Dokumendi tekst - Tallinn

TURUÜLEVAADE
Majanduslik taustsüsteem
Väljavõte Eesti Panga 15. juuni 2011 majanduskommentaarist.
Eesti majandus jõudis viimastes kvartalites väga kiire kasvu perioodi, toetudes eelkõige eksporditulude
suurenemisele. Riikide kaubavahetuse hoogustumine on soosinud Eesti majanduse
taastumist pärast sügavat langust. Väliskeskkonna arenguga seotud ohud on varasemaga
võrreldes mõnevõrra selgemini piiritletavad, kuid ei ole veel taandunud. Seetõttu tuleb väliskeskkonna
suhtes säilitada ettevaatlik hoiak, et paremini vastu seista võimalikele tagasilöökidele.
Eesti inflatsioon hakkas 2010. aastal kiirenema, seda suuresti toorme hinnatõusu toel,
mida võimendas siinsete ettevõtete kasumikasv. Väliskeskkonnast tulev hinnatõususurve taltub
eelduste kohaselt järgnevatel aastatel. Paraku annavad tööturu andmed märku sellest, et
palgad võivad praegu tootlikkusest kiiremini kasvada. Kuigi hõive on viimase aasta jooksul
kiiresti taastunud, on pikaajaline töötus jätkuvalt tõusuteel. Majanduskasvu kiirenemine ei ole
seni toonud kaasa laenukäibe suurenemist. Laenukäibe kasv jääb ka järgnevatel aastatel tagasihoidlikuks,
kuigi eksporditulu kasv ja palgatõus on kaasa aidanud ettevõtete ja majapidamiste
laenuvõtmise võime paranemisele
Sisemajanduse koguprodukt
Esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta II kvartalis
eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,4%. Võrreldes I kvartaliga kasvas sesoonselt ja
tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1,8%. Jätkuvalt mõjutas SKP kasvu kõige enam töötleva
tööstuse lisandväärtuse kiire kasv. Samal ajal selle tegevusala lisandväärtuse kasvu tempo
aeglustus ning panus SKP kasvu vähenes
Töötus
Töötuid oli 2011. aasta II kvartalis 92 000 ja töötuse määr 13,3. Ligi kolmandik töötutest on
tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv,
mis tänavu I kvartalis oli 99 000, vähenes II kvartalis 7000 võrra. Töötuse määr oli II kvartalis
13,3%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, mil
töötuse määr oli vastavalt 14,4% ja 18,6%. Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu II kvartalis
603 000, mis on 11 000 ehk 1,9% rohkem kui eelmises kvartalis. Tööhõive kasvas peamiselt
II kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu.
Tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juulis võrreldes juuniga 0,5% ning võrreldes eelmise
aasta juuliga 5,2%. Kaubad olid 2010. aasta juuliga võrreldes 6,6% ja teenused 2,7% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga
võrreldes tõusnud 6,3% ja mittereguleeritavad hinnad 4,8%. Eelmise aasta juuliga võrreldes
mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 10,8%-line kallinemine, mis
andis kogutõusust poole. Kuuendiku tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused, kaheksandiku
alkohoolsed joogid ja tubakas ning transport. Mullu sama ajaga võrreldes on enim
kallinenud suhkur (62%), millele järgnevad kohv (51%), õunad (46%) ja kartul (45%). Üle 30%-
lise tõusu on läbi teinud ka tangained (39%), taimeõli (36%) ja jahu (31%). Munad olid 19,5%
odavamad.
Ehitushinnaindeks
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2011. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,5% ja võrreldes
eelmise aasta II kvartaliga 3,2%. Ehitushinnaindeksit mõjutas 2011. aasta II kvartalis võrreldes
nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga peamiselt ehitusmaterjalide ja
tööjõu kallinemine. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis ehitushinnaindeks kolmandat
kvartalit järjest veidi kiirenevas tempos. I kvartalis oli aastakasv 1,5%, II kvartalis 3,2%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli I kvartaliga võrreldes 1,6% ja võrreldes
eelmise aasta II kvartaliga 3,5%.
17
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 0498 ÄP/2011