsused, ettevõtted, organisatsioonid ja inimesed on<br />
organiseerunud liitudesse, ühendustesse ja seltsidesse. Toimib aktiivne osalus<br />
sise<strong>riikliku</strong>s ja rahvusvahelises koostöös ning tööjaotuses koos naabrite ja teiste<br />
Läänemereriikide regioonidega.<br />
Strateegilised eesmärgid:<br />
Maakonna arengu kõige üldisem eesmärk on haritud, õppimisvõimekas, tegus ja<br />
jõukas elanikkond kvaliteetses elukeskkonnas.<br />
Nende sihtide saavutamise üheks peamiseks eelduseks on soodsate tingimuste<br />
loomine majanduskeskkonna arenguks. Et omakorda areng majanduses teeniks<br />
maakonna elanike heaolu tõusu ja oleks jätkusuutlik, peab see olema ühtaegu<br />
looduskeskkonda säästev ning sotsiaalselt ja piirkondlikult tasakaalustatud.<br />
30
Majanduskasvu jätkusuutlikkuse kindlustamiseks peab osutama piisavat tähelepanu<br />
inimressursi arendamisele, hariduse kvaliteedile, eriti elukestva õppe<br />
populariseerimisele.<br />
Maakonnas vajavad arendamist võrdselt ja seotult kõik põhivaldkonnad – majandus-,<br />
sotsiaalne- ja looduskeskkond ning haldus - seepärast valitakse “lai valdkondi siduv<br />
strateegia”. Samas on vajalik koondada jõupingutused ja rahaliste vahendite<br />
paratamatut piiratust arvestades igas valdkonnas tähelepanu põhilistele ülesannetele ja<br />
võtmeprobleemidele.<br />
Visiooni poole liikumiseks on tulenevalt hetkeolukorra analüüsist vaja maakonnas<br />
viia ellu tegevusi eeskätt järgmistest strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt:<br />
- Ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv<br />
- Elanikkonna heaolu kasv ja hariduse, kultuuri areng<br />
- Looduslik mitmekesisuse säilitamine, keskkonnakoormuse vähendamine<br />
- Haldussuutlikkuse, arendustegevuse ja koostöö võimekuse kasv<br />
Keskse tähtsusega on strateegias nelja prioriteetse valdkonna erinevate aspektide<br />
sisemine ja valdkondade omavaheline tasakaalustatus.<br />
Läbiva tähtsusega on strateegias inimressursi kvaliteedi mitmekülgne parandamine,<br />
sellest sõltub nii tööjõu kättesaadavus, inimeste konkurentsivõime ja paindlikkus<br />
tööturul, ettevõtlusaktiivsus, tehnoloogiline areng kui ka strateegiate, <strong>arengukava</strong>de<br />
tulemuslik elluviimine.<br />
Inimressursi arendamine on enim tulemuslik aga siis, kui see on vastavuses<br />
ettevõtluse arengu ja tööhõivevõimaluste laiendamisega. Ettevõtluse arendamisel on<br />
oluline uute ettevõtete teke, ettevõtete elujõulisus ja konkurentsivõime. Selle kaudu<br />
tagatakse ka kvaliteetne tööhõive.<br />
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+<br />
(Kehtestatud 2<strong>9.</strong> mail 2000 maavanema korraldusega nr 134)<br />
…<br />
Ettevõtluse eesmärgid:<br />
* SKP suurendamine, stabiilne ja jätkusuutlik tööstuse areng, mis on suunatud<br />
ekspordile ja vähendab olemasolevat tööpuudust.<br />
* Konkurentsivõimelise, kõrgtehnoloogilise ja suure lisandväärtusega toodangu ning<br />
teenuste osakaalu suurendamine töötlevas tööstuses. Uute konkurentsivõimeliste<br />
tehnoloogiliste väike- ja keskmiste ettevõtete arendamine ja selleks soodsa keskkonna<br />
loomine ettevõtluskeskuste baasil regioonides.<br />
* Majanduse paindlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine ressursside<br />
otstarbekama <strong>kasutamise</strong> ja arengu suunamise teel, s.h. ka kutsekoolituse, täiend- ja<br />
ümberõppesüsteemi arendamise tulemusena.<br />
* EL-s kehtivate toodete ja teenuste ohutusnõuete ning vastavushindamise ja –<br />
tõendamise tagamine.<br />
Keskkonnakaitse eesmärgid:<br />
4.1. Veekasutus ja –kaitse<br />
Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet.<br />
Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse.<br />
31
Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ning<br />
kommunikatsioonid.<br />
3.4.2. Välisõhukaitse<br />
Rakendada tööstuses ja soojusenergeetikas parimat võimalikku tehnoloogiat;<br />
Vähendada transpordist tulenevat õhusaastet tiheasustusaladel.<br />
3.4.3. Jäätmekäitlus<br />
Rakendada maakonnas ühtne jäätmekäitlussüsteem k.a ohtlike jäätmete kogumine.<br />
Ehitada välja kaks maakondlikku prügilat, ülejäänud väikeprügilad sulgeda.<br />
Vähendada ladestatavate jäätmete hulka ning soodustada teisese toorme kasutamist.<br />
3.4.4. Looduskaitse<br />
Tagada haruldaste liikide säilimine elujõuliste populatsioonidena.<br />
Maastikulise mitmekesisuse tagamine.<br />
Maakonna looduskaitseliste väärtuste tutvustamine elanikkonnale.<br />
3.4.5. Maavarad<br />
Rekultiveerida maakonnas omanikuta karjäärid.<br />
Saada piisavat teavet maavarade ja maa-ainese olemasolevatest ja perspektiivsetest<br />
varudest.<br />
Lääne-Virumaa Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust<br />
suunavad keskkonnatingimused (kinnitatud 18. juulil 2006 maavanema<br />
korraldusega nr 114 )<br />
Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus – ja keskkonnakaitseliselt<br />
põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride<br />
paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud nõuded ning soovitused<br />
maakonna territooriumi ettenägelikumaks ja tasakaalukamaks <strong>kasutamise</strong>ks.<br />
Teemaplaneering seab maakasutuse tingimused, kuid maastike säilimine tulevastele<br />
põlvedele on siiski maa kasutaja tõekspidamistest, vajadustest, võimalustest ja<br />
kujundatud hoiakutest lähtuv. Seetõttu tuleb sõltuvalt kavandatava tegevuse ulatusest<br />
iga konkreetset juhtu käsitleda eraldi ning maa <strong>kasutamise</strong>ga seotud otsuste tegemisel<br />
järgida väga erinevaid asjaolusid ja tingimusi.<br />
Teemaplaneering seab nõuded ajas säilinud väärtuslikele maastikele ja kogu<br />
maakonda kärjetaoliselt katvale rohelisele võrgustikule.<br />
Planeeringuga määratleti maakonna kõige väärtuslikumad alad, mis jagunevad kolme<br />
erinevasse klassi:<br />
• I klassi alad–kõige väärtuslikumad, <strong>riikliku</strong> tähtsusega alad (I);<br />
• II klassi alad–väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (II);<br />
• III klassi alad–väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad (III);<br />
32
Seesugune klassifitseerimine pole jääv. Maastikud on ajas muutuvad ja nende väärtus<br />
võib aja möödudes tõusta või langeda. Käesoleval ajahetkel on ekspertiisi tulemusel<br />
enim väärtustatud Lääne-Viru maakonnas 40. maastikku.<br />
Joonis 1: Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud<br />
I KLASSI ALAD<br />
Omavalitsus<br />
Pindala<br />
(ha)<br />
1. Ebavere Väike-Maarja 24<br />
2. Kellavere Laekvere 154<br />
3. Kohala Sõmeru 2054<br />
4. Lahemaa Vihula, Kadrina 72500<br />
5. Letipea-Mahu Viru-Nigula, Kunda linn 1498<br />
33
6. Malla-Iila-Kutsala-Padaorg Viru-Nigula 4466<br />
7. Ohepalu-Kõnnu-Mõndavere Kadrina 5619<br />
8. Rakvere Rakvere linn 242<br />
<strong>9.</strong> Uhtju saared Vihula 11<br />
10. Savalduma (Einjärve) Tamsalu 493<br />
11. Selja jõe alamjooks Vihula, Haljala 306<br />
12. Sämi-Kuristiku Viru-Nigula, Sõmeru, Rägavere 1255<br />
13.<br />
Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda<br />
rannik Vihula,Viru-Nigula, Kunda linn 2100<br />
II KLASSI ALAD<br />
14. Aaspere Haljala 807<br />
15. Annikvere Vihula 391<br />
16. Edru voor Rakke 422<br />
17. Hõbeda-Vohnja-Kallukse-Uku-Viitna Kadrina 4045<br />
18. Järsi Tamsalu 211<br />
1<strong>9.</strong> Kandle-Karulõpe (Varangu) Haljala 760<br />
20. Kiviküla Viru-Nigula 980<br />
21. Käru Väike-Maarja 731<br />
22.<br />
Lavi-Männikvälja-Põlula-Mõedaka-<br />
Linnamäe-Võlumäe Rägavere 5074<br />
23. Mädapea Rakvere 111<br />
24. Mõdriku-Roela Rägavere, Vinni 1143<br />
25. Neeruti-Jõepere-Lasila Kadrina, Rakvere, Tamsalu 2053<br />
26.<br />
Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-<br />
Assamalla Tamsalu 2599<br />
27. Saksi Tapa, Kadrina 1841<br />
28. Salla-Lasinurme-Emumäe-Tammiku Rakke, Väike-Maarja 2813<br />
2<strong>9.</strong> Simuna Väike-Maarja 84<br />
30. Triigi-Avispea Väike-Maarja 588<br />
31. Uljaste Rägavere 245<br />
32. Vao-Kiltsi-Äntu Väike-Maarja 1437<br />
III KLASSI ALAD<br />
33. Kannastiku Vinni 49<br />
34. Kavastu Haljala 113<br />
35. Naistevälja Tamsalu 281<br />
36. Rohu Laekvere 63<br />
37. Tudu Vinni 621<br />
38. Tudusoo Vinni 664<br />
3<strong>9.</strong> Valgejõe ürgorg Tamsalu, Tapa 850<br />
40. Veltsi Haljala, Rakvere 1757<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamine võib nimetatud väärtuslikke masstikke kahjustada ja<br />
kaevelubade väljaandmise menetlemisel tehtavate keskkonnamõju hindamistel tuleb<br />
hinnata, kas kaevandused võimad väärtuslikke maastikke kahjustada ning tuleb<br />
rakendada nii leevendavaid meetmeid kui seada tingimusi kaevandamisele, et need<br />
mõju oleks minimeeritud.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava vastuvõtmisel ja <strong>Põlevkivi</strong>kavas toodud meetmete rakendamisel<br />
eeldatavasti põlevkivikavapoolt hõlmataval ajaperioodil uusi kaevelubasid välja anda<br />
pole vaja, mistõttu <strong>Põlevkivi</strong>kava on kooskõlas eelpooltoodud planeeringuga.<br />
34
6. <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> keskkonnamõjud.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kasutatakse Eestis nii sooja ja elektri, põlevkiviõli ja – keemiatoodete kui<br />
ka tsemenditootmisel. Negatiivsed keskkonnamõjud avalduvad kogu<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> olelusringi vältel olenevalt kasutatavatest tehnoloogiatest ja<br />
kasutusmahtudest nii kaevandamisel kui ka põlevkivi <strong>kasutamise</strong>l nii energia<br />
tootmisel kui ka erinevate toodete tootmisel.<br />
6.1 <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamise keskkonnamõjud<br />
Energia tootmise üheks eelduseks on kütuste vm energiaks muundatava ressurssi<br />
olemasolu. Eestis toodetakse täna ligi 95% elektrist kodumaisest fossiilsest kütusest<br />
põlevkivist. <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisega tegeleb Eesti Energia ettevõte AS Eesti<br />
<strong>Põlevkivi</strong>, mis koosneb emaettevõttest ja kolmest tütarfirmast. <strong>Lisa</strong>ks <strong>Põlevkivi</strong><br />
Kaevandamise ASi kahele kaevandusele ja karjäärile kuuluvad kontserni koosseisu ka<br />
raudteetranspordifirma ning masinaehitus-metallitöötlusettevõte.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamine on olnud küll Ida-Virumaal uute asulate ja linnade tekkimise<br />
põhjuseks, kuid on kaasa toonud ka muutusi piirkonna looduses. <strong>Põlevkivi</strong><br />
kaevandamise ajalugu algab 1916. aastast ning kuni tänaseni on Eestis põlevkivi<br />
kaevandatud rohkem kui 1 miljard tonni Kaevandamisel on looduskeskkonna<br />
muutused kahjuks paratamatud.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>, mille lademed asuvad kuni 30 m sügavusel, kaevandatakse karjääriviisilise<br />
ehk avakaevandamisega. Allmaakaevandustes kasutatakse kamberkaevandamist, kus<br />
laekivimid hoitakse paigal sambakujuliste tervikute abil. Kaevandamisel tekivad<br />
kaod, mis avakaevandamisel olid 8,9% ning allmaakaevandamisel 27,6%. Tänapäeval<br />
toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, mis väldib maapinna vajumist.<br />
Muid kaevandusmeetodeid täna ei kasutata.<br />
Kaevandustes ja Aidu karjääris kaevandatud mäemass rikastatakse rikastusvabrikutes,<br />
eemaldamaks põlevkivist paekivi lisandeid. Tekkinud aheraine ladestatakse<br />
puistangutesse. Kokku tekib igal aastal umbes 4–5 miljonit tonni aherainet, 2005.<br />
aastal oli see kogus ca 5 miljonit tonni. Narva karjääris jäetakse lubjakivi vahekihid<br />
juba kaevandamisel puistangusse, Aidu karjääris viiakse rikastamisel saadud aheraine<br />
tagasi karjääri sisepuistangusse. Ida-Virumaa maastikku ilmestavates põlevkivi<br />
aheraine "mägedes" on aegade jooksul ladestatud tootmisjääke kokku üle 187 miljoni<br />
tonni. Kõik rikastamise jäägid “mägedesse” siiski ei jõua. Osa materjali kasutatakse<br />
killustiku tootmiseks või ehitustöödel täitepinnasena. Loodetavasti tulevikus suureneb<br />
taaskasutatava rikastusjäägi osakaal veelgi.<br />
Kaevandatud karjääride ala tavaliselt tasandatakse ning enamasti metsastatakse.<br />
Mäetööde ala korrastamisel on rajatud ka põldu ja jäetud järvekesi. Aastas<br />
metsastatakse kuni 180 hektarit endist kaevandatud ala. AS Eesti <strong>Põlevkivi</strong><br />
karjäärides on tegevuse algusest korrastatud maid kokku 11 600 hektaril. Metsastatud<br />
ala pindala on kokku 11 400 ha, põllumajandusliku maa pindala 169 hektarit.<br />
Karjääride ala taastamisel võetakse arvesse ka kohalike omavalituste soove, muuta<br />
muidu tavaliselt lame pinnasereljeef mitmekesisemaks ja vaheldusrikkamaks.<br />
35
Selleks et nii karjäärides kui ka kaevandustes oleks kuivad kaevetingimused,<br />
alandatakse põhjavee tase nendel aladel allapoole põlevkivikihindi tasapinda.<br />
Väljapumbatud vesi suunatakse kraavide ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte,<br />
osaliselt ka Peipsi järve. Kaevandustest ja karjääridest pumbati 2005. aastal välja 205<br />
miljonit m 3 vett. Väljapumbatava vee kogus sõltub peamiselt ilmastikutingimustest<br />
ning sademete hulgast. <strong>Põlevkivi</strong>st ammendatud kaevanduste sulgemise järel maardla<br />
põhjaosas on põhjavee tase tõusnud, lähenedes kaevanduseelsele looduslikule<br />
tasemele. Kaevanduspiirkonnas on rajatud seirevõrk, kus vaatluse all on üle 100<br />
puuraugu ja pinnavee punkti. Vanadest kaevandustest võetud veeproovid näitavad<br />
peale kaevanduste sulgemiste kaevandusvetes sulfaatide vähenemist vees, sealsed<br />
sulfaadisisalduse tasemed langevad allapoole joogiveele kehtestatud norme. Enne<br />
keskkonda juhtimist läbib kaevandusvesi puhastuse (peamiselt hõljuvainetest)<br />
settebasseinides. Kaevandusveed mõjutavad looduslike vete koostist, aga mitte<br />
oluliselt. Märgatavalt suureneb vaid sulfaatide osakaal vees võrreldes loodusliku<br />
fooniga.<br />
Mäetööde lähipiirkonnas võib põhjavee taseme alandamine kuivaks jätta kaevanduse<br />
tasemest kõrgemal olevad veekaevud. Külade veevarustuse taastamiseks on rajatud<br />
uued veetrassid ja sügavamad puurkaevud. Selline veevarustus tagab tihti tarbijatele<br />
algsest kvaliteetsema vee. 2005. aastal rajas AS Eesti <strong>Põlevkivi</strong> mäetööde tõttu<br />
kuivanud kaevude asemele küladesse veetrasse ja sügavamaid puurkaevusid kokku<br />
2,1 miljoni krooni eest.<br />
Kurtna maastikukaitseala põhjavee ja järvede veetaseme mõjutamise vältimiseks<br />
viiakse Narva karjääri Viivikonna jaoskonnas mäetöid läbi eriprojekti järgi.<br />
Peamiseks tehnoloogiliseks lahenduseks on siin lühike tööesi ning filtratsioonitõke<br />
koos infiltratsioonibasseinidega, mis võimaldavad maksimaalselt väljata kaitseala<br />
piiril olevad põlevkivivarud, sealhulgas piirates külgnevalt alalt põhjavee<br />
infiltratsiooni.<br />
Estonia ja Viru kaevanduste tööstusterritooriumidel ehitati uued põlevkiviõliküttel<br />
töötavad katlamajad, mis paiskavad õhku saasteaineid. Kasutusest kõrvale jäetud<br />
katlamajad on lammutatud. Soojatootmisel ei teki enam põlevkivi koldetuhka ning<br />
sellest tulenevalt suletakse ka tuhahoidlad.<br />
Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude jälgimiseks on AS Eesti <strong>Põlevkivi</strong><br />
poolt korraldatud seire ning igal aastal toimuvad ka põhjalikud uuringud.<br />
Olulisemateks seirevaldkondadeks on põhjavee seire, jõgedesse suunatava<br />
kaevandusvee koostise seire ning maapinna langatuste seire. Tehtud uuringud<br />
käsitlesid kaevandamise mõju põllumajandusmaa viljelusväärtusele, metsa<br />
kasvutingimustele ja lindude populatsioonidele ning kindlasti ka põhjavee seisundile.<br />
Koostööd keskkonnauuringute vallas tehti paljude ettevõtetega, sealhulgas Eesti<br />
Maaviljeluse Instituudiga, TTÜ Mäeinstituudiga ja Eesti Geoloogiakeskusega. AS<br />
Eesti <strong>Põlevkivi</strong> korraldab igal kevadel oma ettevõtete keskkonnatöötajatele,<br />
ettevõttega koostööd teinud teadusasutustele ning maakonna ja valdade<br />
keskkonnaametnikele traditsioonilise keskkonnapäeva.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks kaasnevate maavarade<br />
varusid (fodsforiit, turvas, kruus ja liiv, paas jms.). Et pealmaakaevandusega<br />
eemaldatakse põlevkivil lasuv katend puistanditesse, siis on oht, et kaasnevad<br />
36
maavarad jäävad kasutamata. Maavarade säästlik <strong>kasutamise</strong> printsiibite rakendamist<br />
tuleb tagada iga kaevandamisloa väljaandmise käigus seatavate kaasneva maavara<br />
kasutustingimustega.<br />
6.2 Energia tootmise keskkonnamõjud<br />
Põhilised põlevkivi baasil energiatootjad Eestis on AS Eesti Energia ettevõtted, kes<br />
toodavad energiat peamiselt elektri ja sooja, aga ka põlevkiviõli kujul. Tootmisega<br />
tegelevad Eesti Energia Narva Elektrijaamade kooseisu kuuluvad Eesti Elektrijaam ja<br />
Balti Elektrijaam, mis kasutavad kütusena põlevkivi. Balti Elektrijaam toodab nii<br />
elektrit kui ka soojust, küttes Narva linna. Eesti Elektrijaam töötab nn<br />
kondensatsioonirežiimis ning toodab ainult elektrit.<br />
Energia tootmisel toimub primaarenergia muundamine inimesele mugavalt<br />
kasutatavasse vormi (nt elekter, soojus). Levinumaks elektritootmise viisiks on<br />
tänapäeval kütuste põletamine. Selliselt on võimalik kasutada nii fossiilseid kui ka<br />
taastuvaid biokütuseid nende eri vormides (gaas, vedelik, tahke aine). Põletamisel<br />
saadav soojus muundatakse kas elektriks või kantakse otse üle tarbijatele. Põlemisel<br />
tekkivat energiat saab muundada ka mehaaniliseks energiaks (nt autode<br />
sisepõlemismootorid). <strong>Lisa</strong>ks sellele on võimalik muundada inimesele mugavamalt<br />
kasutatavasse vormi ka vooluvee energiat (hüdroelektrijaamad), tuuleenergia<br />
(tuulikud) ning valguskiirgust (päikesepaneelid, fotoelemendid).<br />
Eesti Energia toodab suurema osa energiast fossiilset kohalikku kütust põlevkivi<br />
põletades. Sellega mõjutab Eesti Energia tootmistegevus atmosfääri paisatavate ainete<br />
kaudu õhukvaliteeti ning tekkiva põletusjäägi ladestamise kaudu ka pinnast ja<br />
põhjavett. <strong>Lisa</strong>ks sellele kasutab Eesti Elektrijaam elektri tootmiseks<br />
kondensatsioonmeetodil märkimisväärsetes kogustes jahutusvett.<br />
Ideaalsel põlemisel tekivad CO 2 ja H 2 O. Sõltuvalt põletustingimustest ja kasutatava<br />
kütuse omadustest võivad tekkida ka NO X , SO 2 , CO, raskmetallid ja lendtuhk.<br />
SO 2 tekib väävlit sisaldavate kütuste põletamisel kütuses oleva väävli<br />
oksüdeerumisel.SO 2 näol on tegemist happeliste omadustega gaasiga, mis koosmõjus<br />
õhuniiskusega suurendab sademete happelisust ning tekitab seega happevihmasid.<br />
Maha sadavad happevihmad mõjutavad loodust. Eriti tundlikud on happevihmadele<br />
okaspuumetsad ning teatud taimeliigid, mis võivad happevihmade tulemusena hävineda.<br />
SO 2 levik on siiski piiratud, ulatudes teatud kauguseni ümber saasteallika,<br />
ning ei oma seega globaalset mõju.<br />
NO X tekkib kütustes oleva orgaaniliselt seotud lämmastiku oksüdeerumisel. <strong>Lisa</strong>ks<br />
sellele võib põlemisprotsessis kõrgetel temperatuuridel toimuda ka õhus oleva<br />
lämmastiku oksüdeerumine. Analoogiliselt SO 2 -le on ka NO X gaasid happeliste<br />
omadustega ning tekitavad happevihmasid. <strong>Lisa</strong>ks on lämmastik oluline toitaine<br />
looduses ning NO X heited põhjustavad seega veekogudes mitmesuguste taimede<br />
vohamist ehk eutrofeerumist. Veekogude eutrofeerumisel muutuvad nende omadused,<br />
liigiline koosesis ja seega ka kvaliteet. Tingituna põlevkivi keemilisest koostisest on<br />
seda kasutavate elektrijaamade NO X heited väikesed ning sarnased kivisütt kasutavate<br />
37
elektrijaamadega. Ka NO X gaaside levik on suhteliselt piiratud ning üldiselt on<br />
tegemist lokaalse mõjuga, va N 2 O puhul, mis on üks nn kasvuhoonegaas.<br />
CO 2 on gaas, mis tekib elutegevuse protsesside tulemusena ning on samas oluline<br />
komponent uue biomassi tekkimisel fotosünteesis. Inimtegevuse tulemusel paisatakse<br />
tänapäeval õhku tunduvalt rohkem CO 2 , kui seda jõuab tarbida nn. süsinikuring või<br />
on vaja biomassi taastootmiseks. Fossiilsete kütuste põletamisega tuuakse süsteemi<br />
juurde seni fikseeritult süsteemist väljas olnud süsinik. Tänapäeva teadmiste alusel<br />
loetakse CO 2 üheks kliimasoojenemise ehk kasvuhooneefekti tekitajaks, mille tulemusena<br />
tõuseb maakeral keskmine temperatuur. <strong>Lisa</strong>ks fotosünteesi protsessile neeldub<br />
ka teatud osa CO 2 veekogudes, seejuures ookeanides. Viimastel aastakümnetel on<br />
täheldatud CO 2 sisalduse kiiret kasvu õhus, mille on tinginud peamiselt inimtegevus.<br />
Kliimamuutust vähendavate meetmete rakendamisega on alustatud nii Euroopa kui ka<br />
maailma tasemel. Eesti on ratifitseerinud Kyoto protokolli ning kõik Eesti Energia<br />
neli suurt tootmisüksust kuuluvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega<br />
kauplemise süsteemi.<br />
Lendtuhk tekib peamiselt tahkete kütuste põletamisel ning on tegelikult ainuke<br />
õhusaaste komponent, mis on silmaga selgesti eristatav. Ka raskmetallide levik<br />
keskkonda toimub peamiselt lendtuha kaudu. Õhku paisatav lendtuhk põhjustab<br />
inimestele hingamisteede häireid ning kopsuhaigusi. Tahkete osakeste ehk lendtuha<br />
kontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis on limiteeritud ning ei tohi ületada kehtestatud<br />
piirväärtusi. Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt põletatavast kütusest.<br />
Kivisöest tekkiv lendtuhk on üldiselt happeliste omadustega ning tekitab seega<br />
keskkonnale täiendavat happelist koormust. <strong>Põlevkivi</strong> põletamisel tekkiv lendtuhk on<br />
aluseliste ehk leeliseliste omadustega. Keskkonda sattunud põlevkivilendtuhk<br />
vähendab keskkonna happelisust ning leevendab seega happevihmade keskkonnamõjusid.<br />
Aluseliste omadustega lendtuha õhku paiskumine võib olla üks selgitus<br />
sellele, miks Ida-Virumaal ei esine happevihmasid, kuigi samas paiknevad ka<br />
suurimad SO 2 allikad.<br />
Eesti Energia AS aastaaruande [9] järgi möödunud 2005-2006 majandusaastal<br />
paiskasid Eesti Energia elektrijaamad õhku kokku 54 593 tonni SO 2 , 9192 tonni NO X<br />
ning 7267 tonni lendtuhka. Tegemist on suurte kogustega, mis moodustavad eri<br />
saasteainete puhul rohkem kui poole kogu Eesti atmosfääriheidetest. Ehkki toodang<br />
kasvab, toimub mitme heitmekomponendi osas tänu ettevõtte poolt rakendatavatele<br />
meetmetele igal aastal märkimisväärne atmosfääri sattuvate saasteainekoguste<br />
vähendamine. Võrreldes 2004/05. majandusaastaga vähenesid möödunud<br />
majandusaastal SO 2 heitmed ca 13 500 tonni, NO X heitmed ca 2500 tonni ning<br />
lendtuha heitmed ca 10 000 tonni. Kasvuhoonegaasiks klassifitseeritud CO2<br />
eraldumine vähenes rohkem kui 10% võrreldes eelmise majandusaastaga.<br />
Põhilise osa eespool nimetatud heidetest emiteerivad suurimate tootmismahtudega<br />
Eesti ja Balti Elektrijaam. Atmosfääriheited on vähenenud peamiselt tänu kahe uue<br />
keevkihttehnoloogial põhineva energiaploki käivitamisele Narva Elektrijaamades.<br />
Uued katlad on vähendanud SO 2 heiteid praktiliselt nullilähedasteks. Uute<br />
keevkihtkatelde töötulemuste ülevaade on esitatud käesoleva aruande lisas 16.7.<br />
Atmosfääri saastava lendtuha koguste vähendamiseks on edukalt rakendatud<br />
tõhusamaid filtreid. Lendtuha ja ka SO 2 heiteid on samuti oluliselt vähendanud Balti<br />
38
Elektrijaama vanade plokkide (I kuni III järk) sulgemine. Balti ja Eesti Elektrijaama<br />
renoveeritud keevkihtkatlad on ka efektiivsemad, tarbides sama koguse energia<br />
tootmiseks vähem kütust. Vähenenud on ka uute energiaplokkide elektri omatarve.<br />
Vähenenud kütusetarve koos põlevkivis leiduvate karbonaatide (lubjakivi) madala<br />
lagunemisastmega muudab uued katlad vähem CO 2 mahukaks, mis on oluline 2005.<br />
aasta algusest rakendunud CO 2 kaubanduse valguses. Balti Elektrijaamas on lisaks<br />
olemasolevatele energiaplokkidele rajatud ka maagaasil töötav moodne tipukatlamaja.<br />
Kõikide heidete pidevaks jälgimiseks ning nendele operatiivseks reageerimiseks rajati<br />
Narva Elektrijaamadesse heitgaaside pidevseire süsteem.<br />
Ahtme Soojuselektrijaam kasutab nagu Narva Elektrijaamadki kütuseks põlevkivi.<br />
Seega on ka sellest elektrijaamast eralduvad heitgaasid ning saasteained samad. Kuna<br />
tegemist on Narva Elektrijaamadest tunduvalt väiksema elektrijaamaga, siis on ka<br />
heitkogused väiksemad. Möödunud majandusaastal paiskas Ahtme Elektrijaam õhku<br />
2818 tonni SO 2 , 222 tonni NO X ning 1489 t tahkeid osakesi. Ahtme Elektrijaam peab<br />
2010. aasta lõpuks vastama Euroopa Liidu suurte põletusseadmete direktiivi nõuetele<br />
ning vajab seega põhjalikku rekonstrueerimist.<br />
Õhusaaste kõrval teine energiatootmise oluline keskkonnamõju on tahkete jäätmete<br />
käitlus. Peale gaasi tekib kõikide teiste kütuste põletamisel vähemal või rohkemal<br />
määral tuhka ehk mineraalseid jäätmeid. Võrreldes teiste tahkekütustega on põlevkivi<br />
omapäraks suur mineraalainete sisaldus. Pärast põlevkivi põletamist jääb tuhana alles<br />
45–50% algselt põletatud materjalist. Narva Elektrijaamades ja Ahtme Elektrijaamas<br />
tekkiv tuhk ladestatakse samas kõrval asuvatel tuhaväljadel. Suurte tuhakoguste transpordiks<br />
kasutatakse hüdrotransporti, st tuhk pumbatakse veega segatuna<br />
ladestuspaika.<br />
Olukorra muudab keeruliseks põlevkivituha suur CaO ehk kustutamata lubja sisaldus.<br />
CaO reageerimisel transpordiveega muutub viimane nn lubja kustumise reaktsiooni<br />
tulemusena tugevalt aluseliseks. Selle omaduse tõttu on tuhk klassifitseeritud<br />
ohtlikuks. Tuha hüdroärastus toimub kinnises süsteemis, kus transpordivesi ei satu<br />
keskkonda. Sademete mõjul süsteemi tekkiv liigvesi neutraliseeritakse ja töödeldakse<br />
nõuetekohaselt ning juhitakse vastavalt keskkonnalubades fikseeritud tingimustele<br />
keskkonda. Tuhaärastussüsteemis ringlevad suured tugevalt aluselised veekoguseid<br />
tekitavad hoolimata kinnisest süsteemist keskkonnareostuse riski. Silmas peetakse<br />
olukorda, kus õnnetuse või tehnilise probleemi mõjul pääseb tugevalt aluseline vesi<br />
keskkonda.<br />
Euroopa Liidu õigusaktide nõuete alusel tuleb praegust tuhaärastussüsteemi muuta.<br />
Selleks on planeeritud hiljemalt 200<strong>9.</strong> aasta keskpaigaks viia tuhaärastus üle uuele<br />
poolkuivale nn tihepulptehnoloogiale ning korrastada olemasolevad tuhaväljad.<br />
Muudatused vähendavad tunduvalt ringleva vee kogust ning vähendavad sademete<br />
mõjul tekkivaid uusi veekoguseid. See omakorda muudab kogu süsteemi turvalisemaks.<br />
Probleemi lahendamiseks alustati 2006. aasta alguses kahte energiaplokki<br />
teenindava tihepulptuhaärastuse katseseadme ehitamist. Katseseadme eduka testimise<br />
tulemusena rakendatakse analoogilist tehnoloogiat ka teiste energiaplokkide puhul.<br />
<strong>Lisa</strong>ks tuhaäratuse renoveerimisele tegeldakse ka olemasolevate süsteemide<br />
parendamisega. Eelmisel majandusaastal algatati keskkonnamõjude hindamise<br />
protsess Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 liigvee neutraliseerimise süsteemi<br />
renoveerimiseks. Ühe võimalusena on kaalutud ka aluseliste heitvete<br />
39
neutraliseerimisel asendada tugevad happed CO 2 gaasiga, mille kasutamine on<br />
tunduvalt keskkonnasõbralikum.<br />
Eelmisel majandusaastal alustati otseses kasutuses mitteoleva Balti Elektrijaama<br />
tuhavälja nr 2 sulgemistöödega. Tööde käigus eemaldatakse ning neutraliseeritakse<br />
tuhaväljal olev tugevalt aluseline vesi tasemeni, mis võimaldab selle ohutut juhtimist<br />
keskkonda. Kuivendatud tuhaväli planeeritakse ning kaetakse kasvupinnasega, selleks<br />
et vähendada sadevete mõjul tekkiva aluselise vee kogust. Korrastatakse ka tuhavälja<br />
kõrval olev kogumistiik. Tulevikus on planeeritud korrastatavale ning suletavale<br />
tuhaväljale rajada ca 50 MW võimsusega tuulepark.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>tuhka on võimalik ka kasutada toormena paljudes valdkondades. Narva<br />
Elektrijaamad tegelevad selliste võimaluste otsimise ning arendamisega, et<br />
suurendada tootmisel tekkiva põlevkivituha taas<strong>kasutamise</strong> määra. Täna leiab<br />
taaskasutust ca 2% tekkivast põlevkivituhast. <strong>Põlevkivi</strong>tuhka võib kasutada<br />
toorainena ehitusmaterjalitööstuses, nt lisandina tsemendi tootmisel või<br />
täitematerjalina. Uue suure rakendusena võiks siia lisada põlevkivituha <strong>kasutamise</strong><br />
suuremates stabiliseerimisprojektides tsemendi asendajana. Oma aluseliste omaduste<br />
tõttu kasutatakse põlevkivituhka ka happeliste muldade neutraliseerimiseks.<br />
Vett kasutatakse kondensatsioonrežiimis töötavates elektrijaamades jahutusveena ning<br />
koostootmisjaamades soojuskandjana. Üldjuhul kasutatakse kõikides elektrijaamades<br />
lähedal asuvate veekogude looduslikku pinnavett. Jahutusvee <strong>kasutamise</strong><br />
keskkonnamõju on pinnavee temperatuuri tõus, kuna kasutatud vesi juhitakse tagasi<br />
keskkonda. Narva Elektrijaamade jahutusvesi tõstab arvestuslikult pinnavee<br />
temperatuuri keskmiselt kuni 7 kraadi aastas. Uus keevkihttehnoloogia vähendab ka<br />
jahutuseks vajaliku vee kogust.<br />
Allpool on vaadeldud energiatootmisest tulenevat keskkonnakasutust ja –mõju<br />
keskkonnakomponentide kaupa ja kogu Eesti kontekstis ning püütud tuua esile Ida-<br />
Virumaa osakaalu.<br />
Õhuheitmed<br />
Kui vaadata põlevkivi<strong>kasutamise</strong> ja energeetikasektori keskkonnamõju laiemalt, kogu<br />
Eesti keskkonnakasutuse kontekstis, siis põhiosa Eestis tekkinud õhuheitmetest<br />
(kasvuhoonegaasid, väävel- ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed jne) on<br />
põhjustatud fossiilsete kütuste põletamisest ja mootorikütuste <strong>kasutamise</strong>st. Kütuse<br />
põletamisel on põhilisteks õhkupaisatavateks saasteaineteks vääveldioksiid, tahked<br />
osakesed ja lämmastikoksiid. Kütuse põletamisel emiteeriti 85,6%, 77,5% ja 83,2%<br />
Eesti paiksetest allikatest õhku paisatavatest vastavatest saastekogustest.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>elektrijaamade osakaal teiste saasteainete osas nagu süsinikoksiid ja<br />
lenduvad orgaanilised ühendid, on suhteliselt väike ning osakaal väheneb<br />
transpordisektorist tuleva heitmehulga kiire kasvu tõttu.<br />
Tabel 1. Vääveldioksiidi emissioon 1995-2005 (tuh t)<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />
Paiksed 110,3 117,2 111,0 100,9 94,6 91,5 87,4 83,9 98,1 85,4 73,9<br />
40
saasteallikad<br />
sh kütuste<br />
põletamine<br />
ja<br />
muundamine<br />
83,7 90,9 87,0 82,1 78,8 79,9 74,7 70,5 85,9 73,1 69,1<br />
Tabel 2. Tahkete osakeste emissioon 1995-2005 (tuh t)<br />
Paiksed<br />
saasteallikad<br />
sh kütuste<br />
põletamine<br />
ja<br />
muundamine<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />
113,1 98,9 87,3 69,9 70,5 59,5 56,4 35,0 31,3 25,8 18,2<br />
69,6 74,4 67,0 60,4 61,3 48,5 50,6 29,2 25,8 20,0 16,9<br />
Tabel 3. Lämmastikoksiidi emissioon 1995-2005 (tuh t)<br />
Paiksed<br />
saasteallikad<br />
sh kütuste<br />
põletamine ja<br />
muundamine<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />
14,9 16,3 15,6 14,9 14,5 15,3 16,2 15,5 18.0 16,1 14,1<br />
11,1 11,9 11,2 10,9 10,1 10,4 13,0 12,8 15.3 13,4 13,1<br />
Tabel 4. Suuremad õhku saastavad ettevõtted 2002-2005 (tuh t)<br />
AS Narva<br />
Elektrijaamad<br />
Tahked osakesed SO 2<br />
2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005<br />
24,6 21,1 16,6 8,7 62,3 77,9 66,5 54,7<br />
Fortum Termest AS 1 - - - - 5,8 6,1 6,7 -<br />
AS Kohtla-Järve<br />
Soojus<br />
0,4 0,6 0,6 - 4,3 3,8 2,0 1,9<br />
VKG Energia OÜ 0,01 - 1,1 7,4<br />
Kiviõli<br />
Keemiatööstuse OÜ<br />
0,7 0,3 0,4 0,6 2,4 1,1 1,7 1,9<br />
Sillamäe SEJ AS 0,6 0,4 0,2 0,4 1,3 1,2 1,2 0,7<br />
Tootsi Turvas AS 0,4 0,4 0,4 0,4 0,5 0,08 0,08 -<br />
Sangla Turvas AS 0,3 0,3 0,1 - - - -<br />
AS Kunda Nordic<br />
Tsement<br />
0,2 0,2 0,3 0,2 2,3 3,2 2,4 1,7<br />
1<br />
Kohtla-Järve, VKG Energia Põhja Jaam<br />
41
AS Viru Keemia<br />
Grupp 2 - - 0,07 - 1,1 1,2 1,0 1,1<br />
Tabel 4 jätk<br />
NOx CO LOÜ<br />
2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005<br />
AS Narva<br />
Elektrijaamad 3 9,9 12,4 11,0 8,8 10,8 12,3 11,7 13,0 0,7 0,9 0,7 1,0<br />
Eesti Energia<br />
AS Iru SEJ<br />
Viru Keemia<br />
Grupp AS<br />
AS Kunda<br />
Nordic Tsement<br />
AS Kohtla-Järve<br />
Soojus<br />
VKG Energia<br />
OÜ<br />
Tallinna Küte<br />
AS<br />
Kiviõli<br />
Keemiatööstuse<br />
OÜ<br />
0,8 0,9 0,5 1,0 0,1 0,05 0,05 - - - 0,02 -<br />
- - - - - 0,05 0,05 0,06 0,7 0,8 0,6 0,6<br />
0,8 0,9 0,7 0,6 0,8 0,6 0,5 0,5 - - - 0,03<br />
0,3 0,3 0,2 0,2 - 0,08 0,04 0,06 - - - -<br />
0,07 - 0,01 0,04 - 0,04<br />
0,2 0,2 0,2 - - - - - - - - -<br />
- - 0,01 0,02 - 0,3 0,6 0,07 0,3 0,2 0,3 0,2<br />
Pakterminal AS - - - - - - - - 1,8 1,8 2,2 2,0<br />
Sillamäe SEJ<br />
AS<br />
Tootsi Turvas<br />
AS<br />
- - 0,09 - - 0,2 0,2 0,01 - - 0,09 0,03<br />
0,1 0,1 0,1 0,1 - 0,2 0,3 0,3 - - 0,05 -<br />
Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE tulemused näitasid, et võrreldes muude<br />
Eesti linnadega olid vääveldioksiidi saastetasemed Kohtla-Järve linnas ligi viis korda<br />
kõrgemad (Tabel 5). Ida-Virumaa maapiirkondade fooniline tase ületas Eesti muude<br />
maapiirkondade foonitaset ligikaudu 3 korda (Joonis 1).<br />
Tabel 5. Vääveldioksiidi kuu keskmine kontsentratsioon linnades<br />
Piirkond Kontsentratsioon, µg/m 3<br />
Narva 4,7<br />
Jõhvi 2,4<br />
2<br />
3<br />
alates 2005 VKG Oil AS<br />
Lenduvate orgaaniliste ühendite korral - utteseade<br />
42
Kohtla-Järve 9,2<br />
Pärnu 2,2<br />
Tartu 1,8<br />
Passiivsete proovivõtjate mõõtekampaania põhjal on Ida-Virumaa maapiirkondades<br />
vääveldioksiidi foonitase ligikaudu 3,5 µg/m 3 (Joonis 1).<br />
Joonis 2. SO 2 foonitase Eesti territooriumil<br />
Paiksete saasteallikate poolt õhku paisatavate heitmete kogustelt on Ida-Virumaa<br />
ettevõtete poolt õhku paisatavate heitmete osakaal märgatavalt suurem kui teistes<br />
Eestimaa piirkondades. Nii eraldus 2005. a Ida-Virumaal õhku 66% Eesti tahkete<br />
osakeste, 94,6% vääveldioksiidi, 68,4% lämmastikoksiidide, 62,2% süsinikoksiidi,<br />
82,6% süsinikdioksiidi, 32,5% lenduvate orgaaniliste ühendite ja 89,6% muude<br />
õhuheitmete summaarsest kogusest. Õhuheitmete 2005. a kogused maakonniti on<br />
toodud tabelis 6.<br />
43
Tabel 6. Põhiliste õhuheitmete kogused aastal 2005 maakonniti<br />
Tahked<br />
osakesed SO2 NOx CO CO2 LOÜ Teised<br />
Eesti kokku 18224,50 73944,30 14091,63 24691,8213624357,70 8909,70 1250,28<br />
Harjumaa 1146,20 546,95 1861,46 1192,30 960141,87 4202,20 15,85<br />
Hiiumaa 35,34 1,27 8,02 44,93 4,54 10,50 0,00<br />
Ida-Virumaa 12020,53 69958,18 9645,36 15359,3611255918,05 2893,70 1120,39<br />
Jõgevamaa 268,14 64,37 53,25 207,39 22483,44 17,07 0,00<br />
Järvamaa 374,69 261,69 183,41 844,75 42075,39 55,51 0,00<br />
Läänemaa 409,68 92,07 78,55 340,83 21204,41 26,99 0,00<br />
Lääne-Virumaa 579,17 1799,02 775,86 1351,67 797322,08 180,01 10,32<br />
Põlvamaa 101,09 11,85 47,79 152,68 23604,90 9,62 0,00<br />
Pärnumaa 1591,50 435,08 552,00 1901,74 161006,01 253,63 54,33<br />
Raplamaa 100,59 267,74 96,56 117,55 64647,51 52,03 0,11<br />
Saaremaa 248,07 147,43 108,49 453,11 28902,43 72,11 4,97<br />
Tartumaa 438,62 110,94 363,37 739,37 182551,37 391,75 2,20<br />
Valgamaa 295,77 84,60 85,05 574,47 14825,91 59,19 0,00<br />
Viljandimaa 312,42 60,91 112,24 787,99 29322,45 552,11 40,47<br />
Võrumaa 302,70 102,19 120,23 623,69 20347,32 133,28 1,64<br />
Veekasutus<br />
<strong>Põlevkivi</strong>sektor on Eesti suurim veekasutaja. 2005. a võeti vabariigi kõigist<br />
veeallikatest kokku 1,5846 mld m 3 vett, eelmise aasta tasemest 188 mln m 3 vähem.<br />
Pinnaveekogudest võeti energiasektori ettevõtete poolt kokku 1,258 mld m 3 , mis<br />
valdavalt kasutati elektrijaamade jahutusveena. Põhjavett võeti Eestis kokku<br />
273,7 mln m 3 , sh pumbati kaevandustest välja 223,36 mln m 3 vett. Võrreldes aastaga<br />
2004 vähenes kaevandusvee väljapumpamine 37 mln m 3 võrra. Kuigi toitainete (N, P)<br />
ja orgaanilise reostuse heitmete hulk energia tootmisel on suhteliselt väike, avaldab<br />
keskkonnale negatiivset mõju põlevkivielektrijaamade tuhatranspordil kasutatava vee<br />
leeliselisus. Suurte sadude tagajärjel tekkinud tuhaväljade liigvett on aeg-ajalt juhitud<br />
Narva Veehoidlasse, kusjuures elektrijaamade tuhavesi neutraliseeritakse enne<br />
keskkonda juhtimist lubatud (pH ≤ 9,0) tasemele. Eesti Energia on seadnud<br />
eesmärgiks minna üle uuele poolkuivale tuhatranspordi ja ladustamistehnoloogiale<br />
aastaks 200<strong>9.</strong> Kaevandamine põhjustab veetaseme langust kaevandamispiirkonnas ja<br />
sulfaatide sisalduse ajutist tõusu põhjavees ja kaevandustest väljapumbatavas vees<br />
kuni 500 mg/l (tavaliselt kontsentratsioon 20 mg/l). Kaevandustest pumbatud vett<br />
puhastatakse hõljumist settebasseinides. Sealt edasi suunatakse vesi äravoolukraavide<br />
ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte, osaliselt ka Peipsi järve. Elektrijaamade poolt<br />
kasutatav jahutusvesi puhastamist ei vaja. Maakondade võrdluses on Ida-Virumaa ka<br />
veekasutuse osas kindlalt esikohal.<br />
44
Pärast allmaakaevandamise lõpetamist Kirde–Eestis täituvad kaevandused veega,<br />
milles sulfaatide sisaldus suureneb kiiresti 3–4 korda (1200 mg /l) kahe aasta jooksul<br />
pärast sulgemist. Edasi nelja aasta pärast aga sulfaatide sisaldus langeb kuni tasemeni<br />
150…200 mg /l) [20].<br />
Joogivee osas on Kirde-Eesti kõige probleemsem piirkond Viru alamvesikonnas.<br />
Sealsed probleemid on seotud peamiselt põlevkivi kaevandamisega, rikastamisega,<br />
töötlemisega ja põletamisega soojuselektrijaamades. Aastakümneid kestnud<br />
kaevandustest ja karjääridest vee väljapumpamine (2001. a moodustas see 75% kogu<br />
riigi põhjaveevõtust) ning tööstuse suur veetarve on tekitanud Kirde-Eestis ulatusliku<br />
põhjavee depressioonilehtri, mille tõttu on jäänud kuivaks madalamad kaevud<br />
ümbruskonnas. Kuigi Eestit võib pidada veeressurssidega hästi varustatud maaks, on<br />
Kirde-Eesti siiski piirkond, kus valitseb lokaalne veedefitsiit. Mahajäetud kaevandusi<br />
täitev vesi reostub ja on põhjavee potentsiaalseks reostusallikaks. Veereostuse<br />
seisukohalt on olulised keemiatehaste vedeljäätmed, mis viimase ajani ladestati<br />
poolkoksi mägedele ja elektrijaamade tuhaväljade kõrge leelisusega nõrgvesi.<br />
Poolkoksimägede nõrgvesi sisaldab valdavalt vedeljäätmetest pärinevaid õlisid,<br />
fenoole, ketoone ning muid põhja- ja pinnaveele äärmiselt toksilisi aineid. Tööstuse ja<br />
ka elanikkonna veetarbimise vähenemise tõttu ning kaevanduste sulgemise mõjul on<br />
viimastel aastatel põhjavee taseme alanemine pidurdunud ja piirkonniti on veetase ka<br />
tõusmas. Ida-Viru maakonnas on elanikkonna keskmine hõlmatus ühisveevärkidega<br />
kõrge – 94%. Linnaelanikud on varustatud joogiveega ühisvärgist 99% ulatuses,<br />
maapiirkondades on see protsent väiksem, kuid siiski suhteliselt kõrge – 59%. Seega<br />
on oht joogivee ja suplusvee potentsiaalseks reostuseks.<br />
Olulisel määral mõjustaks põlevkivi kaevandamine ja kasutamine põhjavet kaitsmata<br />
ja tundlikel aladel nagu praegusel Pandivere veelahkmeal (endine Pandivere Riiklik<br />
Veekaitseala). Veekaitseala pindalaga 350 875 ha moodustati 1988. aastal vabariigi<br />
tähtsama veekompleksi - teaduslikult unikaalse Pandivere kõrgustiku, tema võlviosa<br />
põhjavete toitumisala, kõrgustiku nõlval ja jalamil asuvate suurimate allikate ja siit<br />
alguse saavate jõgede, samuti siin moodustuva pinna- ja põhjavee kaitseks.<br />
Pandivere VKA asus aluspõhjalisel kõrgustikul, kus paiknevad ulatuslikud karstialad<br />
ja mida läbivad rikkevööndid. Siin toimub intensiivne põhjavee varude täienemine.<br />
Põhjavee suur lasumissügavus kõrgustiku võlvil loob suure loodusliku reguleeriva<br />
mahu, mille arvel toituvad miinimumperioodil jõed ja allikad. Kõrgustiku alal toimub<br />
ka sügavate veekihtide regionaalne toitumine. Kõrgustiku vee kvaliteet on oluline ka<br />
paljude meie jõgede vee kvaliteedi kujunemisel.<br />
Samal ajal on piirkond intensiivse põllumajandusega ala. Põllumajanduse intensiivse<br />
arengu tagajärjel oli aastatel 1974-1985 Pandivere veeseisund muutunud kriitiliseks.<br />
Keskkonda sattunud reoainete hulk suurenes neil aastail üle kahe korra<br />
(lämmastikuühendite sisaldus põhjavees võrreldes 60-ndate aastatega üle kümne<br />
korra). Samuti reostasid vett mitmed militaarobjektid. Seetõttu oli veekaitseala<br />
moodustamine igati õigustatud.<br />
Aastail 1987-1999 koostati piirkonna majandamiskava väljatöötamiseks, esialgu<br />
tolleaegsete majandite, hiljem valdade jaoks veekaitseskeemid. Pandivere<br />
veekaitseala moodustab praeguseni <strong>riikliku</strong>s põhjaveeseiresüsteemis omaette<br />
piirkonna. 1995. aastal alustati Pandivere veekaitseala kaitseeeskirja koostamist.<br />
45
Viimased parandused piirikirjeldustes tehti 199<strong>9.</strong> aastal. Veekaitsealale moodustati<br />
mitu maastikukaitseala (Neeruti, Ebavere jt)<br />
Euroopa Liidu vee- ja keskkonnakaitsealasest seadusandlusest tulenevalt rakendades<br />
valgalaprintsiipi kehtestas Vabariigi Valitsus oma 3. aprilli 2001. a määrusega nr 124<br />
"Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine" Pandivere põhjavee alamvesikonna,<br />
mis kattub 1995. aastal piiritletud Pandivere veekaitsealaga ja tühistas Pandivere<br />
Veekaitseala kui eraldiseisva kaitseala. Pandivere veelahkmeala määrati<br />
nitraaditundlikuks alaks vastavalt Euroopa Liidu nitraadidirektiivile (91/676/EMÜ).<br />
Selle direktiivi järgi tuli liikmesriikidel määrata nitraatidega reostatud põhjaveega<br />
alad ja arvata need nitraaditundlike alade hulka. Neile aladele tuleb koostada ja ellu<br />
viia nitraadireostust piirav tegevuskava. 2003. aasta 1. juulist hakkas kehtima<br />
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri (Vabariigi<br />
Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17), mille kohaselt kaitsmata põhjaveega<br />
aladel ei tohi:<br />
1. mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa<br />
ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga<br />
antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;<br />
2. pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta;<br />
3. kasutada reoveesetet.<br />
Jäätmeteke<br />
Energiatootmine on väga jäätmemahukas, ulatudes 2005. a 67,1%-ni kogu Eestis<br />
toodetud jäätmehulgast. 2005. a toodetud 18,5 mln t jäätmetest moodustas<br />
põlevkivituhk 5,77 mln t, põlevkivi aheraine 5,77 mln t ning poolkoks ja fuussid<br />
868 tuh t. Võrreldes 2004. aastaga energiasektori ettevõtete poolt põhjustatud jäätmete<br />
hulk vähenes.<br />
Tabel 7. Jäätmeteke 1999-2005 (tuh t)<br />
Aasta<br />
Kokku<br />
<strong>Põlevkivi</strong><br />
kaevandamise<br />
aheraine<br />
<strong>Põlevkivi</strong><br />
põletamisega<br />
seotud jäätmed<br />
Poolkoks<br />
ja fuussid<br />
Olmejäätmed<br />
Muud<br />
1999 11 348 3 668 4 963 631 569 1 517<br />
2000 11 616 4 030 4 930 1 015 544 1 097<br />
2001 12 839 3 841 4 917 1 122 429 2 530<br />
2002 14 397 4 872 5 342 829 524 2 830<br />
2003 18 397 6 216 6 334 835 537 4 475<br />
2004 17 471 5 281 5 999 866 574 4 751<br />
2005 18 496 5 769 5774 868 608 5 477<br />
46
Jääkreostus<br />
ASi Maves tehtud Eesti jääkreostuse inventuuriandmetel [4] on kümne kõige<br />
ohtlikuma jääkreostuskolde nimistus Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestud. Ida–<br />
Virumaa tööstuspiirkondades on aastakümnete jooksul reostatud pinnast, põhjavett ja<br />
veekogusid. Tööstuspiirkondades on maapinnalähedased põhjaveekihid suurtel aladel<br />
muutunud kasutamiskõlbmatuteks.<br />
Aastakümnete jooksul on tekkinud ja ladestatud väga suured tööstusjäätmete kogused.<br />
Osaliselt on need jäätmed klassifitseeritud ohtlikeks jäätmeteks, seda kas jäätmete<br />
olemusest tingitud ohtlikest omadustest või tulenevalt ladestamistehnoloogiast.<br />
Probleem on kõige teravam põlevkiviõlitööstuse ettevõtetes (ASi Viru Keemia Grupi<br />
ettevõtted, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ). Mitmed rikutud alad on üle antud kohalikele<br />
omavalitsustele või jäetud riigi hallata.<br />
Keskkonnariski hinnangu alusel on jääkreostuse iseloomuga (praegune omanik pole<br />
vastutav ega võimeline probleeme ohjama) prügilatest loetud üleriigilise tähtsusega<br />
eriti ohtlikeks objektideks:<br />
- Kiviõli poolkoksi ladestud;<br />
- Sillamäe setteväljak;<br />
- Kohtla-Järve poolkoksiladestu.<br />
AS Maves leiab, et need objektid peavad jääma <strong>riikliku</strong> järelevalve alla ning nendega<br />
peab tegelema iga objekti eraldi käsitleva tegevuskava alusel. Tuleb teha süsteemseid<br />
uurimisi ning reostuse lokaliseerimise projekte. Osaliselt on need tööd nimetatud<br />
objektidel ka juba tehtud või tegemisel.<br />
Ida-Virumaa jääkreostuses saab esile tuua järgmised iseloomulikud reostuse tüübid:<br />
- põlevkiviõli tootmisega seotud reostus: selle reostuse mudelina võib kasutada<br />
Kohtla-Järve põlevkiviõ1itööstuse (praegu Viru Keemia Grupp ASi kuuluv<br />
AS Viru Õlitööstus) keskkonnauuringuid. Peamisteks põhja- ja pinnavett<br />
reostavateks aineteks on põlevkiviõli ja selles sisalduvad PAH-d, BTX-d ja<br />
fenoolid. Selline reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral<br />
Eesti Elektrijaamas (Narva õlitehase UTT-3000). Reostuse piiramiseks on<br />
vajalik fuusside ja õliga reostunud tehnoloogilise heitvee kontrolli alla<br />
saamine;<br />
- tuhaväljakud: Narva elektrijaamade tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige<br />
siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest kinnises<br />
ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnavett.<br />
Põhjavesi tuhaladestute ümbruses on samuti reostunud. Seni pole suudetud<br />
vältida ka õlisaaduste sattumist ringlusvette. Õliproduktide allikaks võivad olla<br />
põ1evkiviõli, vedelkütus, trafoõli ja UTT-3000 töötlemiseks vastuvõetavad<br />
vedeljäätmed. Vajalik on ringlusvee mahu vähendamine ja selles suunas ka<br />
liigutakse. Tehnoloogilise heitvee ja tööstusalade sademeveekanalisatsioonid<br />
tuleb elektrijaamades ümber kujundada selliselt, et õliga reostunud sademevett<br />
ei suunataks tuha transpordis kasutatavasse ringlusvee süsteemi;<br />
- Sillamäe radioaktiivsete jääkide hoidla on sulgemisel. Rannikumere<br />
suuremahuline reostamine lämmastikuühenditega ja radioaktiivse saaste leviku<br />
oht hoidla tammi purunemisel on praeguseks välditud.<br />
47
Eeltoodud objektide negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine on äärmiselt<br />
oluline. See peab toimuma ettevõtete, omavalitsuste ja riigi vaheliste konkreetsete<br />
tegevuskavade alusel.<br />
Ohtlikud jääkreostuskolded on veel põlenud aherainemäed ja ka osa kaevandatud<br />
alasid:<br />
- põlenud aherainemäed: reostus tuleb põlevkivi süttimisega kaasneval<br />
utmisel tekkivast põlevkiviõlist. Reostus on väiksema ulatusega kui<br />
poolkoksimägede ümbruses. Reostuse piiramiseks on vajalik süttimist vältida<br />
(uute aherainemägede puhul seda ka ladestustehnoloogiaga tehakse). Kaaluda<br />
tuleb põ1evate ja hõõguvate mägede summutamist. Edaspidi võib kaaluda ka<br />
põlenud põlevkivi aherainemägede lülitamist eriti ohtlike objektide hulka;<br />
- kaevandatud alad: põhjavesi on siin tavalisest kõrgema mineralisatsiooniga.<br />
On teada reostust fenoolide ja õliproduktidega. Selle põhjuseks on vedelkütuse<br />
ja õlide <strong>kasutamise</strong>st tingitud reostus ja maapinnalt lähtuv reostus.<br />
Kaevandatud alade ja põlenud aherainemägede puhul on vajalikud täiendavad<br />
hinnangud olukorra keskkonnaohtlikkuse ja võimalike meetmete osas.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kaevandamis- ja töötlusaladel Ordoviitsiumi põhjaveekihi vesi on ja jääb<br />
joogiks kõlbmatuks, põlevkivi töötluspiirkonnas on kohati kõlbmatu ka<br />
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi vesi.<br />
Tuleb määratleda ettevõtete ja erinevate institutsioonide kohustused. Riikliku ja<br />
välisabi kaasamine Ida-Virumaa keskkonna parandamisse peab tuginema pikaajalistel<br />
tegevuskavadel.<br />
Kliimamuutus<br />
Eesti on ELi liikmesriikide seas üks suurimaid kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid<br />
ühe elaniku kohta, kuid arvestades meie territooriumi suurust, vähest elanike arvu ja<br />
riigi metsasust, pole Eestist lähtuv saaste suur ja mõjutab maailma kliimamuutusi<br />
vähe. Põhiliselt tootmistegevuse vähenemise tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside<br />
emissioonid selle kümnendi alguseks vähenenud võrrelduna 1990. a tasemega ligi<br />
kaks korda. Energia tootmisega ja põlevkivi ümbertöötlemisega seotud CO 2<br />
emissioon moodustas 2004.a ~84% Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioonist.<br />
Tabel 8. Süsinikdioksiidi emissioon kütuse põletamisest 1990, 200-2004 (tuh t)<br />
1990 2000 2001 2002 2003 2004<br />
Energia tootmine 29 754 13 945 13 932 13 911 15 855 15553<br />
Transport 2 500 985 1 890 2 082 2 147 2145<br />
Tööstus 2 655 483 588 422 420 447<br />
Muud 2 585 1081 337 556 409 387<br />
KOKKU 37 494 16 494 16 747 16 971 18 831 18 532<br />
48
Euroopa Liidu liikmesriigid on täna erineval tasemel oma Kyoto protokolliga võetud<br />
KHG vähendamise eesmärkide täitmisel.<br />
Tabel <strong>9.</strong> EL liikmesriikide KHG heitmed aastatel 1990-2003 CO2ekv, Tg<br />
Member State 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003<br />
Austria 79 83 76 76 77 80 83 83 83 80 81 85 86 92<br />
Belgium 146 149 147 146 151 152 157 148 153 146 148 147 145 148<br />
Cyprus 6 6 7 7 7 7 8 8 8 8 9 8 9 9<br />
Czech Republic 192 178 164 158 152 153 155 159 149 140 148 148 143 147<br />
Denmark 69 80 74 76 80 77 90 80 76 73 68 70 69 74<br />
Estonia 43 41 30 23 24 22 23 24 21 20 20 19 20 21<br />
Finland 70 69 67 68 74 71 77 76 73 72 70 76 77 86<br />
France 568 593 585 559 555 563 578 572 584 566 560 564 554 557<br />
Germany 1.244 1.191 1.142 1.126 1.108 1.103 1.121 1.084 1.057 1.021 1.017 1.028 1.015 1.018<br />
Greece 109 109 110 110 113 114 118 123 128 127 132 134 134 138<br />
Hungary 104 96 86 85 85 84 86 84 85 84 81 84 81 83<br />
Ireland 54 55 56 56 57 58 60 63 65 67 69 71 69 68<br />
Italy 511 513 509 505 496 528 519 525 535 544 551 556 555 570<br />
Latvia 25 24 19 16 15 12 12 12 11 10 10 11 11 11<br />
Lithuania 51 45 42 38 35 31 28 24 22 21 21 20 20 17<br />
Luxembourg 13 13 13 13 13 10 10 9 8 9 10 10 11 11<br />
Malta 2 2 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3<br />
Netherlands 212 216 215 221 221 224 233 225 227 215 214 216 213 215<br />
Poland 460 438 440 430 440 417 437 427 404 402 386 383 370 384<br />
Portugal 59 61 65 64 65 70 67 70 75 83 80 81 86 81<br />
Slovakia 72 63 59 55 52 53 54 54 52 51 48 53 52 52<br />
Slovenia 19 18 18 18 18 19 20 20 20 19 19 20 20 20<br />
Spain 284 290 299 287 303 315 307 328 337 365 380 379 399 402<br />
Sweden 72 72 72 72 75 73 77 73 73 70 67 68 69 71<br />
United Kingdom 748 752 729 710 700 691 714 691 686 652 652 663 644 651<br />
EU25 5.212 5.156 5.023 4.919 4.917 4.931 5.036 4.964 4.935 4.849 4.844 4.894 4.852 4.925<br />
EU15 4.238 4.246 4.159 4.087 4.088 4.129 4.211 4.150 4.160 4.091 4.100 4.146 4.126 4.180<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kasutuse piiramatu laiendamine vähendab Eesti suutlikkust täita<br />
kasvuhoonegaaside vähendamiseks võetud kohustusi. Milliseks või kujuneda EL<br />
liikmesriikide vaheline “pingerida” kasvuhoonegaaside vähendamisel, kui Eestis<br />
kaevandatakse ja kasutatakse tänasest kordades enam põlevkivi, ei ole võimalik<br />
prognoosida, kuna pole teada lisaks EL KHG kauplemise direktiivile eri riikides<br />
rakendatavate KHG piiramise meetmete mõju ja nende eeldatavad tulemused.<br />
Lähtuda tuleb eeldusest, et kõik Kyoto protokolliga liitunud riigid rakendavad<br />
piisavaid meetmeid võetud sihtarvu täitmiseks.<br />
Ioniseeriv kiirgus<br />
Nii meis endis kui ümbritsevas keskkonnas leidub alati vähesel määral radionukliide<br />
ja seega ka ioniseerivat kiirgust, mis moodustab inimese nn loodusliku kiiritusdoosi.<br />
Näiteks annab kosmiline kiirgus aastas 0,3 mSv suuruse doosi, inimkehas sisalduvad<br />
radionukliidid annavad umbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus<br />
0,5 mSv suuruse doosi. Nende doosikomponentidega peab Eestimaal arvestama iga<br />
inimene. Looduslikule doosile võib lisanduda meditsiiniprotseduuridel aastas saadav<br />
0,30 mSv suurune doos. Tehisradionukliididest põhjustatud keskmine doos on meil<br />
tühiselt väike. Seega on Eesti elanike keskmine kiirguskoormus umbes 2,5 mSv<br />
aastas. <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamine iseenesest ei kiirenda radooni eraldumist ja radooniga<br />
kokkupuutumise oht ei ole suur ka kaevandustes töötavatel inimestel, kuivõrd seal on<br />
tugev ventilatsioon ja kivimid on lõhelised.<br />
Mõnes Eesti piirkonnas võib pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest<br />
eluruumidesse tungiv radoon põhjustada aastas 10 mSv või suuremagi kiiritusdoosi.<br />
Kiirgusseire andmetel on Ida-Virumaal võrreldes muude Eesti piirkondadega<br />
registreeritud suviti õhus kõrgemaid Cs 137 doose, mis võib olla tingitud Tšernobõli<br />
49
katastroofi järgselt ladestunud tseesiumiosakeste lendumisest koos tolmuga.<br />
2003. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi<br />
põhjavee radionukliidide sisalduse määramine” [12] käigus uuriti veeproove<br />
Tallinnas, Rakveres, Kuusalus, Tapal, Sakus, Tartus, Kallastel, Keilas, Haapsalus<br />
ning Lüganuse ja Vaivara vallas. Selgus, et aastased arvutuslikud efektiivsusdoosid<br />
täiskasvanutele olid valdavalt madalad ja vastasid joogivee kvaliteedinõuetele.<br />
Vähesel määral ületas arvutuslik efektiivsusdoos piirsisalduse Vaivara ja Lüganuse<br />
valla puurkaevude vees, kus aluskorra kivimites on kohati uraani anomaalselt kõrge<br />
sisaldus. Kiirituskahjustuste tekkimise tõenäosus on võrdeline doosi suurusega.<br />
Seetõttu tuleb põhjendamatut kiirituse saamist vältida ja püüda hoida kiiritusdoosid<br />
nii väikesed, kui see olemasolevate vahenditega on võimalik.<br />
Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on läbi viidud mitmeid põhjalikke<br />
uurimistöid. Seal hulgas koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogia osakond<br />
2001. a Keskkonnaministeeriumi tellimusel rakendusliku uurimistöö „Kambriumvendi<br />
veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavuse<br />
hindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel<br />
veehaaretel I etapp“. Töö käigus võeti veeproovid 15 kambrium-vendi veekompleksi<br />
avavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-<br />
238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Saadud<br />
analüüsitulemuste põhjal arvutati esmakordselt põhjavee tarbimisest tulenevad<br />
efektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõude piirsisaldust. Antud<br />
uuringu analüüsitulemused kinnitasid looduslike radionukliidide kõrgendatud<br />
sisaldust kambrium-vendi veekompleksi põhjavees. Aastased oodatavad<br />
efektiivdoosid ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline<br />
keskmine tulemus oli 0,29 mSv/aastas. Radioloogiliste näitajate osas, vastavalt<br />
sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava<br />
või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, loetakse<br />
joogivesi kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääb<br />
aastas alla 0,1 mSv (va triitium, K-40, radoon ja tema tütarproduktid) ning H-3<br />
aktiivsuskontsentratsioon alla 100 Bq/l.<br />
2005. aastal põhjavee osas tehtud radioaktiivsuse uuringute tulemuste üldistamisel<br />
Sotsiaalministeeriumi poolt selgus, et ligi 500 kambrium-vendi veekompleksist vett<br />
võtvast puurkaevust on 155 kohta olemas andmed looduslike radionukliidide<br />
sisalduse kohta. Kõikidest uuritud puuraukudest umbes 80% oli efektiivdoos üle<br />
viitetaseme, so rohkem kui 0,1 mSv/a. Rohkem kui kahekordse viitetasemega<br />
efektiivdoos oli 45%, kolmekordse tasemega 28% ja viiekordse tasemega 9%<br />
puuraukude veel. Kaartidel võib eraldada kaks põhjavee kõrge radioaktiivsusega<br />
piirkonda – Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa. Ida-<br />
Virumaal on valdavalt põhjavee radioaktiivsus madal. Olemasolevate andmete<br />
analüüsi tulemusena osutus, et joogiveena kasutab kambrium-vendi põhjavett umbes<br />
230 000 inimest. Üldisel tasemel võib hinnata, et lubatust kõrgema radionukliidide<br />
sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast. See elanike<br />
grupp esindab 51 valda ja linna Põhja-Eestis. Joogivee tarbimisest põhjustatud<br />
elanikudoosi komponendi hindamisel leiti, et EL direktiivi 98/83/EC käsitluse järgi<br />
saab kambrium-vendi vett tarbiv täiskasvanud inimene 730 l joogivee aastasest<br />
tarbimisest oodatava efektiivdoosi 0,02-0,95 mSv, mis moodustab keskmisest elaniku<br />
kogudoosist kuni 36%. Tuginedes aga Euroopa Komisjoni soovituses<br />
50
2001/928/Euratom toodud nõudele arvestada ka Po,Pb-210 osa, ulatub täiskasvanu<br />
efektiivdoos 1,5 mSv/a. Analüüsi tulemusel leiti, et elaniku kogudoos jääb vahemikku<br />
1,5-6,7 mSv/a. Siia on arvestatud keskmine radoonist põhjustatud efektiivdoos, kuid<br />
puudub meditsiinikiirituse osa. Viimase keskmine väärtus võib hinnanguliselt olla<br />
0,4 mSv/a. Piirkonniti võib ühe või teise kiirgusallika osakaal kogudoosis olla<br />
erinev. Näiteks radooniohtlikel aladel Põhja-Eestis võib üksikutes majades siseõhu<br />
radoon põhjustada kuni 30 mSv/a ulatuva efektiivdoosi. Kiirgustegevustest ja<br />
toimingutest, mis pole seotud joogivee varustamisega, on elanikele põhjustatud doos<br />
on marginaalse suurusega jäädes vähemalt ühe suurusjärgu võrra allapoole<br />
elanikudoosi piirmäära – 1 mSv/a. Seega jääb põhiliseks reguleeritavaks elanikudoosi<br />
komponendiks joogivee tarbimisest põhjustatud efektiivdoos.<br />
Radioloogilisi uuringuid analüüside on Sotsiaalministeerium leidnud, et olulise osa<br />
elanike kiirituskoormusele annab siseõhu radoon. Aastail 1994-1998 läbi viidud<br />
radoonimonitooringus tehti uuringuid 700 majas, peamiselt elamutes. Nende<br />
mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine oli 102 Bq/m³. Suurim mõõtmistulemus<br />
saadi Kundast – 1200 Bq/m³. Viimase Eesti-Rootsi (2001-2004. aasta) ühisuuringu<br />
peaeesmärgiks oli Eesti alade radooniriski kaardi koostamine. Mõõtmised viidi läbi<br />
piirkondades, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid<br />
käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Uuringu andmetel jäid<br />
radooniohtlikes piirkondades radoonikontsentratsioonid elamutes valdade<br />
keskmistena vahemikku 58-641 Bq/m³ (va Kunda linn, kus oli keskmiseks 2349<br />
Bq/m³), mis põhjustab aastas oodatava efektiivdoosi 1-11,3 mSv (Kundas kuni 41<br />
mSv). 38 % tehtud mõõtmistest ületas radoonitase 200 Bq/m³. Aritmeetiline keskmine<br />
radooni aktiivsuskontsentratsioon üle kõigi majade oli 268 Bq/m³. Ühepere-elamutes<br />
oli keskmiseks 265 Bq/m³ ning korrusmajades 267 Bq/m³. Keskmiseks aastaseks<br />
oodatavaks efektiivdoosiks üle kõigi radooniohtlike alade võib hinnata antud uuringu<br />
tulemuste alusel 4,7 mSv. Väga kõrged radoonitasemed majades on kõige sagedamini<br />
seotud diktüoneemakilda avamusaladega. <strong>Lisa</strong>ks on radooniriskiga aladeks<br />
glaukoniitliivakivi ja karsti piirkonnad. Ohustatuimad on Ida-Virumaa, Lääne-<br />
Virumaa, Raplamaa ja osad Tartumaa elanikud (Pahapill, L. jt, 2004).<br />
Kõrgendatud radioaktiivsusega joogivee tarbimine võib põhjustada suuremat riski<br />
haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. Stohhastiliste tervisekahjustuse riski<br />
hindamiseks on kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) poolt<br />
leitud riskitegurit, mida väljendatakse eluaja jooksul raskesse haigusesse haigestumise<br />
tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta: 5 ·10 -5 /1 mSv (ICRP, 1991). Radioloogiliselt<br />
ohutu joogivee tarbimisel saadakse väiksem kui 0,1 mSv/a efektiivdoos, millele<br />
vastab stohhastiliste tervisekahjustuste eluaegne risk 0,5 ·10 -5 .<br />
<strong>Lisa</strong>ks on Kiirguskeskus analüüsinud Cs-137 sisaldust põhiliselt Ida-Virumaalt<br />
korjatud metsamarjades ja -seentes. Metsamarjades on Cs-137 sisaldus jäänud<br />
nimetatud piirkonnas vahemikku 8-19 Bq/kg, seentes 1-776 Bq/kg. Süües aastas<br />
selliseid marju ja seeni kumbagi 3 kg, on oodatav aastane efektiivdoos vastavalt alla<br />
0,0002 mSv ja alla 0,01 mSv. [ „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski<br />
hinnang“ aruanne töövõtulepinguga nr <strong>9.</strong>3-4/1110, 26. oktoobrist 2005].<br />
Kasutades ICRP riskihinnanguid ja Eesti Vähiregistri andmeid ning riiklike<br />
uuringutulemusi, on Sotsiaalministeerium leidnud, et radoon meie elamutes põhjustab<br />
igal aastal umbes 90 uut kopsuvähijuhtu.<br />
51
6.3 Õlitootmise keskkonnamõju<br />
<strong>Põlevkivi</strong>õli tootmisega kaasnevaid heitmeid on põhjalikult uuritud ja käesoleva<br />
hindamise tarbeks piisava detailsusega kirjeldatud aruande <strong>Lisa</strong>s xx toodud Tallinna<br />
Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong>instituudi töös „<strong>Põlevkivi</strong> tehnoloogilise töötlemise<br />
etappide kirjeldus BAT kriteeriumites“. Samas on toodud ka nii kiviter- kui galotertehnoloogial<br />
baseeruvate tootmisseadmete tehnoloogilised skeemid. Utmise jäägina<br />
tekkiva põlevkivituha omadusi ja toksilisust on eraldi põhjalikult uuritud Tallinna<br />
Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituudi poolt [x], käesoleva aruande <strong>Lisa</strong>s x on ära<br />
toodud nimetatud uuringu aruanne (Otšjot.”Issledovanije vlijanija katšestva sõrja,<br />
proizvoditelnosti i tehnologitšeskogog režima ustanovki UTT-3000 (v predelah<br />
tehnologitšeskogo reglamenta) na himitseskii sostav dõmovogo gaza i tvjordõh<br />
othodov Zavoda Masel”. Tallinna Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituut. Kohtla-Järve,<br />
2001).<br />
Tallinna Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong>instituudi andmetel [16 ] on põlevkivi utmisega<br />
kaasnevate heitmete ühikväärtused esitatud allpooltoodud tabelis.<br />
Tabel 10: Saasteainete heide ümbritsevasse keskkonda arvestades põlevkiviõli ja<br />
fenoolvee töötlust (grammides tonni töödeldud põlevkivi kohta, kui ei ole näidatud<br />
teisiti)<br />
GALOTER e.TSK<br />
150 PROTSESS<br />
KIVITER PROTSESS<br />
HEIDE ÕHKU<br />
Tahked osakesed 297 43,2<br />
Vääveldioksiid (SO 2 ) 85,5 850<br />
Süsinikoksiid (CO ) 12,82 kg 40,6<br />
Lämmastikoksiid (NO x ) 48,8 66,2<br />
Vesiniksulfiid (H 2 S) 0,12 6,55<br />
Lenduvad süsivesinikud, 961,2 568,1<br />
sh<br />
Benseen 80,22 *<br />
<strong>Põlevkivi</strong> bensiin 50<br />
Fenoolid 1,82 4,12<br />
Ammoniaak (NH 3 ) 14,46 *<br />
COS 1,11 *<br />
Atsetaadid 1,92<br />
HEIDE VETTE<br />
6.3.1 FENOOLVESI 6.3.2 FENOOLVESI Poolkoks<br />
i<br />
ladestuse<br />
st<br />
Tööstus –<br />
vihmavesi<br />
Maht, kg/t 19 173 200 – 260 650<br />
52
Summaarsed fenoolid,<br />
28,5 54,5 7,3 – 9,4 0,83<br />
sh<br />
ühealuselised<br />
* 1,7 4,5 – 5,8 0,79<br />
fenoolid<br />
kahealuselised<br />
* * 2,8 – 3,6 0,036<br />
fenoolid<br />
Atsetaadid * 1,1 * *<br />
Lenduvad happed<br />
127,4 * * *<br />
arvutatuna<br />
äädikhappele<br />
Põhilised lenduained<br />
34,2 * * *<br />
arvutatuna<br />
ammooniumile<br />
Orgaanilised ained<br />
* 113,2 * *<br />
(summa)<br />
Nafta * * 0,17 – 0,22 0,28<br />
Üldlämmastik 12 * 10,5 – 13,7 6,3<br />
Üldväävel 3,55 * * *<br />
Sulfiidid * * 6,4 – 8,4 1,0<br />
Sulfaadid * * 112 – 146 410<br />
Üldfosfor * * 0,02 – 0,03 0,03<br />
Kloriidid 0,063 * * 200<br />
GALOTER /TSK150<br />
PROTSESS<br />
KIVITER PROTSESS<br />
6.3.3 FENOOLVESI 6.3.4 FENOOLVESI Poolkoks<br />
i<br />
ladestuse<br />
st<br />
Tööstus –<br />
vihmavesi<br />
Cr, Cu, As (Summa) * * * 0,05<br />
Heljum 34,2 * 19 – 25 19,8<br />
KHT 934,8 678 319 – 414 110<br />
BHT * * 80 – 104 13<br />
рН 7,1 5,45 11 7,47<br />
6.3.5 TAHKED HEITMED<br />
Maht, kg/t 600 – 650 480<br />
ТОС, kg/t 6,00 – 6,50 kuni 67,2<br />
Üldväävel 13350 – 14340 9600 – 14400<br />
Sulfiidne väävel 7100 – 7630 *<br />
Polütsüklilised<br />
* 2544<br />
aromaatsed<br />
süsivesinikud (PAH),<br />
mg/t<br />
Raskmetallid<br />
500 – 535 *<br />
(Pb+Cd+Cu+Zn+Cr+Ni)<br />
As sisaldus 3,6 – 3,9 *<br />
53
Lenduvad ained , mg/kg<br />
(keemistemperatuuriga<br />
– 1,58 – 1,78<br />
< 250 o C)<br />
Veeleotises (L/S=10 l/kg)<br />
asuvad ained:<br />
Kuivjääk (TDS) * 4800 – 9600<br />
Sulfiidid, H 2 S-le * 96 – 192<br />
Sulfaadid 3770 – 4050 *<br />
Klooriidid 820 – 880 *<br />
Nitraadid 0,3 *<br />
Ammoniaak 11,7 – 12,6 *<br />
Fluoriidid ei sisalda *<br />
Nafta * 1,2<br />
Fenoolid 32 – 35 10,6<br />
Raskmetallid<br />
7,6 – 8,2 *<br />
(Pb+Cd+Cu+Zn+C<br />
r+Ni)<br />
TOC 840 – 904 *<br />
рН 12,5 – 12,9 11,8<br />
Absorbeeritavad<br />
ei sisalda *<br />
halogeenorgaanilised<br />
ühendid (AOX)<br />
Pestitsiidid ei sisalda *<br />
* Andmed puuduvad<br />
TSK-140 seadmetel on protsessi keemiline kasutegur vahemikus 80…85% ja<br />
orgaanilise süsiniku sisaldus tuhas alla 1%. Tahke soojuskandjaga seadmete eeliseks<br />
Kiviter-protsessi seadmete ees on suurem saavutatav ühikvõimsus ja võimalus ümber<br />
töötada madala kütteväärtusega, s.o rikastamata peenpõlevkivi.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>õli tootmisega kaasnevaid veekeskkonda ja pinnast mõjutavad tegureid ja<br />
nende mõju keskkonnale ja elusorganismidele on piisavalt uuritud. Eesti Keemilise<br />
füüsika ja Biofüüsika Instituudi teadlaste Kahru ja Põllumaa. koondatud töös “Eesti<br />
<strong>Põlevkivi</strong>tööstuse jäätmete ohtlikkus” [6] on põhitähelepanu pööratud ökotoksiliste<br />
meetodite <strong>kasutamise</strong> tulemustele jäätmete ohtlikkuse määramisel nii pinnases kui<br />
põhjavees. Põhiliste negatiivsete mõjud tulenevad Kiviter-protsessi jäätmena tekkiva<br />
poolkoksi ja fuusside ohtlikkusest ja eriti vihmavete poolt poolkoksiladestutest<br />
väljauhutavat keemiliste ja s.h. toksiliste ühenditega, sest olemasolevad<br />
ladestuspaigad pole pinnasest ja põhjaveest isoleeritud ja ladestute nõrgvett ei koguta<br />
ega puhastata. Nõuetele vastavates ladestuspaikades (prügilates) ei ole ette näha<br />
ohtlike ainete keskkonda pääsemist.<br />
Tuha transpordil autotranspordiga ja eelnevalt tuha niisutamisega vältimaks tolmu<br />
teket nii tuha veol kui selle laialilaotamisel ja tallamisel prügilas on keskkonnamõju<br />
eeldatavasti marginaalne.<br />
TSK 150 seadmetes tekkiva põlevkivituha omadusi on põhjalikult uuritud Tallinna<br />
Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituudi teadlaste poolt.2001.a. AS Narva Elektrijaamad<br />
Õlitehases töötavate TSK 150 seadmete poolt tekitatud põlevkivituha omaduste<br />
põhjalike uuringute tulemuste [11] järgi on TSK 150-tehnoloogiaga põlevkiviõli<br />
tootmisel tekkiv tuhk märksa keskkonnaohutum kui Kiviter-tehnoloogiaga<br />
54
õlitootmisega kaasnev põlevkivituhk. Põhiliseks keskkonda mõjutavaks teguriks on<br />
põlevkivituha leeliselisus. <strong>Põlevkivi</strong>tuha kuivtranspordiga ja –ladustamisega nõuetele<br />
vastavasse prügilasse (vähese niisutamisega tuha tolmamise ärahoidmiseks),<br />
prügilanõrgvee kogumise ja puhastamisega (neutraliseerimisega) on põlevkivituha<br />
leeliseliste komponentide keskkonda pääsemine välistatud.<br />
Kuna tsemenditootmise osakaal kogu põlevkivikasutusest on marginaalne ja<br />
keskkonnakasutus ja –mõju on sarnane eelpool energiatootmise keskkonnakasutuse ja<br />
– mõju osas kirjeldatuga siis tsemenditootmise keskkonnakasutust ja mõju eraldi välja<br />
ei tooda. Küll on <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> keskkonnamõju arvestatud keskkonnamõju<br />
kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel<br />
6.4. <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> mõju inimese tervisele.<br />
Inimeste tervis<br />
Keskkonnakvaliteedil on inimeste tervisele vahetu mõju. Eesti on tervisenäitajatelt<br />
madal-keskmise arengutasemega riik, kus kõige enam haigestumist põhjustavad<br />
keskkonnategurid on järgmised (ligikaudses pingereas):<br />
- elamistingimused (ohutus ja kvaliteet, sh niiskus, ventilatsioon jne);<br />
- toiduohutus ja toitumine (toiteväärtus ja kvaliteet);<br />
- välisõhu kvaliteet ja ohutus;<br />
- siseruumiõhu kvaliteet ja ohutus;<br />
- liiklusõnnetused jm õnnetusjuhtumid;<br />
- sotsiaalne keskkond (vaba aja veetmine, töökeskkond);<br />
- kemikaalide kasutus kodus, tööstuses ja põllumajanduses;<br />
- jäätmekäitlus;<br />
- joogivee kvaliteet ja hügieenitingimused;<br />
- ekstreemolukorrad (katastroofid, äärmuslikud temperatuurid);<br />
- nakkushaigused.<br />
Statistikaametis on analüüsitud andmeid surmade struktuuri kohta aastatel 1998–<br />
2003, mis avaldati kogumikus “Linnad ja vallad arvudes 2005” [5]. Eraldi on välja<br />
toodud Eesti kõige sagedasemate surmapõhjuste statistika: vereringeelundite<br />
haigused, pahaloomulised kasvajad ning traumad ja mürgistused. Surmade struktuuri<br />
mõjutavad paljud asjaolud: rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, keskkonnaseisund (sh<br />
teede ja tänavate seisukord, liiklusõnnetused), kuritegevuse tase, arstiabi<br />
kättesaadavus jm. Üldsuremuskordajate statistikat arvestades võib väita, et Ida-<br />
Virumaa elanike suremus on mõneti suurem kui teistes piirkondades.<br />
Arvestades ülaltoodut võib oletada, et põlevkivipiirkonna elanike kõrgem<br />
suremus on osaliselt tingitud põlevkivi pikaajalisest <strong>kasutamise</strong>st tingitud<br />
halvemast keskkonnakvaliteedist.<br />
Samas on viimaste aastate haigestumusstatistika järgi<br />
(http://www.sm.ee/est/pages/index.html.) Ida-Virumaa elanike haigestumine Eesti<br />
55
keskmisel tasemel ja jääb alla Tallinna ja Tartu elanike haigestumiste arvule (esmaste<br />
haigestumisjuhtude arv tuhande elaniku kohta).<br />
Seega võib väita, et vähemalt praegu pole Ida-Virumaa elanike üldised<br />
tervisenäitajad halvemad kui neis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevandata. Et<br />
elanikkonna tervis olulisel määral sõltub keskkonnakvaliteedist, siis tuleb igati<br />
vältida keskkonnakvaliteedi halvenemist ja rakendada kõiki meetmeid põlevkivi<br />
kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmete vähendamiseks.<br />
Tabel 11 : Registreeritud esmaste haigusjuhtumite (v.a. pahaloomulised kasvajad)<br />
arv aastatel 2000 –2004 maakonniti, haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta<br />
Maakond/linn Aasta 2000-<br />
2004<br />
2000 2001 2002 2003 2004 keskmine<br />
Eesti 127 074,6 130 745,1 136 538,5 144 573,4 150 255,5 137 837,4<br />
Harjumaa 129 363,3 129 815,2 144 948,7 149 689,3 170 232,6 144 809,8<br />
sh Tallinn 145 923,3 145 922,9 160 452,7 161 567,6 190 657,1 160 904,7<br />
Hiiumaa 140 369,0 161 465,7 195 186,4 133 326,9 122 957,0 150 661,0<br />
Ida-Virumaa 128 955,2 136 751,2 142 998,8 137 972,6 157 168,7 140 769,3<br />
Jõgevamaa 111 257,7 122 727,2 114 960,6 184 536,8 114 603,3 129 617,1<br />
Järvamaa 138 018,4 164 806,5 162 361,9 148 329,0 159 052,8 154 513,7<br />
Läänemaa 81 323,4 91 082,2 101 395,1 147 202,3 105 640,9 105 328,8<br />
Lääne-Virumaa 170 064,5 161 191,0 163 925,4 160 771,0 152 685,3 161 727,5<br />
Põlvamaa 119 793,5 120 758,9 113 923,9 127 267,6 113 129,5 118 974,7<br />
Pärnumaa 106 784,7 113 351,2 110 457,6 121 668,9 122 692,2 114 990,9<br />
Raplamaa 117 252,2 131 882,8 140 548,9 141 537,3 138 694,6 133 983,2<br />
Saaremaa 107 254,4 108 532,2 99 290,6 112 029,9 131 364,4 111 694,3<br />
Tartumaa 135 875,8 132 859,4 130 198,7 147 155,7 144 349,8 138 087,9<br />
sh Tartu 157 248,4 153 815,0 146 238,3 156 620,6 170 695,0 156 923,5<br />
Valgamaa 112 856,1 120 516,6 112 133,6 118 966,7 114 667,4 115 828,1<br />
Viljandimaa 118 807,9 125 935,1 120 418,7 131 976,6 121 135,1 123 654,7<br />
Võrumaa 119 983,9 134 379,1 132 149,4 167 807,8 131 601,5 137 184,3<br />
Allikas Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/est/pages/index.html<br />
Kui vaadata haigestumusi erinevate haiguste kaupa, siis on erisused<br />
põlevkivipiirkonna ja muu Eesti vahel märgatavamad.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisel ja põlevkivi kemikaalide tootmisel tekkiv saaste (kemikaalid<br />
ja tolm) mõjutab inimese tervist vahetul kokkupuutel, välisõhu ja veekeskkonna<br />
kaudu. Need saasteained võivad põhjustada eelkõige hingamisteede ning südame- ja<br />
veresoonkonna haigusi, samuti pahaloomuliste kasvajate, mutatsioonide ja<br />
viljakushäirete esinemise sagedust.<br />
Nagu nähtub järgnevatest diagrammidest, mis samuti tuginevad ametliku<br />
meditsiinistatistika andmetele, on Ida-Virumaal ja osaliselt Lääne-Virumaal nii<br />
suremuse, kui haigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis<br />
56
mõnevõrra kõrgemad võrreldes Pärnumaa ja Tartumaaga (allikas<br />
Sotsiaalministeeriumi tervisestatistika www.sm.ee andmete alusel ning<br />
Tervisekaitseinspektsiooni analüüs).<br />
Seega ei saa välistada põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja <strong>kasutamise</strong><br />
negatiivset mõju inimese tervisele. Seni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivi<br />
kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> tervisemõju töötajatele ja elanikkonnale, kuid on<br />
täheldatav kõrgem haigestumine mõningatesse haigustesse.<br />
Joonis 3. Surmajuhtumid valitud maakondades<br />
Surmajuhtumeid 100 000 elaniku kohta 2004-2006.a on Ida-Virumaal kõrgem, kui<br />
mujal Eestis.<br />
Joonis 4: Standarditud suremuskordaja valitud maakondades<br />
57
Standarditud suremuskordaja vereringeelundite haigustest (näitaja 100000 elaniku<br />
kohta) 2002-2003, 2004-2005.aa. on Ida-Virumaal kõrgem, kui mujal Eestis.<br />
Joonis 5 . Pahaloomulised kasvajad valitud maakondades<br />
58
Hingetoru, bronhide ja kopsude ning hingamis- ja rindkere-siseste elundite<br />
pahaloomulised kasvajad (näitaja 100000 elaniku kohta) 1999-2000.a. on Ida-<br />
Virumaal ja Lääne-Virumaal kõrgem, kui keskmine näitaja Eestis ja peaaegu kaks<br />
korda kõrgem, kui Tartumaal.<br />
Joonis 6. Verehaigused valitud maakondades<br />
2004.a Ida-Virumaal on täheldatud rohkem, kui Pärnumaal ja Tartumaal vere- ja<br />
vereloome-elundite haigustega ning immuun- mehhanismidega seotud seisunditega<br />
haigeid.<br />
Joonis 7. Hingamiselundite haigused valitud maakondades.<br />
59
Hingamiselundite haigusi on registreeritud (näitaja 100 000 elaniku kohta) Ida-<br />
Virumaal rohkem, kui Tartumaal ja Pärnumaal.<br />
Joonis 8. Alumiste hingamisteede kroonilised haigused maakonniti<br />
Alumiste hingamisteede kroonilisi haigusi (näitaja 100000 elaniku kohta) Ida-<br />
Virumaal ja Lääne-Virumaal on registreeritud rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.<br />
Joonis <strong>9.</strong> Vereringeelundite haigused valitud maakondades<br />
60
Vereringeelundite haigusi ajavahemikul 2001-2004 on Ida-Virumaal registreeritud<br />
rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.<br />
Joonis 10 ja 11. Kaasasündinud väärarendid eri vanus ja soorühmades maakonniti<br />
100000 elaniku kohta<br />
3 000,0<br />
2 500,0<br />
2 000,0<br />
1 500,0<br />
1 000,0<br />
500,0<br />
0,0<br />
Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja<br />
kromosoomanomaaliad, Q00-Q99<br />
Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed<br />
2004 2003 2002<br />
Eesti 374,6 1 822,9 242,5 966,7 290,7 1272,2<br />
Ida-Virumaa 500,9 2 524,5 446,2 2324,7 485,2 2644,2<br />
Lääne-Virumaa 168,2 640,9 140,5 472,9 132,4 476,1<br />
Pärnumaa 125,1 370,6 137,9 436,9 136,2 356,6<br />
Tartumaa 159,2 446,6 128,2 363,1 173,1 637,8<br />
Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa<br />
61
Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja<br />
kromosoomanomaaliad<br />
100000 elaniku kohta<br />
600,0<br />
500,0<br />
400,0<br />
300,0<br />
200,0<br />
100,0<br />
0,0<br />
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised<br />
2004 2003 2002<br />
Eesti 390,0 361,5 259,3 228,1 310,9 273,5<br />
Ida-Virumaa 566,2 447,7 506,8 396,6 560,8 423,2<br />
Lääne-Virumaa 188,3 150,9 145,3 136,4 154,2 113,6<br />
Pärnumaa 130,0 120,9 143,7 132,9 143,1 130,2<br />
Tartumaa 150,3 166,6 117,8 137,0 160,4 183,7<br />
Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa<br />
Registreeritud esmashaigusjuhud tervishoiuasutusse pöördumiste alusel 100 000<br />
elaniku kohta soo järgi (2002-2004.a). Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid<br />
ja kromosoomanomaaliad (Q00-Q99). (Allikas: sotsiaalministeeriumi statistika)<br />
<strong>Põlevkivi</strong> töötlemisel tekkiv tolm on vähem ohtlik, kui mineraalainete töötlemisel<br />
tekkiv tolm, sest koosneb valdavalt orgaanilisest ainest. Tervise Arengu Instituudi<br />
varasemate uuringute käigus ei ole avastatud pneumokonioose põlevkivikaevurite<br />
kopsudes. Suuremat ohtu etendab põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk, sest sellele<br />
on omane kõrge leeliseline pH.<br />
Üheks saasteaineks on fenoolid, mis muudavad vee kasutuskõlbmatuks tänu<br />
spetsiifilisele maitsele ning avaldavad kahjulikku mõju tervisele. Nii lendtuhal, kui<br />
fenoolidel on tuvastatud kokantserogeenne toime loomkatsetes.<br />
Näitena põlevkivist toodetavate kemikaalide mõjudest inimese tervisele ja<br />
keskkonnale võime ära tuua olemasoleva teabe põlevkivikemikaalide kohta. Uuringud<br />
on läbiviinud tootja tellimusel SafePharm Laboratories Ltd<br />
http://www.safepharmlabs.com/ ning need on ära hinnanud Kemikaalide<br />
Teabekeskus:<br />
• Summaarsed põlevkivifenoolid - testimise tulemusel leidis kinnitust nimetatud<br />
kemikaali ohtlikkus nii inimtervisele kui keskkonnale. Kemikaal on<br />
klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel ning mürgiseks sissehingamisel ja<br />
kokkupuutel nahaga. Samuti põhjustab kemikaal söövitust ja võib olla<br />
sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga. Keskkonna seisukohast on tegemist<br />
kemikaaliga, mis on mürgine veeorganismidele ja võib omada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
62
Edasised uuringud hõlmavad mutageensete omaduste testimist ning pikaajalise<br />
toksilisuse uuringuid veeorganismidele.<br />
• Honeyol - kemikaal on klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel. Samuti<br />
põhjustab kemikaal söövitust ja võib olla sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga.<br />
Esialgsed uuringud ei näidanud Honeyol’i ohtlikkust keskkonnale.<br />
Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilist<br />
mürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisust<br />
veeorganismidele.<br />
• Rezolyn - kemikaali terviseohtlikud omadused on sarnased Honeyol’ga.<br />
<strong>Lisa</strong>ks on kemikaal mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
Edasiste uuringud hõlmavad kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilist<br />
mürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist<br />
mürgisust veeorganismidele<br />
• <strong>Põlevkivi</strong> bituumen ja põlevkivi pigi - mõlemad kemikaalid on<br />
klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel nahaga ja nad võivad olla<br />
kantserogeensete omadustega varasemate uuringute tulemuste põhjal, st. on<br />
olemas tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel. <strong>Lisa</strong>ks on<br />
kemikaalid keskkonnaohtlikud ja võivad avaldada pikaajalist vesikeskkonda<br />
kahjustavat toimet. Vastavalt väga suurtele tootmiskogustele on vaja<br />
teostada edasised uuringud reproduktiivtoksilisuse, arengutoksilisuse ja<br />
mutageensuse kohta. ökotoksikoloogilistest uuringutest on vaja läbi viia<br />
pikaajalise mürgisuse test veeorganismidele, organismidesse<br />
akumuleerumise, degradatsiooni ja adsorptsiooni/desorptsiooni testid.<br />
Andmed saadakse omadustelt sarnaste vastavate nafta ja kivisöe<br />
kemikaalidega teostatud testide tulemustest.<br />
• Epoxy-ART (Epoxy-vaik) - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks<br />
kokkupuutel nahaga ja on potentsiaalne mutageen, st. võib põhjustada<br />
pöördumatuid kahjustusi. Keskkonna seisukohast on tegemist kemikaaliga,<br />
mis on mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavad toimet.<br />
Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali biodegradatsioonivõimet ning<br />
pikaajalist toksilisust veeorganismidele. Toksikoloogilisi uuringuid läbi ei<br />
viida ja aine tervise ohtlikkus klassifitseeritakse põhitasemel teostatud<br />
testide tulemuste põhjal.<br />
• Esmol vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel<br />
nahaga ja võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
<strong>Lisa</strong>testidega määratakse kemikaali biodegradatsioonivõime ning pikaajaline<br />
toksilisus veeorganismidele.<br />
• SF vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel<br />
nahaga. Esialgsed uuringud ei näidanud SF vaigu ohtlikkust keskkonnale.<br />
Edasisi toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi teste kemikaaliga ei ole<br />
praeguste tootmiskoguste juures vaja läbi viia.<br />
• Grenbond - kemikaal on sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga ja kahjulik<br />
veeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat<br />
toimet.<br />
kuna aine toodetav kogus jääb hetkel alla 10 tonni aastas, ei ole vaja<br />
kemikaalist kõrgemal tasemel teavitada.<br />
63
Kuna KSH programmi koostamise käigus mitmed huvigrupid nõudsid väga tungivalt<br />
radooniga seonduvate ohtude hindamise lülitamist KSH programmi, siis allpool pisut<br />
enam radooniga seonduvast.<br />
Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub<br />
intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta<br />
lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste<br />
uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani<br />
sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma<br />
aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka<br />
transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on<br />
lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast<br />
õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20<br />
Bq/m3.<br />
Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi<br />
üldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine<br />
tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondade<br />
mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m3. Leiti,<br />
et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioon<br />
ületas 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid<br />
eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud<br />
epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal<br />
90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamute<br />
andmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Uuringu kokkuvõte eesti<br />
keeles leiab Kiirguskeskuse kodulehelt<br />
(http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) ja täpsem<br />
ülevaade Rootsi Kiirguskaitse Instituudi publikatsioonina (inglise keeles)<br />
(http://www.ssi.se/ssi_rapporter/pdf/ssi_rapp_2003_16.pdf ).<br />
Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete ja<br />
eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski<br />
aladena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud<br />
erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle<br />
1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda<br />
kopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel.<br />
Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m3,<br />
levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal.<br />
Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3,<br />
esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodud<br />
aruandes (http://www.envir.ee/kiirgus/image/avalik/radoon_majades_www.pdf ).<br />
Viimase Kiirguskeskuse poolt läbi viidud uuringu käigus mõõdeti radoonitaset 208<br />
lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus<br />
standardis EVS 839:2003 “Sisekliima” sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti<br />
sellised piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt<br />
on radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokku<br />
uuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 -<br />
keskmine radoonisisaldus oli lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones<br />
64
oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele<br />
106 hoones. Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ning<br />
Lääne-Virumaal oli kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhul<br />
madalamad. Täpsemat informatsiooni leiab uuringu aruandes Kiirguskeskuse<br />
kodulehelt<br />
(http://www.envir.ee/kiirgus/image/uudis/Radoon_radooniohtlik_alade_lasteasutustes<br />
.pdf ).<br />
Radooni tase on enamasti kõrgem keldritega majades. Radooni kandub ruumidesse ka<br />
põhjaveega. <strong>Lisa</strong>ks võib radooni ruumidesse sattuda erinevate ehitusmaterjalides<br />
leiduva raadiumi lagunemisel. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja,<br />
võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla<br />
sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus.<br />
Ioniseeriv kiirgus põhjustab tervet rida haiguseid alates vähist ja lõpetades muutustega<br />
sugurakkudes, mis võivad tekitada väärarenguid järgmistes põlvkondades. Kuigi<br />
küsimus ioniseerivast kiirgusest kerkib enamasti päevakorrale seoses tehislike<br />
kiirgusallikatega – kas siis, kui avastatakse leke mõnes tuumajaamas või kui keegi<br />
omandab ebaseaduslikult radioaktiivset ainet - on loodusest tulenev kiirgus<br />
tavaolukorras tunduvalt suurem kui tehislikest allikatest pärinev.<br />
Radooni kontsentratsiooni vähendamiseks on palju erinevaid võimalusi.<br />
Peamine neist on ruumi õhu õige ventileerimine. Ruumi õhuvõtt peab olema viidud<br />
maapinnast võimalikult kõrgele, kuna just maapinna lähedal ja keldrites on radooni<br />
tase kõige suurem. <strong>Lisa</strong>ks on võimalus ümber maja paigutada nn. radoonikaevud.<br />
Radooni kaevu põhimõte on vähendada radooni taset juba maapinnas, enne hoonesse<br />
tungimist. <strong>Lisa</strong>ks kasutatakse majaaluse vundamendi ventilatsiooni. Radooni<br />
eraldamiseks veest on ka Eesti turul olemas vastavate seadmete tarnijad näiteks OÜ<br />
Fire reklaamib oma kodulehel http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm USA päritolu<br />
seadet Radonett.<br />
Kuigi spetsiifilist uuringut kaevanduste mõju kohta radoonisisaldusele<br />
lähedalasuvates elamutes pole läbi viidud, siis seniste radooniuuringu käigus kogutud<br />
andmetest selgub, et põlevkivikaevanduste piirkondades ei täheldata elamutes<br />
kõrgemaid radoonisisaldusi kui mujal Eestis.<br />
65
Joonis 12 : Radoon elamutes<br />
Pigem on kaevanduskäigud ja karjäärid elamupiirkondadest radooni eemalejuhtivaks<br />
kui juurdelisavaks teguriks, mistõttu saab väita, et põlevkivi kaevandamisel pole<br />
kaevandamispiirkonnas elavate inimeste kokkupuutele radooniga ja radoonist<br />
lähtuvatele terviseriskide osas negatiivset mõju. Samal põhjusel aga on radooniga<br />
seotud terviseriskid väidetavalt 5 x kõrgemad kaevanduste töötajatel. Nii on USA<br />
Keskkonnaagentuuri kodulehel<br />
(http://www.epa.gov/iaq/radon/radonqa1.html#Sources%20of%20Radon) väidetud<br />
järgmist: “…There have been many studies conducted by many different<br />
organizations in many nations around the world to examine the relationship of radon<br />
exposure and human lung cancer. The largest and most recent of these was an<br />
international study, led by the National Cancer Institute (NCI), which examined the<br />
data on 68,000 underground miners who were exposed to a wide range of radon<br />
levels. The studies of miners are very useful because the subjects are humans, not rats,<br />
as in many cancer research studies. These miners are dying of lung cancer at 5 times<br />
the rate expected for the general population. Over many years scientists around the<br />
world have conducted exhaustive research to verify the cause-effect relationship<br />
between radon exposure and the observed increased lung cancer deaths in these<br />
miners and to eliminate other possible causes…”.<br />
Radooniga seonduvate riskide vähendamiseks kaevandustes ja vastavate töötervishoiu<br />
nõuete täitmiseks peavad ettevõtted pidevalt mõõtma radooni (ja teiste ohtlike ainete)<br />
sisaldust kaevanduste õhus ja korraldama ventilatsiooni nii, et oleks tagatud radooni<br />
kontsentratsiooni püsimine allpool kehtestatud tasemeid 200 Bq/l .<br />
66
6.5. <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> mõju kultuuriväärtustele<br />
Ida-Virumaal on 2006.a. lõpu seisuga kokku registreeritud 1936 muinsusväärtust e.<br />
mälestist, neist 520 asub Ida-Virumaal ja 1416 Lääne- Virumaal.<br />
Mälestiste nimekiri on toodus käesoleva töö lisas.<br />
On üldiselt teada, ja mujal maailmas tehtud uuringutele ja kirjandusallikatele ( vaata<br />
nt Rootsi happevihmade sekretariaadi kodulehel<br />
http://www.acidrain.org/pages/publications/AirAndTheEnvironment/AE_chp3.htm#O<br />
ther või EL poolt toetatava ja Rootsi korrosiooniinstituudi juhitava õhuheitmete mõju<br />
kultuuriväärtustele uuriva projekti CULTSTRAT kodulehel http://www.corrinstitute.se/cultstrat/index.html<br />
toodut ) tuginedes võib väita, et õhuheitmetel on<br />
negatiivne mõju välistingimustes ja ilmastiku mõju all paiknevatele<br />
kultuuriväärtustele, mistõttu saab sarnaselt väita, et põlevkivi<strong>kasutamise</strong>l, niivõrd kui<br />
on tegemist põlevkivi <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmete ja sealhulgas keemiliste<br />
elementide õhku paiskamisega, on samuti kultuuriväärtustele negatiivne mõju, mis<br />
kahtlemata kahjustab välistingimustes asuvaid mälestisi. Eestis ei ole hindajale<br />
teadaolevalt läbi viidud uuringuid tootmise või põlevkivikasutuse või õhuheitmete<br />
mõjust kultuuriväärtustele.<br />
Vastavast Muinsuskaitseseaduse (RTI 2002 27,153) paragrahv 5-le on mälestiste<br />
rikkumine ja hävitamine keelatud.<br />
Mälestiste kaitseks on sama seadusega kehtestatud järgmised erinõuded:<br />
§ 40. Ehitus- ja muude tööde tegemise nõuded<br />
(1) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse<br />
Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.<br />
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde korral on loa taotleja kohustatud:<br />
1) tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nende<br />
tegemiseks kehtestatud nõudeid;<br />
2) informeerima tööde teostajat mälestise olemasolust ja sellega seonduvatest<br />
kitsendustest.<br />
(3) Mälestise säilimise eest seda ohustavate tööde tegemise ajal vastutab tööde<br />
teostaja, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise<br />
eest vastutab loa taotleja.<br />
(4) Ehitus- ja muu töö tuleb dokumenteerida kultuuriministri määrusega kehtestatud<br />
korras.<br />
(5) Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada seni teadmata<br />
kultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse<br />
loa taotleja kulul.<br />
…<br />
67
§ 44. Muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamine<br />
Muinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus on kohustatud viivitamatult peatama<br />
kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mis<br />
on muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.<br />
Muinsuskaitseseadus näeb mälestise rikkumise või hävitamise eest ette<br />
sanktsioonid:<br />
§ 48. Mälestise rikkumine või hävitamine<br />
(1) Mälestise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300<br />
trahviühikut.<br />
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse<br />
rahatrahviga kuni 50 000 krooni.<br />
Kui ehitustegevuse või mälestise piirkonnas tehtavate maastikku ilmet muutvate<br />
muude tööde käigus või tahtliku füüsilise rikkumise puhul saab süüdlast tuvastada ja<br />
teda karistada, siis lahjuks ei käsitle seadus õhuheitmetest tekkivat võimalikku<br />
mälestise kahjustamist ja kuna õhuheitmed on pärit paljudest allikatest, pole hindaja<br />
arvates Eesti tänases seadusruumis võimalik õhuheitmetest tulenevate mälestise<br />
kahjustuste korral üheselt kindlaks määrata võimalikke süüdlasi ja neid karistada.<br />
6.6. <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> mõju kohalike elanike heaolule s.h. kinnisvarale<br />
Vaadates SE 21 põhiteesi “Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku<br />
kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal<br />
loodusega”, näeme et ühiskonna jätkusuutlikkus hõlmab kõike seda, mis seondub<br />
elukvaliteedi mõistega.:<br />
Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste<br />
vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi<br />
ning eesmärke realiseerida. Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist<br />
tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui<br />
madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on<br />
tegemist madala heaolutasandiga maaga.<br />
Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuva<br />
komponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid.<br />
Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle<br />
tõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine<br />
foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida<br />
stagnatsiooni. Samas – tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele<br />
suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõiste<br />
evolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, et<br />
individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.<br />
68
Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu<br />
saavutamise alleesmärkidena:<br />
1. Majanduslik jõukus<br />
2. Turvalisuse tase<br />
3. Võimaluste mitmekesisus<br />
Majandusliku jõukuse abil on teatud ulatuses võimalik ka teist ja kolmandat eesmärki<br />
“osta”. Need võimlused on aga piiratud - sel juhul tekib ühiskonna jaoks<br />
ebaefektiivset nn surrogaattarbimist, näiteks nõudlus liigsete turvateenuste järele või<br />
siis looduse muutumine atraktsiooniks.<br />
Ühiskonna terviklikkus ehk sidusus on eelduseks nii SE 21 muude Eesti<br />
arengueesmärkide saavutamiseks. Heaolu kasvust tulenevate hüvede nautimine peab<br />
olema kättesaadav valdavale osale elanikkonnast ning selle taseme saavutamise hind<br />
ei tohi olla ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide<br />
realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab<br />
absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva<br />
ühiskonna puhul.<br />
Sotsiaalne sidusus koosneb kolmest peamisest komponendist ja olukorda saab hinnata<br />
iga komponendi juures näidatud indikaatoritega:<br />
1. Sotsiaalne kaasatus..<br />
2. Regionaalne tasakaal.<br />
3. Tugev kodanikuühiskond.<br />
Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige:<br />
1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel<br />
aastatel ca 37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale<br />
(2005. aasta ÜRO inimarengu raportist - 37,2).<br />
2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning<br />
perifeersete elupiirkondade “väljasuremisele”.<br />
3. Mitmete riskirühmade jõudmine olukorda, millest ”tagasitulek” aktiivsesse<br />
ellu pole enam teostatav.<br />
4. Tekkiv trend “ajude äravooluks”, mis pärsib mitmete avalikke hüvesid<br />
pakkuvate valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms)<br />
jätkusuutlikku arengut;<br />
5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda Euroopa Liidu tööjaotusest ja<br />
infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga - töötuse kõrge tase,<br />
tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate<br />
suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimastel aastatel<br />
olnud järgmine: 2000 – 13,6%, 2001 – 12,6%, 2002 – 10,3%, 2003 – 10,0%,<br />
2004 – 9,7%.<br />
6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab<br />
avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste<br />
taotlemist Euroopa Liidu fondidest.<br />
69
7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka<br />
töökohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekanne jms)<br />
pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.<br />
Elukvaliteedi seisukohalt omavad eelkõige tähtsust järgmised looduskeskkonnaga<br />
seotud märksõnad:<br />
• kohalikud loodusväärtused;<br />
• [madal] reostustase.<br />
Kohalike loodusväärtustega seoses toob SE 21 esile järgmised probleemid:<br />
- Oluline osa Eesti territooriumist on rikutud jääkreostusega ja kaetud jäätmete<br />
ning aherainega –rikutud piirkonnad on elukeskkonnana madala kvaliteediga;<br />
- Keskkonnaavariide sagedus ja nende esinemise tõenäosus on suur,<br />
elanikkonna ning ettevõtjate keskkonnateadlikkus pole piisav – kergesti võib<br />
juhtuda, et hooletuse või õnnetu juhuse tõttu saavad kohalikud<br />
loodusväärtused pöördumatult kannatada;<br />
- Traditsioonilise maakasutuse vähenemise tõttu nõuab väärtuslike ja poollooduslike<br />
maastike säilitamine pidevat hoolt – oht, et looduslike protsesside<br />
tulemusena kaovad väärtustatud paigad;<br />
- Osa linnade ümbruse puhkemaastikest ehitatakse täis või prügistatakse, mujal<br />
on eraomanike initsiatiivil alanud maastike sulgemine liikumiseks – maastike<br />
kasutamistingimused puhkuseks halvenevad;<br />
- Ruumilisel planeerimisel ja ehitamisel ei arvestata tihtipeale piisavalt avalike<br />
huvidega – roheliste alade vähenemisega kaasneb ehitatud keskkonna<br />
kvaliteedi langus.<br />
Loodusliku elukeskkonna tulevik seondub looduse ja maastike kaitsega Siinkohal<br />
toob SE 21 eraldi välja kohaliku tasandi kultuuripärandi (nt hiied) kaitse, looduskaitse<br />
ja hoiualade tähtsuse – erineva tasandi organisatsioonide ja kohalike inimeste vaheline<br />
koostöö peab tagama nende kohalike väärtuste säilimise, mis jäävad väljapoole range<br />
kaitserežiimiga alasid. Tulemuseks on hästisäilinud ja hooldatavad poollooduslikud<br />
kooslused, kohalikud loodusväärtused ja nende toimiv jälgimissüsteem.<br />
Arvestades eelpooltoodut peab nentima, et Ida-Virumaal on tööstuse<br />
kontsentratsioon ja eelkõige põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivi<br />
<strong>kasutamise</strong>ga energia tootmiseks kaasneva elukeskkonna kvaliteedi rikkumise ja<br />
sotsiaalprobleemide s.h demograafiliste probleemide kuhjumisega aastakümnete<br />
vältel vähendatud inimeste heaolu, mis väljendub muuhulgas nii kohalike<br />
elanike rahulolematuses ja protestides võimalike edasiste põlevkivikasutuse<br />
laienemise vastu kui ka piirkonna madalas maines ja sellega kaasnevas<br />
kinnisvarahindade madalas tasemes võrreldes Eesti muude piirkondadega.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> laiendamine võrreldes tänaste mahtudega<br />
toob kaasa inimeste heaolu edasise halvenemise põlevkivipiirkonnas.<br />
Järgnevalt iseloomustatakse kinnisvara hinda ja kinnisvara ostu-müügi tehingute<br />
väärtust eeskätt Ida-Viru maakonnast lähtudes, mida eeldatavasti mõjutab ühe<br />
negatiivse tegurina regioonis asuvate põlevkivikaevanduste ja põlevkivitöötlemise<br />
ettevõtete faktor. Nagu kogu Eestis, nii on ka Ida-Virumaal viimastel aastatel<br />
70
kinnisvara ostu-müügi tehingute arv suurenenud. Kahjuks ei paku statistilised<br />
andmebaasid teavet linnade ja maa-asulate lõikes, ning seetõttu on võimalik<br />
kinnisavaraturu aktiivsust analüüsida vaid kogu maakonna tasandil. Kui 2001.aastal<br />
teostati Ida-Virumaal 1139 kinnisvara ostu-müügi tehingut, siis 2005.aastal oli ostumüügi<br />
tehingute arv kasvanud 2,8 korda.<br />
Joonis 13: Kinnisvara ostu-müügitehingute muutus<br />
Kinnisvara ostu-müügi tehingute arvu muutus 2001-2005<br />
7000<br />
6000<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2001<br />
2005<br />
2000<br />
1000<br />
0<br />
Hiiu maakond<br />
Ida-Viru maakond<br />
Jõgeva maakond<br />
Järva maakond<br />
Lääne maakond<br />
Lääne-Viru maakond<br />
Põlva maakond<br />
Pärnu maakond<br />
Rapla maakond<br />
Saare maakond<br />
Tartu maakond<br />
Valga maakond<br />
Viljandi maakond<br />
Võru maakond<br />
Allikas: Statistikaameti andmebaas<br />
Statistilistest andmetest nähtub, et Ida-Virumaa kinnisvaraturg on viimastel aastatel<br />
märkimisväärselt aktiviseerunud. Kahjuks ei ole statistilistest andmetest võimalik<br />
eraldada ost ja müügitehinguid ning seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas Ida-<br />
Virumaal kinnisvaraturu aktiviseerumine on toimunud müügi või ostu arvel.<br />
Eeldades, et Ida-Virumaa kinnisvara hind on võrreldes teiste Eesti regioonidega<br />
suhteliselt madal, võib eeldada, et tegemist on valdavalt kinnisvara ostuga<br />
(kokkuostuga) kinnisvara maaklerite poolt. Ida-Virumaal läbiviidud intervjuudest<br />
selgus, et kinnisvaramaaklerite jaoks on eriti atraktiivsed Kohtla-Järve ja Kiviõli, kus<br />
kinnisvarahinnad olid väga madalad ja kus viimastel aastatel ostetakse kinnisvara<br />
suures mahus kokku.<br />
71
Joonis 14 : Kinnisvara väärtus 2005 a. maakonniti<br />
Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügi tehingu väärtus , 2005 (tuh. krooni)<br />
Harju maakond<br />
Tartu maakond<br />
Pärnu maakond<br />
Saare maakond<br />
Lääne maakond<br />
Rapla maakond<br />
Viljandi maakond<br />
Valga maakond<br />
Lääne-Viru maakond<br />
Võru maakond<br />
Järva maakond<br />
Hiiu maakond<br />
Ida-Viru maakond<br />
Põlva maakond<br />
Jõgeva maakond<br />
Allikas: Statistikaameti andmebaas<br />
0 200 400 600 800 1000 1200 1400<br />
Ida-Virumaal oli ühe kinnisvara ostu-müügi tehingu maksumus 2005.aastal üks Eesti<br />
madalamaid, moodustades keskmiselt 185 tuhat krooni. Sellise summa eest ei ole<br />
suure tõenäosusega võimalust osta mujal Eestis kvaliteetset eluaset.<br />
Hindaja on arvamisel, et viimaste aastate kinnisvarahindade tõus põlevkivipiirkonnas<br />
ei ole tingitud mitte piirkonna atraktiivsuse tõusust (sealhulgas elukeskkonna<br />
paranemisest või elukvaliteedi paranemisest) vaid on peegeldus üle-eestilisest<br />
kinnisvarahindade tõusule ning Ida-Virumaa kinnisvarahinnad jäävad veel<br />
aastakümneteks muu Eestiga võrreldes madalamaks.<br />
7. Piirangud põlevkivi<strong>kasutamise</strong>le<br />
Eesti on ühinenud 55 rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni ja kahe- või<br />
mitmepoolse leppega, millest tulenevad kokkulepitud, keskkonnakaitse eesmärkidest<br />
lähtuvad piirangud riigile ja põlevkivi kasutavatele ettevõtetele. Neist olulisemad on<br />
järgmised piirangud:<br />
- ÜRO Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja EL elupaiga ja<br />
linnustikukaitse direktiivid (Natura 2000 kaitsealade võrgustik);<br />
72
- eelnimetatud konventsioon ja direktiivid seavad nõude võtta <strong>riikliku</strong> kaitse<br />
alla ja tagada rea ohustatud liikide ja nende elupaikade säilimine. Kaitsealade<br />
all, sh Natura 2000 võrgustiku aladel ei tohi põlevkivi kaevandada, kuna see<br />
võib ohustada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit;<br />
- ÜRO Piireületava õhureostuse kauglevi piiramise (LTRAP) konventsioon ja<br />
EL summaarsete heitkoguste piiramise direktiiv (2001/81 /EMÜ).<br />
Nimetatud konventsioon ja direktiiv seavad piirangud reale riikide (saasteallikate)<br />
poolt aasta jooksul õhku paisatavatele summaarsetele heitkogustele mitmete heitmete<br />
osas, millest põlevkivi <strong>kasutamise</strong>l on olulisim vääveldioksiidide õhkupaiskamise<br />
summaarne aastane piirmäär 100 000 t /a alates 2010. a. ELi liitumisleppega on Eesti<br />
Vabariik võtnud täiendava kohustuse, mille järgi põlevkivi kasutavate suurte<br />
põletusseadmete poolt õhku paisatava vääveldioksiidi hulk alates aastast 2012 ei ületa<br />
25 000 t /a.<br />
Arvestades Euroopa Liidu Komisjoni poolt algatatud Õhusaasteainete summaarsete<br />
heitkoguste direktiiviga ELi liikmesriikide poolt tahkete osakeste, NOX, SO2 ja<br />
heitkoguste piiramiseks võetavate kohustuste karmistamist (esialgsed sihtarvud on<br />
toodud tabelis 12), võib aastatel 2010 ja 2020 eeldada olulisi piiranguid Ida–Virumaal<br />
tegutsevatele põlevkivi kasutavatele ettevõtetele summaarsete vääveldioksiidi<br />
heitmete aastakoguste osas.<br />
Tabel 12. EL Komisjoni poolt ette pandud sihtarvud õhuheitmete summaarseteks<br />
kogusteks<br />
Aasta<br />
Saasteainete heitkogused, tuh t<br />
SO 2 NOx LOÜ NH 3<br />
2010 42,9 28,0 25,4 10,8<br />
<strong>2015</strong> 13,1 19,2 19,3 11,5<br />
2020 9,8 14,6 17,0 12,2<br />
Kuna läbirääkimised EL Komisjoni ja Eesti Vabariigi ametkondade vahel alles<br />
käivad, pole hindamise hetkeks teada, millisteks kujunevad lõplikud Eestile<br />
määratavad heitmete aastakoguste tasemed. Viimase keskkonnaministeeriumilt<br />
saadud informatsiooni kohaselt võib Eestile kehtestatavaks aastase heitkoguse<br />
tasemeks vääveldioksiidi heitmete osas kujuneda 2012 aastal vaid 45 000 või<br />
maksimaalselt kuni 48 000 tonni ja 2020.a. kuni 9800 tonni.<br />
Eesti–Soome kahepoolne lepe õhuheitmete vähendamiseks:<br />
- Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel 02.07.1993. a<br />
sõlmitud õhukaitsealase koostöö lepingus sätestatakse kohustused õhuheitmete<br />
vähendamiseks 80% võrra 1980. a heitmete tasemelt aastaks 2005. Leping<br />
ratifitseeriti Riigikogu poolt 14.0<strong>9.</strong>1994 (RT II 1994, 26, 98). Paraku ei ole<br />
Eesti aastaks 2005 võetud kohustust suutnud täita – 2005. a heideti Eestis<br />
paiksetest saasteallikatest õhku 73,9 tuhat t SO 2 heitmeid. Vääveldioksiidi<br />
73
koguheitmed aastal 2005 nii paiksetest kui hajaallikatest kokku olid<br />
arvutuslikult 116,3 tuhat t.<br />
ELi suurtest põletusseadmetest õhku paisatavate heitmete vähendamise direktiiv<br />
(2001/80/EÜ):<br />
- direktiiv sätestab teatud õhuheitmete piirväärtused, mis jõustuvad<br />
ettevõtetele 01.01.2008. Eesti taotles ELilt üleminekuperioodi olemasolevatele<br />
põlevkivi kasutavatele põletusseadmetele direktiivi lisa III (SO 2 heitkoguste<br />
piirväärtused) A osas (tahketele kütustele) vastavalt direktiivi artiklile 4(3)<br />
sätestatud väävlisidumise taseme osas. Üleminekuperioodi taotleti aastani<br />
2025, saadi aga kuni 31.12.<strong>2015</strong>.<br />
ELiga liitumisel sõlmitud liitumisleppes nõustus EL nende nõuete täitmise<br />
üleminekuperioodiga 31. detsembrini 2010 AS Kohtla-Järve Soojus Ahtme EJ-le,<br />
31. detsembrini <strong>2015</strong> AS NEJ Balti ja Eesti elektrijaamadele ning VKG Energia AS<br />
Põhja Elektrijaamale. Liitumisleppes on sätestatud Eesti kavatsus viia<br />
energiatootmine vastavusse muude põletusseadmete osas alates liitumishetkest.<br />
Samuti märgitakse ära Eesti lubadus vahetähtaegadest samm-sammuliseks vastavuse<br />
saavutamiseks järgmiselt: 31. detsembriks 2004 viia keevkihttehnoloogiale üle 4 AS<br />
NEJ katelt ja 31. detsembriks 2010 veel 4 katelt . Liitumisleppes on samuti fikseeritud<br />
Eesti kavatsus sulgeda Balti EJ vanad TP–17 tüüpi katlad hiljemalt 1. jaanuariks<br />
2008. Samuti tuleb liitumisleppe järgi üleminekuperioodi alla käivates<br />
põletusseadmetes tagada väävlisidumisaste 65% ja tahkete osakeste heitmed ei tohi<br />
ületada piirväärtust 200 mg/Nm³.<br />
ELi Prügiladirektiiv (1999/3/EÜ):<br />
- prügiladirektiiv sätestab nõude prügilate ehitamisele, opereerimisele ja<br />
sulgemisele. Täna kasutusel olevate neile nõuetele mittevastavate<br />
põlevkivijäätmete (tuhk, poolkoks) prügilate osas saavutati üleminekuperiood<br />
kuni 16. juulini 2009 põlevkivituha ladustamiseks vastavalt ELi<br />
prügiladirektiivi nõuetele, mille kohaselt ei tohi prügilatesse ladustada<br />
vedeljäätmeid.<br />
ÜRO Kliimamuutuste konventsioon:<br />
- <strong>9.</strong>mail 1992. a kirjutas Eesti esindaja New Yorgis alla ÜRO kliimamuutuste<br />
raamkonventsioonile (UNFCC), mille Eesti ratifitseeris 1994. a (RT II 1994,<br />
14/15, 43). Konventsiooni eesmärk oli aastaks 2000 stabiliseerida<br />
kasvuhoonegaaside (CO 2 , N 2 O, CH 4 , HFC, PFC ja SF 6 ) heitmed 1990. a<br />
tasemeni. 1997. a detsembris võeti vastu nn Kyoto protokoll, millega Eesti<br />
ühines 17. novembril 1998. a (RT I 1999, 10, 154) ja ratifitseeris 3. septembril<br />
2002. a (RT II 2002, 26, 111). Protokolliga ühinenud riigid kohustusid<br />
kasvuhoonegaaside koguseid vähendama aastateks 2008–2012<br />
kindlaksmääratud protsendi võrra, võrreldes baasaastaga 1990, kusjuures Eesti<br />
kohustus kasvuhoonegaase vähendama 8% võrra. Kyoto protokoll jõustus<br />
2005. a.<br />
2002. a olid Eesti kasvuhoonegaaside kogused võrreldes baasaasta heitmetega (37 494<br />
t CO 2 ekv) oluliselt väiksemad (2002. a heitmed – sidumine = 10 441 t CO 2 ekv).<br />
Samas on Eesti CO 2 õhkupaiskamisel ühe elaniku kohta esimese kahekümne riigi<br />
74
hulgas maailmas. Kyoto protokolliga võetud kohustus on hoida Eesti CO 2 ekv<br />
heitmed aastatel 2008-2012 tasemel kuni 34,2 mln t /a.<br />
Eesti on 2006.a. esitanud EL Komisjonile taotluse EL emisioonikaubanduse skeemi<br />
lülitatud ettevõtetele aastateks 2008-2012 süsinikdioksiidiheitmete osas summaarse<br />
heitkoguste eraldamiseks mahus 122,5 miljonit tonni, mis teeb aastakeskmiseks<br />
nendele ettevõtete poolt õhku paisatavate CO2 heitmete koguseks mitte rohkem kui<br />
24,5 milj. tonni. Et põlevkivi kasutavate ettevõtete osakaal CO2 jaotuskavas 2008-<br />
2012 on ca 90% siis põlevkivi kasutavad ettevõtted võivad Eesti taotluse järgi õhku<br />
paisata mitte rohkem kui 22 milj. tonni aastas. Arvestades aga EL Komisjoni<br />
seisukohta, et esimesel kauplemisperioodil 2005-<strong>2007</strong> liikmesriigid (ja sealjuures<br />
toodi negatiivse näitena ette Eesti Vabariiki) liiga suures koguses heitmelubasid ning<br />
EL Komisjoni otsuseid (vt http://ec.europa.eu/environment/climat/2nd_phase_ep.htm<br />
) esimese 10 liikmesriigi esitatud taotluste (mitte)rahuldamisest ja 2005 a. tõendatud<br />
heitkoguste taseme võtmist uue perioodi heitmekvootide eraldamise aluseks, on väga<br />
tõenäoline, et Eesti taotlust kärbitakse sarnaselt Läti ja Leedu taotlustega poole<br />
võrra ja põlevkivi kasutatavtele ettevõtetele eraldatavate CO2 heitkoguste<br />
summaarne kogus vahemikku 12-15 milj. tonni aastas. Euroopa Liidu<br />
heitmekaubanduses osalevate ettevõtete summaarne tõendatud CO2 heitmete<br />
aastakogus 2005.aastal oli 12, 6 milj. tonni. Oma senistes väljaütlemistes on EL<br />
Komisjoni keskkonna valdkonna komisjonäär Stavros Dimas rõhutanud, et riikide<br />
lubatud heitkoguste jaotuskavade läbivaatamisel võetakse eelkõige aluseks 2005.a.<br />
heitmete tasemed. EL komisjoni poolt kümne liikmesriigi kavade läbivaatamisel ja<br />
heitkoguste jaotuskavade koguste kooskõlastamisel on arvestatud nii liikmesriikide<br />
majanduse kasvuprognoose kui ka eeldatavaid tehnoloogiauuendusi põhilistes<br />
kasvuhoonegaase emiteerivates majandusharudes lähtuvat Parima Võimaliku Tehnika<br />
rakendamise nõuetest. EL Komisjoni poolseid liikmesriikide KHG jaotuskavade<br />
hindamise viisi avab EL Komisjoni otsus Läti Vabariigi taotluse kohta, millega saab<br />
tuvuda veebiaadressil<br />
http://ec.europa.eu/environment/climat/pdf/nap2006/20061128_lv_nap_en.pdf<br />
Piiranguid põlevkivi <strong>kasutamise</strong>le võib olla veel ka lähtuvalt Eestis kehtivatest<br />
nõuetest ja piirangutest, mida aga praeguses keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
töös ei käsitleta. Need piirangud on olulised ja nende piirangutega vastavust tuleb<br />
hinnata võimalike põlevkivi kaevandamisele ja <strong>kasutamise</strong>le suunatud<br />
arendusprojektide keskkonnamõjude hindamise käigus.<br />
75
8. KSH metoodika.<br />
PÕKK KSH läbiviimisel kaardistati ja kirjeldati esmalt põlevkivi kaevandamisega ja<br />
<strong>kasutamise</strong>ga (põlevkivi kasutamine otsepõletamisena elektri tootmisel, kiviter ja<br />
galoter tehnoloogiatega õli tootmine <strong>kasutamise</strong>ks katla- ja laevakütuseks ning<br />
põlevkivikeemiatoodete tootmiseks jms.) kaasnevaid keskkonnamõjusid ja<br />
keskkonnaalaseid piiranguid ning PÕKK-is toodud eesmärke võrreldi senikehtivate<br />
riiklike keskkonnavaldkonna ja regionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalaste<br />
piirangute määratlemisel lähtuti:<br />
Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest,<br />
rahvusvahelistest konventsioonidest ning normatiivaktidest Euroopa<br />
Keskkonnaagentuuri (European Environmental Agency) keskkonnaindikaatorite<br />
süsteemist.<br />
Eesti õigusaktidest olid PÕKK KSH läbiviimisel põhiliselt aluseks:<br />
•Säästev Eesti 21;<br />
•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010;<br />
•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong> (RT I<br />
2004, 88, 601);<br />
•Eesti elektrimajanduse <strong>arengukava</strong> aastani 2005-<strong>2015</strong> (RTL, 18.01.2006, 7, 134 );<br />
•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-<strong>2015</strong>;<br />
•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572);<br />
•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298);<br />
•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208);<br />
•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);<br />
•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384);<br />
Võeti arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ning strateegilisi dokumente.<br />
Keskkonnamõjude hindamisel kasutas hindaja kvalitatiivset hindamist ja<br />
multikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnati PÕKK strateegiliste<br />
eesmärkide, tehnoloogiliste alternatiivide (stsenaariumite) ja kavandatavate tegevuste<br />
(meetmete) võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eesti<br />
regionaalarengule.<br />
Hinnati, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:<br />
1.taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;<br />
2.maakasutust;<br />
3.looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;<br />
4.heitmeid õhku ja kliimamuutust;<br />
5.vee- ja pinnasereostust;<br />
6.jäätmeteket;<br />
7.inimeste tervist;<br />
8.regionaalseid erisusi.<br />
<strong>9.</strong>muinsuskaitselisi väärtusi<br />
10.kohalike inimeste heaolu (s.h. mõju kinnisvarale)<br />
76
Anti hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasneda piiriülene<br />
keskkonnamõju.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtuti meetmete rakendamisega kaasnevast<br />
otsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale, ehk kuivõrd kavandatavad meetmed aitavad<br />
kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja kuivõrd olukord <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong>s<br />
<strong>arengukava</strong>s püstitatud eesmärkide realiseerumisel ja kavas kirjeldatud ja kava<br />
rakendusplaanist toodud meetmete elluviimise tagajärjel võrreldes olemasoleva<br />
olukorraga muutub.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutati järgmist skaalat:<br />
Otsene mõju:<br />
+3 – otsene mõju, väga positiivne;<br />
+2 – otsene mõju, positiivne;<br />
+1 – otsene mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – otsene mõju, negatiivne;<br />
-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.<br />
Kaudne mõju:<br />
+3 – kaudne mõju, väga positiivne;<br />
+2 – kaudne mõju, positiivne;<br />
+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – kaudne mõju, negatiivne;<br />
-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.<br />
Mõjude konkreetne hinnang moodustus ekspertide hinnangute summana. Saadud<br />
väärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentide<br />
kohta summeeriti ja nii leitav summaarne väärtus määras strateegilise eesmärgi või<br />
meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõju<br />
intensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,<br />
neutraalne või negatiivne.<br />
Strateegilise mõju hindamisel, vastavalt huvigruppide poolt programmi<br />
avalikustamise käigus esitatud ettepanekutele, diferentseeriti olulisemate<br />
mõjuvaldkondade kaalu kaalukordajate rakendamisega järgmiselt:<br />
-mõju inimeste tervisele arvestatakse kaalukordajaga 2,0<br />
-mõju looduslikule mitmekesisusele kaalukordajaga 1,8<br />
-mõju kohalike inimeste heaolule kaalukordajaga 1,2.<br />
Erinevate stsenaariumite rakendumisega tekkivat mõju hinnati kvalitatiivselt,<br />
arvutades ühe või teise stsenaariumi rakendamisega eeldatava aastase<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> hulgaga kaasneda võivat keskkonnakoormust (heitmed õhku,<br />
jäätmeteke, veekasutus).<br />
77
Töövormidena kasutati:<br />
teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahel<br />
ning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega);<br />
juriidiline analüüs (vastavus seadustele);<br />
ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijaga;<br />
programmi ja aruande avalikud arutelud;<br />
vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.<br />
Metoodilise abimaterjalina kasutati PÕKK KSH tarbeks:<br />
Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000;<br />
Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic Environmental<br />
Assessment;<br />
Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the<br />
assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment;<br />
Handbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EU<br />
Structural Funds programmes 1998;<br />
Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 final<br />
on Strengthening environmental integration within Community energy policy;<br />
Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in the<br />
European Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM<br />
(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].<br />
<strong>9.</strong> Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.<br />
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel võrreldi <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
eesmärkide vastavuste teiste senikehtivate riiklike strateegiatega, hinnati kvalitatiivset<br />
ja kvantitatiivset keskkonnamõju. Kvalitatiivsel hindamisel andsid hinnangu kolm<br />
Säästva eesti instituudi eksperti – Valdur Lahtvee, Harri Moora ja Kaja Peterson ja<br />
lõplik hinnang anti kolme eksperdi keskmisena.<br />
Hindamise tabel eri ekspertide antud hinnangutega on toodud KSH aruande lisas.<br />
Koondhinnang on toodud tabelis 13.<br />
78
Tabel 13: Kvalitatiivne hinnang <strong>Põlevkivi</strong>kava eesmärkide ja tegevuste mõjule<br />
Keskkonnameedia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 KOK<br />
KU<br />
KE KE<br />
SK SK<br />
KES<br />
K<br />
KE<br />
SK<br />
KES<br />
K<br />
KES<br />
K<br />
KESK KES<br />
K<br />
KES<br />
K<br />
KES<br />
K<br />
KES<br />
K<br />
KES<br />
K<br />
KE KES KES KES KE<br />
S<br />
KE<br />
S<br />
KE<br />
SK<br />
KESK<br />
Nr<br />
3.3<br />
.2<br />
E1. Tagada Eesti<br />
varustatus<br />
põlevkivienergiaga ja<br />
kindlustada Eesti<br />
energeetiline sõltumatus.<br />
1.1. Maapõueseaduse<br />
muutmine: seatakse<br />
maksimaalne lubatud<br />
põlevkivikaevandamise<br />
aastakogus (ei ületa 20 mln<br />
t /a)<br />
1.2. Kütuse- ja<br />
energiamajanduse<br />
<strong>arengukava</strong> ja Eesti<br />
Elektrimajanduse<br />
<strong>arengukava</strong> 2005-<strong>2015</strong><br />
täiendamine nii, et<br />
realiseeruks <strong>arengukava</strong>de<br />
eesmärk järk-järgult<br />
vähendada põlevkivi<br />
osakaalu energiabilansis<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava eesmärk/ Rakendusplaani tegevus<br />
0 0 -1,8 -1 0 -2 -2 -1 0 0 -2 0 -1 0 -1 -1,2 -1,2 -17,2<br />
0,3 1 1 0,6 1,8 1 1 0,3 0,3 1 0,7 1,3 2 0,3 1 0,3 0,7 0,8 0 16,5<br />
1,3 1,3 1,3 1,8 1,8 1,3 2 2 1,3 1,7 1,7 2,7 2,7 1 1,3 1 1,3 1,6 1,6 32,8<br />
79
1.3. Uuring põlevkivi<br />
kasutamissuundade<br />
määratlemiseks, I etapp:<br />
kriteeriumite<br />
väljatöötamine<br />
põlevkivivaru hindamiseks<br />
kvaliteedi järgi<br />
1.4. Uuring põlevkivi<br />
kasutamissuundade<br />
määratlemiseks, II etapp:<br />
põlevkivivaru hindamine<br />
uute kriteeriumite alusel<br />
kvaliteedi järgi<br />
1.5. Kompleksuuring<br />
optimaalse<br />
kaevandamismahu<br />
määramiseks aastateks<br />
2016-2030, silmas pidades<br />
põlevkivienergeetika<br />
osakaalu edasist järkjärgulist<br />
vähendamist<br />
1.6. Teostatavusuuringu<br />
läbiviimine põlevkiviõli<br />
asil mootorikütuste<br />
tootmiskompleksi<br />
käivitamiseks ning<br />
äriplaani koostamiseks<br />
1.7. Uuring<br />
põlevkivitoodete<br />
väärtustamiseks Eesti<br />
ettevõtete poolt koostöös<br />
ettevõtetega<br />
1 0 1 0 0 0 0,3 0 0,3 0,3 1 0 0 0 0,3 0 0 0 0 4,3<br />
1 0 1 0 0 0 0,3 0 1 0 1 0 0 0 1 0 0 0 0,4 6,1<br />
2 0 1,3 0 2,4 0 1,3 0 2 0 2 0 2,7 0 1 0 1 0 1,6 17,3<br />
0 0 -1,3 0 -2,4 0 -1,3 0 -1,3 0 -1,3 0 -2,7 0 -0,7 0 -1,3 0 -1,2 -13,6<br />
0,3 0 -0,7 0 -1,2 0 -1,3 0 0 0 0,3 0 -1,3 0 0 0 -0,3 0 -0,8 -5<br />
80
E2. <strong>Põlevkivi</strong> tootmise<br />
ja <strong>kasutamise</strong><br />
efektiivsuse tõstmine<br />
2.1. Keskkonnatasude<br />
seaduse muutmine nii, et<br />
praegusest enam sisestada<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong><br />
väliskulusid tõhustamaks<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong><br />
efektiivsust ja<br />
põlevkivitoodete<br />
vääristamist<br />
2.2. Uuring põlevkivi<br />
<strong>kasutamise</strong> prioriteetide<br />
seadmiseks aastateks 2016-<br />
2030, lähtudes parima<br />
tehnoloogia määratlusest<br />
2.3. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong><br />
alase hariduse ja teadustöö<br />
toetamine, põlevkiviga<br />
seotud erialade<br />
propageerimine ning<br />
tehnoloogiaalase<br />
arenduskoostöö<br />
edendamine teiste riikidega<br />
2.4. Riikliku komisjoni<br />
moodustamine kaalumaks<br />
AS Eesti <strong>Põlevkivi</strong><br />
lahutamist AS Eesti<br />
Energia kontsernist, jättes<br />
ettevõtte aktsiad 100%<br />
riigile<br />
1 1,8 3,6 2 2 2 1 2 1 2 2 0 1 0 1 1,2 2,4 31<br />
2 1 1 1,8 2,4 2 1 2 1 2 1,7 1,3 2 1 1 0 1 1,2 1,2 28,9<br />
1 0 1 0 1,8 0,3 1 0 1 0 1 0 1,3 0 0,7 0 0 0 0,4 9,5<br />
1 1 1 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1,2 9,2<br />
0 0 0,3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,3<br />
81
E 3. <strong>Põlevkivi</strong> tootmise ja<br />
<strong>kasutamise</strong><br />
keskkonnamõju<br />
vähendamine<br />
3.1. Maapõueseaduse<br />
muutmine täpsustamaks<br />
kaevandamislubade<br />
väljaandmise ja tühistamise<br />
aluseid nii, et luba antakse<br />
vaid<br />
keskkonnahoidlikemaid<br />
tehnoloogiaid kasutavale<br />
kaevandajale; piiratakse<br />
samaaegselt käigusolevate<br />
kaevanduste arvu ja<br />
kiireneks ammendatud<br />
kaevealade taaskasutusse<br />
võtmine muuks otstarbeks<br />
ning järgitaks soovitatavat<br />
20 m sügavuspiiri<br />
pealmaakaevandamisele<br />
3.2. Jäätmeseaduse<br />
muutmine nii, et piirata<br />
alates 01.01.2010. a<br />
põlevkivi utmisseadmete<br />
tahketes jäätmetes<br />
orgaanilise aine osa 3%-ni<br />
3.3. Uuring põlevkivi<br />
kaevandamise ja<br />
töötlemisega seonduvate<br />
tööhõiveprobleemide ja<br />
ümberõppe vajaduse<br />
2 3,6 3,6 2 2 2 2 2 2 2 2 0 2 0 1 1,2 2,4 37,8<br />
2 1,3 1,3 1,8 1,8 1 1,3 2 2 1,3 1,3 1,3 2 0,7 1 0,3 0,3 1,2 1,2 27,3<br />
1,3 1,3 1,3 1,8 1,8 1 1 1,7 1,7 2 1,7 2 2 0,3 1 0 0 0 1,2 24,5<br />
0 0 0,3 0 0 0 0 0 0 0 0,7 0 2 1 1 0 0 1,2 1,2 7,4<br />
82
kaardistamiseks põlevkivi<br />
kasutamismahu ja –viiside<br />
muutudes<br />
3.4. Uuring<br />
põlevkivikaevanduste alal<br />
elanikele ja omavalitsustele<br />
tekitatud kahjude<br />
kompenseerimise<br />
mehhanismi<br />
väljatöötamiseks ja<br />
rakendamiseks<br />
3.5. Keskkonnatasude<br />
seaduse muutmine inimeste<br />
tervist ja sotsiaalseid<br />
aspekte paremini arvestava<br />
kompensatsioonimehhanis<br />
mi kehtestamiseks<br />
3.6. Koostada <strong>arengukava</strong><br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong>l<br />
tekkivate jäätmete<br />
taas<strong>kasutamise</strong><br />
edendamiseks<br />
0,6<br />
667<br />
0 0,7 0 0 0 0,7 0 0,7 0 0 0 1,3 0,333<br />
3<br />
1 0 0 1,2 1,6 8,1<br />
1 0 1 0 0 0 0,3 0 0,3 0 0,3 0 2 0 1 0 0 1,2 2,4 9,6<br />
1,3 0 1 0 1,2 0 1 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 0 1,2 10,7<br />
Keskkonnameedia nimetused on antud metoodikas eespool (peatükk 8)<br />
Kaalukordaja 1,8<br />
Kaalukordaja 2,0<br />
Kaalukordaja 1,2<br />
83
Kvalitatiivse hinnangu koondtabelist lähtub, et kvalitatiivne negatiivne mõju on vaid<br />
mõnel üksikul põlevkivi <strong>kasutamise</strong> laiendamisele kaasa aitaval meetmel ja nii<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava tervikuna kui ka kava rakendusplaanis toodud meetmed on<br />
kokkuvõttes positiivsed. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong><br />
Rakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad ja aitavad kaasa nende<br />
Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele , mis on suunatud<br />
loodusvarade ja energeetika efektiivsemale <strong>kasutamise</strong>le ja heitmete vähendamisele<br />
ning keskkonnaseisundi parandamisele ning energiatootmise varustuskindluse<br />
tõstmisele.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise<br />
põhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu<br />
võetud ja meetmeid ei rakendata, <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s toodud eesmärkidele<br />
jõudmisel ja <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud<br />
meetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund<br />
paraneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning<br />
regionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigi<br />
pakutud eesmärkide ja meetmete osas. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile ja<br />
inimeste tervisele võib tuleneda vaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatus<br />
põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus” järgimisel, juhul<br />
kui teiste <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> eesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeid<br />
piisavas mahus või piisaval tasemel ellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvab<br />
nii põlevkivi osakaal elektritootmise bilansis kui ka kaasnevad heitmed ja<br />
keskkonnakasutus.<br />
Kogudes ja analüüsides käesoleva aruande tarbeks statistilisi andmeid põlevkivi<br />
kaevandamisega ja <strong>kasutamise</strong>ga tegelevate ettevõtete keskkonnakasutuse kohta,<br />
püüdis hindaja välja selgitada põlevkivikasutuse summaarset keskkonnakasutuse<br />
mahtu 2005.a. Et sarnane spetsiifilise ülevaate koostamine oli esmakordne, et<br />
põlevkivi ja põlevkivitooteid kasutatakse ka ülevaatesse mitte kaasatud ettevõtete<br />
poolt; et mitmed põlevkivi <strong>kasutamise</strong>ga seotud ettevõtted kasutavad oma<br />
keskkonnaga seonduvate tegevuste läbiviimisel teiste ettevõtete teenuseid ja sealt<br />
tulenev keskkonnakasutust pole siin ülevaates arvestatud ja et hindajale<br />
keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuselt, Eesti Statistikaametist ja ettevõtetelt<br />
saadud andmetes on erisusi, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamisega ja<br />
<strong>kasutamise</strong>ga seonduv keskkonnamõju on tegelikult suurem kui nähtub siinlisatud<br />
summeeritud keskkonnakasutuse tabelist.<br />
84
Tabel 14: <strong>Põlevkivi</strong> kasutavate ettevõtete summaarne keskkonnakasutus aastatel 2005 ja <strong>2015</strong> erinevate põlevkivikasutuse stsenaariumite puhul<br />
KESKONNAKASUTUS ERINEVATE STSENAARIUMITE PUHUL<br />
VAR 3 2005<br />
kokku<br />
1 tonni<br />
põlevkivikasutuse<br />
kohta VAR 0 VAR 1 VAR 2 VAR 4 VAR 5<br />
Piirangud keskkonnakasutusele<br />
tulenevalt<br />
võetud kohustustest<br />
Keskkonnakasutus Ühik Kogus<br />
Veekasutus tuh m3<br />
% 2005<br />
tasemest Kogus<br />
% 2005<br />
tasemest Kogus<br />
% 2005<br />
tasemest Kogus<br />
% 2005<br />
tasemest Kogus<br />
% 2005<br />
tasemest Tähtaeg<br />
Teistelt võetud vesi 475.584 3.2125E-05 1003.596606 211 1606.26858 338 642.5074304 135 321.253715 68 160.626858 34<br />
Pinnaveehaare 1249854.2 0.08442679 2637492.921 211 422133<strong>9.</strong>5 338 1688535.801 135 844267.901 68 422133.95 34<br />
Puurkaevudest võetud 602.86 4.0723E-05 1272.179573 211 2036.13888 338 814.4555526 135 407.227776 68 203.613888 34<br />
Kaevandusvesi 582012 0.03931451 1228185.28 211 1965725.48 338 786290.1918 135 393145.096 68 196572.548 34<br />
Kasutatud jahutusveena 124915<strong>9.</strong>26 0.08437985 2636026.431 211 4218992.37 338 1687596.947 135 843798.473 68 42189<strong>9.</strong>237 34<br />
Kasutatud katelde ja soojusvõrkude lisaveena 3708.187 0.00025049 7825.166298 211 12524.2738 338 500<strong>9.</strong>709538 135 2504.85477 68 1252.42738 34<br />
KOKKU 3085812.091 0.20844448 6511805.574 211 10422224 338 416888<strong>9.</strong>612 135 2084444.81 68 1042222.4 34<br />
Kogus<br />
*)2020 9800<br />
Heitmed õhku t *)2012 45,000<br />
SO2 atmosfääri 7141<strong>9.</strong>181 0.00482432 150711.6465 211 241215.823 338 96486.32937 135 48243.1647 68 24121.5823 34 *)2010 100,000<br />
NOx atmosfääri 9840.939 0.00066475 20766.7478 211 33237.4325 338 13294.97298 135 6647.48649 68 3323.74325 34<br />
Tahked osakesed atmosfääri 11326.861 0.00076512 23902.40054 211 38256.0828 338 15302.43313 135 7651.21656 68 3825.60828 34<br />
CO2 atmosfääri 11546708.09 0.77997218 24366330.77 211 38998608.8 338 15599443.51 135 7799721.76 68 3899860.88 34 ***)2005-07 18'953'000<br />
Raskmetallid atmosfääri 108.4144 7.3233E-06 228.780455 211 366.165901 338 146.4663604 135 73.2331802 68 36.6165901 34<br />
HCl atmosfääri 663.44 4.4815E-05 1400.017941 211 2240.74574 338 896.2982978 135 448.149149 68 224.074574 34<br />
CO atmosfääri 1472<strong>9.</strong>971 0.000995 31083.78101 211 4974<strong>9.</strong>9696 338 1989<strong>9.</strong>98784 135 994<strong>9.</strong>99392 68 4974.99696 34<br />
Alifaatsed süsivesinukud 978.88 6.6123E-05 2065.672197 211 3306.13348 338 1322.453391 135 661.226695 68 330.613348 34<br />
H2S + NH3,COS,C6H6, atmosfääri 28.108 1.8987E-06 5<strong>9.</strong>31463929 211 94.9338017 338 37.97352067 135 18.9867603 68 <strong>9.</strong>49338017 34<br />
Fenoolid atmosfääri 25.68 1.7347E-06 54.19097541 211 86.7333153 338 34.69332613 135 17.3466631 68 8.67333153 34<br />
85
Lenduvad orgaanilised ühendid 1022.549 6.9072E-05 2157.824288 211 3453.62402 338 1381.449608 135 690.724804 68 345.362402 34<br />
KOKKU 11656852.11 0.78741233 24598761.14 211 39370616.4 338 15748246.57 135 7874123.29 68 3937061.64 34<br />
Jääkide ladustamine t<br />
Kaevandamisjäätmed 5758142 0.38895852 12151064.31 211 19447926.2 338 7779170.494 135 3889585.25 68 1944792.62 34<br />
<strong>Põlevkivi</strong> poolkoksi ladustamine 845966 0.05714442 1785191.694 211 2857221.02 338 1142888.409 135 571444.204 68 285722.102 34<br />
<strong>Põlevkivi</strong> pigijäätmed 21810.9 0.00147331 46026.24399 211 73665.5634 338 29466.22534 135 14733.1127 68 7366.55634 34<br />
<strong>Põlevkivi</strong>tuha ladustamine 5613145.4 0.3791641 11845086.62 211 18958205.2 338 7583282.086 135 3791641.04 68 1895820.52 34<br />
Tavajäätmete ladustamine 3750.00475 0.00025331 7913.411807 211 12665.5119 338 5066.204742 135 2533.10237 68 1266.55119 34<br />
Asb.sisal.jäätmete ladustamine 340.94 2.303E-05 71<strong>9.</strong>4653877 211 1151.5131 338 460.6052418 135 230.302621 68 115.15131 34<br />
<strong>Põlevkivi</strong>slaki ladustamine 590.78 3.9907E-05 1246.687868 211 1995.3391 338 798.135639 135 39<strong>9.</strong>06782 68 19<strong>9.</strong>53391 34<br />
Muude jäätmete teke 23022.62 0.00155516 48583.26458 211 77758.1059 338 31103.24237 135 15551.6212 68 7775.81059 34<br />
KOKKU 12266768.64 0.82861177 25885831.7 211 41430588.5 338 16572235.4 135 8286117.7 68 4143058.85 34<br />
Heitmed vette<br />
Heitvee hulk tuh m3 220235.615 0.01487676 464750.1089 211 743838.203 338 297535.281 135 148767.641 68 74383.8203 34<br />
Tuhaväljavee heide (lahjendatud) tuh m3 2378.924 0.00016069 5020.101713 211 8034.73386 338 3213.893542 135 1606.94677 68 803.473386 34<br />
BHT t 222.34407 1.5019E-05 46<strong>9.</strong>199456 211 750.959437 338 300.3837747 135 150.191887 68 75.0959437 34<br />
KHT t 3322.15 0.00022441 7010.535396 211 11220.4472 338 4488.178871 135 2244.08944 68 1122.04472 34<br />
Tahked osakesed (hõljum) t 1085.4601 7.3322E-05 2290.581838 211 3666.10409 338 1466.441637 135 733.220819 68 366.610409 34<br />
Üldine lämmastik t 283.91821 1.9178E-05 59<strong>9.</strong>1356985 211 958.923973 338 383.5695893 135 191.784795 68 95.8923973 34<br />
Fosfor t 5.44087 3.6753E-07 11.4815441 211 18.376351 338 7.350540394 135 3.6752702 68 1.8376351 34<br />
Sulfaadid t 119478.688 0.0080707 252128.7634 211 403535.153 338 161414.0611 135 80707.0305 68 40353.5153 34<br />
Variant 0– <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi (põlevkivi kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides; Kasutus 31,24 M/a;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane kasutusmaht suureneb hüppeliselt; Kasutus 50 Mt/a<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas toodud ulatuses; Kasutus 20 Mt/a<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamaht külmutatakse tänasel(2005.a.) kasutuse tasemel; Kasutus 15 Mt/a<br />
Variant 4 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahtu vähendatakse võrrreldes tänase tasemega; Kasutus 10 Mt/a<br />
Variant 5 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahtu vähendatakse oluliselt; Kasutus 5 Mt/a<br />
*) LTRAP konventsioonist ja NEC direktiivist tulenev piirang<br />
**) EL Liitumisleppest tulenev piirang põlevkivielektrijaamadele<br />
86
***)ETS direktiivist tulenev (Riiklik heitmelubade jaotuskava) piirang, kusjuures 2008-2012 rakenduv piirang pole teada,<br />
eeldatav miinimumtase lähtuvalt EL Komisjoni poolt kasutatavast metoodikast on Eestile 12-15 Mt/a<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kasutavate ettevõtete osakaal CO2 jaotuskavas 2008-2012 on ca 90% (Eesti taotlus 0,9*24,5 Mt=22 Mt)<br />
<strong>Põlevkivi</strong> ja põlevkiviõli osakaal Eesti SO2 heitmetest on ca 90%<br />
87
Mitmed põlevkivi kasutavad ettevõtted on vastuseks hindaja päringutele ettevõtete<br />
võimalikest tegevuskavadest eelpoolkirjeldatud piirangutega vastavuse<br />
saavutamiseks, hindajale teada andnud, et nad kavatsevad rakendada<br />
keskkonnameetmeid – investeerida kas uude tehnoloogiasse ( nt. põlevkivi<br />
tolmpõletuskatlad vahetada keevkihil põletusega katelde vastu) või ehitada väljuvate<br />
heitgaaside puhastamiseks filtreid või muid puhastusseadmeid (nt.<br />
väävlipuhastusseadmed vanadele põlevkivi tolmpõletuskateldele) ning vähendavad<br />
oma tootmisega kaasnevad vääveldiokdsiidi heitmete kogused nõutavale tasemele<br />
etteantud tähtaegadeks vaatamata kavandatavale tootmise mahu kasvule.<br />
Nii on suurimatest põlevkivikasutajatest Viru keemigrupi ettevõtted teatanud, et<br />
kavatsevad investeerida poolkuival ärastustehnoloogial (nn. NID süsteemil)<br />
baseeruvatesse väävlipüüdeseadmetesse ja on selleks juba sõlminud tarnelepingud<br />
rahvusvaheliselt tuntud väävlipüüdeseadmete tootjaga Alstöm Power.<br />
Ettevõtte seletuse järgi on Alstom Power rahvusvaheline kontsern, mis tegutseb ligi<br />
70 riigis ja mille tegevusaladesse kuulub nii erinevate elektrijaamade ja nende osiste<br />
projekteerimine kui ka keskkonnalaste probleemide lahendamine. NID-süsteem on<br />
Alstom Power poolt välja töötatud ja pakutud poolkuiv SO2 ärastuse süsteem, mis<br />
baseerub SO2 ja Ca(OH)2 vahelisel rektsioonil niiskes keskkonnas.<br />
NID- süsteem koosneb NID-reaktorist, reagendi retsirkulatsioonisüsteemist, reagendi<br />
niisutussüsteemist, kottfiltritest ja tõmbeventilaatoritest. Oluline komponent NIDsüsteemi<br />
juures on reagendi niisutussüsteem, milles piserdatakse ca 2 % vett tahketele<br />
osakestele (reagendile) ja segatakse. Vesi aurustub protsessi käigus, heitvett ei teki.<br />
NID süsteem paigaldatakse kahele katlale üks, kusjuures töötab kas üks või teine<br />
katel. Juhul kui on vajadus mõlema katla töötamiseks, siis teisest katlast väljuvad<br />
suitsugaasid suunatakse läbi olemasoleva süsteemi vanasse korstnasse. Planeeritav<br />
NID süsteemi aastane ekspluatatsioon on 97%.<br />
NID süsteemis kasutatakse sorbendina lupja. Alternatiivina on planeeritud uurida ka<br />
lubjakivi kasutust. Lubjakivi kasutamine eeldab katelde ülekuumendite piirkonnas<br />
temperatuuri 800-950 0 C, et põlemisprotsessis tekiks piisavas koguses aktiivset CaO.<br />
Tänaseks on VKG Energia teinud katsetusi kateldes, et määrata lubjakivi pihustamise<br />
mõju väävli sidumisele juba katlas. Katsetused on andnud positiivseid tulemusi ja<br />
seega on alust arvata, et temperatuurivahemik kateldes on sobilik aktiivse CaO<br />
tekkeks (vaba CaO sisaldus on määratud ca 20-30% juures) ja seeläbi väävli<br />
sidumiseks.<br />
Sorbent (lubjakivi) juhitakse katelde koldesse, kus ta laguneb 800-950 0 C juures CaO<br />
ja C02 ja seega osa happelisi komponente seotakse juba katlas ja suitsukäikudes, mis<br />
vähendab korrosiooni teket suitsukäikudes. Kateldes tekkinud sorbent suunatakse kas<br />
heitgaasidega NID-reaktorisse või kogutakse vahemahutisse, kust ta suunatakse NIDsüsteemi.<br />
Eeldatav investeeringute ajakava VKG Energia elektrijaamades on järgmine:<br />
2008 I kvartal - Esimese NID süsteemi käivitamine max 160 000 m3/h suitsugaaside<br />
puhastamiseks<br />
88
2008 – 2009 – Teise NID süsteemi paigaldus (max 160 000 m3/h suitsugaasi<br />
puhastamiseks)<br />
2010 – vajadusel kolmanda ND süsteemi paigaldus (max. 160 000 m3/h suitsugaasi<br />
puhastamiseks)<br />
AS Narva Elektrijaamad on hindajat teavitanud sellest, et 2005.a. jooksul tööle<br />
rakendatud uued keevkihtkatlad on on võrreldes vanade tolmpõletuskateldega<br />
vähendanud vääveldioksiidi heitmete hulka õhku ja et ettevõte kavatseb veel<br />
renoveerida vähemalt kahe elektritootmisploki katlad ning vajadusel püstitada<br />
vanadele tolmpõletuskateldele väävlipüüdmisseadmed. Nii olid ettvõtte andmetel AS<br />
Narva elektrijaamade kahe suure (Balti ja Eesti) elektrijaama 2006.a. summarne<br />
vääveldioksiidi heide 2006. 47 975 t, kusjuures elektri brutotoodang oli 8837 GWh.<br />
Võrreldes 2005.a. vähenesid vääveldioksiidi heitmed kokku 6391 tonni e. 12% võrra,<br />
kusjuures see vähenemine pole ainult tänu keskkonnameetmete rakendamisele vaid<br />
tulenev ka tootmimahu vähenemisest - elektrijaamade toodang eelmise aastaga<br />
võrreldes kahanes samuti 5 % võrra (2005.a. elektri brutotoodang oli 9389 GWh).<br />
Kui võrrelda Narva elektrijaamade vääveldioksiidi 2006.a. heitmeid uute<br />
keevkihtkateldse evitamise eelse perioodiga e. 2003.a. SO2 heitmetega (summaarne<br />
SO2 heide oli 77 916 tonni ja elektri brutotoodang oli 8474 GWh ) siis on<br />
vääveldioksiidi heitmete vähenemine 2006.a. toodangu koguse juures märksa suurem<br />
e. SO2 heitmed on uute keevkihtplokkide evitamise eelse perioodiga võrreldes<br />
vähenenud 41%.<br />
Ettevõtte enda hinnangu järgi võimaldab ühe vana elektritootmisploki varustamine<br />
väävlipüüdjaga suurendada samade SO2 heitmetega toodangut kuni 900 GWh võrra<br />
aastas. Võimalike puhastusseadmete arv sõltub eelkõige vajalikust elektri kogusest.<br />
Ilma piiranguteta (või kui kõik keskkonnanõudmised täidetakse suitsugaaside<br />
puhastusseadmete paigaldamisega) on maksimaalne toodang 25000 tonnise SO2<br />
aastakoguse piirangu juures kuni 15 000 GWh/a.<br />
Ettevõtte poolt kinnitatud arvutused Eesti ja Balti elektrijaamade vääveldioksiidi<br />
heitmete summaarsete heitkoguste võimaliku vähendamise kohta aastateks 2012 ja<br />
<strong>2015</strong> on toodud tabelis 15.<br />
Tabel 15. Balti ja Eesti elektrijaama eeldatavad väävliheitmed keskkonnameetmete<br />
rakendamisel<br />
Näitaja nimetus Ühik 2006 (1 2012 <strong>2015</strong><br />
Eesti elektri brutotarbimine GWh 9297 10077<br />
Eesti elektritoodang GWh 10227 11085<br />
Eesti elektrieksport (20% elektritood.) GWh 2045 2217<br />
<strong>Põlevkivi</strong>elektri osakaal Eesti brutotarb. 0.9 0.9<br />
<strong>Põlevkivi</strong>elektri netotoodang sisetarb. GWh 8367 9069<br />
Kokku põlevkivielektri netotoodang GWh 7965 10413 11286<br />
CFB plokkide osakaal netotoodangus 0.32 0.63 0.7<br />
CFB plokkide netotoodang GWh 2549 6560 7900<br />
CFB plokkide kütuse erikulu t p.k. /MWh 1.206 1.206 1.206<br />
CFB plokkide kütusekulu mln t 3.07 7.91 <strong>9.</strong>53<br />
Vanade plokkide osakaal netotood. 0.68 0.37 0.3<br />
89
Vanade plokkide netotoodang GWh 5416 3853 3386<br />
Vanade plokkide kütuse erikulu t p.k. /MWh 1.394 1.394 1.394<br />
Vanade plokkide kütusekulu mln t 7.55 5.37 4.72<br />
CFB plokkide SO 2 eriheitmed tso 2 /t p.k. 0.0000642 0.0000642 0.0000642<br />
CFB plokkide SO 2 heitmed t 197 508 612<br />
Vanade plokkide SO 2 eriheitmed tso 2 /t p.k. 0.006328 0.006328 0.006328<br />
Vanade plokkide SO 2 heitmed t 47778 33985 29868<br />
Kokku SO 2 heitmed t 47975 34493 30479<br />
SO 2 heitmed ühel vanal plokil kui deSO 2 t 3020 3020<br />
Sama, kui vanal plokil ei ole deSO 2 t 7939 7939<br />
SO 2 heitmete vahe vanal plokil, kui deSO 2 t 4919 4919<br />
Kokku SO2 heitmed, kui 1 deSO 2 t 29575 25561<br />
SO 2 heitmete vahe, kui kahel plokil deSO 2 t 9837 9837<br />
Kokku SO2 heitmed, kui 2 deSO 2 t 24656 20642<br />
Keskmised eriheitmed tso 2 /t p.k . 0.0045157 0.0018564 0.0014488<br />
Kokku põlevkivi kulu mln t 10.62 13.28 14.25<br />
SO 2 heitmed NEJ 2006. a. aruandes t 47975<br />
Teiste põlevkivi kasutavate ettevõtete kavadest karmistuvate keskkonnanõuetega<br />
toimetulekuks puudub hindajal informatsioon.<br />
Vaatamata eelpoolmainitud ettevõtete kindlusele, et keskkonnanõuetega ja eelkõige<br />
vääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)<br />
tullakse toime, pole hetkel teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult lähiajal<br />
rakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult ehitatakse,<br />
millises mahus ja milliste tööparameetritega ja puuduvad seega ka andmed selle<br />
kohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel olevate meetmete<br />
rakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veel kavandatud<br />
puhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud; arvestades<br />
seda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti ja Eesti<br />
elektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkide<br />
evitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasine<br />
vähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (<br />
vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivi<br />
põletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestades<br />
piirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamisel<br />
tehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades AS<br />
Narva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud ühe<br />
elektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävli<br />
märgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaid<br />
probleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liiga<br />
energiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eesti<br />
ettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jätta<br />
ja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, et<br />
ettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nende<br />
meetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta.<br />
90
Ühe olulise meetmena toob <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> rakendusplaan Maapõueseaduse<br />
redaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piir<br />
põlevkivikaevandamise aastamahule. Et <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle<br />
rakendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavalt<br />
mõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste<br />
tehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate<br />
heitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmete<br />
elluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tuleb<br />
nii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata.<br />
Arvestades praegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt<br />
madalamat taset võrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi<br />
poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete koguste<br />
piiramiseks, ei ole <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s põlevkivikasutuse piiramine<br />
kaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisav vabariigi<br />
majandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide s.h. keskkonnaeesmärkidena<br />
jätkuvalt püstitatud summaarsete heitkoguste vähendamise nõude saavutamiseks.<br />
Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaanide<br />
realiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaks<br />
muutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-Virumaal<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmete kogused<br />
hoopis võivad kasvada 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,<br />
keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning raskendatakse Eesti Vabariigi poolt võetud<br />
rahvusvaheliste kohustuste täitmist.<br />
Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s esitatud meetme<br />
täiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahu asemel 15<br />
miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise. Vaid tänasel tasemel põlevkivikasutuse<br />
aastamahu piiri seadmisega tagatakse, et piirkannas tootmisega kaasnevate heitmete<br />
kogused ei suurene ja koos täiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud<br />
meetmetest oluliselt enam motiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse<br />
tõstmisele ja heitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega<br />
teiste majandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutada<br />
riigi poolt püstitatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja võib olla kindel, et pole raskusi<br />
riigi poolt võetud keskkonnakohustuste täitmisega. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse mahu tõusuga<br />
satuvad eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste ja<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa Liidu<br />
Emissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete <strong>riikliku</strong><br />
jaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks ja<br />
sealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavate<br />
kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –<br />
CAFÉ) programmi raames.<br />
91
8. Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamisel<br />
võrreldi järgmisi stsenaariume:<br />
Variant 0 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi<br />
(põlevkivi kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides; põlevkivi orienteeruv<br />
kasutus 31,24 milj. t/a;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas<br />
toodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/a;<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkivi<br />
orienteeruv kasutus 15 milj. t/a.<br />
Variant 4 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemega<br />
vähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/a<br />
Variant 5 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakse<br />
oluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.<br />
Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,<br />
kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,<br />
ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusi<br />
ega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, et<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõju<br />
vähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisuste<br />
leevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutust<br />
oluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksid<br />
summarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas vähemalt 66%. Tänase<br />
põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjuga võrreldes väheneks<br />
keskkonnamõju vähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus<br />
põlevkivikasutuse mahtu tänasega võrreldes vähendati kuni 10 miljoni tonnini<br />
aastas. Teiste variantide puhul negatiivne keskkonnamõju kas jääb samale<br />
tasemele (Variant 3) või suureneb (variant 1 ja Variant 2).<br />
Keskkonnamõju hindaja leiab, et riigi poolt võetud õhuheitmete vähendamise<br />
kohustustega on võimalik vaid siis kui põlevkivikasutuse aastamaht tänasega<br />
võrreldes ei kasva (e. PÕKK-is pakutu viiakse ellu ja põlevkivikasutuse<br />
aastamahuks seatakse 15 miljonit tonni).<br />
Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamise<br />
kavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed<br />
211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksid<br />
heitmed 338 %. Ka <strong>Põlevkivi</strong>kavas pakutud tasemel 20 miljoni tonnise<br />
aastakasutusega kaasneb tänasega võrreldes oluline – vähemalt kolmandiku võrra -<br />
heitmete mahu kasv. Arvestades neid niivõrd suuri heitmekoguste ja kaasneva<br />
negatiivse keskkonnamõju erisusi ja arvestades, et ettevõtted ei suuda lähiajal põhilisi<br />
heitmeid vähendavaid keskkonnameetmeid rakendada, leiab keskkonnamõju hindaja,<br />
et ilma koheste piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmete<br />
rakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks ja keskkonnamõju<br />
vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatud arengueesmärke ja on<br />
raskendatud võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine, mistõttu otsustajal tuleb<br />
põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> aastamahtu hoida vähemalt tänase<br />
92
põlevkivikasutuse taseme juures.<br />
Tabel 15: PÕKK eri stsenaariumite võrdlus<br />
Stsenaarium<br />
Keskkonnakasutuse<br />
mahu suhtarv võrreldes<br />
tänase põlevkivikasutuse<br />
tasemega kaasnevate<br />
keskkonnakasutusega ,<br />
%<br />
Stsenaariumite järjestus<br />
väikseima<br />
keskkonnamõju järgi<br />
VAR 0 211 5.<br />
VAR 1 338 6.<br />
VAR 2 135 4.<br />
VAR 3 100 3.<br />
VAR 4 68 2.<br />
VAR 5 34 1.<br />
Olulisena tuleb stsenaariumite võrdlemisel arvestada ka seda, et Variantide 1- 3<br />
rakendumine tagab paremini võimalike rahvusvahelistest lepetest põlevkivi kasutusele<br />
tulenevate piirangute s.h. just vääveldioksiidi heitmete summaarsetele aastakogustele<br />
ja EL Emissioonikaubanduse direktiivi nõuete täitmiseks koostatava süsinikdioksiidi<br />
heitmelubade <strong>riikliku</strong> jaotuskava 2008-2012 ettevõtetele eraldatavate heitmelubade<br />
aastakoguste piirangute (lähemalt kirjeldatud peatükis 7) täitmise.<br />
93
11. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle rakendusplaanis toodud meetmed ei ole<br />
keskkonnamõju hindaja arvates piisavalt mõjusad ja et nende elluviimine ei taga<br />
põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste tehnoloogiliste muudatuste<br />
sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate heitmete koguste ja ohtlikkuse<br />
vähenemise ja eeldades, et nende meetmete elluviimine võib takerduda, siis leiab<br />
hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tuleb nii administratiivsete kui ka teiste<br />
hoobadega pakutust enam piirata. Arvestades praegust, põlevkivipiirkonna<br />
keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamat taset võrreldes Eesti teiste<br />
piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi<br />
õhuheitmete aastaste summaarsete koguste piiramiseks, ei ole <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s<br />
põlevkivikasutuse piiramine kaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj.<br />
t/a tasemel piisav vabariigi majandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide<br />
saavutamiseks. Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajate<br />
tootmisplaanide realiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- ja<br />
heitmevähesemaks muutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-<br />
Virumaal põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmete<br />
kogused hoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,<br />
keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakse ohtu Eesti Vabariigi poolt võetud<br />
rahvusvaheliste kohustuste täitmine.<br />
Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s esitatud<br />
meetme täiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahu<br />
asemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise.<br />
Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koos<br />
täiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enam<br />
motiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele ja<br />
heitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teiste<br />
majandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutada riigi<br />
võetud keskkonnakohustuste täitmise. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse mahu tõusuga satuvad<br />
eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste ja<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa Liidu<br />
Emissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete <strong>riikliku</strong><br />
jaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks ja<br />
sealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavate<br />
kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –<br />
CAFÉ) programmi raames<br />
Täiendavate meetmetena, mis aitaksid kaasa nii <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> kui ka teiste<br />
praegu kehtivate riiklike <strong>arengukava</strong>des sätestatud või kaasa aitavate<br />
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, pakub hindaja välja järgmisi meetmeid:<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide (s.h. Keskkonnaministri<br />
2. septembri 2004. a määruse nr 112) täiendamine nii, et kehtestatakse<br />
heitkoguste piirväärtused seadmele, mille põlemisprodukte kasutatakse<br />
materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks käitlemiseks,<br />
94
näiteks ülekuumutusahjud, termilise töötlemise ahjud;<br />
järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamiseks<br />
põletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;<br />
katalüütlise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;<br />
väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele; keemiatööstuses kasutatavale<br />
reaktorile; koksiahjule teistele suurtele põletusseadmetele kehtestatud tasemel<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide muutmine nii, et oleks piisavalt<br />
sätestatud ettevõtete kohustused seoses võimalike vääveldioksiidiheitmete<br />
aastaste heitkoguste ületamisel ja EL poolsete sanktsioonide rakendamisel<br />
Eesti Vabariigile;<br />
- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide täiendamine nii, et oleks sätestatud<br />
süsinikdioksiidi lubatud heitkoguste eraldamisel ettevõtetele kuni 10% lubatud<br />
heitkoguste müük enampakkumise korras;<br />
- Maapõueseaduse ja Keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemide seaduste täiendamine nii, et enne passiivsete<br />
põlevkivivarude ümberhindamisi viidaks läbi vastav teemaplaneering ja<br />
sellega paralleelselt planeeringu keskkonnamõju strateegiline hinnang;<br />
- Süvauuringute läbiviimine põlevkivi kaevandamisest ja <strong>kasutamise</strong>st tuleneva<br />
keskkonnakvaliteedi halvenemise mõjust piirkonna inimeste tervisele.<br />
Kuna keskkonnamõju hindamine toimus paralleelselt <strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
koostamisega ja hindaja osales põlevkivikava täiendamisel, siis on hindajal heameel<br />
tõdeda, et eelpooltoodud täiendavad meetmed said töörühma teiste liikmete<br />
heakskiidu ja need meetmed lisati <strong>Põlevkivi</strong>kava rakendusplaani.<br />
12. Hindamistulemuste lühikokkuvõte.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> Rakendusplaanis toodud tegevustest<br />
valdav osa on vastavad ja aitavad kaasa nende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu<br />
poliitikaeesmärkide saavutamisele , mis on suunatud loodusvarade ja energeetika<br />
efektiivsemale <strong>kasutamise</strong>le ja heitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundi<br />
parandamisele ning energiatootmise varustuskindluse tõstmisele.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise<br />
põhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu võetud ja<br />
meetmeid ei rakendata, <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s toodud eesmärkidele jõudmisel ja<br />
<strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud meetmete<br />
elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund paraneb, elanike<br />
heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning regionaalsed erisused<br />
võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigi pakutud eesmärkide ja<br />
meetmete osas. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile ja inimeste tervisele võib<br />
tuleneda vaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja<br />
kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus” järgimisel, juhul kui teiste <strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>arengukava</strong> eesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeid piisavas mahus või<br />
piisaval tasemel ellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvab nii põlevkivi osakaal<br />
elektritootmise bilansis kui ka kaasnevad heitmed ja keskkonnakasutus. Samuti<br />
95
Ühe olulise meetmena toob <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> rakendusplaan Maapõueseaduse<br />
redaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piir<br />
põlevkivikaevandamise aastamahule. Et <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle<br />
rakendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavalt<br />
mõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste<br />
tehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate<br />
heitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmete<br />
elluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tuleb<br />
nii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata . Arvestades<br />
praegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamat taset<br />
võrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi poolt võetud<br />
rahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete koguste piiramiseks, ei<br />
ole <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s põlevkivikasutuse piiramine kaevandamismahu<br />
aastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisav vabariigi majandus-,<br />
keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks. Sellisel tasemel piirangu<br />
seadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaanide realiseerumisel ilma tehnoloogiaid<br />
oluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaks muutmata, selle asemel et, PÕKK<br />
meetmete realiseerimisega Ida-Virumaal põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmed<br />
kogused väheneksid, heitmete kogused hoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakse<br />
ohtu piirkonna inimeste tervis, keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakse<br />
ohtu Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine.<br />
Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s esitatud<br />
meetme täiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahu<br />
asemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise.<br />
Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koos<br />
täiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enam<br />
motiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele ja<br />
heitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teiste<br />
majandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutada riigi<br />
võetud keskkonnakohustuste täitmise. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse mahu tõusuga satuvad<br />
eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste ja<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa Liidu<br />
Emissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete <strong>riikliku</strong><br />
jaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks ja<br />
sealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavate<br />
kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –<br />
CAFÉ) programmi raames.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamisel<br />
võrreldi järgmisi stsenaariume:<br />
Variant 0 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi<br />
(põlevkivi kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides; põlevkivi orienteeruv<br />
kasutus 31,24 milj. t/a;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;<br />
96
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas<br />
toodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/a<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkivi<br />
orienteeruv kasutus 15 milj. t/a.<br />
Variant 4 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemega<br />
vähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/a<br />
Variant 5 – <strong>Põlevkivi</strong> aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakse<br />
oluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.<br />
Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,<br />
kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,<br />
ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusi<br />
ega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, et<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõju<br />
vähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisuste<br />
leevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutust<br />
oluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksid<br />
summarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas tänasega võrreldes<br />
vähemalt 66%. Tänase põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjuga<br />
võrreldes väheneksid keskkonnamõjud oluliste keskkonnakomponentide osas<br />
vähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus põlevkivikasutuse mahtu tänasega<br />
võrreldes vähendatakse kuni 10 miljoni tonnini aastas. Teiste variantide puhul<br />
negatiivne keskkonnamõju kas jääb samale tasemele (Variant 3) või suureneb<br />
olulisel määral (Variant 1 ja Variant 2).<br />
Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamise<br />
kavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed<br />
211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksid<br />
heitmed 338 % võrra. Arvestades neid niivõrd suuri erisusi leiab keskkonnamõju<br />
hindaja, et ilma piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmete<br />
rakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks ja<br />
keskkonnamõju vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatud<br />
arengueesmärke ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu otsustajal tuleb<br />
põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> aastamahtu piirata.<br />
Keskkonnamõju hindajal puudub hindamise hetkel piisav teave EL ja Eesti<br />
ametkondade vahel käimasolevate läbirääkimiste võimalikest tulemustest EL<br />
direktiivi (nn. Põhiliste õhuheitmete aastakoguste (National Emission Ceilings)<br />
piiramise direktiivi ) täiendamisega Eestile kehtestatavate vääveldioksiidi<br />
heitmete aastakoguste kohta aastateks 2012 ja 2020 ja EL Direktiivi (nn<br />
heitmekaubanduse (Emission Trading Scheme) direktiivi ) uuel<br />
kauplemisperioodil ettevõtetele kehtestatavate süsinikdioksiidi lubatud<br />
heitkoguste tasemete osas aastateks 2008-2012, kuid hindaja kogemus sarnastelt<br />
varasematelt läbirääkimistelt ja äsja EL Komisjoni poolt 10-le liikmesriigile<br />
kehtestatud süsinikdioksiidi lubatud summaarsete heitkoguste tasemed ja<br />
tasemete määramise viis, lubab hindajal piisava kindlusega väita, et Eestil on<br />
lihtsam eelpoolnimetatud täiendavate õhuheitmepiirangutega vastavuses olla siis,<br />
kui <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s ja selle vastavate meetmetega seatakse<br />
põlevkivikasutuse piiriks mitte rohkem kui 15 miljonit tonni aastas.<br />
97
<strong>Põlevkivi</strong> kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõige<br />
vääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)<br />
tullakse toime, kuid kuna hindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult<br />
lähiajal rakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult<br />
ehitatakse, millises mahus ja milliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega ka<br />
andmed selle kohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel<br />
olevate meetmete rakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veel<br />
kavandatud puhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud;<br />
arvestades seda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti ja<br />
Eesti elektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkide<br />
evitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasine<br />
vähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (<br />
vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivi<br />
põletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestades<br />
piirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamisel<br />
tehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades AS<br />
Narva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud ühe<br />
elektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävli<br />
märgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaid<br />
probleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liiga<br />
energiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eesti<br />
ettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jätta<br />
ja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, et<br />
ettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nende<br />
meetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta. .<br />
<strong>Põlevkivi</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,<br />
sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et <strong>Põlevkivi</strong>kava<br />
vastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisega ja<br />
<strong>kasutamise</strong>ga seotud probleemid saavad lahendatud.<br />
Kui ei uuendata riigi energiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeid<br />
energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks (s.h. energiasäästuks) ja<br />
elektritootmise restruktureerimiseks, ning põlevkivi osakaalu vähendamiseks<br />
energiabilansis, kui ei sisestata senisest enam põlevkivi <strong>kasutamise</strong> väliskulusid<br />
põlevkivi hinda, siis jäävad põlevkiviga <strong>kasutamise</strong>ga seonduvad probleemid<br />
sarnaselt tänasega kestma ka <strong>Põlevkivi</strong>kavas toodud kõigi meetmete elluviimise<br />
järel.<br />
98
13. KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende<br />
lahendamiseks.<br />
Keskkonnamõju hindajal puudus piisav ülevaade seostest Ida-Virumaa elanike tervise<br />
ja põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong> keskkonnamõjude vahel – vastavad<br />
süvauuringud puuduvad, mistõttu hinnang põhjus-tagajärje seostele põlevkivikasutuse<br />
ja inimeste tervise vahel pole hindaja arvates piisavalt tõendatud.<br />
Lähtuvalt eelpooltoodust paneb hindaja ette teha <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> ühe meetmena<br />
Sotsiaalministeeriumile ülesandeks vastavate süvauuringute tegemise.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõige<br />
vääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega tullakse toime, kuid kuna<br />
hindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult lähiajal rakendavad, pole<br />
teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult ehitatakse, millises mahus ja<br />
milliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega ka andmed selle kohta, millises<br />
ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel olevate meetmete rakendamisel<br />
vähenevad.<br />
Hindaja paneb ette, et keskkonnaministeerium hindab ettevõtetele keskkonnakasutuse<br />
kompleksubade ja/või vastavalt õhuheitmete, veekasutuse ning jäätmetekke ja -<br />
käitluse lubade väljaandmisel ettevõtete kavasid parima võimaliku tehnika<br />
rakendamiseks ja keskkonnameetmete rakendamist seotuna ettevõtete tootmise<br />
laiendamise kavadega ning hindab tootmisega kaasnevate heitmete summarseid<br />
aastakoguseid seotuna heitmete summaarsete aastakogustele Eestile kehtestatud ja<br />
kehtestavate piirangutega ning seab neis lubades kas tehnoloogia täiendamist<br />
(keskkonnameetmete rakendamist) nõudvaid kohustuslikke tingimusi, millede<br />
täitmine eelneks tootmise laiendamise lubamisele.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> riiklik <strong>arengukava</strong> katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,<br />
sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et <strong>Põlevkivi</strong>kava<br />
vastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisega ja<br />
<strong>kasutamise</strong>ga seotud probleemid saavad lahendatud. Kui ei uuendata riigi<br />
energiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeid energiakasutuse efektiivsemaks<br />
muutmiseks (s.h. energiasäästuks) ja elektritootmise restruktureerimiseks, ning<br />
põlevkivi osakaalu vähendamiseks energiabilansis, kui ei sisestata senisest enam<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong> väliskulusid põlevkivi hinda, siis jäävad põlevkiviga<br />
<strong>kasutamise</strong>ga seonduvad probleemid sarnaselt tänasega kestma ka <strong>Põlevkivi</strong>kavas<br />
toodud kõigi meetmete elluviimise järel.<br />
Lähtuvalt eelpooltoodust paneb hindaja ette, et Eesti keskkonnaeesmärkide<br />
saavutamiseks ja keskkonnakaitsenõuete paremaks integreerimiseks<br />
valdkonnakavadesse tuleb Keskkonnaministeeriumil kaasata aktiivsemalt ja senisest<br />
kõrgemal tasemel teisi ministeeriume keskkonnapoliitika elluviimisse ja avaldada<br />
survet teistele ministeeriumitele nende valdkonnas tõhusamate<br />
keskkonnahoimeetmete rakendamiseks. Hindaja leiab, et Rahandusministeeriumil<br />
tuleb täiendada riigi strateegilise planeerimise reeglistikku keskkonnahoiuküsimuste<br />
paremaks integreerimiseks riigi arengu tagamisel ja leiab, et riigi jätkusuutlikkuse<br />
tagamiseks tuleb Riigikogul, Vabariigi Valitsusel ja Peaministri bürool riigi arengu<br />
suunamisel senisest enam lähtuda säästva arengu printsiipidest ning rakendada<br />
99
komplekseid meetmeid majanduse ressursikasutuse ja energiakasutuse efektiivsuse<br />
tõstmiseks.<br />
14. Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu<br />
avalikustati Keskkonnaministeeriumi internetikodulehel 2.veebruaril <strong>2007</strong>.a. Samal<br />
ajal saadeti teade selle kohta ja informatsioon ettepanekute esitamise tähtaegade ja<br />
aruande avaliku arutelu koosolekute toimumisaegade ja -kohtade osas 63-le KSH<br />
protsessi osalisele (vt nimekiri KSH Programmis) ja vatav teade avaldati Ametlikes<br />
Teadetes ning ajalehes Postimees.<br />
KSH Aruande avaliku aruande koosolekud toimusid<br />
KSH aruandele laekus kokku 15 kirjalikku ettepanekut/kommentaari. Kokkuvõte<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> KSH aruandele esitatud ettepanekutest ja nede arvestamisest<br />
on toodud alljärgnevas tabelis 16.Igale kirjalikult laekunud ettepanekule vastas<br />
Keskkonnaministeerium kirjalikult, andes teada ettepanekute arvestamisest ja<br />
põhjendades ettepanekute mittearvestamist. Kirjalikult laekunud ettepanekute ja<br />
nende arvestamise/mittearvestamise kohta tehtud vastuste koopiad on esitatud<br />
käesoleva aruande lisas.<br />
KSH protsessis viidi läbi kaks KSH aruande avaliku arutelu koosolekut: 27.02.<strong>2007</strong><br />
Tallinnas Keskkonnaministeeriumi saalis ja 28.02.<strong>2007</strong> Ida-Virumaal Savalas,<br />
Maidla vallakeskuse rahvamajas. Avaliku arutelude koosolekute osavõtjate<br />
nimekirjad ja koosolekute protokollid on esitatud käesoleva aruande lisas. Avalike<br />
arutelude koosolekute tehtud ettepankud on esitatud ettepanekute esitajate poolt ka<br />
kirjalikult (vt kokkuvõtet Tabelis 16), ja neile vastati (teatega ettepanekute<br />
arvestamise kohta või siis põhjendusega, miks ettepanekut ei arvestatud)<br />
Keskkonaministeeriumi poolt kirjalikult.<br />
Tabel 16. Kokkuvõte laekunud ettepanekutest KSH aruandele ja tagasisidest<br />
Nr Esitas Ettepaneku sisu Hindaja<br />
arvamus<br />
1 Merko <strong>Põlevkivi</strong>kaevandamise aastamäärade asemel Ei arvesta<br />
Kaevandused OÜ tuleb sätestada aastased keskkonnakasutuse<br />
P.Siitam<br />
22.01.<strong>2007</strong><br />
piirangud e. aastase kasutuse piirmäär nii<br />
<strong>arengukava</strong>st kui ka KSH aruandest välja visata<br />
Hindaja peab:<br />
-nimetama meetmed, mille mõju ei ole piisav<br />
ning tegema ettepanekud <strong>arengukava</strong> ja selle<br />
rakenduskava täiendamiseks,<br />
Ei arvesta<br />
Tellija<br />
arvamus<br />
Kommentaarid<br />
Piirangud nii<br />
keskkonnakasutusele kui ka<br />
põlevkivi aastakasutusele on<br />
üheaegselt vajalikud. Ilma<br />
aastakasutuse piiranguteta<br />
heitmed lähiajal eeldatavasti<br />
kasvavad<br />
Meetmed <strong>arengukava</strong><br />
parandamiseks on hindaja<br />
poolt aruandes esitatud.<br />
100
-nimetama tehnoloogiliste muudatuste<br />
sisseviimise valdkonnad ja eesmärgid,<br />
-näitama põlevkivikasutuse lubatavate heitmete<br />
kogused ja ohtlikkuse.<br />
Hindaja peab:<br />
tõestama oma väite paikapidavust, näidates,<br />
milliste majandus-, keskkonna- ja<br />
sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamine ei ole<br />
tagatud 20Mt põlevkivi kaevandamise aastase<br />
mahu juures.<br />
Ei arvesta<br />
Heitmete ohtlikkus ja<br />
seadustega nõutavad<br />
piirangud (ka heitmete<br />
aastastele summaarsetele<br />
kogustele reguleeritavate<br />
heitmete osas) on aruandes<br />
kirjeldatud<br />
Nõue on põhjendamata.<br />
Hindaja väited on aruandes<br />
hindaja poolt piisaval määral<br />
näidatud ja põhjendatud.<br />
Küsimus: Millistele andmetele tuginedes<br />
hindaja väidab, et Eesti võetud kohustuste<br />
täitmine on ohus ning milliste heitmete osas<br />
probleem on? Milliste rahvusvaheliste<br />
kohustuste täitmine on ohtu seatud?<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole ettepanek.<br />
Küsimustele on aruandes<br />
vastus olemas.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on Ei arvestata<br />
asunud seisukohale, et 20 Mt asemel<br />
tuleks sätestada ülempiiriks 15Mt<br />
aastani <strong>2015</strong> ja edaspidi 10Mt aastas.<br />
Küsimused:<br />
- Millele tuginedes on hindaja asunud<br />
sellisele seisukohale, kust tuleneb<br />
number 10Mt?<br />
- Millisel määral on põlevkivi aastase<br />
kaevandamismäära kehtestamine seotud riigi<br />
poolt võetud keskkonnaalaste rahvusvaheliste<br />
Ei arvestata<br />
kohustuste täitmisega, arvestades võimalust<br />
põlevkivi importida?<br />
Keskkonnamõjude hindaja on<br />
asunud seisukohale, et<br />
põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse,<br />
negatiivse keskkonna- ja tervisemõju<br />
vähendamise ning sotsiaalsete<br />
probleemide ja regionaalsete erisuste<br />
leevendamisel on eelistatud Variant<br />
3, mille kohaselt külmutataks<br />
põlevkivikasutuse maht 2005.aasta<br />
kasutuse tasemel.<br />
Küsimused:<br />
- Kas keskkonnamõjude hindaja jaoks on<br />
põlevkivikasutuse määr ja põlevkivi<br />
kaevandamise määr sünonüümid? Kui ei, siis<br />
tuleks materjali vastavalt korrigeerida.<br />
- Millisel määral (arvulised väärtused) erinevad<br />
Variant 2 ja Variant 3 põlevkivikasutuse<br />
jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja<br />
tervisemõju ning sotsiaalsete probleemide ja<br />
regionaalsete erisuste poolest?<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole ettepanek.<br />
Küsimustele on aruandes<br />
vastus olemas.<br />
Ei ole ettepanek.<br />
Küsimustele on aruandes<br />
vastus olemas.<br />
Ei ole ettepanek. Hindaja<br />
poolt pakutud määr on EL<br />
emissioonikaubanduse<br />
direktiivis sätestatud määr.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on teinud<br />
ettepaneku CO2 lubatud heitkoguste<br />
101
eraldamisel 10% müüa enampakkumisel.<br />
Küsimus:<br />
- Millest tuleneb 10%, miks mitte 0 või 100%?<br />
2 Merko Kahetsusväärselt on põlevkivi kasutussuundade Ei arvestata<br />
Kaevandused OÜ <strong>arengukava</strong> koostamisel saanud peamiseks<br />
P.Siitam vaidlusteemaks põlevkivikaevandamise lubatud<br />
26.02.<strong>2007</strong> aastamäär, mis iseenesest ei määra<br />
keskkonnakasutuse mahtu ning on sellega vaid<br />
väga tinglikus seoses.<br />
Olen oma varasemates ettepanekutes<br />
<strong>arengukava</strong> koostajatele, otsustajale ja<br />
asjatundjate komisjonile esitanud korduvalt<br />
ettepaneku, mille kohaselt põlevkivikasutuse<br />
aastamäärade asemel tuleb sätestada<br />
keskkonnakasutuse piirangud, mitte<br />
kaevandamise aastamäärad. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse<br />
plaanimisel tuleks aga lähtuda<br />
põlevkivikasutusega seonduvast komplekssest<br />
mõjust, sh. mõjust keskkonnale, majandusele ja<br />
riigi julgeolekule. Vastasel juhul põlistame<br />
senise ressursse pillava käitumise.<br />
Kahjuks ei ole seda kajastanud ei <strong>arengukava</strong><br />
koostanud töögrupp ega ka SMH ekspert.<br />
Küsimus: Miks SMH ekspert ei ole teinud<br />
ettepanekut hinnata põlevkivikasutuse<br />
keskkonnamõju aktsepteeritava mõjuulatuse<br />
määramisega konkreetsete saasteliikide lõikes?<br />
Energiamajanduse plaanimisel peaks riik Ei arvestata<br />
lõpuks looma institutsiooni, kelle ülesandeks<br />
oleks pikaajaline energiamajanduse plaanimine<br />
ja korraldamine Eestis. Sellise organisatsiooni –<br />
Energiaagentuuri - üheks ülesandeks oleks<br />
muuhulgas ka <strong>arengukava</strong> rakenduskavas<br />
toodud ülesannete täitmise korraldamine.<br />
Küsimus: Kuidas suhtub SMH<br />
ekspert sellise institutsiooni<br />
moodustamisse ning kas SMH võiks<br />
oma kokkuvõtvas osas sellise<br />
ülesande püstitada?<br />
Piirangud nii<br />
keskkonnakasutusele kui ka<br />
põlevkivi aastakasutusele on<br />
üheaegselt vajalikud. Ilma<br />
aastakasutuse piiranguteta<br />
heitmed kasvavad.<br />
Saasteliikide lõikes<br />
“aktsepteeritav mõjuulatus”<br />
on Välisõhu kaitse<br />
seadusega ja selle<br />
alamaktidega ning Vee ja<br />
Kemikaaliseadusega<br />
määratletud nt .heitmete<br />
piirkontsentratsioonid<br />
maapinnalähedases õhus.<br />
Oluline on ka piirangud<br />
aastastele summaarsetele<br />
heitkogustele ja kuna kõigi<br />
heitmekomponentidele täna<br />
neid kehtestatud pole siis ka<br />
põlevkivi aastakasutusele.<br />
Energiaagentuuri loomine<br />
on MKM haldussuutmatuse<br />
tõttu ka eksperdi arvates<br />
vajalik. Paraku on selline<br />
tegevus mitte <strong>Põlevkivi</strong>kava<br />
ja KSH küsimus vaid<br />
energiamajanduse<br />
<strong>arengukava</strong> küsimus.<br />
3 Narva<br />
Linnavalitsus<br />
A. Nikolajev<br />
13.02.<strong>2007</strong><br />
4 KKM KKTO<br />
E. Pesur<br />
27.02.<strong>2007</strong><br />
5 Sotsiaalministeer<br />
ium<br />
Ö.Janson<br />
22.02.<strong>2007</strong><br />
Tutvunud keskkonnamõju strateegilise Teadmiseks<br />
hindamise aruandega. Linnavara- ja<br />
võetud<br />
Majandusametil küsimusi ja vastuväiteid ei ole.<br />
Teadmiseks<br />
võetud<br />
Redaktsioonilised täiendused KSH teksti Arvestatud Arvestatud -<br />
Täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla<br />
piirkonna keskkonnaseisund“ punkti 2<br />
„Veeasutus“ ning lisada ka joogivee seotud<br />
andmed.<br />
Arvestatud<br />
Arvestatud<br />
-<br />
KSH aruande teksti pakutud<br />
veekasutust puudutav<br />
tekstilõik lisatud.<br />
Täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla<br />
piirkonna keskkonnaseisund“ punkti 5<br />
„Ioniseeriv kiirgus“<br />
Arvestatud<br />
Arvestatud<br />
KSH aruande teksti pakutud<br />
ioniseerivat kiirgust<br />
puudutav tekst lisatud<br />
102
Täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla<br />
piirkonna keskkonnaseisund“ punkti 6<br />
„Tervis“, sest tuues ära vaid emashaigestumiste<br />
näitajad, ei peegelda me tegelikku olukorda<br />
adekvaatselt. Nii näiteks vastavalt Maailma<br />
Terviseorganisatsiooni juhisele (Outdoor air<br />
pollution guidelines, 2005) seostatakse<br />
välisõhusaastumist surmanäitajatega,<br />
krooniliste kopsuhaiguste näitajatega (nn<br />
astma), südame- ja veresoonkonnahaigustega.<br />
Arvestatud<br />
Arvestatud<br />
KSH aruannet vastava<br />
lõiguga täiendatud.<br />
KSH aruandes võiks ära tuua ka konverentsil<br />
„Põlev Kivi: Kas kaevandame rikkust või<br />
auku?“ (18.01.<strong>2007</strong>; Tallinn) Allan Puuri<br />
ettekandes „Rahvatervis ja Virumaa“ toodud<br />
rahvatervise seisundi iseloomustused suremuse<br />
kaudu.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Hindaja osales konverentsil.<br />
Nimetatud ettekandja tõi<br />
oma ettekandes esile<br />
suremusnäitajad, aga teatas<br />
sealjuures, et suremuste<br />
põhjuseid pole piisavalt<br />
uuritud.<br />
Kriitika ei ole põhjendatud.<br />
Hindaja leiab, et on mõjusid<br />
piisavalt hinnatud nii<br />
kvalitatiivselt kui ka<br />
kvantitatiivselt.<br />
6 Lääne-Viru<br />
maavalitsus<br />
U.Tamm<br />
26.02.<strong>2007</strong><br />
Hindaja tugineb oma lõppjäreldustes valdavalt<br />
hinnangule et ettevõtted ei suuda aastaks 2009<br />
piisavalt investeerida tehnoloogiauuendustesse.<br />
Hindaja ei ole pööranud piisavalt tähelepanu<br />
põlevkivikaevandamise ja <strong>kasutamise</strong>ga<br />
seonduvale mõjule, mis puudutab keskkonda,<br />
sealhulgas inimeste tervist ning sotsiaalseid<br />
vajadusi ja vara ning bioloogilist mitmekesisust<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Hindaja tugineb oma hinnangute andmisel ja<br />
seisukohtade esitamisel väitele, et põlevkivi<br />
kasutuse suurenemine suurendab kõiki tabelis<br />
13 nimetatud heitmeid samas proportsioonis.<br />
Hindaja pole piisavalt tõendanud üks-ühese<br />
seose olemasolu. Ettepanek hinnata heitmete<br />
mahtu seonduvalt põlevkivi võimaliku<br />
kasutusotstarbega.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Hindaja pole sarnase seose<br />
olemasolu väitnud ja on<br />
tabeli juures seletanud, et<br />
tegelikkuses kõik heitmed ei<br />
kasva ühtlaselt.<br />
Kasutusotstarbe järgi<br />
heitmete hindamine jääks<br />
sama ebausaldusväärseks,<br />
liiatigi ei sea <strong>Põlevkivi</strong>kava<br />
mingeid piiranguid<br />
põlevkivi kasutusele<br />
kasutusotstarbe järgi.<br />
Ptk 7 piirangud <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong>le” vaatab<br />
vaid õhuheitmete kogustele kehtestatud<br />
piiranguid, mis tekivad tööstustes, mitte<br />
kaevandamisel. <strong>Lisa</strong>ks õigusaktidest tulenevate<br />
piirangutega peab arvestama ka kohalikest<br />
loodustingimustest jm. oludest tulenevate<br />
piirangutega.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Hindaja saab arvestada vaid<br />
piiranguid, mis tulenevad<br />
õigusaktidest.<br />
KSH aruandes tuleb suuremat tähelepanu<br />
pöörata KMHKJS seaduse §40 lg4 p4<br />
nimetatud probleemidele, eelkõige nendele, mis<br />
võivad tekkida veerežiimi muutumisega seoses.<br />
[hinnata strateegilise planeerimisdokumendi<br />
elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme,<br />
eelkõige neid, mis on seotud kaitsealade,<br />
kaitsealuste üksikobjektide ja liikidega]<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse<br />
Mõju bioloogilisele<br />
mitmekesisusele on<br />
kvalitatiivsel hindamisel<br />
hinnatud vastavalt KSH<br />
programmile.<br />
KSH aruannet täiendatakse<br />
mõju kirjeldavas osas.<br />
Hindaja pole arvestanud kaevanduste mõjuga<br />
Pandivere veevarudele, samuti pole ette näinud<br />
meetmeid kuidas tagada põhjavee hea seisundi<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Kaevanduste mõjusid<br />
veevarudele on hinnatud.<br />
Pandivere veevarude eraldi<br />
103
säilitamine. Ettepanek hinnata pandivere<br />
põhjaveevarusid vastavalt põhjaveevarude<br />
hindamise korrale (vastavalt KKM määrus nr 9<br />
20.01.2003)<br />
hindamine ei ole KSH<br />
ülesanne vaid vajadusel<br />
tehakse kaevelubade KMH<br />
käigus.<br />
Ettepanek arvestada KSH aruandes Pandivere<br />
kõrgustiku kui ka Lahkme-Eesti põhjavee<br />
eriolukorda ja kaitsmatust ning eriti tugeva<br />
Kabala tektoonilise rikkega…<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse<br />
KSH aruannet täiendati<br />
Pandivere kõrgustiku<br />
eriolukorda kirjeldava<br />
osaga.<br />
KSH aruandest ei selgu, kellega on võimalik<br />
sõlmida lepinguid põlevkivi kaevandamiste<br />
tagajärgede kompenseerimiseks kohalikele<br />
omavalitsustele ja maakasutajatele. Ettepanek<br />
kehtestada enne <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong><br />
kinnitamist toimiv kahjude hüvitamise kord.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
EI ole KSH-ga seotud.<br />
Ettepanek edastatud<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava töörühmale ja<br />
KKM-le<br />
KSH aruande p 6.6 ei hinda piisavalt põlevkivi<br />
<strong>kasutamise</strong> mõju kinnisvarale. Mõju tuleb<br />
hinnata ka olemasoleva kinnisvara <strong>kasutamise</strong><br />
võimalikkuse ja kulukuse seisukohalt nt<br />
täiendavad kulud seoses hoonete pragunemise,<br />
maade langatuste või õõnsustega; maavarast<br />
tulenevate ehitus ja kasutuspiirangutega<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole KSH ülesanne vaid<br />
iga alaga arendusprojektiga<br />
seonduva mõju hindamise<br />
ülesanne.<br />
KSH aruanne ei sisalda põllumaade<br />
rekultiveerimise kallima maksumusega ega<br />
võimaliku maaviljakuse/metsaboniteedi<br />
muutumise mõju saagikusele ja metsamaalt<br />
puidusortimendi väljatulekuga seonduvat. Kas<br />
keskkonnaminister on riigi maareservi<br />
moodustades arvestanud põlevkivivarude<br />
paiknemise ja lähiajal kaevandamise<br />
vajadusega. KSH aruanne ei arvesta maade<br />
sundvõõrandamise küsimusi.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Kaevandusalade<br />
rekultiveerimise mõju on<br />
hinnatud ja kirjeldatud.<br />
Soovitud tasemel mõju<br />
hindamine ei ole KSH<br />
ülesanne vaid seda saab teha<br />
läbi vastavate uuringute<br />
läbiviimise. Maade<br />
sundvõõrandamist ei näe<br />
Maapõueseadus ette ja see<br />
küsimus ei ole KSH<br />
ülesanne. Küsimus edastatud<br />
KKM-ile<br />
KSH aruandes ei ole hinnatud<br />
põlevkivikaevandamise võimalikku mõju<br />
inimeste väljarändele. Ettepanek hinnata eri<br />
variantide puhul, kui palju majapidamisi tuleb<br />
likvideerida seoses uute kaevanduste<br />
rajamisega.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole KSH ülesanne vaid<br />
iga alaga arendusprojektiga<br />
seonduva mõju hindamise<br />
ülesanne.<br />
KSH aruandes ei ole hinnatud Lääne_Viru<br />
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga<br />
sätestatud keskkonnatingimusi rohelise<br />
võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, on vaid<br />
märgitud, et need on olemas (lk 31) Ettepanek<br />
arvestada seal toodus keskkonnatingimusi<br />
rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks.<br />
märgitud, et need on olemas<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse KSH aruannet täiendatati<br />
Fosforiidi ja põlevkivi lademed asuvad mitmes<br />
kohas kohakuti. KSH tööst ei selgu, kuidas on<br />
arvestatud maavarade säästliku <strong>kasutamise</strong><br />
printsiipi.<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse KSH aruannet täiendati<br />
104
KSH aruandes puudub analüüs ja hinnang<br />
Lääne-Viru jäätmete osas, KSH aruandest ei<br />
selgu, kuidas on plaanitud korraldada aheraine<br />
ladustamine ja tagatud selle keskkonnaohutus.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Lääne- ja Ida- virumaa<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong><br />
jäätmetel pole vahet.<br />
<strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong>l<br />
tekkivaid jäätmeid tuleb<br />
Lääne-Virumaal käidelda<br />
sarnaselt Ida-Virumaaga e.<br />
vastavuses Eestis kehtivate<br />
nõuetega<br />
Ei ole piisav inimeste tervise hindamisel<br />
arvestada vaid esmaste haigusjuhtude arvu<br />
näitajaid. Ettepanek arvestada teisi näitajaid<br />
nagu pahaloomulistest kasvajatest tingitud<br />
suremus, imikusuremus ja väärarengud.<br />
Arvestatud<br />
Arvestatakse KSH aruanne on täiendatud<br />
7 Maidla VV<br />
H.Murula<br />
27.02.<strong>2007</strong><br />
KSH aruandes pole arvestatud asjaoluga, et Ei arvestata<br />
muinsuskaitse seaduse §5 kohaselt on mälestise<br />
hävitamine või rikkumine keelatud. Soovime<br />
teada kuidas on tagatud muinsusväärtuste kaitse<br />
ja säilimine kaevanduste alla mineval ja sellega<br />
piirneval alal<br />
Ei arvestata<br />
Kriitika on põhjendamata.<br />
KSH aruandes on nimetatud<br />
nõue ära märgitud.<br />
Muinsuskaitse seaduse<br />
nõuete täitmine on<br />
kohustuslik kõigile isikutele<br />
ja nende kaitse tagatakse<br />
vastavalt samas seaduses<br />
toodule.<br />
KSH aruannet täiendatakse<br />
eelpooltoodud ulatuses.<br />
KSH protsess jätkub<br />
vastavalt seadus ettenähtud<br />
korrale.<br />
Ettepanek seisata keskkonnamõjude hindamise Ei arvestata Ei arvestata<br />
strateegiline aruanne seniks, kuni selles on<br />
selgelt välja toodud olemasoleva keskkonna<br />
inventuur ja muutused, mida kaevanduste<br />
laienemine endast keskkonnale, eriti põhjaveele<br />
ja maale ning inimeste tervisele kujutavad<br />
Ettepanek hinnata kvantitatiivselt mõjusid Arvestatakse Arvestatakse Aruannet täiendati<br />
(heitmeid) põlevkivikasutuse 10 ja 5 miljoni<br />
aastase kasutuse mahu juures<br />
8 Eesti<br />
Keskkonnaühend<br />
uste koda<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
Ettepanek hinnata mõjusid põlevkivikasutuse Arvestatakse<br />
väiksema aastase kasutuse mahtude juures (5 ja<br />
10 milj. t/a )<br />
Ettepanek hinnata senise<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong>ga looduskeskkonnale<br />
tekitatud kahjusid rahaliselt<br />
Esitada andmed keevkihtkatelde töö ja heitmete<br />
kohta<br />
Selgitada, millisele kohale maailma riikide seas<br />
asetub Eesti KHG heitmete osas, kui<br />
põlevkivikasutamine kasvab<br />
Ei arvestata<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse Aruannet täiendati<br />
Ei arvestata<br />
Arvestatakse<br />
Hindajal puuduvad vastavad<br />
andmed. KSH programm ei<br />
näe ette täiendavaid<br />
uuringuid<br />
Aruannet täiendati<br />
Arvestatakse Aruannet täiendati<br />
KSH aruandes näidata, kuidas lahendatakse<br />
Ida-Virumaa linnade veevarustus, pärast<br />
Vasavere veehaarde vee eeldatavat<br />
joogikõlbmatuks muutumist.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava vastuvõtmisel<br />
ja meetmete rakendamisel<br />
surve põhjaveele s.h. ka<br />
Vasavere veehaardele<br />
eeldatavasti väheneb. Mõju<br />
põhjaveele konkreetsetes<br />
piirkondades hinnatakse<br />
arendusprojekti KMH<br />
raames.<br />
105
9 MKM<br />
Energeetikaosak<br />
ond;<br />
A.Leppiman<br />
KSH aruandes põlevkivi kasutavate ettevõtete<br />
keskkonnakasutuse tabelis 13 on hindaja<br />
lähtunud vananenud andmetest. Kuna hindajale<br />
olid kättesaadavad ka 2006.a. andmed, oleks<br />
pidanud kasutama neid oma järelduste<br />
tegemisel.<br />
KSH aruande koostaja on teinud subjektiivsed<br />
järeldused ettevõtete tehnoloogiliste uuenduste<br />
võimekuse kohta, hoolimata sellest, et Narva<br />
elektrijaamade poolt renoveeritud kaks<br />
tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat kasutavat<br />
energiaplokki on lülitatud edukalt töösse ja<br />
täidavad soovitud väärtusi SO2 heitmete osas.<br />
Juhul kui emiteeritava SO2 heitmete kogust ei<br />
õnnestu vajaliku määrani vähendada, tuleb<br />
ettevõttel vähendada oma toodangut, mille<br />
arvel väheneb ka kasutatava põlevkivi kogus.<br />
MKM Energeetikaosakonna hinnangul ei ole<br />
ettevõtete tehnoloogiliste uuenduste<br />
rakendamise võimekus põhjenduseks piirata<br />
administratiivselt täiendavalt põlevkivi<br />
kaevandamise aastast kogust. Tabel 14 kinnitab<br />
ettevõtete valmidust tagada SO2 heitmete<br />
jäämine lubatud piiridesse<br />
Ei arvesta<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
KSH tehti 2006 aastal ja<br />
hindajal olid kasutada vaid<br />
osa 2005.a. andmetest.<br />
Hindamine on alati<br />
subjektiivne ja lähtub<br />
eksperdi teadmistest ja<br />
kogemusest. Hindaja on<br />
arvestanud NEJ kahe uue<br />
ploki tegelikke<br />
heitmenäitajaid. Hindaja ei<br />
lähtu oma hinnangute<br />
andmisel “ametkondlikest”<br />
arusaamadest vaid<br />
olemasolevast<br />
informatsioonist. Tabel 14<br />
näitab vaid, et ettevõtted<br />
oskavad arvutada erinevate<br />
arengustsenaariumite<br />
tagajärjel tekkida võivate<br />
heitmete koguseid. Soovitud<br />
stsenaariumid käivituvad<br />
vaid riigipoolseid meetmeid<br />
s.h. ka administratiivseid<br />
meetmeid rakendades.<br />
Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole MKM<br />
energeetikaosakonna hinnangul põhjendatud<br />
KSH aruande koostaja ettepanek piirata<br />
põlevkivi aastast kaevandusmahtu 15 miljoni<br />
tonnini.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Hindaja on oma hinnangu<br />
andmisel sõltumatu,<br />
lähtudes oma kogemusest ja<br />
tema käesolevast teabest.<br />
106
10 Eesti Energia AS<br />
T. Meriste<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
KSH lõppjäreldused lähtuvad ühesest<br />
arvamusest, et põlevkivi kasutavad ettevõtted<br />
lähimas tulevikus sihilikult ning<br />
süstemaatiliselt kavatsevad rikkuda Eesti<br />
seadusandlust. Vaid selline lähtekoht õigustab<br />
eksperdi poolt tehtud ettepanekuid lubatud<br />
kaevandamiskoguste vähendamiseks ning<br />
väiteid, et põlevkivi kasutatavate ettevõtete<br />
poolt kirjeldatud saaste vähendamise meetmed<br />
ei ole piisavad ning usaldusväärsed… Sellest<br />
tulenevalt teeme ettepaneku arvestada hinnangu<br />
andmisel ettevõtete poolt kavandatavaid<br />
keskkonnaheitmete vähendamise meetmeid.<br />
Peame ebaõigeks eksperdi poolt toodud näidet<br />
BEJ kunagist ebaõnnestunud<br />
väävlipüüdeseadmete rakendamist. Kaasaegsed<br />
tehnoloogiad on töökindlamad ja ekspert peaks<br />
neid arvestama. Teeme ettepaneku eksperdile<br />
aruannet korrigeerida ning arvestada<br />
alternatiividena ka rakendatavate saaste<br />
vähendamise meetmete mõju ning teha<br />
muudatused metoodiliselt valesti koostatud<br />
tabelis 13 lk 72-73<br />
LK 75-76 toodud NEJ SO2 heitmete<br />
vähendamisel võrdlus 2006 ja 2005 aasta<br />
vähenemine 12% on ebaõige. Uued plokid<br />
rakendusid 2004.a., seetõttu ettepanek võrrelda<br />
2003 ja 2006 a emissioone.<br />
KSH aruandes käsitletakse Uuendatud Eesti<br />
Keskkonnastrateegiat. Juba on Riigikogus<br />
menetlemisel Eesti keskkonnastrateegia aastani<br />
2030. Ettepanek lisada uue KS tulenevad<br />
trendid, arengusuunad ja eesmärgid KSH<br />
aruandesse<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Arvestatakse<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Arvestatakse<br />
Ei arvestata<br />
Hinnang on ekslik – ekspert<br />
ei ole midagi sarnast<br />
väitnud. Ekspert on<br />
hinnangute andmisel<br />
sõltumatu, hinnangud<br />
baseeruvad eksperdi käes<br />
olevale teabele ja<br />
kogemustele.<br />
Ekspert tõi nimetatud näite,<br />
sest BEJ -s<br />
väävlipüüdeseadmete<br />
rakendamise kukkus läbi.<br />
Muid näiteid ekspert ei saa<br />
tuua, ega oma hinnangutes<br />
arvestada, kuna muid<br />
väljuvatest heitgaasidest<br />
väävlipüüde seadmeid pole<br />
Eestis ehitatud. Tabel 13<br />
toodu vastab KSH<br />
programmis kokku lepitud<br />
metoodikale.<br />
Aruannet täiendati<br />
Hindamine viidi läbi 2006 a<br />
teisel poolel, kui uus KS oli<br />
alles koostamisel.<br />
Hindamisel arvestati vaid<br />
kehtivaid<br />
strateegiadokumente.<br />
KGH heitmete osas tugineb ekspert oma<br />
järeldustes eeldusele, et KHG Riiklikus<br />
jaotuskavas Eesti ettevõtetele jaotatav kogus<br />
väheneb EL Komisjoni sunnil kuni 50%<br />
võrreldes taotlusega. Ettepanek kas eksperdil<br />
selgitada hinnangu aluseid või nimetatud<br />
prognoos aruandest eemaldada<br />
KSH aruandes kasutatakse õlitootmise<br />
keskkonnamõjude käsitlemisel termineid UTT<br />
3000 ja galoter-tehnoloogia. <strong>Põlevkivi</strong>kavas<br />
terminit TSK- 150. Ettepanek ühtlustada<br />
terminoloogia ja paremini lahti seletada kiviter<br />
ja TSK tehnoloogiate keskkonnamõjude<br />
erisused<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse<br />
Aruandes prognoosi aluseid<br />
täiendati<br />
Arvestatakse Aruannet täiendati<br />
LK 42 on väidetud, et NEJ tuhaväljade vesi Arvestatakse<br />
lahjendatakse enne keskkonda juhtimist lubatud<br />
tasemeni. Tegelikult tuhavesi neutraliseeritakse.<br />
Ettepanek tekst parandada<br />
Arvestatakse Aruannet täiendati<br />
Ei saa nõustuda aruande lk 43 toodud väitega<br />
Keskkonnariski hinnangu alusel on 107<br />
jääkreostuse iseloomuga (praegune omanik<br />
pole vastutav ega võimeline probleeme<br />
ohjama) prügilatest loetud üleriigilise<br />
Arvestatakse<br />
Arvestatakse Aruannet täiendatakse
11 D.Kaljo<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
Nõusolek A.Leppimani seisukohtadega.<br />
Seisukoht, et hindaja järeldused tulenevad<br />
eeldatavast heitmete kasvust, kui<br />
põlevkivikasutuse maht kasvab ja et pole<br />
käsitletud võimalikku tehnoloogiliste muutuste<br />
mõju.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole ettepanek<br />
Ei ole ettepanek<br />
Rahulolematus eri stsenaariumite võrdluse Ei arvestata<br />
tulemustega ja sellega et ei analüüsita kuidas eri<br />
stsenaariumid on võrreldavad riiklikku huvi<br />
rahuldamise kohalt<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole ettepanek. Hindamisel<br />
võeti aluseks KSH senine<br />
praktika ja KSH programm<br />
12 T.Parve<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
Tervisemõju hindamisel on hinnangute osa<br />
vastuoluline. Tabelis 10 toodud esmaste<br />
haigusjuhtude arv 1000 elaniku kohta tundub<br />
ebaõige.<br />
Pandivere kui Lahkme-Eesti põhjavee terviklik<br />
käsitlus seadusena puudub, see seadus peab<br />
loodama, et vältida kaevandustega kaasnevaid<br />
probleeme seal piirkonnas<br />
Arvestatud<br />
Ei arvestata<br />
Arvestatud<br />
Ei arvestata<br />
Aruannet täiendatud ja<br />
eelnõus tabelisse tulnud viga<br />
haigestumiste näitaja osas<br />
parandatud. Õige näitaja on<br />
haigestumisi 100000 elaniku<br />
kohta.<br />
Ei ole KSH küsimus vaid<br />
riigi veepoliitika küsimus<br />
Ei ole rahul eksperdi hinnanguga Ida-Virumaa<br />
rahvastiku tervisele. SMH hinnangud peavad<br />
sisaldama keskkonnatervist käsitlevaid<br />
nõudeid.<br />
Arvestatud<br />
Arvestatud<br />
Aruannet täiendatud ja<br />
hinnang täpsustunud<br />
Nii vee- kui maapõueseadus vajab muutmist ja<br />
täiendamist et paremini kaitsta jätkusuutlikku<br />
arengut ja elukeskkonda. Olemasolevate<br />
seaduste sätted ei oma jõudu.<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole KSH küsimus vaid<br />
riigi keskkonna- ja<br />
halduspoliitika küsimus.<br />
KSH käsitleb ebakohti keskkonnakaitse<br />
tehnoloogiate alal, kuid ei näe ette<br />
innovaatiliste lahenduste tegemist. Ettepanek<br />
näha KSH-s ette uuringud innovaatiliste<br />
keskkonnakaitsetehnoloogiate loomiseks<br />
Ei arvestata<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole KSH ülesanne<br />
13 R. Talumaa<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
Toetame R.Vilu esitatud ettepanekuid ja Ei arvestata<br />
seisukohti <strong>Põlevkivi</strong>kava kohta.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>- Ei arvestata<br />
<strong>2015</strong> keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
aruandes on peetud probleemseteks<br />
vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikdioksiidi (CO2)<br />
heitmete aastakoguseid, mistõttu hindaja peab<br />
otstarbekaks piirata aastast kaevandamismahtu<br />
<strong>arengukava</strong>s pakutud 20 mln. tonni asemel 15<br />
mln.tonniga. Selle põhjenduseks on tabelis 13<br />
(lk. 72) toodud arvulised andmed heitmete<br />
kohta, kus 2005. a. andmed on faktilised ja<br />
nende põhjal arvutatud eriheitmed on<br />
ekstrapoleeritud aastale <strong>2015</strong>. Ja siit<br />
järeldatakse, et põlevkivikasutusel jäätmete<br />
kogused võivad hoopis kasvada 35% võrra (lk.<br />
77 II lõik). Seejuures ei ole arvestatud<br />
põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt<br />
esitatud kavadega tehnoloogiliste uuenduste<br />
kasutuselevõtuks sellel ajaperioodil. Samas<br />
Ei arvestata<br />
Ei ole ettepanek<br />
Ei arvestata Väited on hinnangulised,<br />
väidetes esiletoodu kordab<br />
juba aruandes kajastatut ega<br />
sisalda täiendavat<br />
informatsiooni.<br />
Keskkonnamõju hindaja on<br />
oma hinnangutes sõltumatu<br />
ja lähtub temale teadaolevast<br />
informatsioonist ja<br />
kogemusest.<br />
108
14 Mäetaguse<br />
vallavolikogu<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
V.Kingsep<br />
15 Mäetaguse<br />
vallavolikogu<br />
01.03.<strong>2007</strong><br />
V.Kingsep<br />
on KSH aruandes lk. 74-76 esitatud ettevõtetelt<br />
saadud sellekohane informatsioon võetud vaid<br />
teadmiseks. Hindaja selgitus, et temale ei ole<br />
teada nende meetmete efektiivsus (lk. 5 II lõik<br />
ja lk. 76 II lõik), ei ole põhjendatud, kuna<br />
elektrijaamade kohta on need näitajad samas<br />
esitatud ja puuduolevaid andmeid teiste<br />
saastajate kohta oleks tulnud täiendavalt küsida.<br />
Olen seisukohal, et hindaja on teinud siin<br />
metoodilise vea. Teostades <strong>arengukava</strong><br />
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei tohi<br />
jätta arvestamatta põlevkivi kasutavate<br />
ettevõtete poolt kavandatud ja ametlikult<br />
teavitatud keskkonnakaitselisi meetmeid.<br />
Hindaja selgitus, et tal puudub piisav kindlus<br />
ettevõtete poolt kavandatavate meetmete<br />
realiseerimise suhtes (lk 76 II lõik) ei ole<br />
millegagi põhjendatud. Ka ei ole piisavat alust<br />
hindaja oletusel, et ettevõtted võivad hakkata<br />
ületama ELi kehtestatud (või tulevikus<br />
kehtestatavaid) ja Eestis seadustatud heitmete<br />
piiranguid. Selle tagamiseks on <strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>arengukava</strong>s esitatud rida meetmeid<br />
seadusandlike tõkete kehtestamiseks ja<br />
ettevõtetele sanktsioonide rakendamiseks.<br />
Olen seisukohal, et KSH avalikustatud<br />
aruandes esitatud ja siinjuures äramärgitud<br />
informatsioon annab väära pildi<br />
põlevkivikasutusest ja kahjustab alusetult Eesti<br />
ettevõtjate usaldusväärsust.<br />
Seetõttu teen ettepaneku, et KSH arunnet<br />
sellisel kujul ei tohi kinnitada. Seda tuleb<br />
parandada, võttes arvesse ettevõtete poolt<br />
kavandatud keskkonnameetmeid (eeskätt<br />
tabelis 13) ja seejärel üle vaadata sellest<br />
tulenevad järeldused.<br />
1.Kuidas on kavas säilitada põlevkivi Ei arvestata<br />
kaevandamise käigus Muraka looduskaitseala<br />
Ojamaa kaevanduse käivitumisel ja<br />
Selisood(Natura ala) Estonia kaevanduse<br />
kaeveala liikumisel Selisoo alla?<br />
2.Kuidas on võimalik Mäetaguse vallal<br />
säilitada valla üldplaneeringus elamumaal<br />
ettenähtud tervikud tiheasustatud aladel Kiikla<br />
külas ja Mäetaguse alevikus? Minu andmetel<br />
esitas Maavarade komisjon sellekohase<br />
vastuväite, mitte jätta tervikuid<br />
Kuidas on kavas säilitada põlevkivi<br />
Ei arvestata<br />
kaevandamise käigus Muraka looduskaitseala<br />
Ojamaa kaevanduse käivitamise korral ja<br />
Selisood (Natura<br />
ala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisega<br />
Selisoo alla?<br />
2.Kas on kavas uurida suletud kaevandustes<br />
veega täitunud kaevanduskäikudes tervikute<br />
vastupidavust. Kuidas on tagatud, et nendel<br />
aladel ei toimu ulatuslikku maapinna vajumist?<br />
3.Kuidas tagada elanikele kvaliteetne joogivesi<br />
suletud kaevanduste alal? Peale Sompa<br />
kaevanduskäikude veega täitumist 50-60m<br />
Ei arvestata Ei ole ettepanekud.<br />
Küsimustele vastamine ei<br />
ole KSH aruande ülesanne<br />
vaid leiavad vastuse<br />
konkreetse arendusprojekti<br />
või kaevandamisloa<br />
menetlemise KMH käigus<br />
Ei arvestata Ei ole ettepanekud.<br />
Küsimustele vastamine ei<br />
ole käesoleva KSH aruande<br />
ülesanne. KSH käigus ei<br />
viida läbi lisauuringuid.<br />
Vastavad küsimused peab<br />
omavalitsus lahendama koos<br />
järelvalveasutustega ja<br />
ettevõtjatega, kelle tegevuse<br />
käigus on väidetavalt<br />
kodanikele kahju tekitatud<br />
ja/või keskkonnanõudeid<br />
rikutud.<br />
109
sügavusel, muutus elanike 70m puurkaevudes<br />
joogivesi kasutuskõlbmatuks. Eesti <strong>Põlevkivi</strong><br />
on keeldunud neljale perele joogiveetrassi<br />
rajamisest.<br />
4.Ebaselge on põlevkivi kaevandamisega<br />
tekitatud kahjude hüvitamise kord<br />
kinnisvaraomanikele(metsa ja maade<br />
vajumised, lõhkamised jne).Alates 2004.a. käib<br />
maaomanik A.Elm Eesti <strong>Põlevkivi</strong> AS kohut<br />
metsamaa vajumise tõttu, kuid kohtuasjal lõppu<br />
ei paista.<br />
Nagu eelpooltoodud kokkuvõttest lähtub olid erinevate huvigruppide ettepanekud<br />
tihtipeale üksteisele vastukäivad, enamasti suunatud <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> teksti<br />
muutmiseks või mingi olulise olemasoleva keskkonna ja sotsiaalprobleemi<br />
lahendamisele ega puudutanud KSH aruannet. KSH aruande kvaliteeti puudutavad<br />
ettepanekuid, kui need olid põjendatud, võeti eksperdi ja arendaja poolt arvesse.<br />
Hinnangulisi seisukohti, mida ei põhjendatud ja mille kohta ei esitatud täiendavat<br />
informatsiooni või pädevaid viiteid võimalikele täiendavatele informatsiooniallikatele<br />
või aluseta ettepanekuid ekspert ei arvestanud.<br />
15. Kasutatud kirjandus.<br />
1. Eesti Energeetika 2004. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Tallinn,<br />
2005<br />
2. Eesti Energia aastaaruanne 2005/2006 (http://www.energia.ee/index.php?id=141)<br />
3. Eesti Energia Keskkonnaaruanne 2005 (ettevõttesiseseks <strong>kasutamise</strong>ks mõeldud<br />
variant).<br />
4. Eesti jääkreostuskollete inventuuriandmed, AS Maves (käsikiri)<br />
5. Eesti linnad ja vallad arvudes, Eesti Statistikaamet<br />
6 .Kahru, A., Põllumaa, L., Environmental Hazard of the Waste Streams of Estonian<br />
Oil Shale Industry: an Exotoxicological Review. Laboratory of Molecular Genetics,<br />
National Institute of Chemical Physics and Biophysics. (käsikiri);<br />
7. Keskkonnaseire koondaruanded 2004.<br />
(http://www.keskkonnainfo.ee/seire/aruanded/2004/vahe/)<br />
8. Keskkonnaülevaade 2005.Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskus. Tallinn,<br />
2005;<br />
<strong>9.</strong> Maidla valla <strong>arengukava</strong> 2004-2012, 2004 (http://www.maidlavv.ee/?id=627)<br />
110
10. Martins, A. Eesti saasteallikatest välisõhku eralduvate vääveldioksiidi,<br />
lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ning ammoniaagi heitkoguste<br />
vähendamise suutlikkuse analüüs. TTÜ, Matemaatika – Loodusteaduskond,<br />
Mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaboratoorium, Lepingu Nr. K-13-2-<br />
2005/609<br />
11. Otšjot.”Issledovanije vlijanija katšestva sõrja, proizvoditelnosti i<br />
tehnologitšeskogog režima ustanovki UTT-3000 (v predelah tehnologitšeskogo<br />
reglamenta) na himitseskii sostav dõmovogo gaza i tvjordõh othodov Zavoda Masel”.<br />
Tallinna Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituut. Kohtla-Järve, 2001;<br />
12. OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi<br />
põhjavee radionukliidide sisalduse määramine”, Tallinn, 2003;<br />
13. OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja<br />
põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia<br />
Instituut Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, 2003;<br />
14. Parima võimaliku tehnoloogia (PVT/BAT) määratlused Keskkonnaministeeriumi<br />
veebilehel (http://www.envir.ee/ippc/estonian/bat.htm)<br />
15. Projekti “AHTME elektrijaama renoveerimine ja Ahtme elektrijaama tuhaväljade<br />
sulgemine” keskkonnamõju hindamise aruanne (täiendatud versioon). Eesti Energia<br />
AS, Tallinn, 2005;<br />
16. Projekt “<strong>Põlevkivi</strong> tehnoloogilise töötlemise etappide kirjeldus BAT<br />
kriteeriumites”, Tallinna Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituut. Kohtla-Järve, 2004;<br />
17.Põhjavee seisund 199<strong>9.</strong>-2003.aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005;<br />
Ratas,R.,Ubja <strong>Põlevkivi</strong>karjääri karjäärivee Toolse jõkke juhtimise keskkonnamõju<br />
hindamine. Aruanne.Tallinn, 2005;<br />
18. „<strong>Põlevkivi</strong> tehnoloogilise töötlemise etappide kirjeldus<br />
BAT kriteeriumites“. Aruanne tallinna Tehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituut, 2004<br />
111
1<strong>9.</strong> The European Environment. State and outlook 2005. European Environment<br />
Agency. Copenhagen, 2005;<br />
20. 2005. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel<br />
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/vesi/veekas_tabelid_2005.xls<br />
21. Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH)<br />
aruanne. TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, 2004;<br />
22.Viru Õlitööstus AS lubatud heitkoguste (LHK) projekt, osad I-II. TPÜ Ökoloogia<br />
Instituut Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, 2004;<br />
23. Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruanne. 2005. Kohtla-Järve Soojus AS<br />
Ahtme elektrijaam.<br />
24.Ülevaade saasteainete emissioonist ja sisaldusest Ida-Virumaa õhus<br />
2002. a, TPÜ Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond, Jõhvi 2003;<br />
25. 2003.aasta Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad)<br />
ja 2002.aasta lõpparuanne. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn,<br />
2004.<br />
112
16. <strong>Lisa</strong>d:<br />
113
16.1 KSH programm.<br />
Keskkonnaministeerium<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<br />
<strong>2015</strong>“ keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
programm<br />
__________________________________________________________________<br />
Tallinn 2006<br />
Sisukord<br />
Sissejuhatus 3<br />
1.PÕKK alusuuringud 3<br />
2.KSH objekt 4<br />
3.KSH programmi koostamine 4<br />
4.KSH läbiviija 4<br />
5.KSH eesmärgid 5<br />
6.KSH metoodika 5<br />
7.Alternatiivsete stsenaariumite hindamine 7<br />
8.Leevendavad meetmed 8<br />
<strong>9.</strong>Huvitatud osapooled 8<br />
10.Avalikustamise kava 10<br />
11. Järelevalve ja seire 10<br />
12. KSH aruande sisukord 10<br />
<strong>Lisa</strong> 1 PÕKK KSH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll<br />
<strong>Lisa</strong> 2 PÕKK KSH avalikustamisel esitatud ettepanekud ja tagasiside<br />
Sissejuhatus<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ (PÕKK) keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamise nõue tuleneb<br />
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI<br />
seaduse (KMHKJS) (vastu võetud 22. veebruaril 2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87))<br />
§33,<br />
mille järgi keskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik, kui strateegilise<br />
planeerimisdokument koostatakse energeetika valdkonnas.<br />
KSH programmi koostamisel on arvestatud nimetatud seaduse §-i 36 nõudeid.<br />
Vastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- ja<br />
energiamajanduse pika-ajalisele <strong>riikliku</strong>le <strong>arengukava</strong>le aastani <strong>2015</strong>, on Vabariigi<br />
Valitsuse ülesandeks “<strong>Põlevkivi</strong> kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise energiaressursi<br />
kasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi<br />
kasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”<br />
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 384 11.juulist 2006 pani Valitsus<br />
keskkonnaministrile ülesandeks koostada “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> riiklik <strong>arengukava</strong><br />
<strong>2007</strong>–<strong>2015</strong>”. Teisteks osalevateks ministeeriumideks kava koostamisel määrati<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium.<br />
Keskkonnaminister algatas PÕKK koostamise ja keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise oma käskkirjaga 06.juulist 2006 nr 782 (täiendatud 26.06.2006 käskkirjaga<br />
114
nr.870), millega moodustati “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>”<br />
koostamise töögrupp.<br />
PÕKK on Keskkonnaministeeriumi moodustatud töögrupi poolt osapooltele,<br />
huvigruppidele ja avalikkusele – ministeeriumidele, riigiasutustele, omavalitsustele,<br />
ettevõtetele ja kolmandale sektorile – väljapakutav konkreetne nägemus põlevkivi kui<br />
riigi omandis oleva taastumatu loodusvara <strong>kasutamise</strong>st järgneva kaheksa aasta<br />
jooksul. KSH programm ja lõpparuanne esitatakse avalikuks aruteluks vastavalt<br />
KMHKJS seadusele. Pärast PÕKK käsikirja avaliku arutelu ettepanekutega esitatakse<br />
KSH aruanne koos <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> kavaga heakskiitmiseks Vabariigi<br />
Valitsusele. Paralleelselt PÕKK koostamisega toimub selle kava elluviimisega<br />
kaasnevate keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindaja<br />
(litsents KMH0113) on Valdur Lahtvee.<br />
KSH käivitamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.07.2006<br />
ja üleriigilise levikuga ajalehes Postimees .<br />
Käesolev programm kirjeldab KSH läbiviimise metoodikat, sh. keskkonnaeesmärke ja<br />
piiranguid, millest lähtutakse olulise keskkonnamõju hindamisel, samuti KSH<br />
läbiviimise tegevus- ja ajakava ning erinevate osapoolte rolli KSH protsessis.<br />
1. PÕKK alusuuringud<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimisel valmisid PÕKK<br />
koostamise ettevalmistamiseks 2005. aasta lõpus järgmised kolm alusuuringut:<br />
•Kasutamissuundadele vastava <strong>Põlevkivi</strong> varu hindamise kriteeriumite loomine ja<br />
koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi<br />
pikaajaline planeerimine. Varude hindamise kriteeriumid põlevkivi kui kütuste ja<br />
kemikaalide lähtetoorainele;<br />
•<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamise tehnoloogilise struktuuri optimeerimine;<br />
•Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline<br />
rajoneerimine.<br />
KSH läbiviimisel kasutatakse ka teisi valdkonda puutuvaid teadus- ja<br />
rakendusuuringuid, mis on keskkonnamõju hindajale kättesaadavad.<br />
2. KSH objekt<br />
KSH objektiks on “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ eelnõu,<br />
mille koostab Keskkonnaministeeriumi vastav töögrupp ministri poolt kinnitatud<br />
lähteülesande alusel. Arengukava koostamist juhib ministri käskkirjaga moodustatud<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> kava komisjon. PÕKK eelnõu ning muud sellega seotud<br />
dokumendid paneb KKM välja oma kodulehel aadressil http://www.envir.ee/232764 .<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> kava mõjutab otseselt nii põlevkivivarudel asuvaid valdasid Ida-<br />
Viru ja Lääne-Viru maakondades, kui ka kogu Eesti elanikkonda, sest põlevkivi<br />
kasutatakse olulisel määral elektri tootmisel.<br />
3. KSH programmi koostamine<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ koostamise käivitamisel on<br />
ekspert vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide<br />
seadusele valmistanud ette KSH programmi. Sellele järgnes KSH programmi<br />
avalikustamine internetis ja programmi tutvustamine avalikkusele ja osapooltele<br />
pärast KSH protsessi algatamist – programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku<br />
arutelukoosoleku toimumise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes, KKM interneti<br />
kodulehel ja ajalehes Postimees ning edastamist käesoleva programmi peatükis 9<br />
nimetatud isikutele, kellele kavandatav tegevus võib mõju avaldada või kellel on<br />
põhjendatud huvi PÕKK vastu.<br />
KSH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid <strong>9.</strong>augustil 2006.a. algusega kell<br />
15:00 Keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7a, Tallinn) ja 15.augustil<br />
115
2006.a. algusega kell 13:00 Ida-Virumaal maidla Vallas Savala Rahvamajas. SMH<br />
programmi eelnõud ja tagasisidet programmi eelnõule tutvustati ja arutati erinevate<br />
huvigruppide esindajatega nii k.a. 7.augustil ja 11.septembril<br />
Keskkonnaministeeriumis toimunud <strong>Põlevkivi</strong>kava ümarlaua koosolekutel kui ka<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava komisjoni koosolekutel 4.augustil ja 25.augustil 2006.a. Huvitatud<br />
osapoolte soovil pikendati KSH programmi ettepanekute tegemise aega kuni<br />
23.augustini 2006.a. ja seejärel kuni 15.septembrini. 2006.a.<br />
KSH programmi avalikustamise jooksul laekunud täiendusettepanekute alusel<br />
täiendatud SMH programmi kinnitab keskkonnaministeerium (kontaktisik<br />
keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Veronika Verš tel.: 626<br />
2973 veronika.vers@envir.ee).<br />
4. KSH läbiviija<br />
Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi keskkonnaekspert ja keskkonnamõju<br />
hindaja (litsents KMH0113), Säästva eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee<br />
(kontakt:<br />
telefon 6276102, faks 6276101, e-mail: valdur.lahtvee@seit.ee, Postiaadress Postkast<br />
160, 10502, Tallinn). KSH läbiviija on keskkonnaministri poolt nimetatud “<strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>” koostamise töögrupi koosseisu.<br />
5. KSH eesmärgid<br />
KSH eesmärkideks ja nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik:<br />
•keskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade <strong>kasutamise</strong><br />
poliitikatesse;<br />
•põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> kooskõlla viimine EL ja Eesti<br />
keskkonna ja regionaalarengu kavadega s.h. vastavuse hindamine piirkondlike<br />
( maakonna, valla) <strong>arengukava</strong>dega;<br />
•põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> strateegiliste suundade (stsenaariumite)<br />
keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekute koostamine<br />
<strong>arengukava</strong> realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjude<br />
ärahoidmiseks ja leevendamiseks;<br />
•põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong>s <strong>arengukava</strong>s pakutavate meetmete hindamine<br />
keskkonnahoiu seisukohast ja hinnangu andmine meetmete sobivusele;<br />
•põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete ja<br />
majanduslike eesmärkide, piirangute ning eesmärkideni jõudmiseks<br />
väljapakutavate meetmete omavahelise kooskõla hindamine ja saavutamine;<br />
•KSH programmi ja aruande eelnõude avalik arutelu ja tagasiside saamine.<br />
6. KSH metoodika<br />
PÕKK KSH läbiviimisel kaardistatakse ja kirjeldatakse esmalt põlevkivi<br />
kaevandamisega ja <strong>kasutamise</strong>ga (põlevkivi kasutamine otsepõletamisena elektri<br />
tootmisel, kiviter- ja galloter-tehnoloogiatega õli tootmine <strong>kasutamise</strong>ks katla- ja<br />
laevakütuseks ning põlevkivikeemiatoodete tootmiseks, põlevkivi kasutamine<br />
tsemenditootmiseks, põlevkivituha kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks jms.)<br />
kaasnevaid keskkonnamõjusid ja keskkonnaalaseid piiranguid. PÕKK-is toodud<br />
eesmärke võrreldakse senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna ja regionaalarengu<br />
eesmärkidega ning maakondade ja valdade arengueesmärkidega. Keskkonnaalaste<br />
piirangute määratlemisel lähtutakse: Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnavaldkonnaga<br />
seotud strateegilistest eesmärkidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ning<br />
normatiivaktidest .<br />
Eesti õigusaktidest on PÕKK KSH läbiviimisel põhiliselt aluseks:<br />
•Säästev Eesti 21;<br />
•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010;<br />
116
•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong><br />
(RT I 2004, 88, 601);<br />
•Eesti elektrimajanduse <strong>arengukava</strong> aastani 2005-<strong>2015</strong> (RTL, 18.01.2006, 7,<br />
134 );<br />
•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-<strong>2015</strong>;<br />
•Maaelu <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-2013<br />
•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572);<br />
•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298);<br />
•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208);<br />
•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);<br />
•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384);<br />
Olenevalt EAK KSH käigus esilekerkivatest probleemidest võetakse vajaduse korral<br />
lisaks loetletud õigusaktidele arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ning strateegilisi<br />
dokumente.<br />
Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist ja<br />
multikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnatakse PÕKK strateegiliste<br />
eesmärkide ja alternatiivide (stsenaariumite) ning kavandatavate tegevuste (meetmete)<br />
võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eesti<br />
regionaalarengule.<br />
Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:<br />
taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;<br />
maakasutust;<br />
looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;<br />
heitmeid õhku ja kliimamuutust;<br />
vee- ja pinnasereostust;<br />
jäätmeteket;<br />
inimeste tervist;<br />
regionaalseid erisusi;<br />
muinsuskaitselisi väärtusi;<br />
kohalike inimeste heaolu (s.h. mõju kinnisvarale).<br />
Strateegilise mõju hindamisel, vastavalt huvigruppide poolt programmi<br />
avalikustamise käigus esitatud ettepanekutele, diferentseeritakse olulisemate<br />
mõjuvaldkondade kaalu kaalukordajate rakendamisega järgmiselt:<br />
-mõju inimeste tervisele arvestatakse kaalukordajaga 2,0<br />
-mõju looduslikule mitmekesisusele kaalukordajaga 1,8<br />
-mõju kohalike inimeste heaolule kaalukordajaga 1,2.<br />
Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasneda<br />
piiriülene keskkonnamõju.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel hinnatakse meetmete rakendamisega<br />
kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ja analüüsitakse kuivõrd kavandatavad<br />
meetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:<br />
Otsene mõju:<br />
+3 – otsene mõju, väga positiivne;<br />
+2 – otsene mõju, positiivne;<br />
+1 – otsene mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – otsene mõju, negatiivne;<br />
117
-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.<br />
Kaudne mõju:<br />
+3 – kaudne mõju, väga positiivne;<br />
+2 – kaudne mõju, positiivne;<br />
+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – kaudne mõju, negatiivne;<br />
-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.<br />
Mõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi hinnangute summana. Saadud<br />
väärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentide<br />
kohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgi<br />
või meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõju<br />
intensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,<br />
neutraalne või negatiivne.<br />
Võimalusel (kui PÕKK-is kirjeldatud arengustsenaariumid ja/või meetmed on piisava<br />
detailsusega ja annavad aluse põlevkivi <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmete ja<br />
jäätmetekke kvalitatiivseks määramiseks sarnaselt tänase kasutusmahu ja –viisiga<br />
kaasnevate heitmete kogusega) hinnatakse ka erinevate stsenaariumite ja meetmete<br />
mõju kvalitatiivselt, arvutades ühe või teise stsenaariumi või meetme rakendamisega<br />
eeldatava aastase põlevkivi<strong>kasutamise</strong> hulgaga kaasneda võivat summaarset<br />
keskkonnakoormust (heitmed õhku, jäätmeteke, veekasutus).<br />
Töökorralduses kasutatakse järgmisi viise:<br />
teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahel<br />
ning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega);<br />
juriidiline analüüs (vastavus seadustele);<br />
ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijaga;<br />
programmi ja aruande avalikud arutelud;<br />
vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.<br />
KSH käigus ei viida läbi eraldiseisvaid uuringuid.<br />
Metoodilise abimaterjalina kasutatakse PÕKK KSH tarbeks järgmisi juhendmaterjale:<br />
Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000;<br />
Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic Environmental<br />
Assessment;<br />
Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the<br />
assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment;<br />
Handbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EU<br />
Structural Funds programmes 1998;<br />
Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 final<br />
on Strengthening environmental integration within Community energy policy;<br />
Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in the<br />
European Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM<br />
(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].<br />
7. Alternatiivsete strateegiate hindamine<br />
Hinnatakse PÕKK komisjoni ja töörühma poolt välja pakutavaid ja arutelude käigus<br />
kujunevaid stsenaariume.<br />
NÄITEKS:<br />
Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäolisele<br />
arengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivsele<br />
arengustsenaariumile põlevkivi aastase kasutusmahu järgi:<br />
118
Variant 0– <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi (põlevkivi<br />
kasutavate ettevõtete <strong>arengukava</strong>sid) järgides;<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt;<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud;<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine lõpetatakse aastaks <strong>2015</strong>.<br />
Et põlevkivi<strong>kasutamise</strong> keskkonnamõju sõltub olulisel selle <strong>kasutamise</strong> viisist ja<br />
rakendatavatest tehnoloogiatest, siis eeldusel, ET PÕKK näeb ette piiranguid ühele<br />
või teisele kasutamisviisile või näeb ette meetmeid ühe või teise põlevkivi<br />
kasutamisviis eelistamiseks, võrreldakse keskkonnamõju ulatuse järgi<br />
eelpoolmainitud kaevandamise aastamahust lähtuvate stsenaariumite<br />
alamstsenaariume tulenevalt põlevkivi<strong>kasutamise</strong> viisist (kas põlevkivi põletamine<br />
elektrijaamade kateldes või selle vääristamine põlevkiviõliks ja muudeks toodeteks.<br />
NÄITEKS:<br />
2A – säilib tänane <strong>kasutamise</strong> suhe elektri ja õlitootmise vahel (80/20)<br />
2B – elektri- ja õlitootmise osakaal on võrdne (50/50)<br />
2C – põlevkivi otsepõletamist vähendatakse ja soodustatakse õlitootmist ning selle<br />
baasil sooja ja elektri koostootmist (20/80)<br />
8. Leevendavad meetmed<br />
Hindaja analüüsib PÕKK töögrupi poolt välja töötatud meetmeid ja meetmete puhul,<br />
millega eeldatavasti kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju, esitab hindaja<br />
vastavalt lähteülesandele soovitused pakutud meetmete täiendamiseks või<br />
muutmiseks ning vajadusel pakub välja vajalikke lisameetmeid negatiivse<br />
keskkonnamõju leevendamiseks.<br />
<strong>9.</strong> Huvitatud osapooled<br />
KSH avalikustamise protsessi osapoolteks on kõik eksperdid, huvigrupid ja aktiivsed<br />
kodanikud, kes PÕKK-i vastu huvi tunnevad. Osapoolte kaasamise printsiipideks on<br />
info avalikkus, protsessi läbipaistvus, protsessi dokumenteeritus, avalikkuse poolt<br />
esitatud arvamustega arvestamine või mittearvestamise põhjendamine.<br />
Osapoolte kaasamise intensiivsus jaguneb kaheks:<br />
esimese ringi moodustavad valdkonnaga seotud huvirühmade esindajad ning<br />
teise ringi moodustab laiem avalikkus (muud huvirühmad, aktiivsed kodanikud ja<br />
ühendused).<br />
Hindaja osaleb PÕKK KSH avalikustamises huvirühmade määratlemise ja<br />
koosolekutel vajalike ettekannete tegemisega ja küsimustele vastamisega.<br />
Kõik avalikustamisele minevad materjalid avaldatakse internetis ning esimese ringi<br />
osapooli teavitatakse sellest e-kirjaga ja vajadusel otsepostitusega.<br />
Avalikud koosolekud protokollitakse KKM poolt, KKM annab kommentaare esitanud<br />
osapooltele tagasisidet kommentaaride arvestamise/mittearvestamisega seoses.<br />
Tagasisside materjalide koopiad lisatakse nii KSH Programmile kui ka Aruandele.<br />
<strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong>ga vahetult seotud asutused, ettevõtted ja teised institutsioonid,<br />
keda teavitatakse e-kirjaga (osapoolte kaasamise esimene tase) on järgmised:<br />
Partneri liik Nimetus<br />
Asutused,<br />
ettevõtted<br />
AS Viru Keemia Grupp<br />
Eesti <strong>Põlevkivi</strong> AS<br />
AS Narva Elektrijaamad<br />
Eesti Energia AS<br />
Merko kaevandused OÜ<br />
119
Kiviõli Keemiatööstus OÜ<br />
AS Kunda Nordic Cement<br />
Sillamäe Soojus OÜ<br />
AS Kohtla-Järve Soojus<br />
AS Silbet …<br />
MTÜ-d Eesti Linnade Liit<br />
Eesti Kohalike Omavalitsuste Liit<br />
Eesti Tööandjate Keskliit<br />
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda<br />
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit<br />
Eesti Keskkonnaühenduste Koda<br />
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus<br />
Eesti Ametiühingute Keskliit<br />
Eesti Tarbijakaitse Liit<br />
Eesti Looduskaitse Selts<br />
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon<br />
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon<br />
Eesti Õliühing<br />
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing<br />
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit<br />
Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit<br />
Avalik sektor Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium<br />
Siseministeerium<br />
Rahandusministeerium<br />
Keskkonnaministeerium<br />
Sotsiaalministeerium<br />
Kultuuriministeerium<br />
Ida-Viru Maavalitsus<br />
Lääne-Viru Maavalitsus<br />
s.h. KOV Illuka Vald<br />
Maidla Vald<br />
Kohtla Vald<br />
Sonda Vald<br />
Rägavere vald<br />
Kohtla-Nõmme vald<br />
Kohtla-Järve Linn<br />
Narva Linn<br />
Mäetaguse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Vaivara vald<br />
Aseri Vald<br />
Jõhvi Linn<br />
Teadusasutused Eesti Teaduste Akadeemia<br />
Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu<br />
Tallinna Tehnikaülikool<br />
Tallinna Ülikool<br />
Eesti Põllumajandusülikool<br />
Tartu Ülikool<br />
Tallinna Tehnikakõrgkool<br />
s.h. Instituudid TTÜ Geoloogia Instituut<br />
120
TTÜ Mäeinstituut<br />
TTÜ Soojustehnika Instituut<br />
TTÜ <strong>Põlevkivi</strong> Instituut<br />
EPÜ Keskkonnakaitse Instituut<br />
TÜ Ökoloogia Instituut<br />
TÜ Tehnoloogiainstituut<br />
10. Avalikustamise kava<br />
PÕKK KSH käigus viiakse vastavalt seaduses nõutule läbi 2 avalikku arutelu:<br />
- KSH programmi eelnõu avalikustamine;<br />
- KSH lõpparuande eelnõu avalikustamine.<br />
Avalikustamised viib läbi ja avalikud koosolekud korraldab Keskkonnaministeerium,<br />
kuivõrd Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (§34 lg 2) sätestab,<br />
et avalikustamise viib läbi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja,<br />
kelleks KSH objekti PÕKK puhul on KKM. KSH programm, aruanne ja neile<br />
kaasnevad avalikustatavad materjalid tehakse vähemalt 14 päeva enne avalikku<br />
koosolekut kättesaadavaks KKM Interneti kodulehel. Teate KSH programmi ja<br />
aruande eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu koosolekute ajakavast ja<br />
asukohast avaldab KKM eelnevalt teate Avalikes Teadaannetes ja üleriigilise<br />
levikuga päevalehes.<br />
Keskkonnaministeerium viib läbi avalikustamise järgmise kava alusel:<br />
Tegevus Meetod Toimumise koht ja aeg<br />
KSH programmi eelnõu<br />
avalikustamine<br />
Internetis http://www.envir.ee/<br />
17.07.-15.08. 2006<br />
KSH programmi avalik<br />
arutelu<br />
Avalik<br />
koosolek<br />
KKM Suures saalis Tallinn Narva<br />
mnt 7a, 0<strong>9.</strong>08.2006; Maidla vallas<br />
Savala rahvamajas, 15.08.2006<br />
KSH aruande eelnõu<br />
avalikustamine<br />
Internetis http://www.envir.ee/<br />
01.11.-15.11.2006*<br />
KSH aruande avalik arutelu Avalik<br />
koosolek<br />
KKM Suures saalis Tallinn Narva<br />
mnt 7a, novembri lõpus 2006*<br />
Kinnitatud KSH aruande<br />
avalik väljapanek<br />
Internetis http://www.envir.ee/<br />
täpne kuupäev selgub pärast SMH<br />
aruande eelnõu valmimist<br />
* võib muutuda sõltuvalt PÕKK eelnõu esimese variandi valmimisest<br />
11. Järelevalve ja seire<br />
Hindaja analüüsib PÕKK töögrupi poolt väljatöötatud ettepanekuid järelevalve ja<br />
seire teostamiseks olulise keskkonnamõjuga tegevuste üle ja esitab vajadusel<br />
soovitusi nende ettepanekute täiendamise/muutmise osas.<br />
121
Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on vastavalt KMH ja KJS seadusele<br />
Keskkonnaministeerium.<br />
12. KSH aruande sisukord<br />
Lähtuvalt seadusandlusest ja PÕKK lähteülesandest on <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong><br />
<strong>arengukava</strong> strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande sisukord järgmine:<br />
Lühikokkuvõte (peamised tulemused).<br />
Sissejuhatus.<br />
PÕKK eesmärgid ja vajadus.<br />
PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.<br />
PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegiliste<br />
eesmärkidega.<br />
<strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> keskkonnamõjude ülevaade<br />
KSH metoodika.<br />
Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.<br />
Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.<br />
Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.<br />
Hindamistulemuste lühikokkuvõte.<br />
KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks.<br />
Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.<br />
Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu.<br />
<strong>Lisa</strong>d:<br />
KSH programm.<br />
Teised materjalid (nt avalikustamisega seotud materjalid, koosolekute protokollid,<br />
ettepanekud ja tagasiside jms).<br />
Info:<br />
PÕKK kohta:<br />
Akad. Anto Raukas<br />
PÕKK Töörühma juht<br />
Tel.: 5011827<br />
E-mail: anto.raukas@gi.ee<br />
ja<br />
Janne Tamm<br />
Keskkonnaministeeriumi<br />
keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakond<br />
peaspetsialist<br />
Narva mnt 7a, 15172, Tallinn<br />
Tel: 626 2980<br />
Fax: 626 2801<br />
E-mail: janne.tamm@envir.ee<br />
SMH kohta:<br />
Valdur Lahtvee<br />
SEI-Tallinn<br />
Pk. 160<br />
Tallinn 10502<br />
Tel: 627 6102<br />
Fax:627 6101<br />
E-mail: valdur.lahtvee@seit.ee<br />
122
LISA 1: KSH Programmi avaliku arutelu koosolekute protokollid<br />
„<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu<br />
protokoll<br />
Arutelu toimumise aeg: 0<strong>9.</strong> august 2006, kl 15.00 – 17.00<br />
Arutelu toimumise koht: Keskkonnaministeerium, Narva mnt 7a<br />
Arutelust osavõtjad: Rein Raudsep, Valdur Lahtvee, Enn Kaup, Eevi Kuht, Helju<br />
Viilop, Peep Vassiljev, Hardi Murula, Andrea Eiche, Peep Siitam, Robert Karpelin,<br />
Taimi Parve, Ants Pauls, Jaanus Purga, Jaak Jürgenson, Erik Puura, Eha Reitelmann,<br />
Aivar Vaino, Rein Talumaa, Lembit Vali, Mihkel Veiderma, Maie Kiisel, Marko<br />
Pomerants, Katrin Ritso, Kärt Mae, Enno Reinsalu, Tiiu Soans, Tõnis Meriste, Timo-<br />
Mati Pall.<br />
Rein Raudsep avab keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi<br />
avaliku arutelu. Paljud kohalviibijatest võtsid osa ka ümarlaua koosolekust. Seadus<br />
näeb ette vähemalt ühe korra avalikustamist KSH programmi jaoks ja ühe korra<br />
aruande jaoks. Teine programmi arutelu on Savala Rahvamajas 15. augustil ning kui<br />
kõike ei jõuta ikkagi öelda, siis võib teha arutelusid rohkem. Täna väljaöeldud<br />
arvamusi võimaluse korral arvestatakse. Juhul kui nad on programmi suhtes<br />
destruktiivse iseloomuga, siis neid arvestada ei saa. Hea oleks kui öeldaks midagi<br />
programmi kohta, sest programm on aruande lähteülesanne. KSH on erilise<br />
tähtsusega, sest põlevkivi mõjutab meid kõiki. <strong>Põlevkivi</strong> on riigi omandis ning andes<br />
välja kaevandamise lube ja uuringulube, annab riik põlevkivi arendaja kasutusse. Kui<br />
riigil ei ole <strong>arengukava</strong>, siis on väga raske seda protsessi juhtida. Kui loa taotlus on<br />
õigesti vormistatud, puuduvad juriidilised alused loa andmisest keelduda.<br />
Alusmaterjal on „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik <strong>arengukava</strong> aastani<br />
<strong>2015</strong>“, millest lähtuvalt koostatakse ka põlevkivi <strong>arengukava</strong> kuni <strong>2015</strong>. aastani.<br />
Arengukavale tuleb lisada ka rakendusplaan. Vabariigi Valitsusele <strong>arengukava</strong><br />
esitamise tähtaeg on 1. mai <strong>2007</strong>. Valitsusel on võimalus seda enne kinnitamist lasta<br />
parandada, täiendada jne.<br />
Valdur Lahtvee tutvustab „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“<br />
(PÕKK) KSH programmi: <strong>Põlevkivi</strong>maardla piirneb läänest Loksa ja Kadrina vallaga<br />
ning idast Narva jõega. <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine mõjutab otseselt neid, kes elavad varude<br />
peal ning ka neid, kes tarbivad elektrit. Kui põlevkivi <strong>kasutamise</strong>le seada<br />
mingisugused piirangud, siis võib see kajastuda põlevkivist valmistatavate toodete<br />
hulgas, k.a elektrihinnas. KSH objektiks on riiklik <strong>arengukava</strong>, mida veel ei ole<br />
olemas. Koostamise protsessi juhib Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamist<br />
juhib komisjon ning koostab töögrupp. Info jõudmiseks osapoolteni on moodustatud<br />
ka põlevkivi ümarlaud. <strong>Põlevkivi</strong>ga seotud dokumendid on kõik saadaval<br />
Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel ning paberkandjal kas<br />
Keskkonnaministeeriumi või omavalitsuste vahendusel. KSH eesmärgiks on<br />
keskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade <strong>kasutamise</strong><br />
poliitikatesse; põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> kooskõlla viimine EL ja Eesti<br />
keskkonna ja regionaal<strong>arengukava</strong>dega; põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
strateegiliste suundade (stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine<br />
ning ettepanekute koostamine <strong>arengukava</strong> realiseerimisega kaasneda võivate<br />
negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. KSH-ga tahame hinnata nii<br />
strateegiaid kui ka <strong>arengukava</strong>s välja pakutavaid meetmeid ja viia need kooskõlla<br />
teiste riiklike <strong>arengukava</strong>dega. Hindamise käigus anname soovitusi koostajatele, et<br />
kavas kõiki aspekte arvesse võetaks. Üheks eesmärgiks on avaliku arutelu<br />
korraldamine ja tagasiside saamine erinevates sfäärides, mis on oluline ka <strong>arengukava</strong><br />
123
sisu tarbeks. Ootame tagasisidet sisu kohta ja meiepoolne tagasiside jõuab ka selle<br />
esitajatele. Töögruppi kuulub 6 inimest, keda juhib Anto Raukas. KSH ajakava on<br />
vastavuses kogu põlevkivi kava koostamise tähtaegadega. Programmi avalikustamine<br />
lõpeb 15.08.2006 ja selle aja jooksul ootame ettepanekuid programmi suhtes, peale<br />
seda läheb aeg lukku ja programm esitatakse kinnitamiseks. Aruande avalikustamine<br />
toimub kahes etapis. Kinnitatud programm ja aruanne saavad avalikkusele<br />
kättesaadavaks interneti vahendusel. Avalikkuse poolt esitatud arvamusi arvestame, et<br />
tagada läbipaistvus. Huvigruppe saab täiendavalt protsessi lülitada ja nendega me<br />
suhtleme aktiivselt kas posti või meili teel. Avalikkust teavitatakse meedia kaudu.<br />
Tagasiside arvestamine on oluline ja kirjalikult saabunud arvamused kajastuvad<br />
lisadena. Võimalusel ettepanekuid arvestatakse, mittearvestamisel antakse<br />
Keskkonnaministeeriumi poolt tagasiside mittearvestamise põhjustest. Kõik<br />
protokollid kajastuvad aruandes lisadena. <strong>Lisa</strong>infot saab tagasiside kohta Janne<br />
Tammelt (tel 626 2980, e-post: janne.tamm@envir.ee) ja minult KSH kohta<br />
(valdur.lahtvee@seit.ee, 627 6102).<br />
KSH-d hinnatakse kaalutledes põlevkivi kaevandamise erinevaid viise ja kasutamist<br />
erinevatel viisidel. PÕKK-is toodud eesmärke võrreldakse senikehtivate riiklike<br />
keskkonnavaldkonna ja regionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalaste piirangute<br />
määratlemisel lähtutakse:<br />
• Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest.<br />
Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist. Kavas<br />
endas on kindlasti kirjeldatud sotsiaalset mõju. Hindamine peab olema<br />
kvalitatiivne.<br />
• Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad: taastuvate ja taastumatute<br />
loodusvarade kasutust, maakasutust; looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura<br />
2000 aladele; heitmeid õhku ja kliimamuutust; vee- ja pinnasereostust;<br />
jäätmeteket; inimeste tervist; regionaalseid erisusi.<br />
• Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasneda<br />
piiriülene keskkonnamõju.<br />
Hindamisel kasutatakse seitsmepalli skaalat ja vaadeldakse, kas mõju on positiivne<br />
või negatiivne. Kindlasti on hinnang mingil määral subjektiivne. Ühele või teisele<br />
keskkonnaaspektile kujuneb summaarne mõju aspektide hinnangute liitmisel. Seejärel<br />
võrreldakse erinevaid stsenaariume ja nende summaarseid väärtusi. Sel juhul saab<br />
võrrelda, milline stsenaarium oleks keskkonna suhtes positiivsem.<br />
Töövormidena kasutame teksti- ja sisuanalüüsi, arutelusid, avalikke koosolekuid ja<br />
vajadusel konsulteerime teiste ettevõtetega. Kindlasti on väga oluline see, millised<br />
stsenaariumid saavad põlevkivi <strong>kasutamise</strong> kava sisuks. Me ei tea, millise variantsuse<br />
tasemel stsenaariumid tulevad, kuid näidetena võib tuua sellised variandid: põlevkivi<br />
kasutamine jätkub piiranguteta ja tänaseid arengutrende järgides; põlevkivi<br />
kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane kasutusmaht suureneb<br />
hüppeliselt; põlevkivi <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud; põlevkivi<br />
kasutamine lõpetatakse aastaks <strong>2015</strong>. Mainides ka ELK avaldust põlevkivi <strong>kasutamise</strong><br />
kohta, mis kutsub põlevkivi kasutama vaid rahva üldistes huvides, kasutades seda<br />
võimalikult vähestes kogustes ja parima olemasoleva tehnoloogiaga. <strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>kasutamise</strong>le seab piirangud looduskaitseala, mille all on põlevkivi varud muudetud<br />
passiivseks. Väga selgelt on olemas erinevate huvigruppide konflikt. On olemas ka<br />
alamstsenaariumid, mis lähtuvad tulenevalt põlevkivi <strong>kasutamise</strong> viisist.<br />
On laekunud 6 kirjalikku ettepanekut. Esimene neist Keskkonnaministeeriumist<br />
Veronika Veršilt sõnastuse täpsustuse kohta. Peep Siitamilt tuli ettepanek mitte<br />
lähtuda regionaal<strong>arengukava</strong>dest, sest avalik huvi peaks olema kõrgem kui kohalik<br />
124
huvi. Tänaste avatud kaevanduste kaevandamisel jätkub põlevkivi 25. aastaks. Teine<br />
ettepanek on suunatud stsenaariumite variantsuse tõstmiseks ja defineerida täpsemalt<br />
põlevkivikastutust ja poliitilisi eelistusi, mis on ettepanek kava koostajatele. Kolmas<br />
ettepanek Erik Puuralt oli subjektiivsuse vähendamiseks täiendada ja muuta<br />
keerulisemaks hindamise metoodikat. Paraku ei saa komplitseerituma meetodiga<br />
midagi enamat saavutada, sest suhteliselt sama tulemuse saab ka praeguse välja<br />
pakutud hindamisskaala abil. Samas ei ole metoodika täiendamise jaoks ajaressurssi<br />
ega ka vahendeid. Seetõttu ettepanekut ei saa arvestada. Mis puudutab stsenaariumite<br />
täpsustamist ja variantsuste tõstmist, siis sel juhul on ettepanek juba töögrupini<br />
jõudnud. Neljas ettepanek Hella Riisalult sõnastust lihtsustada ja arusaadavamaks<br />
muuta, on samuti arvesse võetud. Järgmine ettepanek tuli Eesti Looduskaitse<br />
Seltsilt<br />
käsitleda regionaalseid mõjusid ning lisada hindamisskaalale miinus lõpmatus. Meie<br />
oleme lähtunud varasemate KSH-de koostamise juures sellest, kas teatud meede on<br />
lubatud ning nähes, et mingi strateegia viib mõju ületamiseni, siis me elimineerime<br />
selle tegevuse. Kumbagi ettepanekut ei tahaks arvestada. Kuues ettepanek oli<br />
Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudilt (RAKI), milles kirjutati, et<br />
hinnataks<br />
kaevandamise mõju ja rekultiveerimise teemat ning tuleks käsitleda rõhutatult<br />
maastikulist väärtust. See on rohkem nõuks <strong>arengukava</strong> koostajatele. Nende<br />
ettepanekutega arvestatakse.<br />
Seejärel avab Valdur Lahtvee tänase arutelu, paludes ettepanekud sõnastada<br />
võimalikult selgelt ja arusaadavalt, et nendele saaks vastata.<br />
Rein Raudsep: Kui tekkis küsimusi, siis palun need esitada.<br />
Marko Pomerants: Minu küsimus puudutab arendaja rolli, selles kavas on<br />
nimetatud<br />
huvigruppe ning kui võtta seaduste järgi, siis kuulub sinna ka arendaja. Kas ei tuleks<br />
käsitleda riiki ärilise huvigrupina, sest tänasel päeval käitub riik ärimehena? Teiseks<br />
metoodikast: juttu on erinevatest aspektidest, kuid puudub julgeoleku aspekt.<br />
Kolmandaks, mainitud alternatiivsed stsenaariumid: mis oleks, kui kaevandaks<br />
olemasolevatelt aladelt vähem ja mõnelt teiselt alalt veel juurde?<br />
Valdur Lahtvee: Arendajaks on praeguses protsessis Keskkonnaministeerium, kes<br />
esindab riiki. Äriprojektide arendajaid meil ei ole siin all mõeldud. Me oleme<br />
püüdnud kirja panna ettevõtted, kes põlevkiviga tegelevad. Arengukava on vaja ka<br />
selleks, et igaüks ei hakkaks oma maa alt kaevandama. Arengukava koostamise<br />
algatamine peaks olema jõudnud iga huviliseni, näiteks meedia kaudu. Kes on<br />
aktiivne, saab ka protsessis kaasa lüüa. Julgeoleku riske vaagitakse kava koostamise<br />
käigus. Skaala järgi saab mingil määral hinnata ka julgeoleku riske. Hinnatavate<br />
aspektide hulka võib julgeoleku lisada küll. Alternatiivsete stsenaariumite kohta ei saa<br />
täna täpsemalt midagi öelda, see selgub töö käigus. Komisjoni kaudu saab töögrupile<br />
stsenaariumite lisandumiseks ettepanekuid ja ülesandeid lisada.<br />
Peep Vassiljev: Valdur Lahtveele küsimus, miks PÕKK-i esimeses punktis<br />
alusuuringute loetelus ei ole nimetatud omavalitsusi?<br />
Valdur Lahtvee: <strong>Lisa</strong>n omavalitsused.<br />
Peep Vassiljev: Kooskõlastusringist ministeeriumide vahel: miks ei võiks olla<br />
kooskõlastusring ka Eesti Maaomavalitsuste ja Linnade Liidu poolt?<br />
Valdur Lahtvee: See jääb minu pädevusest ja KSH pädevusest välja, kuid me<br />
püüame neid sinna kaasata siis, kui <strong>arengukava</strong> eelnõu on valmis.<br />
Peep Vassiljev: Kui Riigikogu eelnõud käivad Maaomavalitsuste ja Linnade<br />
Liidust<br />
125
läbi, siis miks ei võiks nii olulist dokumenti sinna sisse lülitada?<br />
Veel regionaalplaneeringutest,<br />
Valdur Lahtvee lubab sellel teemal rääkida Keskkonnaministeeriumiga.Peep<br />
Vassiljev: Kelle poolt lülitati PÕKKi komisjoni erafirma esindaja Peep Siitam?<br />
Rein Raudsep: See küsimus ei puuduta ainult Peep Siitamit, vaid põlevkivi<br />
kaevandajate ja kasutajate esindajaid komisjonis ning see oli juhtkonna otsus.<br />
Põhiline oli see, et töögrupist puuduksid inimesed, kes olid seotud alusuuringute<br />
koostamisega. Alusuuringud teostati TTÜ erinevate instituutide poolt.<br />
Taimi Parve: Mis aasta geoloogiline dokumentatsioon on kasutusel alusuuringutes?<br />
Rein Raudsep: Alusuuringud tehti 2005. aastal.<br />
Taimi Parve: Aga puurtööd?<br />
Rein Raudsep: Arvestatakse ka neid, mis tehti nõukogude ajal, sest Eesti oli<br />
geoloogiliselt hästi uuritud.<br />
Taimi Parve: Mis on KSH objekt?<br />
Valdur Lahtvee: Arengukava ning selle stsenaariumid, eesmärgid ja tegevused.<br />
Taimi Parve: Väidan,et inimene on sama suur ressurss kui põlevkivi ja<br />
Sotsiaalministeeriumi dokumentatsioonis on selgelt öeldud, et tema ülesannete hulka<br />
kuulub keskkonnamõjude kooskõlastamine.<br />
Valdur Lahtvee: Sotsiaalseid probleeme käsitletakse ning seetõttu on ka töögrupis<br />
sotsioloog.<br />
Taimi Parve: Sotsiaalministeeriumi ülesanne on, et peab olema<br />
keskkonnatingimuste<br />
tervise seire, kuidas te seda rakendate?<br />
Valdur Lahtvee: Seiret rakendab riik meie aruandeid kasutades.<br />
Rein Raudsep: KSH on andmete kokkuvõtmine, mitte uuring. Terviseseire kohta<br />
ütlen, et <strong>arengukava</strong>le koostatakse ka rakendusplaan. <strong>Lisa</strong>ks sellele on TLÜ teaduril<br />
Mai Luugil plaanis teha teatud täiendavaid uuringuid <strong>arengukava</strong> käigus.<br />
Taimi Parve: Aga sotsioloog ja tervisespetsialist valdavad erinevaid valdkondi ning<br />
kui sotsioloog sellega tegeleb, ei ole kaetud terviseprobleemid.<br />
Valdur Lahtvee: Ümarlauas pakuti välja, et Sotsiaalministeerium peaks olema<br />
kaasatud põlevkivi komisjoni. Ka Olavi Tammemäe ütles, et see on võimalik ning<br />
ootame Sotsiaalministeeriumi võimalikku ettepanekut.<br />
Rein Raudsep: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja<br />
Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on nimetamise<br />
järjekorras kõige tähtsamad ministeeriumid, keda on nimetatud Riigikogu poolt vastu<br />
võetud dokumendis ja kes peavad selle <strong>arengukava</strong>ga tegelema.<br />
Hardi Murula: On mainitud, et ei ole selle lepingu raames piisavalt ressursse (aega,<br />
vahendeid). Kas sellest juhtuvalt ei jää paljud head ettepanekud hindamata ja läbi<br />
arutamata?<br />
Rein Raudsep: Ressursse ei ole kunagi liiga palju (ajaressurss, inimressurss,<br />
rahandus- ja majandusressurss). Kui me jääme hätta, siis pöördume Vabariigi<br />
Valitsuse poole.<br />
Mihkel Veidrema: Keskne küsimus on põlevkivi ressursi hindamine. Seda ei saa<br />
teha<br />
ilma põhjaliku analüüsita. Ressurss erinevates piirkondades on geoloogiliselt ja<br />
kvaliteedilt erinev. See mõjutab kaevandamise viise, keskkonnamõjusid ja mul on<br />
tunne, et ressursi hindamine on jäänud kuidagi tahaplaanile ning ei sisaldu ka piisavalt<br />
antud programmis. Ressurss mõjutab logistikat, teede paigutust ja pikkust,<br />
majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid jne. Tahan rõhutada ressursi hindamise<br />
vajalikkust kõikidest aspektidest ja Keskkonnaministeeriumi ülesanne peaks olema<br />
126
põlevkivi <strong>kasutamise</strong> efektiivsuse leidmine. Vähendada maavara kadusid<br />
kaevandamisel ja rikastamisel. Nõuded ressursi kvaliteedi juures tehnoloogiate<br />
<strong>kasutamise</strong>l on erinevad. On vaja tõsta nõudeid kauba suhtes. Ühesõnaga, ma kutsun<br />
üles konkreetsusele. Üldine kava ei anna midagi, tuleb analüüsida põhjalikult, sel<br />
juhul saab materjalidele toetuda ka tulevikus.<br />
Valdur Lahtvee nõustub, et tuleks läheneda konkreetsemalt tegevuste ja eesmärkide<br />
suhtes, sest see on üldine viga meie riigi <strong>arengukava</strong>del. Ettepanek edastatakse<br />
töörühmale.<br />
Katrin Ritso: Kuidas hinnatakse KSH raames kumulatiivseid mõjusid? Arengukava<br />
peaks sisaldama visiooni, millised peaksid olema kaevandused rekultiveerimise<br />
kohapealt?<br />
Valdur Lahtvee: Edastan ettepaneku rekultiveerimise kohta, kuid kumulatiivseid<br />
mõjusid me hindame kaudsete mõjude all.<br />
Rein Raudsep teeb ettepaneku asuda sõnavõttude juurde.<br />
Erik Puura: Ettepanekud olid kirjalikult esitatud ja esimene pool on tagasilükatud<br />
ressursside puudumise tõttu.<br />
Valdur Lahtvee väidab, et hindamismeetodi keerulisemaks muutmine ei ole<br />
vajalik..<br />
Erik Puura: Intuitiivselt on tunne, et kui 6 eksperti hindavad, siis Eestis sel juhul<br />
võib leiduda piisavalt inimesi, kes soovivad vaidlustada nende ekspertide hinnanguid.<br />
Kui hindamiskriteeriumid ei ole kvantitatiivselt kindlamini paika pandud, siis võib<br />
tekkida komplikatsioone. Mulle tundub, et see läheb liiga lihtsat teed, kus ei ole sisu<br />
ja erineva kaalu arvestamist. Kas ei ole selliseid konflikte ette programmeeritud?<br />
Valdur Lahtvee: <strong>Põlevkivi</strong>kaevandamine on väga suure keskkonnamõjuga ja need<br />
arvud on kõik teada. Vaidluspunkt on <strong>arengukava</strong>s selles: kes, kus, milleks ja kui<br />
palju<br />
kaevandab. Mõjud on erinevate tempode juures erinevad ja seda me arvestame.<br />
Küsimus on selles, kas seatakse mingisuguseid piire kasutatavatele tehnoloogiatele?<br />
Põhjavee väljapumpamise probleemi arutatakse ja üritatakse leida lahendusi. Igaühel<br />
on võimalik vaielda nende skaalade hindamise üle, kuid usun, et see ei ole <strong>arengukava</strong><br />
puhul põhiline probleem. Ma väidan vastu, et ei ole abi hindamismetoodika<br />
komplitseeritumaks muutmisel.<br />
Rein Raudsep: Probleeme hindamissüsteemiga võib tulla, kuid antud hetkel ma ei<br />
näe võimalusi antud vaidlusest välja tulla.<br />
Valdur Lahtvee räägib eelmistest kogemustest ning erinevate ekspertide<br />
kaasamisest,<br />
mis vähendab arvamuste subjektiivsust.<br />
Peep Vassiljev: Kas <strong>arengukava</strong> töös on jutuks olnud Ida-Virumaal ja Lääne-<br />
Virumaal leiduva radooni olemasolu? Kindlasti tuleks radooni temaatikat oma töös<br />
kasutada. Rein Raudsepale oleks küsimus muinsuskaitseobjektide kaitse ja kinnisvara<br />
hindade muutuste kohta.<br />
Rein Raudsep: Abiminister lubas ümarlaua arutelus arvestada<br />
muinsuskaitseobjekte.<br />
Mis puutub radooni, siis see on väga hea küsimus. Radoon on probleem karstialadel ja<br />
loodusliku levikuga radooniga on probleeme. Radooni levikut on uuritud juba hulk<br />
aega<br />
Valdur Lahtvee arutleb selle üle, kuidas käsitleda muinsuskaitseprobleeme<br />
põlevkiviga seotult <strong>arengukava</strong>s.<br />
Jaanus Purga küsib Lahtveelt metoodika kohta: Mis tegevus saab positiivse hinde?<br />
Milleks on +3? Ma olen nõus, et keerulisuse koha pealt ei ole metoodikal erilist<br />
127
tähtsust ja seda tähtsustatakse üle. Kindel on see, et kumulatiivne mõju on suurem.<br />
Sina, kui ekspert peaksid pakkuma välja meetmeid, mis seda mõju leevendaksid. Ma<br />
soovitan metoodika valikul mitte tekitada liigseid probleeme<br />
Valdur Lahtvee: On küll võimalik positiivset hinnangut saada. Näiteks: kui Kiviteri<br />
tehnoloogiaga lõpetada peale 2010 aastat õlitootmine, siis annab see positiivse<br />
hinnangu.<br />
On võimalik näiteks panna ka piirangud vee väljapumpamisele, et kasutataks<br />
meetmeid vee väljapumpamise vähendamiseks. Seejärel saab jällegi positiivse<br />
hinnangu. Kaevandamislubade väljaandmisel selliste piirangute seadmine on meede,<br />
mis hoiab keskkonda.<br />
Rein Raudsep: Meenutades seda, mida ümarlauas räägiti, kus mainiti ka<br />
põlevkiviseaduse tegemist. Arengukava ei ole õigusakt. Arengukava sel juhul midagi<br />
olemasolevat ei muuda.<br />
Marko Pomerants: Üks asi on, kuidas teha head <strong>arengukava</strong>, ja teine on see, kuidas<br />
seda <strong>arengukava</strong> hinnata. Ma olen kindel, et hinnangut anda on lõppude lõpuks<br />
võimalik. Me peaksime siin ruumis arutama, kuidas saaks programmi teha paremaks.<br />
Peaks saama selgeks, mis on kava sisu.<br />
Rein Raudsep: On veel ettepanekuid?<br />
Taimi Parve: Ettepanek on Pandivere veekaitseala põhjavett kaitsta. Praeguse töö<br />
käigus on vajalik koostada Pandivere veekaitse eeskirjad.<br />
Valdur Lahtvee: Kas ettepanekut võiks tõlgendada nii, et te teete ettepaneku<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>arengukava</strong> koostavale töögrupile, et nad näeksid ette meetmeid,<br />
millega muuta endise Pandivere veekaitseala piiresse jäävad varud passiivseteks?<br />
Taimi Parve: Jah, mõjupiirkonnas.<br />
Valdur Lahtvee: Ettepanek pannakse kirja ja edastatakse töögrupile.<br />
Rein Raudsep: On aktiivsed varud ja passiivsed varud. Passiivne varu on eelkõige<br />
kaitsealade all. Vähene varu, mis Pandivere all on, on praegu aktiivne.<br />
Vähetõenäoline on see, et passiivsed varud muudetakse aktiivseks, kuid aktiivseid<br />
võib viia kindlatel põhjustel passiivseks.<br />
Enn Kaup: Üks märkus oli kinnisvara väärtusest, kas ei oleks mõtet seda eraldi välja<br />
tuua?<br />
Valdur Lahtvee: Seda käsitletakse regulaarsete erisuste all. Kui kinnisvara hinnad<br />
kaevandamise piirkonnas vähenevad, siis tähendab see seda, et regulaarsed erisused<br />
süvenevad ja see saab negatiivse hinnangu. See saab sel moel kajastatud.<br />
Enn Kaup: Aga eraldi reana?<br />
Valdur Lahtvee: Pigem arvan, et kui eraldi reana kõiki asju lisada, valgub<br />
<strong>arengukava</strong> laiali ja see lööb hindamise proportsioonid paigast ära.<br />
Marko Pomerants: Ilmselt ei tasu detailsuse astmelt kavalt eriti midagi loota. Sest<br />
enne, kui kuskil varad käiku lähevad, tehakse kaevandamisele eraldi KMH, mis on<br />
konkreetsem. Ega selle <strong>arengukava</strong>ga praegu kõike ära ei lahenda.<br />
Rein Raudsep: Arengukavaga peab olema mõõdukas. Kõik <strong>arengukava</strong>ga seotud<br />
dokumendid on pandud lisadena. Kava on kontsentraat ja lisad ollus, millele kava<br />
baseerub.<br />
Taimi Parve: Kas on olemas ka keskkonnalased piirnormid, mille ületamisel<br />
kaevandus kinni pannakse?<br />
Valdur Lahtvee: Me ei arvesta iga konkreetse kaevanduse juures, kuid üldises<br />
plaanis arvestame. EL direktiivid on meile kohustuslikud.<br />
Eha Reitelmann: Arengukavas ei sisaldu kindlat loetelu, kus kaevandused avatakse.<br />
Kuidas siis on üldse võimalik mõjusid analüüsida?<br />
Valdur Lahtvee: Hetkel ma veel ei tea, mis saab kavas olema, kuid ei saa kindlalt<br />
128
väita, et seda ei ole.<br />
Rein Raudsep: Kava peab sisaldama üldiselt seda: kus, milleks, kui palju, millal ja<br />
kuidas kasutatakse põlevkivi. Täiesti erineva keskkonnamõjuga on pealmaakaevandus<br />
ja allmaakaevandus.<br />
Valdur Lahtvee: Tänase maapõueseaduse järgi võib kaevandada seal, kus on<br />
aktiivsed varud, kus on antud kaevandamise load. Antakse välja erinõuded<br />
kaevandamise meetmetele ja rekultiveerimisele. Selle <strong>arengukava</strong>ga võib muuta<br />
varude seisundit.<br />
Eha Reitelmann: Kas <strong>arengukava</strong>s saaks käsitleda põlevkivi tegelikku hinda?<br />
Valdur Lahtvee: See tähendaks põhjalikku kulu tulususe hindamist. Ma ei ole<br />
näinud<br />
ühtegi dokumenti, kus sellest räägitakse. See kajastub kindlasti põlevkivist saadud<br />
toodete hinnas, ökoloogilise maksureformi strateegia kooskõlastamisel.<br />
Rein Raudsep: Teie ettepanek protokollitakse ja saab esitatud. Selle vastu ei saa<br />
midagi olla, loodame, et valitsus võtab vastu <strong>arengukava</strong>, mis leiab kompromissi<br />
kõigi<br />
osapoolte vahel. Kes ei ole soovinud oma arvamust veel esitada, saab seda teha<br />
kirjalikult kuni 15. augustini või siis 15. augustil Maidla vallas Savalas. Tänaseks<br />
loeme avaliku arutelu lõppenuks. Aitäh.<br />
Rein Raudsep Timo-Mati Pall<br />
Arutelu juhataja Protokollija<br />
*********************************************************************<br />
„<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu<br />
protokoll<br />
Arutelu toimumise aeg: 15. august 2006, kl 13.00 – 16.30<br />
Arutelu toimumise koht: Maidla vald, Savala rahvamaja<br />
Arutelust osavõtjad: Avalikustamist viisid läbi Rein Raudsep ja Valdur Lahtvee,<br />
osavõtjate nimekiri lisana eraldi lehel.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> (edaspidi PÕKK) keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi tutvustava avaliku arutelu avab<br />
Maidla vallavanem Hardi Murula. Ta avaldab meelehead, et tuldi kuulama<br />
ettepanekuid kohta, kus põlevkivi leidub. Maidla vallal on põlevkivi tunduvalt<br />
rohkem, kui nad seda ise sooviksid. Täna on külas Keskkonnaministeeriumi<br />
keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep ja KSH ekspert<br />
Valdur Lahtvee.<br />
Hardi Murula annab sõna Rein Raudsepale.<br />
Rein Raudsep: Tavapäraselt tehakse selliseid avalikke arutelusid vähemalt ühe<br />
korra<br />
programmi jaoks ja ühe korra aruande jaoks. <strong>Põlevkivi</strong> puudutab tervet Eesti<br />
elanikkonda ja mingil määral ka naaberelanikke. Kõikidel siinviibijatel palun end<br />
kirja panna registreerimislehele. Tänases päevakorras on kõigepealt lühike<br />
informatiivne ülevaade, seejärel saab sõna Valdur Lahtvee ja räägib PÕKKi<br />
<strong>arengukava</strong> KSH programmist, mille avalik arutelu on täna teist korda. Seejärel<br />
järgneb küsimuste esitamine ning lõpuks ettepanekud.<br />
Kõik algas 2004. aastal Riigikogu poolt vastu võetud „Kütuse ja energiamajanduse<br />
pikaajalise <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong>ga aastani <strong>2015</strong>“. Selle lõpus on tabel, mis kohustab<br />
Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning<br />
Rahandusministeeriumi koostama eraldi „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
<strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“. 2005. a tehti alusuuringud, mille tellis Majandus- ja<br />
129
Kommunikatsiooniministeerium. Alusuuringute teostajaks olid TTÜ erinevad<br />
instituudid. Juriidiliselt tehti otsus PÕKKi koostamiseks 11. juulil 2006 Vabariigi<br />
Valitsuse poolt. Kava koostamine on avalik protsess. Praeguseks on loodud kolm<br />
gruppi, kes peavad hoolitsema <strong>arengukava</strong> valmimise eest. Töögrupp koosneb 6<br />
liikmest ning sealsed inimesed ei ole seotud alusuuringute tegemisega, mis oli ka<br />
meie eesmärk töögrupi liikmete valimisel. Töögruppi juhib akadeemik Anto Raukas,<br />
kellel on piisavalt kogemusi selle töö tegemiseks. Komisjonis on hetkel 16 liiget.<br />
Komisjon on abiliige otsuste tegemisel ja on siiani käinud koos kaks korda.<br />
Kolmandaks üksuseks on ümarlaud, kus on 20 liiget valitsusvälistest<br />
organisatsioonidest ja kohalikest omavalitsustest. Ümarlaud nähtavat tööd ei tee, kuid<br />
on kursis kõigi <strong>arengukava</strong>ga toimuvast ning tema eesmärk on laiapinnaline<br />
avalikkuse teavitamine. Valdur Lahtvee tutvustab täpsemalt KSHd. Praegu hinnatakse<br />
seda, mida veel ei ole. Hinnatakse strateegiliselt, mida toob <strong>arengukava</strong>ga planeeritav<br />
põlevkivi kasutamine. Põhidokument tehakse paralleelselt KSHga. Probleeme tekitab<br />
see, et hinnatakse seda, mida ei ole, kuid Valdur selgitab, kuidas seda tehakse.<br />
Rein Kaup: Sissejuhatusest võib aru saada, et kogu protsessiga on seotud ainult<br />
Keskkonnaministeerium. Kas minul kohaliku elanikuna ei ole midagi teha? Maidla<br />
vald on täna see tõukejõud, miks me siin istume. Võidelda Ida-Virumaa eest!<br />
Rein Raudsep: Valitsusasutuste tasemel tegeleb <strong>arengukava</strong>ga kolm ministeeriumi.<br />
Esimesel kohal on Keskkonnaministeerium, seejärel Majandus- ja<br />
Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. Omavalitsused ja<br />
avalikkus on kogu protsessis suur jõud, mida ei jäeta <strong>arengukava</strong> koostamisel kõrvale.<br />
Meil kõigil on praktiline vajadus <strong>arengukava</strong> koostamiseks, sest<br />
Keskkonnaministeeriumis seisab hetkel ca 15 taotlust põlevkivi kaevandamise ja<br />
uurimise lubade saamiseks, mille menetlemine on peatatud kuni <strong>arengukava</strong><br />
valmimiseni. Vastavalt haldusmenetlusseadusele me ei saa keelduda taotluse<br />
menetlemisest, kui taotlus on vastavalt seadustele esitatud ja koostatud. Kaugema<br />
nägemuse saamiseks on vajalik PÕKK. <strong>Põlevkivi</strong> on riigi omand ja juhtida protsessi<br />
ilma kaugema nägemuseta on võimatu.<br />
Põhiküsimus täna on PÕKKi KSH programm. Programm on teisisõnu lähteülesanne.<br />
Valdur Lahtvee: Olen SEI juhataja ja PÕKKi puhul KSH hindaja rollis ning püüan<br />
teile edastada KSH programmi eelnõu põhimõtteid. Eesti põlevkivimaardla piirneb<br />
läänest Loksa ja Kadrina vallaga ning idast Narva jõega. <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine<br />
mõjutab vahetult neid, kes elavad varude peal, kuid ka neid, kes tarbivad elektrit. 95%<br />
elektrist toodetakse täna põlevkivist. PÕKKi KSH hindamine on <strong>arengukava</strong><br />
koostamisega paralleelne protsess. Ametlikult KSH protsess algas keskkonnaministri<br />
26. juuli 2006. a käskkirjaga nr 870. KSH objektiks on <strong>arengukava</strong> eelnõu kui<br />
dokument, seal on toodud eesmärgid, strateegiad ja meetmed, kuid täna seda<br />
dokumenti veel ei ole. Töögrupp on alustanud oma tööd ja praegu on põhimõtted<br />
selgitamisel. Töögrupp valmistab eelnõu ette. Sellega saavad tutvuda kõik, kes selle<br />
vastu huvi tunnevad. Eelnõu valmimisel pannakse see Keskkonnaministeeriumi<br />
koduleheküljele üles. KSH eesmärgiks on keskkonnaküsimuste integreerimine riigi<br />
energia- ja loodusvarade <strong>kasutamise</strong> poliitikatesse; PÕKKi kooskõlla viimine EL ja<br />
Eesti keskkonna ja regionaal<strong>arengukava</strong>dega; PÕKKi strateegiliste suundade<br />
(stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekute<br />
koostamine <strong>arengukava</strong> realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete<br />
keskkonnamõjude vähendamiseks; KSHga tahame hinnata nii strateegiaid kui ka<br />
<strong>arengukava</strong>s välja pakutavaid meetmeid, viia need kooskõlla teiste riiklike<br />
<strong>arengukava</strong>dega. Üks suur eesmärk KSH koostamisel on tagasiside saamine nii<br />
avalikkuselt kui ka huvigruppidelt, kes on seotud põlevkivi kaevandamisega.<br />
130
Töögruppi juhib Anto Raukas ja liikmed on Ene Kadastik, Mai Luuk, Rein Talumaa,<br />
Janne Tamm ja mina. Arengukava koostamise protsessi Vabariigi Valitsuse poolt<br />
jälgib Keskkonnaministeerium ja esialgne variant peaks valmis saama novembri<br />
alguseks. Programmi avalikustamine kehtib tänase päevani ja on võimalus teha<br />
ettepanekuid kava täiendamiseks. Peale seda läheb töö koos kava koostamisega lahti<br />
ja sarnane avalikustamine saab olema ka siis, kui KSH aruanne saab<br />
avalikustamisküpseks. Materjalid selle kohta on Keskkonnaministeeriumi<br />
koduleheküljel ja antakse ka avalikkusele teada. Kui aruanne on lõplikult üle antud,<br />
siis peab Keskkonnaministeerium selle kinnitama. KSH aruanne lisatakse <strong>arengukava</strong><br />
dokumendile lisana, kus on ka esitatud tagasiside, hoiakud, kirjad jne. Lõpliku otsuse<br />
tegija on Vabariigi Valitsus. Protsessi dokumenteeritus on väga oluline. Ettepanekud<br />
ja arvamused fikseeritakse ja kui on võimalik, siis muudatused ettepanekute kohaselt<br />
viiakse sisse. Mittearvestamisel põhjendatakse ettepanekute mittesobivust. Osapoolte<br />
kaasamine jaguneb üldises plaanis kaheks: huvigrupid, kellele toimuvatest<br />
protsessidest antakse otse märku ning avalikkus, kes saavad informatsiooni läbi<br />
meedia ja ametlike teadaannete. <strong>Lisa</strong>infot saab PÕKKi kohta Janne Tammelt ja KSH<br />
kohta minult. Pisut nüüd metoodikast. PÕKK on <strong>9.</strong> <strong>arengukava</strong> Eestis ja minul on<br />
<strong>arengukava</strong>de koostamisel kogemus olemas. Viie <strong>arengukava</strong> koostamisel olen olnud<br />
juhtrollis. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevad keskkonnamõjud ja piirangud, mis<br />
lähtuvad kehtivast sise<strong>riikliku</strong>st seadustikust ja rahvusvahelistest konventsioonidest.<br />
Rahvusvahelised konventsioonid on tugevama jõuga kui Eesti sise<strong>riikliku</strong>d aktid.<br />
Võrdleme PÕKKi eesmärke senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna ja<br />
regionaalarengu eesmärkidega. Nähes vastuolusid, üritatakse leida võimalikult hea<br />
kompromiss. Arvestades kava sisu detailsust, siis arvan, et saab kasutada kõige<br />
efektiivsemalt kvalitatiivset hindamismeetodit. Vaadeldakse erinevaid piiranguid,<br />
tehnoloogiaid ja strateegiaid. Kvalitatiivsel hindamissüsteemil on arvestatud kaudseid<br />
ja otseseid mõjusid. Kasutatakse 7 palli skaalat ning vaadeldakse, kas mõju on<br />
positiivne või negatiivne. Erinevate komponentide mõju summeeritakse ja sellest<br />
sõltub, milline hinnatud strateegiatest on väiksema keskkonnamõjuga. Juhul, kui<br />
PÕKKis kirjeldatavad arengustsenaariumid on piisava detailsusega, võivad<br />
hindamise aluseks olla teadaolevad andmed. Näiteks õlitootmisel kasutatakse kahte<br />
erinevat tehnoloogiat ja nende keskkonnamõju on tunduvalt erinev. Meil on teada<br />
heitmekoguste suurused erinevate tehnoloogiate <strong>kasutamise</strong> puhul ning nende kaudu<br />
saame teha järeldusi. Töövormidena kasutame teksti ja sisuanalüüsi, juriidilist<br />
analüüsi, arutelusid, avalikke koosolekuid ja vajadusel konsulteerime teiste<br />
ettevõtetega. Näiteks on meil teada, et Euroopa Komisjonis tegeldakse summaarsete<br />
õhuheitmete piiride kehtestamisega. Õhuheitmete piirid muutuvad väiksemaks ja võib<br />
juhtuda olukord, et teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) ei saa tootmist laiendada,<br />
sest õhuheitmete piir on saavutatud. Stsenaariume on hetkel veel vara fikseerida, kuid<br />
näiteks võib tuua:<br />
13.põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänaseid arengutrende järgides;<br />
14.põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt;<br />
15.põlevkivi <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud;<br />
16.põlevkivi kasutamine lõpetatakse aastaks <strong>2015</strong>.<br />
Näiteks põlevkivi osakaal ja elektritarbimine on viimastel aastatel tõusnud<br />
igaaastaselt<br />
10-15%. Loomulikult sõltub põlevkivi <strong>kasutamise</strong> efektiivsus tehnoloogiast<br />
ja kasutusviisidest. Analüüsime ka põlevkiviõli tootmist ja selle kasutusviise.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> erinevust toob esile ka kaevandamise viis (allmaa- ja<br />
131
pealmaakaevandus). Ükski variant ei ole praegusel juhul kindel.<br />
Meile on laekunud praeguseks 7 kirjalikku ettepanekut. Esimene neist<br />
Keskkonnaministeeriumist Veronika Veršilt: täpsustada KSH programmi sõnastust.<br />
Härra Peep Siitamilt tuli ettepanek mitte lähtuda regionaalsetest <strong>arengukava</strong>dest,<br />
sest<br />
avalik huvi peaks olema kõrgem kui kohalik huvi. Alternatiivsete tegevuste ja<br />
meetmete juures käsitleda erinevate kasutusotstarvete majanduslikke ja<br />
keskkonnakasutuslikke mõjusid. Kolmas ettepanek Erik Puuralt oli subjektiivsuse<br />
vähendamiseks täiendada ja muuta keerulisemaks hindamise metoodikat ning<br />
täpsustada stsenaariume. Paraku ei ole midagi komplitseerituma meetodiga saavutada,<br />
sest suhteliselt sama tulemuse saab kätte ka praeguse välja pakutud hindamisskaala<br />
abil. Samas ei ole metoodika täiendamise jaoks ajaressurssi ega ka vahendeid.<br />
Seetõttu ettepanekut mitte arvestada. Mis puudutab stsenaariumite täpsustamist ja<br />
variantsuste tõstmist, siis sel juhul on ettepanek juba töögrupini jõudnud. Neljas<br />
ettepanek Hella Riisalult sõnastust lihtsustada ja arusaadavamaks muuta, on samuti<br />
arvesse võetud. Järgmine ettepanek tuli Eesti Looduskaitse Seltsilt: KSH ei<br />
peaks<br />
arvestama regionaalseid <strong>arengukava</strong>sid ning soovitus lisada hindamisskaalale miinus<br />
lõpmatus. Meie oleme lähtunud varasemate KSHde koostamise juures sellest, kas<br />
teatud meede on lubatud ning nähes, et mingi strateegia viib mõju ületamiseni, siis me<br />
elimineerime selle tegevuse. Kumbagi ettepanekut me ei tahaks arvestada. Kuues<br />
ettepanek oli Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudilt (RAKI), milles<br />
kirjutati,<br />
et hinnataks kaevandamise mõju ja rekultiveerimise teemat ning tuleks käsitleda<br />
rõhutatult maastikulist väärtust. Seitsmenda kirjaliku ettepaneku programmi<br />
täiendamiseks ja küsimused esitas Lüganuse PLA:<br />
•kui suur on kaevandamise otsene ja kaudne mõju?;<br />
•mõju kohalikule kultuuripärandile;<br />
•põliselanike võimalused jätkata ja arendada traditsioonilist maaelu;<br />
•mõju rahvastiku koosseisule;<br />
•mõju looduslikele elupaikadele;<br />
•mõju kohalike elukvaliteedile.<br />
Mõju kultuuripärandile me arvestame ja rahvastiku asjus on meil töögrupis<br />
sotsioloog, kes sellega tegeleb. Elukvaliteedi suhtes tuleks seda mõistet defineerida ja<br />
täpsustada, mida selle all mõeldakse. Ümarlauas ja komisjonis esitatud ettepanekud<br />
on samuti arvestatud ja välja toodud, kuid nendest täna lähemalt ei räägi, kuid need on<br />
protokollides fikseeritud.<br />
Rein Raudsep: Palun siis küsimused, ja mida rohkem on küsimusi, seda parem<br />
tuleb<br />
programm.<br />
Enno Tamla: Siin oli juttu elukvaliteedist, kuid Aidu karjääri lähistel olevad alad<br />
muutuvad elamiskõlbmatuks, sest kõik variseb. Kas seda arvestatakse?<br />
Valdur Lahtvee: Jah suures plaanis me hindame sellist mõju elukvaliteedile.<br />
Kaja Toikka: Mul on küsimus elukvaliteedi kohta. Kõigepealt mõtlesime<br />
elukvaliteedi koha pealt faktoreid, milleks on puhas vesi, puhas õhk ja maakasutus.<br />
<strong>Lisa</strong>ksime ka teemad, et kuidas mõjutavad kaevandused lisaks Purtse jõele ka Uljaste<br />
järve.<br />
Valdur Lahtvee lisab Uljaste järve koos vastavate aspektide hindamisega.<br />
Erik Arro räägib oma kogemustest, mis ta on oma elu jooksul näinud seoses<br />
kaevandamise ja langatustega. Ta mainib ka rahvastiku koosseisu ja eestlaste osakaalu<br />
132
vähenemist, mis neid mõjutab. Veel lausub ta, et ühe põlevkivi tonni kaevandamiseks<br />
tuleb välja pumbata 15 tonni vett ning teeb ettepaneku, et ainult Eesti <strong>Põlevkivi</strong> võiks<br />
kaevandada põlevkivi elektritootmiseks oma rahva tarbeks. Erik Arro ütleb, et<br />
elukvaliteedi parandamise nimel tuleb aktiivselt esineda ja nõuda, et rahva hääl jääks<br />
püsima.<br />
Rein Raudsep: Praegu on küll küsimuste aeg, kuid võib ka ettepanekud ja<br />
küsimused<br />
korraga esitada. Arengukava koostamine on vajalik süsteemi korrastamiseks. Praegu<br />
on peatatud ca 15 põlevkivi kaevandamise ja uuringuloa taotluse menetlemine<br />
<strong>arengukava</strong> valmimiseni.<br />
Kõige austuse juures eriarvamuste suhtes kinnitan, et <strong>arengukava</strong> koostamine on<br />
olukorra stabiliseerimise ja üldsuse huvides. Kindlasti on eriarvamusi, kuid<br />
<strong>arengukava</strong> abil püütakse leida konsensus.<br />
Ilme Post: Mulle meeldis Rein Raudsepa väljend, et omavalitsused on ühiselt suur<br />
jõud. Kui ma kuulan härra Lahtveed, siis tundub, et ta on väga suure vastutuse endale<br />
võtnud. Samas ei tasuks komisjonil inimeste emotsionaalsuse peale pahandada.<br />
Ettepanekud oleksid: 1) <strong>arengukava</strong> peaks kinnitama Riigikogu, sest rahvas on selle<br />
liikmed valinud 2) luua põlevkivifond, millest 10% läheks keskkonnaalasteks<br />
uuringuteks.<br />
Valdur Lahtvee: Kui keskkonnaministeerium tegi meile ettepaneku <strong>arengukava</strong><br />
tegemiseks, siis me uskusime oma pädevusse. Kui see kava valmib, siis on teil<br />
võimalik hinnata ja kritiseerida meie pädevust. Pöördumisi, kus on öeldud, et<br />
põlevkivi kasutada vaid rahva üldistes huvides on mitmeid. Kindlasti on riigil info<br />
täpselt olemas, millised need keskkonnamõjud on, sest neid samu tehnoloogiaid<br />
kasutatakse juba aastaid. Küsimus on piirangute seadmises, mis arvestavad rahva<br />
tervist ja looduskaitset. Varud looduskaitseväärtuste all on passiivsed ja neid ei<br />
puudutata. Põhiküsimus on see, kuivõrd saavad teie ettepanekud ja soovid kaitstud,<br />
selle edu nimel soovin teile jõudu ja jaksu. Hindajana ma olen täiesti sõltumatu ja<br />
huvigruppidest mõjutamata. Ma lähtun oma kogemusest. Ettepanekud me edastame.<br />
Kaevandamisõiguse tasust 50% laekub omavalitsustele ja 50% laekub<br />
rahandusministeeriumi eriarvele ja seda raha kasutatakse sihtotstarbeliselt läbi<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskuse ainult keskkonnaprojektideks ning suur osa sellest<br />
rahast läheb puhta joogivee ja nende süsteemide ehitamiseks ja heitmepuhastite<br />
ehitamiseks. See mehhanism on Eestis täna olemas. Loodusvarade kasutamistasud<br />
suunatakse keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. Võibolla on tasu liiga<br />
madal ja see ei kajasta kõiki kaudseid kulusid, kuid tasu tõstes kajastub see põlevkivi<br />
toodete hinnas. Näiteks tõuseks elektrihind.<br />
Rein Raudsep: Aitäh ettepanekute eest. Kaevandamisõiguse tasu on jätkuvalt<br />
arutelu<br />
teema.<br />
Ants Kangro poolt esitatud sisulised küsimused:<br />
•Eesti põlevkivimaardla on väga suur, kuidas on võimalik hinnata punkte täiesti<br />
erinevates kohtades ja erinevate tehnoloogiatega?<br />
•Maakasutuses hävitatakse kaevanduste rajamiseks põllumaad ja rekultiveeritakse<br />
tavaliselt metsamaaks, kuid põllupind ju väheneb?<br />
•Regionaalsed erisused?<br />
•Probleem jäätmetega ja nende metsa alla laiali kandmisega. Kas seda<br />
arvestatakse?<br />
•Kuidas lahendada vanu asju, mis on likvideerimata jäetud vanade kaevanduste<br />
puhul?<br />
133
•Kohalike elanike majanduslikud mured olemasolevate probleemidega?<br />
•Kas on võimalik arvestada mõju infrastruktuurile?<br />
•Mõju mullaviljakusele, depressioonilehter?<br />
•Mõju joogivee kvaliteedile?<br />
•Kas arvestatakse kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse arvamust?<br />
•Miks PÕKKi alusuuringutele ei ole internetis viidet?<br />
•Kuidas saab õli tootmine olla riiklik huvi, kui see on ainult äriline huvi, sest õli<br />
müüakse maailmaturu hindadega?<br />
Valdur Lahtvee: Aitäh seisukohtade eest. Ma räägiksin üldisest riigikorraldusest.<br />
Meil on majandusvabadustega riik ja ettevõtlusele on vähe piiranguid. Keskkonna<br />
seisukohalt on see reguleeritud. Ettevõtlus ei tohi minna üle piiri, mis kahjustab<br />
keskkonda ja inimest. Loodust kaitseme peamiselt täna selleks, et kaitsta inimest ja<br />
tema tervist. Me toimetame majandusriigis<br />
reeglite järgi, mis on kokku lepitud. On olemas seadused, milles on kehtestatud<br />
piirnormid. Kohalikest omavalitsustest sõltub see, kas ettevõte saab tegutseda, kuid<br />
seda põhjendatult ning vastavalt seadustele. Eesti riigis seab tingimusi ja piiranguid<br />
Riigikogu. KSH puhul me hindame seda, kuidas tänase olukorraga võrreldes muutub<br />
olukord keskkonnas regionaalsetes aspektides. See saab selgeks <strong>arengukava</strong><br />
valmimisel. Ärge samas oodake sellelt väga palju, sest see saab olukorda muuta ainult<br />
teatud piires. Kunagi ei hakka <strong>arengukava</strong> hindama üksiku prügivedaja mõju.<br />
Rein Raudsep: Prügi teema on meil olnud päevakorras ja sellega tegeleb<br />
Keskkonnainspektsioon. Vastavalt valitsuse määrusele peab <strong>arengukava</strong>l juures<br />
olema ka rakendusplaan nelja aasta peale. <strong>Lisa</strong>ks sellele on juures visioon, mida<br />
tehakse aastani 2030. Võimalik on ka hajutatud tootmine, natuke energiat pärineb<br />
tuulest, päikesest jne.<br />
Valdur Lahtvee: Eestimaa Looduse Fondi andmetel oleks elektrihind pilliroo<br />
kasvatamisel ja hakkimisel 5 krooni kW/h.<br />
Enno Vinni: Kinnisasja oluline osa on rajatised – näiteks puurkaev.<br />
•Alusuuringuid tuleks täiendavalt läbi viia, enne kui <strong>arengukava</strong> koostamisega<br />
edasi minna.<br />
•Keskkonnaminister ütles, et uuringuks on võimalik KIKst raha saada, kuid me ei<br />
saanud.<br />
•KSHs tuleks üheselt lahti kirjutada, mis on regioon? Tuleks arvestada<br />
maakondlike <strong>arengukava</strong> planeeringutega ja valdade <strong>arengukava</strong>de<br />
planeeringutega.<br />
•Mis on täpsemalt loodus-, majandus- ja sotsiaalne keskkond?<br />
•Mis on täpselt keskkonnamõjud?<br />
•Metoodika alla soovitan lisada mitte ainult tervis, vaid ka heaolu ja need tuleks<br />
hinnata. Kuidas näiteks inimene tunneb ennast põlevkivi kaevandamise puhul?<br />
•Alternatiivsed ja leevendavad meetmed. Enne ei tohiks edasi minna, kui on<br />
kahjude kompenseerimise viisid kahjude puhul välja töötatud. Tulevikus tuleks<br />
neid likvideerida ja kompenseerida ning peaks olema kindlalt selgitatud, kes, kus<br />
ja kuidas kompenseerib. Sellel peaksid olema juures rakendus- ja õigusaktid.<br />
Seaduse järgi kompenseerib kahjud kaevandaja, aga kuidas?<br />
•Tuleb ümber hinnata kõik tänased põlevkivivarud ja sotsiaalne pool tuleb juurde<br />
lisada.<br />
Valdur Lahtvee: Kohalike inimeste heaolu, sealhulgas mõju kinnisvarale, lisan<br />
programmi juurde. Vett ei saa igas kohas eraldi detailsete aspektidena vaadelda, kuid<br />
üldiselt kõigi kaevanduste puhul saab see arvestatud. Kindlasti vaatame, kus oleksid<br />
134
uued kaevandused lähtuvalt geograafilistest erisustest. Ma ei usu, et kava laskub liigse<br />
detailsuseni, kus on iga kaevandus üles loetud koos tehnoloogiliste faktidega.<br />
Ettepanekud, mis puudutavad kompenseerimist, on fikseeritud ja lähevad töögrupile.<br />
Rein Raudsep teeb ettepaneku Enno Vinnile korrata neid samu ettepanekuid<br />
komisjonis.<br />
Valdur Lahtvee: <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong>st tulenevad keskkonnamõjud on hästi teada,<br />
kuidas ja kui palju mingisuguse tegevuse käigus heitmeid ja jäätmeid tekib. Küsimus<br />
on selles, kuidas me neid piirame?<br />
Enno Vinni: Kuna olen komisjoni liige, siis praegu tahtsin avalikkust lähendada.<br />
Kas<br />
me oleme uurinud demograafilist poolt ja väljarännet? Praeguseks on Maidla vallas<br />
900 inimest. Kuidas mõjutavad põlevkivikaevandused inimeste rännet? See on<br />
uurimata.<br />
Rein Raudsep: Nende aspektide hindamiseks on meil põlevkivi töögrupis<br />
sotsioloog<br />
Mai Luuk.<br />
Kaja Toikka: Kuna on teada, et põlevkivi ei jätku igavesti, siis mida hakkavad<br />
inimesed tegema kui varu on ammendatud. Neist, kes töötasid kaevandustes, tekivad<br />
asotsiaalsed inimesed. KMHd rahastab ju arendaja. Miks ei toetatud KIKst<br />
omavalitsuse endapoolset KMHd. Sain Villu Reiljanilt kirja, milles rõhutab, et on<br />
siiamaani rekultiveeritud ja metsastatud endiseid kaevandusalasid. Millal võivad<br />
elanikud Aidus minna tagasi oma aladele ja jälle maju ehitada?<br />
Valdur Lahtvee: Mis puudutab seda, et kes rahastab KSH, siis selleks on<br />
Keskkonnaministeerium, kes sai vahendid KIKst. Ma olen näinud KIKi otsust, kuid<br />
rohkem seda hetkel kommenteerida ei oska, millal Aidu inimesed tagasi saavad<br />
kolida.<br />
Enno Vinni: rekultiveerimise järel võibki ju oma maadele tagasi minna, aga alad ei<br />
ole taastatud.<br />
Rein Raudsep: Põllumaaks on endisi kaevandusalasid keeruline rekultiveerida.<br />
Milline on Eesti <strong>Põlevkivi</strong> esindajate seisukoht? Kas põllumaaks rekultiveerimise<br />
järgi on suur soov?<br />
Kalmer Sokman: 12 000 ha on metsaks rekultiveeritud. Ülejäänud osas on meil<br />
rekultiveerimise projektid, mis on kooskõlastatud. Millal Aidu inimesed tagasi saavad<br />
tulla, praegu ei tea, sest põlevkivivaru jätkub seal 2012. aastani. Seejärel kujuneb<br />
kaunikujuline järvistu. Vaadatakse üle KMH. Praegu ei oska ennustada, mis sinna<br />
tuleb.<br />
Rein Raudsep: Tuleb endale aru anda, mis on <strong>arengukava</strong>, kaevandamisluba ja<br />
uuringuluba. Arengukava on poliitiline dokument, aktsepteeritud ühiskonna poolt nii<br />
hästi kui see võimalik on. See on riiklik konsensus, mis annab üldised suunad, kus,<br />
kuidas, millal, milleks ja kui palju põlevkivi kasutatakse.<br />
Hardi Murula: Ma tahaksin mainida, et alusuuringute alusandmed olevat saadud<br />
omavalitsustest, ministeeriumitelt, ettevõtetelt, kuid kui palju on omavalitsused kirju<br />
nende kohta saanud? Alusuuringud peaks üle vaatama kriitilise pilguga. Ettepanekud<br />
oleksid järgmised: stsenaariumitest eemaldada 0 ja 1 variant, sest põlevkivi<br />
kaevandamine on nagunii negatiivse mõjuga ja need on liiga mustad stsenaariumid;<br />
hindamise aspektid on suhteliselt üldsõnalised; omavalitsuste poolt on välja toodud<br />
programm, mida KIK ei rahastanud, ma annaksin selle ka Valdur Lahtveele, kus on<br />
mõned head ettepanekud ja mõtted kirjas. Kas see on teada, et mõjualasse jäävad ka<br />
püsielupaigad, mis on ära määratletud Euroopa Liidu direktiividega. Kas need<br />
mõjutavad?<br />
135
Valdur Lahtvee usub küll, et mõjutavad.<br />
Hardi Murula: Sellisel juhul vastavalt keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele peaks <strong>arengukava</strong> projekt nõusoleku saama ka<br />
Euroopa Komisjonilt?<br />
Valdur Lahtvee: Pigem on see seotud kindlate arendusprojektidega. Ma ei näe, et<br />
<strong>arengukava</strong>s puudutataks mingisuguse kindla kaevanduse arendusprojekti.<br />
Valdur Lahtvee: Töögrupp on arutanud võimalikke seisukohti ja üks kindel<br />
seisukoht<br />
on, et looduskaitsealade alla kaevandama ei minda. Juttu on olnud sellest, et osa<br />
aktiivseid varusid võidakse muuta passiivseteks.<br />
Hardi Murula: Kas võib pikendada kirjalike ettepanekute tegemise aega reedeni?<br />
Valdur Lahtvee: Jah, võib küll nädala võrra seda pikendada.<br />
Andrea Eiche: Tahaks lisada, et peaks kirjas olema, mismoodi ja mis meetoditega<br />
kaevandatakse aastani <strong>2015</strong>.<br />
Valdur Lahtvee: Jah, mida vähem stsenaariume on, seda lihtsam on minu töö. Täna<br />
ei tea veel, milliste stsenaariumitega välja tullakse. Tartu Ülikool näiteks tahab, et<br />
põhjavee olemust vaadataks lähemalt. See on töögrupi ülesanne stsenaariumid välja<br />
töötada. 0-variandi peaks ikkagi alles jätma, kuid 1-variandi olen valmis välja<br />
viskama, sest see on suure mõjuga keskkonnale ning täna puuduvad negatiivset mõju<br />
välistavad mehhanismid.<br />
Rein Raudsep: Tahan öelda, et igas töös ja kaasaarvatud alusuuringutes on kindlasti<br />
mõningaid puudujääke. Kuid kui ma tooksin ettepaneku lõpetada täna põlevkivi<br />
kasutamine, siis see oleks mõeldamatu, sest päevapealt ei ole see võimalik.<br />
Valdur Lahtvee: Reaalsus on see, et tänase seisuga põlevkivi <strong>kasutamise</strong> osakaal<br />
aina<br />
kasvab.<br />
Rein Raudsep: Alternatiive hinnata on kohustuslik. Kõik variandid peavad olema<br />
hinnatud, sest mõni on tõele lähedasem kui teine.<br />
Kohalikul elanikul on siiski mure kaevandamisest põhjustatud vigade pärast<br />
koduseintel ja tunneb huvi kahjutasude hüvitamise pärast. Kohtus käimine on<br />
pikaajaline protsess, mis omakorda häirib inimeste meelerahu.<br />
Rein Raudsep mõistab elanike muret ning teeb ettepaneku enne kaevandamise<br />
alustamist mõõta veetasemed kaevus ja fikseerida praod seinas kaevandaja kuludega,<br />
et hiljem oleks kindel alus, millele hüvitust nõuda. Näiteks on kaevandaja AS Kunda<br />
Nordic Tsement ja Sõmeru Vallavalitsus sõlminud vastava raamlepingu „Ubja<br />
põlevkivikarjääri rajamisega ümbritsevale keskkonnale tekkiva kahju hüvitamiseks“<br />
13. septembril 2001. a, kus üheks kohustuseks on renoveerida Ubja küla<br />
tsentraalveevarustuse süsteem. Inimeste jaoks on see kasulik.<br />
Erich Karro: Arvestatakse vaid kaevusid, mis on passistatud, kuid praktiliselt 99%<br />
jäävad kompensatsioonist passistamise puudumise tõttu ilma.<br />
Rein Raudsep nõustub ja lisab, et passistamine on pikaajaline protsess ja kaevude<br />
veetaseme fikseerimise probleem on tõsine.<br />
Ants Nurk: Teen ettepaneku arvestada rahvastiku koosseisu.<br />
Valdur Lahtvee: Sellega tegeleb sotsioloog Mai Luuk.<br />
Mai Luuk: Kinnitan, et on kavas teha erinevaid uuringuid <strong>arengukava</strong> koostamise<br />
raames, mis puudutavad demograafilisi protsesse ja inimeste heaolu. See kõik saab<br />
uuritud.<br />
Einari Kirsil on mure, mis ei seondu sotsioloogilise osaga, vaid kajastub<br />
hüdrogeoloogia valdkonnas.<br />
Airi Taal: Kui palju põlevkivi <strong>arengukava</strong> maaelu edendamise <strong>arengukava</strong>ga seotud<br />
136
on? Üks oleks jätkusuutlikkusest ja arengust ja teine oleks probleemide lahendamise<br />
koha pealt. Oleks tore, kui leitaks ühised punktid.<br />
Valdur Lahtvee: Jah, me vaatame ka maaelu <strong>arengukava</strong>.<br />
Taimi Parve: Olen puudutanud inimarengut ja olen veendunud, et humaanressurss<br />
on<br />
põlevkiviga samaväärne. Põhjavesi on sama oluline kui õhk. Olen töötanud<br />
paikkondliku arengu projektiga, mis kajastab inimarengut ja tervist. Osa instituute on<br />
likvideeritud ja keegi ei tegele sellega. Tean hästi Pandivere veekaitseala, mis tuleks<br />
oma eeskirjadega taastada. Rägavere kaevud tühjenesid uurimistööde ajal ja mul on<br />
nende kaevude nimekirjad. Veetaseme langusega läheb ka reostus sügavamale.<br />
Samuti<br />
on ettearvamatu radooni mõju, kiirgusmõju ja uraani laguproduktide mõju. Mis<br />
puudutab demograafilisi andmeid, siis statistika kohaselt on keskmisest madalam<br />
eluiga põhjustatud keskkonnatingimustest. Poliitilised faktid on, et kaevandused ei ole<br />
potentsiaalsete reostajate põhjustajate nimekirjas ja maapõueseaduses ei ole põhjavesi<br />
enam ressurss. Minu arvamus on, et kui tehakse poliitiline otsus, siis peavad olema<br />
seadused niimoodi reguleeritud, et elanikkond oleks rahul. Demokraatlikus riigis<br />
otsustatakse häälteenamusega. Maa, mets, vesi on Keskkonnaministeeriumi kätes.<br />
Ametnik saab vaid nii palju kõike kaitsta, kui on seadusega fikseeritud. Sellel<br />
piirkonnal statistika järgi on terviseprobleemid olemas.<br />
Valdur Lahtvee tänab oluliste ja tänaseks lahendamata probleemide eest ja avaldab<br />
lootust leida suunad lahendusteks.<br />
Rein Raudsep: Radoon on probleemiks Eesti mastaabis, eriti karstialadel. See on<br />
nii<br />
raske gaas, et koguneb kaevandusõõnte allosas. Sellega tuleb arvestada. Põhjavee kui<br />
ressursi kohta niipalju, et see on veeseaduses käsitletud.<br />
Krista Pedak: Toetan Kaja mõtet, et eestlaste demograafiline olukord on tõsine. Kui<br />
siin kandis kaob eestluse järjepidevus, siis see avaldab meile negatiivset mõju. Iga<br />
väiksem küla kirjeldab oma <strong>arengukava</strong>s kaevandamise mõju ja sotsiaalset mõju.<br />
Rakenduskavas peaksid olema ära määratud sotsiaalsed uuringud. Me hindame ka<br />
kõige väiksemates projektides mõju inimestele. Kas on praegu võimalik alternatiive<br />
hinnata? Kus on tuuleenergia ja energiavõsa, millest on nii palju räägitud? Me ei taha,<br />
et küla jääks tühjaks valede otsuste tõttu.<br />
Rein Raudsep: Tänab siira mure eest ja lisab, et tuuleenergia areng toimub<br />
kohutava<br />
kiirusega. See hakkab isegi looduskaitset segama. On olnud juhus, et tuuleparki taheti<br />
rajada rändlindude teele. Niisiis ei ole ka alternatiividel ainult plusspooled. Eestlane ei<br />
jõua päikeseenergiat kasutada, oleks vaja tohutult lisainvesteeringuid ja energiavõsa<br />
kasutamine ei ole veel hoogu sisse saanud.<br />
Valdur Lahtvee: Samal lainel, kui me räägime energeetikast ja varustatusest, siis<br />
kui<br />
palju siinviibijatest kasutab taastuvallikatest toodetud elektrit? Palun käega anda<br />
märku.<br />
Informatsiooniks: http://roheline.energia.ee<br />
Paraku on Valdur Lahtvee käsi ainus, mis tõusis.<br />
Seejärel räägib kohalik elanik taas kahjude kompenseerimisest.<br />
Valdur Lahtvee mõistab, et kahjude kompenseerimine on südamelähedane<br />
probleem<br />
ja avaldab lootust, et leitakse mõistlikud lahendused.<br />
Rein Raudsep räägib olemasolevatest kaevandustest ja lisab, et kaevandusi võib<br />
137
juurde tulla, kuid ei pruugi. Uute kaevanduste rajamiseks tuleb seada mõistlikud<br />
tingimused.<br />
Kaja Toikka: Kas me tahame elada edasi küünlavalgel ja sulgeda põlevkivikraanid?<br />
Kaevurid ei tööta täiskoormusega ja vanades kaevandustes on samuti veel<br />
ammendamata varusid. Miks neid ei kasutata?<br />
Rein Raudsep: Arvatavasti mõtlete ammendamata kaevanduste all Sompat,<br />
Tammikut ja Ahtme kaevandusi. Sompa ja Tammiku kaevandustes on kaevandamine<br />
peatatud, kuid see ei tähenda, et nad oleksid mahajäetud. Arengukava valmimiseni on<br />
põlevkiviga seotud kaevandamis- ja uuringulubade menetlemine peatatud. Oletame, et<br />
<strong>arengukava</strong> saab valmis 10 aasta pärast? Osa ühiskonnast ei oleks sellega rahul.<br />
Peamine on see, kui <strong>arengukava</strong> on kinnitatud, siis ei tähenda see seda, et kõiki<br />
esitatud taotlusi edasi menetletakse. See sõltub juba <strong>arengukava</strong>s seatud eesmärkidest<br />
ja piirangutest.<br />
Enno Vinni teeb ettepaneku kutsuda töögrupp Savala rahvamajja, et selgitada<br />
inimestele toimuvat protsessi lähemalt ja anda soovitusi.<br />
Valdur Lahtvee vastab selle peale, et hetkel on kuuest töögrupi liikmest neli saalis.<br />
Rein Raudsep teeb ettepaneku seda arutada komisjoni koosolekul 25.08.2006.a kell<br />
10.00 ning kui töögrupile see sobib, siis miks mitte.<br />
Ilme Post: Tahaks uskuda <strong>arengukava</strong>sse ja sellesse, kuidas selle abil saab ohjata<br />
kaevelubade väljaandmist. Eriti neid, kes soovivad toota piiranguteta õli, müüvad<br />
selle maha ja pärast Pealtnägija näitab, kuidas nad Hispaanias päevitavad.<br />
Rein Raudsep tänab ettepaneku eest ja tuletab meelde, et <strong>arengukava</strong>s tuuakse esile<br />
ka see, mille jaoks põlevkivi kasutatakse.<br />
Erich Karro: Kui 2 miljonit tonni kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks, siis kui suur<br />
osa moodustab sellest õli eksport?<br />
Rein Raudsep arvab, et eksporditakse valdav enamus sellest kogusest.<br />
Erich Karro huvitub selle kasulikkusest ja Valdur Lahtvee väidab, et kui see ei<br />
oleks majanduslikult kasulik, siis läheks ettevõtmine pankrotti.<br />
Rein Raudsep: Riigil on kasulik ekspordi mahtu suurendada, kuid<br />
Keskkonnaministeeriumi roll on, et see ei tohi halvendada keskkonna seisundit.<br />
Andrea Eiche tunneb huvi, kas KIKist saadud raha katab kõik tehtava töö kulutused<br />
või jääb ressursi puuduse tõttu midagi hindamata.<br />
Valdur Lahtvee sõnab, et SEI abiga subsideeritakse tegevust ning osaliselt võib<br />
nende tööd liigitada ka heategevuse alla missioonitundest.<br />
Rein Raudsep: KIKi koduleheküljelt võib seda vaadata, ette on nähtud 300 000<br />
krooni. Mida aktiivsemad on inimesed, seda suuremaks muutuvad tehtava töö<br />
kulutused, kuid see on tulemuse tõttu vajalik.<br />
Ants Kangro: Maavarade kaevandamine on mahajäänud maade tegevus. Praegu ei<br />
ole sõjaseisukord, et me peaksime tegema põlevkivist elektrit, kui me võiksime seda<br />
sisse osta.<br />
Valdur Lahtvee: Olen olnud Eesti Energia keskkonnajuht: Meil ei ole täna ühendusi<br />
Euroopaga, mille kaudu energiat sisse osta. Meil on hetkel ühendused vaid Venemaa<br />
ja Lätiga ning praegu ehitatakse Eesti-Soome vahelist kaablit, mida mööda hakkab<br />
elekter arvatavasti kulgema vaid Soome suunas. Eesti hakkab käituma transiidina<br />
Venemaa elektri müümisel Soome. Balti turul jäävad tootmisvõimsused aina<br />
väiksemaks. Leedu sulges oma esimese tuumareaktori ja teine Leedu tuumareaktor<br />
suletakse samuti vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud lepingute kohaselt. Ka Eestil on<br />
tehtud teatud lepingud, mis nõuavad mõne tehnoloogia <strong>kasutamise</strong> lõpetamist, mis<br />
omakorda vähendab elektritootmise võimsust. <strong>Põlevkivi</strong>st toodetud elektrihind on<br />
konkurentsivõimelisem, võrreldes teiste elektritootmiste võimalustega.<br />
138
Rein Raudsep: Kas on veel ettepanekuid? (vaikus) Sel juhul avaldan tänu enda ja<br />
Keskkonnaministeeriumi poolt ettepanekute eest, mida arvestatakse võimaluste piires.<br />
Hardi Murula lõpetab avaliku arutelu ja kinnitab, et täiendavate arutelude ja<br />
selgitamiste tarbeks on Keskkonnaministeerium ja <strong>arengukava</strong> töögrupp Savala<br />
rahvamajja alati oodatud. Kõik huvilised on teretulnud. Aitäh.<br />
Rein Raudsep Timo-Mati Pall<br />
Arutelu juhataja Protokollija<br />
139
KSH LISA 2: KSH aruand töövariandi täiendamisettepanekud ja tagasiside<br />
ettepanekute tegijatele<br />
Koondtabel<br />
Nr Esitas Ettepaneku sisu Hindaja<br />
arvamus<br />
Tellija<br />
arvamus<br />
Kommentaarid<br />
1 Merko kaevandused<br />
OÜ ( P.Siitam)<br />
2 Tartu Ülikooli<br />
Tehnoloogiainstituut<br />
(E.Puura)<br />
3 TTÜ <strong>Põlevkivi</strong><br />
Instituut<br />
( H.Riisalu)<br />
-hindamisel mitte lähtuda -<br />
regionaal<strong>arengukava</strong>dest;<br />
-alternatiivsete tegevuste/meetmete<br />
juures käsitleda erinevate<br />
kasutusotstarvete majanduslikku ja<br />
keskkonnakasutuse mõju<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
- täiendada hindamise metoodikat - mitte<br />
tõsta hinnatavate kriteeriumite arvu ja arvestada<br />
täiendada sisu ning rakendada<br />
spetsiifilisemaid kaalukoefitsiente;<br />
- täpsustada stsenaariume – tõsta<br />
nende variantsust lähtuvalt<br />
kaevandamistehnoloogiate erisusest ja<br />
territoriaalsetest (geoloogilised<br />
tingimused, maakasutus jne)<br />
erisustest<br />
KSH programmi sõnastust vaja<br />
lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta;<br />
eesmärgid ümber sõnastada<br />
arvestada<br />
osalt<br />
arvestada<br />
4 ELKS (J.Telgmaa) - SMH-s ei peaks käsitlema mitte<br />
regionaalseid mõjusid;<br />
arvestada<br />
- hindamise skaalat täiendada<br />
hinnanguga “miinus lõpmatus)<br />
tähistamaks mõju, mis ületab lubatava mitte<br />
5 RAKI (H.Luik,<br />
E.Kaar)<br />
6 Lüganuse PLA<br />
(K.Toikka)<br />
piiri<br />
KSH-s ja PÕKK-is tuleks<br />
rõhutatumalt käsitleda mõjutatava<br />
piirkonna maastikulisi väärtusi ja<br />
kaevandamise/rekultiveerimise mõju;<br />
PÕKK koostamisel arvestada<br />
kaevandamise mõjuga veerežiimile ja<br />
Narva veehoidla veetasemele;<br />
kaevanduste rekultiveerimisel<br />
arvestada 1971.a, 1976.a. ja 1985.a.<br />
väljatöötatud soovitustega ja kasutada<br />
distantsmõõdistamise andmeid;<br />
kaevanduste sulgemisel ja<br />
kavandamisel vaja enam tähelepanu<br />
pöörata geoloogilistele ja<br />
geograafilistele aspektidele<br />
-tuleb kindlaks teha, kui suur on<br />
kaevandamise otsene ja kaudne<br />
mõjupiirkond.<br />
-lisaks mõjule kaevandamisega<br />
otseselt seotud valdadele tuleb<br />
hinnata ka kaevandamise ja sellega<br />
seotud tegevuste mõju<br />
naabervaldadele ja kogu regioonile.<br />
-tuleb hinnata, milline on<br />
kaevandustegevuse mõju kohalikule<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
osalt<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
teised osapooled<br />
nõuavad<br />
regionaalkavade<br />
arvestamist<br />
ei aita kaasa<br />
objektiivsuse<br />
tõhustamisele<br />
teised osapooled<br />
nõuavad programmi<br />
üksikasjalikumaks<br />
tegemist<br />
teised osapooled<br />
nõuavad<br />
regionaalmõjude<br />
arvestamist<br />
mittelubatav<br />
välistatakse kavas<br />
ettepanekud ei ole<br />
suunatud KSH<br />
programmi<br />
täiendamisele vaid<br />
PÕKK sisule,<br />
mistõttu edastatud<br />
töörühmale<br />
arvestada juba KSH<br />
programmis<br />
üldistatumalt kirjas,<br />
seega arvestatud<br />
140
7 Sonda perenaiste<br />
selts (A.Ilves):<br />
8 Kohtla VV<br />
(E.kagarov) :<br />
kultuuripärandile.<br />
-tuleb hinnata, millised on<br />
põliselanike võimalused jätkata ja<br />
arendada traditsioonilist maaelu<br />
(põllu- ja metsamajandust).<br />
-tuleb hinnata, kuidas mõjutab<br />
kaevandustegevus mõjupiirkonna<br />
rahvastiku koosseisu.<br />
-tuleb hinnata kaevandustegevuse<br />
mõju looduslikele elupaikadele,<br />
Purtse jõele ja selle valgalale,<br />
põhjaveele, sh joogiveele.<br />
-tuleb hinnata, kuidas mõjutab<br />
kaevandustegevus kohalike elanike<br />
elukvaliteeti.<br />
- põlevkivi asendada taastuvallikatega mitte mitte<br />
ja edendada hajatootmist, arvestada arvestada<br />
- KSH-s arvestada Maaelu<br />
<strong>arengukava</strong>ga<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
hinnata mõju tööhõivele<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
ei ole KSH vaid riigi<br />
energiapoliitika ja<br />
PÕKK küsimus,<br />
edastatud<br />
töörühmale<br />
sotsiaalküsimusi<br />
käsitletakse PÕKK-i<br />
eraldi peatükina<br />
9 Lüganuse määratleda põlevkivi<strong>kasutamise</strong><br />
Põlisrahva liikumine <strong>riikliku</strong>d prioriteedid<br />
(K.Toikka):<br />
10 Eesti<br />
naisühenduste<br />
Ümarlaud<br />
(H.Viilip):<br />
11 Lääne-Viru OV<br />
Liit (T.Väinaste)<br />
täiendada veeseadust et taastada<br />
Pandivere veekaitseala;<br />
<strong>Põlevkivi</strong>varud pandivere aladel<br />
passiivseks; kaasata<br />
hüdrogeolooge SMH tegemisel;<br />
SMH objektiks võtta PÕKK<br />
kõrval elanikkonna elukeskkonna<br />
kaitsmise tegelik aspekt<br />
kaevealadel ja nende<br />
mõjupiirkonnas s.h.<br />
püsielanikkonna säilitamise<br />
vajadus; täiendada PÕKK<br />
Komisjoni Sotsiaalministeeriumi<br />
esindaja ja Lääne-Viru OV<br />
esindaja; SMH käigus teha<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong><br />
majandusanalüüs<br />
-KSH-s tuleb arvestada<br />
piirangutega, mis tulenevad<br />
kohalikest loodustingimustest s.h.<br />
eriti Pandivere piirkonna veekaitse<br />
eritingimustega;<br />
-kvalitatiivse hindamise skaala<br />
viia erikaaluliseks sõltuvalt<br />
hindamiseobjektist nt. Inimese<br />
tervis olulisema kaaluga kui<br />
maakasutus;<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestad<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
ei ole KSH küsimus,<br />
edastatud<br />
töörühmale<br />
ei ole KSH küsimus,<br />
edastatud<br />
töörühmale ja<br />
ministeeriumile<br />
ei tõsta hindamise<br />
objektiivsust<br />
141
12 Maidla VV<br />
(H.Murula).<br />
-osapooltena käsitleda L-V MOV<br />
Liitu;<br />
-SMH aruanne saata<br />
kooskõlastamiseks ka<br />
üleriigilistele omavalitsusliitudele<br />
ning Lääne-Viru ja Ida-Viru OVL<br />
- PÕKK alusuuringutes palju vigu,<br />
vaja parandada;<br />
- jätta SMH programmist välja<br />
stsenaariumid Var 1(tänane trend) ja<br />
Var 2 (põlevkivikasutuse hüppeline<br />
tõus) kuna ei vasta Põhiseadusele ja<br />
KMHKJS seadusele;<br />
-täpsustada hinnatavate aspektide<br />
loendit: pinna ja põhjavee taset ning<br />
seisundit, inimeste tervist ja heaolu<br />
ning kinnisvara, muinsuskaitseobjekte<br />
ja kultuuriväärtusi, demograafilisi<br />
muutusi, väärtuslikke maastikke; teha<br />
asjakohane direktiivijärgne hindamine<br />
mõjust Natura 2000 aladele,<br />
kumulatiivset keskkonnamõju<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
arvestada<br />
v.a.<br />
demograafia<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
mitte<br />
arvestada<br />
ei ole KSH küsimus,<br />
edastatud<br />
ministeeriumile<br />
ei ole KSH küsimus,<br />
edastatud<br />
ministeeriumile<br />
eri variantide<br />
hindamist s.h. tänase<br />
trendi hindamist<br />
nõuab KMHjaKJS<br />
seadus<br />
sotsiaalküsimusi<br />
käsitletakse PÕKK-i<br />
eraldi peatükina<br />
142
Koopiad kirjavahetusest.<br />
LAEKUNUD ETTEPANEKUD<br />
Kommentaarid ja ettepanekud „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<br />
<strong>2015</strong>”keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile<br />
1. SMH eesmärkidest.<br />
KMHKJS §2 lg2: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:<br />
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning<br />
kehtestamisel,<br />
2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse<br />
3) edendada säästvat arengut<br />
1.1. Programmi projektis on üheks eesmärgiks põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> kooskõlla<br />
viimine EL ja Eesti keskkonna ja regionaal<strong>arengukava</strong>dega. Loomulikult peab <strong>arengukava</strong><br />
vastama Eesti seadustele ja Eesti poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele. Sellele, kas<br />
<strong>arengukava</strong> peab vastama EL keskkonnakavadele, üheselt vastata ei saa. Eesti peab ikka<br />
kõigepealt ise vaatama, mis talle kasulik on ja pärast seda vaatama, et olulisi vastuolusid EL<br />
seadustega poleks. Päris kindlasti ei pea aga riiklik <strong>arengukava</strong> vastama<br />
regionaal<strong>arengukava</strong>dele. Vastasel juhul jõuaksime nonsensini, kus mingi detailplaneering<br />
võiks blokeerida riigi tahte.<br />
1.2. Programmi projektis on üheks eesmärgiks põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
strateegiliste suundade (stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning<br />
ettepanekute koostamine <strong>arengukava</strong> realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete<br />
keskkonnamõjude vähendamiseks. Programmi projekti p.7 : alternatiivsed<br />
tegevused/meetmed kirjeldab kolme varianti, mis kõik baseeruvad põlevkivi<br />
kaevandamismahul ning sõnagagi ei mainita põlevkivi kasutussuundasid. Sama tark oleks<br />
neljandaks stsenaariumiks kirjutada, et homsest põlevkivi enam ei kaevata ja viiendaks selle,<br />
et kaevame miljard tonni aastas.<br />
OLULINE!: põlevkivi kaevandamine ei ole põlevkivi kasutus. See, milline on põlevkivi<br />
lõppkasutus (kasutusefektiivsus, jäätmed, nende utiliseerimine, kaevanduskaod kogu<br />
tootmistsükli ulatuses jne.) määrab keskkonnamõju. See, mitu m3 vett kaevandades välja<br />
pumbatakse, kui suur on langatuste ala, vms. kaevandamisega seonduv on ainult veerand tõde.<br />
Seetõttu tuleb kõigepealt:<br />
- defineerida põlevkivi kasutus, seejärel<br />
- põlevkivikasutuse kriteeriumid, seejärel<br />
- kriteeriumide hindamisskaalad, siis<br />
- poliitilised eelistused, seejärel<br />
- kaevanduskohad koos kasutusotstarvete ja aastaste kaevandusmahtudega, seejärel<br />
- nende keskkonnamõjud<br />
2. Alternatiivsed tegevused/meetmed.<br />
Pole midagi kommenteerida, jään selle juurde, mis eelmises punktis kirjutatud. Alternatiivsete<br />
tegevuste/meetmete juures tuleks käsitleda erinevate kasutusotstarvete majanduslikku ja<br />
keskkonnakasutuse mõju ning selle teadmise pealt võtta seisukohad, millisteks tegevusteks<br />
põlevkivikasutust eelistada.<br />
3. Üldist.<br />
Ma ei pea põhimõtteliselt õigeks senist lähenemist, mille kohaselt SMH-d tehakse enne<br />
töödokumendi põhimõtete vastuvõtmist juhtkomisjoni poolt. Enne tuleb juhtkomitee poolt vastu<br />
võtta PÕKKi põhimõtted ja seejärel teha programm.<br />
Peep Siitam<br />
21.07.2006a<br />
143
Arvamus '<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>' keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise programmi kohta.<br />
Programmis kirjeldatud metoodika ning valitud stsenaariumid on liiga triviaalsed ja<br />
lihtsad selleks, et vähegi objektiivselt võrrelda erinevate arenguvariantide mõju.<br />
Põhjendus:<br />
1) Programmis on kirjas<br />
'Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäolisele<br />
arengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivsele<br />
arengustsenaariumile:<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänasel tasemel;<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutatakse piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt;<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud'<br />
Variantsus on ebapiisav, kuna näiteks<br />
a) ei käsitleta kaevandamistehnoloogiate erinevusi - allmaa- ja pealmaakaevandamisel<br />
on väga erinevad mõjud;<br />
b) ei arvestata territoriaalseid muutujaid, näiteks veeprobleemide puhul valglapõhiseid<br />
ning põhjaveekogumitega seonduvaid aspekte, sama maakasutuse,<br />
loodusliku mitmekesisuse jne puhul;<br />
Ettepanek: suurendada tunduvalt variantsust, st arengustsenaariumide raames töötada<br />
välja nn alam-stsenaariumid konkreetsete maardlate kaevandamistehnoloogiate ning<br />
territoriaalsete muutujate arvestamisega.<br />
2) Programmi metoodika näeb ette<br />
'Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:<br />
taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;<br />
maakasutust;<br />
looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;<br />
heitmeid õhku ja kliimamuutust;<br />
vee- ja pinnasereostust;<br />
jäätmeteket;<br />
inimeste tervist;<br />
regionaalseid erisusi.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtutakse meetmete rakendamisega<br />
kaasnevast otsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale, ehk kuivõrd kavandatavad<br />
meetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:<br />
Otsene mõju:<br />
+3 – otsene mõju, väga positiivne;<br />
+2 – otsene mõju, positiivne;<br />
+1 – otsene mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – otsene mõju, negatiivne;<br />
-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.<br />
144
Kaudne mõju:<br />
+3 – kaudne mõju, väga positiivne;<br />
+2 – kaudne mõju, positiivne;<br />
+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;<br />
0 – mõju puudub;<br />
-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;<br />
-2 – kaudne mõju, negatiivne;<br />
-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.<br />
Mõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi hinnangute summana. Saadud<br />
väärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentide<br />
kohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgi<br />
või meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõju<br />
intensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,<br />
neutraalne või negatiivne.'<br />
Valides sellise metoodika võib kindlalt ette väita, et mistahes eksperdi töö tulemus<br />
juhul, kui ta on neutraalne, on järgmine: mida vähem kaevandatakse, seda väiksem on<br />
strateegia või meetmekava mõju intensiivsus.<br />
Metoodika on siin karjuvalt liiga triviaalne. 'Regionaalne erisus' on ehk ainus, mis<br />
võimaldaks arvestada mõningaid positiivseid sotsiaal-majanduslikke aspekte,<br />
mõningatest teadustöödest võib välja lugeda ka teatud positiivset mõju looduslikule<br />
mitmekesisusele (ka see on vaieldav). Ehk saab kaudsete mõjude all positiivsena<br />
välja tuua ka selle, et keskkonnamaksude rahadega õnnestub läbi viia hulgaliselt<br />
projekte, sh enamus teistes piirkondades.<br />
Hinnatavate kriteeriumid arv ja sisu peaks olema põhjalikum ja suurem ning võiks<br />
olla võimalus<br />
kasutada erinevaid kaalukoefitsiente (weighting factors). Hinnanguskaalal peaks eriti<br />
-1 kuni -3 olema<br />
paremini lahti jagatud, sest siin muutub subjektiivne arvamus väga oluliseks - ilmselt<br />
peaks need seondama<br />
mingite kvantitatiivsete kriteeriumidega, nt tugevalt kahjustatud territooriumi pindala,<br />
mõjutatud inimeste<br />
arv vms.<br />
Miks ma sellest kirjutan? Mitte pahatahtlikkusest või soovist dokumenti maha teha,<br />
vaid nähes ette<br />
selle baasil tekkivaid konflikte - saame näiteks, et variant 1 on -13 ning variant 3 on -<br />
10. No ja siis?<br />
Vaadates eri gruppide (töögrupp, hindajad, ümarlaud...) koosseisu on selge, et sellisel<br />
juhul kulub<br />
enamus energiast ära mõttetute vaidluste peale - näiteks miks ekspert hindas -2<br />
(negatiivne), mitte -3 (oluliselt negatiivne).<br />
Aga näiteks kui on olemas selline argument:<br />
Piirkond ...., võimalik kaevandamistehnoloogia ....., mõjud ja koefitsiendid ................,<br />
hinnangud ...................<br />
ja selliseid analüüse on vähemalt mitukümmend, siis on arutelu rohkem teaduslik,<br />
rohkem sisuline, arvestab territoriaalseid aspekte jne.<br />
145
Ettepanek:<br />
Pöörata väga palju rohkem tähelepanu hindamismetoodika väljakujundamisele<br />
eesmärgiga asju sisulisemalt arutada:<br />
- tõsta stsenaariumide variantsust;<br />
- tõsta mõjude arvu ning võimaldada kasutada kaalufaktoreid;<br />
- arvestada territoriaalseid aspekte, näit jaotust maardlateks/kaevandusteks, valglateks,<br />
valdadeks jne<br />
- põhjalikult täiustada hindamise skaalat, eriti -1 ja -3 vahel, koos kvantitatiivsete<br />
kriteeriumidega,<br />
analoogina tooksin välja maavärinate palliskaala (lisatud).<br />
.<br />
Olen arvamusel, et rohkem eeltööd säästab tuhandeid inimtunde vaidluste osas.<br />
Edu ja jõudu,<br />
Erik Puura<br />
TÜ Tehnoloogiainstituudi asedirektor<br />
5069882<br />
Average peak<br />
velocity<br />
(centimeters<br />
per second)<br />
16.1.1 MODIFIED MERCALLI SCALE<br />
Intensity value and description<br />
I. Not felt except by a very few under<br />
especially favorable circumstances.<br />
(I Rossi-Forel scale)<br />
Average peak<br />
acceleration (g is<br />
gravity=<strong>9.</strong>80<br />
meters per second<br />
squared)<br />
II. Felt only by a few persons at rest,<br />
especially on upper floors of buildings.<br />
Delicately suspended objects may swing.<br />
(I to II Rossi-Forel scale)<br />
III. Felt quite noticeably indoors, especially<br />
on upper floors of buildings, but many<br />
people do not recognize it as an<br />
earthquake. Standing automobiles may<br />
rock slightly. Vibration like passing of<br />
146
truck. Duration estimated.<br />
(III Rossi-Forel scale)<br />
1-2 IV. During the day felt indoors by many,<br />
outdoors by few. At night some awakened.<br />
Dishes, windows, doors disturbed; walls make<br />
creaking sound. Sensation like heavy truck<br />
striking building. Standing automobiles rocked<br />
noticeably.<br />
(IV to V Rossi-Forel scale)<br />
2-5 V. Felt by nearly everyone, many awakened.<br />
Some dishes, windows, and so on broken;<br />
cracked plaster in a few places; unstable<br />
objects overturned. Disturbances of trees,<br />
poles, and other tall objects sometimes noticed.<br />
Pendulum clocks may stop.<br />
(V to VI Rossi-Forel scale)<br />
5-8 VI. Felt by all, many frightened and run<br />
outdoors. Some heavy furniture moved; a few<br />
instances of fallen plaster and damaged<br />
chimneys. Damage slight.<br />
(VI to VII Rossi-Forel scale)<br />
8-12 VII. Everybody runs outdoors. Damage<br />
negligible in buildings of good design and<br />
construction; slight to moderate in well-built<br />
ordinary structures; considerable in poorly<br />
built or badly designed structures; some<br />
chimneys broken. Noticed by persons driving<br />
cars.<br />
(VIII Rossi-Forel scale)<br />
20-30 VIII. Damage slight in specially designed<br />
structures; considerable in ordinary substantial<br />
buildings with partial collapse; great in poorly<br />
built structures. Panel walls thrown out of<br />
frame structures. Fall of chimneys, factory<br />
stack, columns, monuments, walls. Heavy<br />
furniture overturned. Sand and mud ejected in<br />
small amounts. Changes in well water. Persons<br />
driving cars disturbed.<br />
(VIII + to IX Rossi-Forel scale)<br />
45-55 IX. Damage considerable in specially designed<br />
structures; well-designed frame structures<br />
thrown out of plumb; great in substantial<br />
buildings, with partial collapse. Buildings<br />
shifted off foundations. Ground cracked<br />
conspicuously. Underground pipes broken.<br />
(IX + Rossi-Forel scale)<br />
0.015g-0.02g<br />
0.03g-0.04g<br />
0.06g-0.07g<br />
0.10g-0.15g<br />
0.25g-0.30g<br />
0.50g-0.55g<br />
147
More than 60<br />
X. Some well-built wooden structures<br />
destroyed; most masonry and frame structures<br />
destroyed with foundations; ground badly<br />
cracked. Rails bent. Landslides considerable<br />
from river banks and steep slopes. Shifted sand<br />
and mud. Water splashed, slopped over banks.<br />
(X Rossi-Forel scale)<br />
XI. Few, if any, (masonry) structures remain<br />
standing. Bridges destroyed. Broad fissures in<br />
ground. Underground pipelines completely out<br />
of service. Earth slumps and land slips in soft<br />
ground. Rails bent greatly.<br />
More than 0.60g<br />
XII. Damage total. Waves seen on ground<br />
surface. Lines of sight and level distorted.<br />
Objects thrown into the air.<br />
148
"ELKS" 08/09/06 9:29 EL >>><br />
Lp. Janne!<br />
August on meie kontoril üleüldise puhkuse kuu nagu EL asutusteski.<br />
Seetõttu saab kellegi Tallinna kohaletulek vaid juhuslik olla. Kui<br />
satun arvuti juurde, siis vaatan teateid ja mõnele ehk ka reageerin.<br />
Praegu teen kaks märkust<br />
"<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>" keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise programmi kohta, mida palun Teil edastada,<br />
kuhu vaja.<br />
1. Keskkonnamõju hindamise programm ei peaks sisaldama regionaalsete<br />
mõjude analüüsi. See on märgitud ainult paljasõnaliselt, viitamata<br />
mingile konkreetsele ülesandele ega metoodikale. (Kui selle all<br />
peetakse silmas põlevkivimaardla keskkonnakaitselist rajoneerimist,<br />
siis on selles mingi mõte. Sel juhul tuleks tekstis seda ka selgelt<br />
väljendada).<br />
2. Kk-mõju kvalitatiiivse hindamise skaalale tuleks lisada veel<br />
hinnang "miinus lõpmatus". See tähistaks mõju, mis ületab lubatava<br />
piiri. S. t., et antud komopnenti või kk-aspekti (olgu see või ainus<br />
sadade hulgas) sisaldavat meedet ei tohi rakendada.<br />
Tervisi!<br />
Juhan<br />
149
17. Lp hr Rein Raudsep!<br />
8. august 2006<br />
Vastavalt kokkuleppele teeme mõningaid ääremärkusi põlevkivi <strong>arengukava</strong><br />
(programmi) kohta. Tutvusime materjalidega, mis on internetis avaldatud ja seoses<br />
sellega tekkis mulje, et strateegilise KMH programmis on pööratud peatähelepanu<br />
jäätmetele ja saastele. Meie arvates on aga peamine põlevkivikaevandamise mõju<br />
geoloogilise ja geograafilise iseloomuga. Kaevesügavuse ulatuses muudetakse<br />
geoloogiline struktuur olenemata sellest , kas tegemist on kaevanduste või<br />
karjääridega. Territooriumi geograafiline keskkond - maastikupilt - muutub veelgi<br />
olulisemalt kogu kaevandataval alal (karjäärid, kaevanduste langatusalad,<br />
välispuistangud). Neid keskkonnakomponente kui olulist väärtust peaks rõhutatult<br />
käsitlema.<br />
Karjääride puhul on eriti oluline veereziim ja selle suhe Narva veehoidla<br />
veetasemega. Käsitlesime maastikukujunduse probleeme põhimõtteliselt 1971. aastal<br />
väljaantud raamatus "<strong>Põlevkivi</strong>karjääride rekultiveerimine", sellele järgnevalt anti<br />
välja ridamisi instruktsioone tehnilise rekultiveerimise kohta 1976. ja 1985. aastal ja<br />
keskkonnaministri määrusega 1995. aastal. Enamik soovitustest ja juhendite sätetest<br />
on jäänud täitmata. Vastavaid töid oleks aga otstarbekas ja ökonoomne teha tehnilise<br />
rekultiveerimise käigus.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong> ja strateegilise KMH koosseisus oleks otstarbekas nimetatud<br />
probleemidele pöörata tähelepanu, sh ette näha nii kaevandatud kui kaevandatavate<br />
alade territooriumi distantsmõõdistamise andmete kasutamine.<br />
<strong>Põlevkivi</strong>karjääride rekultiveerimist käsitletakse monograafias “Maavarade<br />
kaevandamisega rikutud maade rekultiveerimine”, mille koostajateks on allkirjutanud.<br />
Kaasautoritena kaasatakse kuni 15 vastava ala spetsialisti.<br />
Maavarade kaevandamise seniste tulemuste analüüsimisel ja edaspidisel<br />
kavandamisel oleks geoloogiliste ja geograafiliste aspektide süvendatud käsitlus eriti<br />
vajalik.<br />
Lugupidamisega,<br />
Heino Luik PhD<br />
RAKI juhatuse liige<br />
Elmar Kaar, PhD<br />
150
[Hr. Hella Riisalu (TTÜ <strong>Põlevkivi</strong> Instituut)<br />
ettepanekud toodud SMH programmi eelnõu tekstis esiletõstetuna]<br />
Keskkonnaministeerium<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<br />
<strong>2015</strong>“ keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
programm<br />
Kinnitatud keskkonnaministri poolt<br />
…. Juuli, 2006.a.<br />
151
__________________________________________________________________<br />
Tallinn 2006<br />
152
Sisukord<br />
Sissejuhatus 3<br />
1. PÕKK alusuuringud 3<br />
2. SMH objekt 4<br />
3. SMH programmi koostamine 4<br />
4. SMH läbiviija 4<br />
5. SMH eesmärgid 5<br />
6. SMH metoodika 5<br />
7. Alternatiivsed tegevused 7<br />
8. Leevendavad meetmed 8<br />
<strong>9.</strong> Huvitatud osapooled 8<br />
10. Avalikustamise kava 10<br />
11. Järelevalve ja seire 10<br />
12. SMH aruande sisukord 10<br />
<strong>Lisa</strong> 1 PÕKK SMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll<br />
<strong>Lisa</strong> 2 PÕKK SMH avalikustamisel esitatud ettepanekud ja tagasiside<br />
153
Sissejuhatus<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ (PÕKK) keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise (SMH) programmi koostamise nõue tuleneb<br />
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI (Siin<br />
peaks olema ka lühend, seda hiljem kasutatakse)seaduse (vastu võetud 22. veebruaril<br />
2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87)) §33, mille järgi keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine on kohustuslik, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse<br />
energeetika valdkonnas ning sellega kavandatakse seaduse §-s 6 4 nimetatud olulise<br />
mõjuga tegevusi.<br />
SMH programmi koostamisel on arvestatud nimetatud seaduse §-i 36 5 nõudeid.<br />
Vastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- ja<br />
energiamajanduse pika-ajalisele <strong>riikliku</strong>le <strong>arengukava</strong>le aastani <strong>2015</strong>, on Vabariigi<br />
Valitsuse ülesandeks “<strong>Põlevkivi</strong> kui <strong>riikliku</strong>lt strateegilise energiaressursi<br />
kasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi<br />
kasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”<br />
Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 06.juulist 2006 (RTI …) pani Valitsus<br />
keskkonnaministrile ülesandeks koostada “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> riiklik <strong>arengukava</strong><br />
<strong>2007</strong>–<strong>2015</strong>” . Teisteks osalevateks ministeeriumideks määrati majandus- ja<br />
kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium.<br />
Keskkonnaminister algatas PÕKK koostamise ja keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise oma käskkirjaga 06.juulist 2006 nr 782, millega moodustati “<strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>” koostamise töögrupp.<br />
Paralleelselt PÕKK koostamisega toimub selle kava elluviimisega kaasnevate<br />
keskkonnamõjude strateegiline hindamine (SMH). Selleks sõlmis<br />
Keskkonnaministeerium (KKM) . juunil 2006.a. lepingu keskkonnamõju hindaja<br />
(litsents KMH0113) Valdur Lahtvee’ga<br />
SMH käivitamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded….. ja<br />
üleriigilise levikuga ajalehes….<br />
Käesolev programm kirjeldab SMH läbiviimise metoodikat, sh. keskkonnaeesmärke<br />
ja piiranguid, millest lähtutakse olulise keskkonnamõju hindamisel, samuti SMH<br />
läbiviimise tegevus- ja ajakava ning erinevate osapoolte rolli SMH protsessis.<br />
1. PÕKK mõiste ja alusuuringud<br />
PÕKK on Keskkonnaministeeriumi moodustatud töörühma poolt osapooltele,<br />
huvigruppidele ja avalikkusele – ministeeriumidele, riigiasutustele, ettevõtetele ja<br />
kolmandale sektorile – väljapakutav konkreetne nägemus põlevkivi kui riigi omandis<br />
4 Millest seal jutt käib?<br />
5 Millest seal jutt käib?<br />
154
oleva taastumatu loodusvara <strong>kasutamise</strong>st järgneva kaheksa aasta jooksul.<br />
[Kas siin ei peaks olema ka normaalne SMH definitsioon ehk võhikule ära seletatud,<br />
mis asi see antud kontekstis ikka on? Miuks me muidu äkki sinna esitamisse<br />
hüppame?]<br />
SMH programm ja lõpparuanne esitatakse avalikuks aruteluks vastavalt KMHKJS<br />
seadusele. Pärast PÕKK käsikirja avaliku arutelu ettepanekutega esitatakse SMH<br />
aruanne koos <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> kavaga heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellimisel valmisid PÕKK<br />
koostamise ettevalmistamiseks 2005. aasta lõpus järgmised kolm alusuuringut:<br />
• Kasutamissuundadele vastava <strong>Põlevkivi</strong> varu hindamise kriteeriumite loomine<br />
ja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele,<br />
ressursi pikaajaline planeerimine. Varude hindamise kriteeriumid põlevkivi<br />
kui kütuste ja kemikaalide lähtetoorainele<br />
• <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamise tehnoloogilise struktuuri optimeerimine.<br />
• Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline<br />
rajoneerimine.<br />
2. SMH objekt<br />
SMH objektiks on “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ eelnõu,<br />
mille koostab Keskkonnaministeeriumi vastav töörühm ministri poolt kinnitatud<br />
lähteülesande alusel. Arengukava koostamist juhib ministri käskkirjaga moodustatud<br />
<strong>Põlevkivi</strong>kava koostamise juhtkomisjon. PÕKK eelnõu ning muud sellega seotud<br />
dokumendid paneb KKM välja oma kodulehel aadressil www.envir.ee<br />
3. SMH programmi koostamine<br />
“<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>“ koostamise käivitamisel<br />
valmistas ekspert vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi<br />
seadusele ette SMH programmi, mille Keskkonnaministeerium kooskõlastas.<br />
[millal?]<br />
Järgnes SMH programmi avalikustamine internetis ja programmi tutvustamine<br />
avalikkusele ja osapooltele pärast SMH protsessi algatamist – programmi eelnõu<br />
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelukoosoleku toimumise teate avaldamist<br />
Ametlikes Teadaannetes, KKM veebilehel ja Postimehes ning edastamist käesoleva<br />
programmi peatükis 9 nimetatud isikutele, kellele kavandatav tegevus võib mõju<br />
avaldada või kellel on põhjendatud huvi PÕKK vastu.<br />
SMH programmi avaliku väljapaneku perioodil …. .2006 laekus …. kirjalikku<br />
ettepanekut, millest ….. arvestati …. .<br />
SMH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid <strong>9.</strong> augustil 2006 KKM saalis,<br />
Tallinnas, Narva mnt 7a ja 15. augustil 2006 Savala Rahvamajas Maidla vallas .<br />
Koosolekute protokollid koos osavõtjate nimekirjadega on toodud käesoleva<br />
programmi lisas 1. SMH programmi avaliku väljapaneku ja arutelukoosoleku käigus<br />
täpsustati SMH programmis …. .<br />
155
SMH programmi avaliku koosoleku tulemustega täiendatud SMH programmi kinnitab<br />
keskkonnaministeerium (kontaktisik keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna<br />
peaspetsialist Veronika Verš tel.: 6262 973 veronika.vers@envir.ee).<br />
4. SMH läbiviija<br />
Keskkonnaministeerium sõlmis lepingu keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
läbiviimiseks keskkonnaeksperdi ja keskkonnamõju hindaja (litsents KMH0113),<br />
Säästva Eesti Instituudi juhataja, hr. Valdur Lahtvee’ga (kontakt: telefon 62 76 102,<br />
faks 6276101, valdur.lahtvee@seit.ee , Postkast 160, 10502 Tallinn. SMH läbiviija on<br />
keskkonnaministri poolt nimetatud “<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<br />
<strong>2015</strong>” koostamise töögrupi koosseisu.<br />
5. SMH eesmärgid<br />
SMH eesmärgiks on: 6<br />
• keskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade <strong>kasutamise</strong><br />
poliitikatesse;<br />
• põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> kooskõlla viimine EL ja Eesti<br />
keskkonna ja regionaal<strong>arengukava</strong>dega;<br />
• põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> strateegiliste suundade (stsenaariumite)<br />
keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekute koostamine<br />
<strong>arengukava</strong> realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjude<br />
vähendamiseks;<br />
• põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong>s pakutavate tegevuste ning meetmete<br />
hindamine keskkonnahoiu seisukohast ja hinnangu andmine<br />
keskkonnakaalutlustele;<br />
• põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete ja<br />
majanduslike eesmärkide, piirangute ning meetmete omavahelise kooskõla<br />
hindamine;<br />
• SMH programmi ja aruande eelnõude avalik arutelu ja tagasiside saamine[seeon<br />
tegevus, mitte eesmärk]<br />
6. SMH metoodika<br />
PÕKK SMH läbiviimisel kaardistatakse ja kirjeldatakse esmalt põlevkivi<br />
kaevandamisega 78 kaasnevaid keskkonnamõjusid ja keskkonnaalaseid piiranguid ning<br />
PÕKK-is toodud eesmärke võrreldakse senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna ja<br />
regionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalaste piirangute määratlemisel lähtutakse:<br />
Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest,<br />
6 Esiteks on eesmärke liiga palju ja teiseks minu arvates need osaliselt dubleerivad nii üksteist kui<br />
PÕKKi<br />
7 kaevandamine pole ainus <strong>kasutamise</strong> viis Õigemini ei ole seda üldse. Seega tuleb hinnata ikka kogu<br />
ahelas alates kaevandamisest ja lõpetades kõikide jäätmete ladustamisega<br />
8 kas on õigesti asjast aru saadud, et seda tehakse ainult PÕKK teksti põhjal (edasine tekst lubab nii<br />
väita) Kui see nii ei ole siis, millised on need uuringud ja materjalid, mis mõjude kaardistamise ja<br />
hindamise aluseks saavad olema?<br />
156
ahvusvahelistest konventsioonidest ning normatiivaktidest<br />
Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environmental Agency)<br />
keskkonnaindikaatorite süsteemist.<br />
Eesti õigusaktidest on PÕKK SMH läbiviimisel põhiliselt aluseks:<br />
•Säästev Eesti 21<br />
•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010<br />
•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik <strong>arengukava</strong> aastani <strong>2015</strong> (RT I<br />
2004, 88, 601),<br />
•Eesti elektrimajanduse <strong>arengukava</strong> aastani 2005-<strong>2015</strong> (RTL, 18.01.2006, 7, 134)<br />
•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-<strong>2015</strong><br />
•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572),<br />
•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298)<br />
•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208)<br />
•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)<br />
•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384)<br />
Olenevalt PÕKK SMH käigus esilekerkivatest probleemidest võetakse vajaduse<br />
korral lisaks loetletud õigusaktidele arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ning<br />
strateegilisi dokumente.<br />
Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist ja<br />
multikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnatakse PÕKK strateegiliste<br />
eesmärkide, tehnoloogiliste alternatiivide (stsenaariumite) ja kavandatavate tegevuste<br />
(meetmete) võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eesti<br />
regionaalarengule.<br />
Hinnatakse kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:<br />
taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust,<br />
maakasutust,<br />
looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele,<br />
heitmeid õhku ja kliimamuutust,<br />
vee- ja pinnasereostust,<br />
jäätmeteket,<br />
inimeste tervist<br />
regionaalseid erisusi.<br />
Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasneda<br />
piiriülene keskkonnamõju.<br />
[Millised on baasnäitajad, mille alusel seda võrdlust tehakse? Ehk teiste sõnadega<br />
baasnivood? Sellest sõltub otseselt hindamise tulemus, lahtiseletatult, milliselt<br />
keskkonna näitajate tasemelt lähtutakse, olemasolevatest, või ülemöödunud sajandi<br />
lõpuga, möödunud sajandi lõpuga, tulevikuunistusega? Mitte kõikidele näitajatele<br />
pole euronorme olemas, pealegi kvalitatiivsel hindamisel neid raske kasutada]<br />
157
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtutakse meetmete rakendamisega<br />
kaasnevast otsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale ehk kuivõrd kavandatavad<br />
meetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:<br />
Otsene mõju:<br />
+3 – otsene mõju, väga positiivne<br />
+2 – otsene mõju, positiivne<br />
+1 – otsene mõju, vähe positiivne<br />
0 – mõju puudub<br />
-1 – otsene mõju, vähe negatiivne<br />
-2 – otsene mõju, negatiivne<br />
-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne<br />
Kaudne mõju:<br />
+3 – kaudne mõju, väga positiivne<br />
+2 – kaudne mõju, positiivne<br />
+1 – kaudne mõju, vähe positiivne<br />
0 – mõju puudub<br />
-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne<br />
-2 – kaudne mõju, negatiivne<br />
-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne<br />
Mõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi 9 hinnangute summana. Saadud<br />
väärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentide<br />
kohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgi<br />
või meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõju<br />
intensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,<br />
neutraalne või negatiivne.<br />
Võimalusel (kui PÕKK-is kirjeldatud arengustsenaariumid ja/või meetmed on piisava<br />
detailsusega ja annavad aluse põlevkivi <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate heitmete ja<br />
jäätmetekke kvalitatiivseks 10 määramiseks sarnaselt tänase kasutusmahu ja –viisiga<br />
kaasnevate heitmete kogusega) hinnatakse erinevate stsenaariumite ja meetmete mõju<br />
kvalitatiivselt, arvutades ühe või teise stsenaariumi või meetme rakendamisega<br />
eeldatava aastase põlevkivi<strong>kasutamise</strong> hulgaga kaasneda võiv keskkonnakoormus<br />
(heitmed õhku, jäätmeteke, veekasutus).<br />
Töövormidena kasutatakse:<br />
teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahel<br />
ning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega)<br />
juriidiline analüüs (vastavus seadustele)<br />
ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijaga<br />
programmi ja aruande avalikud arutelud<br />
vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega<br />
9 Üksainuke ekspert ongi või??? Viimase instantsi tõde<br />
10 Kas muidu hinnatakse mittekvalitatiivselt või? Äkki teeks selgeks kvalitatiivse ja kvantitatiivse<br />
mõiste enne kirjutamist<br />
158
Metoodilise abimaterjalina kasutatakse PÕKK SMH tarbeks:<br />
Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000<br />
Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic Environmental<br />
Assessment<br />
Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the<br />
assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment<br />
Handbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EU<br />
Structural Funds programmes 1998<br />
Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom of 23 September<br />
1997 on the conclusion, by the European Communities, of the Energy Charter Treaty<br />
and the Energy Charter Protocol on energy efficiency and related environmental<br />
aspects.<br />
Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 final<br />
on Strengthening environmental integration within Community energy policy.<br />
Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in the<br />
European Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM<br />
(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].<br />
7. Alternatiivsed tegevused/meetmed 11 [Alternatiivsete arengustsenaariumite<br />
hindamine]<br />
Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäolisele<br />
arengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivsele<br />
arengustsenaariumile: 12<br />
Variant 1 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutamine jätkub piiranguteta ja tänasel tasemel<br />
Variant 2 – <strong>Põlevkivi</strong> kasutatakse piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane<br />
kasutusmaht suureneb hüppeliselt<br />
Variant 3 – <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> aastamahule seatakse piirangud.<br />
8. Leevendavad meetmed [Leevendavate meetmete hindamine ja täiendamine]<br />
Hindaja analüüsib PÕKK töörühma poolt välja töötatud meetmeid tegevuste puhul,<br />
millega eeldatavasti kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju ja esitab vastavalt<br />
lähteülesandele soovitused pakutud meetmete täiendamiseks või muutmiseks ning<br />
vajadusel pakub välja vajalikke lisameetmeid negatiivse keskkonnamõju<br />
11 Antud dokumendi kontekstis tähendaks säärane pealkiri alternatiivseid tegevusi antus SMH kui<br />
sellisele<br />
12 Sellisel lähenemisel on võimalik hinnata ainult kaevandamise mõju, mitte <strong>kasutamise</strong> oma, sest<br />
viimane sõltub suundadest ja tehnoloogiatest ehk siin tuleb teha lisahindamine variantidest näiteks<br />
100% põletamine, 100 termiline töötlemine (erinevad tehnoloogiad ja mingi kompromiss varindid 30<br />
% ühte ja 70 teist ja vastupidi miks ka mitte 50:50<br />
159
leevendamiseks.<br />
<strong>9.</strong> Huvitatud osapooled<br />
SMH avalikustamise protsessi osapoolteks on kõik eksperdid, huvigrupid ja aktiivsed<br />
kodanikud, kes PÕKK-i vastu huvi tunnevad. Osapoolte kaasamise printsiipideks on<br />
info avalikkus, protsessi läbipaistvus, protsessi dokumenteeritus, avalikkuse poolt<br />
esitatud arvamustega arvestamine või mittearvestamise põhjendamine.<br />
Osapoolte kaasamise intensiivsus jaguneb kaheks:<br />
esimese ringi moodustavad valdkonna huvirühmade esindajad ning<br />
teise ringi moodustab laiem avalikkus (huvirühmad, aktiivsed kodanikud,<br />
regionaalsed ühendused).<br />
Hindaja osaleb PÕKK SMH avalikustamises huvirühmade määratlemise ja<br />
koosolekutel vajalike ettekannete tegemisega ja küsimustele vastamisega.<br />
Kõik avalikustamisele minevad materjalid avaldatakse internetis ning esimesest<br />
taseme osavõtjaid teavitatakse sellest e-kirjaga ja vajadusel otsepostitusega.<br />
Avalikud koosolekud protokollitakse KKM poolt, KKM annab kommentaare esitanud<br />
osapooltele tagasisidet kommentaaride arvestamise/mittearvestamisega seoses.<br />
<strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong>ga vahetult seotud asutused, ettevõtted ja teised institutsioonid,<br />
keda teavitatakse e-kirjaga (osapoolte kaasamise esimene tase) on järgmised:<br />
Partneri liik<br />
Asutused,<br />
ettevõtted<br />
Nimetus<br />
AS VKG Oil<br />
AS Viru Keemia Grupp<br />
Eesti <strong>Põlevkivi</strong> AS<br />
AS Narva Elektrijaamad<br />
Eesti Energia AS<br />
Merko kaevandused OÜ<br />
Kiviõli Keemiatööstus OÜ<br />
AS Kunda Nordic Cement<br />
Sillamäe Soojus OÜ<br />
AS Kohtla-Järve Soojus<br />
…<br />
…<br />
MTÜ-d<br />
Eesti Linnade Liit<br />
Eesti Kohalike Omavalitsuste Liit<br />
Eesti Tööandjate Keskliit<br />
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda<br />
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit<br />
Eesti Keskkonnaühenduste Koda<br />
160
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus<br />
Eesti Ametiühingute Keskliit<br />
Eesti Tarbijakaitse Liit<br />
Eesti Looduskaitse Selts<br />
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon<br />
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon<br />
Eesti Õliühing<br />
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing<br />
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit<br />
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit<br />
Avalik sektor<br />
KOV 13<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium<br />
Siseministeerium<br />
Rahandusministeerium<br />
Keskkonnaministeerium<br />
Sotsiaalministeerium<br />
Ida-Viru Maavalitsus<br />
Lääne-Viru Maavalitsus<br />
Illuka Vald<br />
Maidla Vald<br />
Kohtla Vald<br />
Sonda Vald<br />
Rägavere vald<br />
Kohtla-Järve Linn<br />
Narva Linn<br />
..Mäetaguse vald…<br />
Vaivara vald<br />
Jõhvi vald<br />
Kiviõli linn<br />
Muud asutused<br />
…<br />
Teadusasutused Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu<br />
Tallinna Tehnikaülikool 14<br />
Tallinna Tehnikakõrgkool ?<br />
13 kodutöö täielikult tegemata, kuna olulised põlevkivivallad on välja jäetud, Lääne-Viru poolt ei<br />
hakanud lisama, kuifd seal ei piirdu asi ka mitte ainult Rägaverega<br />
14 Teised kõrgkoolid on tervikuna koos oma filoloogide ja haldusjuhtidega, TTÜ miskipärast ainult<br />
energeetika teaduskonnaga kolm rohelist instituuti on ka TTÜ osad ja siin ei ole kaugeltki üles loetud<br />
neid allasutusi, mis TTÜ-s veelgi põlevkiviga seotud on<br />
161
Instituudid<br />
Eesti Põllumajandusülikool<br />
Tartu Ülikool<br />
Mäeinstituut<br />
Soojustehnika Instituut<br />
<strong>Põlevkivi</strong> Instituut<br />
EPÜ Keskkonnakaitse Instituut<br />
TLÜ Ökoloogia Instituut<br />
--<br />
10. Avalikustamise kava<br />
PÕKK SMH käigus viiakse vastavalt seaduses nõutule läbi 2 avalikku arutelu:<br />
SMH programmi eelnõu avalikustamine<br />
SMH lõpparuande eelnõu avalikustamine<br />
Avalikustamised viib läbi ja avalikud koosolekud korraldab Keskkonnaministeerium<br />
(KKM), kuivõrd Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus<br />
(§34 lg 2) sätestab, et avalikustamise viib läbi strateegilise planeerimisdokumendi<br />
koostamise korraldaja, kelleks SMH objekti PÕKK puhul on KKM. SMH programm,<br />
aruanne ja neile kaasnevad avalikustatavad materjalid tehakse vähemalt 14 päeva<br />
enne avalikku koosolekut kättesaadavaks KKM veebilehel Teate SMH programmi ja<br />
aruande eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu koosolekute aja ja kohtade<br />
kohta avaldab KKM eelnevalt Avalikes Teadaannetes ja üleriigilise levikuga<br />
päevalehes.<br />
Keskkonnaministeerium viib läbi avalikustamise järgmise kava alusel:<br />
Tegevus Meetod Toimumise koht ja aeg<br />
SMH programmi eelnõu<br />
avalikustamine<br />
Internetis http://www.envir.ee/<br />
17.07.-02.08.2006<br />
SMH programmi avalik<br />
arutelu<br />
Avalik<br />
koosolek<br />
KKM suures saalis Tallinn Narva mnt<br />
7a, 0<strong>9.</strong>08.2006 ja 15.08.2006 Savala<br />
Rahvamajas Maidla vallas<br />
SMH aruande eelnõu<br />
avalikustamine<br />
Internetis http://www.envir.ee/<br />
30.10.-15.11.2006*<br />
SMH aruande avalik arutelu Avalik KKM Suures saalis Tallinn Narva mnt<br />
Kinnitatud SMH aruande<br />
avalik väljapanek<br />
koosolek<br />
Internetis<br />
7a, 15.11.2006*<br />
http://www.envir.ee/<br />
täpne kuupäev selgub pärast SMH<br />
aruande eelnõu valmimist<br />
* võib muutuda sõltuvalt PÕKK eelnõu esimese variandi valmimisest<br />
11. Järelevalve ja seire teostamise hindamine<br />
Hindaja analüüsib PÕKK töörühma poolt väljatöötatud ettepanekuid järelevalve ja<br />
seire teostamiseks olulise keskkonnamõjuga tegevuste üle ja esitab vajadusel<br />
soovitusi nende ettepanekute täiendamise/muutmise osas.<br />
Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on vastavalt KMHKJS seadusele<br />
162
keskkonnaministeerium.?<br />
12. SMH aruande sisukord<br />
Lähtuvalt seadusandlusest ja PÕKK lähteülesandest on <strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong><br />
<strong>arengukava</strong> strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande sisukord järgmine:<br />
Lühikokkuvõte (peamised tulemused)<br />
Sissejuhatus.<br />
PÕKK eesmärgid ja vajadus.<br />
PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.<br />
PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegiliste<br />
eesmärkidega.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> keskkonnamõjude ülevaade<br />
SMH metoodika.<br />
Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.<br />
Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.<br />
Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.<br />
Hindamistulemuste lühikokkuvõte.<br />
SMH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks .<br />
Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.<br />
Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu.<br />
<strong>Lisa</strong>d:<br />
SMH programm.<br />
teised materjalid (nt avalikustamisega seotud materjalid, koosolekute protokollid,<br />
ettepanekud ja tagasiside jms).<br />
Info:<br />
PÕKK kohta:<br />
Janne Tamm<br />
Keskkonnaministeeriumi<br />
Keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakond<br />
peaspetsialist<br />
Narva mnt 7a, 15172, Tallinn<br />
Tel: 6262980<br />
Fax: 6262801<br />
E-mail: janne.tamm@envir.ee<br />
SMH kohta:<br />
Valdur Lahtvee<br />
SEI-Tallinn<br />
Pk. 160<br />
Tallinn 10502<br />
163
Tel: 6276102<br />
Fax:6276101<br />
E-mail: valdur.lahtvee@seit.ee<br />
LISA 1<br />
LISA 2<br />
Keskkonnaministeerium<br />
Narva mnt 7a<br />
15172 Tallinn<br />
11.08.2006<br />
Lüganuse kihelkonna<br />
põlisrahva liikumise algatusrühm<br />
Lüganuse tee 30<br />
Lüganuse küla<br />
43301 Ida-Virumaa<br />
Ettepanekud „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>” keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise programmile.<br />
1. Tuleb kindlaks teha, kui suur on kaevandamise otsene ja kaudne mõjupiirkond.<br />
<strong>Lisa</strong>ks mõjule kaevandamisega otseselt seotud valdadele tuleb hinnata ka<br />
kaevandamise ja sellega seotud tegevuste mõju naabervaldadele ja kogu regioonile.<br />
2. Tuleb hinnata, milline on kaevandustegevuse mõju kohalikule kultuuripärandile.<br />
164
3. Tuleb hinnata, millised on põliselanike võimalused jätkata ja arendada<br />
traditsioonilist maaelu (põllu- ja metsamajandust).<br />
4. Tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandustegevus mõjupiirkonna rahvastiku<br />
koosseisu.<br />
5. Tuleb hinnata kaevandustegevuse mõju looduslikele elupaikadele, Purtse jõele ja<br />
selle valgalale, põhjaveele, sh joogiveele.<br />
6. Tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandustegevus kohalike elanike elukvaliteeti.<br />
Kaja Toikka<br />
Lüganuse kihelkonna<br />
põlisrahva liikumise<br />
algatusrühma liige<br />
165
166
167
168
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisest<br />
15.08.06 Maidla Rahvamajas.<br />
1. Juuni alguses toimus konverents teemal: Maaelu arengu poliitika rakendamine uuts<br />
liikmesriikides –konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus.<br />
Üks käsitletud teema oli BIOMASSI TOOTMINE energeetilisel eesmärgil.<br />
• saab kasutusele võtta tühjalt seisvad põllud, mis kasvatavad praegu maltsa ja<br />
ohakaid;<br />
• suunata inimtegevuse mõjul tekkinud reovesi (alevikest) energiakultuuride<br />
kasvatamiseks<br />
• tagada energia vajadus kohalikes katlamajades;<br />
• keskkonnasäästlik tegevus;<br />
• loob töökohti maapiirkonnas;<br />
• aitab säilitada põlevkivi – ehk põlevkivi oleks tarvis vähem kaevandada.<br />
2. Iga 3 minuti tagant aetakse ahju 60 tonni põlevkivi: äärmiselt ebamõistlik<br />
kasutamine. Samal ajal kui põlevkivist on võimalik toota mitmesuguseid kütteõlisid,<br />
isegi bensiini (toodeti 1950 ndatel Kiviõli kombinaadis tunnelahjudes).<br />
Elektrit võib ju toota mitmel muulgi moel: tuulegeneraatorid, päikesepatareid (15 –20<br />
aastat tagasi üritati ju selgeks teha, et meil üldse päikest ei paista ja päikesepatareidel<br />
ei ole mõtet, tänavu suvi on päike paistnud juba 4 kuud jutti ja vihmaseid päevi tuleb<br />
kahjuks ühe käe sõrmedel lugeda), tuumaenergia.....<br />
3. Kui see põlevkivi kaevandamine ikka nii vajalik on, nagu keskonnaminister ütleb,<br />
siis :<br />
kas Eesti riik, või kaevandaja-arendaja on nii jõukas, et suudab ja kas tahab<br />
kasutusele võtta uusima tehnolooga, mis tagaks (kui see üldse võimalik on)<br />
kaevanduspiirkonnas elanikele hea elukvaliteedi: puhas õhk, müra madal tase, vesi<br />
kaevudes jne?<br />
4. Jutuks oli energia tootmise hajutamine ja saastamise hajutamine, siis<br />
bioenergeetiliste kultuuride kasvatamine üle Eesti oleks täiesti alternatiiv.<br />
5.Tundub nii, et Maaelu Arengukava ja <strong>Põlevkivi</strong> Kaevandamise Arengukava on<br />
nagu kaks eraldi SILMAKLAPPIDEGA HOBUST: teine teist ei näe ja<br />
kokkupuute punkte ei leia.<br />
Sisuliselt on ju nii, et üks välistab teise. St. kui PÕKK rakendub, siis MAK-iga ei ole<br />
meil siin midagi peale hakata.<br />
Arvan, et nii Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium võiks ühise laua<br />
taha istuda ja need kaks <strong>arengukava</strong> kõrvuti panna. Loomulikult tuleks kaasata<br />
mitmeid eksperte. Vaadake siis, mismoodi see meie elu siin Virumaal võiks välja<br />
kujunema hakata?<br />
Aili Ilves<br />
Sonda Perenaiste Selts<br />
Posti 8<br />
Sonda 43001<br />
Ida-Virumaa<br />
tel 53457534<br />
169
aili.ilves@mail.ee<br />
Tere!<br />
Kohtla Vallavalitsuse poolt soovitav lisada <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
SMH programmi<br />
„Tööhõive mõju“<br />
p.6 SMH metoodikasse<br />
Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:<br />
taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;<br />
maakasutust;<br />
looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;<br />
heitmeid õhku ja kliimamuutust;<br />
vee- ja pinnasereostust;<br />
jäätmeteket;<br />
inimeste tervist;<br />
regionaalseid erisusi;<br />
Tööhõivet.<br />
Lugupidamisega<br />
Etti Kagarov<br />
Kohtla vallavanem<br />
5165521<br />
Koostas: Margit Juuse<br />
170
Keskkonnaministeerium 17.08.2006<br />
Lüganuse kihelkonna<br />
Põlisrahva liikumine<br />
Lüganuse tee 30<br />
Lüganuse küla<br />
43301 Ida-Virumaa<br />
Ettepanek „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>” keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise programmile.<br />
Tuleb selgeks teha, millised on põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong>d prioriteedid. Eesti riigi<br />
ja kõigi selle kodanike jaoks peab selge olema, milline põlevkivi <strong>kasutamise</strong> viis on<br />
üleüldse kõige vajalikum. Nii põlevkivipiirkonna elanikud kui ka muu eesti rahvas<br />
peavad olema kindlad, et põlevkivi kaevandamislubasid väljastatakse vaid <strong>riikliku</strong><br />
vajaduse tõttu, ja et riiklikku loodusvara ei raisata. Enne nimetatud prioriteetide<br />
paikapanemist ei tohiks üldse muid tegevusi alustadagi.<br />
Kaja Toikka<br />
Lüganuse kihelkonna<br />
Põlisrahva liikumise eestkõneleja<br />
171
172
173
174
VASTUSED:<br />
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
16.2. Keskkonnaministri käskkiri KSH programmi heakskiitmisest<br />
186
16.3 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa muinsusväärtuste nimekiri<br />
Ida-Virumaa<br />
Jrk<br />
nr<br />
Reg<br />
nr<br />
1 6370<br />
Mälestise nimi V/K 18. Omavalitsus<br />
Aadress<br />
Ikoon "Prohvet Elias",<br />
19/20.saj. (õli, plekk)<br />
K Alajõe vald Vasknarva EAÕ kirik<br />
Vana<br />
reg<br />
nr<br />
12.<br />
III 10<br />
k-6<br />
Vasknarva linnuse<br />
2 13827<br />
varemed, 1349-1442<br />
K Alajõe vald Vasknarva küla 364<br />
3 8943 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Kalvi küla -<br />
4 8944 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa peahoone,<br />
5 13828<br />
1908-1912<br />
K Aseri vald Kalvi küla 362<br />
Kalvi mõisa park, 1<strong>9.</strong>-<br />
6 13829<br />
20.saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla 362<br />
Kalvi mõisa jääkelder,<br />
7 13830<br />
1912-1913<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa viinavabriku<br />
8 13831<br />
varemed, 1908-1909<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa kaalukoda,<br />
9 13832<br />
1<strong>9.</strong>-20.saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa kelder,<br />
10 13833<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa karjalaudad,<br />
11 13834<br />
1<strong>9.</strong>-20.saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi linnuse varemed<br />
12 13835 vana peahoonega, 15- K Aseri vald Kalvi küla 361<br />
18.saj.<br />
Kalvi mõisa<br />
13 13836<br />
teenijatemaja, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
14 13837 Kalvi mõisa ait 1, 1<strong>9.</strong>saj. K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa ait 2, 19-<br />
15 13838<br />
20.saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa tall-tõllakuur,<br />
16 13839 K<br />
1<strong>9.</strong>-20.saj.<br />
Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa<br />
17 13840<br />
piirdemüürid,18.-1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa kuivati,<br />
18 13841<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kalvi mõisa sepikoda,<br />
19 13842<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Aseri vald Kalvi küla -<br />
Kivikalme, I a-tuh lõpp II<br />
20 8945 K<br />
a-tuh algus<br />
Aseri vald Kestla küla 783<br />
Asulakoht, I a-tuh lõpp II<br />
21 8946 K<br />
a-tuh algus<br />
Aseri vald Koogu küla 2-k<br />
22 8947 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 3-k<br />
23 8948 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 4-k<br />
24 8949 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 5-k<br />
25 8950 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 6-k<br />
26 8951 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 7-k<br />
27 8952 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 8-k<br />
28 8953 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 9-k<br />
29 8954 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 10-k<br />
30 8955 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla -<br />
187
31 8956 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla -<br />
Kivikalme, I a-tuh lõpp II<br />
32 8957 K<br />
a-tuh algus<br />
Aseri vald Kõrkküla küla 779<br />
Asulakoht, I a-tuh II pool<br />
33 8958 K<br />
- II a-tuh algus<br />
Aseri vald Rannu küla 60-k<br />
34 8959 Kivikalme, I a-tuh I pool K Aseri vald Rannu küla 781<br />
Kivikalme "Kalmuvare", I<br />
35 8960 K<br />
a-tuh I pool<br />
Aseri vald Rannu küla 780<br />
36 8961 Kivikalme K Aseri vald Rannu küla 782<br />
Avinurme kirik, 1906-<br />
37 13843<br />
1909<br />
K Avinurme vald Avinurme alevik k<br />
Pelgupaik "Kukelinn", II<br />
38 8962<br />
a-tuh.<br />
K Avinurme vald Maetsma küla 786<br />
39 8963 Kalmistu, 15.-17. saj. K Avinurme vald Ulvi küla 843<br />
40 13845 Ulvi kool, 1923 K Avinurme vald Ulvi küla k<br />
41 13844 Vadi kool, 1888 K Avinurme vald Vadi küla k<br />
42 33 Terroriohvrite ühishaud K Iisaku vald Iisaku alevik 886<br />
43 34 Terroriohvrite ühishaud K Iisaku vald Iisaku alevik 5-k<br />
44 35 Iisaku kalmistu K Iisaku vald Iisaku alevik -<br />
45 8964 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Iisaku alevik 789<br />
46 13847 Iisaku kirik, 1894-1896 K Iisaku vald Iisaku alevik k<br />
47 13848 Iisaku seltsimaja, 20.saj. K Iisaku vald Iisaku alevik k<br />
Iisaku ministeeriumikool,<br />
48 13846<br />
1915<br />
Kivikalme, I a-tuh I pool -<br />
49 8965<br />
II a-tuh algus<br />
Kääbaskalmistu, I a-tuh I<br />
50 8966<br />
pool<br />
K<br />
Iisaku vald<br />
Iisaku alevik, Tartu<br />
mnt. 53<br />
K Iisaku vald Imatu küla 787<br />
K Iisaku vald Jõuga küla 788<br />
51 8967 Kääbas, II a-tuh algus K Iisaku vald Kuru küla 1-k<br />
52 8968 Kääbas K Iisaku vald Kuru küla 772<br />
53 8969 Kalmistu, 16.-17. saj. K Iisaku vald Pootsiku küla 2060<br />
54 8970 Kalmistu K Iisaku vald Sõrumäe küla 792<br />
55 8971 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Varesmetsa küla 790<br />
56 8972 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Varesmetsa küla 791<br />
57 8973 Linnus, II a-tuh algus K Illuka vald Edivere küla 793<br />
58 37<br />
Koht, kus 18. sajandil<br />
asus klaasikoda<br />
K Illuka vald Gorodinka küla 430<br />
Illuka mõisa peahoone,<br />
59 13853<br />
1888<br />
K Illuka vald Illuka küla k<br />
60 13854 Illuka mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj. K Illuka vald Illuka küla -<br />
61 36<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Illuka vald Jaamaküla küla 423<br />
62 8974 Kääbas, I a-tuh II pool K Illuka vald Kivinõmme küla 11-k<br />
63 8975 Kääbas, I a-tuh II pool K Illuka vald Kivinõmme küla 13-k<br />
64 8976 Kääbas K Illuka vald Kivinõmme küla 794<br />
65 8977 Kalmistu, 14.-18. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 87-k<br />
66 8978 Kääbas, II a-tuh I pool K Illuka vald Kuremäe küla 795<br />
67 8979 Kääbas, 12.-13. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 85-k<br />
68 8980 Kääbas, 12.-13. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 86-k<br />
Ohvriallikas "Püha<br />
69 8981<br />
allikas", I-II a-tuh.<br />
K Illuka vald Kuremäe küla 84-k<br />
70 8982 Ohvritamm K Illuka vald Kuremäe küla 796<br />
Kuremäe kloostri hooned,<br />
71 13849 territoorium, piirdemüür, K Illuka vald Kuremäe küla 363<br />
1892-1910<br />
72 13850 Kuremäe kloostri K Illuka vald Kuremäe küla 363<br />
k<br />
188
võõrastemaja, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kuremäe kloostri kalmistu<br />
73 13851 K<br />
kirik, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Illuka vald Kuremäe küla 363<br />
Kuremäe kloostri<br />
74 13852<br />
kalmistu, 19-20.saj.<br />
K Illuka vald Kuremäe küla 363<br />
Kurtna mõisa peahoone,<br />
75 13855<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Illuka vald Kurtna küla -<br />
76 13856 Kurtna mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa kivisild<br />
77 13857<br />
1,19-20.saj.<br />
K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa kivisild 2,<br />
78 13858<br />
19-20.saj.<br />
K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa<br />
79 13859 K<br />
valitsejamaja, 1<strong>9.</strong>-20.saj.<br />
Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa viinaait,<br />
80 13860<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa aitkuivati,1<strong>9.</strong>saj.<br />
81 13861 K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa talltõllakuur,<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
82 13862 K Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa karjalaut 1,<br />
83 13863 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa karjalaut 2,<br />
84 13864 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Illuka vald Kurtna küla -<br />
Kurtna mõisa tuuleveski,<br />
85 13865<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Illuka vald Kurtna küla -<br />
86 8983 Kalmistu K Illuka vald Rausvere küla -<br />
87 8984 Kalmistu K Illuka vald Vasavere küla 800<br />
Kivikalme, I a-tuh. - II a-<br />
88 8985<br />
tuh. algus<br />
K Jõhvi vald Edise küla 90-k<br />
89 13870 Jõhvi tuuleveski,1<strong>9.</strong>saj. K Jõhvi vald Edise küla 158<br />
Edise linnuse<br />
90 13871<br />
varemed,15.saj.<br />
K Jõhvi vald Edise küla 365<br />
Jõhvi kalmistu kabel, 18.-<br />
91 13869 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
92 38<br />
II Maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K<br />
Administratiivhoone<br />
93 13867 Jõhvis Keskväljaku 1, K<br />
1954<br />
Elamu Jõhvis Rakvere<br />
94 13868<br />
t.15, 20.saj.<br />
K<br />
Jõhvi kirik<br />
95 13866<br />
vallikraaviga,14.-16.saj.<br />
K<br />
96 27095 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
Jõhvi vald<br />
Jõhvi vald<br />
Jõhvi vald<br />
Jõhvi vald<br />
Jõhvi vald<br />
Jõhvi linn, Jõhvi EELK<br />
kalmistu<br />
Jõhvi linn, Jõhvi<br />
kalmistu<br />
Jõhvi linn, Keskväljaku<br />
1<br />
Jõhvi linn, Rakvere t.<br />
15<br />
Jõhvi linn, Rakvere t.<br />
6b<br />
K Jõhvi vald Jõhvi linn, Rakvere tn<br />
97 8986 Asulakoht K Jõhvi vald Kahula küla -<br />
98 8987 Asulakoht K Jõhvi vald Kahula küla -<br />
99 8988 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -<br />
100 8989 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -<br />
101 8990 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -<br />
102 8991 Kalmistu, I a-tuh. I poola K Jõhvi vald Sompa küla 801<br />
103 8992 Kultusekivi K Jõhvi vald Sompa küla 88-k<br />
104 8993 Kultusekivi K Jõhvi vald Sompa küla 89-k<br />
105 39 Terroriohvrite ühishaud K Kiviõli linn Küttejõu karjäär 252<br />
106 8994 Kultusekivi K Kiviõli linn Püssi-Tudu mnt. ääres 41-k<br />
107 8995 Kultusekivi K Kiviõli linn Püssi-Tudu mnt. ääres 42-k<br />
k<br />
251<br />
k<br />
k<br />
157<br />
189
Koolihoone Kiviõlis<br />
108 13872 K<br />
Vabaduse t. 6, 1936-1938<br />
Kiviõli linn Vabaduse 6 k<br />
109 8998 Asulakoht K Kohtla vald Järve küla 14-k<br />
110 8999 Kultusekivi K Kohtla vald Järve küla 91-k<br />
Järve mõisa<br />
111 13889 K<br />
kindluselamu,15.-16.saj.<br />
Kohtla vald Järve küla 159<br />
Järve mõisa tall-tõllakuur,<br />
112 13890 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kohtla vald Järve küla -<br />
Järve mõisa<br />
113 13891<br />
abihoone,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Järve küla -<br />
114 9000 Asulakoht K Kohtla vald Kohtla küla 93-k<br />
115 9001 Kultusekivi K Kohtla vald Kohtla küla 92-k<br />
116 9002 Kultusekivi K Kohtla vald Kohtla küla -<br />
117 9003 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 94-k<br />
118 9004 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 95-k<br />
119 9005 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 96-k<br />
Kukruse mõisa peahoone,<br />
120 13892 K<br />
18.-1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kohtla vald Kukruse küla k<br />
Kukruse mõisa allee<br />
121 13893<br />
matusepaigaga, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Kukruse küla -<br />
122 13894 Kukruse mõisa ait, 1<strong>9.</strong>saj. K Kohtla vald Kukruse küla -<br />
Kukruse mõisa kuivati,<br />
123 13895<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Kukruse küla -<br />
Kukruse mõisa<br />
124 13896<br />
hobusetall, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Kukruse küla -<br />
Kukruse mõisa tuuleveski,<br />
125 13897 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kohtla vald Kukruse küla k<br />
126 41 Tollide perekonnakalmistu K Kohtla vald<br />
Kukruse küla,<br />
Kabelimägi<br />
431<br />
Ontika mõisa<br />
127 13898<br />
peahoone,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Ontika küla k<br />
Ontika mõisa kelder,<br />
128 13899<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Ontika küla -<br />
Ontika mõisa<br />
129 13900<br />
teenijatemaja, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Ontika küla -<br />
130 13901 Ontika mõisa ait, 1<strong>9.</strong>saj. K Kohtla vald Ontika küla -<br />
Ontika mõisa karjakastell,<br />
131 13902 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kohtla vald Ontika küla -<br />
132 9006 Asulakoht K Kohtla vald Peeri küla -<br />
133 9007 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla 8<br />
134 9008 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -<br />
135 9009 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -<br />
136 9010 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -<br />
137 9011 Kultusekivi K Kohtla vald Roodu küla 98-k<br />
138 9012 Kultusekivi K Kohtla vald Roodu küla 99-k<br />
139 9013 Rauasulatuskoht K Kohtla vald Roodu küla 97-k<br />
140 9014 Asulakoht K Kohtla vald Saka küla 100-k<br />
141 9015 Kalmistu K Kohtla vald Saka küla 803<br />
142 9016 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 101-k<br />
143 9017 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 102-k<br />
144 9018 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 103-k<br />
145 9019 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 104-k<br />
146 9020 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 105-k<br />
Saka mõisa peahoone,<br />
147 13903<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Saka küla -<br />
148 13904 Saka mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj. K Kohtla vald Saka küla -<br />
190
Saka mõisa valitsejamaja,<br />
149 13905 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kohtla vald Saka küla -<br />
Saka mõisa ait-kuivati,<br />
150 13906<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Saka küla -<br />
Saka mõisa meierei,<br />
151 13907<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Saka küla -<br />
Saka mõisa karjakastell,<br />
152 13908<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Saka küla -<br />
153 13909 Saka mõisa küün, 1<strong>9.</strong>saj. K Kohtla vald Saka küla -<br />
Saka mõisa möldrimaja,<br />
154 13910<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla vald Saka küla -<br />
155 13911 Saka tuuleveski, 1<strong>9.</strong>saj. K Kohtla vald Saka küla k<br />
156 9154 Kultusekivi K Kohtla vald Valaste küla 106-k<br />
Sompa kaevanduse<br />
157 13887<br />
hoone, 1946-1948<br />
K Kohtla-Järve linn Ereda t. 30A k<br />
Järve mõisa<br />
158 13873<br />
tuuleveski,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Kohtla-Järve linn Järveküla tee 125a 160<br />
Kohtla-Järve õigeusu<br />
159 13888<br />
kirik, 1938<br />
K Kohtla-Järve linn Järveküla tee 3 k<br />
II Maailmasõjas<br />
160 40 hukkunute ja<br />
terroriohvrite ühishaud<br />
K Kohtla-Järve linn Järveküla tee 9 kõrval 250<br />
Vabadussõja Järve<br />
161 27096<br />
lahingu mälestussammas K<br />
Kohtla-Järve linn K. Lutsu tänava park<br />
162 24653 Kohtla-Järve kultuurimaja K Kohtla-Järve linn Keskallee 36<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
163 13881<br />
Lutsu t.10, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 10 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
164 13882<br />
Lutsu t. 11, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 11 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
165 13883<br />
Lutsu t. 12, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 12 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
166 13884<br />
Lutsu t. 13, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 13 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
167 13885<br />
Lutsu t. 15, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 15 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
168 13874<br />
Lutsu t. 2, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 2 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
169 13875<br />
Lutsu t 4, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 4 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
170 13876<br />
Lutsu t. 5, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 5 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
171 13877<br />
Lutsu t. 6, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 6 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
172 13878<br />
Lutsu t. 7, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 7 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
173 13879<br />
Lutsu t. 8, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 8 k<br />
Elamu Kohtla-Järvel K.<br />
174 13880<br />
Lutsu t. 9, 1919-1922<br />
K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 9 k<br />
175 8996 Kultusekivi K Kohtla-Järve linn Narva mnt. 50 -<br />
176 8997 Kultusekivi K Kohtla-Järve linn Noorte t. 4 -<br />
Kohtla-Järve koolihoone,<br />
177 13886<br />
1938-1939<br />
K Kohtla-Järve linn Spordi t. 2 k<br />
178 13912 Lohusuu kirik, 1878-1882 K Lohusuu vald Lohusuu alevik k<br />
Lohusuu õigeusu kirik<br />
179 13913 väravaehitisega, 1897-<br />
1898<br />
K Lohusuu vald Lohusuu alevik k<br />
191
Lohusuu kalmistu kabel,<br />
180 13914<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lohusuu vald Lohusuu alevik k<br />
Lohusuu (Veneküla)<br />
181 13915 kalmistu kabel, 1863- K Lohusuu vald Lohusuu alevik k<br />
1864<br />
Vabadussõja Lohusuu<br />
182 27097 K<br />
lahingu mälestussammas<br />
Lohusuu vald Lohusuu alevik<br />
183 9021 Kalmistu K Lohusuu vald Piilsi küla 785<br />
184 9022 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 15-k<br />
185 9023 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 16-k<br />
186 9024 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 17-k<br />
187 9025 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 18-k<br />
188 9026 Kivikalme K Lüganuse vald Aa küla 807<br />
189 9027 Kivikalme K Lüganuse vald Aa küla 808<br />
190 9028 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 823<br />
191 9029 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 824<br />
192 9030 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 19-k<br />
193 9031 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 20-k<br />
194 9032 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 21-k<br />
195 9033 Linnus K Lüganuse vald Aa küla 806<br />
Aa mõisa peahoone,1696-<br />
196 13929 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Lüganuse vald Aa küla k<br />
197 13930 Aa mõisa park,18.-20.saj. K Lüganuse vald Aa küla -<br />
198 13931 Aa mõisa kabel, 18.saj. K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa kasvuhoone 1,<br />
199 13932<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa kasvuhoone 2,<br />
200 13933<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa moonakamaja<br />
201 13934<br />
1,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa viinavabriku<br />
202 13935<br />
vare, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa moonakamaja<br />
203 13936<br />
2, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
204 13937 Aa mõisa kuivati, 1<strong>9.</strong>saj. K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa<br />
205 13938<br />
karjalaudad,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla -<br />
Aa mõisa tuuleveski,<br />
206 13939<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Aa küla k<br />
207 9034 Kultusekivi K Lüganuse vald Irvala küla 40-k<br />
208 9035 Kalmistu K Lüganuse vald Jabara küla 821<br />
209 9036 Kivikalme K Lüganuse vald Jabara küla 2535<br />
210 9037 Kivikalme K Lüganuse vald Kopli küla 2533<br />
211 9038 Kalmistu K Lüganuse vald Liimala küla 818<br />
212 9039 Kivikalme K Lüganuse vald Liimala küla 815<br />
II Maailmasõjas<br />
213 42 hukkunute ja<br />
terroriohvrite ühishaud<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik 424<br />
214 43<br />
Lüganuse kirikuaed, 14.-<br />
20. saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik<br />
Arh.<br />
366<br />
215 9040 Asulakoht K Lüganuse vald Lüganuse alevik 26-k<br />
216 9041 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2530<br />
217 9042 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2531<br />
218 9043 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2532<br />
219 9044 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 810<br />
220 9045 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 811<br />
192
221 9046 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 812<br />
222 9047 Kultusekivi K Lüganuse vald Lüganuse alevik 27-k<br />
223 9048 Kultusekivi K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
224 13916 Lüganuse kirik, 14-15.saj. K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366<br />
Lüganuse kirikuaia<br />
225 13918<br />
piirdemüür,18.-20.saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366<br />
Lüganuse kirikuaia kabel<br />
226 13919<br />
1, 18.saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366<br />
Lüganuse kirikuaia kabel<br />
227 13920<br />
2, 18.saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366<br />
Lüganuse köstrimaja,<br />
228 13921<br />
18.saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik k<br />
Lüganuse köstrimaja<br />
229 13922<br />
kaev,18-1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
Lüganuse pastoraadi<br />
230 13923<br />
peahoone, 18.saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
Lüganuse pastoraadi<br />
231 13924<br />
kelder, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
Lüganuse pastoraadi<br />
232 13925<br />
ait,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
Lüganuse pastoraadi<br />
233 13926<br />
abihoone, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
Lüganuse pastoraadi<br />
234 13927<br />
kaev, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
235 13941 Püssi mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj. K Lüganuse vald Lüganuse alevik k<br />
Püssi mõisa pargiait,<br />
236 13942<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik k<br />
Püssi mõisa härjatall,<br />
237 13945<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik -<br />
238 27098 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K Lüganuse vald Lüganuse alevik<br />
Püssi mõisa sepikoda,<br />
239 13951<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi mõisa vankrikuur,<br />
240 13950<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi mõisa<br />
241 13948<br />
moonakamaja 2, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi mõisa<br />
242 13946<br />
valitsejamaja, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi mõisa viinavabrik,<br />
243 13944<br />
1862<br />
Püssi mõisa<br />
244 13943<br />
moonakamaja 1, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi koolihoone, 1924-<br />
245 13940<br />
26<br />
Püssi mõisa karjakastell,<br />
246 13949<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Püssi mõisa kohtumaja,<br />
247 13947<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse vald<br />
Lüganuse alevik, _<br />
Pargi t. 76<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 29<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 12<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 19<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 21<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 23<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 25<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 27<br />
Lüganuse alevik, Kiviõli<br />
tee 9<br />
248 9049 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2528<br />
249 9050 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2529<br />
250 9051 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2536<br />
251 9052 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2537<br />
252 9053 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2538<br />
253 9054 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2539<br />
254 9055 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2540<br />
255 9056 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2541<br />
-<br />
-<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
193
256 9057 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2542<br />
257 9058 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2543<br />
258 9059 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2544<br />
259 9060 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2545<br />
260 9061 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 38-k<br />
261 9062 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 39-k<br />
262 9063 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 108-k<br />
263 9064 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 63-k<br />
264 9065 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 64-k<br />
265 9066 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 66-k<br />
266 9067 Kultusekivi "Ugulikivi" K Lüganuse vald Matka küla 65-k<br />
267 9068 Kultusekivi K Lüganuse vald Moldova küla 31-k<br />
268 9069 Kalmistu K Lüganuse vald Mustmätta küla 816<br />
269 9070 Kultusekivi K Lüganuse vald Mustmätta küla 25-k<br />
270 9071 Asulakoht K Lüganuse vald Purtse küla 22-k<br />
271 9072 Asulakoht K Lüganuse vald Purtse küla 23-k<br />
272 9073 Kalmistu K Lüganuse vald Purtse küla 820<br />
273 9074 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 809<br />
274 9075 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
275 9076 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
276 9077 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
277 9078 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
278 9079 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
279 9080 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
280 9081 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
281 9082 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819<br />
282 9083 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 107-k<br />
283 9084 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 110-k<br />
284 9085 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 29-k<br />
285 9086 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla -<br />
286 9087 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla -<br />
287 9088 Linnus K Lüganuse vald Purtse küla 805<br />
288 9089 Linnus K Lüganuse vald Purtse küla 804<br />
289 9090 Ohverdamiskoht K Lüganuse vald Purtse küla 822<br />
290 9091 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 28-k<br />
291 9092 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 827<br />
292 9093 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 826<br />
293 9094 Ohvripärn K Lüganuse vald Purtse küla 828<br />
Purtse kindluselamu,<br />
294 13928<br />
16.saj.,1990<br />
K Lüganuse vald Purtse küla 367<br />
295 9095 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 109-k<br />
296 9096 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla -<br />
297 9097 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 32-k<br />
298 9098 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 33-k<br />
299 9099 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 34-k<br />
300 9100 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 36-k<br />
301 9101 Kultusekivi K Lüganuse vald Voorepera küla 37-k<br />
302 9102 Asulakoht K Maidla vald Maidla küla 67-k<br />
303 9103 Kalmistu K Maidla vald Maidla küla 829<br />
304 9104 Kalmistu K Maidla vald Maidla küla 2546<br />
305 9105 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 43-k<br />
306 9106 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 44-k<br />
307 9107 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 45-k<br />
308 9108 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 46-k<br />
194
309 9109 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 47-k<br />
310 9110 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 48-k<br />
311 9111 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 49-k<br />
312 9112 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 50-k<br />
313 9113 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 51-k<br />
314 9114 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 53-k<br />
315 9115 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 54-k<br />
Maidla mõisa peahoone,<br />
316 13952<br />
1764-1767<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa<br />
317 13953<br />
valitsejamaja, 18.saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa<br />
318 13954<br />
teenijatemaja, ,18.saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa<br />
319 13955<br />
aednikumaja,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa park,18.-<br />
320 13956<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa piirdemüür<br />
321 13957<br />
18.saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla k<br />
Maidla mõisa<br />
322 13958<br />
kelder,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Maidla vald Maidla küla -<br />
323 9116 Kalmistu K Maidla vald Oandu küla 2549<br />
324 9117 Kalmistu K Maidla vald Rebu küla 2548<br />
325 9118 Kultusekivi K Maidla vald Rebu küla 112-k<br />
Rauasulatuskoht ja<br />
326 9119<br />
asulakoht<br />
K Maidla vald Rebu küla 2062<br />
327 9120 Kalmistu K Maidla vald Rääsa küla 2547<br />
328 9121 Kultusekivi K Maidla vald Rääsa küla 111-k<br />
329 9122 Kalmistu K Maidla vald Tarumaa küla 830<br />
330 9123 Rauasulatuskoht K Maidla vald Tarumaa küla 2061<br />
331 9124 Asulakoht K Mäetaguse vald Atsalama küla 114-k<br />
332 9125 Kultusekivi K Mäetaguse vald Atsalama küla 115-k<br />
333 9126 Kultusekivi K Mäetaguse vald Ereda küla 113-k<br />
334 9127 Linnus K Mäetaguse vald Kalina küla 797<br />
Kiikla mõisa peahoone,<br />
335 13980<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
336 13981 Kiikla mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj. K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa tall-tõllakuur,<br />
337 13982 K<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
338 13983 Kiikla mõisa ait, 1<strong>9.</strong>saj. K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa magasiait,<br />
339 13984<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa abihoone,<br />
340 13985<br />
20.saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa sepikoda,<br />
341 13986<br />
20.saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa viinavabriku<br />
342 13987<br />
vare, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Kiikla mõisa tuuleveski,<br />
343 13988<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Kiikla küla -<br />
Vabadussõjas hukkunud<br />
Balti pataljoni võitlejate<br />
344 27099<br />
matmispaik<br />
mälestussambaga<br />
K<br />
Mäetaguse vald<br />
Liivakünka küla,<br />
Mäetaguse kalmistu<br />
345 9128 Asulakoht K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 116-k<br />
346 9129 Kalmistu K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 2069<br />
195
347 9130 Kalmistu K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 832<br />
348 9131 Kultusekivi K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 2070<br />
Mäetaguse mõisa<br />
349 13960<br />
peahoone, 18.-1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik k<br />
Mäetaguse mõisa park,<br />
350 13961<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik k<br />
Mäetaguse mõisa ait 1,<br />
351 13962<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik k<br />
Mäetaguse mõisa talltõllakuur,1<strong>9.</strong>saj.<br />
352 13963 K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -<br />
Mäetaguse mõisa<br />
353 13964<br />
kasvuhoone,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -<br />
Mäetaguse mõisa ait 2,<br />
354 13965<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik k<br />
Mäetaguse mõisa<br />
355 13966<br />
aednikumaja, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -<br />
356 13967 Mäetaguse kabel, 1<strong>9.</strong>saj. K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -<br />
Asulakoht ja<br />
357 9132<br />
rauasulatuskoht<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla 117-k<br />
Pagari mõisa peahoone,<br />
358 13968<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla k<br />
359 13969 Pagari mõisa park, 1<strong>9.</strong>saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa kelder,<br />
360 13970<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa<br />
361 13971<br />
aednikumaja,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa<br />
362 13972<br />
tõllakuur,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
363 13973 Pagari mõisa ait, 1<strong>9.</strong>saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa viinavabrik,<br />
364 13974 K<br />
1<strong>9.</strong> Saj.<br />
Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa kuivati,<br />
365 13975<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa<br />
366 13976<br />
piirdemüürid, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Pagari mõisa tuuleveski,<br />
367 13977<br />
1859<br />
K Mäetaguse vald Pagari küla k<br />
368 13978 Pagari koolimaja, 20.saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -<br />
Vabadussõja Pagari<br />
369 27100<br />
lahingu mälestussammas K Mäetaguse vald Pagari küla, Pagari<br />
mõisa park<br />
Koltsina kõrtsihoone,<br />
370 13979<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Mäetaguse vald Raja küla k<br />
371 9133 Kultusekivi K Mäetaguse vald Rajaküla küla 118-k<br />
372 9134 Asulakoht K Mäetaguse vald Väike-Pungerja küla 119-k<br />
373 13959 Väike-Pungerja<br />
postijaam,1830-1831<br />
K Mäetaguse vald Väike-Pungerja küla 368<br />
Purskkaev Narvas<br />
374 14044<br />
bastionil "Pax", 20.saj.<br />
K Narva linn Bastion "Pax" -<br />
Narva õigeusu kirik,<br />
375 14045<br />
1890-1898<br />
K Narva linn Bastrakovi t. 4 k<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
376 14012 K<br />
Gerassimovi t. 3, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva linn Gerassimovi t. 3 k<br />
Kreenholmi vana haigla,<br />
377 14029<br />
1906<br />
K Narva linn Haigla t. 3 -<br />
Kreenholmi elukasarm,<br />
378 14015<br />
Haigla t. 4, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Haigla t. 4 -<br />
379 14046 Kreenholmi uus haigla, K Narva linn Haigla t. 5 k<br />
196
1913<br />
Kreenholmi elukasarm,<br />
380 14016<br />
Haigla t. 6, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Haigla t. 6 k<br />
Kreenholmi elukasarmute<br />
381 14030 K<br />
prügipõletusahi, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva linn Haigla tn. 6 -<br />
Kreenholmi elukasarm,<br />
382 14014 Joala t. 12/Haigla t. 2, K Narva linn Joala t. 12/Haigla t. 2 k<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Kreenholmi juhtkonna<br />
383 14031<br />
vana hoone, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Joala t. 17 -<br />
Kreenholmi direktori Karri<br />
384 14017 K<br />
elamu, 1893<br />
Narva linn Joala t. 18 -<br />
Kreenholmi pritsimaja,<br />
385 14040<br />
20.saj.<br />
K Narva linn Joala t. 19 -<br />
Kreenholmi juhtkonna<br />
386 14018<br />
hoone, 1901<br />
K Narva linn Joala t. 20 k<br />
Kreenholmi<br />
387 14032 kudumisvabriku uus K Narva linn Joala t. 21a -<br />
hoone, 1870<br />
Kreenholmi ketrus-ja<br />
388 14033 kudumisvabriku vana K Narva linn Joala t. 21b -<br />
hoone, 1858-1862<br />
Kreenholmi ladude vana<br />
389 14034<br />
kompleks, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Joala t. 21c -<br />
Kreenholmi elektrijaama<br />
390 14035<br />
hoone, 20.saj.<br />
K Narva linn Joala t. 21e -<br />
Kreenholmi vana pääsla<br />
391 14038<br />
kaks hoonet, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Joala t. 23 -<br />
Kreenholmi jõekalda<br />
392 14039<br />
tugimüür, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Joala t. 23 -<br />
Kreenholmi Joala vabriku<br />
393 14036 K<br />
hoone, 1884-1890<br />
Narva linn Joala t. 23a --<br />
Kreenholmi Georgi<br />
394 14037<br />
vabriku hoone, 1899<br />
K Narva linn Joala t. 23b -<br />
Kreenholmi juhtkonna<br />
395 14019<br />
elamu, 1896<br />
K Narva linn Joala t. 24 k<br />
Kreenholmi meistrite<br />
396 14020<br />
elamu, Joala t. 26, 1906<br />
K Narva linn Joala t. 26 k<br />
Kreenholmi meistrite<br />
397 14021<br />
elamu, Joala t. 28, 1901<br />
K Narva linn Joala t. 28 k<br />
Kreenholmi meistrite<br />
398 14022<br />
elamu, Joala t. 30, 1906<br />
K Narva linn Joala t. 30 k<br />
Kreenholmi arestimaja,<br />
399 14023<br />
1898<br />
K Narva linn Joala t. 5b k<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
400 14013 Joala t. 10/Gerassimovi t. K<br />
1, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva linn<br />
Joala.t.10/Gerassimovi<br />
t. 1<br />
401 9135 Kindlustatud asula K Narva linn Joaorg 5<br />
402 9136 Kiviaja asulakoht K Narva linn Joaorg 6<br />
Kreenholmi<br />
403 24648 sadamaladude hoonete K Narva linn Jõe1, Jõe 3<br />
maht ja fassadid<br />
Narva Garnisoni kalmistu,<br />
Vabadussõjas hukkunute<br />
404 27101<br />
matmispaik<br />
K Narva linn Jõesuu tn<br />
mälestussambaga<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
405 14011<br />
Kalda t. 10, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Kalda t. 10 k<br />
k<br />
197
Kreenholmi leivatehas,<br />
406 14028<br />
1893-1894<br />
K Narva linn Kalda t. 33 -<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
407 14008<br />
Kalda t. 4, 20.saj.<br />
K Narva linn Kalda t. 4 k<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
408 14009<br />
Kalda t. 6, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Kalda t. 6 k<br />
Kreenholmi elukasarm<br />
409 14010<br />
Kalda t. 8, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Kalda t. 8 k<br />
Narva Aleksandri kirik,<br />
410 14005<br />
1881-1884<br />
K Narva linn Kiriku t. 9 k<br />
Elamu Narvas Koidula t.<br />
411 14000<br />
3a, 17.saj.,1978<br />
K Narva linn Koidula t. 3a 162<br />
Elamu Narvas Koidula t.<br />
412 14001<br />
6, 17.saj.,1982<br />
K Narva linn Koidula t. 6 163<br />
Kreenholmi veetorn<br />
413 14024 liituva hoonega, 1874- K Narva linn Kose t. 12/14 k<br />
1898<br />
Kreenholmi direktori<br />
414 14025 K<br />
Schowcrossi elamu, 1875<br />
Narva linn Kose t. 4 -<br />
Kreenholmi meistrite vana<br />
415 14026 K<br />
elamu, Kose t. 6, 1875<br />
Narva linn Kose t. 6 -<br />
Kreenholmi meistrite vana<br />
416 14027 K<br />
elamu Kose t. 8, 1875<br />
Narva linn Kose t. 8 -<br />
Narva gümnaasiumi<br />
417 14006<br />
hoone, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Kraavi t. 2 k<br />
Narva tuletõrjedepoo,<br />
418 14041<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva linn Malmi t. 1 -<br />
419 47<br />
II Maailmasõjas<br />
Narva jõe ja Viktoria<br />
K Narva linn<br />
hukkunute ühishaud<br />
bastioni vahelisel alal<br />
245<br />
Narva<br />
420 13999 linnakindlustused,14.saj.- K Narva linn Narva vanalinn 161<br />
1863<br />
Peetri paltsi, Honiré<br />
bastioni põhjakülje,<br />
Narva jõe, Rakvere<br />
421 27276 Asulakoht K Narva linn mnt. ning Sepa,<br />
Vabaduse, Tuleviku,<br />
Malmi ja Raja tänava<br />
vaheline ala<br />
Narva Hermanni<br />
422 14002<br />
linnus,13.-17.saj<br />
K Narva linn Peterburi mnt. 2 164<br />
423 46<br />
Vabadussõjas hukkunute<br />
ühishaud<br />
K Narva linn Pimeaed 231<br />
Monument Põhjasõjas<br />
424 45 1704. a. langenud vene<br />
sõjaväelastele<br />
Elamu portaal Narvas<br />
425 14003<br />
Puskini t. 11, 17.saj.<br />
K<br />
Narva linn<br />
Pimeaed, Viktoria<br />
bastion<br />
239<br />
K Narva linn Puskini t. 11 165<br />
426 14004 Narva raekoda,1665-1671 K Narva linn Raekoja plats 1 166<br />
Monument Põhjasõjas<br />
427 44 1700. a. langenud vene<br />
sõjaväelastele<br />
Magasiait Narvas<br />
428 14007 Vestervalli t. 21,<br />
18.saj.,1988<br />
Narva pangahoone,<br />
429 14043<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K<br />
Narva linn<br />
Siivertsis Narva-Jõesuu<br />
tee ääres<br />
K Narva linn Vestervalli t. 21 k<br />
K Narva linn Vestervalli t. 3 -<br />
430 14042 Narva ohvitseride kasiino, K Narva linn Vestervalli t. 5 -<br />
238<br />
198
1898<br />
Suvila Narva-Jõesuus Aia<br />
431 13992 K<br />
t. 15, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva-Jõesuu linn Aia t. 15 -<br />
Narva-Jõesuu Tsaikovski<br />
432 13993<br />
paviljon, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva-Jõesuu linn Aia t. 17 k<br />
Suvila Narva-Jõesuus Aia<br />
433 13995 K<br />
29, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva-Jõesuu linn Aia t. 29 -<br />
Narva-Jõesuu<br />
434 27508 sanatooriumi peakorpus, K Narva-Jõesuu linn Aia t.3<br />
1961<br />
Suvila Narva-Jõesuus Aia<br />
435 13996 K<br />
t. 45, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva-Jõesuu linn Aia t.45 -<br />
436 27106 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
II Maailmasõjas<br />
437 48<br />
hukkunute ühishaud<br />
438 13989 Narva-Jõesuu<br />
kuursaal,1922<br />
K<br />
J. Poska tn, Narva-<br />
Narva-Jõesuu linn<br />
Jõesuu kalmistu<br />
K Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu kalmistu 244<br />
K Narva-Jõesuu linn Nurme t. 2 k<br />
Suvila, N.-Jõesuu, Pargi t.<br />
439 13998 K<br />
6, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
Narva-Jõesuu linn Pargi t. 6 -<br />
Narva-Jõesuu kuursaali<br />
440 13990<br />
park, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. k<br />
Narva-Jõesuu kuursaali<br />
441 13991<br />
pargi lehtla, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. k<br />
Narva-Jõesuu õigeusu<br />
442 13994<br />
kirik, 1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. 63 k<br />
443 24655 Sillamäe kino K Sillamäe linn Kesk 11<br />
444 24654 Sillamäe kultuurimaja K Sillamäe linn Kesk 24<br />
445 9137 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 68-k<br />
446 9138 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 69-k<br />
447 9139 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 70-k<br />
448 9140 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 71-k<br />
449 9141 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 72-k<br />
450 9142 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 73-k<br />
451 9143 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 74-k<br />
452 9144 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 75-k<br />
453 9145 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 77-k<br />
454 9146 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 78-k<br />
455 9147 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 79-k<br />
456 9148 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 80-k<br />
457 9149 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 81-k<br />
458 9150 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 82-k<br />
459 9151 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 83-k<br />
460 49 Toila külakooli hoone K Toila vald Altküla küla 889<br />
461 9152 Asulakoht K Toila vald Altküla küla -<br />
462 9155 Kultusekivi K Toila vald Altküla küla -<br />
463 9163 Kultusekivi K Toila vald Altküla küla 128-k<br />
464 9153 Kivikalme K Toila vald Martsa küla 129-k<br />
Asulakoht ja<br />
465 9156<br />
rauasulatuskoht<br />
K Toila vald Päite küla 130-k<br />
466 9157 Kultusekivi K Toila vald Päite küla -<br />
467 9158 Kultusekivi K Toila vald Päite küla -<br />
468 9159 Kalmistu K Toila vald Pühajõe küla -<br />
Kohvimäe talu<br />
469 14047<br />
elamu,1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Toila vald Pühajõe küla 369<br />
470 14048 Kohvimäe talu ait-laut, K Toila vald Pühajõe küla 369<br />
199
1<strong>9.</strong>saj.<br />
Pühajõe kirik, 1836-<br />
471 14049<br />
1838,1990<br />
K Toila vald Pühajõe küla k<br />
Vabadussõja Kõrve<br />
lahingus hukkunud<br />
472 27102<br />
kapten Hugo Jürgensoni<br />
K Toila vald Pühajõe küla<br />
mälestussammas<br />
473 50 Toila kalmistu K Toila vald Toila alevik -<br />
474 9160 Ohvrikivi K Toila vald Toila alevik 127-k<br />
475 9161 Kivikalme K Toila vald Toila alevik 833<br />
476 9162 Kivikalme K Toila vald Toila alevik 834<br />
477 9164 Kivikalme K Toila vald Voka küla 55-k<br />
478 9165 Kivikalme K Toila vald Voka küla 56-k<br />
479 9166 Kivikalme K Toila vald Voka küla 57-k<br />
480 9167 Kivikalme K Toila vald Voka küla 58-k<br />
481 9168 Kultusekivi K Toila vald Voka küla 54-k<br />
482 9169 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 836<br />
483 9170 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 837<br />
484 9171 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 838<br />
485 9172 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 839<br />
486 9173 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 840<br />
487 9174 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 841<br />
488 9175 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 59-k<br />
489 51 Terroriohvrite ühishaud K Tudulinna vald<br />
Liivakünka küla,<br />
Tudulinna kalmistu<br />
16-k<br />
490 9176 Kivikalme K Tudulinna vald Oonurme küla 835<br />
491 9177 Kalmistu K Tudulinna vald Rannapungerja küla 842<br />
492 14050 Tudulinna kirik, 1939 K Tudulinna vald Tudulinna alevik k<br />
Tudulinna vana kirik,<br />
493 14051<br />
1766-1863<br />
K Tudulinna vald Tudulinna alevik -<br />
Tudulinna tuuleveski, 1<strong>9.</strong>-<br />
494 14052 K<br />
20.saj.<br />
Tudulinna vald Tudulinna alevik k<br />
495 27103 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
Vabadussõjas hukkunute<br />
496 52<br />
ühishaud<br />
497 27104 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K<br />
Tudulinna vald<br />
Tudulinna alevik,<br />
Tudulinna kalmistu<br />
K Vaivara vald Laagna küla 885<br />
K<br />
Vaivara vald<br />
Peeterristi küla,<br />
Sininõmme kalmistu<br />
498 9178 Kivikalme K Vaivara vald Perjatsi küla 120-k<br />
499 9179 Kivikalme K Vaivara vald Perjatsi küla 121-k<br />
500 9180 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 844<br />
501 9181 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 2553<br />
502 9182 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla -<br />
503 9183 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 2555<br />
504 9184 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 122-k<br />
Vaivara mõisa sepikoda,<br />
505 14053<br />
1<strong>9.</strong>saj.<br />
K Vaivara vald Sinimäe alevik -<br />
II maailmasõja<br />
506 5823<br />
Sinimägede lahingu koht K Vaivara vald Sinimäe alevik ja<br />
Vaivara küla<br />
-<br />
507 9185 Kivikalme K Vaivara vald Sõtke küla 124-k<br />
508 9186 Kivikalme "Suurvare" K Vaivara vald Sõtke küla 123-k<br />
509 9187 Ohvrikivi K Vaivara vald Sõtke küla 125-k<br />
510 9188 Kiviaja asulakoht K Vaivara vald Tõrvajõe küla 773<br />
511 9189 Kivikalme K Vaivara vald Udria küla 2550<br />
512 9190 Kivikalme K Vaivara vald Udria küla 2552<br />
513 9191 Kivikalme "Papi kivik" K Vaivara vald Udria küla 774<br />
200
Vabadussõja Udria<br />
514 27105<br />
dessandi mälestusmärk<br />
K Vaivara vald Udria küla<br />
515 56 Vaivara uus kalmistu K Vaivara vald Vaivara küla -<br />
516 5822 Vaivara vana kalmistu K Vaivara vald Vaivara küla -<br />
517 9192 Pelgupaik K Vaivara vald Vaivara küla 126-k<br />
518 54<br />
519 55<br />
520 53<br />
II Maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Vaivara vald<br />
II Maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Vaivara vald<br />
Vabadussõjas langenute<br />
mälestussammas<br />
K Vaivara vald<br />
kirjeid: 520 (1 kuni 520)<br />
Lääne-Virumaa<br />
Jrk Reg<br />
Mälestise nimi V/K Omavalitsus Aadress<br />
nr nr<br />
Vaivara küla Vaivara<br />
kalmistu<br />
Vaivara küla Vaivara<br />
kalmistu<br />
Vaivara küla, Vaivara<br />
kalmistu<br />
Vana<br />
reg nr<br />
1 10189 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 1-k<br />
2 10190 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 2-k<br />
3 10191 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 3-k<br />
4 10192 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 4-k<br />
5 10193 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 384-k<br />
Aaspere mõisa<br />
6 15626<br />
peahoone<br />
K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
7 15627 Aaspere mõisa park K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
8 15628 Aaspere mõisa alleed K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
Aaspere mõisa<br />
9 15629 Dellingshausenite K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
mälestussammas<br />
10<br />
Aaspere mõisa<br />
15630 pargirotundi<br />
K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
vundament<br />
Aaspere mõisa pargi<br />
11 15631<br />
piirdemüürid<br />
K Haljala vald Aaspere küla 468<br />
12 15632 Aaspere mõisa ait K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
13 15633<br />
moonakatemaja 1<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
14 15634<br />
sõiduhobuste tall<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
15 15635<br />
tõllakuur<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
16 15636 valitsejamaja K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
varemed<br />
Aaspere mõisa<br />
17 15637<br />
moonakatemaja 2<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
18 15638 Aaspere mõisa tall K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
19 15639<br />
sepikoda<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
20 15640<br />
vankrikuur<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
21 15641<br />
karjalaut<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
22 15642 Aaspere mõisa kuivati K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
23 15643<br />
kasvuhoone<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
24 15644<br />
aednikumaja<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
425<br />
426<br />
42-k<br />
201
aednikumaja<br />
25 15645 Aaspere mõisa kaev K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
Aaspere mõisa<br />
26 15646<br />
tuuleveski<br />
K Haljala vald Aaspere küla 469<br />
27 5759<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K<br />
Haljala vald<br />
Aaspere küla,<br />
Aaspere mõisa<br />
park<br />
28 10194 Asulakoht K Haljala vald Auküla küla -<br />
29 10195 Kultusekivi K Haljala vald Auküla küla 7-k<br />
30 10196 Kultusekivi K Haljala vald Auküla küla 8-k<br />
31 5760 Haljala kalmistu K Haljala vald Haljala alevik -<br />
32 5761 Haljala kirikuaed K Haljala vald Haljala alevik<br />
Arh.<br />
435,<br />
Arhe.<br />
617-k<br />
33 10197 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 2662<br />
34 10198 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 21-k<br />
35 10199 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 22-k<br />
36 10200 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 23-k<br />
37 15647 Haljala kirik K Haljala vald Haljala alevik 435<br />
Haljala kirikuaia<br />
38 15648<br />
piirdemüür<br />
K Haljala vald Haljala alevik 435<br />
Haljala kirikuaia kabel<br />
39 15649 K<br />
1<br />
Haljala vald Haljala alevik 435<br />
Haljala kirikuaia kabel<br />
40 15650 K<br />
2<br />
Haljala vald Haljala alevik 435<br />
41 27123 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K<br />
Haljala vald<br />
42 15651 Lillebergi talu elamu K Haljala vald<br />
43 15652 Lillebergi talu ait K Haljala vald<br />
44 15653 Lillebergi talu laut K Haljala vald<br />
45 15654 Lillebergi talu kelder K Haljala vald<br />
Haljala alevik,<br />
Haljala kalmistu<br />
Haljala alevik, Uus<br />
t.15<br />
Haljala alevik, Uus<br />
t.15<br />
Haljala alevik, Uus<br />
t.15<br />
Haljala alevik, Uus<br />
t.15<br />
46<br />
II maailmasõjas<br />
5762<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Haljala vald Haljala kalmistu 507<br />
47 10201 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 24-k<br />
48 10202 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 25-k<br />
49 10203 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 234-k<br />
50 10204 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 17-k<br />
51 10205 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 18-k<br />
52 10206 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 19-k<br />
53 10207 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 14-k<br />
54 10208 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 15-k<br />
55 10209 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 16-k<br />
56 10210 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 187-k<br />
Linnus "Varangu<br />
57 10211<br />
veskikants"<br />
K Haljala vald Karulõpe küla 1391<br />
58 10212 Kultusekivi K Haljala vald Kavastu küla 20-k<br />
Kavastu mõisa<br />
59 15655<br />
tuvitorn<br />
K Haljala vald Kavastu küla k<br />
60 10213 Kultusekivi K Haljala vald Kisuvere küla 230-k<br />
61 10214 Kivikalme K Haljala vald Lihulõpe küla 30-k<br />
62 10215 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 5-k<br />
910<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
202
63 10216 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 6-k<br />
64 10217 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 233-k<br />
65 10218 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 26-k<br />
66 10219 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 27-k<br />
67 10220 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 28-k<br />
68 10221 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 385-k<br />
69 10222 Kultusekivi K Haljala vald Vanamõisa küla 29-k<br />
70 10223 Kultusekivi K Haljala vald Vanamõisa küla 386-k<br />
71 10224 Kultusekivi K Haljala vald Võle küla 1393<br />
72 10225 Kultusekivi K Haljala vald Võle küla 2664<br />
73 10226 Kivikalme K Kadrina vald Ama küla 1451<br />
74 10227 Kivikalme K Kadrina vald Ama küla 38-k<br />
75 10228 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 241-k<br />
76 10229 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 242-k<br />
77 10230 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 620-k<br />
Arbavere mõisa<br />
78 15656<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Arbavere küla -<br />
79 15657 Arbavere mõisa park K Kadrina vald Arbavere küla -<br />
80 15658 Arbavere mõisa kaev K Kadrina vald Arbavere küla -<br />
81 10231 Asulakoht K Kadrina vald Hulja alevik 579-k<br />
82 15659 Hulja mõisa peahoone K Kadrina vald Hulja alevik k<br />
83 15660 Hulja mõisa park K Kadrina vald Hulja alevik -<br />
84 10232 Kivikalme K Kadrina vald Hõbeda küla 39-k<br />
85 10233 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 40-k<br />
86 10234 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 239-k<br />
87 10235 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 240-k<br />
88 10236 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 305-k<br />
89 10237 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 306-k<br />
90 10238 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 307-k<br />
91 10239 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 308-k<br />
92 10240 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 42-k<br />
93 10241 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 43-k<br />
94 10242 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 295-k<br />
95 10243 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 298-k<br />
96 10244 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 300-k<br />
97 10245 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 301-k<br />
98 10246 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 303-k<br />
99 10247 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 452-k<br />
100 10248 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 243-k<br />
101 10249 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 244-k<br />
102 10250 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 453-k<br />
103 10251 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 454-k<br />
104 10252 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 456-k<br />
105 10253 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 621-k<br />
Kultusekivi "Niilise<br />
106 10254<br />
suur kivi"<br />
K Kadrina vald Hõbeda küla 302-k<br />
Kultusekivi "Tipu<br />
107 10255<br />
suurkivi"<br />
K Kadrina vald Hõbeda küla 304-k<br />
108 10256 Kivikalme K Kadrina vald Jõepere küla 34-k<br />
109 10257 Kivikalme K Kadrina vald Jõepere küla 36-k<br />
110 10258 Kivikalme<br />
"Altarimägi"<br />
K Kadrina vald Jõepere küla 35-k<br />
111 10259 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 32-k<br />
112 10260 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 33-k<br />
203
113 10261 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 446-k<br />
114 10262 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 447-k<br />
115 5766 Hulja kalmistu K Kadrina vald Kadapiku küla -<br />
II maailmasõjas<br />
116 5763<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Kadrina vald Kadrina alevik 503<br />
117 5764<br />
Kadrina kirikuaed ja<br />
kalmistu<br />
Kadrina kirikuaia<br />
118 15662<br />
kabel<br />
Kadrina kirikuaia<br />
119 15663<br />
piirdemüür<br />
120 15661 Kadrina kirik K Kadrina vald<br />
121 27124 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K<br />
Kadrina vald Kadrina alevik<br />
Arh.<br />
440,<br />
Arhe.<br />
622-k<br />
K Kadrina vald Kadrina alevik 440<br />
K Kadrina vald Kadrina alevik 440<br />
K<br />
Kadrina vald<br />
Kadrina alevik ,<br />
Viitna tee 1<br />
Kadrina alevik,<br />
Viitna tee 1,<br />
Kadrina kirikuaed<br />
Arnold Friedrich<br />
122 5765 Johann Knüpfferi K Kadrina vald Kadrina kirikuaed 48-k<br />
(1777-1843) haud<br />
123 10263 Kultusekivi K Kadrina vald Kallukse küla 625-k<br />
124 10264 Kultusekivi K Kadrina vald Kallukse küla 626-k<br />
125 10265 Kalmistu "Kääpamägi" K Kadrina vald Kihlevere küla 624-k<br />
126 10266 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 457-k<br />
127 10267 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 458-k<br />
128 10268 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 459-k<br />
129 10269 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 460-k<br />
130 10270 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 461-k<br />
Kihlevere mõisa<br />
131 15664<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Kihlevere küla k<br />
132 15665 Kihlevere mõisa park K Kadrina vald Kihlevere küla -<br />
Kihlevere mõisa talltõllakuur<br />
133 15666 K Kadrina vald Kihlevere küla -<br />
134 15667 Kihlevere mõisa ait K Kadrina vald Kihlevere küla -<br />
Kihlevere mõisa<br />
135 15668<br />
kelder<br />
K Kadrina vald Kihlevere küla -<br />
136 10271 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 462-k<br />
137 10272 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 463-k<br />
138 10273 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 464-k<br />
139 10274 Kultusekivi K Kadrina vald Neeruti küla 619-k<br />
140 10275 Linnus K Kadrina vald Neeruti küla 1437<br />
141 10276 Linnus "Sadulamägi" K Kadrina vald Neeruti küla 1436<br />
Neeruti mõisa<br />
142 15669<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Neeruti küla k<br />
143 15670 Neeruti mõisa park K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
144 15671 Neeruti mõisa allee K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
Neeruti mõisa<br />
145 15672<br />
valitsejamaja<br />
K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
146 15673 Neeruti mõisa kelder K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
Neeruti mõisa<br />
147 15674<br />
sõiduhobuste tall<br />
K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
Neeruti mõisa<br />
148 15675<br />
tööhobuste tall<br />
K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
Neeruti mõisa<br />
149 15676<br />
karjalaut 1<br />
K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
440<br />
204
Neeruti mõisa<br />
150 15677<br />
karjalaut 2<br />
K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
151 15678 Neeruti mõisa ait K Kadrina vald Neeruti küla -<br />
152 10277 Kalmistu "Surnumägi" K Kadrina vald Tokolopi küla 37-k<br />
Udriku mõisa<br />
153 15679<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Udriku küla 441<br />
154 15680 Udriku mõisa park K Kadrina vald Udriku küla 441<br />
Udriku mõisa<br />
155 15681<br />
piirdemüürid<br />
K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
Udriku mõisa<br />
156 15682<br />
kasvuhoone<br />
K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
Udriku mõisa<br />
157 15683 K<br />
viinavabriku varemed<br />
Kadrina vald Udriku küla 442<br />
Udriku mõisa<br />
158 15684<br />
karjalaut 1<br />
K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
Udriku mõisa<br />
159 15685<br />
karjalaut 2<br />
K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
160 15686 Udriku mõisa meierei K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
161 15687 Udriku mõisa kelder K Kadrina vald Udriku küla 442<br />
162 10278 Ohvrikivi<br />
"Sillaotsakivi"<br />
K Kadrina vald Uku küla 1506<br />
163 10279 Kultusekivi K Kadrina vald Undla küla 465-k<br />
164 10280 Kultusekivi K Kadrina vald Undla küla 466-k<br />
Undla mõisa<br />
165 15688<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Undla küla -<br />
166 15689 Undla mõisa park K Kadrina vald Undla küla -<br />
Undla mõisa<br />
167 15690<br />
teenijatemaja<br />
K Kadrina vald Undla küla -<br />
168 10281 Kivikalme "Hiiesalu" K Kadrina vald Vandu küla 2112<br />
169 10282 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 448-k<br />
170 10283 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 449-k<br />
171 10284 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 450-k<br />
172 10285 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 451-k<br />
173 10286 Kivikalme<br />
"Kalmudepealne"<br />
K Kadrina vald Viitna küla 1450<br />
174 15691 Viitna kõrtsihoone K Kadrina vald Viitna küla 470<br />
Vohnja mõisa<br />
175 15692<br />
peahoone<br />
K Kadrina vald Vohnja küla k<br />
176 15693 Vohnja mõisa park K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
177 15694 Vohnja mõisa kuivati K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
Vohnja mõisa<br />
178 15695<br />
viinavabrik<br />
K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
179 15696 Vohnja mõisa meierei K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
Vohnja mõisa<br />
180 15697<br />
karjalaut 1.<br />
K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
Vohnja mõisa<br />
181 15698<br />
karjalaut 2.<br />
K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
Vohnja mõisa<br />
182 15699<br />
sepikoda<br />
K Kadrina vald Vohnja küla -<br />
183 10287 Asulakoht K Kadrina vald Võduvere küla 582-k<br />
184 10288 Kivikalme<br />
"Kääpamägi"<br />
K Kadrina vald Võipere küla 1452<br />
185 5768 Kunda vana kalmistu K Kunda linn -<br />
186 10290 Ohverdamiskoht<br />
"Kunda Hiiemägi"<br />
K Kunda linn 627-k<br />
187 10289 Kivikalme K Kunda linn<br />
Kabeli külla viiva<br />
tee ääres<br />
1390<br />
205
188 27125 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
Vabadussõjas ja II<br />
maailmasõjas<br />
189 5767 hukkunute ning<br />
terroriohvrite<br />
ühishaud<br />
K<br />
Kunda linn<br />
tee ääres<br />
Kunda uus<br />
kalmistu<br />
K Kunda linn Rakvere tee 502<br />
190 15700 Kunda tuletorn K Kunda linn Sadama t. 5 k<br />
Kivikalme "Katevate<br />
191 10291<br />
künkad"<br />
K Laekvere vald Alekvere küla 44-k<br />
192 10292 Kultusekivi K Laekvere vald Alekvere küla 583-k<br />
193 10293 Pakktee K Laekvere vald Alekvere küla 1418<br />
194 10294 Pelgupaik K Laekvere vald Alekvere küla 1417<br />
Kivikalme "Ristikivi<br />
195 10295<br />
küngas"<br />
K Laekvere vald Laekvere alevik 1416<br />
196 15702 Laekvere ärihoone K<br />
Laekvere alevik,<br />
Laekvere vald<br />
Kesk t.15<br />
k<br />
197 15701 Laekvere koolihoone K<br />
Laekvere alevik,<br />
Laekvere vald<br />
Kesk t.8<br />
k<br />
198 15704 Laekvere pritsikuur K<br />
Laekvere alevik,<br />
Laekvere vald<br />
Salutaguse tee 2<br />
k<br />
199 15703 Laekvere meierei K<br />
Laekvere alevik,<br />
Laekvere vald<br />
Salutaguse tee2<br />
k<br />
200 10296 Kultusekivi K Laekvere vald Luusika küla 2118<br />
201 10297 Kultusekivi K Laekvere vald Muuga küla 584-k<br />
Muuga mõisa<br />
202 15705<br />
peahoone<br />
K Laekvere vald Muuga küla 454<br />
203 15706 Muuga mõisa park K Laekvere vald Muuga küla 454<br />
Muuga mõisa<br />
204 15707<br />
kellatorn<br />
K Laekvere vald Muuga küla -<br />
Muuga mõisa<br />
205 15708<br />
väravaehitis<br />
K Laekvere vald Muuga küla -<br />
Muuga mõisa<br />
206 15709<br />
karjakastell<br />
K Laekvere vald Muuga küla -<br />
Muuga mõisa<br />
207 15710<br />
tuuleveski<br />
K Laekvere vald Muuga küla -<br />
Muuga mõisa<br />
208 15711<br />
möldrimaja<br />
K Laekvere vald Muuga küla -<br />
209 15712 Muuga mõisa küün K Laekvere vald Muuga küla -<br />
Kalmistu "Kauleni<br />
210 10298<br />
ahervars"<br />
K Laekvere vald Paasvere küla 45-k<br />
Kalmistu "Trauka<br />
211 10299<br />
ahervars"<br />
K Laekvere vald Paasvere küla 46-k<br />
212 10300 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 47-k<br />
213 10301 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 468-k<br />
214 10302 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 467-k<br />
215 10303 Kalmistu<br />
"Kabeliküngas"<br />
K Laekvere vald Rahkla küla 48-k<br />
216 10304 Kultusekivi K Laekvere vald Rahkla küla 585-k<br />
217 10305 Kultusekivi K Laekvere vald Rajaküla küla 469-k<br />
218 10306 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1413<br />
219 10307 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1414<br />
220 10308 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1415<br />
221 10309 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 245-k<br />
222 10310 Kivikalme<br />
"Kabelimägi"<br />
K Laekvere vald Salutaguse küla 49-k<br />
206
"Kabelimägi"<br />
II maailmasõjas<br />
223 5769<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Rakke vald Ao kalmistu 509<br />
224 5770 Ao kalmistu K Rakke vald Ao küla -<br />
225 10311 Kultusekivi K Rakke vald Edru küla 2121<br />
226 10312 Asulakoht K Rakke vald Emumäe küla 470-k<br />
227 10313 Ohverdamiskoht<br />
"Kerikuauk"<br />
K Rakke vald Emumäe küla 471-k<br />
Kalmistu "Hauaplatsi<br />
228 10314<br />
põld"<br />
K Rakke vald Lahu küla 2119<br />
229 10315 Asulakoht K Rakke vald Lasinurme küla 473-k<br />
Liigvalla mõisa<br />
230 15713<br />
peahoone<br />
K Rakke vald Liigvalla küla 455<br />
231 15714 Liigvalla mõisa park K Rakke vald Liigvalla küla -<br />
Liigvalla mõisa pargi<br />
232 15715<br />
piirdemüür<br />
K Rakke vald Liigvalla küla -<br />
233 10316 Asulakoht K Rakke vald Mõisamaa küla 474-k<br />
234 10317 Kultusekivi K Rakke vald Mõisamaa küla 475-k<br />
235 10318 Asulakoht K Rakke vald Rakke alevik -<br />
236 10319 Linnus "Rakkemägi" K Rakke vald Rakke alevik 1419<br />
237 10320 Asulakoht K Rakke vald Salla küla 476-k<br />
238 10321 Asulakoht K Rakke vald Salla küla 472-k<br />
239 10322 Kultusekivi K Rakke vald Salla küla 1422<br />
240 10323 Ohvrikivi "Liukivi" K Rakke vald Salla küla 1423<br />
241 15716 Salla mõisa peahoone K Rakke vald Salla küla k<br />
242 15717 Salla mõisa park K Rakke vald Salla küla -<br />
243 15718 Salla mõisa kelder K Rakke vald Salla küla -<br />
244 15719 Salla mõisa viinaait K Rakke vald Salla küla -<br />
Salla mõisa<br />
245 15720 K<br />
viinavabriku varemed<br />
Rakke vald Salla küla -<br />
246 15721 Salla mõisa meierei K Rakke vald Salla küla -<br />
247 10324 Asulakoht K Rakke vald Tammiku küla 477-k<br />
Kalmistu "Kolgata",<br />
248 10325<br />
"Pealuumägi"<br />
K Rakke vald Tammiku küla 1421<br />
249 10326 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 2120<br />
250 10327 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 50-k<br />
251 10328 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 51-k<br />
252 10329 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 52-k<br />
253 10330 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 53-k<br />
254 10331 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 54-k<br />
255 10332 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 55-k<br />
256 10333 Linnus<br />
"Rahaaugumägi"<br />
K Rakke vald Tammiku küla 1420<br />
257 10334 Asulakoht K Rakke vald Villakvere küla 628-k<br />
Arkna mõisa<br />
258 15744<br />
peahoone<br />
K Rakvere vald Arkna küla k<br />
259 15745 Arkna mõisa park K Rakvere vald Arkna küla k<br />
260 15746 Arkna mõisa kivisild 1 K Rakvere vald Arkna küla k<br />
261 15747 Arkna mõisa kivisild 2 K Rakvere vald Arkna küla k<br />
Arkna mõisa paistiigi<br />
262 15748<br />
maabumistrepp<br />
K Rakvere vald Arkna küla k<br />
Arkna mõisa<br />
263 15749<br />
piirdemüürid<br />
K Rakvere vald Arkna küla k<br />
264 15750 Arkna mõisa kelder K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa aitkuivati<br />
265 15751 K Rakvere vald Arkna küla -<br />
207
kuivati<br />
Arkna mõisa<br />
266 15752<br />
tallmeistri maja<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa<br />
267 15753<br />
puutöökoda<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa<br />
268 15754<br />
hobusetall<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa<br />
269 15755<br />
sepikoda-vankrikuur<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa<br />
270 15756<br />
riistakuur<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Arkna mõisa<br />
271 15757<br />
sõiduhobuste tall<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
272 15758 Arkna mõisa karjalaut K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Jõekalda asunikutalu<br />
273 15759<br />
elamu<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Jõekalda asunikutalu<br />
274 15760<br />
ait-kuivati<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
Jõekalda asunikutalu<br />
275 15761<br />
karjalaut<br />
K Rakvere vald Arkna küla -<br />
276 27127 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K Rakvere linn J. Kunderi tn<br />
277 10336 Asulakoht K Rakvere vald Järni küla 586-k<br />
278 10337 Kivikalme<br />
"Kabelimägi"<br />
K Rakvere vald Järni küla 2125<br />
279 5771 Terroriohvrite<br />
ühishaud<br />
K<br />
Rakvere linn<br />
Kalmistu t.<br />
kalmistu<br />
47-k<br />
280 10338 Kultusekivi K Rakvere vald Karivärava küla 478-k<br />
281 10339 Kultusekivi K Rakvere vald Karivärava küla 479-k<br />
II maailmasõjas<br />
282 5772<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Rakvere linn Kastani puiestee 501<br />
283 5773<br />
Friedrich Reinhold<br />
Kreutzwaldi<br />
monument<br />
K<br />
Rakvere linn<br />
Kreutzwaldi t.,<br />
Vallimäe jalam<br />
284 15724 Rakvere mõisa ait K Rakvere linn Kreutzvaldi t.2 k<br />
Rakvere mõisa<br />
285 15722 peahoone ja<br />
K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a k<br />
teatrihoone<br />
286 15723 Rakvere mõisa park K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -<br />
287 15725 Rakvere mõisa tall K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -<br />
Rakvere mõisa<br />
288 15726<br />
tõllakuur<br />
K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -<br />
Rakvere frantsisklaste<br />
289 15727 K<br />
kloostri müürid<br />
Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -<br />
290 5774 Rakvere linnakalmistu K Rakvere linn Kunderi t. -<br />
291 27126 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K Rakvere linn L. Koidula tn<br />
292 15728 Rakvere turuhoone K Rakvere linn Laada t.14 k<br />
293 10340 Asulakoht K Rakvere vald Lasila küla 587-k<br />
294 10341 Kalmistu "Kabelimägi" K Rakvere vald Lasila küla 60-k<br />
295 10342 Kalmistu "Surnumägi" K Rakvere vald Lasila küla 59-k<br />
Lasila mõisa<br />
296 15762<br />
peahoone<br />
K Rakvere vald Lasila küla k<br />
297 15763 Lasila mõisa park K Rakvere vald Lasila küla -<br />
Lasila mõisa<br />
298 15764<br />
teenijatemaja<br />
K Rakvere vald Lasila küla k<br />
299 15765 Lasila mõisa kuivati K Rakvere vald Lasila küla -<br />
527<br />
208
Lasila mõisa<br />
300 15766<br />
viinavabrik<br />
K Rakvere vald Lasila küla k<br />
301 10343 Asulakoht K Rakvere vald Levala küla 588-k<br />
302 10344 Kalmistu K Rakvere vald Levala küla 58-k<br />
303 10345 Kalmistu K Rakvere vald Levala küla 57-k<br />
304 10346 Kivikalme K Rakvere vald Levala küla 2126<br />
305 10347 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 61-k<br />
306 10348 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 589-k<br />
307 10349 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 590-k<br />
308 10350 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 591-k<br />
309 10351 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 592-k<br />
310 10352 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 629-k<br />
Rakvere Juudi<br />
311 22298<br />
kalmistu<br />
K Rakvere linn Lilleoru t.<br />
Rakvere Pauluse<br />
312 22299<br />
kalmistu<br />
K Rakvere linn Lilleoru t.<br />
313 10353 Kivikalme<br />
"Sarapuumägi"<br />
K Rakvere vald Mädapea küla 2124<br />
Rakvere õpetajate<br />
314 15729<br />
seminari peahoone<br />
K Rakvere linn Piiri t. 8 k<br />
Rakvere õpetajate<br />
315 15730<br />
seminari tiibhoone 1<br />
K Rakvere linn Piiri t. 8a -<br />
Rakvere õpetajate<br />
316 15731<br />
seminari tiibhoone 2<br />
K Rakvere linn Piiri t. 8b -<br />
Juhan Kunderi<br />
317 5775<br />
monument<br />
K Rakvere linn Pikk t. 528<br />
Rakvere<br />
318 5776 elementaarkooli K Rakvere linn Pikk t. 29 5-k<br />
hoone<br />
319 15732 Rakvere kirik K Rakvere linn Pikk t. 17 427<br />
Elamu Rakveres Pikk<br />
320 15733<br />
t. 21<br />
K Rakvere linn Pikk t. 21 428<br />
Rakvere kreiskooli<br />
321 5777<br />
hoone<br />
K Rakvere linn Pikk t. 40 518<br />
Linnus "Kloodi<br />
322 10354<br />
Pahnimägi"<br />
K Rakvere vald Päide küla 1424<br />
Juhan Kunderi (1852-<br />
323 5778 K<br />
1888) haud<br />
Jakob Liivi (1859-<br />
324 5779 K<br />
1938) haud<br />
I maailmasõjas ja<br />
325 5780 Vabadussõjas K<br />
langenute matmispaik<br />
Rakvere uus<br />
326 15734<br />
kohtuhoone<br />
Rakvere linn<br />
Rakvere linn<br />
Rakvere linn<br />
Rakvere<br />
linnakalmistu<br />
Rakvere<br />
linnakalmistu<br />
Rakvere<br />
linnakalmistu<br />
K Rakvere linn Rohuaia t. 8 k<br />
327 15735 Rakvere kohtuhoone K Rakvere linn Tallinna t. 3 431<br />
Elamu Rakveres,<br />
328 15736 K Rakvere linn Tallinna t. 5 432<br />
Tallinna t. 5<br />
Rakvere vanalinna<br />
329 27012<br />
muinsuskaitseala<br />
K<br />
Rakvere linn<br />
Tallinna, Näituse,<br />
Vabriku ja Tiigi<br />
tänavat, Vabriku<br />
tänava idapoolsete<br />
kinnistute piire,<br />
Jakobsoni ja Silla<br />
tänavat, Pika<br />
tänava ida- ja<br />
läänepoolsete<br />
kinnistute piire,<br />
531<br />
532<br />
-<br />
209
II maailmasõjas<br />
330 22300 hukkunute<br />
matmispaik<br />
Rakvere saksa<br />
331 15737 eragümnaasiumi<br />
hoone<br />
K<br />
Rakvere linn<br />
kinnistute piire,<br />
Tõusu tänava<br />
lõunapoolsete kin<br />
Tammiku t.,<br />
Rakvere tammik<br />
K Rakvere linn Tuleviku t. 1 k<br />
332 15738 Rakvere pangahoone K Rakvere linn Turuplats 2 k<br />
333 5781 Tõrma kalmistu K Rakvere vald Tõrma küla -<br />
334 10355 Asulakoht K Rakvere vald Tõrma küla 593-k<br />
335 10356 Hiiemägi K Rakvere vald Tõrma küla 56-k<br />
336 10357 Kivikalme K Rakvere vald Tõrma küla 2122<br />
337 10358 Kivikalme K Rakvere vald Tõrma küla 2123<br />
338 10359 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 2128<br />
339 10360 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 1425<br />
340 10361 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 2127<br />
341 10362 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 594-k<br />
342 10363 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 595-k<br />
343 10364 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 596-k<br />
344 10365 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 597-k<br />
345 10366 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 630-k<br />
346 10367 Ohvrikivi K Rakvere vald Tõrma küla 2129<br />
Rakvere saksa<br />
347 22301<br />
kalmistu<br />
K Rakvere linn Vabaduse t.<br />
Rakvere<br />
348 15739 ühisgümnaasiumi K Rakvere linn Vabaduse t. 1 k<br />
hoone<br />
349 10335 Linnus "Vallimägi" K Rakvere linn Vallimägi 578-k<br />
Rakvere linnuse<br />
350 15740 K<br />
varemed vallikraaviga<br />
Rakvere linn Vallimägi 433<br />
351 15741 Vallimäe tuuleveski K Rakvere linn Vallimägi 434<br />
Veltsi mõisa<br />
352 15767<br />
peahoone<br />
K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
353 15768 Veltsi mõisa park K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
354 15769 Veltsi mõisa kelder K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
Veltsi mõisa<br />
355 15770<br />
moonakatemaja 1<br />
K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
Veltsi mõisa<br />
356 15771<br />
moonakatemaja 2<br />
K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
Veltsi mõisa<br />
357 15772<br />
viinavabrik<br />
K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
358 15773 Veltsi mõisa meierei K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
359 15774 Veltsi mõisa kuivati K Rakvere vald Veltsi küla k<br />
Veltsi mõisa<br />
360 15775<br />
piirdemüürid<br />
K Rakvere vald Veltsi küla -<br />
361 15742 Rakvere tuuleveski K Rakvere linn Võidu t. 64a 430<br />
362 15743 Rakvere Pauluse kirik K Rakvere linn Võimla t. 1 k<br />
363 10368 Asulakoht K Rägavere vald Kantküla küla 633-k<br />
364 10369 Asulakoht K Rägavere vald Kõrma küla 598-k<br />
365 10370 Ohvriallikas K Rägavere vald Lavi küla 1435<br />
366 10371 Ohvrikivi K Rägavere vald Lavi küla 1434<br />
367 10372 Asulakoht K Rägavere vald Miila küla 599-k<br />
368 10373 Ohverdamiskoht<br />
"Miila Hiiemägi"<br />
K Rägavere vald Miila küla 631-k<br />
210
369 10374 Kivikalme K Rägavere vald Nurkse küla 1432<br />
370 10375 Linnus K Rägavere vald Nurkse küla 1427<br />
371 10376 Asulakoht K Rägavere vald Põlula küla 634-k<br />
Kivikalme<br />
372 10377 "Kakumägi",<br />
K Rägavere vald Põlula küla 1431<br />
"Õnnemägi"<br />
373 10378 Linnus K Rägavere vald Uljaste küla 1426<br />
374 10379 Asulakoht K Rägavere vald Viru-Kabala küla 632-k<br />
375 10380 Asulakoht K Rägavere vald Viru-Kabala küla 635-k<br />
376 10381 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 2130<br />
377 10382 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1428<br />
378 10383 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1429<br />
379 10384 Kivikalme<br />
"Kalmuvare"<br />
K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1430<br />
Aluvere külakooli<br />
380 5782<br />
hoone<br />
K Sõmeru vald Aluvere küla -<br />
381 15796 Sõmeru vesiveski K Sõmeru vald Aluvere küla 439<br />
382 15797 Sõmeru kivisild K Sõmeru vald Aluvere küla -<br />
383 10390 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 145-k<br />
384 10391 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 438-k<br />
385 10392 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 439-k<br />
386 10393 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 440-k<br />
Andja mõisa<br />
387 15798<br />
peahoone varemed<br />
K Sõmeru vald Andja küla k<br />
Andja mõisa aitelamu<br />
388 15799 K Sõmeru vald Andja küla k<br />
Andja mõisa lauda<br />
389 15800<br />
varemed<br />
K Sõmeru vald Andja küla k<br />
Andja mõisa<br />
390 15801<br />
piirdemüürid<br />
K Sõmeru vald Andja küla k<br />
Andja mõisa<br />
391 15802<br />
tuuleveski<br />
K Sõmeru vald Andja küla 450<br />
392 15803 Andja kivisild K Sõmeru vald Andja küla 451<br />
393 10394 Asulakoht K Sõmeru vald Aresi küla 246-k<br />
394 10395 Kivikalme K Sõmeru vald Aresi küla 100-k<br />
395 10396 Kivikalme "Kullamägi" K Sõmeru vald Aresi küla 103-k<br />
396 10397 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 101-k<br />
397 10398 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 102-k<br />
398 10399 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 111-k<br />
399 10400 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 112-k<br />
400 10401 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 110-k<br />
401 10402 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 109-k<br />
402 10403 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 113-k<br />
403 10404 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 114-k<br />
404 10405 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 115-k<br />
405 10406 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 248-k<br />
406 10407 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 250-k<br />
407 10408 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 251-k<br />
408 10409 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 104-k<br />
409 10410 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 108-k<br />
410 10411 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 116-k<br />
411 10412 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 117-k<br />
412 10413 Ohvrikivi "Hiiekivi" K Sõmeru vald Aresi küla 118-k<br />
413 10414 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 282-k<br />
414 10415 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 283-k<br />
211
415 10416 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 284-k<br />
416 10417 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 285-k<br />
417 10418 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 286-k<br />
418 10419 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 270-k<br />
419 10420 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 271-k<br />
420 10421 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 272-k<br />
421 10422 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 273-k<br />
422 10423 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 274-k<br />
423 10424 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 275-k<br />
424 10425 Kultusekivi K Sõmeru vald Kaarli küla 238-k<br />
425 5783 Vabadussõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Sõmeru vald Katela küla 20-k<br />
426 10426 Kultusekivi K Sõmeru vald Katela küla 441-k<br />
427 10427 Kultusekivi K Sõmeru vald Katela küla 442-k<br />
428 10428 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 391-k<br />
429 10429 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 410-k<br />
430 10430 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 255-k<br />
Kalmistu<br />
431 10431 "Kalmumägi", K Sõmeru vald Kohala küla 256-k<br />
"Kompvekimägi"<br />
432 10432 Kalmistu<br />
"Kalmumännik"<br />
K Sõmeru vald Kohala küla 2110<br />
433 10433 Kivikalme K Sõmeru vald Kohala küla 2109<br />
434 10434 Kivikalme<br />
"Kirikumägi"<br />
K Sõmeru vald Kohala küla 9-k<br />
435 10435 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 393-k<br />
436 10436 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 390-k<br />
437 10437 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 394-k<br />
438 10438 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 395-k<br />
439 10439 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 396-k<br />
440 10440 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 387-k<br />
441 10441 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 388-k<br />
442 10442 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 389-k<br />
443 10443 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 400-k<br />
444 10444 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 397-k<br />
445 10445 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 398-k<br />
446 10446 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 399-k<br />
447 10447 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 392-k<br />
448 10448 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 257-k<br />
449 10449 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 258-k<br />
450 10450 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 259-k<br />
451 10451 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 261-k<br />
452 10452 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 262-k<br />
453 10453 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 263-k<br />
454 10454 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 265-k<br />
455 10455 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 266-k<br />
456 10456 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 267-k<br />
457 10457 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 268-k<br />
458 10458 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 10-k<br />
459 10459 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 86-k<br />
460 10460 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 87-k<br />
461 10461 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 421-k<br />
462 10462 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 89-k<br />
463 10463 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 90-k<br />
464 10464 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 91-k<br />
212
465 10465 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 94-k<br />
466 10466 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 95-k<br />
467 10467 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 96-k<br />
468 10468 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 92-k<br />
469 10469 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 93-k<br />
470 10470 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 411-k<br />
471 10471 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 97-k<br />
472 10472 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 98-k<br />
473 10473 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 276-k<br />
474 10474 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 277-k<br />
475 10475 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 278-k<br />
476 10476 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 279-k<br />
477 10477 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 280-k<br />
478 10478 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 404-k<br />
479 10479 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 405-k<br />
480 10480 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 406-k<br />
481 10481 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 407-k<br />
482 10482 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 408-k<br />
483 10483 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 409-k<br />
484 10484 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 412-k<br />
485 10485 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 413-k<br />
486 10486 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 414-k<br />
487 10487 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 415-k<br />
488 10488 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 416-k<br />
489 10489 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 418-k<br />
490 10490 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 419-k<br />
491 10491 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 420-k<br />
492 10492 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 401-k<br />
493 10493 Kultusekivi<br />
"Konnakõrtsi kivi"<br />
K Sõmeru vald Kohala küla 269-k<br />
494 10494 Rahvapärimustega<br />
seotud kivi<br />
K Sõmeru vald Raudlepa küla 2111<br />
495 10495 Kultusekivi K Sõmeru vald Rägavere küla 236-k<br />
Rägavere mõisa<br />
496 15804<br />
peahoone<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 459<br />
497 15805 Rägavere mõisa park K Sõmeru vald Rägavere küla 459<br />
Rägavere mõisa<br />
498 15806<br />
piirdemüürid<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Rägavere mõisa<br />
499 15807<br />
valitsejamaja<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
500 15808 Rägavere mõisa ait K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
501 15809 Rägavere mõisa saun K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Rägavere mõisa<br />
502 15810 K<br />
karjakastelli varemed<br />
Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Rägavere mõisa<br />
503 15811<br />
kelder<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Rägavere mõisa<br />
504 15812<br />
sepikoda<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Rägavere mõisa<br />
505 15813<br />
tuuleveski<br />
K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
506 15814 Rägavere mõisa kabel K Sõmeru vald Rägavere küla 460<br />
Vabadussõja<br />
507 27128 Rägavere lahingu K Sõmeru vald Rägavere küla<br />
mälestussammas<br />
508 10496 Asulakoht K Sõmeru vald Sämi küla 422-k<br />
213
509 10497 Kultusekivi K Sõmeru vald Sämi küla 287-k<br />
510 10498 Asulakoht K Sõmeru vald Ubja küla 290-k<br />
511 10499 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 444-k<br />
512 10500 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 291-k<br />
513 10501 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 293-k<br />
514 10502 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 445-k<br />
515 10503 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 443-k<br />
Ohvriallikas<br />
516 10504 "Hiieallikas",<br />
K Sõmeru vald Ubja küla 1395<br />
"Kuldallikas"<br />
517 10505 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 437-k<br />
518 10506 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 423-k<br />
519 10507 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 12-k<br />
520 10508 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 281-k<br />
521 10509 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 426-k<br />
522 10510 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 427-k<br />
523 10511 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 432-k<br />
524 10512 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 433-k<br />
525 10513 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 434-k<br />
526 10514 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 435-k<br />
527 10515 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 436-k<br />
528 10516 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 430-k<br />
529 10517 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 424-k<br />
530 10518 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 425-k<br />
Uhtna mõisa<br />
531 15815<br />
peahoone<br />
K Sõmeru vald Uhtna küla k<br />
532 15816 Uhtna mõisa park K Sõmeru vald Uhtna küla -<br />
533 15817 Uhtna mõisa ait K Sõmeru vald Uhtna küla k<br />
Uhtna mõisa talltõllakuur<br />
534 15818 K Sõmeru vald Uhtna küla k<br />
535 15819 Uhtna mõisa kuivati K Sõmeru vald Uhtna küla -<br />
536 22302 Maareformi<br />
mälestuskivi<br />
K Sõmeru vald Uhtna küla<br />
537 5784<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ja<br />
terrorohvrite<br />
ühishaud<br />
K<br />
Sõmeru vald<br />
Uhtna küla, Uhtna<br />
mõisa park<br />
538 10519 Asulakoht K Sõmeru vald Vaeküla küla 1394<br />
539 10520 Asulakoht K Sõmeru vald Vaeküla küla 618-k<br />
Vaeküla mõisa<br />
540 15820<br />
peahoone<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla k<br />
541 15821 Vaeküla mõisa park K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
542 15822<br />
piirdemüürid<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
543 15823 Vaeküla mõisa kelder K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa aitkelder<br />
544 15824 K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
545 15825 Vaeküla mõisa ait K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
546 15826<br />
puukuur<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
547 15827 Vaeküla mõisa saun K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
548 15828 Vaeküla mõisa lindla K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
549 15829 K<br />
kasvuhoone varemed<br />
Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
550 15830<br />
aednikumaja<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
508<br />
214
Vaeküla mõisa talltõllakuur<br />
551 15831 K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
552 15832<br />
sepikoda<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
553 15833 Vaeküla mõisa kuivati K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
554 15834<br />
härjatalli 1 varemed<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
555 15835<br />
härjatalli 2 varemed<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
Vaeküla mõisa<br />
556 15836<br />
viinavabrik<br />
K Sõmeru vald Vaeküla küla -<br />
557 10521 Kivikalme K Sõmeru vald Varudi küla 1490<br />
558 10522 Kivikalme K Sõmeru vald Varudi küla 2131<br />
559 10523 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 2132<br />
560 10524 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 2133<br />
561 10525 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 288-k<br />
562 10526 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 289-k<br />
563 10527 Ohvriallikas K Sõmeru vald Varudi küla 13-k<br />
564 10528 Asulakoht K Tamsalu vald Assamalla küla 606-k<br />
565 10529 Kivikalme K Tamsalu vald Järvajõe küla 67-k<br />
566 10530 Hiiemägi K Tamsalu vald Kuie küla 70-k<br />
567 10531 Ohvrikivi K Tamsalu vald Kuie küla 71-k<br />
568 15837 Kuie tuuleveski K Tamsalu vald Kuie küla 464<br />
569 10532 Asulakoht K Tamsalu vald Kullenga küla 605-k<br />
Einmanni mõisa<br />
570 15838<br />
peahoone<br />
K Tamsalu vald Kursi küla k<br />
571 15839 Einmanni mõisa park K Tamsalu vald Kursi küla -<br />
572 15840 Einmanni mõisa kaev K Tamsalu vald Kursi küla -<br />
573 15841 Einmanni mõisa ait K Tamsalu vald Kursi küla k<br />
Einmanni mõisa talltõllakuur<br />
574 15842 K Tamsalu vald Kursi küla -<br />
Einmanni mõisa<br />
575 15843<br />
tuuleveski<br />
K Tamsalu vald Kursi küla -<br />
II maailmasõjas<br />
576 5786<br />
hukkunute ühishaud<br />
K Tamsalu vald Loksaküla küla 512<br />
577 10533 Asulakoht K Tamsalu vald Naistevälja küla 481-k<br />
578 10534 Kalmeväli K Tamsalu vald Naistevälja küla 66-k<br />
579 10535 Kalmistu<br />
"Kalmumägi"<br />
K Tamsalu vald Naistevälja küla 484-k<br />
580 10536 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1438<br />
581 10537 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1439<br />
582 10538 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1440<br />
583 10539 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1441<br />
584 10540 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1442<br />
585 10541 Kultusekivi K Tamsalu vald Naistevälja küla 482-k<br />
586 10542 Kultusekivi K Tamsalu vald Naistevälja küla 483-k<br />
Porkuni linnuse<br />
587 15844<br />
varemed<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla 465<br />
Porkuni linnuse<br />
588 15845<br />
väravatorn<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla 465<br />
Porkuni mõisa<br />
589 15846<br />
peahoone<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla k<br />
590 15847 Porkuni mõisa park K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
591 15848<br />
valitsejamaja<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla k<br />
592 15849 Porkuni mõisa ait K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
215
Porkuni mõisa<br />
593 15850<br />
tõllakuur<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla k<br />
594 15851 Porkuni mõisa tall K Tamsalu vald Porkuni küla k<br />
Porkuni mõisa<br />
595 15852<br />
piirdemüürid<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla k<br />
Porkuni mõisa<br />
596 15853<br />
linnumaja<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa saunpesuköök<br />
597 15854 K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
598 15855<br />
aednikumaja<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
599 15856 Porkuni mõisa jääait K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
600 15857 Porkuni mõisa rehi K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
601 15858<br />
viinavabrik<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
602 15859<br />
viinakelder<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
603 15860<br />
puutöökoda<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
604 15861<br />
tuuleveski<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa uus<br />
605 15862<br />
rehi<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
606 15863 Porkuni mõisa meierei K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa aitkuivati<br />
607 15864 K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
608 15865<br />
vankrikuur<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
609 15866<br />
tööhobuste tall<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
Porkuni mõisa<br />
610 15867<br />
magasiait<br />
K Tamsalu vald Porkuni küla -<br />
II maailmaõjas<br />
611 22303 hukkunute<br />
K Tamsalu vald Sauevälja küla<br />
matmispaik<br />
612 10543 Kalmistu "Surnumägi" K Tamsalu vald Savalduma küla 68-k<br />
613 5785 Terroriohvrite<br />
ühishaud<br />
K<br />
Tamsalu vald<br />
Tamsalu linn,<br />
Tamsalu park<br />
614 5787 Uudeküla kalmistu K Tamsalu vald Uudeküla küla -<br />
615 10544 Kalmeväli K Tamsalu vald Uudeküla küla 1448<br />
616 10545 Kivikalme K Tamsalu vald Uudeküla küla 1447<br />
II maailmasõjas<br />
617 22304 hukkunute<br />
K Tamsalu vald Vistla küla<br />
matmispaik<br />
618 10546 Kivikalme K Tamsalu vald Võhmuta küla 485-k<br />
619 10547 Kivikalme<br />
"Kalmuküngas"<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 69-k<br />
Võhmuta mõisa<br />
620 15868<br />
peahoone<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 466<br />
621 15869 Võhmuta mõisa park K Tamsalu vald Võhmuta küla 466<br />
622 15870 Võhmuta mõisa ait K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Võhmuta mõisa<br />
623 15871<br />
tõllakuur<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Võhmuta mõisa<br />
624 15872<br />
väravahoone<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Võhmuta mõisa<br />
625 15873<br />
härjatall<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
511<br />
216
Võhmuta mõisa<br />
626 15874 K<br />
viinavabriku varemed<br />
Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Võhmuta mõisa<br />
627 15875<br />
piirdemüürid<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Võhmuta mõisa<br />
628 15876<br />
tuuleveski<br />
K Tamsalu vald Võhmuta küla 467<br />
Imastu mõisa<br />
629 15776<br />
peahoone<br />
K Tapa vald Imastu küla k<br />
630 15777 Imastu mõisa park K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
631 15778<br />
valitsejamaja<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
632 15779 Imastu mõisa ait K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
633 15780<br />
karjalaut 1<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
634 15781<br />
karjalaut 2<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
635 15782<br />
hobusetall<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
636 15783<br />
härjatall<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
637 15784<br />
moonakatemaja<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
638 15785<br />
teenijatemaja<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa kelder<br />
639 15786<br />
1<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa kelder<br />
640 15787<br />
2<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
Imastu mõisa<br />
641 15788<br />
aednikumaja<br />
K Tapa vald Imastu küla -<br />
642 15789 Imastu mõisa kuivati K Tapa vald Imastu küla -<br />
643 9665 Kalmistu "Männimägi" K Tapa vald Jootme küla 122-k<br />
644 9666 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 93-k<br />
645 9667 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 94-k<br />
646 9668 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 95-k<br />
647 9669 Linnus K Tapa vald Jäneda küla 869<br />
Jäneda mõisa<br />
648 15039<br />
peahoone<br />
K Tapa vald Jäneda küla 391<br />
649 15040 Jäneda mõisa park K Tapa vald Jäneda küla 391<br />
Jäneda mõisa<br />
650 15041<br />
viinavabrik<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
651 15042 Jäneda mõisa tall K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
652 15043<br />
tõllakuur<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
653 15044<br />
härjatall 1<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
654 15045<br />
härjatall 2<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
655 15046<br />
karjalaut<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
656 15047<br />
valitsejamaja<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
657 15048 Jäneda mõisa ait K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
658 15049<br />
sepikoda<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
659 15050<br />
kaalukoda<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
217
Jäneda mõisa<br />
660 15051<br />
puutöökoda<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
661 15052<br />
turbiinihoone<br />
K Tapa vald Jäneda küla 392<br />
Jäneda mõisa<br />
662 15053<br />
vesiveski<br />
K Tapa vald Jäneda küla 393<br />
663 10385 Asulakoht K Tapa vald Karkuse küla 581-k<br />
664 10386 Hiiekaev K Tapa vald Karkuse küla 64-k<br />
665 10387 Kivikalme<br />
"Toomamägi"<br />
K Tapa vald Karkuse küla 580-k<br />
666 10388 Ohvrikivi K Tapa vald Karkuse küla 65-k<br />
667 9670 Kultusekivi K Tapa vald Lehtse alevik 55-k<br />
668 9671 Kultusekivi K Tapa vald Lehtse alevik 876<br />
Lehtse raudteejaama<br />
669 15054 K<br />
hoone<br />
Tapa vald Lehtse alevik k<br />
Lehtse mõisa<br />
670 15055<br />
peahoone varemed<br />
K Tapa vald Lehtse alevik -<br />
671 9672 Kultusekivi K Tapa vald Linnape küla 96-k<br />
672 9673 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 67-k<br />
673 9674 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 61-k<br />
674 9675 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 60-k<br />
675 9676 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 56-k<br />
676 9677 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 57-k<br />
677 9678 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 59-k<br />
678 9679 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 68-k<br />
679 9680 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 69-k<br />
680 9681 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 62-k<br />
681 9682 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 63-k<br />
682 9683 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 66-k<br />
683 9684 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 64-k<br />
684 9685 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 70-k<br />
685 9686 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 71-k<br />
686 9687 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 72-k<br />
687 9688 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 73-k<br />
688 9689 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 74-k<br />
689 15790 Moe mõisa viinaköök K Tapa vald Moe küla 462<br />
690 15791 Moe mõisa viinavabrik K Tapa vald Moe küla -<br />
Moe mõisa<br />
691 15792 K<br />
viinavabriku abihoone<br />
Tapa vald Moe küla -<br />
692 9690 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 79-k<br />
693 9691 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 76-k<br />
694 9692 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 75-k<br />
695 9693 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 77-k<br />
696 9694 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 81-k<br />
697 9695 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 78-k<br />
698 9696 Asulakoht K Tapa vald Raudla küla 54-k<br />
699 9697 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 87-k<br />
700 9698 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 86-k<br />
701 9699 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 82-k<br />
702 9700 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 83-k<br />
703 9701 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 85-k<br />
704 9702 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 84-k<br />
705 9703 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 88-k<br />
706 9704 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 18-k<br />
707 9705 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 89-k<br />
218
708 9706 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 16-k<br />
709 9707 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 17-k<br />
710 9708 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 90-k<br />
711 9709 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 91-k<br />
712 9710 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 20-k<br />
713 9711 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 19-k<br />
714 9712 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 92-k<br />
715 15793 Saksi mõisa peahoone K Tapa vald Saksi küla k<br />
Saksi mõisa<br />
716 15794<br />
teenijatemaja<br />
K Tapa vald Saksi küla -<br />
Saksi mõisa aitkuivati<br />
717 15795 K Tapa vald Saksi küla k<br />
Vabadussõjas<br />
invaliidistunute<br />
718 27129<br />
matmispaik<br />
mälestussambaga<br />
K<br />
Tapa vald<br />
Tapa linn, Kalda tn,<br />
Tapa linnakalmistu<br />
719 5788 Tapa vana kalmistu K Tapa vald<br />
Tapa linn, Kalmistu<br />
-<br />
t.<br />
720 5789 Tapa linnakalmistu K Tapa vald Tapa linn, Leina t. -<br />
II maailmasõjas<br />
721 5790<br />
hukkunute ühishaud<br />
Äri-eluhoone Tapal,<br />
722 27185<br />
Pikk t. 10 (1927)<br />
723 5791 Terroriohvrite<br />
ühishaud<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Tapa vald<br />
Tapa vald<br />
Tapa vald<br />
Tapa linn, Paide<br />
mnt.<br />
Tapa linn, Pikk t.<br />
10<br />
Tapa linn, Tapa<br />
linnakalmistu<br />
kõrval<br />
504<br />
18-k<br />
724 10389 Kalmistu K Tapa vald Udriku küla 62-k<br />
Ohvrikivi "Kolme<br />
725 10548<br />
kuninga kivi"<br />
K Vihula vald Adaka küla 78-k<br />
726 15877 Sagadi mõisa suvila K Vihula vald Altja küla 482<br />
727 15878 Uustalu elumaja K Vihula vald Altja küla k<br />
728 15879 Uustalu "soome" ait K Vihula vald Altja küla k<br />
729 15880 Uustalu<br />
kaheruumiline ait<br />
K Vihula vald Altja küla k<br />
730 15881 Uustalu laut K Vihula vald Altja küla k<br />
731 15882 Uustalu kelder K Vihula vald Altja küla k<br />
732 15883 Uustalu kuur K Vihula vald Altja küla k<br />
733 15884 Uustalu saun K Vihula vald Altja küla k<br />
734 15885 Uustalu kooguga kaev K Vihula vald Altja küla k<br />
735 15886 Uustalu kapaga kaev K Vihula vald Altja küla k<br />
Vihula<br />
736 5792 ministeeriumikooli K Vihula vald Annikvere küla -<br />
hoone<br />
737 10549 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 11-k<br />
738 10550 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 119-k<br />
739 10551 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 120-k<br />
740 10552 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 501-k<br />
741 10553 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 493-k<br />
742 5793 Terroriohvrite<br />
matmispaik<br />
K Vihula vald Esku kalmistu -<br />
743 5794 Ilumäe kalmistu K Vihula vald Ilumäe küla Arh. 476<br />
744 5795 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K Vihula vald Ilumäe küla -<br />
745 10554 Kivikalme K Vihula vald Ilumäe küla 2139<br />
746 10555 Ohvripärn<br />
"Hiieniinepuu"<br />
K Vihula vald Ilumäe küla 1513<br />
219
747 15887 Ilumäe kabel K Vihula vald Ilumäe küla 476<br />
748 15888 Ilumäe kabeliaed K Vihula vald Ilumäe küla 476<br />
Ilumäe kabeliaia<br />
749 15889<br />
piirdemüür<br />
K Vihula vald Ilumäe küla 476<br />
750 15890 Kalame talu elamu K Vihula vald Karepa küla 452<br />
751 15891 Kalame talu ait K Vihula vald Karepa küla 452<br />
Kalame talu<br />
752 15892<br />
silmuköök<br />
K Vihula vald Karepa küla 452<br />
753 10556 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2104<br />
754 10557 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2105<br />
755 10558 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2106<br />
756 10559 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2674<br />
757 10560 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2675<br />
758 10561 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2676<br />
759 10562 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2677<br />
760 10563 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2679<br />
761 10564 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2678<br />
762 10565 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 504-k<br />
763 10566 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2680<br />
764 10567 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2681<br />
765 10568 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2682<br />
766 10569 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2683<br />
767 10570 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2684<br />
768 10571 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2685<br />
769 10572 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2687<br />
Lemuselja talu<br />
770 22307<br />
kalmistu<br />
K Vihula vald Koljaku küla<br />
771 16069 Käsmu kabel K Vihula vald Käsmu küla -<br />
Käsmu kabeliaia<br />
772 16071<br />
piirdemüür<br />
K Vihula vald Käsmu küla -<br />
Käsmu<br />
773 16072 Dellingshauseni K Vihula vald Käsmu küla -<br />
matusekabel<br />
774 5812 Käsmu kalmistu K Vihula vald<br />
Käsmu küla, Laane<br />
-<br />
tee 4<br />
Käsmu merekooli<br />
775 5813<br />
hoone<br />
Käsmu<br />
776 16068 piirivalvekordoni<br />
hoone<br />
K<br />
K<br />
Vihula vald<br />
Vihula vald<br />
Käsmu küla,<br />
Neeme tee 47<br />
Käsmu küla, Ranna<br />
tee 29<br />
777 16067 Käsmu tuletorn K Vihula vald<br />
Käsmu küla, Ranna<br />
k<br />
tee 31<br />
778 10573 Kivikalme K Vihula vald Lauli küla 497-k<br />
779 10574 Kultusekivi K Vihula vald Lauli küla 498-k<br />
780 10575 Kultusekivi K Vihula vald Lauli küla 499-k<br />
781 10576 Kultusekivi K Vihula vald Metsanurga küla 2691<br />
782 10577 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 122-k<br />
783 10578 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 123-k<br />
784 10579 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 503-k<br />
785 10580 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 502-k<br />
786 10581 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 500-k<br />
787 10582 Kivikalme K Vihula vald Palmse küla 2671<br />
Palmse mõisa<br />
788 15893<br />
peahoone<br />
K Vihula vald Palmse küla 478<br />
789 15894 Palmse mõisa park K Vihula vald Palmse küla 478<br />
-<br />
220
790 15895 Palmse mõisa alleed K Vihula vald Palmse küla 478<br />
Palmse mõisa<br />
791 15896<br />
valitsejamaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
792 15897<br />
kavaleridemaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
793 15898 Palmse mõisa ait K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa talltõllakuur<br />
794 15899 K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
795 15900<br />
linnaserehi<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
796 15901<br />
õlleköök<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
797 15902 Palmse mõisa kuivati K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
798 15903<br />
viinavabrik<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
799 15904<br />
palmimaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
800 15905<br />
kohvimaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
801 15906<br />
supelmaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
802 15907<br />
moonakatemaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
803 15908<br />
sepikoda<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
804 15909<br />
aednikumaja<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa saunpesuköök<br />
805 15910 K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
806 15911<br />
härjatall<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
807 15912<br />
kaevupaviljon<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
808 15913<br />
allikapaviljon<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa "Bresti"<br />
809 15914 K<br />
paviljon<br />
Vihula vald Palmse küla 479<br />
Palmse mõisa<br />
810 15915<br />
pargirotund<br />
K Vihula vald Palmse küla 479<br />
811 15916 Palmse mõisa kelder K Vihula vald Palmse küla 479<br />
812 22305 Näljakangur K Vihula vald Palmse küla<br />
813 22306 Näljakangur K Vihula vald Palmse küla<br />
814 15917 Kaarli talu elumaja K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
815 15918 Kaarli talu kelder K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
816 15919 Kaarli talu ait K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
817 15920 Kaarli talu küün-laut K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
Kaarli talu saunpesuköök<br />
818 15921 K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
819 15922 Kaarli talu suvemaja K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
820 15923 Kaarli talu sepikoda K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
821 15924 Kaarli talu jääkelder K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
822 15925 Kaarli talu puukuur K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
823 15926 Kaarli talu heinakuur K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
824 15927 Kaarli talu viljaait K Vihula vald Pedassaare küla 477<br />
825 5796 Pihlaspea kalmistu K Vihula vald Pihlaspea küla -<br />
Sagadi mõisa<br />
826 15928<br />
peahoone<br />
K Vihula vald Sagadi küla 480<br />
221
peahoone<br />
827 15929 Sagadi mõisa park K Vihula vald Sagadi küla 480<br />
828 15930 Sagadi mõisa alleed K Vihula vald Sagadi küla 480<br />
Sagadi mõisa<br />
829 15931<br />
väravahoone<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
830 15932<br />
piirdemüürid<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
831 15933 Sagadi mõisa ait 1 K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
832 15934<br />
valitsejamaja<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
833 15935 Sagadi mõisa ait 2 K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
834 15936<br />
hobusetall<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
835 15937<br />
tõllakuur<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
836 15938<br />
aednikumaja<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
837 15939<br />
piimaköök<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
838 15940<br />
jääkelder<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
839 15941<br />
triiphoone<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
840 15942 Sagadi mõisa töökoda K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
841 15943<br />
kaalumaja<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
842 15944 Sagadi mõisa kuivati K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
843 15945 Sagadi mõisa küün K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
844 15946<br />
moonakate-maja 1<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
845 15947<br />
moonakate-maja 2<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
Sagadi mõisa<br />
846 15948<br />
sepikoda<br />
K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
847 15949 Sagadi mõisa laut K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
848 15950 Sagadi mõisa kaev K Vihula vald Sagadi küla 481<br />
849 10583 Asulakoht K Vihula vald Salatse küla 490-k<br />
850 10584 Kivikalme K Vihula vald Salatse küla 126-k<br />
851 10585 Kivikalme<br />
"Peiupoisikääbas"<br />
K Vihula vald Salatse küla 121-k<br />
Kivikalme<br />
852 10586 "Surnumägi", K Vihula vald Salatse küla 125-k<br />
"Kirikukääbas"<br />
853 10587 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 491-k<br />
854 10588 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 506-k<br />
855 10589 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 129-k<br />
856 10590 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 127-k<br />
857 10591 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 128-k<br />
858 10592 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 72-k<br />
859 10593 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 73-k<br />
860 10594 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 75-k<br />
861 10595 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 76-k<br />
862 10596 Ohvrikivi K Vihula vald Salatse küla 74-k<br />
863 5797 Esku kalmistu K Vihula vald Teppelvälja küla -<br />
864 10597 Linnus K Vihula vald Toolse küla 1397<br />
865 10598 Linnus K Vihula vald Toolse küla 2694<br />
222
Toolse linnuse<br />
866 15951<br />
varemed<br />
K Vihula vald Toolse küla 453<br />
867 10599 Asulakoht K Vihula vald Tõugu küla -<br />
868 10600 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2136<br />
869 10601 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
870 10602 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
871 10603 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
872 10604 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
873 10605 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
874 10606 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
875 10607 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
876 10608 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
877 10609 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2668<br />
878 10610 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2669<br />
879 10611 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -<br />
880 10612 Kivikalme "Seamägi" K Vihula vald Tõugu küla 1510<br />
881 10613 Kultusekivi K Vihula vald Tõugu küla 489-k<br />
882 10614 Muistsed põllud K Vihula vald Tõugu küla 2141<br />
883 10615 Muistsed põllud K Vihula vald Tõugu küla -<br />
884 5798 Vainupea kalmistu K Vihula vald Vainupea küla -<br />
885 10616 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2134<br />
886 10617 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2140<br />
887 10618 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2690<br />
888 10619 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -<br />
889 10620 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -<br />
890 10621 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -<br />
891 10622 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -<br />
892 10623 Kivikalme<br />
"Jussikääbas"<br />
K Vihula vald Vatku küla 1507<br />
893 10624 Ohvrikivi "Vahakivi" K Vihula vald Vatku küla 1512<br />
894 10625 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2107<br />
895 10626 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2686<br />
896 10627 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2108<br />
897 10628 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2101<br />
898 10629 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2102<br />
899 10630 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2103<br />
900 10631 Kultusekivi K Vihula vald Vihula küla 505-k<br />
901 10632 Linnus K Vihula vald Vihula küla 1392<br />
Vihula mõisa<br />
902 15952<br />
peahoone<br />
K Vihula vald Vihula küla 436<br />
903 15953 Vihula mõisa park K Vihula vald Vihula küla -<br />
904 15954 Vihula mõisa allee K Vihula vald Vihula küla -<br />
Vihula mõisa<br />
905 15955<br />
väravapostid<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
906 15956<br />
piirdemüürid<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
907 15957 Vihula mõisa tõllakuur K Vihula vald Vihula küla 437<br />
908 15958 Vihula mõisa ait K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
909 15959<br />
valitsejamaja<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
910 15960<br />
kohvimaja<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
911 15961 Vihula mõisa kelder 1 K Vihula vald Vihula küla 437<br />
912 15962 Vihula mõisa kelder 2 K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
913 15963<br />
teenijatemaja 1<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
223
teenijatemaja 1<br />
Vihula mõisa<br />
914 15964<br />
teenijatemaja 2<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
915 15965<br />
piimaköök<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
916 15966<br />
jääkelder<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
917 15967<br />
möldrimaja<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
918 15968<br />
vesiveski<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
919 15969<br />
veskitamm<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
920 15970<br />
moonakatemaja 1<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
921 15971<br />
moonakatemaja 2<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
922 15972 Vihula mõisa karjalaut K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
923 15973<br />
sepamaja<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
924 15974 Vihula mõisa sepikoda K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
925 15975<br />
tuuleveski<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Vihula mõisa<br />
926 15976<br />
magasiait<br />
K Vihula vald Vihula küla 437<br />
Võhma külakooli<br />
927 5799<br />
hoone<br />
K Vihula vald Võhma küla -<br />
928 10633 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 1508<br />
929 10634 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2689<br />
930 10635 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 1509<br />
931 10636 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2135<br />
932 10637 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2137<br />
933 10638 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2138<br />
934 10639 Kivikalme<br />
"Kotkamägi"<br />
K Vihula vald Võhma küla 2688<br />
Carl Magnus von der<br />
935 22308 Pahleni<br />
K Vihula vald Võhma küla<br />
mälestussammas<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ja<br />
936 5811<br />
terroriohvrite<br />
K Vihula vald Võsu, Rakvere tee 516<br />
ühishaud<br />
Voore mõisa<br />
937 16007<br />
peahoone<br />
K Vinni vald Allika küla -<br />
938 16008 Voore mõisa park K Vinni vald Allika küla -<br />
939 16009 Voore mõisa ait K Vinni vald Allika küla k<br />
940 10640 Asulakoht K Vinni vald Inju küla 637-k<br />
941 10641 Kivikalme<br />
"Kalmuküngas"<br />
K Vinni vald Inju küla 82-k<br />
942 10642 Kultusekivi K Vinni vald Inju küla 80-k<br />
943 10643 Linnus K Vinni vald Inju küla 607-k<br />
944 15977 Inju mõisa peahoone K Vinni vald Inju küla k<br />
945 15978 Inju mõisa park K Vinni vald Inju küla -<br />
Inju mõisa pargi<br />
946 15979<br />
purskkaev<br />
K Vinni vald Inju küla k<br />
947 15980 Inju mõisa ait 1 K Vinni vald Inju küla -<br />
224
948 15981 Inju mõisa ait 2 K Vinni vald Inju küla -<br />
949 15982 Inju mõisa riistakuur K Vinni vald Inju küla -<br />
950 15983 Inju mõisa kuivati K Vinni vald Inju küla -<br />
Inju mõisa<br />
951 15984<br />
moonakatemaja<br />
K Vinni vald Inju küla -<br />
952 15985 Inju mõisa tõllakuur K Vinni vald Inju küla -<br />
953 5800 Viru-Jaagupi kalmistu K Vinni vald Kannastiku küla -<br />
954 27130 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K<br />
Vinni vald<br />
Kannastiku küla,<br />
Viru-Jaagupi<br />
kalmistu<br />
955 10644 Asulakoht K Vinni vald Kehala küla 639-k<br />
956 10645 Kivikalme K Vinni vald Kehala küla 1458<br />
957 10646 Asulakoht K Vinni vald Koeravere küla 608-k<br />
958 10647 Kalmistu "Kabelimägi" K Vinni vald Koeravere küla 83-k<br />
959 10648 Kivikalme<br />
"Tuuleveskimägi"<br />
K Vinni vald Koeravere küla 81-k<br />
960 10649 Kultusekivi K Vinni vald Koeravere küla 507-k<br />
961 10650 Kultusekivi K Vinni vald Mõdriku küla 2666<br />
962 10651 Kultusekivi K Vinni vald Mõdriku küla 2665<br />
Mõdriku mõisa<br />
963 15986<br />
peahoone<br />
K Vinni vald Mõdriku küla 457<br />
964 15987 Mõdriku mõisa park K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
965 15989 Mõdriku mõisa sild K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
Mõdriku mõisa<br />
966 15990<br />
viinavabrik<br />
K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
Mõdriku mõisa<br />
967 15991<br />
karjalaut 1<br />
K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
Mõdriku mõisa<br />
968 15992<br />
karjalaut 2<br />
K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
969 15993 Mõdriku mõisa tall K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
970 15994 Mõdriku mõisa kuivati K Vinni vald Mõdriku küla -<br />
Rägavere mõisa<br />
971 15995<br />
vesiveski<br />
K Vinni vald Mõdriku küla 461<br />
972 5801<br />
Aleksander I ja<br />
Napoleoni sõdade<br />
mälestusmärk<br />
K<br />
Vinni vald<br />
Mõdriku küla,<br />
Mõdriku mõisa<br />
park<br />
973 10652 Asulakoht K Vinni vald Nurmetu küla 609-k<br />
974 10653 Kivikalme K Vinni vald Obja küla 1459<br />
975 10654 Kalmistu "Aburimägi" K Vinni vald Pajusti alevik 1461<br />
976 10655 Kääbaskalmistu<br />
"Kabelimägi"<br />
K Vinni vald Palasi küla 1460<br />
977 10656 Rauasulatuskoht K Vinni vald Palasi küla 310-k<br />
978 10657 Rauasulatuskoht K Vinni vald Palasi küla 309-k<br />
979 15996 Piira sild K Vinni vald Piira küla 458<br />
980 10658 Pelgupaik "Seljamägi" K Vinni vald Rasivere küla 1462<br />
981 5802 Tudu kalmistu K Vinni vald Tudu alevik -<br />
982 10659 Kultusekivi K Vinni vald Vana-Vinni küla 79-k<br />
II maailmasõjas<br />
983 5803 hukkunud tundmatu K Vinni vald Vilgu teerist 19-k<br />
sõduri haud<br />
984 10660 Asulakoht K Vinni vald Vinni alevik 638-k<br />
985 10661 Kivikalme<br />
"Kabelimägi"<br />
K Vinni vald Vinni alevik 31-k<br />
986 15998 Vinni mõisa park K Vinni vald Vinni alevik -<br />
987 15999 Vinni mõisa jääkelder K Vinni vald Vinni alevik -<br />
Vinni mõisa<br />
988 16000<br />
valitsejamaja<br />
K Vinni vald Vinni alevik -<br />
-<br />
225
valitsejamaja<br />
989 16001 Vinni mõisa kuur K Vinni vald Vinni alevik -<br />
990 16002 Vinni mõisa tall K Vinni vald Vinni alevik -<br />
991 15997 Vinni mõisa peahoone K Vinni vald<br />
Vinni alevik, Pargi<br />
t. 1<br />
-<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ja<br />
992 5804<br />
terroriohvrite<br />
K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 513<br />
ühishaud<br />
Viru-Jaagupi Noorsoo<br />
993 5805 Kasvatuse Seltsi kooli K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik -<br />
hoone<br />
994 5806 Viru-Jaagupi kirikuaed K Vinni vald<br />
Arh.<br />
471,<br />
Viru-Jaagupi alevik<br />
Arhe.<br />
640-k<br />
995 10662 Asulakoht K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 641-k<br />
996 10663 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1454<br />
997 10664 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1455<br />
998 10665 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1456<br />
999 10666 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1457<br />
1000 10667 Kultusekivi K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 2692<br />
1001 16003 Viru-Jaagupi kirik K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 471<br />
Viru-Jaagupi kirikuaia<br />
1002 16004 K<br />
piirdemüür<br />
Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 471<br />
Viru-Jaagupi kirikuaia<br />
1003 16005 K<br />
kabel<br />
Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 471<br />
1004 16006 Viru-Jaagupi<br />
K<br />
pastoraadi peahoone<br />
Vinni vald Viru-Jaagupi alevik -<br />
1005 5807<br />
Ferdinand von<br />
Wrangeli (1797-1870) K<br />
haud<br />
Vinni vald<br />
Viru-Jaagupi<br />
kalmistu<br />
1006 10669 Asulakoht K Vinni vald Voore küla 642-k<br />
1007 10670 Kultusekivi K Vinni vald Võhu küla 84-k<br />
1008 10671 Kultusekivi K Vinni vald Võhu küla 508-k<br />
1009 10672 Kultusekivi K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Aasukalda küla 358-k<br />
1010 10673 Kivikalme K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Iila küla 2116<br />
1011 10674 Kivikalme<br />
"Kalmuvare"<br />
1012 10675 Kivikalme<br />
"Veskiküngas"<br />
1013 10676 Kultusekivi K<br />
1014 10677 Kultusekivi K<br />
1015 10678 Kultusekivi K<br />
1016 10679 Linnus "Keldrimägi" K<br />
1017 10680 Ohverdamiskoht<br />
"Hiiemägi"<br />
Ohverdamiskoht<br />
1018 10681 "Taara tammik",<br />
"Tammenõmm"<br />
1019 10682 Ohvriallikas K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
536<br />
Iila küla 1401<br />
Iila küla 2695<br />
Iila küla 2696<br />
Iila küla 2697<br />
Iila küla 2117<br />
Iila küla 2693<br />
Iila küla 1406<br />
Iila küla 643-k<br />
Iila küla 1412<br />
226
1020 10683 Ohvrikivi "Elukivi" K<br />
1021 10684 Kivikalme K<br />
1022 10685 Kivikalme K<br />
1023 10686 Kultusekivi K<br />
1024 10687 Kultusekivi K<br />
1025 10688 Kultusekivi K<br />
1026 10689 Kultusekivi K<br />
1027 10690 Kultusekivi K<br />
1028 10691 Kultusekivi K<br />
1029 10692 Kultusekivi K<br />
1030 10693 Asulakoht K<br />
1031 10694 Kivikalme K<br />
1032 10695 Kivikalme K<br />
1033 10696 Kultusekivi K<br />
1034 10697 Kultusekivi K<br />
1035 10698 Kultusekivi K<br />
1036 10699 Kultusekivi K<br />
1037 10700 Muistsed põllud K<br />
1038 10701 Asulakoht K<br />
1039 10702 Kivikalme K<br />
1040 10703 Kivikalme K<br />
1041 10704 Kivikalme K<br />
1042 10705 Kivikalme K<br />
1043 10706 Kivikalme K<br />
1044 10707 Kivikalme K<br />
1045 10708 Kivikalme K<br />
1046 10709 Kivikalme K<br />
1047 10710 Kivikalme K<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Iila küla 1408<br />
Kabeli küla 520-k<br />
Kabeli küla 521-k<br />
Kabeli küla 365-k<br />
Kabeli küla 367-k<br />
Kabeli küla 368-k<br />
Kabeli küla 518-k<br />
Kabeli küla 519-k<br />
Kabeli küla 523-k<br />
Kabeli küla 524-k<br />
Kaliküla küla -<br />
Kaliküla küla 2115<br />
Kaliküla küla 2114<br />
Kaliküla küla 509-k<br />
Kaliküla küla 510-k<br />
Kaliküla küla 511-k<br />
Kaliküla küla 512-k<br />
Kaliküla küla 135-k<br />
Kurna küla 364-k<br />
Kurna küla 345-k<br />
Kurna küla 346-k<br />
Kurna küla 347-k<br />
Kurna küla 348-k<br />
Kurna küla 349-k<br />
Kurna küla 350-k<br />
Kurna küla 351-k<br />
Kurna küla 352-k<br />
Kurna küla 1477<br />
227
1048 10711 Kivikalme K<br />
1049 10712 Kivikalme K<br />
1050 10713 Kivikalme K<br />
1051 10714 Kivikalme K<br />
1052 10715 Kivikalme K<br />
1053 10716 Kivikalme K<br />
1054 10717 Kivikalme K<br />
1055 10718 Kivikalme K<br />
1056 10719 Kivikalme K<br />
1057 10720 Kivikalme K<br />
1058 10721 Kivikalme K<br />
1059 10722 Kivikalme K<br />
1060 10723 Kivikalme K<br />
1061 10724 Kivikalme K<br />
1062 10725 Kivikalme K<br />
1063 10726 Kivikalme K<br />
1064 10727 Kivikalme K<br />
1065 10728 Kivikalme K<br />
1066 10729 Kultusekivi K<br />
1067 10730 Kultusekivi K<br />
1068 10731 Kultusekivi K<br />
1069 10732 Kultusekivi K<br />
1070 10733 Kultusekivi K<br />
1071 10734 Kultusekivi K<br />
1072 10735 Kultusekivi K<br />
1073 10736 Kultusekivi K<br />
1074 10737 Kultusekivi K<br />
Linnus "Koila<br />
1075 10738<br />
linnamägi"<br />
1076 10739 Ohvriallikas<br />
"Linnamäe allikas"<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Kurna küla 1473<br />
Kurna küla 1474<br />
Kurna küla 1475<br />
Kurna küla 1469<br />
Kurna küla 1468<br />
Kurna küla 1467<br />
Kurna küla 1476<br />
Kurna küla 526-k<br />
Kurna küla 527-k<br />
Kurna küla 528-k<br />
Kurna küla 529-k<br />
Kurna küla 530-k<br />
Kurna küla 531-k<br />
Kurna küla 1480<br />
Kurna küla 362-k<br />
Kurna küla 1482<br />
Kurna küla 1479<br />
Kurna küla 1483<br />
Kurna küla 353-k<br />
Kurna küla 525-k<br />
Kurna küla 355-k<br />
Kurna küla 1494<br />
Kurna küla 1502<br />
Kurna küla 311-k<br />
Kurna küla 359-k<br />
Kurna küla 360-k<br />
Kurna küla 361-k<br />
Kurna küla 1463<br />
Kurna küla 1504<br />
228
"Linnamäe allikas"<br />
Ohvriallikas "Lähtoru<br />
1077 10740 K<br />
allikas"<br />
1078 10741 Kultusekivi K<br />
1079 10742 Kultusekivi K<br />
1080 10743 Kultusekivi K<br />
1081 10744 Kultusekivi K<br />
1082 10745 Kultusekivi K<br />
1083 10746 Kultusekivi K<br />
1084 10747 Kultusekivi K<br />
1085 10748 Kultusekivi K<br />
1086 10749 Kultusekivi K<br />
1087 10750 Kultusekivi K<br />
1088 10751 Kultusekivi K<br />
1089 10752 Kultusekivi K<br />
1090 10753 Kultusekivi K<br />
1091 10754 Kultusekivi K<br />
1092 10755 Kultusekivi K<br />
1093 10756 Kultusekivi K<br />
1094 10757 Kultusekivi K<br />
1095 10758 Kultusekivi K<br />
1096 10759 Kultusekivi K<br />
1097 10760 Kultusekivi K<br />
1098 10761 Kultusekivi K<br />
1099 10762 Kultusekivi K<br />
1100 10763 Kultusekivi K<br />
1101 10764 Kultusekivi K<br />
1102 10765 Kultusekivi K<br />
1103 10766 Kultusekivi K<br />
1104 10767 Kultusekivi K<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Kurna küla 1505<br />
Kutsala küla 196-k<br />
Kutsala küla 197-k<br />
Kutsala küla 198-k<br />
Kutsala küla 200-k<br />
Kutsala küla 202-k<br />
Kutsala küla 532-k<br />
Kutsala küla 203-k<br />
Kutsala küla 204-k<br />
Kutsala küla 205-k<br />
Kutsala küla 206-k<br />
Kutsala küla 207-k<br />
Kutsala küla 208-k<br />
Kutsala küla 210-k<br />
Kutsala küla 211-k<br />
Kutsala küla 213-k<br />
Kutsala küla 214-k<br />
Kutsala küla 215-k<br />
Kutsala küla 216-k<br />
Kutsala küla 217-k<br />
Kutsala küla 221-k<br />
Kutsala küla 222-k<br />
Kutsala küla 223-k<br />
Kutsala küla 224-k<br />
Kutsala küla 226-k<br />
Kutsala küla 227-k<br />
Kutsala küla 228-k<br />
Kutsala küla 313-k<br />
229
1105 10768 Kultusekivi K<br />
1106 10769 Kultusekivi K<br />
1107 10770 Kultusekivi K<br />
1108 10771 Kultusekivi K<br />
1109 10772 Kultusekivi K<br />
1110 10773 Kultusekivi K<br />
1111 10774 Muistsed põllud K<br />
1112 10775 Asulakoht K<br />
Kiviaja asulakoht<br />
1113 10776<br />
"Lammasmägi"<br />
Kiviaja esemete<br />
1114 10777<br />
leiukoht<br />
1115 10778 Kultusekivi K<br />
1116 10779 Kultusekivi K<br />
1117 10780 Kultusekivi K<br />
1118 10781 Kultusekivi K<br />
1119 10782 Kultusekivi K<br />
1120 10783 Kivikalme K<br />
1121 10784 Kivikalme K<br />
1122 10785 Kivikalme K<br />
1123 10786 Kivikalme K<br />
1124 10787 Kultusekivi "Mustkivi" K<br />
1125 16010 Malla mõisa peahoone K<br />
1126 16011 Malla mõisa park K<br />
1127 16012 Malla mõisa ait K<br />
1128 16013 Malla mõisa kaev K<br />
Malla mõisa<br />
1129 16014<br />
teenijatemaja<br />
1130 16015 Malla mõisa kuur K<br />
1131 16016 Malla mõisa kelder 1 K<br />
1132 16017 Malla mõisa kelder 2 K<br />
1133 16018 Malla mõisa tõllakuur K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Kutsala küla 534-k<br />
Kutsala küla 314-k<br />
Kutsala küla 315-k<br />
Kutsala küla 316-k<br />
Kutsala küla 317-k<br />
Kutsala küla 383-k<br />
Kutsala küla -<br />
Linnuse küla 319-k<br />
Linnuse küla 1398<br />
Linnuse küla 1399<br />
Linnuse küla 318-k<br />
Linnuse küla 320-k<br />
Linnuse küla 321-k<br />
Linnuse küla 322-k<br />
Linnuse küla 323-k<br />
Malla küla 1400<br />
Malla küla 1402<br />
Malla küla 1403<br />
Malla küla 1404<br />
Malla küla 195-k<br />
Malla küla<br />
k<br />
Malla küla -<br />
Malla küla<br />
k<br />
Malla küla -<br />
Malla küla<br />
k<br />
Malla küla -<br />
Malla küla<br />
k<br />
Malla küla -<br />
Malla küla<br />
k<br />
230
1134 16019 Malla mõisa tall K<br />
1135 16020 Malla mõisa meierei K<br />
Malla mõisa<br />
1136 16021<br />
valitsejamaja<br />
1137 16022 Malla mõisa kelder 3 K<br />
1138 16023 Malla mõisa rehi K<br />
1139 16024 Malla mõisa kuivati K<br />
Malla mõisa<br />
1140 16025<br />
tuuleveski<br />
Malla mõisa<br />
1141 16026<br />
karjakastell<br />
1142 16027 Malla mõisa riistakuur K<br />
Malla mõisa<br />
1143 16028<br />
piirdemüürid<br />
1144 10788 Kivikalme K<br />
1145 10789 Kivikalme K<br />
1146 10790 Kivikalme K<br />
1147 10791 Kultusekivi K<br />
1148 10792 Kultusekivi K<br />
1149 10793 Kultusekivi K<br />
1150 10794 Kultusekivi K<br />
1151 10795 Kultusekivi K<br />
1152 10796 Kultusekivi K<br />
1153 10797 Kultusekivi K<br />
1154 10798 Kivikalme K<br />
1155 10799 Kivikalme K<br />
1156 10800 Kultusekivi K<br />
1157 10801 Asulakoht K<br />
1158 10802 Asulakoht K<br />
1159 10803 Asulakoht K<br />
1160 10804 Kalmistu K<br />
1161 10805 Kivikalme K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla -<br />
Malla küla<br />
k<br />
Ojaküla küla 1405<br />
Ojaküla küla 513-k<br />
Ojaküla küla 514-k<br />
Ojaküla küla 1411<br />
Ojaküla küla 515-k<br />
Ojaküla küla 142-k<br />
Ojaküla küla 140-k<br />
Ojaküla küla 141-k<br />
Ojaküla küla 143-k<br />
Ojaküla küla 144-k<br />
Paasküla küla 138-k<br />
Paasküla küla 139-k<br />
Paasküla küla 136-k<br />
Pada küla 332-k<br />
Pada küla 183-k<br />
Pada küla 324-k<br />
Pada küla 644-k<br />
Pada küla 535-k<br />
231
1162 10806 Kivikalme K<br />
1163 10807 Kivikalme K<br />
1164 10808 Kivikalme<br />
"Kalmuvare"<br />
1165 10809 Kultusekivi K<br />
1166 10810 Kultusekivi K<br />
1167 10811 Kultusekivi K<br />
1168 10812 Kultusekivi K<br />
1169 10813 Kultusekivi K<br />
1170 10814 Kultusekivi K<br />
1171 10815 Kultusekivi K<br />
1172 10816 Kultusekivi K<br />
1173 10817 Kultusekivi K<br />
1174 10818 Kultusekivi K<br />
1175 10819 Kultusekivi K<br />
1176 10820 Kultusekivi K<br />
1177 10821 Kultusekivi K<br />
1178 10822 Kultusekivi K<br />
1179 10823 Kultusekivi K<br />
1180 10824 Kultusekivi K<br />
1181 10825 Kultusekivi K<br />
1182 10826 Kultusekivi K<br />
1183 10827 Linnus K<br />
1184 10828 Linnus K<br />
Pada mõisa peahoone<br />
1185 16029 K<br />
varemed<br />
1186 16030 Pada mõisa park K<br />
Pada mõisa<br />
1187 16031<br />
piirdemüürid<br />
Pada mõisa talltõllakuur<br />
1188 16032<br />
1189 16033 Pada mõisa ait K<br />
Pada mõisa<br />
1190 16034<br />
viinavabrik<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Pada küla 535-k<br />
Pada küla 327-k<br />
Pada küla 1489<br />
Pada küla 176-k<br />
Pada küla 178-k<br />
Pada küla 328-k<br />
Pada küla 192-k<br />
Pada küla 193-k<br />
Pada küla 190-k<br />
Pada küla 172-k<br />
Pada küla 173-k<br />
Pada küla 179-k<br />
Pada küla 180-k<br />
Pada küla 181-k<br />
Pada küla 184-k<br />
Pada küla 185-k<br />
Pada küla 186-k<br />
Pada küla 189-k<br />
Pada küla 191-k<br />
Pada küla 330-k<br />
Pada küla 610-k<br />
Pada küla 1464<br />
Pada küla 1465<br />
Pada küla<br />
k<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
232
viinavabrik<br />
Pada mõisa<br />
1191 16035<br />
viinakelder<br />
Pada mõisa<br />
1192 16036<br />
valitsejamaja<br />
Pada mõisa<br />
1193 16037<br />
karjakastell<br />
Pada mõisa<br />
1194 16038<br />
kasvuhoone<br />
1195 16039 Pada mõisa meierei K<br />
1196 16040 Pada mõisa vesiveski K<br />
Pada mõisa vesiveski<br />
1197 16041<br />
abihoone<br />
1198 10829 Kivikalme K<br />
1199 10830 Kivikalme K<br />
1200 10831 Kivikalme K<br />
1201 10832 Kivikalme K<br />
1202 10833 Kivikalme K<br />
1203 10834 Kivikalme K<br />
1204 10835 Kultusekivi K<br />
1205 10836 Kultusekivi K<br />
1206 10837 Kultusekivi K<br />
Pikaristi postijaama<br />
1207 16042<br />
peahoone<br />
1208 10838 Kivikalme K<br />
1209 10839 Kivikalme K<br />
1210 10840 Kivikalme K<br />
1211 10841 Kivikalme K<br />
1212 10842 Kivikalme K<br />
1213 10843 Kivikalme K<br />
1214 10844 Kivikalme K<br />
1215 10845 Kivikalme K<br />
1216 10846 Kivikalme K<br />
1217 10847 Kultusekivi K<br />
1218 10848 Kultusekivi K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla -<br />
Pada küla<br />
k<br />
Pada küla -<br />
Pikaristi küla 537-k<br />
Pikaristi küla 538-k<br />
Pikaristi küla 539-k<br />
Pikaristi küla 540-k<br />
Pikaristi küla 541-k<br />
Pikaristi küla 542-k<br />
Pikaristi küla 375-k<br />
Pikaristi küla 376-k<br />
Pikaristi küla 536-k<br />
Pikaristi küla 473<br />
Samma küla 543-k<br />
Samma küla 544-k<br />
Samma küla 545-k<br />
Samma küla 546-k<br />
Samma küla 547-k<br />
Samma küla 548-k<br />
Samma küla 549-k<br />
Samma küla 645-k<br />
Selja küla 2113<br />
Selja küla 130-k<br />
Selja küla 131-k<br />
233
1219 10849 Kultusekivi K<br />
1220 10850 Kultusekivi K<br />
1221 10851 Kultusekivi K<br />
1222 10852 Kultusekivi K<br />
1223 10853 Kultusekivi K<br />
1224 10854 Kivikalme K<br />
1225 10855 Kivikalme K<br />
1226 10856 Kivikalme K<br />
1227 10857 Kivikalme K<br />
1228 10858 Kivikalme K<br />
1229 10859 Kivikalme K<br />
1230 10860 Kivikalme K<br />
1231 10861 Kivikalme K<br />
1232 10862 Kivikalme K<br />
1233 10863 Kivikalme K<br />
1234 10864 Kivikalme K<br />
1235 10865 Kivikalme K<br />
1236 10866 Kivikalme K<br />
1237 10867 Kivikalme K<br />
1238 10868 Kivikalme K<br />
1239 10869 Kivikalme K<br />
1240 10870 Kivikalme K<br />
1241 10871 Kivikalme K<br />
1242 10872 Kivikalme K<br />
1243 10873 Kivikalme K<br />
1244 10874 Kultusekivi K<br />
1245 10875 Kultusekivi K<br />
1246 10876 Kultusekivi K<br />
1247 10877 Kultusekivi K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Selja küla 132-k<br />
Selja küla 133-k<br />
Selja küla 134-k<br />
Selja küla 517-k<br />
Selja küla 516-k<br />
Siberi küla 1409<br />
Siberi küla 1410<br />
Siberi küla 2698<br />
Toomika küla 146-k<br />
Toomika küla 147-k<br />
Toomika küla 148-k<br />
Toomika küla 149-k<br />
Toomika küla 550-k<br />
Toomika küla 551-k<br />
Toomika küla 552-k<br />
Toomika küla 553-k<br />
Toomika küla 554-k<br />
Toomika küla 555-k<br />
Toomika küla 556-k<br />
Tüükri küla 1486<br />
Tüükri küla 1487<br />
Tüükri küla 1488<br />
Tüükri küla 326-k<br />
Tüükri küla 335-k<br />
Tüükri küla 336-k<br />
Tüükri küla 325-k<br />
Tüükri küla 329-k<br />
Tüükri küla 333-k<br />
Tüükri küla 334-k<br />
234
1248 10878 Kultusekivi K<br />
1249 10879 Kultusekivi K<br />
1250 10880 Kultusekivi K<br />
1251 10881 Kultusekivi K<br />
1252 10882 Kultusekivi K<br />
1253 10883 Kultusekivi K<br />
1254 10884 Kultusekivi K<br />
1255 10885 Kultusekivi K<br />
1256 10886 Kultusekivi K<br />
1257 10887 Asulakoht K<br />
1258 10888 Kivikalme K<br />
1259 10889 Kultusekivi K<br />
1260 10890 Kultusekivi K<br />
1261 10891 Kultusekivi K<br />
1262 10892 Kultusekivi K<br />
1263 10893 Märkidega kivi K<br />
1264 10894 Rahvapärimustega<br />
seotud kivi "Naiskivi" K<br />
1265 10895 Asulakoht K<br />
1266 10896 Kivikalme K<br />
1267 10897 Kultusekivi K<br />
1268 10898 Kultusekivi K<br />
1269 10899 Kultusekivi K<br />
1270 10900 Kultusekivi K<br />
1271 10901 Kultusekivi K<br />
1272 10902 Kultusekivi K<br />
1273 10903 Kultusekivi K<br />
1274 10904 Kultusekivi K<br />
1275 10905 Kultusekivi K<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Tüükri küla 337-k<br />
Tüükri küla 338-k<br />
Tüükri küla 340-k<br />
Tüükri küla 341-k<br />
Tüükri küla 557-k<br />
Tüükri küla 558-k<br />
Tüükri küla 560-k<br />
Tüükri küla 369-k<br />
Tüükri küla 370-k<br />
Unukse küla 561-k<br />
Unukse küla 371-k<br />
Unukse küla 312-k<br />
Unukse küla 373-k<br />
Unukse küla 374-k<br />
Unukse küla 562-k<br />
Unukse küla 563-k<br />
Unukse küla 1503<br />
Vasta küla 151-k<br />
Vasta küla 1485<br />
Vasta küla 150-k<br />
Vasta küla 152-k<br />
Vasta küla 153-k<br />
Vasta küla 154-k<br />
Vasta küla 155-k<br />
Vasta küla 156-k<br />
Vasta küla 157-k<br />
Vasta küla 158-k<br />
Vasta küla 159-k<br />
235
1276 10906 Kultusekivi K<br />
1277 10907 Kultusekivi K<br />
1278 10908 Kultusekivi K<br />
1279 10909 Kultusekivi K<br />
1280 10910 Kultusekivi K<br />
1281 10911 Kultusekivi K<br />
1282 10912 Kultusekivi K<br />
1283 10913 Kultusekivi K<br />
1284 10914 Kultusekivi K<br />
1285 10915 Kultusekivi K<br />
Vasta mõisa<br />
1286 16043<br />
peahoone<br />
1287 16044 Vasta mõisa park K<br />
Vasta mõisa pargi<br />
1288 16045<br />
piirdemüür<br />
Vasta mõisa<br />
1289 16046<br />
teenijatemaja<br />
Vasta mõisa<br />
1290 16047<br />
koertemaja<br />
1291 16048 Vasta mõisa ait K<br />
1292 16049 Vasta mõisa tõllakuur K<br />
Vasta mõisa<br />
1293 16050<br />
valitsejamaja<br />
1294 16051 Vasta mõisa sepikoda K<br />
Vasta mõisa<br />
1295 16052<br />
karjakastell<br />
K<br />
Vasta mõisa kuivati<br />
1296 16053<br />
varemed<br />
K<br />
Vasta mõisa<br />
1297 16054<br />
masinarehe varemed K<br />
Vasta mõisa<br />
1298 16055<br />
tuuleveski<br />
K<br />
II maailmaõjas<br />
1299 5808<br />
hukkunute ühishaud<br />
K<br />
1300 5809 Viru-Nigula kirikuaed K<br />
1301 10916 Asulakoht K<br />
1302 10917 Asulakoht K<br />
1303 10918 Kalmistu K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Vasta küla 160-k<br />
Vasta küla 161-k<br />
Vasta küla 162-k<br />
Vasta küla 163-k<br />
Vasta küla 164-k<br />
Vasta küla 377-k<br />
Vasta küla 378-k<br />
Vasta küla 379-k<br />
Vasta küla 380-k<br />
Vasta küla 382-k<br />
Vasta küla<br />
Vasta küla<br />
Vasta küla<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Vasta küla -<br />
Viru-Nigula<br />
kalmistu<br />
Viru-Nigula küla<br />
k<br />
k<br />
k<br />
514<br />
Arh.474,<br />
Arhe.<br />
648-k<br />
Viru-Nigula küla 342-k<br />
Viru-Nigula küla 567-k<br />
Viru-Nigula küla 647-k<br />
236
1304 10919 Kivikalme K<br />
1305 10920 Kivikalme K<br />
1306 10921 Kivikalme K<br />
1307 10922 Kultusekivi K<br />
1308 10923 Kultusekivi K<br />
1309 10924 Kultusekivi K<br />
1310 10925 Kultusekivi K<br />
Maarja kabeli<br />
1311 16056<br />
varemed<br />
1312 16057 Viru-Nigula kirik K<br />
Viru-Nigula kirikuaia<br />
1313 16058 K<br />
piirdemüür<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1314 16059 K<br />
peahoone<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1315 16060 K<br />
park<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1316 16061 K<br />
pastorimaja<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1317 16062 K<br />
kaev<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1318 16063 K<br />
leerimaja<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1319 16064 K<br />
tollakuur<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1320 16065 K<br />
laut<br />
Viru-Nigula pastoraadi<br />
1321 16066 K<br />
sild<br />
1322 27131 Vabadussõja<br />
K<br />
mälestussammas<br />
1323 5810 Viru-Nigula kalmistu K<br />
1324 10926 Asulakoht K<br />
1325 10927 Ohverdamiskoht K<br />
Aavere mõisa<br />
1326 16073<br />
peahoone<br />
1327 16074 Aavere mõisa park K<br />
Aavere mõisa<br />
1328 16075 K<br />
karjakastell<br />
Aavere mõisa<br />
1329 16076<br />
viinavabriku varemed K<br />
Aavere mõisa<br />
1330 16077 K<br />
tuuleveski<br />
1331 10928 Asulakoht K<br />
1332 5752 Simuna kalmistu K<br />
K<br />
K<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Viru-Nigula<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Viru-Nigula küla 564-k<br />
Viru-Nigula küla 565-k<br />
Viru-Nigula küla 566-k<br />
Viru-Nigula küla 343-k<br />
Viru-Nigula küla 344-k<br />
Viru-Nigula küla 372-k<br />
Viru-Nigula küla 568-k<br />
Viru-Nigula küla 472<br />
Viru-Nigula küla 474<br />
Viru-Nigula küla -<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla 475<br />
Viru-Nigula küla<br />
Võrkla küla -<br />
Võrkla küla 569-k<br />
Võrkla küla 784<br />
Aavere küla k<br />
Aavere küla -<br />
Aavere küla -<br />
Aavere küla -<br />
Aavere küla -<br />
Aburi küla 649-k<br />
Avanduse küla -<br />
237
1333 10185 Kivikalme K<br />
Friedrich Georg<br />
Wilhelm Struwe poolt<br />
teostatud<br />
meridiaanikaare<br />
1334 27073<br />
K<br />
mõõtmise Simuna-<br />
Võivere baasijoone<br />
Simuna otspunkt<br />
aastast 1827<br />
Friedrich Georg<br />
Wilhelm Struve poolt<br />
1335 5753 teostatud<br />
K<br />
meridiaanikaare<br />
mõõtmise tähis<br />
Avispea vallakooli<br />
1336 5814 K<br />
hoone<br />
1337 5815 Avispea kalmistu K<br />
1338 10929 Asulakoht K<br />
1339 10930 Kivikalme K<br />
1340 10931 Kivikalme K<br />
1341 10932 Kivikalme K<br />
1342 10933 Kivikalme K<br />
1343 10934 Kivikalme K<br />
1344 10935 Ohverdamiskoht K<br />
1345 10936 Ohvrikivi K<br />
1346 10186 Kultusekivi K<br />
1347 10937 Kultusekivi K<br />
1348 10938 Kultusekivi K<br />
1349 10939 Kultusekivi K<br />
1350 10940 Kultusekivi K<br />
1351 16078 Ärina tuuleveski K<br />
1352 10941 Kivikalme "Tornimägi" K<br />
1353 16079 Kiltsi mõisa peahoone K<br />
1354 16080 Kiltsi mõisa park K<br />
1355 16081 Kiltsi mõisa tõllakuur K<br />
Kiltsi mõisa<br />
1356 16082<br />
valitsejamaja<br />
K<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Avanduse küla 1445<br />
Avanduse küla<br />
Avanduse küla,<br />
Simuna - Paasvere<br />
tee ääres<br />
28-k<br />
Avispea küla 9-k<br />
Avispea küla -<br />
Avispea küla 611-k<br />
Avispea küla 612-k<br />
Avispea küla 613-k<br />
Avispea küla 614-k<br />
Avispea küla 615-k<br />
Avispea küla 616-k<br />
Eipri küla 1515<br />
Eipri küla 1516<br />
Imukvere küla 1446<br />
Kiltsi alevik 2699<br />
Koonu küla 2142<br />
Koonu küla 2700<br />
Koonu küla 575-k<br />
Koonu küla 484<br />
Kännuküla küla 1514<br />
Liivaküla küla 443<br />
Liivaküla küla 443<br />
Liivaküla küla 444<br />
Liivaküla küla 444<br />
238
Kiltsi mõisa<br />
1357 16083<br />
teenijatemaja<br />
Kiltsi mõisa<br />
1358 16084<br />
piimaköök<br />
Kiltsi mõisa<br />
1359 16085<br />
hobusetall<br />
1360 16086 Kiltsi mõisa vesiveski K<br />
1361 10187 Kivikalme K<br />
1362 10188 Kultusekivi K<br />
Linnus "Äntu<br />
1363 10942 Punamägi",<br />
"Agelinde"<br />
1364 10943 Kultusekivi K<br />
1365 10944 Kultusekivi K<br />
1366 10945 Kultusekivi K<br />
1367 10946 Kultusekivi K<br />
1368 10947 Kultusekivi K<br />
1369 10948 Liukivi K<br />
1370 10949 Kultusekivi K<br />
1371 5754 Simuna kirikuaed K<br />
1372 15621 Simuna kirik K<br />
Simuna kirikuaia<br />
1373 15622<br />
kabel<br />
Simuna kirikuaia<br />
1374 15623<br />
piirdemüür<br />
1375 15625 Avanduse mõisa park K<br />
Avanduse mõisa<br />
1376 15624<br />
peahoone<br />
1377 27122 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
1378 5755<br />
1379 5756<br />
1380 5757<br />
1381 5758<br />
II maailmasõjas<br />
hukkunute ühishaud<br />
Henrik Olvi (1894-<br />
1972) haud<br />
Carl (Karl) Timoleon<br />
von Neffi (1804-<br />
1877) haud<br />
Arnold Jürgensi<br />
(1892-1918) haud<br />
1382 16092 Vao tornlinnus K<br />
1383 16093 Vao mõisa tuuleveski K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Liivaküla küla 444<br />
Liivaküla küla 444<br />
Liivaküla küla 444<br />
Liivaküla küla 445<br />
Nadalama küla 1444<br />
Nadalama küla 2667<br />
Nõmme küla 1396<br />
Pikevere küla 571-k<br />
Pikevere küla 572-k<br />
Pikevere küla 573-k<br />
Pikevere küla 574-k<br />
Raeküla küla 576-k<br />
Raeküla küla 577-k<br />
Rastla küla 85-k<br />
Simuna alevik<br />
Arh.<br />
453,<br />
Arhe.<br />
636-k<br />
Simuna alevik 463<br />
Simuna alevik -<br />
Simuna alevik -<br />
Simuna alevik -<br />
Simuna alevik,<br />
Allee t.1<br />
Simuna alevik,<br />
Allika tn<br />
Simuna alevik,<br />
Avanduse mõisa<br />
park<br />
k<br />
510<br />
Simuna kalmistu 29-k<br />
Simuna kirikuaed 8-k<br />
Simuna kirikuaed -<br />
Vao küla 448<br />
Vao küla 449<br />
239
Vao mõisa talltõllakuur<br />
1384 16094<br />
1385 16095 Vao mõisa ait K<br />
1386 16096 Vao mõisa viinavabrik K<br />
Vao mõisa<br />
1387 16097<br />
karjalaudad<br />
1388 16098 Vao mõisa kuivati K<br />
1389 16099 Vao mõisa sepikoda K<br />
1390 16100 Vao mõisa meierei K<br />
Vao mõisa<br />
1391 16101<br />
valitsejamaja<br />
1392 16102 Vao mõisa saun K<br />
1393 16103 Vao mõisa rehi K<br />
1394 16104 Vao mõisa karjalaut K<br />
1395 16105 Vao mõisa magasiait K<br />
1396 16106 Vao mõisa pritsikuur K<br />
Varangu mõisa<br />
1397 16087<br />
peahoone<br />
1398 16088 Varangu mõisa park K<br />
1399 16089 Varangu mõisa ait K<br />
Varangu mõisa<br />
1400 16090<br />
tõllakuur<br />
Varangu mõisa<br />
1401 16091<br />
valitsejamaja<br />
Friedrich Georg<br />
Wilhelm Struwe poolt<br />
teostatud<br />
meridiaanikaare<br />
1402 27046<br />
mõõtmise Simuna-<br />
Võivere baasijoone<br />
Võivere otspunkt<br />
aastast 1827<br />
1403 16107 Väike-Maarja kirik K<br />
Väike-Maarja kirikuaia<br />
1404 16108 K<br />
kabel<br />
Väike-Maarja kirikuaia<br />
1405 16109 K<br />
piirdemüür<br />
1406 5818 Väike-Maarja<br />
kirikuaed ja kalmistu K<br />
1407 27132 Vabadussõja<br />
mälestussammas<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Vao küla<br />
Vao küla<br />
Vao küla<br />
Vao küla<br />
Vao küla<br />
Vao küla<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Vao küla -<br />
Varangu küla 446<br />
Varangu küla 446<br />
Varangu küla 447<br />
Varangu küla 447<br />
Varangu küla 447<br />
Võivere küla<br />
Väike-Maarja<br />
alevik<br />
Väike-Maarja<br />
alevik<br />
Väike-Maarja<br />
alevik<br />
Väike-Maarja<br />
alevik, Jakob Liivi<br />
t.<br />
Väike-Maarja<br />
alevik, Jakob Liivi<br />
tn<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
k<br />
483<br />
483<br />
483<br />
Arh.<br />
483,<br />
Arhe.<br />
650-k<br />
240
1408 5819 Väike-Maarja kalmistu K<br />
1409 5820 Jakob Liivi monument K<br />
1410 5821 Väike-Maarja<br />
seltsimaja<br />
II maailmasõjas<br />
1411 5816<br />
hukkunute ühishaud<br />
Jakob Tamme (1861-<br />
1412 5817<br />
1907) haud<br />
1413 10950 Kultusekivi K<br />
Ohverdamiskoht<br />
1414 10951 "Hiiemägi",<br />
"Ugurimägi"<br />
K<br />
K<br />
K<br />
K<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
vald<br />
Väike-Maarja<br />
alevik, Pikk t.<br />
Väike-Maarja<br />
alevik, Pikk t.<br />
Väike-Maarja<br />
alevik, Pikk t. 2<br />
Väike-Maarja<br />
kalmistu<br />
Väike-Maarja<br />
kalmistu<br />
-<br />
529<br />
-<br />
506<br />
534<br />
Äntu küla 651-k<br />
Äntu küla 652-k<br />
1415 10952 Kultusekivi K<br />
Väike-Maarja<br />
Ärina küla<br />
vald<br />
2701<br />
1416 10953 Kultusekivi K<br />
Väike-Maarja<br />
Ärina küla<br />
vald<br />
653-k<br />
kirjeid: 1416 (1 kuni 1416)<br />
241
242
16.4. Tabel <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> kvalitatiivne keskkonnamõju hinnang ekspertide kaupa<br />
243
244
245
16.5. <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> kava SMH aruande tööversiooni avaliku<br />
arutelu koosolekute protokollid<br />
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
16.6. Koopiad KSH aruande töövariandi avalikustamise käigus laekunud<br />
ettepanekutest ja neile saadetud vastustest<br />
Peep Siitami esialgsed kommentaarid <strong>arengukava</strong> KSH aruande töövariandile (seis<br />
22.01.<strong>2007</strong>a.):<br />
Üldine kommentaar:<br />
Kahetsusväärselt on <strong>arengukava</strong> koostamisel saanud peamiseks vaidlusteemaks<br />
põlevkivikaevandamise lubatud aastamäär, mis iseenesest ei määra<br />
keskkonnakasutuse määra.<br />
Olen oma varasemates ettepanekutes <strong>arengukava</strong> koostajatele, otsustajale ja<br />
asjatundjate komisjonile esitanud korduvalt seisukoha, mille kohaselt<br />
põlevkivikaevandamise aastamäärade asemel tuleb sätestada aastased<br />
keskkonnakasutuse piirangud. Vastasel juhul põlistame ressursse pillava<br />
käitumise. Jään oma sellekohase varasema ettepaneku juurde ning soovitan<br />
põlevkivikaevandamisele aastamahu asemel määrata konkreetsed<br />
keskkonnapiirangud.<br />
Arengukava ja selle rakendusplaani meetmed.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et <strong>arengukava</strong>s ja selle<br />
rakendusplaanis toodud meetmed ei ole piisavalt mõjusad ja nende elluviimine ei<br />
taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste tehnoloogiliste muudatuste<br />
sisseviimist ning seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate heitmete koguste ja<br />
ohtlikkuse vähenemist.<br />
Hinnang: Selline sõnastus ei ole aktsepteeritav, sest on üldsõnaline.<br />
Hindaja peab:<br />
• nimetama meetmed, mille mõju ei ole piisav ning tegema<br />
ettepanekud <strong>arengukava</strong> ja selle rakenduskava<br />
täiendamiseks,<br />
• nimetama tehnoloogiliste muudatuste sisseviimise<br />
valdkonnad ja eesmärgid,<br />
• näitama põlevkivikasutuse lubatavate heitmete kogused ja<br />
ohtlikkuse.<br />
•Õhuheitmete aastaste summaarsete koguste määramine.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et <strong>arengukava</strong>s sätestatud<br />
põlevkivi aastase kaevandamismahu 20 Mt suurune piir ei ole piisav riigi<br />
majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.<br />
Hinnang: Selline sõnastus ei ole aktsepteeritav, sest on tendentslik ja<br />
põhjendamata.<br />
Hindaja peab:<br />
• tõestama oma väite paikapidavust, näidates, milliste<br />
majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide<br />
saavutamine ei ole tagatud 20Mt põlevkivi kaevandamise<br />
aastase mahu juures.<br />
268
•Heitmed.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et <strong>arengukava</strong>s ja<br />
rakendusplaanis sätestatu toob kaasa heitmete suurenemise 35% võrra, mis seab<br />
ohtu riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise.<br />
Küsimus: Millistele andmetele tuginedes hindaja seda väidab ning<br />
milliste heitmete osas probleem on? Milliste rahvusvaheliste<br />
kohustuste täitmine on ohtu seatud?<br />
•<strong>Põlevkivi</strong>kaevandamise aastamaht.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et 20 Mt asemel tuleks<br />
sätestada ülempiiriks 15Mt aastani <strong>2015</strong> ja edaspidi 10Mt aastas.<br />
Küsimused:<br />
• Millele tuginedes on hindaja asunud sellisele seisukohale, kust<br />
tuleneb number 10Mt?<br />
• Millisel määral on põlevkivi aastase kaevandamismäära<br />
kehtestamine seotud riigi poolt võetud keskkonnaalaste<br />
rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, arvestades võimalust<br />
põlevkivi importida?<br />
•<strong>Põlevkivi</strong><strong>kasutamise</strong> jätkusuutlikkus.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et põlevkivikasutuse<br />
jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõju vähendamise ning<br />
sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisuste leevendamisel on eelistatud<br />
Variant 3, mille kohaselt külmutataks põlevkivikasutuse maht 2005.aasta kasutuse<br />
tasemel.<br />
Küsimused:<br />
• Kas keskkonnamõjude hindaja jaoks on põlevkivikasutuse<br />
määr ja põlevkivi kaevandamise määr sünonüümid? Kui ei,<br />
siis tuleks materjali vastavalt korrigeerida.<br />
• Millisel määral (arvulised väärtused) erinevad Variant 2 ja<br />
Variant 3 põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse, negatiivse<br />
keskkonna- ja tervisemõju ning sotsiaalsete probleemide ja<br />
regionaalsete erisuste poolest?<br />
•Süsinikdioksiidi lubatud heitkoguste müük enampakkumise<br />
korras.<br />
Keskkonnamõjude hindaja on teinud ettepaneku CO2 lubatud heitkoguste<br />
eraldamisel 10% müüa enampakkumisel.<br />
Küsimus:<br />
- Millest tuleneb 10%, miks mitte 0 või 100%?<br />
PEEP SIITAM<br />
22.jaanuaril <strong>2007</strong>a.<br />
269
18.1.1.1.1 Teie 02.02.<strong>2007</strong> nr 13-4-<br />
1/10062<br />
18.1.1.1.2 Keskkonnaministeeerium<br />
Narva mnt. 7a<br />
15172 Tallinn Meie 13 .02.<strong>2007</strong>nr.1.6/398-2<br />
„<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong>” keskkonnamõju<br />
strateegilist hindamisest<br />
Tutvunud keskkonamõju strateegilise hindamise aruandega. Linnavara- ja<br />
Majandusametil küsimusi ja vastuväiteid ei ole.<br />
Lugupidamisega<br />
18.1.1.1.3<br />
Arkadi Nikolajev<br />
Kommunaalmajandusosakonna juhataja<br />
direktori ülesannetes<br />
Arina Koroljova, 35 99 195<br />
arina.koroljova@narva.ee<br />
270
Sotsiaalministeeriumi kommentaarid põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>arengukava</strong> ja<br />
keskkonna strateegilise hindamise aruande kohta.<br />
1) Teeme ettepaneku punktis 2.7 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla piirkonna rahvastikuprobleemid<br />
sotsiaal-demograafilise jätkusuutlikkuse kontekstis“ (lk 27) mõiste „heaolu“<br />
definitsiooni täiendada mõttega, et heaolu on seotud ka tervisega. Vastavalt<br />
rahvatervise seaduse § 2 punktile 2 on defineeritud „tervis“ kui inimese füüsilise,<br />
vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult puuete ja haiguste puudumist.<br />
Heaolu tuleks rohkem siduda inimese tervisliku seisundiga, kui ühe olulise aspektina<br />
heaolu olemasolul või selle puudumisel.<br />
Teeme ettepaneku sõnastada heaolu definitsioon järgmiselt:<br />
„Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste<br />
vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused säilitada ja parendada tervist,<br />
ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.“<br />
2) Lk 43 meede 3.1- keskkonnakaitse erimeetmete rakendamine<br />
Tegevus: süvauuringud põlevkivi kaevandamise ja <strong>kasutamise</strong>ga kaasnevate<br />
negatiivsete keskkonna- ja tervisemõjude vähendamise viiside kindlakstegemine.<br />
Sellist tegevust peaks läbi viima teadusasutused, seetõttu teeme ettepaneku<br />
tegevuse vastutajate hulka arvestada ka Haridus- ja Teadusministeerium või siis<br />
mõned ülikoolid. Sama täiendus tuleks sisse viia ka lisasse 1 „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong><br />
<strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> rakendusplaan <strong>2007</strong>-2010 ja maksumuse prognoos“<br />
meetme 3.1 tegevuse 1 juurde.<br />
3) Teeme ettepaneku lisaks keskkonna saastuse seire kõrval sisse viia põlevkivi<br />
kaevandamise ja töötlemise aladel elanike ja töötajate tervise seisundi seire.<br />
Tervisemõjude hindamisel ja vähendamisel tuleks arvesse võtta põlevkivist<br />
saadavate kemikaalide omadusi ja nende <strong>kasutamise</strong>ga seotud riske.<br />
4) <strong>Lisa</strong> 1 „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> rakendusplaan <strong>2007</strong>-<br />
2010 ja maksumuse prognoos“ punkt 1 „seadusandlus“ tuleks ära märkida ka see, et<br />
muudetakse keskkonnatasude seadust kehtestades inimeste tervist ja sotsiaalseid<br />
aspekte paremini arvestava kompensatsioonimehhanismi; maapõueseadust<br />
muudetakse nii, et oleks tagatud lubade väljaandmisel keskkonnamõjude hindamine<br />
(sh inimeste tervisele) ning nende mõjude maksimaalne võimalik vähendamine<br />
töötajatele ning ohutuse tagamine elanikkonnale. Samuti tuleks siin lühidalt välja tuua<br />
kõik teised vajalikud seadusemuudatused (sh lubade tühistamise ja kehtetuks<br />
tunnistamise kord) ning nende muutmise eesmärk.<br />
5) Lk 43 meede 3.4 „Negatiivsete sotsiaal-demograafiliste mõjude vähendamine<br />
põlevkivibasseinis ja selle mõjualal“ Siia tuleb vastutajate hulka arvestada ka<br />
Keskkonnaministeerium ja kohalikud omavalitsused, kuna kaevandamislube annab<br />
välja Keskkonnaministeerium. Seega saab Keskkonnaministeerium tagada selle, et<br />
kaevelubade väljaandmisel seatakse tingimuseks elanikkonna joogiveega<br />
varustamise nõue. Seda ei saa tagada Sotsiaalministeerium.<br />
Samuti tuleks põlevkivi kaevandamisel ja <strong>kasutamise</strong>l elanikkonna joogivee<br />
varustuse tagamisel võtta arvesse Viru alamvesikonna veemajanduskavast<br />
tulenevad meetmeid (http://www.ida-viru.envir.ee/index.php?PCatID=259). Sama<br />
271
täiendus tuleks lisada ka lisasse 1 „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<br />
<strong>2015</strong> rakendusplaan <strong>2007</strong>-2010 ja maksumuse prognoos“ meede 3.4 juurde.<br />
Sama kommentaar puudutab lisas 1 toodud meetme 3.4 tegevust 2<br />
keskkonnatasude seaduse muutmine, mille algatamine on Keskkonnaministeeriumi<br />
pädevuses, kuid Sotsiaalministeeriumi tuleks seaduse muutmise protsessi kaasata<br />
õigeaegselt.<br />
Meetme 3.4 tegevuste 3, 4 ja 5 teostamisse tuleb kaasata ka HTM, kes teostab<br />
teadusuuringuid ning Siseministeerium, kelle vastustusalasse kuulub kohalike<br />
omavalituste töö korraldamine.<br />
Kindlasti ei saa olla meetme 3.4 rakendamise peavastutaja Sotsiaalministeerium, kuna<br />
puuduvad antud tegevuste rakendamiseks vajalikud võimalused ning õigused.<br />
Meetme pealkiri viitab Sotsiaalministeeriumi vastutusele, kuid meetme tegevused ei<br />
ole Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Teeme ettepaneku antud meetme vastutajate<br />
teemal läbirääkimisi alustada.<br />
6) Teeme ettepaneku täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla piirkonna<br />
keskkonnaseisund“ punkti 2 „Veeasutus“ ning lisada ka joogivee seotud andmed.<br />
Joogivee osas on Kirde-Eesti kõige probleemsem piirkond Viru alamvesikonnas.<br />
Sealsed probleemid on seotud peamiselt põlevkivi kaevandamisega, rikastamisega,<br />
töötlemisega ja põletamisega soojuselektrijaamades. Aastakümneid kestnud<br />
kaevandustest ja karjääridest vee väljapumpamine (2001. a moodustas see 75%<br />
kogu riigi põhjaveevõtust) ning tööstuse suur veetarve on tekitanud Kirde-Eestis<br />
ulatusliku põhjavee depressioonilehtri, mille tõttu on jäänud kuivaks madalamad<br />
kaevud ümbruskonnas. Kuigi Eestit võib pidada veeressurssidega hästi varustatud<br />
maaks, on Kirde-Eesti siiski piirkond, kus valitseb lokaalne veedefitsiit. Mahajäetud<br />
kaevandusi täitev vesi reostub ja on põhjavee potentsiaalseks reostusallikaks.<br />
Veereostuse seisukohalt on olulised keemiatehaste vedeljäätmed, mis viimase ajani<br />
ladestati poolkoksi mägedele ja elektrijaamade tuhaväljade kõrge leelisusega<br />
nõrgvesi. Poolkoksimägede nõrgvesi sisaldab valdavalt vedeljäätmetest pärinevaid<br />
õlisid, fenoole, ketoone ning muid põhja- ja pinnaveele äärmiselt toksilisi aineid.<br />
Tööstuse ja ka elanikkonna veetarbimise vähenemise tõttu ning kaevanduste<br />
sulgemise mõjul on viimastel aastatel põhjavee taseme alanemine pidurdunud ja<br />
piirkonniti on veetase ka tõusmas. Ida-Viru maakonnas on elanikkonna keskmine<br />
hõlmatus ühisveevärkidega kõrge – 94%. Linnaelanikud on varustatud joogiveega<br />
ühisvärgist 99% ulatuses, maapiirkondades on see protsent väiksem, kuid siiski<br />
suhteliselt kõrge – 59%. Seega on oht joogivee ja suplusvee potentsiaalseks<br />
reostuseks.<br />
7) Teeme ettepaneku täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla piirkonna<br />
keskkonnaseisund“ punkti 5 „Ioniseeriv kiirgus“<br />
Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on läbi viidud mitmeid põhjalikke<br />
uurimistöid. Seal hulgas koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogia osakond<br />
2001. a Keskkonnaministeeriumi tellimusel rakendusliku uurimistöö „Kambrium-vendi<br />
veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavuse<br />
hindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel<br />
veehaaretel I etapp“. Töö käigus võeti veeproovid 15 kambrium-vendi veekompleksi<br />
avavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-<br />
238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Saadud<br />
272
analüüsitulemuste põhjal arvutati esmakordselt põhjavee tarbimisest tulenevad<br />
efektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõude piirsisaldust. Antud<br />
uuringu analüüsitulemused kinnitasid looduslike radionukliidide kõrgendatud<br />
sisaldust kambrium-vendi veekompleksi põhjavees. Aastased oodatavad<br />
efektiivdoosid ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline<br />
keskmine tulemus oli 0,29 mSv/aastas. Radioloogiliste näitajate osas, vastavalt<br />
sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava<br />
või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, loetakse<br />
joogivesi kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääb<br />
aastas alla 0,1 mSv (va triitium, K-40, radoon ja tema tütarproduktid) ning H-3<br />
aktiivsuskontsentratsioon alla 100 Bq/l.<br />
2005. aastal põhjavee tehtud radioaktiivsuse uuringute tulemuste üldistamisel selgus, et<br />
ligi 500 kambrium-vendi veekompleksist vett võtvast puurkaevust on 155 kohta olemas<br />
andmed looduslike radionukliidide sisalduse kohta. Kõikidest uuritud puuraukudest<br />
umbes 80% oli efektiivdoos üle viitetaseme, so rohkem kui 0,1 mSv/a. Rohkem kui<br />
kahekordse viitetasemega efektiivdoos oli 45%, kolmekordse tasemega 28% ja<br />
viiekordse tasemega 9% puuraukude veel. Kaartidel võib eraldada kaks põhjavee kõrge<br />
radioaktiivsusega piirkonda – Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne<br />
osa. Ida-Virumaal on valdavalt põhjavee radioaktiivsus madal. Olemasolevate andmete<br />
analüüsi tulemusena osutus, et joogiveena kasutab kambrium-vendi põhjavett umbes<br />
230 000 inimest. Üldisel tasemel võib hinnata, et lubatust kõrgema radionukliidide<br />
sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast. See elanike<br />
grupp esindab 51 valda ja linna Põhja-Eestis. Joogivee tarbimisest põhjustatud<br />
elanikudoosi komponendi hindamisel leiti, et EL direktiivi 98/83/EC käsitluse järgi saab<br />
kambrium-vendi vett tarbiv täiskasvanud inimene 730 l joogivee aastasest tarbimisest<br />
oodatava efektiivdoosi 0,02-0,95 mSv, mis moodustab keskmisest elaniku kogudoosist<br />
kuni 36%. Tuginedes aga Euroopa Komisjoni soovituses 2001/928/Euratom toodud<br />
nõudele arvestada ka Po,Pb-210 osa, ulatub täiskasvanu efektiivdoos 1,5 mSv/a.<br />
Analüüsi tulemusel leiti, et elaniku kogudoos jääb vahemikku 1,5-6,7 mSv/a. Siia on<br />
arvestatud keskmine radoonist põhjustatud efektiivdoos, kuid puudub<br />
meditsiinikiirituse osa. Viimase keskmine väärtus võib hinnanguliselt olla 0,4 mSv/a.<br />
Piirkonniti võib ühe või teise kiirgusallika osakaal kogudoosis olla erinev. Näiteks<br />
radooniohtlikel aladel Põhja-Eestis võib üksikutes majades siseõhu radoon põhjustada<br />
kuni 30 mSv/a ulatuva efektiivdoosi. Kiirgustegevustest ja toimingutest, mis pole seotud<br />
joogivee varustamisega, on elanikele põhjustatud doos on marginaalse suurusega jäädes<br />
vähemalt ühe suurusjärgu võrra allapoole elanikudoosi piirmäära – 1 mSv/a. Seega jääb<br />
põhiliseks reguleeritavaks elanikudoosi komponendiks joogivee tarbimisest põhjustatud<br />
efektiivdoos.<br />
Radioloogiliste uuringute ülevaatest selgus, et olulise osa elanike kiirituskoormusele<br />
annab siseõhu radoon. Aastail 1994-1998 läbi viidud radoonimonitooringus tehti<br />
uuringuid 700 majas, peamiselt elamutes. Nende mõõtmistulemuste aritmeetiline<br />
keskmine oli 102 Bq/m³. Suurim mõõtmistulemus saadi Kundast – 1200 Bq/m³. Viimase<br />
Eesti-Rootsi (2001-2004. aasta) ühisuuringu peaeesmärgiks oli Eesti alade radooniriski<br />
kaardi koostamine. Mõõtmised viidi läbi piirkondades, mis geoloogiliste andmete ja<br />
eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski<br />
aladena. Uuringu andmetel jäid radooniohtlikes piirkondades<br />
radoonikontsentratsioonid elamutes valdade keskmistena vahemikku 58-641 Bq/m³ (va<br />
Kunda linn, kus oli keskmiseks 2349 Bq/m³), mis põhjustab aastas oodatava<br />
efektiivdoosi 1-11,3 mSv (Kundas kuni 41 mSv). 38 % tehtud mõõtmistest ületas<br />
radoonitase 200 Bq/m³. Aritmeetiline keskmine radooni aktiivsuskontsentratsioon üle<br />
kõigi majade oli 268 Bq/m³. Ühepere-elamutes oli keskmiseks 265 Bq/m³ ning<br />
korrusmajades 267 Bq/m³. Keskmiseks aastaseks oodatavaks efektiivdoosiks üle kõigi<br />
radooniohtlike alade võib hinnata antud uuringu tulemuste alusel 4,7 mSv. Väga kõrged<br />
273
adoonitasemed majades on kõige sagedamini seotud diktüoneemakilda avamusaladega.<br />
<strong>Lisa</strong>ks on radooniriskiga aladeks glaukoniitliivakivi ja karsti piirkonnad. Ohustatuimad<br />
on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja osad Tartumaa elanikud (Pahapill, L. jt,<br />
2004).<br />
Kõrgendatud radioaktiivsusega joogivee tarbimine võib põhjustada suuremat risk<br />
haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. Stohhastiliste tervisekahjustuse riski<br />
hindamiseks on kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) poolt<br />
leitud riskitegurit, mida väljendatakse eluaja jooksul raskesse haigusesse<br />
haigestumise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta: 5 ·10 -5 /1 mSv (ICRP, 1991).<br />
Radioloogiliselt ohutu joogivee tarbimisel saadakse väiksem kui 0,1 mSv/a<br />
efektiivdoos, millele vastab stohhastiliste tervisekahjustuste eluaegne risk 0,5 ·10 -5 .<br />
<strong>Lisa</strong>ks on Kiirguskeskus analüüsinud Cs-137 sisaldust põhiliselt Ida-Virumaalt<br />
korjatud metsamarjades ja -seentes. Metsamarjades on Cs-137 sisaldus jäänud<br />
nimetatud piirkonnas<br />
vahemikku 8-19 Bq/kg, seentes 1-776 Bq/kg. Süües aastas selliseid marju ja seeni<br />
kumbagi 3 kg, on oodatav aastane efektiivdoos vastavalt alla 0,0002 mSv ja alla 0,01<br />
mSv.<br />
Kasutatud kirjandus- Sotsiaalministeeriumi ja Kiirguskeskuse koostöös tehtud<br />
uurimustöö „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang“<br />
aruanne töövõtulepinguga nr <strong>9.</strong>3-4/1110, 26. oktoobrist 2005.<br />
Kasutades ICRP riskihinnanguid ja Eesti Vähiregistri andmeid ning riiklike<br />
uuringutulemusi, leiti, et radoon meie elamutes põhjustab igal aastal umbes 90 uut<br />
kopsuvähijuhtu. Siin võiks välja tuua ka antud piirkonna radoonikaardi. (kasutatud<br />
kirjandus: Kiirgusohutuse <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> eelnõu)<br />
Seega tuleb põlevkivi <strong>kasutamise</strong>st tuleneva saastekoormuse mõju hindamisel<br />
arvestada olemasolevat negatiivset looduslikku fooni ning toimete võimalikku<br />
kombineerimist.<br />
8) Teeme ettepaneku täiendada <strong>arengukava</strong> lisa 4 „<strong>Põlevkivi</strong>maardla piirkonna<br />
keskkonnaseisund“ punkti 6 „Tervis“, sest tuues ära vaid emashaigestumiste<br />
näitajad, ei peegelda me tegelikku olukorda adekvaatselt. Nii näiteks vastavalt<br />
Maailma Terviseorganisatsiooni juhisele (Outdoor air pollution guidelines, 2005)<br />
seostatakse välisõhusaastumist surmanäitajatega, krooniliste kopsuhaiguste<br />
näitajatega (nn astma), südame- ja veresoonkonnahaigustega.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> kaevandamisel ja põlevkivi kemikaalide tootmisel tekkiv saaste (kemikaalid<br />
ja tolm) mõjutab inimese tervist vahetul kokkupuutel, välisõhu ja veekeskkonna<br />
kaudu. Need saasteained võivad põhjustada eelkõige hingamisteede ning südameja<br />
veresoonkonna haigusi, samuti pahaloomuliste kasvajate, mutatsioonide ja<br />
viljakushäirete esinemise sagedust. <strong>Põlevkivi</strong> strateegilise hindamise aruandes<br />
toodud summaarse esmahaigestumise näitajate kõrval, tuleb antud teksti täiendada<br />
teiste tervislikku seisundit iseloomustavate statistiliste näitajatega. Nagu nähtub<br />
järgnevatest diagrammidest, mis samuti tuginevad ametliku meditsiinistatistika<br />
andmetele, on Ida-Virumaal ja osaliselt Lääne-Virumaal nii suremuse, kui<br />
haigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis mõnevõrra kõrgemad<br />
võrreldes Pärnumaa ja Tartumaaga (allikas Sotsiaalministeeriumi tervisestatistika<br />
www.sm.ee andmete alusel ning Tervisekaitseinspektsiooni analüüs).<br />
Seega ei saa välistada põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja <strong>kasutamise</strong> negatiivset<br />
mõju inimese tervisele. Seni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivi kaevandamise ja<br />
274
<strong>kasutamise</strong> tervisemõju töötajatele ja elanikkonnale, kuid on täheldatav kõrgem<br />
haigestumine mõningatesse haigustesse.<br />
Surmajuhtumeid 100 000 elaniku kohta 2004-2006.a on Ida-Virumaal kõrgem, kui<br />
mujal Eestis.<br />
275
Standarditud suremuskordaja vereringeelundite haigustest (näitaja 100000 elaniku<br />
kohta) 2002-2003, 2004-2005.aa. on Ida-Virumaal kõrgem, kui mujal Eestis.<br />
Hingetoru, bronhide ja kopsude ning hingamis- ja rindkere-siseste elundite<br />
pahaloomulised kasvajad (näitaja 100000 elaniku kohta) 1999-2000.a. on Ida-<br />
Virumaal ja Lääne-Virumaal kõrgem, kui keskmine näitaja Eestis ja peaaegu kaks<br />
korda kõrgem, kui Tartumaal.<br />
276
2004.a Ida-Virumaal on täheldatud rohkem, kui Pärnumaal ja Tartumaal vere- ja<br />
vereloome-elundite haigustega ning immuun- mehhanismidega seotud seisunditega<br />
haigeid.<br />
Hingamiselundite haigusi on registreeritud (näitaja 100 000 elaniku kohta) Ida-<br />
Virumaal rohkem, kui Tartumaal ja Pärnumaal.<br />
277
Alumiste hingamisteede kroonilisi haigusi (näitaja 100000 elaniku kohta) Ida-<br />
Virumaal ja Lääne-Virumaal on registreeritud rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.<br />
278
Vereringeelundite haigusi ajavahemikul 2001-2004 on Ida-Virumaal registreeritud<br />
rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.<br />
100000 elaniku kohta<br />
3 000,0<br />
2 500,0<br />
2 000,0<br />
1 500,0<br />
1 000,0<br />
500,0<br />
0,0<br />
Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja<br />
kromosoomanomaaliad, Q00-Q99<br />
Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed<br />
2004 2003 2002<br />
Eesti 374,6 1 822,9 242,5 966,7 290,7 1272,2<br />
Ida-Virumaa 500,9 2 524,5 446,2 2324,7 485,2 2644,2<br />
Lääne-Virumaa 168,2 640,9 140,5 472,9 132,4 476,1<br />
Pärnumaa 125,1 370,6 137,9 436,9 136,2 356,6<br />
Tartumaa 159,2 446,6 128,2 363,1 173,1 637,8<br />
Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa<br />
Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja<br />
kromosoomanomaaliad<br />
100000 elaniku kohta<br />
600,0<br />
500,0<br />
400,0<br />
300,0<br />
200,0<br />
100,0<br />
0,0<br />
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised<br />
2004 2003 2002<br />
Eesti 390,0 361,5 259,3 228,1 310,9 273,5<br />
Ida-Virumaa 566,2 447,7 506,8 396,6 560,8 423,2<br />
Lääne-Virumaa 188,3 150,9 145,3 136,4 154,2 113,6<br />
Pärnumaa 130,0 120,9 143,7 132,9 143,1 130,2<br />
Tartumaa 150,3 166,6 117,8 137,0 160,4 183,7<br />
Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa<br />
279
Registreeritud esmashaigusjuhud tervishoiuasutusse pöördumiste alusel 100 000<br />
elaniku kohta soo järgi (2002-2004.a). Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid<br />
ja kromosoomanomaaliad (Q00-Q99). (Allikas: sotsiaalministeeriumi statistika)<br />
<strong>Põlevkivi</strong> töötlemisel tekkiv tolm on vähem ohtlik, kui mineraalainete töötlemisel<br />
tekkiv tolm, sest koosneb valdavalt orgaanilisest ainest. Tervise Arengu Instituudi<br />
varasemate uuringute käigus ei ole avastatud pneumokonioose põlevkivikaevurite<br />
kopsudes. Suuremat ohtu etendab põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk, sest sellele<br />
on omane kõrge leeliseline pH.<br />
Üheks saasteaineks on fenoolid, mis muudavad vee kasutuskõlbmatuks tänu<br />
spetsiifilisele maitsele ning avaldavad kahjulikku mõju tervisele. Nii lendtuhal, kui<br />
fenoolidel on tuvastatud kokantserogeenne toime loomkatsetes.<br />
Näitena põlevkivist toodetavate kemikaalide mõjudest inimese tervisele ja<br />
keskkonnale võime ära tuua olemasoleva teabe põlevkivikemikaalide kohta.<br />
Uuringud on läbiviinud tootja tellimusel SafePharm Laboratories Ltd<br />
http://www.safepharmlabs.com/ ning need on ära hinnanud Kemikaalide<br />
Teabekeskus:<br />
• Summaarsed põlevkivifenoolid - testimise tulemusel leidis kinnitust nimetatud<br />
kemikaali ohtlikkus nii inimtervisele kui keskkonnale. Kemikaal on<br />
klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel ning mürgiseks sissehingamisel ja<br />
kokkupuutel nahaga. Samuti põhjustab kemikaal söövitust ja võib olla<br />
sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga. Keskkonna seisukohast on tegemist<br />
kemikaaliga, mis on mürgine veeorganismidele ja võib omada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
Edasised uuringud hõlmavad mutageensete omaduste testimist ning pikaajalise<br />
toksilisuse uuringuid veeorganismidele.<br />
• Honeyol - kemikaal on klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel. Samuti<br />
põhjustab kemikaal söövitust ja võib olla sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga.<br />
Esialgsed uuringud ei näidanud Honeyol’i ohtlikkust keskkonnale.<br />
Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilist<br />
mürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisust<br />
veeorganismidele.<br />
• Rezolyn - kemikaali terviseohtlikud omadused on sarnased Honeyol’ga.<br />
<strong>Lisa</strong>ks on kemikaal mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
Edasiste uuringud hõlmavad kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilist<br />
mürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisust<br />
veeorganismidele<br />
• <strong>Põlevkivi</strong> bituumen ja põlevkivi pigi - mõlemad kemikaalid on<br />
klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel nahaga ja nad võivad olla<br />
kantserogeensete omadustega varasemate uuringute tulemuste põhjal, st.<br />
on olemas tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel. <strong>Lisa</strong>ks on<br />
kemikaalid keskkonnaohtlikud ja võivad avaldada pikaajalist vesikeskkonda<br />
kahjustavat toimet. Vastavalt väga suurtele tootmiskogustele on vaja<br />
teostada edasised uuringud reproduktiivtoksilisuse, arengutoksilisuse ja<br />
mutageensuse kohta. ökotoksikoloogilistest uuringutest on vaja läbi viia<br />
pikaajalise mürgisuse test veeorganismidele, organismidesse<br />
akumuleerumise, degradatsiooni ja adsorptsiooni/desorptsiooni testid.<br />
Andmed saadakse omadustelt sarnaste vastavate nafta ja kivisöe<br />
kemikaalidega teostatud testide tulemustest.<br />
280
• Epoxy-ART (Epoxy-vaik) - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks<br />
kokkupuutel nahaga ja on potentsiaalne mutageen, st. võib põhjustada<br />
pöördumatuid kahjustusi. Keskkonna seisukohast on tegemist kemikaaliga,<br />
mis on mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalist<br />
vesikeskkonda kahjustavad toimet.<br />
Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali biodegradatsioonivõimet<br />
ning pikaajalist toksilisust veeorganismidele. Toksikoloogilisi uuringuid läbi<br />
ei viida ja aine tervise ohtlikkus klassifitseeritakse põhitasemel teostatud<br />
testide tulemuste põhjal.<br />
• Esmol vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel<br />
nahaga ja võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.<br />
<strong>Lisa</strong>testidega määratakse kemikaali biodegradatsioonivõime ning<br />
pikaajaline toksilisus veeorganismidele.<br />
• SF vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel<br />
nahaga. Esialgsed uuringud ei näidanud SF vaigu ohtlikkust keskkonnale.<br />
Edasisi toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi teste kemikaaliga ei ole<br />
praeguste tootmiskoguste juures vaja läbi viia.<br />
• Grenbond - kemikaal on sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga ja kahjulik<br />
veeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat<br />
toimet.<br />
kuna aine toodetav kogus jääb hetkel alla 10 tonni aastas, ei ole vaja<br />
kemikaalist kõrgemal tasemel teavitada.<br />
Teeme ettepaneku eelnevaid täiendusi kasutada ka KSH aruandes.<br />
Kuna KSH aruandes on jäänud kavandatava tegevusega kaasneda võiva<br />
tervisemõju hindamine suhteliselt pinnapealseks, soovitame kaasata KSH aruande<br />
koostamisse ka terviseekspete.<br />
Toetame kohalike omavalitsuse ettepanekut uute põlevkivikaevanduste rajamisel<br />
säilitada olemasolevaid asulaid ja infrastruktuure ning kaevurite ettepanekut<br />
kasutada efektiivsemalt olemasolevaid kaevandusi. Toetame KSH aruandes<br />
väljatoodud põlevkivi <strong>kasutamise</strong> aastast kogumahtu 15 miljonit tonni, arvestades<br />
ettevaatusprintsiipi ning Euroopa Liidu Emisoonikaubanduse skeemi teiseks<br />
kauplemisperioodiks süsinikuheitmete <strong>riikliku</strong> jaotuskavaga aastateks 2008-1012<br />
ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks ja sealhulgas vääveldioksiidi heitmete<br />
vähendamiseks võetud ja võetavate kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi<br />
parandamise programmi.<br />
KSH aruandes võiks ära tuua ka konverentsil „Põlev Kivi: Kas kaevandame rikkust<br />
või auku?“ (18.01.<strong>2007</strong>; Tallinn) Allan Puuri ettekandes „Rahvatervis ja Virumaa“<br />
toodud rahvatervise seisundi iseloomustused suremuse kaudu.<br />
281
282
283
284
285
Peep Siitam , 26.02.<strong>2007</strong>-02-26<br />
Olen oma esialgsed kommentaarid põlevkivi <strong>arengukava</strong> SMH kohta esitanud juba<br />
varasemalt esitatud kirjalikus arvamuses, siinkohal tahaks esitada vaid 2 täiendavat<br />
küsimust või ettepanekut.<br />
1. Kahetsusväärselt on põlevkivi kasutussuundade <strong>arengukava</strong> koostamisel saanud<br />
peamiseks vaidlusteemaks põlevkivikaevandamise lubatud aastamäär, mis iseenesest<br />
ei määra keskkonnakasutuse mahtu ning on sellega vaid väga tinglikus seoses.<br />
Olen oma varasemates ettepanekutes <strong>arengukava</strong> koostajatele, otsustajale ja<br />
asjatundjate komisjonile esitanud korduvalt ettepaneku, mille kohaselt<br />
põlevkivikasutuse aastamäärade asemel tuleb sätestada keskkonnakasutuse piirangud,<br />
mitte kaevandamise aastamäärad. <strong>Põlevkivi</strong>kasutuse plaanimisel tuleks aga lähtuda<br />
põlevkivikasutusega seonduvast komplekssest mõjust, sh. mõjust keskkonnale,<br />
majandusele ja riigi julgeolekule. Vastasel juhul põlistame senise ressursse pillava<br />
käitumise.<br />
Kahjuks ei ole seda kajastanud ei <strong>arengukava</strong> koostanud töögrupp ega ka SMH<br />
ekspert.<br />
Küsimus: Miks SMH ekspert ei ole teinud ettepanekut hinnata põlevkivikasutuse<br />
keskkonnamõju aktsepteeritava mõjuulatuse määramisega konkreetsete saasteliikide<br />
lõikes?<br />
2. Leian, et põlevkivi kui riigi olulisima maavara kasutamine peaks olema tingitud<br />
riigi plaanidest energiamajanduses. Kasutussuundade <strong>arengukava</strong> ning ka SMH<br />
praegusel kujul kipuvad nöörijuppi nagu enda ees ajama ehk kavandavad põlevkivi<br />
kasutuse läbi energiamajandust. Selline äraspidine käitumine näitab muidugi selgelt<br />
seda, et riigil on selles vallas pehmelt öeldes tegematajätmisi, samas pole põlevkivi<br />
<strong>arengukava</strong> kindlasti see koht, kus energiamajandust plaanida.<br />
Leian, et energiamajanduse plaanimisel peaks riik lõpuks looma institutsiooni, kelle<br />
ülesandeks oleks pikaajaline energiamajanduse plaanimine ja korraldamine Eestis.<br />
Sellise organisatsiooni – Energiaagentuuri - üheks ülesandeks oleks muuhulgas ka<br />
<strong>arengukava</strong> rakenduskavas toodud ülesannete täitmise korraldamine.<br />
Küsimus: Kuidas suhtub SMH ekspert sellise institutsiooni moodustamisse ning kas<br />
SMH võiks oma kokkuvõtvas osas sellise ülesande püstitada?<br />
286
Kommentaarid „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>“ tööverisoonile ja KSH tööversioonile:<br />
Evelyn Pesur, KKM KKTO<br />
Arengukava Lk 27<br />
2.5.5. Ioniseeriv kiirgus<br />
Nii meis endis kui ümbritsevas keskkonnas leidub alati vähesel määral radionukliide<br />
ja seega ka<br />
ioniseerivat kiirgust, mis moodustab inimese nn loodusliku kiiritusdoosi. Näiteks<br />
annab<br />
kosmiline kiirgus aastas 0,3 mSv suuruse doosi, inimkehas sisalduvad radionukliidid<br />
annavad<br />
umbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus 0,5 mSv (ainuüksi<br />
radoonist, mis pärineb maapinnast saadav keskmine doos Eestis on 1 mSv aastas või<br />
isegi suurem) suuruse doosi. Nende doosikomponentidega peab Eestimaal arvestama<br />
iga inimene. Looduslikule doosile võib<br />
lisanduda meditsiiniprotseduuridel aastas saadav 0,30 mSv suurune doos.<br />
Tehisradionukliididest<br />
põhjustatud keskmine doos on meil tühiselt väike. Seega on Eesti elanike keskmine<br />
kiirguskoormus umbes 2,5 mSv (kui kokku liita enne välja pakutud 0,3<br />
+0,2+0,5+0,30 saame kokku 1,3 mSv aastas, mitte 2,5, see tähendabki et enne on<br />
vähemalt radooni osa alahinnatud) aastas. <strong>Põlevkivi</strong> kaevandamine iseenesest ei<br />
kiirenda radooni<br />
eraldumist ja radooniga kokkupuutumise oht ei ole suur ka kaevandustes töötavatel<br />
inimestel,<br />
kuivõrd seal on tugev ventilatsioon ja kivimid on lõhelised (iseenesest tugev<br />
ventilatsioon ning lõhelised kivimid pole küll radooniohu vähendajad. Näide: vale<br />
ventilatsioonitüüp võib tekitada vastupidise efekti. Pigem tasuks viidata, et ohutus<br />
tagatakse õige ventileerimise ning korrapärase radoonisisalduse mõõtmisega)<br />
Mõnes Eesti piirkonnas võib pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest<br />
eluruumidesse tungiv<br />
radoon põhjustada aastas 10 mSv või suuremagi kiiritusdoosi. Kiirgusseire andmetel<br />
on Ida-<br />
Virumaal võrreldes muude Eesti piirkondadega registreeritud suviti õhus kõrgemaid<br />
Cs 137<br />
doose, mis võib olla tingitud Tšernobõli katastroofi järgselt ladestunud<br />
tseesiumiosakeste<br />
lendumisest koos tolmuga.<br />
2003. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi<br />
põhjavee<br />
radionukliidide sisalduse määramine” [15] käigus uuriti veeproove Tallinnas,<br />
Rakveres,<br />
Kuusalus, Tapal, Sakus, Tartus, Kallastel, Keilas, Haapsalus ning Lüganuse ja<br />
Vaivara vallas.<br />
Selgus, et aastased arvutuslikud efektiivsusdoosid täiskasvanutele olid valdavalt<br />
madalad ja<br />
vastasid joogivee kvaliteedinõuetele. Vähesel määral ületas arvutuslik efektiivsusdoos<br />
piirsisalduse Vaivara ja Lüganuse valla puurkaevude vees, kus aluskorra kivimites on<br />
kohati<br />
287
uraani anomaalselt kõrge sisaldus. (täiesti kajastamata kambrium-vendi põhjavee<br />
uuring, ning nende tulemuste alusel tehtud riskihinnang, mille kohaselt võib Eestis<br />
olla kõrgenenud radionukliidide sisaldusega põhjavee joojaid isegi ligi 14 %<br />
elanikkonnast, st ca 185 000 inimest, sealhulgas ka Mäetaguse, Kohta valla, Sillamäe<br />
linna ning muude Ida-Virumaa piirkondade elanikud vt ka<br />
http://www.envir.ee/kiirgus/image/joogivesi.pdf)<br />
Tuleks tõsta eraldi lõiguks:)Kiirituskahjustuste tekkimise tõenäosus on võrdeline<br />
doosi<br />
suurusega. Seetõttu tuleb põhjendamatut kiirituse saamist vältida ja püüda hoida<br />
kiiritusdoosid<br />
nii väikesed, kui see olemasolevate vahenditega on võimalik.<br />
KSH alates lk 50<br />
Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub<br />
intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta<br />
lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste<br />
uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani<br />
sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma<br />
aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka<br />
transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on<br />
lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast<br />
õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20<br />
Bq/m3.<br />
Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi<br />
üldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine<br />
tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondade<br />
mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m3. Leiti,<br />
et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni<br />
aktiivsuskontsentratsioon<br />
ületas 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid<br />
eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud<br />
epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal<br />
90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamute<br />
andmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Uuringu kokkuvõte eesti<br />
keeles leiab Kiirguskeskuse kodulehelt<br />
(http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) ja täpsem<br />
ülevaade Rootsi Kiirguskaitse Instituudi publikatsioonina (inglise keeles)<br />
(http://www.ssi.se/ssi_rapporter/pdf/ssi_rapp_2003_16.pdf ).<br />
Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete ja<br />
eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski<br />
aladena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud<br />
erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle<br />
1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda<br />
kopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel.<br />
Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m3,<br />
levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal.<br />
Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3,<br />
288
esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodud<br />
aruandes (http://www.envir.ee/kiirgus/image/avalik/radoon_majades_www.pdf ).<br />
Viimase Kiirguskeskuse poolt tellitud (läbi viidud) uuringu käigus mõõdeti<br />
radoonitaset 208<br />
lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus<br />
standardis EVS 839:2003 „Sisekliima“ sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti<br />
sellised piirkonnad, kus elumajades<br />
on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti,<br />
kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokku uuriti 30 valla ja linna 208<br />
lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 - keskmine radoonisisaldus oli<br />
lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones oli probleeme ühes või<br />
mitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele 106 hoones. Suurimad<br />
ületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal oli<br />
kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhul madalamad. Täpsemat<br />
informatsiooni leiab uuringu aruandes Kiirguskeskuse kodulehelt<br />
(http://www.envir.ee/kiirgus/image/uudis/Radoon_radooniohtlik_alade_lasteasutustes<br />
.<br />
pdf ).<br />
Radooni tase on enamasti kõrgem keldritega (ei julgeks nii öelda, nt viimases<br />
uuringus kindlasti mitte, vastupidi seal olid kasutatavates esimese ja keldrikorruse<br />
ruumides hoopis madalam sisaldus) majades. Radooni kandub ruumidesse ka<br />
põhjaveega. <strong>Lisa</strong>ks võib radooni ruumidesse sattuda erinevate ehitusmaterjalides<br />
leiduva raadiumi lagunemisel. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja,<br />
võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla<br />
sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus.<br />
Radioaktiivne kiirgus (siiski ioniseeriv kiirgus) põhjustab tervet rida haiguseid alates<br />
vähist ja lõpetades<br />
muutustega sugurakkudes, mis võivad tekitada väärarenguid järgmistes põlvkondades.<br />
Kuigi küsimus radioaktiivsest kiirgusest kerkib enamasti päevakorrale seoses tehislike<br />
kiirgusallikatega – kas siis, kui avastatakse leke mõnes tuumajaamas või kui keegi<br />
omandab ebaseaduslikult radioaktiivset ainet - on loodusest tulenev kiirgus<br />
tavaolukorras tunduvalt<br />
suurem kui tehislikest allikatest pärinev.<br />
Radooni kontsentratsiooni vähendamiseks on palju erinevaid võimalusi.<br />
Peamine neist on ruumi õhu õige ventileerimine. Ruumi õhuvõtt peab olema viidud<br />
maapinnast võimalikult kõrgele, kuna just maapinna lähedal ja keldrites on radooni<br />
tase kõige suurem. <strong>Lisa</strong>ks on võimalus ümber maja paigutada nn. radoonikaevud.<br />
Radooni kaevu põhimõte on vähendada radooni taset juba maapinnas, enne hoonesse<br />
tungimist. <strong>Lisa</strong>ks kasutatakse majaaluse vundamendi ventilatsiooni. Radooni<br />
eraldamiseks veest on ka Eesti turul olemas vastavate seadmete tarnijad näiteks OÜ<br />
Fire reklaamib oma kodulehel http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm USA päritolu<br />
seadet Radonett. (kuna suurim probleemid Eestis on siiski pinnasest pärineva<br />
radooniga, mitte aga radooniga vees, siis kas on mõtet siia seda üldse lisada?)<br />
Radooniuuringu käigus kogutud andmetest selgub, et põlevkivikaevanduste<br />
piirkondades ei täheldata elamutes kõrgemaid radoonisisaldusi kui mujal Eestis.<br />
(Andmeid pole kogutud selle väite jaoks küll küllaldaselt, parem oleks lauset<br />
täiendada: Kuigi spetsiifilist uuringut radoonisisalduse ja põlevkivikaevanduste<br />
läheduses asuvate hoonete vahel pole tehtud, võib olemasolevate andmete põhjal<br />
arvata, et....<br />
Joonis 2 : Radoon elamutes<br />
289
Pigem on kaevanduskäigud ja karjäärid elamupiirkondadest radooni eemalejuhtivaks<br />
kui juurdelisavaks teguriks, mistõttu saab väita, et põlevkivi kaevandamisel pole<br />
kaevandamispiirkonnas elavate inimeste kokkupuutele radooniga ja radoonist<br />
lähtuvatele terviseriskide osas negatiivset mõju. (seda saab öelda juhul, kui nt mitte<br />
kasutusel olevate põlevkivikaevanduste vahetus lähedus või peal ei asu või ei<br />
planeerita hooneid. Kui selline asi peaks olema, tuleb kindlasti teha uuringuid,<br />
karstialad nt on radooni eraldumise suhtes küll tähelepanu all).<br />
Samal põhjusel aga on radooniga<br />
seotud terviseriskid väidetavalt 5 x kõrgemad kaevanduste töötajatel. Nii on USA<br />
Keskkonnaagentuuri kodulehel<br />
(http://www.epa.gov/iaq/radon/radonqa1.html#Sources%20of%20Radon) väidetud<br />
järgmist: “…There have been many studies conducted by many different<br />
organizations in many nations around the world to examine the relationship of radon<br />
exposure and human lung cancer. The largest and most recent of these was an<br />
international study, led by the National Cancer Institute (NCI), which examined the<br />
data on 68,000 underground miners who were exposed to a wide range of radon<br />
levels. The studies of miners are very useful because the subjects are humans, not rats,<br />
as in many cancer research studies. These miners are dying of lung cancer at 5 times<br />
the rate expected for the general population. Over many years scientists around the<br />
world have conducted exhaustive research to verify the cause-effect relationship<br />
between radon exposure and the observed increased lung cancer deaths in these<br />
miners and to eliminate other possible causes…”.<br />
Radooniga seonduvate riskide vähendamiseks kaevandustes ja vastavate töötervishoiu<br />
nõuete täitmiseks peavad ettevõtted pidevalt mõõtma radooni (ja teiste ohtlike ainete)<br />
sisaldust kaevanduste õhus ja korraldama ventilatsiooni nii, et oleks tagatud radooni<br />
kontsentratsiooni püsimine allpool kehtestatud tasemeid 200 bq/l (Bq/m3 vastavalt<br />
eelpool nimetataud standardile)<br />
290
EV Keskkonnaministeeriumile<br />
Parandusettepanekud „<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong><br />
keskkonnamõjude strateegilise hindamise“ dokumendile<br />
Eesti Keskkonnaühenduste Koda leiab, et põlevkivi <strong>arengukava</strong> KSH dokumenti<br />
tuleks täiendada järgnevates punktides:<br />
1. lisada põlevkivi <strong>kasutamise</strong> võimalike stsenaariumide hindamisele põlevkivi<br />
<strong>kasutamise</strong> radikaalsest vähendamisest lähtuvad stsenaariumid<br />
a. variant 4 - põlevkivi aastakasutuse maht viiakse aastaks <strong>2015</strong> 10 milj<br />
t/a<br />
b. variant 5 - põlevkivi aastakasutuse maht viiakse aastaks <strong>2015</strong> 5 milj t/a<br />
2. põlevkivi <strong>arengukava</strong> KSH dokumendis tuleb objektiivselt hinnata ka<br />
põlevkivitööstuse poolt seni looduskeskkonnale tekitatud kahjusid (tahked<br />
jäätmed, rikutud põhjavesi) ja nende leevendamise vajadust koos<br />
maksumusega, ära näidates, kuidas edasine laiendatud kaevandamine olukorda<br />
halvendab.<br />
3. KSH aruandes tuleks selgelt lahti kirjutada, kuidas kavandatakse ära<br />
lahendada elektrijaamades tekkiva tuha transpordi probleem, millel põhineb<br />
optimism, et keskkonnasõbralik tuhaärastamine on ülepea võimalik.<br />
4. KSH-s peaks olema toodud ka ametlikud ja piisavalt põhjalikud andmed uute<br />
keevkihtkatelde töö kohta, kust oleks usaldatavalt näha, et SO2 emissioonid<br />
vähenevad, nagu suusõnaliselt väidetakse.<br />
4.5.põlevkivi <strong>arengukava</strong> KSH aruandes tuleks selgitada, kuhu paigutub Eesti<br />
CO2 emissioonidega ja milline saab olema Eesti koht ja roll<br />
kasvuhoonegaaside maailma ja EU majanduses, kui põlevkiviõli ja elektri<br />
eksporti oluliselt suurendatakse.<br />
5.6.KSH aruandes tuleks ära näidata, kuidas lahendatakse Ida-Viru linnade<br />
joogiveega varustamise probleem pärast Vasavere veehaarde vee eeldatavat<br />
joogikõlbmatuks muutumist<br />
28. veebruar <strong>2007</strong><br />
Eesti Keskkonnaühenduste Koda<br />
291
EV Keskkonnaministeerium<br />
Keskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakond<br />
Pr. Janne Tamm<br />
KSH ekspert hr. Valdur Lahtvee<br />
PÕKK <strong>arengukava</strong> ja samuti KSH avalikud arutelud on ilmsiks toonud terve rea<br />
küsimusi, mida kui tõsiseid probleeme lihtsalt pole varemalt avalikkuses<br />
käsitletudki või mitte küllalt sügavuti.<br />
Olen isiklikult ja samuti on naisteorganisatsioonid, kellega teen koostööd, saanud oma<br />
senistele ettepanekutele ja pöördumistele PÕKK ja KSH kohta küll vastuseid .kuid<br />
need ei ole sisaldanud lahendusi, vaid soovitanud lugeda olemasolevate seaduste<br />
sätteid.<br />
Ettepanekud:<br />
Jääme oma avalikustamistel tehtud ettepanekute juurde, mille hulgas<br />
kõige olulisemad lahendamata teemad on<br />
1 Pandivere kui Lahkme-Eesti põhjavee kaitse terviklik käsitlus<br />
seadusena puudub, see seadus aga peab loodama<br />
(vesikondade juhtimine toimub nii Idast kui Läänest). Kuid kaevanduste<br />
laienemine Lääne-Virumaa suunas toob kõigi olemasolevate uuringute ja<br />
prognooside alusel - põhjavee probleemid (põhjaveetaseme langus,<br />
reostused)<br />
2 Meie ei ole rahul KSH eksperdi hinnanguga Ida-Virumaa<br />
rahvastiku tervisele. Statistilised demograafilised andmed mõlema<br />
Virumaa kohta on selged ja hoiatavad suremuse osas.<br />
Keskkonnatervise kohta kehtivatest nõuete käsitlusest on<br />
mööda mindud. Meie nõue on, et strateegilises hindamises<br />
peavad need sisalduma<br />
Jääme oma kriitilise seisukoha juurde, et EV nii vee- kui maapõueseadus<br />
vajab muutmist ja täiendamist. Mitte alati ei võimalda need kaitsta<br />
jätkusuutlikku arengut, kaitsta elukeskkonda. Olemasolevate seaduste<br />
sätted ei oma jõudu, ja ametnikud, kes peavad kohalikku tegelikku<br />
järelevalvet tegema, jäävad juriidiliste puudujääkide tõttu võimetuks.<br />
Viimasel ajal on Lääne-Virumaal korduvalt tekkinud tõsiseid olukordi, kus<br />
keskkonnakaitse seadusest tuge ei leia, sest „ei või keelata seda või teist väärtegu,<br />
sest seda pole seaduses ette nähtud keelata” Teiseks on selgunud, et ka<br />
keskkonnamõju hinnanud eksperdid ei ole olnud pädevad hindama tagajärgede mahtu<br />
ja ulatust! – Eriti annab tunda Pandivere olude vähene tunmine<br />
Peame vajalikuks rõhutada, et KSH käsitleb küll ebakohti keskkonnakaitse<br />
tehnoloogiate alal, kuid ei näe ette innovaatiliste lahenduste tegemist.<br />
292
Meie peame vajalikuks KSH –s ette näha uuringuid innovaatiliste<br />
keskkonnakaitse tehnoloogiate loomiseks. (Tuletan meelde minu enda<br />
küsimust innovaatiliste tehnoloogiate arendamise kohta ümarlauas, mis on ka<br />
protokollitud, kuid protokollist puudub ümarlaua juhataja vastus, et neid õieti ei<br />
olegi)<br />
Oleme arvamisel, et Eesti Vabariik kui kiirelt arenev kapitalistlik riik peab majanduse<br />
arendamise kõrval suutma luua abinõud ja vahendid rahva elukeskkonna ja tervise<br />
kaitsmiseks, lähtuvalt keskkonnatervise nõuetest..<br />
Toetame prof. Raivo Vilu poolt 23.02.07. esitatud seisukohti ja ettepanekuid<br />
PÕKK <strong>arengukava</strong> kohta<br />
Taimi Parve,<br />
Rakvere linnavolikogu esindaja KSH ümarlauas,<br />
ühtlasi Lääne-Virumaa organiseerunud naiste esindaja<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
293
MKM energeetikaosakonna hinnang <strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong><br />
<strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta.<br />
1. MKM energeetikaosakonna hinnangul tuleks KSH aruande peamise<br />
järeldusena käsitleda aruande leheküljel 71 paksus kirjas toodut – „<strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise<br />
põhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu<br />
võetud ja meetmeid ei rakendata, <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s toodud eesmärkidele<br />
jõudmisel ja <strong>arengukava</strong>s kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud<br />
meetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund<br />
paraneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning<br />
regionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea<br />
kõigi pakutud eesmärkide ja meetmete osas”. Tegemist on kvalitatiivse<br />
hindamise tulemuse põhjal tehtud järeldusega, mis arvestab objektiivselt<br />
<strong>arengukava</strong>s toodud meetmeid.<br />
2. MKM energeetikaosakonna hinnangul on hindaja KSH aruande tabeli 13<br />
kokkupanemisel lähtunud vananenud andmetest. Kuna hindajale olid<br />
kättesaadavad ka 2006.a. andmed, oleks pidanud kasutama neid ja tegema<br />
põhjendatud järeldused.<br />
3. KSH aruande koostaja on teinud subjektiivsed järeldused ettevõtete<br />
tehnoloogiliste uuenduste võimekuse kohta, hoolimata sellest, et Narva<br />
elektrijaamade poolt renoveeritud kaks tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat<br />
kasutavat energiaplokki on lülitatud edukalt töösse ja täidavad soovitud<br />
väärtusi SO2 heitmete osas. Juhul kui emiteeritava SO2 heitmete kogust ei<br />
õnnestu vajaliku määrani vähendada, tuleb ettevõtetel vähendada oma<br />
toodangut, mille arvel väheneb ka kasutatava põlevkivi kogus. MKM<br />
energeetikaosakonna hinnangul ei ole ettevõtete tehnoloogiliste uuenduste<br />
rakendamise võimekus põhjenduseks piirata administratiivselt<br />
täiendavalt põlevkivi kaevandamise aastast kogust. Tabel 14 kinnitab<br />
ettevõtete valmidust tagada SO2 heitmete jäämine lubatud piiridesse.<br />
4. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole MKM energeetikaosakonna hinnangul<br />
põhjendatud KSH aruande koostaja ettepanek piirata põlevkivi aastast<br />
kaevandusmahtu 15 miljoni tonnini.<br />
294
Date sent: Wed, 28 Feb <strong>2007</strong> 10:43:45 +0200<br />
From:<br />
Veljo Kingsep <br />
Organization: Mäetaguse Vallavalitsus<br />
To:<br />
anto.raukas@gi.ee<br />
Subject:<br />
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aru<br />
anne.Küsimused<br />
Tere.<br />
Esitan Teile mõned küsimused:<br />
1.Kuidas on kavas säilitada põlevkivi kaevandamise käigus Muraka<br />
looduskaitseala Ojamaa kaevanduse käivitumisel ja Selisood(Natura<br />
ala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisel Selisoo alla?<br />
2.Kuidas on võimalik Mäetaguse vallal säilitada valla üldplaneeringus<br />
elamumaal ettenähtud tervikud tiheasustatud aladel Kiikla külas ja<br />
Mäetaguse alevikus? Minu andmetel esitas Maavarade komisjon<br />
sellekohase vastuväite, mitte jätta tervikuid.<br />
Lugupidamisega<br />
Veljo Kingsep<br />
Mäetaguse Vallavolikogu esimees<br />
295
Lp. hr Rein Raudsep, arendaja<br />
Lp. hr Valdur Lahtvee, keskkonnamõju hindaja.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise aruandes on peetud probleemseteks vääveldioksiidi (SO2) ja<br />
süsinikdioksiidi (CO2) heitmete aastakoguseid, mistõttu hindaja peab otstarbekaks<br />
piirata aastast kaevandamismahtu <strong>arengukava</strong>s pakutud 20 mln. tonni asemel 15<br />
mln.tonniga. Selle põhjenduseks on tabelis 13 (lk. 72) toodud arvulised andmed<br />
heitmete kohta, kus 2005. a. andmed on faktilised ja nende põhjal arvutatud<br />
eriheitmed on ekstrapoleeritud aastale <strong>2015</strong>. Ja siit järeldatakse, et põlevkivikasutusel<br />
jäätmete kogused võivad hoopis kasvada 35% võrra (lk. 77 II lõik). Seejuures ei ole<br />
arvestatud põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt esitatud kavadega tehnoloogiliste<br />
uuenduste kasutuselevõtuks sellel ajaperioodil. Samas on KSH aruandes lk. 74-76<br />
esitatud ettevõtetelt saadud sellekohane informatsioon võetud vaid teadmiseks.<br />
Hindaja selgitus, et temale ei ole teada nende meetmete efektiivsus (lk. 5 II lõik ja lk.<br />
76 II lõik), ei ole põhjendatud, kuna elektrijaamade kohta on need näitajad samas<br />
esitatud ja puuduolevaid andmeid teiste saastajate kohta oleks tulnud täiendavalt<br />
küsida.<br />
Olen seisukohal, et hindaja on teinud siin metoodilise vea. Teostades <strong>arengukava</strong><br />
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei tohi jätta arvestamatta põlevkivi kasutavate<br />
ettevõtete poolt kavandatud ja ametlikult teavitatud keskkonnakaitselisi meetmeid.<br />
Hindaja selgitus, et tal puudub piisav kindlus ettevõtete poolt kavandatavate meetmete<br />
realiseerimise suhtes (lk 76 II lõik) ei ole millegagi põhjendatud. Ka ei ole piisavat<br />
alust hindaja oletusel, et ettevõtted võivad hakkata ületama ELi kehtestatud (või<br />
tulevikus kehtestatavaid) ja Eestis seadustatud heitmete piiranguid. Selle tagamiseks<br />
on <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s esitatud rida meetmeid seadusandlike tõkete kehtestamiseks<br />
ja ettevõtetele sanktsioonide rakendamiseks.<br />
Olen seisukohal, et KSH avalikustatud aruandes esitatud ja siinjuures äramärgitud<br />
informatsioon annab väära pildi põlevkivikasutusest ja kahjustab alusetult Eesti<br />
ettevõtjate usaldusväärsust.<br />
Seetõttu teen ettepaneku, et KSH arunnet sellisel kujul ei tohi kinnitada. Seda tuleb<br />
parandada, võttes arvesse ettevõtete poolt kavandatud keskkonnameetmeid (eeskätt<br />
tabelis 13) ja seejärel üle vaadata sellest tulenevad järeldused.<br />
Lugupidamisega<br />
Rein Talumaa<br />
28.02.<strong>2007</strong><br />
296
Mõned kommentaarid<br />
põlevkivi <strong>kasutamise</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2007</strong>-<strong>2015</strong> keskkonnamõjude<br />
strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta<br />
1. Olen päri A.Leppimanni ja E. Kiseli (MKM) seisukohaga, et nende poolt<br />
tsiteeritud kokku võttev lause (toome selle siin veel kord ära): „<strong>Põlevkivi</strong><br />
<strong>arengukava</strong> keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise põhijärelduseks on,<br />
et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu võetud ja meetmeid ei<br />
rakendata, <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s toodud eesmärkidele jõudmisel ja <strong>arengukava</strong>s<br />
kirjeldatud ja <strong>arengukava</strong> rakendusplaanis toodud meetmete elluviimisega Eesti ja<br />
eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund paraneb, elanike heaolu ja toimetulekut<br />
häirivad tegurid leevenduvad ning regionaalsed erisused võrreldes muude Eesti<br />
piirkondadega vähenevad pea kõigi pakutud eesmärkide ja meetmete osas”, mis<br />
esineb KSH tekstis vähemalt kahes kohas, on sedavõrd kõnekas, et ei pruugiks<br />
üldse rohkem lugeda. See olnuks liiga optimistlik järeldus ja edasi lugedes tekkis<br />
mul küsimus, kuidas hindaja üldse tuli niisuguse kokkuvõtteni, sest hindamise<br />
silmnähtav taotlus on muu.<br />
2. Ülaltoodud tsitaat jätkub lühikokkuvõttes (lk 4) lausega: “Samas kui<br />
põlevkivi<strong>kasutamise</strong> aastamaht kasvab <strong>Põlevkivi</strong> <strong>arengukava</strong>s soovitatud piirini<br />
20 miljonit tonni aastas, siis vastavalt põlevkivi<strong>kasutamise</strong> mahu kasvule<br />
kasvavad lähiaastatel ka heitmed”. Heitmete kasv näibki olevat hindaja põhiline<br />
argument propageerimaks 15 milj. t piiri, kuid kogu heitmete käsitlus näib minule<br />
üsna üldsõnaliselt tulenevana koguste suurenemisest ilma spetsiifikat ja<br />
tehnoloogia mõju avamata.<br />
3. Kõige vähem rahuldab mind variantide võrdlus, kus lk 78 on viidatud põlevkivi<br />
<strong>kasutamise</strong> jätkusuutlikkusele, heitmetele, tervisele, sotsiaalsetele probleemidele<br />
jne ning arvutatud toredad % (keskkonnakasutuse mahu suhtarv!), mis näitavad<br />
seda, mis on selge ka ilma pika jututa – 15 Mt tekitab vähem probleeme<br />
keskkonnas kui 50 Mt. Kuid selle juures unustab hindaja täiesti ära põhjuse, miks<br />
põlevkivi kasutatakse, kuidagi ei analüüsita, kuidas need meetmed mõjutavad<br />
<strong>riikliku</strong> huvi rahuldamist. Kui niisugune analüüs ei ole KSH ülesanne, siis oleks ju<br />
ootuspärane kirjutada piiriks 10 Mt või O Mt, nagu on ju ka ette pandud.<br />
4. Tervis on kindlasti väga oluline osa hindamises (seda näitab ka<br />
Sotsiaalministeeriumi mahukas dokument), kuid praegu on see lõik kuidagi ebalev<br />
ja vastuoluline (kord oleks idavirulaste tervis nagu parem kui mujal, siis jälle<br />
surevad hulgi). Ilmselt tuleks see kõik terase ja üldistava pilguga üle käia. Minule<br />
jäi täiesti arusaamatuks tabelis 10 näidatud registreeritud esmaste haigusjuhtude<br />
arv 1000 elaniku kohta. Näiteks Eestis aastal 2000 oli see näitaja 127074,6 juhtu !<br />
Kui need arvud on õiged, siis iga inimene oli nimetatud aastal 127 korda haige.<br />
5. Kas KSH ei võiks olla kompaktsem?<br />
28.02.<strong>2007</strong>.<br />
Dimitri Kaljo<br />
297
Tere.<br />
Esitan Teile mõned küsimused:<br />
1. Kuidas on kavas säilitada põlevkivi kaevandamise käigus Muraka<br />
looduskaitseala Ojamaa kaevanduse käivitamise korral ja Selisood<br />
(Natura<br />
ala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisega Selisoo alla?<br />
2.Kas on kavas uurida suletud kaevandustes veega täitunud<br />
kaevanduskäikudes tervikute vastupidavust. Kuidas on tagatud, et<br />
nendel aladel ei toimu ulatuslikku maapinna vajumist?<br />
3.Kuidas tagada elanikele kvaliteetne joogivesi suletud kaevanduste<br />
alal? Peale Sompa kaevanduskäikude veega täitumist 50-60m sügavusel,<br />
muutus elanike 70m puurkaevudes joogivesi kasutuskõlbmatuks.Eesti<br />
<strong>Põlevkivi</strong> on keeldunud neljale perele joogiveetrassi rajamisest.<br />
4.Ebaselge on põlevkivi kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamise<br />
kord kinnisvaraomanikele(metsa ja maade vajumised, lõhkamised<br />
jne).Alates 2004.a. käib maaomanik A.Elm Eesti <strong>Põlevkivi</strong> AS kohut<br />
metsamaa vajumise tõttu, kuid kohtuasjal lõppu ei paista.<br />
Lugupidamisega<br />
Veljo Kingsep<br />
Mäetaguse Vallavolikogu esimees<br />
298
<strong>Lisa</strong> 16.7 AS Narva Elektrijaamad uute tsirkuleerival keevkihil ktelde evitamise<br />
tulemused.<br />
AS NARVA ELEKTRIJAAMAD<br />
Narva Elektrijaamade renoveerimine<br />
Keevkihttehnoloogia evitamise tulemustest<br />
Kokkuvõte<br />
18.1.1.2 18.1.1.2.1 Eesti EJ plokk 8 ja Balti EJ<br />
plokk 11<br />
18.1.2 NARVA<br />
ELEKTRIJAAMADE<br />
RENOVEERIMINE<br />
Projekti Direktor / Mati Uus Kuupäev 31.01.2005 Dok. nr.<br />
Narva Elektrijaamade renoveerimine<br />
Keevkihttehnoloogia evitamise tulemustest<br />
1. Üldist<br />
Narva Elektrijaamade vanad põlevkivikatlad baseeruvad tolmpõletamise tehnoloogial. Kuigi<br />
tolmpõletamise tehnoloogia on maailmas laialt ja edukalt kasutatav tehnoloogia paljude eri liiki<br />
kütuste põletamisel, ei ole see Eesti pikaajalise kogemuse põhjal kohaliku põlevkivi põletamiseks<br />
siiski sobiv.<br />
<strong>Põlevkivi</strong> tolmpõletamisega kaasnevad katelde töös tõsised raskused, milledest olulisemad on<br />
katelde küttepindade intensiivne saastumine tuhasadestistega (väheneb soojusvastuvõtt ja<br />
kasutegur) ning küttepindade abrasiivne kulumine ja korrosioon (suureneb teeninduse ja<br />
remondi maht). Kasutatav põletamistehnoloogia ei kindlusta katelde nõutavat efektiivsust ja<br />
töökindlust.<br />
Samuti ei taga see tehnoloogia ilma spetsiaalsete suitsugaaside puhastusseadmete <strong>kasutamise</strong>ta<br />
kaasaja keskkonnakaitse nõuete täitmist. Tänu põlevkivis sisalduvatele kaltsiumiühenditele<br />
seotakse kateldes keskmiselt kolmveerand põlevkivis sisalduvast väävlist, veerand aga paisatakse<br />
koos suitsugaasidega atmosfääri. Samas on aga põlevkivi mineraalosa kaltsiumisisaldus enam kui<br />
piisav väävliühendite täielikuks sidumiseks juba põlemisprotsessi käigus.<br />
Tolmpõletamise tehnoloogiaga seotud raskused on kõik väiksemal või suuremal määral seotud<br />
kütuse kõrge põletamistemperatuuriga ning selle oluline alandamine põletamise tehnoloogiat<br />
muutmata pole mõeldav.<br />
Peab märkima, et olemasolevate tolmpõletamiskatelde evitamine on võtnud aega kümneid<br />
aastaid, aga katelde projekteeritud pikaajalist kasutusvõimsust ei olegi saavutatud, see on jäänud<br />
90 % piiresse.<br />
2. Eeluuringud ja nende peamised tulemused<br />
Narva Elektrijaamade renoveerimise projektile eelnesid laiaulatuslikud uuringud ja katsetused,<br />
millised viidi läbi maailma juhtivates katlaehitusfirmades aastatel 1993 – 1998 Eesti Energia,<br />
Narva Elektrijaamade ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistide ja teadlaste osavõtul.<br />
Meie partneriteks olid maailma juhtivad katlaehitusfirmad - Alström OY (praegune Foster<br />
Wheeler Energia OY) Soomest, Lurgi Lentjes Babcock Saksamaalt, ABB Combustion Engineering<br />
(praegune Alstom Power Inc.) USA-st ning ABB Carbon Rootsist. Kõige ulatuslikuma uuringute<br />
programmi viis neis firmadest läbi Alström OY, kes ka hiljem juba Foster Wheeler-ina võitis<br />
renoveerimise konkursi.<br />
Neist kolmes esimeses katsetati tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat atmosfäärirõhul ning<br />
viimases surve all keevkihttehnoloogiat. Kokku põletati nende firmade laboratooriumides ligi 550<br />
tonni eesti põlevkivi. Katsetused viidi läbi kuni 1 MW th võimsusega katseseadmetel. Peab<br />
märkima, et kuigi surve all põletamise tehnoloogia on atmosfäärirõhul põletamise tehnoloogiast<br />
299
tunduvalt efektiivsem, ei ole selle tehnoloogia tehniline teostus saavutanud küllaldast töökindlust<br />
ning selle tehnoloogia evitamine on tänapäeval praktiliselt peatatud.<br />
Erilist tähelepanu osutati katsetustel põlevkivi põletamise efektiivsusele ja stabiilsusele ning<br />
keskkonna aspektidele. Samuti töötati välja lahendusi, kuidas olemasoleva keevkihttehnoloogia<br />
baasil minimiseerida (vältida) eesti põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevaid eespool nimetatud<br />
negatiivseid nähte. Töötati välja mitmeid põlevkivikatelde kontseptuaalseid projekte, millised<br />
baseerusid tsirkuleerival keevkihttehnoloogial.<br />
Tuleb märkida, et eri firmades läbiviidud katsetuste tulemused, vaatamata katseseadmete<br />
mõnevõrra erinevale konstruktsioonile, langesid valdavalt ühte. See üksnes kinnitab tulemuste<br />
adekvaatsust.<br />
Lühidalt uuringute tulemustest ning tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia tehnilistest aspektidest,<br />
milliste kasutamist peeti vajalikuks eesti põlevkivi põletamisel, ning millised on rakendatud ka<br />
Narva Elektrijaamade kahe esimese energiaploki renoveerimisel.<br />
• Põletamise efektiivsus ja stabiilsus<br />
Katsed kinnitasid põlevkivi põletamise kõrget efektiivsust ja stabiilsust.<br />
• Kahjulikud atmosfääriheitmed<br />
Erilist tähelepanu pöörati SO2 ja NOx heitmete uuringutele. Teadaolevalt on küllalt<br />
kõrge vääveldioksiidi heitmete tase tolmpõletamisel põhjustatud suhteliselt kõrgest<br />
põlemistemperatuurist (kuni 1450 °C kolde keskosas) ning kütuseosakeste suhteliselt<br />
lühikesest viibimisajast gaasikäikudes (mõned sekundid), milledest kumbki ei<br />
soodusta väävliühendite sidumist kaltsiumiga. Kaltsiumiühendeid on aga põlevkivis<br />
ligi 10 korda rohkem kui teoreetiliselt vajataks väävliühendite täielikuks sidumiseks<br />
(paraku on sidumiskoeffitsiendiks saavutatud vaid 80 %).<br />
Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia puhul on tänu tsirkuleeriva kütuse- ja tuhamassi<br />
suurele soojusmahtuvusele võimalik kütuse põlemistemperatuuri tunduvalt<br />
alandada ning seada see optimaalseks väävliühendite sidumise seisukohalt (ca 850<br />
°C). Samas tagab kütuse- ja tuhamassi mitmekordne tsirkuleerimine katlas<br />
küllaldase ajavaru väävli sidumisreaktsioonide toimumiseks. Katsetustel tõdeti, et<br />
taolistel tingimustel suitsugaasides vääveldioksiid praktiliselt puudub.<br />
Ka lämmastikoksiidide kontsentratsioon suitsugaasides oli katsetustel mõnevõrra<br />
väiksem kui see on tolmpõletamise tingimustes. Seegi on tingitud madalamast<br />
põlemistemperatuurist.<br />
• Küttepindade saastumine tuhasadestistega<br />
Tolmpõletamise tingimustes toimub küttepindade intensiivne saastumine kõvade<br />
seotud tuhasadestistega. Nende tekkemehanismi ning selleks vajalikke tingimusi on<br />
põhjalikult uuritud. Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia katsetustel leiti aga, et<br />
kõvasid seotud sadestisi ei teki, vaid tegemist on pudedate nõrgalt küttepindadega<br />
seotud puistesadestistega, mida on suhteliselt kerge küttepindadelt eemaldada.<br />
Taoline kvalitatiivne muutus on põhiliselt tingitud keevkihttehnoloogia madalamast<br />
põlemistemperatuurist ning vääveldioksiidi puudumisest põlemisgaasides.<br />
Tulemusena töötavad keevkihtkatla küttepinnad tunduvalt efektiivsemalt ning<br />
nende puhastamiseks saab kasutada metalli säästvaid puhastusmeetodeid.<br />
• Küttepindade kõrgetemperatuuriline korrosioon<br />
<strong>Põlevkivi</strong>katelde puhul toimub küttepindade kõrgetemperatuuriline korrosioon<br />
põhiliselt sadestistes sisalduva KCl toimel, mis moodustub põlemisprotsessis kütuse<br />
orgaanilises osas leiduva kloori põlemisel. Kõrgetel temperatuuridel on KCl<br />
suitsugaasides aurustunud olekus ning kondenseerub küttepindadele, moodustades<br />
tiheda, klooririkka aluskihi, milline kutsub esile kõrgetemperatuursete (> 450 °C)<br />
küttepindade metalli intensiivse korrosiooni.<br />
Katsetustel tehti kindlaks, et kloriidid kontsentreeruvad põhiliselt peenematesse<br />
tuhafraktsioonidesse, millised läbivad gaasitrassi koos suitsugaasidega.<br />
Jämedamates tuhafraktsioonides (põhjatuhk ja tsirkuleeriv tuhk), on kloriidide<br />
sisaldus suurusjärgu võrra väiksem.<br />
Kuna keevkihttehnoloogia puhul on võimalik kasutada tuhasoojusvaheteid, millised<br />
on lülitatud tuha tsirkulatsioonisüsteemi, siis tehti ettepanek kõik<br />
kõrgetemperatuurilised küttepinnad suitsugaaside konvektiivsest gaasikäigust välja<br />
viia ning paigutada nad tuhasoojusvahetitesse, kus küttepinnad puutuvad kokku<br />
vaid väikese kloorisisaldusega jämedama tuhaga.<br />
300
Taolise tehnilise lahenduse rakendamisel on võimalik oluliselt vähendada katelde<br />
küttepindade kõrgetemperatuurilist korrosiooni ning suurendada katelde<br />
töökindlust.<br />
• Küttepindade erosioon<br />
Katsetustel saadud tuhaproovide analüüsimisel selgus, et keevkihtkatelde<br />
tuhaosakesed on suhteliselt pehmed ning väheabrasiivsed, ning<br />
tolmpõletamiskateldele iseloomulikku intensiivset katlatorude erosiivset kulumist ei<br />
ole keevkihttehnoloogia puhul oodata.<br />
Läbiviidud ulatuslike uuringute ning põlevkivi katsepõletamiste tulemusena leiti, et eesti<br />
põlevkivi põletamise parimaks võimalikuks tehnoloogiaks kaasajal on põlevkivi põletamine<br />
tsirkuleerivas keevkihis atmosfäärirõhul, ning pandi alus uue põlvkonna põlevkivikatelde<br />
loomiseks.<br />
3. Tarneleping<br />
Rahvusvahelise hankekonkurssi tulemusena sõlmis AS Narva Elektrijaamad 25. mail 2001<br />
tarnelepingu Soome firmaga Foster Wheeler Energia OY (edaspidi ka Kontraktor) kahe 200<br />
MW energiaploki komplekseks renoveerimiseks, sealhulgas nelja (kummalgi plokil kahe)<br />
tsirkuleerival keevkihil baseeruva põlevkivikatla ehitamiseks. Lepingu maksumuseks oli 244<br />
miljonit Eurot ning ühe ploki ehitusajaks 30 kuud.<br />
Lepingu sõlmimisele eelnes 6-kuuline hankekonkursi dokumentatsiooni ettevalmistamise ning 8-<br />
kuuline hankeprotseduuri läbiviimise periood.<br />
Renoveerimise programm koostati selliselt, et mitte kahjustada Eesti energiasüsteemi<br />
võimsusbilanssi ning varustuskindlust. Sellest lähtuvalt valiti renoveeritavateks plokkideks Eesti<br />
EJ plokk 8 ja Balti EJ plokk 11, nende plokkide vanad katlad koos abiseadmetega demonteeriti.<br />
3.1 Tööde maht<br />
Energiaplokkide renoveerimise maht (ühe ploki kohta):<br />
• kahe keevkihtkatla (aurutootlikkusega 2x90 kg/s) ning nende abiseadmete<br />
ehitus;<br />
• auruturbiini moderniseerimine ja tema nimivõimsuse tõstmine 215 MWni;<br />
• generaatori moderniseerimine ja tema nimivõimsuse tõstmine 215 MW-ni;<br />
• energiaploki kompleksne automatiseerimine;<br />
• energiaploki elektriseadmete uuendamine;<br />
• soojusvarustuse vaheltvõttude installeerimine ja kaugkütteseadmete<br />
paigaldamine (ainult plokil 11);<br />
• ploki torustike ja abiseadmete montaazh;<br />
• katlamaja ehituslikud tööd, uue katuse ja fassaadide ehitamine.<br />
Vanad katlad, nende abiseadmed ja ploki torustikud demonteeriti Narva EJ poolt (see ei<br />
kuulunud renoveerimise lepingusse Foster Wheeleriga). Auruturbiin, generaator ja plokitrafo,<br />
osaliselt koos nende abisüsteemidega, väljavahetamisele ei kuulunud. Küll aga pidi Kontraktor<br />
moderniseerima auruturbiini ja generaatori nende nimivõimsuse suurendamiseks 200-lt kuni 215<br />
MW-ni.<br />
4. Renoveerimisprojekti realiseerimise käigust<br />
4.1 Ehitus ja montaazh<br />
Plokkide renoveerimise ehitustööd kulgesid heas vastavuses Kontraktori ehitustööde graafikuga<br />
ning nad lõpetati praktiliselt 2003 aasta lõpus Eesti EJ plokil 8 ja 2004 aasta kevadel Balti EJ<br />
plokil 11.<br />
Väärib märkimist, et Kontraktor suutis leida Eestist sellisel määral kvalifitseeritud tööjõudu, et<br />
kogu ehitusperioodi jooksul oli kohaliku tööhõive osakaal üle kahe kolmandiku.<br />
301
4.2 Käivitus ja seadistamine<br />
Peale ploki süsteemide katsetusi ja seadistusi sünkroniseeriti Eesti EJ renoveeritud plokk 8<br />
esimest korda Eesti Energia elektrivõrguga 2003 aasta novembris. Ploki seadistus- ja<br />
käivitustööd kulgesid heas kooskõlas tööde graafikuga kuni 2004. aasta alguseni, mil ilmnes<br />
vajadus katelde kütuse etteandesüsteemide täiendavaks moderniseerimiseks. Probleem on<br />
lahendatud ning kütuse etteandesüsteemid moderniseeritud.<br />
Projekti käiku on pidurdanud samuti vanade auruturbiinide moderniseerimine, põhiliseks<br />
probleemiks on siin olnud osa turbiini laagrite ülemäärane vibratsioon, aga samuti turbiini 11<br />
tõsine vigastus 2004 aasta juunis. Probleem on lahendatud ploki 8 osas, plokil 11 on<br />
vastavasisulised tööd lõpetamisel.<br />
Muid olulisi puudusi või lahendamata probleeme plokkide renoveerimisel ei ole üles kerkinud,<br />
on olnud väiksemaid küsimusi põhiliselt seotuna vanade seadmete korrastamisega ning uue ja<br />
vana osa sidumisega.<br />
Järgnevalt detailsemalt olulisimatest üleskerkinud probleemidest.<br />
• Kütuse ettevalmistus<br />
Keevkihtkatelde seadistamisel selgus, et katelde tsirkuleerivat keevkihti tagavad<br />
süsteemid ei toimi korralikult kogu etteantud ploki koormuste vahemikus, tingituna<br />
sisseantava kütuse mitteoptimaalsest fraktsioonilisest koosseisust, ehk teisisõnu<br />
kütus oli katlasse andes liialt jäme. Seetõttu pidas Kontraktor vajalikuks<br />
moderniseerida katelde kütuse etteandesüsteeme ning paigaldada kõikidele kütuse<br />
toiteliinidele täiendavad kütusepurustid.<br />
Täiendavate kütusepurustite valmistamine ja monteerimine lükkas edasi lepinguga<br />
ettenähtud plokkide vastuvõtmise tähtaegu. Siiski õnnestus Narva Elektrijaamadel<br />
koos Eesti <strong>Põlevkivi</strong>ga leida logistilisi ja tehnoloogilisi võimalusi varustada plokki 8<br />
peenema kütusega ning alates märtsist 2004 stabiliseeris Kontraktor ploki töö<br />
nimivõimsusele lähedastel võimsustel kuni suvise seisakuni.<br />
Plokkide suvise seisaku ajal juunis-juulis 2004 paigaldas Kontraktor mõlema ploki<br />
kõikidele kütuse toiteliinidele täiendavad kütusepurustid, et uutesse kateldesse antav<br />
kütus oleks keevkihtkatelde töö seisukohalt optimaalse fraktsioonilise koostisega.<br />
Peale täiendavate kütusepurustite paigaldamist töötas uus keevkihttehnoloogia<br />
laitmatult ning katelde töö osas muid probleeme või raskusi ei ole tekkinud.<br />
• Auruturbiinid<br />
2004.a. juuni alguses sai ploki 11 käivitustööde ajal vigastada auruturbiini<br />
kõrgrõhuaste. Uuringute tulemuste põhjal viis Kontraktor turbiini kõrgrõhurootori<br />
konstruktsiooni sisse rea muudatusi, mida peeti otstarbekaks teha ka ploki 8<br />
kõrgrõhurootoril. Rootorite moderniseerimise ja remondi tõttu pikenes suvine<br />
seisak täiendavalt ligi ühe kuu võrra.<br />
Probleem on lahendatud ploki 8 osas, plokil 11 on vastavasisulised tööd lõpetamisel.<br />
5. Lepingu garantiitingimused<br />
Lepingujärgsete katsetuste programm koosneb kolmest osast, mis tuleb läbi viia mõlema<br />
renoveeritava ploki osas eraldi. Katsetuste täielik programm on praeguseks realiseeritud Eesti<br />
EJ plokil 8 ning energiaplokk on alates 01.01.05 võetud Eesti energiasüsteemi võimsusbilanssi,<br />
Balti EJ ploki 11 katsetused on veel läbi viimata. Seega on allpool toodud tulemused esitatud<br />
ainult Eesti EJ ploki 8 kohta.<br />
Katsetuste programm koosneb järgnevatest funktsionaalsetest osadest:<br />
• Süsteemide demonstratsioonid – demonstreerimaks, et teatud ploki<br />
süsteemide parameetrid vastavad lepingu tingimustele;<br />
• Ploki integreeritud demonstratsioon – demonstreerimaks, et plokk on<br />
tervikuna käitatav integreeritud süsteemina;<br />
• Garantiikatsetused – demonstreerimaks, et plokk tervikuna vastab<br />
lepingulistele garantiitingimustele.<br />
302
5.1 Süsteemide demonstratsioonid<br />
Süsteemide demonstratsioonide käigus demonstreeris Kontraktor edukalt ploki põhiliste<br />
seadmete ja süsteemide vastavust lepingus esitatud tehnilistele tingimustele, milledest olulisimad<br />
olid:<br />
• Katelde maksimaalne aurutoodang 90 kg/s etteantud auru parameetrite<br />
juures;<br />
• Katelde maksimaalse toodangu demonstreerimine olukorras, kus osa<br />
kütuse etteande ja tuhaärastuse süsteemidest on tööst väljas (projekt nägi<br />
ette nende süsteemide juures teatavat võimsuse varu);<br />
• Auru kvaliteedi (parameetrid ja puhtus) vastavus lepingule;<br />
• Ploki võime töötada koormuste vahemikus 40 kuni 100 % etteantud auru<br />
parameetreid järgides;<br />
• Ploki võime töötada tingimustes, kus katlad on erinevalt koormatud;<br />
• Ploki peale- ja mahakoormamise kiirus, sissekütmise ajad külmast ja<br />
kuumast olekust, jne.<br />
5.2 Ploki integreeritud demonstratsioon<br />
Järgnevalt demonstreeris Kontraktor 10 päeva jooksul ploki kui terviku võimet töötada<br />
integreeritud süsteemina vastavuses energiasüsteemi nõuetega, kusjuures tuli demonstreerida<br />
ploki stabiilset tööd kogu etteantud koormuste vahemikus, k.a. katelde töö minimaalsel<br />
aurukoormusel 36 t/h ainult põlevkivil.<br />
5.3 Garantiikatsetused<br />
Eesti EJ ploki 8 garantiikatsetused viidi läbi sõltumatu konsultatsioonifirma Elektrowatt-EKONO<br />
poolt vastavuses lepingutingimustega. Kuna ploki garantiikatsetuste tingimused olid küllalt<br />
spetsiifilised, siis neid siinjuures ei esitata.<br />
Peab vaid märkima, et vastavalt lepingus spetsifitseeritud tingimustele määrati ploki efektiivsus<br />
ja omatarve tingimustes, kus töös olid ainult ploki stabiilseks käiduks vajalikud abiseadmed ja –<br />
süsteemid. Samuti ei toidetud plokist 8 kütuse- ja tuhakäitlust ning teisi ülejaamalisi süsteeme.<br />
Sellega on seletatav ka ploki garantiikatsetustel mõõdetud mõnevõrra kõrgemad kasutegurid<br />
võrreldes keskmiste käidu näitajatega.<br />
Ploki 8 garantiikatsetused näitasid, et ploki näitajad vastavad lepingu garantiitingimustele, ning<br />
on efektiivsuse ja heitmete osas isegi paremad kui lepingus nõutud.<br />
Järgnevas tabelis on esitatud ploki lepingulised garantiitingimused ning katsetustel saadud<br />
tulemused:<br />
Tabel 1. Renoveeritavate plokkide garantiikatsetuste tulemused<br />
Garantiiparameeter<br />
Ploki põhigarantiid:<br />
1. Ploki maksimaalne brutovõimsus, mõõdetuna generaatori<br />
klemmidel, peab olema vähemalt, MW<br />
2. Ploki omatarbe elektriline võimsus, mõõdetuna ploki omatarbe<br />
trafo 6.3 kV poole klemmidel, peab olema väiksem kui, MW<br />
Jaama üldsüsteemide toidet sellelt transformaatorilt katsetuste<br />
perioodil ei võeta<br />
3. Ploki soojuse neto erikulu elektrienergia tootmisel (Net Plant Heat<br />
Rate) ei tohi lepingutingimustelolla suurem kui, kJ/kwh (LHV)<br />
Efektiivsuse arvutamisel tuleb aluseks võtta standardid DIN 1942<br />
ja DIN 1943.<br />
Garantii<br />
tingimused<br />
215 215<br />
18.8 13.7<br />
9471 9020<br />
Heitmete garantiid:<br />
Tingimused: 6% O 2 , kuiv gaas, normaaltingimustel 0°C ja 101.3<br />
kPa, kogu koormuste diapasoonis, kütus vastavalt<br />
spetsifikatsioonile, ööpäeva keskmine näitaja<br />
4. Vääveldioksiid SO 2 , mitte rohkem kui, mg/Nm 3 200 0<br />
5. Lämmastikoksiidid NO x arvestatuna NO 2 -na, mitte rohkem kui,<br />
mg/Nm 3 200 172<br />
Katsetuste<br />
tulemused<br />
303
6. Tahked osakesed (tolm), mitte rohkem kui, mg/Nm 3 30 14.7<br />
Töökindluse garantii:<br />
Katsetused viiakse läbi 720 h käidu jooksul arvestades ploki<br />
kasutusvõimsust iga tunni jooksul<br />
7. Garanteeritud ploki töökindlus peab olema mitte vähem kui, % 92 täidetud<br />
6. Renoveeritud plokkide käidu tulemused<br />
Eesti Elektrijaama plokk 8 sünkroniseeriti elektrivõrguga 2003.a. novembris. Ploki käidust ja<br />
tema elektrienergia toodangust kuni möödunud aasta lõpuni annab ülevaate allpool esitatud<br />
graafik 1. Ploki seadistuse perioodil dets. 2003 – jaan. 2004 selgus vajadus kütuse ettevalmistuse<br />
ja etteande süsteemide moderniseerimiseks. Täiendavate kütusepurustite tellimise ja<br />
valmistamise perioodil veebr. – juuni algus 2004 töötas plokk 8, peamiselt maksimaalkoormusele<br />
215 MW lähedasel koormusel, pidevas kommertskäidus vastavalt Omaniku töögraafikutele.<br />
Plokk 8 tootis kuus 100000 – 150000 MWh elektrienergiat, mis vastas täielikult Omaniku<br />
ootustele.<br />
Juunis – augustis 2004 monteeriti ploki kõigile kütuse toiteliinidele täiendavad kütusepurustid<br />
ning teostati täiendavaid töid auruturbiini kõrgrõhurootori konstruktsiooni parendamiseks.<br />
Plokk 8 käivitati lepinguliste katsetuste läbiviimiseks 2004.a. augusti lõpus vastavalt eespool<br />
esitatud katsetuste programmile. Ploki süsteemide demonstratsioonid ning ploki integreeritud<br />
demonstratsioonid lõpetati edukalt 23. sept. 2004. Sellele järgnesid ploki garantiikatsetused,<br />
millised lõpetati kuuajase katsekäiduga ploki töökindluse määramiseks.<br />
Kuna ploki 8 täiendav moderniseerimine ja vastavusse viimine tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia<br />
nõuetele lõpetati augustikuu lõpuks, on ka tema käidu tehniliste ja keskkonnaalaste näitajate<br />
tulemuste esitamise perioodi otstarbekas alustada septembrist 2004. Allpool ongi selles osas<br />
vaadeldud perioodi sept. – dets. 2004.<br />
Ploki 8 senine käit on näidanud, et uued keevkihtkatlad töötavad põlevkivil suurepäraselt:<br />
renoveeritud plokk võtab kergelt peale nimikoormuse 215 MW ning vastab oma näitajate osas<br />
kõigile lepingulistele garantiitingimustele. Võrreldes vanade mittemoderniseeritud<br />
energiaplokkidega on keevkihttehnoloogial töötavate plokkide maksimaalne<br />
võimsus 35 MW võrra suurem ning kütuse kulu sama energiakoguse tootmiseks<br />
üle 20 % väiksem, vastavalt on väiksemad ka ladestatava tuha kogused.<br />
Graafik 1. Eesti EJ ploki 8 elektrienergia toodang<br />
Eesti EJ, plokk 8, elektrienergia toodang (November 2003 - Detsember 2004)<br />
160,000<br />
140,000<br />
118,540 125,854 155,579<br />
KOKKU 1,206,993<br />
153,151 152,171<br />
MWh<br />
124,556 126,205<br />
120,000<br />
108,160<br />
100,000<br />
MWh<br />
80,000<br />
60,000<br />
55,876<br />
39,712<br />
40,000<br />
24,500<br />
22,320<br />
20,000<br />
-<br />
369<br />
Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets.<br />
-<br />
304
Katelde keskkonnaheitmete tase on olnud tunduvalt madalam Euroopa<br />
keskkonnaregulatsiooniga sätestatud rangetest heitmenormidest, sealjuures vääveldioksiidi<br />
heitmete tase on üle 10 korra madalam kehtestatud piirlimiidist 200 mg/Nm3, moodustades vaid<br />
10-20 mg/Nm3. Ligi 2 korda madalam piirlimiidist 200 mg/Nm3 on ka lämmastikoksiidide tase,<br />
moodustades 90-120 mg/Nm 3 . Lendtuha heitmed on püsinud kehtestatud limiidi 30 mg/Nm3<br />
piires, välja arvatud detsembrikuu, millal kuu keskmine näitaja ületas mõnevõrra kehtestatud<br />
limiiti. Selle põhjused on teada ja likvideerimisel.<br />
Balti EJ ploki 11 näitajaid ei ole siin välja toodud kuna plokki ei ole veel katsetatud.<br />
Järgnevas tabelis on esitatud ploki 8 põhilised käidunäitajad 2004.a. viimase 4 kuu keskmistena.<br />
Tabel 2. Eesti EJ ploki 8 katelde (K1 ja K2) tehnilised käidu näitajad<br />
Näitaja Ühik september oktoober november detsember keskm.4 k<br />
Katel K1 K2 K1 K2 K1 K2 K1 K2 K1 K2<br />
1 Töötundide arv h 702 616 638 692 720 720 744 744 701 693<br />
2 Auru toodang kg/s 78.6 7<strong>9.</strong>5 74.5 81.9 88.3 88.3 85.3 85.2 81.7 83.7<br />
3 Primaarauru<br />
°C 532 535 534 534 534 535 535 535 533.8 534.8<br />
temperatuur<br />
4 Sekundaarauru<br />
°C 531 533 529 531 535 535 534 534 532.3 533.3<br />
temperatuur<br />
5 Lahkuvate gaaside °C 170 175 159 164 155 162 160 169 161 167.5<br />
temp.<br />
Atmosfääriheitmed<br />
7 Vääveldioksiid SO2 mg/Nm 3 3.2 17.8 10.1 5.0 <strong>9.</strong>0<br />
8 Lämmastikoksiidid mg/Nm 3 105.3 113.1 113.3 112.2 111.0<br />
NOx<br />
9 Lendtuhk mg/Nm 3 30.2 22.7 25.3 32.4 27.65<br />
Graafik 2. Eesti EJ ploki 8 kuude keskmised atmosfääriheitmed<br />
200<br />
Eesti Elektrijaama 8 ploki heitmed 2004.a.<br />
(kuude keskmised)<br />
180<br />
160<br />
140<br />
SO2 ja NOx limiit<br />
200 mg/Nm3<br />
120<br />
mg/nm3<br />
100<br />
80<br />
60<br />
Lendtuha limiit<br />
30 mg/Nm3<br />
40<br />
20<br />
0<br />
September Oktoober November Detsember<br />
SO2 3.2 17.8 10.1 5<br />
Lendtuhk 30.2 22.7 25.3 32.4<br />
NOx 105.3 113.1 113.3 112.2<br />
Tabel 3. Eesti EJ ploki 8 tehnilised käidu näitajad<br />
Näitaja Ühik september oktoober november detsember keskm.4 k<br />
1 Turbogeneraatori tööaeg h 720 692 720 744 719<br />
305
2 Ploki keskmine võimsus MW 173 182.4 212.7 204.5 193.2<br />
4 Omatarbe el.energia kulu % <strong>9.</strong>72 <strong>9.</strong>25 8.30 8.58 <strong>9.</strong>0<br />
5 Väljastatud elektrienergia MWh 112 454 114 535 140 437 139 122 126 637<br />
7 Soojuse erikulu (Heat<br />
Rate)<br />
kJ/kWh 11 276 10 443 9 832 10 305 10 464<br />
8 Ploki netokasutegur % 31.93 34.47 36.62 34.93 34.5<br />
Järgnevas tabelis on esitatud renoveeritud energiaplokkide põhinäitajate võrdlus Eesti EJ<br />
vanade, mittemoderniseeritud plokkidega.<br />
Tabel 4. Eesti EJ ploki 8 võrdlus vanade mittemoderniseeritud plokkidega<br />
Näitaja Ühik Renoveeritud Vana plokk Erinevus<br />
plokk<br />
1 Ploki kasutusvõimsus MW 215 180 +35<br />
2 Vääveldioksiidi heitmed SO2 mg/Nm 3 5 - 20 2000 üle 100 korra<br />
3 Lämmastikoksiididi heitmed mg/Nm 3 90 - 120 300 ca 3 korda<br />
NOx<br />
4 Lendtuha heitmed mg/Nm 3 25 - 30 100 3 ... 4 korda<br />
5 Ploki netokasutegur % 34 - 36 30 + 4 ... 6<br />
Uute keevkihtkatelde käidu parameetrite, eelkõige suitsugaaside temperatuuri dünaamika senise<br />
analüüsi põhjal võib öelda, et keevkihttehnoloogia tingimustes jääb küttepindade saastumine<br />
väheintensiivseks ning katla tööle nähtavasti erilist mõju ei avalda.<br />
Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudis on läbi viidud esmased keevkihtkatelde<br />
erinevate tuhafraktsioonide analüüsid. Kuna need on esmased, on põhjalikke järeldusi veel vara<br />
teha. Seniste analüüside põhjal võib aga kindlalt väita, et nii põlevkivi mineraalosa karbonaatide<br />
lagunemisaste, kui ka vaba lubja sisaldus keevkihtkatelde tuhas on väiksem kui<br />
tolmpõletamiskateldes. Need mõlemad tendentsid tuleb kahtlematult kanda keevkihttehnoloogia<br />
<strong>kasutamise</strong> plusspoolele.<br />
Keemilise- ja Biofüüsika instituudis on saadud esmased keevkihtkatelde tuha erinevate<br />
fraktsioonide analüüside tulemused. Nende põhjal võib väita, et ohtlike orgaaniliste ühendite,<br />
eeskätt polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus keevkihtkatelde tuhas on<br />
märgatavalt väiksem kui tolmpõletamiskatelde tuhas.<br />
7. Kokkuvõte<br />
Keevkihttehnoloogia evitamise tulemusi Narva Elektrijaamades lühidalt kokku võttes tuleb<br />
eeskätt märkida järgmisi olulisi momente:<br />
• Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia rakendamise seniste tulemustega Narva<br />
Elektrijaamades võib igati rahule jääda. Sellise võimsusega<br />
põlevkivikatelde ja plokkide evitamine on maailmas ainulaadne ning<br />
senine evitamise käik on olnud igati normaalne.<br />
• Seni kasutadaoleva põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevad katelde töös<br />
tõsised raskused, milledest olulisemad on katelde küttepindade intensiivne<br />
saastumine tuhasadestistega, küttepindade abrasiivne kulumine ja<br />
korrosioon ning kõrge atmosfääriheitmete tase.<br />
• Aastatel 1993 – 1998 maailma juhtivates katlaehitusfirmades läbiviidud<br />
ulatuslike uuringute ning põlevkivi katsepõletamiste tulemusena leiti, et<br />
eesti põlevkivi põletamise parimaks võimalikuks tehnoloogiaks kaasajal<br />
on põlevkivi põletamine tsirkuleerivas keevkihis atmosfäärirõhul ning<br />
keevkihttehnoloogia baasil on võimalik minimiseerida (vältida) eesti<br />
põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevaid negatiivseid nähte.<br />
• Plokkide renoveerimise ehitustööd kulgesid heas vastavuses Kontraktori<br />
ehitustööde graafikuga ning nad lõpetati praktiliselt 2003 aasta lõpus Eesti<br />
EJ plokil 8 ja 2004 aasta kevadel Balti EJ plokil 11. Väärib märkimist, et<br />
306
Mati Uus<br />
31.01.2005<br />
Kontraktor suutis leida Eestist sellisel määral kvalifitseeritud tööjõudu, et<br />
kogu ehitusperioodi jooksul oli kohaliku tööhõive osakaal üle kahe<br />
kolmandiku.<br />
• Keevkihtkatelde seadistamisel selgus, et katelde tsirkuleerivat keevkihti<br />
tagavad süsteemid ei toimi korralikult kogu etteantud ploki koormuste<br />
vahemikus, tingituna sisseantava kütuse mitteoptimaalsest fraktsioonilisest<br />
koosseisust. Peale täiendavate kütusepurustite paigaldamist töötas uus<br />
keevkihttehnoloogia laitmatult ning katelde töö osas muid probleeme või<br />
raskusi ei ole tekkinud.<br />
• Ploki 8 garantiikatsetused näitasid, et ploki näitajad vastavad lepingu<br />
garantiitingimustele, ning on efektiivsuse ja heitmete osas isegi paremad<br />
kui lepingus nõutud.<br />
• Ploki 8 senine käit on näidanud, et uued keevkihtkatlad töötavad<br />
põlevkivil suurepäraselt, renoveeritud plokk võtab kergelt peale<br />
nimikoormuse 215 MW.<br />
• Katelde keskkonnaheitmete tase on olnud tunduvalt madalam Euroopa<br />
keskkonnaregulatsiooniga sätestatud rangetest heitmenormidest, sealjuures<br />
vääveldioksiidi heitmete tase on üle 10 korra madalam kehtestatud<br />
piirlimiidist 200 mg/Nm3, moodustades vaid 10-20 mg/Nm3. Ligi 2 korda<br />
madalam piirlimiidist 200 mg/Nm3 on ka lämmastikoksiidide tase,<br />
moodustades 90-120 mg/Nm 3 .<br />
• Senised keevkihtkatelde tuha analüüsid näitavad, et võrreldes<br />
tolmpõletuskatelde tuhaga, on keevkihtkatelde tuha omadused nende<br />
keskkonnamõju osas mõnevõrra paremad.<br />
• Renoveerimise tulemusena on Narva Elektrijaamadel kasutada 2x215 MW<br />
efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust.<br />
• Evitamise käigus omandas Narva Elektrijaamade personal väga hea<br />
kogemuse sellise suuremahulise projekti juhtimisel ja teostusel, mis on<br />
heaks eelduseks järgnevate plokkide renoveerimisel.<br />
• Energiaplokkide evitamise käigus ilmnes rida raskusi uute seadmete<br />
sidumisega vanade seadmetega, samuti olemasolevate, 30-40 aastat<br />
vanade, turbiinide renoveerimisega. Sellest tulenevalt on Narva<br />
Elektrijaamad veendunud, et järgnevate energiaplokkide renoveerimisel<br />
tuleb peale katelde välja vahetada ka turbiinid ja generaatorid koos<br />
abiseadmetega.<br />
♣• Madalatemperatuurilise keevkihttehnoloogia rakendamine eesti põlevkivil<br />
on ennast igati õigustanud ning saadud positiivne kogemus paneb kindla<br />
aluse põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime<br />
tagamisele.<br />
307
Change language