Täiendatud KSH aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Täiendatud KSH aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Täiendatud KSH aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
SA <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong>/Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a<br />
keskus<br />
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
<strong>aruanne</strong><br />
__________________________________________________________________<br />
<strong>Tallinn</strong> 2008-2009
Koostaja: SA <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong>/Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
www.seit.ee<br />
21. novembril 2008 MKM-le esitatud <strong>KSH</strong> aruande täiendatud variant<br />
seisuga 9. veebuar 2009<br />
2
Sisukord<br />
1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ........................................................ 9<br />
2 HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE............................................ 10<br />
3 SISSEJUHATUS.................................................................................................. 15<br />
4 ENMAK EESMÄRGID JA VAJADUS............................................................. 17<br />
5 <strong>KSH</strong> OBJEKT JA ULATUS............................................................................... 18<br />
6 <strong>KSH</strong> METOODIKA ............................................................................................ 18<br />
6.1 <strong>KSH</strong> EESMÄRGID ............................................................................................ 18<br />
6.2. KESKKONNAMÕJU KRITEERIUMID JA KESKKONNAMÕJU ULATUS .................... 19<br />
6.3 HINDAMISE ALUSEKS VÕETUD KESKKONNAEESMÄRGID ................................. 22<br />
6.4. ALTERNATIIVSETE STSENAARIUMITE PÜSTITAMINE ........................................ 24<br />
6.4.1. Elektritootmise stsenaariumid ............................................................... 24<br />
6.4.2. Soojusetootmise stsenaariumid.............................................................. 27<br />
6.4.3. Biokütuste transpordis tarbimise stsenaariumid ................................... 28<br />
7 ÜLEVAADE EESTI ENERGIAMAJANDUSE PEAMISTEST<br />
KESKKONNAMÕJUDEST ....................................................................................... 30<br />
7.1. KESKKONNAMÕJU........................................................................................... 30<br />
7.1.1. Õhuheitmed............................................................................................ 30<br />
7.1.2. Vee kasutus ja heitvesi ........................................................................... 31<br />
7.1.3. Jäätmed.................................................................................................. 34<br />
7.1.4. Looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik ................................................. 35<br />
7.2. SOTSIAALNE MÕJU .......................................................................................... 37<br />
7.2.1. Tööhõive energia sektoris ...................................................................... 37<br />
7.2.2. Inimese tervise küsimused...................................................................... 37<br />
7.3. ENERGIAMAJANDUSEGA SEOTUD MAJANDUSHOOVAD .................................... 38<br />
7.3.1. Aktsiisid.................................................................................................. 39<br />
7.3.2. Keskkonnatasud ..................................................................................... 41<br />
7.3.3. Ressursitasud ......................................................................................... 41<br />
7.3.4. Saastetasud ............................................................................................ 41<br />
7.3.4.1. Ohtlike jäätmete tasud.................................................................... 42<br />
7.3.4.2. Õhusaasteainete tasud .................................................................... 43<br />
7.3.4.3. Vee saastetasu ................................................................................ 43<br />
7.3.5. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine ....................... 44<br />
7.3.6. Kokkuvõtteks .......................................................................................... 45<br />
8 ENMAKI EESMÄRKIDE KOOSKÕLA KESKKONNAEESMÄRKIDEGA<br />
47<br />
8.1. VASTAVUS EESTI RIIKLIKELE KESKKONNAEESMÄRKIDELE ENERGIAMAJANDUSE<br />
VALDKONNAS.............................................................................................................. 47<br />
8.1.1. Taust....................................................................................................... 47<br />
8.1.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Keskkonnastrateegia<br />
eesmärkidega ......................................................................................................... 47<br />
8.1.3. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Põlevkivi kasutamise riikliku<br />
arengukava 2008-2015 eesmärkidega ................................................................... 48<br />
3
8.1.4. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise arengukava 2007-2013 eesmärkidega ............................ 49<br />
8.2. VASTAVUS RAHVUSVAHELISTELE LEPETELE ENERGIAMAJANDUSE JA<br />
KESKKONNA VALDKONNAS, MILLEGA EESTI ON ÜHINENUD ........................................ 50<br />
8.2.1. Taust....................................................................................................... 50<br />
8.2.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale rahvusvaheliste lepete<br />
keskkonnaeesmärkidega energia valdkonnas ........................................................ 51<br />
8.3. VASTAVUS EUROOPA LIIDU ENERGIAMAJANDUSE JA KESKKONNAGA SEOTUD<br />
POLIITIKATELE JA NORMATIIVAKTIDELE ..................................................................... 51<br />
8.3.1. Taust....................................................................................................... 51<br />
8.3.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Euroopa Liidu<br />
keskkonnaeesmärkidega kliima ja energia valdkonnas ......................................... 54<br />
9 HINNANGUD ENMAKIS KAVANDATUD MEETMETE<br />
KESKKONNAMÕJULE ............................................................................................ 55<br />
9.1. EESMÄRK 1 MEETMETE KESKKONNAMÕJU...................................................... 57<br />
9.2. EESMÄRK 2 MEETMETE KESKKONNAMÕJU...................................................... 57<br />
9.3. EESMÄRK 3 MEETMETE KESKKONNAMÕJU...................................................... 58<br />
9.4. KOKKUVÕTTEKS ............................................................................................. 58<br />
10 ELEKTRISTSENAARIUMITE TÄISKULUDE<br />
TEHNOLOOGIAPÕHINE KVANTITATIIVNE ANALÜÜS MUDELI<br />
ECOSENSEWEB JA ELEKTRITOOTMISE KESKMISTE KULUDE 2020.A.<br />
PROGNOOSIDE ABIL............................................................................................... 60<br />
10.1. VÄLISKULUDE HINDAMISE MUDELI ECOSENSEWEB TUTVUSTUS ................ 60<br />
10.2. ELEKTRIMAJANDUSE STSENAARIUMITE VÄLISKULUDE ARVUTAMISE<br />
EELDUSED JA PIIRANGUD............................................................................................. 62<br />
10.3. ELEKTRIMAJANDUSE STSENAARIUMITE VÄLISKULUDE ANALÜÜS ............... 63<br />
10.4. ELEKTRISTSENAARIUMIDE KULUDE VÕRDLUS MUDELI ECOSENSEWEB ABIL<br />
70<br />
11 PÕLEVKIVISTSENAARIUMITE PIKAAJALISTE TRENDIDE<br />
VÕRDLUS MUDELI LEAP ABIL ............................................................................ 70<br />
11.1 PÕLEVKIVISTSENAARIUMID ............................................................................ 71<br />
11.1.1 Stsenaarium 0/0 ..................................................................................... 71<br />
11.1.2 Stsenaarium A/6..................................................................................... 74<br />
11.1.3 Stsenaarium B/4..................................................................................... 75<br />
11.1.4 Stsenaarium C/2..................................................................................... 77<br />
11.1.5 Stsenaarium C2/3................................................................................... 79<br />
11.1.6 Stsenaarium D/1..................................................................................... 80<br />
11.1.7 Stsenaarium -/5 E................................................................................... 82<br />
11.1.8 Stsenaarium -/7 E................................................................................... 83<br />
11.1.9 Stsenaarium -/8E.................................................................................... 84<br />
11.2 PÕLEVKIVISTSENAARIUMITE VÕRDLUS........................................................... 85<br />
12 SOOJUSE STSENAARIUMITE PIKAAJALISTE TRENDIDE VÕRDLUS<br />
MUDELI LEAP ABIL................................................................................................. 86<br />
12.1 SOOJUSENERGIA TOOTMISE STSENAARIUMID .................................................. 86<br />
12.2 SOOJUSENERGIA TOOTMISE STSENAARIUMITE VÕRDLUS EMISSIOONIDE ALUSEL<br />
89<br />
4
13 ALTERNATIIVSETE STSENAARIUMITE KVALITATIIVNE<br />
VÕRDLUS.................................................................................................................... 91<br />
13.1 PÕLEVKIVISTSENAARIUMITE KVALITATIIVNE VÕRDLUS.................................. 91<br />
13.2 SOOJUSETOOTMISE STSENAARIUMITE KVALITATIIVNE VÕRDLUS .................... 96<br />
13.3 BIODIISLI OSAKAALU SUURENDAMINE MOOTORIKÜTUSTE TARBIMISES –<br />
HINNANG STSENAARIUMITE KESKKONNA MÕJULE....................................................... 99<br />
14 PÕLEVKIVISTSENAARIUMITE PAREMUSJÄRJESTUS<br />
KOMPLE<strong>KSH</strong>INNANGUNA .................................................................................. 101<br />
15 KAALUTLUSED ENMAKI RAKENDAMISEGA KAASNEVATE<br />
RIIGIPIIRI ÜLETAVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUSE<br />
KOHTA....................................................................................................................... 103<br />
16 ENMAKI RAKENDAMISEGA KAASNEV VÕIMALIK MÕJU NATURA<br />
2000 VÕRGUSTIKU ALADELE............................................................................. 104<br />
17 ETTEPANEKUD LEEVENDAVATE MEETMETE RAKENDAMISEKS<br />
JA ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS................................................................ 105<br />
17.1 <strong>KSH</strong> TÖÖRÜHMA EELNEVATE ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE KÄESOLEVAS<br />
ARENGUKAVAS ......................................................................................................... 105<br />
17.2 ETTEPANEKUD ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS............................................. 112<br />
18 <strong>KSH</strong> TÖÖRÜHMA ETTEPANEKUD KÄESOLEVA ARENGUKAVA<br />
KESKKONNAMÕJU <strong>SEI</strong>REKS ............................................................................. 113<br />
19 <strong>KSH</strong> KÄIGUS ESILE KERKINUD PROBLEEMID ................................ 113<br />
20 KOKKUVÕTE AVALIKUSTAMISE PROTSESSIST JA SELLE<br />
TULEMUSTEST........................................................................................................ 114<br />
20.1 <strong>KSH</strong> AVALIKUSTAMISE AJAKAVA................................................................. 114<br />
20.2 <strong>KSH</strong> ARUANDE AVALIKUSTAMISE KÄIK JA TULEMUSED ............................... 115<br />
21 LISAD ............................................................................................................. 117<br />
21.1 <strong>KSH</strong> PROGRAMM .......................................................................................... 117<br />
21.2 ENMAK <strong>KSH</strong> ARUANDE AVALIKUSTAMISE TEADE AMETLIKES<br />
TEADAANNETES........................................................................................................ 117<br />
21.3 ENMAK <strong>KSH</strong> ARUANDE AVALIKUSTAMISE TEADE AJALAHES “POSTIMEES”,<br />
6.10.2008.................................................................................................................. 118<br />
21.4 AVALIKU KOOSOLEKU PROTOKOLL............................................................... 119<br />
21.5 AVALIKUSTAMISE KÄIGUS ESITATUD ETTEPANEKUD, KÜSIMUSED JA<br />
VASTUVÄITED NING <strong>KSH</strong> TÖÖRÜHMA VASTUSED NEILE .......................................... 131<br />
21.6 KRISTJAN HALLERI, TARTU ÜLIKOOLI TEADUSPROREKTORI KIRI 3-6/P1-24049,<br />
6.10.2008.................................................................................................................. 146<br />
21.7. KOOPIAD KIRJADEST, MIS SAADETI VASTUSENA AVALIKUSTAMISE KÄIGUS<br />
KIRJALIKULT ESITATUD KÜSIMUSTELE ...................................................................... 148<br />
21.8. JAANUARIS-VEEBRAURIS 2009 TOIMUNUD KONSULATSIOONID JA NENDE<br />
TULEMUSENA TEHTUD TÄPSUSTUSED ENMAK <strong>KSH</strong> ARUANDESSE (<strong>SEI</strong>SUGA 21.<br />
NOVEMBER 2008)...................................................................................................... 155<br />
21.8.1. ENMAKi ja selle <strong>KSH</strong> aruande arutelu protokoll ............................... 155<br />
21.8.2. Riigikontrolli ja keskkonnaministeeriumiga peetud konsulatsioonide<br />
tulemused ............................................................................................................. 165<br />
21.9. OLULISTE JÄTKUUURINGUTE VAJADUS ............................................................ 189<br />
5
21.10. ENMAK <strong>KSH</strong> TÖÖRÜHMA ETTEPANEKUD ENMAK TÖÖVERSIOONIDE<br />
TÄPSUSTAMISEKS (KOOPIAD KIRJADEST)................................................................... 189<br />
21.10.1. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise töörühma kommentaarid arengukava meetmete<br />
tööversioonile (09.05.2008)................................................................................. 189<br />
21.10.2. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise töörühma kommentaarid arengukava meetmete<br />
tööversioonile (27.06.2008)................................................................................. 191<br />
21.10.3. ELMAKi ja ENMAKi eelnõude võrdlus versioonidega nr 7 (september<br />
2008) 197<br />
22 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................. 199<br />
Tabelite sisukord<br />
Tabel 1. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid ja nende selgitus ............................. 19<br />
Tabel 2. Hindamise skaala ............................................................................................. 21<br />
Tabel 3. Mõjukriteeriumide jagunemine looduskeskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju<br />
kriteeriumideks ...................................................................................................... 21<br />
Tabel 4. ENMAKis ja ELMAKi <strong>KSH</strong>s kasutatud elektritootmise stsenaariumid ja<br />
nende parameetrid.................................................................................................. 25<br />
Tabel 5. ENMAK <strong>KSH</strong>s kasutatud elektri- ja põlevkivistsenaariumid ning nende<br />
parameetrid ............................................................................................................ 26<br />
Tabel 6. Põlevkivi kasutamine elektri ja õli tootmiseks erinevates stsenaariumites<br />
(alates 2015. aastast) .............................................................................................. 26<br />
Tabel 7. ENMAK <strong>KSH</strong>s käsitletud soojuse tootmise stsenaariumid............................. 28<br />
Tabel 8. Stsenaariumid biodiisli osakaalu suurendamiseks mootorikütuste tarbimises<br />
5,75% aastaks 2010................................................................................................ 29<br />
Tabel 9. Energiatoodete aktsiiside võrdlus lähinaabritega ja Euroopa Liidu aktsiisi<br />
alammääraga, 01.01.2008. ..................................................................................... 40<br />
Tabel 10. Prognoositud õhusaasteained 2010-2015....................................................... 43<br />
Tabel 11. ENMAKi eesmärkide vastavus <strong>Eesti</strong> Keskkonnastrateegia eesmärkidele<br />
energia valdkonnas................................................................................................. 47<br />
Tabel 12. ENMAK eesmärkide vastavus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava<br />
2008-2015 [6] eesmärkidele .................................................................................. 48<br />
Tabel 13. ENMAK eesmärkide vastavus Biomassi ja bioenergia kasutamise<br />
edendamise arengukava 2007-2013 eesmärkidele................................................. 49<br />
Tabel 14. ENMAKi eesmärkide vastavus keskkonnaeesmärkidele rahvusvahelistes<br />
lepetes energia valdkonnas .................................................................................... 51<br />
Tabel 15. ENMAKi eesmärkide vastavus Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidele<br />
energia valdkonnas................................................................................................. 54<br />
Tabel 16. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 strateegiliste eesmärkide<br />
ja meetmekava kvalitatiivse hindamise tulemused................................................ 56<br />
Tabel 17. Stsenaarium A, tuumaenergia eelistamine.................................................... 64<br />
Tabel 18. Stsenaarium B, tuuleenergia eelistamine ....................................................... 65<br />
Tabel 19. Stsenaarium C, põlevkivielektri ja tuumaenergia eelistamine....................... 66<br />
Tabel 20. Stsenaarium D, põlevkivi eelistamine .......................................................... 67<br />
Tabel 21. Stsenaarium E, täiskulude miinimum ............................................................ 68<br />
Tabel 22. Stsenaarium 0, jätkub tänane olukord, domineerib põlevkivielekter............. 69<br />
6
Tabel 23. Elektristsenaariumite kulude võrdlustabel..................................................... 70<br />
Tabel 24. Stsenaariumi 0/0 pikaajaline trend................................................................. 71<br />
Tabel 25. Stsenaariumi A/6 pikaajaline trend................................................................ 74<br />
Tabel 26. Stsenaariumi B/4 pikaajaline trend................................................................ 76<br />
Tabel 27. Stsenaariumi C/2 pikaajaline trend................................................................ 78<br />
Tabel 28. Stsenaariumi C2/3 pikaajaline trend.............................................................. 79<br />
Tabel 29. Stsenaariumi D/1 pikaajaline trend................................................................ 81<br />
Tabel 30. Stsenaariumi -/5 E pikaajaline trend.............................................................. 82<br />
Tabel 31. Stsenaariumi -/7 E pikaajaline trend.............................................................. 83<br />
Tabel 32. Stsenaariumi -/8E pikaajaline trend............................................................... 84<br />
Tabel 33. Soojusenergia tootmise stsenaariumid........................................................... 87<br />
Tabel 34. Soojuse tootmise stsenaariumide emissioonid............................................... 89<br />
Tabel 35. Põlevkivistsenaariumite mõju keskkonnale (ekspertide keskmised hinded<br />
kvalitatiivse hindamise kriteeriumite lõikes)......................................................... 91<br />
Tabel 36. Põlevkivistsenaariumite kvalitatiivse hindamise tulemused.......................... 93<br />
Tabel 37. Põlevkivistsenaariumite keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju.................. 95<br />
Tabel 38. Soojusestsenaariumite mõju keskkonnale (ekspertide keskmised hinded<br />
kvalitatiivse hindamise kriteeriumite lõikes)......................................................... 96<br />
Tabel 39. Soojusetootmise stsenaariumite kvalitatiivse hindamise tulemused ............. 98<br />
Tabel 40. Soojusestsenaariumite keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju .................... 99<br />
Tabel 41. Biodiisli stsenaariumite keskkonnamõju ...................................................... 99<br />
Tabel 42. Põlevkivistsenaariumide paremusjärjestus ................................................. 101<br />
Tabel 43. <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekute (09.05.2008 ja 27.06.2008) arvestamine<br />
arengukava tööversioonis 7.................................................................................. 105<br />
Tabel 44. ENMAK <strong>KSH</strong> avalikustamise kava ............................................................ 114<br />
Tabel 45. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, küsimused ja vastuväited ning<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastused neile.............................................................................. 131<br />
Tabel 46. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma vastused riigikontrolli ja<br />
keskkonnaministeeriumi küsimustele ja <strong>KSH</strong> aruandesse (seisuga 21.november<br />
2008) tehtud muudatuste sisu ja ulatus ................................................................ 165<br />
Tabel 47. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma vastused riigikontrolli küsimustele ja <strong>KSH</strong><br />
aruandesse (seisuga 21.november 2008) tehtud muudatuste sisu ja ulatus ......... 187<br />
7
Jooniste sisukord<br />
Joonis 1. Tahkete osakeste heitmete jaotus ettevõtete vahel 2007.a. (Allikas: ITK, 2007)<br />
................................................................................................................................ 30<br />
Joonis 2. SO 2 heitmete jaotus ettevõtete vahel 2007.a. (Allikas: ITK, 2007)................ 30<br />
Joonis 3. NO x heitmete jaotus ettevõtete vahel 2007.a. (Allikas: ITK, 2007)............... 31<br />
Joonis 4. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund (Allikas<br />
Viru alamvesikonna veemajandsukava) ................................................................ 33<br />
Joonis 5. Aktiivsete põlevkivivarude ja kaitstavate alade paiknemine Ida-Virumaal<br />
(Maa-ameti seisuga 24.09.2008 ja Keskkonnaregistri seisuga 23.09.2008 põhjal<br />
koostas M. Uustal) ................................................................................................. 36<br />
Joonis 6. Saastetasud 2001-2006 (Allikas: Statistikaamet, Keskkonnakaitsekulutused)<br />
................................................................................................................................ 42<br />
Joonis 7. Elektrienergia toodang 0-stsenaariumi puhul ................................................ 72<br />
Joonis 8. CO 2 -emissioonid stsenaariumi 0 puhul .......................................................... 73<br />
Joonis 9. SO 2 -emissioonid stsenaariumi 0 puhul........................................................... 74<br />
Joonis 10.Elektrienergia toodang stsenaariumi A/6 puhul ............................................ 75<br />
Joonis 11. Elektrienergia toodang stsenaariumi B/4 puhul............................................ 76<br />
Joonis 12. SO 2 -emissioonid stsenaariumi B2 puhul ...................................................... 77<br />
Joonis 13. Elektrienergia toodang stsenaariumi C/2 puhul............................................ 78<br />
Joonis 14. Elektrienergia toodang stsenaariumi C2/3 puhul.......................................... 80<br />
Joonis 15. Elektrienergia toodang stsenaariumi D/1 puhul ........................................... 81<br />
Joonis 16. Elektrienergia toodang stsenaariumi -/5E, -/7E ja -/8E puhul...................... 82<br />
Joonis 17. CO 2 -emissioonid – stsenaariumide võrdlus.................................................. 85<br />
Joonis 18. SO 2 -emissioonid – stsenaariumide võrdlus .................................................. 86<br />
Joonis 19. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 0 puhul.................... 87<br />
Joonis 20. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 1 puhul.................... 88<br />
Joonis 21. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 2 puhul.................... 88<br />
Joonis 22. CO 2 -emissioonid – soojuse tootmise stsenaariumite võrdlus....................... 89<br />
Joonis 23. SO 2 -emissioonid – soojuse tootmise stsenaariumite võrdlus ....................... 90<br />
8
1 Kasutatud lühendid ja mõisted<br />
Lühend<br />
Selgitus<br />
Arengukava Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020<br />
(ka ENMAK)<br />
Biokütuste transpordis ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes püstitatud biokütuste<br />
tarbimise stsenaariumid transpordis tarbimise stsenaariumid (vt Tabel 8)<br />
0, 1…3<br />
EcoSenseWeb (ESW)<br />
(mudel)<br />
Euroopa energeetika-, kliima- ja<br />
keskkonnaspetsialistide koostööna loodud ExternE<br />
metoodika ja veebipõhine EcoSense tarkvara<br />
energiamajanduse keskkonnamõjude kvantitatiivseks<br />
(rahaliseks) hindamiseks<br />
EK<br />
Euroopa Komisjon<br />
EL<br />
Euroopa Liit<br />
Elektristsenaariumid 0, A,<br />
B, C, C2 ja D<br />
ELMAKis ja ELMAKi <strong>KSH</strong> aruandes esitatud<br />
elektritootmise stsenaariumid (vt Tabel 4)<br />
ELMAK <strong>Eesti</strong> elektrimajanduse arengukava 2008-2018<br />
ENMAK Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020,<br />
lühidalt arengukava<br />
IER<br />
KeHJS<br />
KKM<br />
<strong>KSH</strong><br />
Kvoodikaubandus<br />
LEAP (mudel)<br />
MKM<br />
Põlevkivistsenaariumid 0,<br />
1...8<br />
Soojusetootmise<br />
stsenaariumid 0, 1, 2<br />
Väliskulud<br />
Institut für Energiewirtschaft und Rationelle<br />
Energieanwendung, Univeristät Stuttgart<br />
Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi<br />
seadus<br />
Keskkonnaministeerium<br />
Keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega<br />
kauplemise skeem, kus kaubeldavaks ühikuks on 1<br />
tonn CO 2 ekvivalenti<br />
Long-Range Energy Alternatives Planning System,<br />
Mudel LEAP on vahend stsenaariumitel põhineva<br />
energia ja keskkonna vaheliste suhete<br />
modelleerimiseks ja illustreerimiseks<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes püstitatud<br />
põlevkivistsenaariumid (vt Tabel 5)<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes püstitatud soojusetootmise<br />
stsenaariumid (vt Tabel 7)<br />
Kui teatud inimeste grupp (ettevõtted, tarbijad jt)<br />
tekitab kahju või riske teistele inimestele,<br />
tehiskeskkonnale ning ökosüsteemidele, mida<br />
osaliselt või täielikult ei arvestata ega hüvitata, siis<br />
nimetatakse neid rahaliselt hinnatud kahjusid ja riske<br />
väliskuludeks [1].<br />
9
2 Hindamistulemuste lühikokkuvõte<br />
Majanduse- ja kommunikatsiooniminister algatas energiamajanduse riikliku<br />
arengukava aastani 2020 (ENMAK, arengukava) koostamise ja vastava keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise 5.märtsil 2008. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi<br />
SA <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong>/Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus (<strong>SEI</strong><br />
<strong>Tallinn</strong>). Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks<br />
keskkonnaministri poolt 7.mail 2008. ENMAKi rakendamisega kaasneva<br />
keskkonnamõju strateegiline hindamine (<strong>KSH</strong>) viidi läbi arengukava versioonidele 6<br />
(juuni 2008) ja 7 (september 2008), ühtlasi anti hinnang arengukava eelnõus (seisuga<br />
11.detsember 2008) tehtud täienduste võimalikule keskkonnamõjule. <strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamine kestis ajavahemikul 12. juuli kuni 6.oktoober 2008.a. <strong>KSH</strong> aruande avalik<br />
arutelu toimus 31. oktoobril 2008.a. <strong>KSH</strong> ekspertrühm andis tellijale Majandus- ja<br />
kommunikatsiooniministeeriumile ENMAK <strong>KSH</strong> täiendatud aruande üle 21. novembril<br />
2008. Jaanuaris-veebruaris 2009.a. toimusid konsultatsioonid arengukava koostaja,<br />
riigikontrolli ja keskkonnaministeeriumi esindajatega <strong>KSH</strong> aruande täpsustamiseks.<br />
Kuivõrd ENMAK tegeleb kolme valdkonnaga (elekter, soojus ja transpordikütused),<br />
siis <strong>KSH</strong> käigus hinnati nende valdkondade erinevate stsenaariumite rakendamisega<br />
seotud mõjusid keskkonnale, st looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule<br />
keskkonnale.<br />
<strong>KSH</strong> käigus viidi läbi järgmised tööd ja jõuti järgmistele tulemustele:<br />
1. <strong>KSH</strong> eksperdid andsid kvalitatiivse hinnangu ENMAKis püstitatud eesmärkide<br />
kooskõlale riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega. <strong>KSH</strong><br />
ekspertrühma hinnangul arvestavad arengukavas püstitatud eesmärgid<br />
rahvusvaheliste lepete, Euroopa Liidu direktiivide ja <strong>Eesti</strong> strateegiliste<br />
planeerimisdokumentidega võetud kohustusi.<br />
2. <strong>KSH</strong> eksperdid andsid kvalitatiivse hinnangu ENMAKis püstitatud eesmärkide<br />
ja kavandatud meetmete võimalikule keskkonnamõjule. Hinnangu tulemusena<br />
jõuti järeldusele, et arengukavas püstitatud eesmärgid ja kavandatud<br />
meetmed on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele<br />
energiavaldkonnas.<br />
3. <strong>KSH</strong> käigus viidi läbi ka Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 (ELMAK)<br />
<strong>KSH</strong>s esitatud elektristsenaariumite (0, A, B, C, C2, D) tehnoloogiate-põhine<br />
täiskulude analüüs, milleks kasutati ExternE metoodikal põhinevat<br />
EcoSenseWeb(ESW)-mudelit. Otsus sellise analüüsi tegemiseks võeti vastu töö<br />
käigus koos arengukava koostaja ja AS-ga ǺF-Estivo (ELMAKi <strong>KSH</strong> läbiviija).<br />
Arvestati asjaolu, et <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> on valmis kasutama ESW-mudelit ELMAK’i<br />
<strong>KSH</strong> aruandes pakutud elektristsenaariumitega kaasnevate väliskulude<br />
arvutamiseks. Elektristsenaariumite täiskulude (tootmiskulud+väliskulud)<br />
võrdlus näitas, et ELMAK <strong>KSH</strong> aruandes esitatud viie stsenaariumi<br />
rakendamise mõju keskkonnale, sh sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on<br />
väiksem stsenaariumite C ja D korral ning suurem stsenaariumite A ja B<br />
ning 0 korral.<br />
10
4. Arvestades ELMAK <strong>KSH</strong> aruandes väikseima keskkonnamõjuga<br />
elektristsenaariumi B eelistamist, näitas täiskulude kvantitatiivne analüüs EWSmudeli<br />
abil seda, et võrreldes teiste stsenaariumitega kaasnevad B-<br />
stsenaariumiga küll väikseimad väliskulud, kuid tootmiskulude maksumus ja<br />
seekaudu täiskulude maksumus on kõrgeim. Vastukaaluks pakkus ENMAK<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm välja ühe lisastsenaariumi (E), mille täiskulud on<br />
väikseimad. See stsenaarium osutus parimaks ka komplekshinnangu alusel, mis<br />
sisaldas nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset analüüsi. E-stsenaarium toetab ka<br />
energiakava eesmärki tagada energiaportfelli suurem mitmekesisus. B-<br />
stsenaarium jäi komplekshinnangu tulemusena järgmisele positsioonile (jagama<br />
2.-3. kohta koos C-stsenaariumiga), mis näitab, et ELMAK’i <strong>KSH</strong> ja ENMAK’i<br />
<strong>KSH</strong>s tehtud analüüsi tulemused täiendavad teineteist (detailsem selgitus on<br />
toodud peatükis 14).<br />
5. Võttes aluseks elektristsenaariumite täiskulude võrdluse, teeb ENMAK <strong>KSH</strong><br />
ekspertrühm arengukava koostajale ettepaneku võtta arengukavades (ELMAK<br />
ja ENMAK) elektristsenaariumite valikul aluseks E-stsenaariumi (milles<br />
39% moodustab põlevkivist, 30% gaasiturbiinides, 22% tuulest ja 8%<br />
koostootmise jaamades toodetud elekter).<br />
6. Arvestades Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015 toodud<br />
eesmärki hoida põlevkivi kaevandamise aastane maht 20 miljoni tonni piires ja<br />
vähendada seda 15 miljoni tonnini aastaks 2015, varieeris <strong>KSH</strong> ekspertrühm<br />
põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmise omavahelist suhet<br />
elektristsenaariumites (0, A, B, C, C2, D ja E). Nendele stsenaariumitele pakuti<br />
lisaks 2 uut stsenaariumi (stsenaariumid 7 ja 8), milles põlevkivi kaevandamise<br />
mahte vastavalt vähendati (10-15 miljonini tonni aastas) ja suurendati (25-30<br />
miljoni tonnini aastas). Kuivõrd nimetatud stsenaariumites on lähemalt<br />
vaatluse alla võetud ka põlevkiviõli tootmine ja selle seosed põlevkivi<br />
kaevandamisega, nimetatakse kõiki neid stsenaariume (kokku 9) üldistatult<br />
põlevkivistsenaariumiteks (Tabel 5).<br />
7. <strong>KSH</strong> ekspertrühm viis läbi 9 põlevkivistsenaariumi keskkonnamõju kvalitatiivse<br />
hindamise 27 (s.o. 9 looduskeskkonnamõju, 6 sotsiaalmõju ja 12<br />
majandusmõju) kriteeriumi alusel. Kolme eksperdi kvalitatiivse hindamise<br />
tulemusena järjestusid põlevkivistsenaariumid keskkonnamõju alusel järgmiselt:<br />
väiksema keskkonnamõjuga on stsenaariumid 7 ja E, millele järgnesid<br />
stsenaariumid B, C ja C2, A, D, 8 ja 0 (viimased kaks stsenaariumi on<br />
kõige suurema keskkonnamõjuga) (Tabel 35; Tabel 36).<br />
8. ENMAK <strong>KSH</strong> käigus koostati 9 põlevkivistsenaariumi mõju pikaajaline<br />
prognoos, mis arvestab tootmise, tarbimise ja keskkonnamõju dünaamikat,<br />
eeskätt CO 2 ja SO 2 emissioonide aspektist. Prognoosi koostamiseks kasutati<br />
mudelit LEAP. Pikaajalise prognoosi (aastani 2030) kohaselt kaasneks<br />
suurim keskkonnakoormus CO 2 emissiooni näol stsenaariumiga 8 ja<br />
vastavalt väiksem koormus stsenaariumitega A ja B. SO 2 emissiooni näol<br />
kaasneks aga suurim koormus 0-stsenaariumiga ja väiksem koormus<br />
stsenaariumitega 7, B ja A (vastavad selgitused on peatükis 11).<br />
11
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm juhib arengukava koostaja tähelepanu sellele, et nii<br />
elektristsenaariumites (A, C ja C2) kui põlevkivistsenaariumites (2, 3 ja 6)<br />
väljapakutud tuumakütusest toodetud elektri summaarse võimsuse puhul on nii<br />
ELMAK <strong>KSH</strong>s kui ENMAK <strong>KSH</strong>s arvestatud sisseostetud tuumaenergiaga ja<br />
selle keskkonnamõjuga. ENMAK <strong>KSH</strong> käigus läbiviidud elektristsenaariumite<br />
täiskulude arvestamisel on arvestatud vaid <strong>Eesti</strong> osalemisega Ignalina või<br />
Olkiluoto tuumajaama ehitamises, mitte aga keskkonnamõjudega, mis<br />
kaasneksid tuumajaama ehitamisega <strong>Eesti</strong>sse. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm on<br />
seisukohal, et tuumajaama ehitamine ja ekspluatatsioon <strong>Eesti</strong>s vajab<br />
seadusandlust, selle alusel koostatud arengukava ja asjakohast keskkonnamõju<br />
hindamist. Arengukavas nähakse ette tuumaenergeetika-alase seadusandluse<br />
vajaduse kaardistamine ja koostamine aastaks 2012, aga ka vastava teadmuse<br />
edendamine (meede 3.3). Sisseostetud tuumaenergiaga arvestatakse käesolevas<br />
aruandes seetõttu, et kumbki arengukava (ELMAK ega ENMAK) ei käsitle<br />
<strong>Eesti</strong>sse tuumajaama ehitamist arengukavade ajaperspektiivis.<br />
9. Soojusetootmise stsenaariume ei ole arengukavas esitatud. ENMAK <strong>KSH</strong><br />
eksperdid pakkusid välja 3 stsenaariumi (0-stsenaarium ehk jätkub tänane<br />
gaasistsenaarium, nn põlevkiviõli/-gaasistsenaarium ja nn biomassistsenaarium).<br />
Kolme soojuse tootmise stsenaariumi kvalitatiivsel hindamisel (27-ne<br />
kriteeriumi alusel) osutus väiksema keskkonnamõjuga ning kaasneva<br />
majandusliku ja sotsiaalse mõjuga biomassistsenaarium, mis on<br />
otstarbekas arengustsenaarium eelkõige kohalikul tasandil.<br />
10. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2007.a. biokütuste osakaal<br />
transpordikütuste tarbimises 0,06%. <strong>KSH</strong> ekspertrühm on seisukohal, et<br />
arvestades tänast olukorda ei ole võimalik aastaks 2010 täita võetud<br />
kohustust suurendada biokütuste osakaalu transpordikütuste tarbimises<br />
5,75%-ni. Arengukava meetmekavas kavandatud taastuvenergia<br />
arengukava koostamine tähtaajaga 2010 üsna ilmselt ei jõua võetud<br />
kohustuse täitmisele mõju avaldada.<br />
11. Biokütuste tootmise ja tarbimise valdkonnas ei ole arengukavas stsenaariume<br />
esitatud. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm pakkus välja 3 stsenaariumi biokütuste<br />
5,75% osakaalu saavutamiseks vedelate transpordikütuste tarbimises aastaks<br />
2010. Stsenaariumite puhul lähtuti eeldustest, mil määral <strong>Eesti</strong> toodab ise või<br />
impordib rapsi, et toota biokütust, või impordib biokütuseid. Eksperthinnangu<br />
tulemusena osutus vähima keskkonnamõjuga stsenaariumiks see, mille<br />
puhul <strong>Eesti</strong> impordib biokütust.<br />
12. <strong>KSH</strong> ekspertrühm tegi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
tulemusena ettepanekud energiamajanduse keskkonnamõju vähendamiseks.<br />
Ettepanekud puudutavad keskkonnatasude, st ressursitasude ja saastetasude,<br />
ning aktsiiside tõstmist, eriti põlevkiviõli tootmisega seotud keskkonnakahju<br />
piiramiseks ja põlevkivi kaevandamisega seotud aheraine taaskasutamiseks.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm rõhutab täiendavate uuringute vajadust<br />
keskkonnatasude, aktsiiside ja kvoodimajanduse koosmõju analüüsimiseks.<br />
13. Taastuvate energiaallikate baasil elektritootmine saab avaneva elektrituru<br />
tingimustes areneda vaid toetusskeemide kaasajastamisel ning pideval<br />
12
täiustamisel. Soodustariif elektritootmisele omandab veelgi suurema tähtsuse<br />
avaneva elektrituru tingimustes. Järgmiste võrguühenduste loomine nii<br />
Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopa suunas aitab kaasa eriti tuuleenergia<br />
jõulisele arengule.<br />
14. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm juhib arengukava koostaja tähelepanu sellele, et<br />
tuuleenergia arendamiseks nii maismaal kui merel on vaja lisaks<br />
arengukavale (meede 2.4) koostada ka teemaplaneering, millega pannakse<br />
paika tingimused ja võimalikud piirkonnad tuuleenergia tootmiseks ja<br />
tarbimiseks arvestades nii looduslikke, sh looduskaitselisi, sotsiaalseid kui<br />
majanduslikke eeldusi ja piiranguid.<br />
15. Piiriülene keskkonnamõju võib olla seotud nende tegevuste elluviimisega,<br />
mida kavandatakse meres (meretuulepargid, merekaabel jt), või mis tekitavad<br />
emissioone (nt plokkide vahetus elektrijaamades) või kasutavad piiriveekogude<br />
vett.<br />
16. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele võib kaasneda uute karjääride ja<br />
kaevanduste avamisega või olemasolevate laiendamisega, aga ka merre ja<br />
maismaale kavandatud tuuleparkide ja võrguühenduste (nt merekaablite)<br />
ehitamisega. <strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia lõpule<br />
täna aktiivse maavaravaru staatuses olevate maavaravarude muutmine<br />
passiivvaruks nendel aladel, mis asuvad Natura 2000 aladel (Joonis 5), et vältida<br />
võimalikku konflikti arendustegevuse ja looduskaitse-eesmärkide vahel.<br />
Võimalikke konflikte looduskaitse ja energeetika, sh taastuvenergeetika<br />
arendamise vahel aitab samuti ennetada ka taastuvenergia arengukava ja<br />
teemaplaneeringu koostamine.<br />
17. <strong>KSH</strong> käigus tegi ekspertrühm arengukava koostajatele ettepanekuid ENMAKis<br />
püstitatud eesmärkide ja meetmete korrigeerimiseks, et vähendada energia<br />
tootmise ja tarbimisega seotud negatiivset keskkonnamõju, sh sotsiaalset mõju.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertide põhimõttelisi ettepanekuid on arengukava täiendamisel<br />
arvestatud.<br />
18. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm on seisukohal, et ENMAKis ning selle <strong>KSH</strong><br />
aruandes pakutavad stsenaariumid ning toodud meetmed vajavad edasisi<br />
integreeritud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke analüüse. Eraldi analüüsi<br />
vajavad sotsiaalsed riskid, mis on seotud parima elektri- ja<br />
põlevkivistsenaariumi valikuga. Samuti vajab analüüsi tuumajaama vajadus<br />
<strong>Eesti</strong>s, selle ehitamise ja käitusega ning tuumajäätmete käitlusega seotud riskid<br />
ja lahendused. Eraldi tuleks uurida elanike teadlikkust ja tuumaenergeetika<br />
arendamisega kaasnevate riskide vastuvõetavuse ja taluvuse taset elanike<br />
hulgas. Samuti vajab eraldi analüüsi Euroopa Komisjoni nn kliimapaketi mõju.<br />
19. ENMAK <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise ajal laekus kirjalikke kommentaare 8-lt<br />
isikult (Tabel 43). Kommentaarid sisaldasid üle 60-ne küsimuse või<br />
seisukoha. Lisaks arutati mitmeid asjakohaseid küsimusi <strong>KSH</strong> aruande avalikul<br />
arutelul 31. oktoobril 2008. Redaktsioonilised küsimused on aruande käesolevas<br />
versioonis lahendatud. Sisulistest küsimustest on <strong>KSH</strong> ekspertide arvates saanud<br />
enamik samuti ammendava vastuse. Mitme kommenteerija soovi anda <strong>KSH</strong><br />
13
aruandes hinnang stsenaariumidega kaasnevale mõjule inimeste tervisele ja<br />
tööhõivele, ei ole antud aruande koostamise perioodil olnud võimalik anda, sest<br />
puudus asjakohane ja usaldusväärne statistika ning vastavad uuringud. <strong>KSH</strong><br />
ekspertrühm teeb sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada asjakohase<br />
stastistika kogumine ja uuringud, et kasutada saadud tulemusi<br />
energiamajanduse arengukava uuendamisel, sh arengukavas ettenähtud mitmete<br />
spetsiifilisemate arengukavade koostamisel. Oluliste jätkuuuringute loetelu on<br />
toodud peatükis 21.9.<br />
20. Jaanuaris-veebrauris 2009 toimusid konsultatsioonid arengukava koostaja,<br />
keskkonnaministeeriumi ja riigikontrolli esindajatega ENMAK <strong>KSH</strong> aruande<br />
täpsustamiseks. Konsultatsioonide sisu kohta leiab teavet peatükis 21.8. (Tabel<br />
46). Konsultatsioonide käigus kerkis korduvalt ülesse tuumaenergeetika,<br />
sealjuures eriti <strong>Eesti</strong>sse tuumajaama ehitamise küsimus. Arengukava koostaja ja<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm jagavad ühist arvamust, et nimetatud küsimused<br />
tuleb analüüsida eraldi protsessina. ENMAKis on meetmena 3.3. ettenähtud<br />
tuumaenergeetika-alase seadusandluse vajaduse kaardistamine ja koostamine<br />
aastaks 2012. <strong>KSH</strong> eksperdid on seisukohal, et asjakohases seadusandluses<br />
tuleb ette näha eraldi tuumaenergeetika arengukava koostamine ja vastava<br />
<strong>KSH</strong> läbi viimine, koos laialdase uuringu- ja elanike teavitusprogrammiga.<br />
21. Kokkuvõtteks leiab ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm, et energiamajanduse<br />
keskkonnamõju sõltub valitud stsenaariumidest alamsektorites. Ekspertrühm<br />
loodab, et käesolev <strong>aruanne</strong> annab piisavalt objektiivset teavet nende valikute<br />
tegemiseks.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma liikmed:<br />
Kaja Peterson<br />
Anton Laur<br />
Tiit Kallaste<br />
Enn Kareda<br />
Tea Nõmmann<br />
Reeli Kuhi-Thalfeldt<br />
<strong>Tallinn</strong>as, 9. veebruaril 2009<br />
14
3 Sissejuhatus<br />
Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korraldusega nr 13 algatati Energiamajanduse<br />
riikliku arengukava aastani 2020 (ENMAK) koostamine (RTL, 17.01.2008, 5, 61).<br />
Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse (<strong>KSH</strong>) algatas majandus- ja<br />
kommunikatsiooniminister 5. märtsil 2008.a. Vastav ametlik teade ilmus Ametlikes<br />
Teadaannetes 5. märtsil 2008.a.<br />
(http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=816127).<br />
ENMAK on energiasektori arengut suunav riiklik kava lähema kümnekonna aasta<br />
perspektiivis. ENMAKis lõimitakse elektrimajanduse, põlevkivi kasutamise, biomassi<br />
ja bioenergia valdkonna ning transpordikütuste kasutamise arengukavades, aga ka<br />
teistes arengukavades (nt energiasäästu sihtprogrammis jt) toodud eesmärgid ühtseteks<br />
energiamajanduse riiklikeks eesmärkideks. Energiamajandusena peetakse silmas<br />
energiaressursside, sh elektri- ja soojusenergia ning vedelkütuste tootmist, tarbimist,<br />
importi ja eksporti, samuti energia ülekandeliine (võrke) ning kõigi nimetatud tegevuste<br />
korraldust.<br />
Energiamajanduse arengukavas esitatud eesmärgid ja tegevussuunad on aluseks<br />
riigieelarve vahendite iga-aastasel planeerimisel, energeetikaalase seadusandluse<br />
kujundamisel ning riigiosalusega energiaettevõtete tegevuse suunamisel. Samuti on<br />
ENMAK aluseks Euroopa Liidu struktuurifondide toetussummade taotlemisel ja<br />
kasutamisel nii majandus- ja kommunikatsiooni- kui keskkonnaministeeriumi haldusala<br />
valdkondades, näiteks energeetika, emissioonide, heitmekaubanduse ja jäätmekäitluse<br />
valdkonnas.<br />
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (<strong>KSH</strong>) <strong>aruanne</strong> (edaspidi <strong>aruanne</strong>) on<br />
koostatud 7.mail 2008.a. keskkonnaministri poolt heakskiidetud <strong>KSH</strong> programmi alusel<br />
(Lisa 21.1.).<br />
Aruande koostamise aluseks on ENMAKi tööversioon (6) (seisuga juuni 2008), mille<br />
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis hindajatele üle 11. juulil 2008.a.<br />
Üksnes ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma poolt arengukava täiendamiseks tehtud ettepanekute<br />
arvestamist arengukavas võrreldi ENMAKi tööversiooniga (7) (seisuga september<br />
2008), mille majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis hindajatele üle 2.<br />
oktoobril 2008.a. Muus osas võeti <strong>KSH</strong> aruande koostamisel aluseks tööversioon (6).<br />
Jaanuaris 2009 võrdles ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm täiendavalt ENMAK eelnõud<br />
(seisuga 11.12.2008) ENMAK tööversiooniga 7. Vastavad tulemused on toodud<br />
peatükis 21.10.3.<br />
Käesoleva aruande koostas <strong>KSH</strong> ekspertrühm järgmises koosseisus ja rollidega:<br />
Tiit Kallaste (töörühma liige; <strong>KSH</strong> metoodika koostamises osalemine, ENMAK<br />
meetmete, elektri-, soojatootmise ja biokütuste stsenaariumite keskkonnamõju<br />
kvalitatiivne hindamine, EL kliima- ja energiapoliitika analüüs, <strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamises osalemine),<br />
15
Enn Kareda (töörühma liige; elektristsenaariumite tehnoloogiapõhiste väliskulude<br />
modelleerimine ja omavaheline võrdlemine mudeli EcoSenseWeb abil),<br />
Reeli Kuhi-Thalfeldt (töörühma liige; elektri- ja soojatootmise stsenaariumitega<br />
kaasnevate keskkonnamõjude pikaajaline prognoosimine mudeli LEAP abil),<br />
Anton Laur (töörühma liige; <strong>KSH</strong> metoodika koostamine, põlevkivi-, soojatootmise<br />
ning biokütuste stsenaariumide püstitamine ning nende keskkonnamõju kvalitatiivne<br />
hindamine, <strong>KSH</strong> aruande koostamises osalemine),<br />
Tea Nõmmann (töörühma liige; <strong>KSH</strong> metoodika koostamises osalemine,<br />
majandusmõju peatüki koostamine ja <strong>KSH</strong> aruande koostamises osalemine).<br />
Kaja Peterson (töörühma juht; <strong>KSH</strong> metoodika koostamine, põlevkivi-, soojatootmise<br />
ning biokütuste stsenaariumide püstitamine ja nende keskkonnamõju kvalitatiivne<br />
hindamine, <strong>KSH</strong> aruande koostamine ja töörühma juhtimine).<br />
Mudeli LEAP kasutamist nõustas Dr Charlie Heaps, Stockholmi Keskkonnainstituudi<br />
Bostoni keskuse direktor.<br />
Käesolev <strong>aruanne</strong> koosneb kahest osast. Esimeses osas käsitletatakse energiamajanduse<br />
keskkonnamõju, so mõju looduskeskkonnale, majandusele ja inimesele. Teises osas<br />
antakse hinnang ENMAKi rakendamisega kaasnevale võimalikule keskkonnamõjule,<br />
sh Natura 2000 võrgustiku aladele, ning esitatakse kaalutlused võimaliku riigipiiriülese<br />
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Samuti esitatakse aruandes ettepanekud<br />
ENMAKi täpsustamiseks ning seire korraldamiseks.<br />
Käesolev aruande eelnõu esitatud arengukava koostajale keskkonnaministeeriumi<br />
poolseks järelevalve teostamiseks.<br />
16
4 ENMAK eesmärgid ja vajadus<br />
<strong>Eesti</strong> energiamajanduse arengukava aastani 2020 eesmärk on”.. siduda omavahel<br />
valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani<br />
2020” (ENMAK vers 6 lk 4). Energiamajandus on majandusharudest, mille arengut<br />
säästva arengu seaduse [2, 3] kohaselt suunatakse riigi algatatud arengukava alusel<br />
(§12, lg 1) ning arengukava peab sisaldama loodusvarade kasutamise ja<br />
keskkonnaseisundi prognoosi (§12, lg 5).<br />
Vastavalt ENMAKile (vers 6, lk 28) on <strong>Eesti</strong> energiasektori visioon “Tõhus ja<br />
innovaatiline energiasektor toetab <strong>Eesti</strong> säästvat ja tasakaalustatud arengut”, ja<br />
missioon tagada <strong>Eesti</strong>s pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga<br />
energiavarustus ning säästlik energiakasutus.<br />
Põhieesmärgi saavutamine lähtub järgmistest põhimõtetest:<br />
1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist,<br />
toetades muuhulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei<br />
ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada<br />
mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke, ning hoida<br />
mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve.<br />
2. Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust<br />
energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse mõistlikult taastuvate<br />
energiaallikate ning koostootmise osakaalu energiabilansis. Osaletakse fossiilkütuste<br />
põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate väljatöötamisel. Säästliku energiavarustuse<br />
arendamisel suurendatakse avalikkuse teadlikkust võimalikest lahendustest ja<br />
innovaatilistest tehnoloogiatest ning aidatakse kaasa uute lahenduste rakendamisele.<br />
3. Põhjendatud hinnaga energiavarustuse eesmärgil arendatakse regulatsioone, mis<br />
väldiksid turumoonutusi ning turupositsiooni kuritarvitamist energiaettevõtjate poolt.<br />
Samas peab energiakandjate hind andma suuniseid mõistlike energiasäästu<br />
investeeringute tegemiseks.<br />
Energiatoodete ja oskusteabe ekspordile suunatud tegevused peavad lähtuma <strong>Eesti</strong><br />
elanike huvidest ning tootma võimalikult suurt lisandväärtust <strong>Eesti</strong> riigile.<br />
17
5 <strong>KSH</strong> objekt ja ulatus<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> objekt on strateegilise planeerimisdokumendi 1 “Energiamajanduse<br />
riikliku arengukava aastani 2020” (ENMAK) eelnõu seisuga 11.12.2008. Kuivõrd<br />
samaaegselt ENMAKi koostamisega toimus elektrimajanduse arengukava (ELMAK) ja<br />
selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis ENMAKi <strong>KSH</strong> töörühm on<br />
arvestanud elektrimajanduse keskkonnamõju puhul energiamajanduses<br />
elektrimajanduse arengukava (ELMAK) <strong>KSH</strong> tulemustega, mis said ENMAKi <strong>KSH</strong><br />
töörühmale kättesaadavaks 04.08.2008.<br />
<strong>KSH</strong> ulatus on kogu <strong>Eesti</strong> Vabariigi territoorium. Vastavalt keskkonnaministri kirjale<br />
(07.05.2008, nr 13-3-1/21659-2) esitatakse <strong>KSH</strong> aruandes kaalutlus riigipiiriülese<br />
keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta, kui <strong>KSH</strong> käigus on ilmnenud, et<br />
kõnealuse arengukava elluviimisega võib kaasneda oluline mõju teise riigi<br />
keskkonnale.<br />
Samuti esitatakse <strong>KSH</strong> aruandes hinnang ENMAKi rakendamisega kaasnevale mõjule<br />
üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 aladele vastavalt KeHJSe §-le 33.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes esitab ekspertrühm kaalutlused sobivaima stsenaariumi<br />
valikuks elektri- ja soojuse tootmiseks ning biokütuste tarbimiseks, toob esile<br />
vajakajäämised otsustamiseks ja teeb ettepanekud arengukava täpsustamiseks.<br />
6 <strong>KSH</strong> metoodika<br />
6.1 <strong>KSH</strong> eesmärgid<br />
Strateegilise planeerimisdokumendi “Energiamajanduse riikliku arengukava aastani<br />
2020” keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid on:<br />
• Lõimida keskkonnaküsimused riiklikku energiapoliitikasse;<br />
• Hinnata ENMAKis püstitatud eesmärkide vastavust <strong>Eesti</strong> ja rahvusvahelistele<br />
keskkonnaeesmärkidele ja vajadusel teha ettepanek eesmärkide täpsustamiseks<br />
või uute eesmärkide seadmiseks;<br />
• Määratleda ja hinnata ENMAKi rakendamisega eeldatavalt kaasnevat<br />
keskkonnamõju, sh piiriülest mõju, sotsiaalset mõju ja mõju Natura 2000<br />
võrgustiku sidususele, ning anda soovitusi negatiivse keskkonnamõju<br />
vähendamiseks;<br />
• Anda ENMAKi koostajale soovitusi ENMAKi meetmete kooskõlla viimiseks<br />
püstitatud keskkonnaeesmärkidega ning seeläbi ennetada ja vähendada<br />
energiasektori negatiivset keskkonnamõju;<br />
• Hinnata ENMAKi keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete ja majanduslike<br />
1<br />
KeHJSe §31 tähenduses on “strateegiline planeerimisdokument” “…strateegiline arengukava<br />
riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148)<br />
tähenduses”<br />
18
eesmärkide ja kavandatud keskkonnamõju leevendavate meetmete omavahelist<br />
kooskõla;<br />
• Teha ettepanekud ENMAKi rakendamisega kaasneva võimaliku<br />
keskkonnakahju ära hoidmiseks ja leevendamiseks ning sotsiaalse turvalisuse<br />
tagamiseks;<br />
• Tutvustada ENMAKi <strong>KSH</strong> vahe- ja lõpptulemusi huvipooltele ning saada neilt<br />
tagasisidet, mida omakorda arvestada <strong>KSH</strong> programmi ja aruande koostamisel.<br />
6.2. Keskkonnamõju kriteeriumid ja keskkonnamõju ulatus<br />
Vastavalt KeHJS-e §-i 33 lõikele 5 tuleb keskkonnamõju strateegilisel hindamisel<br />
arvesse võtta strateegilise planeerimisdokumendiga mõjutatavat ala ja selle<br />
elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:<br />
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja<br />
piiriülene mõju;<br />
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;<br />
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav<br />
elanikkond;<br />
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,<br />
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;<br />
5) mõju kaitsealadele.<br />
Keskkonnamõju kvalitatiivseks hindamiseks pakuti heakskiidetud ENMAKi <strong>KSH</strong><br />
programmis välja 28 kriteeriumi, mida <strong>KSH</strong> aruande koostamise käigus täpsustati<br />
(Tabel 1). Täpsustused olid vajalikud seetõttu, et algselt pakutud kahes kriteeriumis oli<br />
mõju suund olemas juba kriteeriumi nimetuses ja seetõttu erinesid mõlemad<br />
kriteeriumid teistest kriteeriumidest, mis on oma olemuselt neutraalsed ja mille suunda<br />
hinnatakse hindepallidega. Samuti osutusid kriteeriumid 14 ja 27 sisult sarnasteks,<br />
mistõttu viimasest loobuti. Ühtekokku kasutati keskkonnamõju kvalitatiivsel<br />
hindamisel 27 mõjukriteeriumi. Võrdluseks – ELMAK <strong>KSH</strong>s kasutati 22<br />
mõjukriteeriumi, mille kirjeldused on eraldi toodud tabelis 8 ja lisas 6 [4].<br />
Tabel 1. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid ja nende selgitus<br />
<strong>KSH</strong> programmis pakutud<br />
keskkonnamõju hindamiskriteeriumid<br />
I Pidev energiavarustus<br />
1. Energiakandja toormega<br />
varustuskindlus tavaolukorras<br />
2. Energiakandjatoormega<br />
varustuskindlus eriolukorra<br />
puhul<br />
3. Energia tippkoormuse<br />
tasakaalustamise/kompenseerim<br />
ise tase<br />
<strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamise käigus<br />
täpsustatud<br />
kriteeriumid<br />
Kriteeriumide selgitus<br />
muutumine (suureneb/väheneb,<br />
halveneb/paraneb)<br />
1. energiakandja toore: põlevkivi,<br />
maagaas, tuumakütus, tuul,<br />
biogaas, põlevkivigaas, turvas<br />
2. eriolukord: tehniline<br />
rike, energiakandja toorme<br />
füüsiline kättesaamatus, sh<br />
poliitiline põhjus<br />
3. eelkõige oluline tegur tuuleenergia<br />
puhul, mis vajab gaasiturbiinide<br />
kompenseerivat võimsust<br />
II Säästlikum energiavarustus ja -tarbimine<br />
4. CO 2 emissiooni tase 4. suureneb või väheneb<br />
5. SO 2 jt õhu saastainete<br />
emissiooni tase<br />
5. suureneb või väheneb<br />
19
<strong>KSH</strong> programmis pakutud<br />
keskkonnamõju hindamiskriteeriumid<br />
<strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamise käigus<br />
täpsustatud<br />
kriteeriumid<br />
Kriteeriumide selgitus<br />
muutumine (suureneb/väheneb,<br />
halveneb/paraneb)<br />
6. Maaressursi kahjustamine 6.Uus sõnastus:<br />
“maaressurss”<br />
territooriumi vajadus,<br />
maasihtotstarbe muutumine<br />
7. Veeressursi vajadus 7. vee tarbimine, maht<br />
8. Veekvaliteedi kahjustamine 8. Uus sõnastus:<br />
“veekvaliteet”<br />
vee ökoloogiline ja keemiline<br />
seisundi muutumine<br />
9. Jäätmete käitlemise, sh<br />
töötlemine ja ladestamine<br />
9. jäätmete maht ja iseloom<br />
(tavajäätmed, ohtlikud jäätmed)<br />
prügila maht ja vajadus; ohtlike<br />
jäätmete prügila vajadus<br />
10. (Kohalike) elanike elukvaliteet 10. vajadus kolida ära, põllumaa ja -<br />
mullaviljakuse muutumine;<br />
sotsiaalinfrastruktuuri (kool,<br />
lasteaed, jms) muutumine<br />
11. Riskid inimese tervisele ja<br />
looduskeskkonnale<br />
11. hingamisteede haiguste<br />
dünaamika; kiirgushaiguse<br />
dünaamika; õhukvaliteedi,<br />
veerežiimi ja valgusrežiimi<br />
muutumine<br />
12. Natura 2000 võrgustiku sidusus 12. ala(de) füüsilise ja funktsionaalse<br />
toimimise muutumine;<br />
elupaigatüüpide ja liigi elupaikade<br />
soodsa seisundi muutumine<br />
13. Piiranguid regionaalsele<br />
arengule<br />
13. kvaliteetse joogivee olemasolu;<br />
kvaliteetse õhu olemasolu,<br />
terviseriskid, tööjõu olemasolu<br />
jms apsektid, mis mõjutavad<br />
piirkondlikku(kohalikku) arengut<br />
14. Toodete ja teenuste<br />
14. Sama mis suureneb või väheneb<br />
energiamahukus<br />
kriteerium 27<br />
15. Riigipiiriülene keskkonnamõju 15. kahe või enamat riiki, sh nende<br />
keskkonda mõjutav tegevus<br />
16. Transpordiga seotud riskid 16. toorme transpordiga seotud<br />
keskkonnamõju (tolm, müra,<br />
kiirgus) ja riskid tervisele<br />
III Põhjendatud hinnaga energiavarustus tarbijatele<br />
17. Omahind võrreldes 2007. 17. suureneb või väheneb<br />
aastaga<br />
18. Väliskulud 18. suurenevad või vähenevad<br />
19. Energia tarbijahind 19. suureneb või väheneb<br />
20. Toiduhind 20. suureneb või väheneb<br />
21. Sõltuvus importenergia hinnast 21. suureneb või väheneb<br />
22. Energiahinna prognoositavus 22. näitab, kuivõrd saab <strong>Eesti</strong>/EL<br />
mõjutada regulatiivsete<br />
meetmetega (politiilise otsusega)<br />
hinda; paraneb/halveneb<br />
23. Hinna stabiilsus 23. suureneb või väheneb<br />
24. Riigi majanduse<br />
24. paraneb/halveneb<br />
konkurentsivõime<br />
IV Energiatõhusus ja energiasääst<br />
25. Tehnoloogiline energiatõhusus 25. paraneb/halveneb<br />
26. Ehitiste energiatõhusus 26. paraneb/halveneb<br />
27. Toodete ja teenuste Loobuti sisulise -<br />
energiatõhusus<br />
sarnasuse tõttu<br />
kriteeriumiga 14<br />
28. Energiatarbimine 27. suureneb või väheneb<br />
20
Hindamisel kasutati järgmist skaalat:<br />
Tabel 2. Hindamise skaala<br />
+3 oluline positiivne mõju<br />
+2 keskmine positiivne mõju<br />
+1 vähene positiivne mõju<br />
0 neutraalne mõju, ehk mõju puudub<br />
-1 vähene negatiivne mõju<br />
-2 keskmine negatiivne mõju<br />
-3 oluline negatiivne mõju<br />
? mõju ebaselge<br />
ENMAKi meetmekava, elektri- ja soojatootmise stsenaariumite keskkonnamõju<br />
hindamisel kasutatud 27 kriteeriumi võiks tinglikult jagada looduskeskkonnamõju-,<br />
sotsiaal – ja majandusmõju kriteeriumideks (Tabel 3).<br />
Tabel 3. Mõjukriteeriumide jagunemine looduskeskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju<br />
kriteeriumideks<br />
Looduskeskkonnamõju kriteeriumid<br />
1. 4.* CO 2 emissiooni tase<br />
2. 5. SO 2 jt õhu saastainete emissiooni tase<br />
3. 6. Maaressurss<br />
4. 7. Veeressursi vajadus<br />
5. 8. Veekvaliteet<br />
6. 9. Jäätmete käitlemine, sh töötlemine ja ladestamine<br />
7. 12. Natura 2000 võrgustiku sidusus<br />
8. 15. Riigipiiriülene keskkonnamõju<br />
9. 18. Väliskulud<br />
Sotsiaalmõju kriteeriumid<br />
10. 16. Transpordiga seotud riskid inimesele ja keskkonnale<br />
11. 13. Piiranguid regionaalsele arengule<br />
12. 10. (Kohalike) elanike elukvaliteet<br />
13. 11. Riskid inimese tervisele ja looduskeskkonnale<br />
14. 20. Toiduhind<br />
15. 19. Energia tarbijahind<br />
Majandusmõju kriteeriumid<br />
16. 1. Energiakandja toormega varustuskindlus tavaolukorras<br />
17. 2. Energiakandjatoormega varustuskindlus eriolukorra puhul<br />
18. 3. Energia tippkoormuse tasakaalustamise/kompenseerimise tase<br />
19. 21. Sõltuvus importenergia hinnast<br />
20. 22. Energiahinna prognoositavus<br />
21. 23. Hinna stabiilsus<br />
22. 17. Omahind võrreldes 2007. aastaga<br />
23. 24. Riigi majanduse konkurentsivõime<br />
24. 14. Toodete ja teenuste energiamahukus<br />
25. 25. Tehnoloogiline energiatõhusus<br />
26. 26. Ehitiste energiatõhusus<br />
27. 27. Energiatarbimine<br />
* algne järjestus, vt Tabel 1<br />
21
Lisaks andsid kolm <strong>KSH</strong> töörühma liiget (hindajat) oma eksperthinnangu ENMAKis<br />
püstitatud eesmärkide ja kavandatud meetmete rakendamisega, elektri ja soojatootmise<br />
ning biodiisli osakaalu suurendamise stsenaariumitega kaasneva võimaliku<br />
keskkonnamõju kohta. Hindamistulemused on esitatud peatükkides 9 kuni 13.<br />
Kuivõrd käesoleva arengukava mõjualaks on kogu <strong>Eesti</strong> territoorium, siis on ka <strong>KSH</strong>-s<br />
võetud arengukava keskkonnamõjualaks <strong>Eesti</strong> territoorium. Peatükis 15 esitatakse<br />
kaalutlused võimalike piiriüleste keskkonnamõjude kohta.<br />
6.3 Hindamise aluseks võetud keskkonnaeesmärgid<br />
Arengukava eesmärkide kooskõla hindamisel keskkonnapoliitika eesmärkidega võeti<br />
aluseks järgmised dokumendid ning neis püstitatud energia ja kliimaga seotud<br />
eesmärgid:<br />
1. <strong>Säästva</strong> arengu seadus [2], mille kohaselt on “Looduskeskkonna ja loodusvarade<br />
säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse<br />
arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku<br />
mitmekesisust säilitades” (§ 2).<br />
2. Keskkonnastrateegias aastani 2030 [5] neljas valdkonnas püstitatud eesmärgid<br />
ning kliimamuutuste ja õhukvaliteedi valdkonnas kavandatud meetmed:<br />
1) Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine<br />
1.1. Eesmärk: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on<br />
vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.<br />
1.2. Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille<br />
seisund juba on hea või väga hea.<br />
1.3. Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning<br />
maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.<br />
1.4. Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste<br />
tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a).<br />
1.5. Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida<br />
kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.<br />
1.6. Eesmärk: Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.<br />
1.7. Eesmärk: Keskkonnasõbralik mulla kasutamine<br />
1.8. Eesmärk: Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine<br />
2) Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine<br />
2.1. Eesmärk: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine<br />
2.2. Eesmärk: Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste<br />
olemasolu tagamine.<br />
3) Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet<br />
3.1. Eesmärk: Toota elektrit mahus, mis rahuldab <strong>Eesti</strong> tarbimisvajadust, ning arendada<br />
mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega<br />
jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.<br />
Meetmed (tegevussuunad):<br />
• Olemasolevate energeetiliste ressursside kasutatavuse hindamine ja kasutamise pikaajaliste kavade<br />
koostamine.<br />
• Välisõhu kaitse õigusaktide väljatöötamine ja täiendamine ning välisõhu seiresüsteemi arendamine<br />
(eeldusel, et eelnevalt on saadud kooskõlastus Justiitsministeeriumilt eelnõu väljatöötamise kavatsusele).<br />
• Uute energiatootmisviiside alase teadus- ja arendustöö ning pilootprojektide toetamine.<br />
• Olemasoleva tootmisbaasi moderniseerimine keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks.<br />
• Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine.<br />
22
3.2. Eesmärk: Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste<br />
rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.<br />
Meetmed (tegevussuunad):<br />
• Regulatsioonide ning toetusskeemide väljatöötamine ja rakendamine energiasäästu<br />
arendamiseks ja energia tarbimise suunamiseks sh arendamine vastavalt EL õigusaktidele<br />
(kodumajapidamisseadmete energiamärgistuse direktiivid, energiat tarbivate toodete ökodisaini<br />
raamdirektiiv [2005/32/EÜ], energiateenuste direktiiv [2006/32/EÜ], hoonete energiatõhususe direktiiv<br />
[2002/91/EÜ] jms).<br />
• Energiasüsteemide optimeerimise alase teadus- ja arendustöö ning pilootprojektide toetamine.<br />
• Energiasüsteemide uuendamine elektri- ja soojakadude vähendamiseks.<br />
• Energiasäästu alase teadlikkuse tõstmine.<br />
• Energiasäästu integreerimine teistesse sektoritesse sh hetkel kehtivate riigipoolsete toetuste väljastamise<br />
aluseks olevate õigusaktide mõju analüüs.<br />
3.3. Eesmärk: Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad<br />
tehisained.<br />
Meetmed (tegevussuunad):<br />
• Osoonikihti kahandavate ainete keskkonnaohutu kogumine, hoidmine ja taasväärtustamine.<br />
• Osoonikihti kahandavate ainetega tegeleva personali kvalifikatsiooni tõstmine.<br />
• Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate süsteemide ja seadmete järelevalve.<br />
• Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise plaani ajakohastamine.<br />
3.4. Eesmärk: Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu<br />
kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav<br />
asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).<br />
4) Keskkond, tervis ja elukvaliteet<br />
4.1. Eesmärk: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond.<br />
4.2. Eesmärk: Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum.<br />
4.3. Eesmärk: Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu.<br />
4.4. Eesmärk: Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.<br />
4.5. Eesmärk: Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.<br />
4.6. Eesmärk: Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.<br />
3. Riigikogu poolt 21.oktoobril 2008 vastu võetud põlevkivi kasutamise riiklikus<br />
arengukavas 2008-2015 [6] püstitatakse 3 olulist (strateegilist) eesmärki, sealhulgas<br />
üks otseselt keskkonnakaitsega seotud eesmärk:<br />
4.1. Tagada <strong>Eesti</strong> varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada <strong>Eesti</strong> energeetiline sõltumatus<br />
4.2. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine<br />
4.3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine:<br />
4.Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril 2008 vastu võetud majanduskasvu ja tööhõive<br />
kavas 2008-2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks [7] on valdkonnas<br />
“Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond” esitatud eesmärk 7: “Energia<br />
varustuskindluse tagamine ja konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku energeetika<br />
arendamine”, mille saavutamiseks nähakse ette kolm sihtväärtust:<br />
4.1. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises aastaks 2011 vähemalt 19.8% (17,5%<br />
2006.a.)<br />
4.2. Energiasõltuvuse määr (energia netoimport jagatuna energia kogutabimisega) vähemalt<br />
2005.a. tase (33,9%)<br />
4.3. Kvoodikaubanduse alla käiv CO 2 emissioon aastas miljon tonni (maht selgub pärast<br />
Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud lahendust või Euroopa Esimes Astme Kohtu lahendit).<br />
5.Euroopa Liidu tasandil lähtutakse Euroopa Liidus säästva arengu, kliima- ja<br />
energiapoliitikast, ja looduskaitse poliitikast.<br />
5.1.Euroopa Liidu kliimapoliitika aluseks on juhindumine Kyoto protokolliga seatud<br />
ülesannetest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 8% võrra Kyoto<br />
esimese kohustusperioodi jooksul, st aastatel 2008-2012.<br />
23
5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ sätestab lubatud<br />
heitkogustega kauplemise süsteemi ja muudab nõukogu direktiivi 96/61/EÜ. Selle<br />
direktiivi alusel alustati laienenud Euroopa Liidus alates 2005.a jaanuarist<br />
kvoodikaubandust.<br />
5.3.Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutuselevõtmine ja energiasääst on olnud<br />
EL üks prioriteete. Nende projektide poolt kasvuhoonegaaside heite vähendamise<br />
arvessevõtmiseks heitmekaubanduses muudeti ülalmainitud direktiivi uue<br />
direktiiviga 2004/101/EÜ, mida on hakatud kutsuma Sidusdirektiiviks. Viimane<br />
sätestab tingimused Kyoto protokolli rakendamise raames tehtavate projektipõhiste<br />
kasvuhoonegaaside heitmete topeltarvestuse vältimiseks.<br />
5.4.Taastuvate energiaallikate laialdasema kasutuselevõtmise edendamiseks<br />
täiendatakse direktiivi 2001/77/EÜ, mis sätestab “rohelise elektri” tarbimise määrad<br />
2010-ks aastaks, 23.01.2008 ettepanekuga taastuvate energiaallikate edasiseks<br />
stimuleerimiseks. See ettepanek põhineb omakorda EK 2007.a. Taastuvenergia<br />
teekardil (The Renewable Energy Road Map (COM(2006) 848 final), milles<br />
seatakse 20% taastuvate energiaallikate lõpptarbimises kasutamise sihtarv aastaks<br />
2020 ja 10% sihtarv bensiini ja diiselkütuse kasutamisle transpordis.<br />
5.5. Euroopa Liidu <strong>Säästva</strong> Arengu Strateegia, mida uuendati 2006.a juunis, toob<br />
esimese peamise eesmärgina esile keskkonnakaitse. Selles märgitakse, et<br />
eesmärgiks on “Kaitsta elu jätkumise võimalikkust Maal kogu selle<br />
mitmekesisuses, austada Maa loodusvarade piiratust ning tagada kõrgetasemeline<br />
keskkonnakaitse ja keskkonnakvaliteedi parandamine. Hoida ära ja vähendada<br />
keskkonna saastamist ning edendada säästvat tarbimist ja tootmist, et kaotada seos<br />
majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel.”<br />
Hinnangu andmiseks analüüsiti ENMAKis püstitatud eesmärkide kooskõla nii <strong>Eesti</strong> kui<br />
Euroopa Liidu vastavate keskkonna- ja energiaalaste kohustustega (ptk. 8).<br />
6.4. Alternatiivsete stsenaariumite püstitamine<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid kasutasid ENMAK <strong>KSH</strong> aruande koostamise käigus elektritootmise,<br />
soojatootmise ja transpordi vedelkütuste tarbimise valdkonnas järgmisi stsenaariume<br />
ehk alternatiivseid lahendusi.<br />
6.4.1. Elektritootmise stsenaariumid<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid võtsid elektritootmise stsenaariumite püstitamisel aluseks ELMAKis<br />
esitatud stsenaariumid (A, B, C, C2, D) [8] ja ELMAKi <strong>KSH</strong>s [4] täiendavaltesitatud 0-<br />
stsenaariumi (Tabel 4).<br />
24
Tabel 4. ENMAKis ja ELMAKi <strong>KSH</strong>s kasutatud elektritootmise stsenaariumid ja nende<br />
parameetrid<br />
ELMAK<br />
<strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
tähis/<br />
ENMAK<br />
<strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
nr<br />
Põlevkivist<br />
toodetud elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus<br />
(sh koostootmine),<br />
MW<br />
Tuulest<br />
toodetud elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
Gaasiturbiinjaamades<br />
toodetud elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
Tuumakütusest<br />
toodetud elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
Koostootmisjaamades<br />
toodetud elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus, 1<br />
MW<br />
Summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
0 0 2150 50 0 0 250 2450<br />
A 6 400 250 100 1200 200 2150<br />
B 4 400 1200 1200 0 200 3000<br />
C 2 800 400 400 400 200 2200<br />
C2 3 800 2 400 400 400 200 2200<br />
D 1 1200 400 400 0 200 2200<br />
1- sh Iru SEJ-s maagaasi baasil (2007. a 165 MW)<br />
2 – 800MW koosneb 400MW põlevkivist ja 400MW kivisöest toodetud elektrist<br />
Nn baasstsenaariumid on kirjeldatud ELMAKi tööversioonis (6) (juuni 2008)[9] ja<br />
vastavas <strong>KSH</strong> aruandes. Baastsenaariumitele lisati ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma poolt 3<br />
stsenaariumi (stsenaariumid 5, 7 ja 8) (Tabel 5). Lisastsenaariumite püstitamise vajadus<br />
tulenes sellest, st ELMAKi tööversioonis 6 püstitatud stsenaariumid ei arvestanud<br />
põlevkivi kaevandamise aastast mahtu ega proportsioone kaevandatud põlevkivi<br />
kasutamisel elektri ja õli tootmiseks. Seega nimetatakse ENMAK <strong>KSH</strong>s püstitatud<br />
elektristsenaariume põlevkivistsenaariumiteks.<br />
(Lisa)stsenaariumi 5 puhul on eelduseks võetud olukord, kui põlevkivi kaevandmise<br />
maht jääb 15 ja 20 miljoni tonni vahele aastas, kuid seejuures jaguneb põlevikivi<br />
kasutamine elektri ja õli tootmise vahel proportsiooniga 60:40 elektritootmise kasuks 2 .<br />
Antud stsenaariumi puhul toodetakse <strong>Eesti</strong>s elektrit põlevkivist ja taastuvenergia<br />
allikatest koos viimast kompenseeriva gaasitootmise võimsusega ligikaudu samaväärsel<br />
tasemel (50:50). Elektristsenaariumi mõttes nimetatakse seda lisastsenaariumi aruandes<br />
ka E-stsenaariumiks.<br />
(Lisa)stsenaariumi 7 puhul eeldatakse, et põlevkivi kaevandamise mahtu vähendatakse<br />
tänase mahuga (ligi 20 miljoni tonni aastas) võrreldes ligi poole võrra (st 10-15 miljoni<br />
tonnini aastas). Seetõttu peab ka elektri tootmiseks vajamineva põlevkivi osakaal olema<br />
suurem (suhe 80:20 elektri kasuks, et katta elektrivajadus). (Lisa)stsenaariumi 8<br />
eeldused elektritootmisel on samad mis lisastsenaariumitel 5 (E) ja 8, kuid seda<br />
olukorras, kus põlevkivi kaevandamise mahtu suurendatakse võrreldes tänasega<br />
peaaegu poole võrra (st 25-30 miljonit tonni aastas). See võimaldab muuta<br />
proportsiooni põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmise vahel tugevasti õlitootmise<br />
kasuks, ehk vastavalt 40:60 alates 2010. aastast ja 30:70 pärast 2015. aastat (Tabel 5).<br />
Nii nagu baasstsenaariumite puhul, nii ka lisastsenaariumite puhul arvestati sellega, et<br />
tuulejaama(de) võimsust tuleb kompenseerida samaväärse võimsusega põlevkivi- või<br />
gaasielektrijaama(de)ga. Lisaks võeti vaatluse alla ka ELMAKi <strong>KSH</strong>s esile toodud nn<br />
0-stsenaarium, mis vastab praegusele olukorrale (vt tabel 3, lk 19 [4]). Alljärgnevalt on<br />
2 Lõplikud võimalikud proportsioonid põlevkivi kasutamisel elektri ja õli tootmiseks testiti LEAPmudeli<br />
abil eeldusel, et stsenaariumides ettenähtud elektri tootmisvõimsuse vajadus saaks kaetud<br />
esmajärjekorras.<br />
25
toodud ENMAK <strong>KSH</strong>s kasutatud elektritootmise stsenaariumid ja nende parameetrid<br />
(Tabel 5).<br />
Tabel 5. ENMAK <strong>KSH</strong>s kasutatud elektri- ja põlevkivistsenaariumid ning nende parameetrid<br />
ELMAK <strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
tähis/<br />
ENMAK <strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
nr<br />
Põlevkivist<br />
toodetud<br />
elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus<br />
(sh<br />
koostootmine),<br />
MW<br />
Tuulest<br />
toodetud<br />
elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõim<br />
sus, MW<br />
Gaasiturbiin<br />
-jaamades<br />
toodetud<br />
elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
Tuumakütusest<br />
toodetud<br />
elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
Koostootmisjaamades<br />
toodetud<br />
elektri<br />
summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
1<br />
MW<br />
Summaarne<br />
tootmisvõimsus,<br />
MW<br />
0 0 2150 50 0 0 250 2450<br />
A 6 400 250 100 1200 200 2150<br />
B 4 400 1200 1200 0 200 3000<br />
C 2 800 400 400 400 200 2200<br />
C2 3 800 2 400 400 400 200 2200<br />
D 1 1200 400 400 0 200 2200<br />
Puudub 5/E 900 500 700 0 200 2300<br />
Puudub 7/E 900 500 700 0 200 2300<br />
Puudub 8/E 900 500 700 0 200 2300<br />
1- sh Iru SEJ-s maagaasi baasil (2007. a 165 MW)<br />
2 – 800MW koosneb 400MW põlevkivist ja 400MW kivisöest toodetud elektrist<br />
Keskkonnamõju seisukohast on oluline, kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse, kui<br />
pikaks ajaks seda väärtuslikku maavara meil jätkub ja milleks seda kasutatakse (elektri,<br />
õli või põlevkivigaasi tootmiseks). Kõigil neil aspektidel on lühiajaline, pikajaline või<br />
kumuleeruv mõju keskkonnale, sh inimesele. Arvestades Riigikogu poolt 21.oktoobril<br />
2008 kinnitatud põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava [6] eesmärki hoida<br />
põlevkivi aastast tootmismahtu 20 miljoni tonni piires ning vähendada seda 15 miljoni<br />
tonnini aastaks 2015, lisas <strong>KSH</strong> töörühm vastavad eeldused (st kaevandatud põlevkivi<br />
kasutamise ligikaudsed proportsioonid elektritootmise ja õlitootmise vahel) igale<br />
stsenaariumile (Tabel 6). Aastal 2006 oli põlevkivi kaevandamise maht 14,095 miljonit<br />
tonni [6], mis tähendab, et põlevkivi arengukavaga ettenähtud maksimaalse aastase<br />
kaevandamismahu vähenemine oli juba toimunud.<br />
Tabel 6. Põlevkivi kasutamine elektri ja õli tootmiseks erinevates stsenaariumites (alates 2015.<br />
aastast)<br />
ELMAK <strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
tähis/<br />
ENMAK <strong>KSH</strong><br />
stsenaariumi<br />
nr (tähis)<br />
Põlevkivi<br />
kaevandamise<br />
aastane maht,<br />
milj tonni<br />
aastas,<br />
100%<br />
Põlevkivi<br />
kasutamine<br />
elektri<br />
tootmiseks,<br />
milj tonni<br />
aastas<br />
%<br />
kogumahust<br />
Põlevkivi<br />
kasutamine õli<br />
tootmiseks,<br />
milj tonni<br />
aastas<br />
%<br />
kogumahust<br />
0/0 15 12 80 3 20<br />
A/6 15 4,5 30 10,5 70<br />
B/4 15 4,5 30 10,5 70<br />
C/2 15 7,5 50 7,5 50<br />
C2/3 15 4,5 30 10,5 70<br />
D/1 15 10,5 70 4,5 30<br />
-/5 E 15 8-9 60 6-7 40<br />
-/7 E 10 8 80 2 20<br />
-/8 E 25 8 30 17 70<br />
26
Ülaltoodud tabelist nähtub, et kui aastal 2006 (0-stsenaarium) kasutati põlevkiviõli<br />
tootmiseks 20% kaevandatud põlevkivist, siis kõigi pakutud stsenaariumite, välja<br />
arvatud stsenaariumi -/7E puhul on võimalus põlevkiviõli tootmismahu oluliseks<br />
suurendamiseks. Põlevkiviõli tootmismahu suurendamine on võimalik siis, kui<br />
põlevkivi kaevandamise mahtu ei vähendata ja elektritootmiseks kulub vastavas<br />
stsenaariumis põlevkivi vähem. Samas omab ka õlitootmine suhteliselt suurt<br />
keskkonnakoormust (õhuemissioonid, jäätmete maht ja käitlemine).<br />
Põlevkivist elektritootmise osakaalu vähendamise eesmärk on piirata fossiilkütuste<br />
kasutamisega kaasnevaid heitmeid. Põlevkivi kui fossiilkütuste senise kasutamise<br />
mahtu korvatakse ühelt poolt energiakandjate ‘portfelli’ mitmekesistamisega ja teiselt<br />
poolt elektri impordiga. Üheks põlevkivi osatähtsuse vähendamise võimaluseks elektri<br />
tootmisel peetakse ka puidu biomassi (hakkepuidu) ja turba kasutamise suurendamist.<br />
ENMAKi <strong>KSH</strong> ekspertrühm on arvamusel, et puitkütuste ja turba kasutamine<br />
elektritootmiseks on otstarbekas kohalikul tasandil keskmise suurusega<br />
koostootmisjaamades – näiteks juba käivituvad Väo <strong>Tallinn</strong>a lähedal ja Luunja Tartu<br />
lähedal. Ekspertrühmale teadaolevalt on kavas analoogne koostootmisjaam rajada ka<br />
Pärnu. Puitkütuste ja turba kasutamine suuremates kondensatsioonjaamades on küsitav:<br />
ühelt poolt ei piisa <strong>Eesti</strong>s ülalnimetatud kolme koostootmisjaama vajadusi arvestades<br />
puidu ja turba ressurssi (silmas peab pidama, et varustatud saaksid ka neid kütuseid<br />
kasutavad katlamajad), teiselt poolt on nende kütuste koospõletamine suurtes seadmetes<br />
koos fossiilkütusega (näiteks põlevkiviga) ka tehnoloogiliselt ebaefektiivsem. Neid<br />
järeldusi kinnitavad <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>as läbiviidava EL 6. Raamprogrammi projekti<br />
COFITECK (biomassi ja fossiilkütuste koospõletamise tehnoloogiate arendamine ja<br />
biomassiga varustatuse edendamine) tulemused, sh ka projekti partnerriikide Poola ja<br />
Tšehhi kogemused. Tabelites 4 ja 5 kirjeldatud stsenaariumites sisaldub puitkütuste ja<br />
turba kasutamine koostootmisjaamade võimsuse hulgas (tõenäoliselt väheneb maagaasil<br />
töötava Iru SEJ võimsus Väo koostootmisjaama täisvõimsusel rakendumisel).<br />
6.4.2. Soojusetootmise stsenaariumid<br />
Lähtudes soojusetootmise viisidest ja energiakandjate iseloomust püstitati ENMAK<br />
<strong>KSH</strong> käigus 3 stsenaariumi. 0-stsenaarium ehk jätkub tänane olukord, mida võib<br />
nimetada ka “maagaasi stsenaariumiks”, kuivõrd 48% soojuse tootmisest põhineb<br />
maagaasil. Stsenaarium 1, mida võiks nimetada “põlevkiviõli ja -gaasi (ning maagaasi)<br />
stsenaariumiks”, kuivõrd antud stsenaariumi puhul suureneks lisaks maagaasist<br />
toodetava soojusele põlevkiviõlist ja –gaasist toodetava soojuse osakaal tänaselt 12%<br />
25%-le. Stsenaariumit 2 võiks nimetada “biomassi (ning maagaasi) stsenaariumiks”,<br />
kuivõrd selle stsenaariumi puhul oleks soojuse tootmises suurem osakaal puidul (22%)<br />
ja turbal (10%), millele lisandub jäätmete biolaguneva osa põletamisel saadav soojus<br />
(Tabel 7). Stsenaariumites 1 ja 2 toodi sisse uus soojuse tootmise võimalus:<br />
olmejäätmete põletamisest saadav soojus, kuivõrd vastavaprojekt on juba töös<br />
<strong>Tallinn</strong>as. Kõigi stsenaariumite puhul lähtuti olukorrast, et põlevkivi kaevandamise<br />
aastane maht jääb 15-20 miljoni tonni piiresse. Sellist stsenaariumide püstitamist ei<br />
tinginud olemasoleva olukorra negatiivne mõju looduskeskkonnale, sest teatavasti on<br />
maagaas üsna loodussõbralik puhas kütus. Küll aga on viimastel aastatel maagaasi osas<br />
üleskerkinud julgeoleku (varustuskindluse) ja majanduslikud (hinna) riskid. Vastavalt<br />
<strong>KSH</strong> eesmärkidele ja ülesannetele tuleb neid riske arvestada. Osa riske on seotud nii<br />
27
<strong>Eesti</strong> kui ka laiemalt ELi ja NATO suhete halvenemisega Venemaaga, kes on <strong>Eesti</strong>le<br />
ainuke maagaasi tarnija ning võib seda asjaolu kasutada poliitilistel eesmärkidel. Teine<br />
riskikategooria on seotud maagaasi järsu hinnatõusuga (teisiti öeldes ka hinna<br />
ebastabiilsuse suurenemisega), millel on tugev negatiivne sotsiaal-majanduslik mõju.<br />
Tabel 7. ENMAK <strong>KSH</strong>s käsitletud soojuse tootmise stsenaariumid<br />
Eeldused<br />
0 –Stsenaarium Stsenaarium 1 Stsenaarium 2<br />
Soojuse<br />
tootmine<br />
GWh<br />
% kogu<br />
soojuse<br />
tootmisest<br />
Soojuse<br />
tootmine<br />
GWh<br />
% kogu<br />
soojuse<br />
tootmisest<br />
Soojuse<br />
tootmine<br />
GWh<br />
% kogu<br />
soojuse<br />
tootmisest<br />
1. Põlevkivist 1344 13 1550 15 826 8<br />
soojuse tootmise<br />
osakaal<br />
2. Põlevkiviõlist 723 7 2067 20 517 5<br />
soojuse tootmise<br />
osakaal<br />
3. Põlevkivigaasist 517 5 517 5 517 5<br />
soojuse tootmise<br />
osakaal<br />
4. Puidust soojuse 1655 16 1550 15 2273 22<br />
tootmise osakaal<br />
5. Olmejäätmete 0 0 517 5 1034 10<br />
põletamisest<br />
saadava soojuse<br />
osakaal<br />
6. Maagaasi<br />
4960 48 2583 25 3100 30<br />
põletamisest<br />
saadava soojuse<br />
osakaal<br />
7. Turba<br />
413 4 517 5 1034 10<br />
põletamisest<br />
saadava soojuse<br />
osakaal<br />
8. Muu 723 7 1034 10 1034 10<br />
Kokku: 10335 100 10335 100 10335 100<br />
6.4.3. Biokütuste transpordis tarbimise stsenaariumid<br />
Transpordi vedelkütuste tarbimise stsenaariumite püstitamisel lähtuti EL sihteesmärgist<br />
tõsta biokütuste osakaalu mootorikütuste tarbimises. <strong>Eesti</strong>l on võetud kohustus<br />
suurendada biokütuste osakaalu mootorikütuste tarbimsies 5,75%-ni aastaks 2010.<br />
Keskkonnamõju seisukohast omab tähtsust asjaolu, kas biodiisli tootmiseks vajalik<br />
tooraine, eelkõige rapsiõli, impordikse või kasvatatakse kohapeal. Seetõttu varieeriti<br />
stsenaariumite püstitamisel kolme eeldust: 1) kas biodiisel imporditakse, 2) kas<br />
biodiislit toodetakse kohapeal importtoorainest või 3) biodiislit toodetakse <strong>Eesti</strong>s<br />
toodetud toorainest. ENMAK <strong>KSH</strong> töörühm püstitas 4 stsenaariumi: 0-stsenaarium ehk<br />
jätkub tänane olukord, kus biodiisli osakaal <strong>Eesti</strong>s tarbitavatest mootorikütustes<br />
moodustab alla 1 % ja tarbitav biodiisel imporditakse; stsenaariumite 1 ja 2 puhul<br />
saavutatakse sihtaastaks 2010 biodiisli 5,75%-line osakaal mootorikütuste tarbimisest<br />
transpordis sel viisil, et suurendatakse <strong>Eesti</strong> toodetud biodiisli kasutamist vastavalt<br />
15%-ni (stsenaarium 1) ja 30%-ni (stsenaarium 2). Stsenaariumi 3 puhul aga<br />
saavutatakse loodetud sihtarv 5,75% <strong>Eesti</strong>s kasvatatava tooraine mahu mitmekordse<br />
28
suurendamise kaudu. Nii moodustaks aastaks 2010 <strong>Eesti</strong>s tarbitud biodiisel 50%<br />
ulatuses importbiodiislist ja 50% <strong>Eesti</strong>s toodetud biodiislist (Tabel 8).<br />
Tabel 8. Stsenaariumid biodiisli osakaalu suurendamiseks mootorikütuste tarbimises 5,75%<br />
aastaks 2010<br />
Eeldus<br />
0-stsenaarium:<br />
jätkub tänane<br />
olukord:<br />
biodiisel<br />
imporditakse<br />
Stsenaarium 1:<br />
tarbitud biodiisel<br />
on 85%<br />
imporditud, 15%<br />
toodetud<br />
kohapeal<br />
Stsenaarium 2:<br />
tarbitud biodiisel<br />
on 70%<br />
imporditud, 30%<br />
toodetud<br />
kohapeal<br />
Stsenaarium 3:<br />
tarbitud biodiisel<br />
on 50%<br />
imporditud ja<br />
50% <strong>Eesti</strong>s<br />
toodetud<br />
Import biodiisli<br />
98 85 70 50<br />
osakaal<br />
Importtoorainega<br />
1 10 20 30<br />
biodiisli osakaal<br />
<strong>Eesti</strong>s toodetud ja<br />
tarbitud<br />
mootorikütustes<br />
<strong>Eesti</strong>s toodetud<br />
1 5 10 20<br />
toorainega<br />
biodiisli osakaal<br />
<strong>Eesti</strong>s tarbitud<br />
mootorikütustes<br />
% 100 100 100 100<br />
Biodiisli stsenaariumite keskkonnamõjule antakse üldine eksperthinnang, kuna täna<br />
puuduvad asjakohased andmed biodiisli tooraine päritolu ja selle kasutamise määra<br />
kohta.<br />
29
I osa. <strong>Eesti</strong> energiamajanduse keskkonnamõju<br />
7 Ülevaade <strong>Eesti</strong> energiamajanduse peamistest<br />
keskkonnamõjudest<br />
Alljärgnevalt antakse lühiülevaade energiamajanduse peamistest keskkonnamõjudest.<br />
7.1. Keskkonnamõju<br />
7.1.1. Õhuheitmed<br />
Keskkonnaseire andmetel [3, 10] moodustab Ida-Virumaal paiksetest saasteallikatest<br />
välisõhku paisatud tahketest osakestest 73,1%, SO 2 -st 97,3% , NO x -st 74,3% ja CO 2 -st<br />
82,4% kõigist vastavatest heitmetest <strong>Eesti</strong>s. 2007.a. andmetel moodustasid <strong>Eesti</strong> ja<br />
Balti elektrijaama tahkete ainete heitmed kõigist vastavatest heitmetest 60% (Joonis 1)<br />
ja SO 2 heitmetest isegi 81% (Joonis 2). Kui SO 2 heitmete puhul on suurimaks<br />
saastajaks <strong>Eesti</strong> elektrijaam, siis Balti elektrijaam paiskab välisõhku enam NOx<br />
heitmeid (Joonis 3).<br />
Joonis 1. Tahkete osakeste heitmete jaotus<br />
ettevõtete vahel 2007.a. (Allikas: ITK, 2007)<br />
Joonis 2. SO 2 heitmete jaotus ettevõtete vahel<br />
2007.a. (Allikas: ITK, 2007)<br />
30
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
Joonis 3. NO x heitmete jaotus ettevõtete vahel 2007.a. (Allikas: ITK, 2007)<br />
Välisõhu riikliku seire tulemused näitavad, et tahkete peente osakeste PM 10 , SO 2, NO 2<br />
ja CO sisaldus Ida-Virumaa linnade välisõhus ei ole kõrgem vastavatest näitajatest<br />
<strong>Tallinn</strong>as. SO 2 sisaldus on küll kõrgem, kuid jääb siiski allapoole kehtestatud<br />
piirväärtusi [10, 11]. Olulise probleemina tuuakse seirearuandes [10] välja Kohtla-Järve<br />
linna välisõhus leviv H 2 S, mis on mürgine ja väga ebameeldiva lõhnaga ühend, mille<br />
kontsentrastioonid pidevalt ületavad kehtestatud piirväärtust ja tihti mitmekordselt.<br />
Põhjusteks on pakutud põlevkiviõli tootmisel tekkiv poolkoks, mida ladustatakse<br />
prügilasse [12], kuid ka puhastusseadmetes tekkiva H 2 S kuhjumist öiste inversioonide<br />
käigus [13].<br />
7.1.2. Vee kasutus ja heitvesi<br />
Ida-Virumaa kuulub tervikuna Viru alamvesikonda, mille veemajanduskava valmis<br />
2006.a. Kavas [14] märgitakse, et vees on kõrgenenud Fe 2 + , SO 4 2- ja NH 4 + sisaldus,<br />
mille põhjuseks on eestkätt looduslik anaeroobne veekeskkond ja soode mõju. Vee<br />
kõrgenenud SO 4 2- sisaldus, mineraalsus ja karedus on põhjustatud põlevkivitootmisega<br />
kaasnevast kuivendusest ja ka suletud kaevandustes formeeruva põhjavee erinevatest<br />
tingimustest. Põhjavesi on reostuse eest kaitsmata ja põhjavees on leitud<br />
põlevkivikeemiatööstuse ja põlenud aherainemägedelt pärinevaid ohtlikke aineid.<br />
Põhjaveekogumi kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund on inimtegevuse tagajärjel halb<br />
ja hea seisundi saavutamine pole reaalne. Põhjaveekogum pole joogiveeallikana<br />
perspektiivne. Muutused põhjaveekogumis mõjutavad ümbritsevat Ida-Viru<br />
põhjaveekogumit. Punktreostusest põhjustatud kõrge ohtlike ainete sisaldus on<br />
piirkonnas tõsiseks probleemiks Purtse jõgikonnas (Purtse, Kohtla, Erra jõed), mida<br />
reostab peamiselt põlevkiviõlitööstuste jääkreostus. Kohtla ja Erra jõed on reostunud ka<br />
fenoolidega, seda eriti suurveeperioodil.<br />
Viru alamvesikonna veemajanduskavas [14] märgitakse, et Ida-Virumaa asumid on<br />
ühisveevärgiteenusega suhteliselt hästi kaetud, varustatuse aste jääb suurtes piirides 70-<br />
90% vahele. Linnades nagu Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve (Järve ja Ahtme linnaosad),<br />
Sillamäe jt. on teenusega varustatud isegi 95-100% tarbijatest [14, 15]. 1990. aastate<br />
lõpul alustati tõsisemalt torustike renoveerimisega ning osaliselt on olukord ka<br />
paranenud (Narva, Kohtla-Järve), kuid veetorustike hea tehnilise seisundi<br />
kindlustamiseks seisab veel ees väga suur töö, märgitakse veemajanduskavas.<br />
Pumbajaamu on vee-ettevõtted oma vahenditega perioodiliselt ka hooldanud ja
enoveerinud. Suurem osa nõukogude päritolu pumpadest on tänaseks välja vahetatud,<br />
osaliselt on kaasajastatud automaatikaseadmeid.<br />
Järgnevalt refereeitakse Viru alamvesikonna veemajanduskavas [14] toodud teavet<br />
joogivee seisundi kohta Ida-Virumaal. Tarbeveeallikana kasutatakse pinnavett vaid<br />
Narva linnas, kus aga elab üle ühe kolmandiku kogu maakonna elanikest. Narva<br />
veetöötlusjaamas tagatakse vee vastavus mikrobioloogilistele nõuetele ja terviseohutus,<br />
kuid veekvaliteet ei vasta organoleptiliste näitajate: värvus, hägusus, lõhn ja maitse –<br />
osas. Lähiaastatel on kavas uue veepuhastusjaama ehitamine. Põhjavett<br />
joogiveeallikana kasutatavates ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks veekvaliteedi<br />
probleemiks kogu <strong>Eesti</strong>s ülenormatiivne üldraua sisaldus. Sellest tulenevalt nähakse<br />
praktiliselt kõigile ühisveevärgisüsteemi veehaaretele ette rauaeraldusseadmete<br />
paigaldus. Üldraua osas joogivees puuduvad probleemid vaid Iisaku ja Sonda alevikes,<br />
mistõttu seal veetöötlust ei evitata. Normi piires on põhjaveekvaliteet üldraua osas ka<br />
Sillamäe veehaaretes, kuid tulenevalt pikkadest toorvee ja toitetorustikest nähakse vee<br />
pikemajalise säilivuse huvides ka seal ette veetöötlus.<br />
Vasavere mattunud oru Kvaternaari veekompleksi vett hakatakse perspektiivis töötlema<br />
Ahtmesse rajatavas veetöötlusjaamas. Lisaks üldrauale tuleb määrata ka mangaani<br />
sisaldus. Mangaan vajab normatiividele vastavusse viimiseks üldrauast oluliselt rohkem<br />
hapnikku ning seda tuleb arvestada veetöötlusseadmete projekteerimisel. Hetkel on<br />
rauaeraldusseadmed Ida-Virumaa ühisveevarustussüsteemidest käiku antud Kiviõli<br />
linnas (17-linna projekti käigus) ning Voka, Aseri ja Kohtla-Nõmme alevikes.<br />
Tulenevalt Kambrium-Vendi kompleksi Gdovi põhjaveekihi omadustest antud<br />
regioonis, ületab põhjavesi joogivee piirnormi kloriidide osas Jõhvi ja Kohtla-Järve<br />
linnaosa Ahtme veehaaretel. Sellest tulenevalt kasutavad täna ja perspektiivis mõlema<br />
linna veevarustussüsteemid lahjenduseks eelpoolnimetatud ürgorgu rajatud Vasavere<br />
veehaarde Kvaternaari põhjavett. Põhja-<strong>Eesti</strong> põhjavees on probleemiks radionukliidide<br />
kõrgenenud sisaldus Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavees. Ida-Virumaal on mõõdetud<br />
kehtivast indikaatornäitajast (0,1 mSv/a) üle kahe korra 2 suuremat efektiivdoosi 3<br />
korral. Viru alamvesikonna veemajanduskavas märgitakse, et ligikaudu 90% Ida-Viru<br />
maakonna ühisveevärgisüsteemi veetarbijatest saavad nõuetele mittevastavat, kuid<br />
valdavalt tervisele siiski ohutut joogivett.<br />
Olulisema keskkonnamõjuga põhja- ja pinnaveele nagu ka välisõhule on Kohtla-Järve<br />
ja Kiviõli poolkoksi ladestused (põlevkiviõli, fenoolid, aromaatsed süsivesinikud) ning<br />
Balti ja <strong>Eesti</strong> elektrijaama tuhaladestused (leeliseline vesi). Kiviõli poolkoksi ladestud<br />
asuvad kaitsmata põhjaveega alal. Pinnas on reostunud üle tööstustsooni piirarvu ca 80<br />
hektaril, Ordoviitsiumi veekihtide põhjavesi on reostunud 50 ha-l ja 40 m sügavuses.<br />
Reostuskolle on stabiliseerunud [14]. Kohtla-Järve poolkoksi ladustu asub samuti<br />
kaitsmata põhjaveega alal. Fenoolidega reostunud pinnavesi on tunginud väljapoole<br />
Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumi ja poolkoksi ladestusala piirdekraave,<br />
olles paiguti üle ujutanud Kohtla-Järve linna edela osa ja tunginud<br />
tootmisterritooriumist läänes, edelas ja lõunas paiknevatesse<br />
metsakuivenduskraavidesse. Poolkoksi ladestul on seni sulgemata fuusside (pigi)<br />
hoidlad, kust jätkub fenoolide kandumine sademeveega poolkoksi ladestut loodest<br />
piiravasse piirdekraavi. Pinnas on reostunud üle tööstustsooni piirarvu 400 ha-l.<br />
Ordoviitsiumi veekihtide põhjavesi on reostunud valdavalt piirdekraavides voolava<br />
reostunud vee arvel 900 ha-l. Paiguti on reostunud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi<br />
veekihtide vesi sügavuses 40…52 m. Reostuskolde reostusvoog ümbruskonda on<br />
stabiilselt suur[14]. Balti elektrijaama tuhaladestu asub samuti kaitsmata põhjaveega<br />
32
alal. Elektrijaama tuhaväljad nr 1 ja 2 on leeliselise vee, naftasaaduste ja fenoolide<br />
reostusallikaks pinnaveele, s.h Narva veehoidlale. Reostuskolle on stabiliseerunud ja<br />
tänu keskkonnameetmetele pigem väheneb[14]. Naftasaaduste ja fenoolide sisaldus<br />
pinnavees on tingitud muudest allikatest elektrijaama territooriumilt, kroomi sisaldus<br />
Nakro prügilast. <strong>Eesti</strong> elektrijaama tuhaladestu asub kaitsmata põhjaveega alal.<br />
Ohtlikud ained levivad tuhaväljau, tootmisjäätmete prügila ja Narva õlitehase ning<br />
Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse piirkonnas maapinnalähedastes, Narva ja<br />
Lasnamäe-Kunda lademe veekihtides. Reostuskolle on stabiliseerunud ega laiene [14].<br />
AS <strong>Eesti</strong> Põlevkivi töötavate kaevanduste veetaseme alandamiseks pumbatakse vett<br />
välja kokku 34 pumplast, ühtekokku üle 400 000-600 000 m 3 /d sõltuvalt aasta<br />
sademeterikkusest [14]. Vee väljapumpamine praegu töötavates karjäärides ja<br />
kaevandustes enamasti aastatega kasvab kogumispinna suurenemise ja vee juurdevoolu<br />
tõttu suletud kaevandustest. Ühe tonni toodetud põlevkivi kohta pumbatakse välja 15m³<br />
vett. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavast veest moodustab enamiku<br />
sademevesi, mis muidu auruks või jõgedega ära voolaks. Sõltuvalt hüdrogeoloogilistest<br />
tingimustest ja kaevandamisviisist on läbi aegade 15-65% väljapumbatud veest tagasi<br />
filtreerunud. Seega ei saa kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett kogu mahus<br />
põhjaveeks lugeda. Veekogus, mida saab mõjult võrdsustada põhjaveevõtuna on<br />
hinnanguliselt neljandik ärajuhitavast veest.<br />
Viru alamvesikonna veemajanduskavas nenditakse, et Ordoviitsiumi Ida-Viru<br />
põlevkivibasseini põhjaveekogumis 6 ei ole võimalik saavutada head seisundit<br />
(alljärgnev joonis) [14]<br />
Joonis 4. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund (Allikas Viru<br />
alamvesikonna veemajandsukava)<br />
33
7.1.3. Jäätmed<br />
Valdav osa <strong>Eesti</strong>s tekkivatest jäätmetest pärineb põlevkivitööstusest. Ohtlike jäätmete<br />
osas on põlevkivienergeetikas ja õlitootmises tekkivate jäätmete osakaal 95% [3]. Kui<br />
1999. a moodustasid põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega (energia ja õli tootmine)<br />
tekkivad jäätmed kuni 82% kõigist tekkivate jäätmete koguhulgast, siis 2005. a oli see<br />
osatähtsus 67%[3]. 75,5% kõigist jäätmetest tekkis 2005.a. Ida-Virumaal [3]. Põlevkivi<br />
kaevandamisel tekkivat aherainet ja rikastusjäätmeid on siiani suures koguses<br />
ladestatud puistangutesse ja aherainemägedesse (nt 2007. aastal ladestati 74% tekkinud<br />
aherainest) [3]. Kui eeldada, et AS <strong>Eesti</strong> Põlevkivi kaevandab ka edaspidi põlevkivi<br />
14–15 mln tonni aastas, siis tekib aherainet ja rikastusjäätmeid ligikaudu 5–6 mln tonni<br />
aastas [3]. Samas on hakanud ehitusturul viimastel aastatel mineraalsete<br />
ehitusmaterjalide (eelkõige killustiku) nõudlus ületama pakkumist. Mitmes täna<br />
kasutusel olevas lubjakivikarjääris hakkavad varud ammenduma, kuid uute karjääride<br />
avamine kohtab väga tugevat kohalikku vastuseisu. Ammendatud karjääride<br />
korrastamiseks ja uute karjääride avamist oleks vaja vaadata suure pildina. Selleks on<br />
keskkonnaministeerium koostamas vastavat kava 3 . Vajadus killustiku ja lihtsa<br />
täitematerjali järele on äratanud huvi põlevkivitootmisel tekkiva aheraine vastu. AS<br />
<strong>Eesti</strong> Põlevkivi on alustanud eeltöid aherainest killustiku tootmiseks. Arvestatav osa<br />
aherainest on juba ka eelnevatel aastatel taaskasutatud. 2007. aastal toodeti ja müüdi<br />
ehitusettevõtetele ligikaudu 500 000 tonni killustikku ja teine sama suur kogus<br />
aherainet. Nähes ette killustiku nõudluse kasvu on AS <strong>Eesti</strong> Põlevkivi rajamas mitmeid<br />
killustikutootmise komplekse, mille kavandatud koguvõimsus on ligikaudu 2 mln tonni<br />
paekivikillustikku aastas [3]. Aheraine taaskasutuse edendamise oluline motivaator on<br />
olnud ka pidevalt tõusnud saastetasu. Laialdasemat kasutust takistab aherainekillustiku<br />
madal kvaliteet ja ka logistika, sest suurema tarbimisega Harjumaa jääb autovedudeks<br />
Ida-Virust kaugele, kuid veokulusid on võimalik alandada raudteetranspordiga. <strong>Eesti</strong>s<br />
on oluline otsida võimalusi aherainekillustiku, klinkritolmu ja põlevkivituha<br />
laialdasemaks kasutamiseks. Põlevkivi aheraine taaskasutamine kompleksset lahendust.<br />
Kindlasti pole lahendus ainuüksi aheraine ladestamisele kehtestatava saastetasumäära<br />
suurem tõstmine. Huvi aherainekillustiku kasutamise vastu (k.a uuringute läbiviimine)<br />
tuleks tekitada ka ehitusmaterjalide kasutajate poolel. Seni kui lubjakivi<br />
kaevandamisõiguse tasu on mitu korda madalam aherainele kehtestatud saastetasust<br />
ning kui edaspidi osutub võimalikuks avada mitmeid uusi lubjakivikarjääre, ei teki ka<br />
suuremat nõudlust aherainest toodetud killustiku järele [3].<br />
Põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi ja põlevkivifuusse 4 kvalifitseeritakse<br />
ohtlikeks jäätmeteks. Poolkoks on keskkonnale väga ohtlik, sest eraldab<br />
kantserogeenseid ühendeid, väävliühendeid ja vees lahustuvaid soolasid, mis omakorda<br />
halvendavad vee koostist. Uuringud näitavad, et poolkoksiprügilate tõttu on ka Kohtla-<br />
Järve linnas pea igal suvel lämmatav mädamunahais ehk H 2 S emission [10]. Ühe tonni<br />
põlevkiviõli tootmisel tekib 3,5 tonni poolkoksi [3]. Põlevkivi poolkoksi on siiani<br />
valdavalt ladestatud. Näiteks 2007.a. ladestati ligikaudu 1 miljon tonni poolkoksi,<br />
olmejäätmeid aga alla 500 000 tonni [3]. Samas oli poolkoksi ladestamistasu nõuetele<br />
mitte vastavasse prügilasse 13,75 krooni, olmejäätmetel aga vastavalt 244 krooni tonni<br />
3<br />
19. juunil 2008.a. kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettepaneku hakata koostama looduslike<br />
ehitusmaterjalide kasutamise riiklikku arengukava eesmärgiga selgitada välja parimad võimalikud<br />
kaevandamispiirkonnad ja määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht.<br />
Ehitusmaavarade arengukava koostatakse aastateks 2010–2020 ja see hakkab käsitlema kogu <strong>Eesti</strong>s<br />
paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.<br />
4 Põlevkivifuussid – põlevkiviõli tootmisel tekkivad pigijäätmed<br />
34
eest [3]. Erinevate projektide käigus on püütud poolkoksi taaskasutamiseks leida<br />
erinevaid lahendusi, aga heade tulemusteni pole jõutud. Seniste saastetasumäärade<br />
juures pole poolkoksile taaskasutusalternatiivide otsimine olnud põlevkiviõli tootjatele<br />
atraktiivne. Poolkoksi oleks võimalik märkimisväärses koguses kasutada tsemendi<br />
tootmisel, asendades ja säästes nii looduslikku lubjakivi või põlevkivi. Seega arvestades<br />
põlevkivituha keskkonnaohtlikkust ja senist küllaltki madalat saastetasu määra<br />
(võrreldes põlevkivituha saastetasuga) ning võttes arvesse vajadust motiveerida<br />
poolkoksi taaskasutamist, oleks poolkoksile põlevkivituhaga võrreldes kõrgema<br />
saastetasumäära kehtestamine põhjendatud.<br />
Kui arvestada, et tonni põlevkiviõli kaasprodukt on 3,5 tonni poolkoksi, oli 2007. aastal<br />
kehtiva saastetasumäära (13,75 kr/t) kohaselt poolkoksi saastetasu ühe tonni<br />
põlevkiviõli kohta 48 krooni. Nii võib eeldada, et saastetasu osatähtsus oli põlevkiviõli<br />
müügihinnas ligikaudu üks protsent. Kui tõsta saastetasu 117,5 kr/t, suureneks<br />
saastetasu osakaal ligikaudu 11%- ni ühe tonni põlevkiviõli müügihinnas (411 krooni).<br />
See on võrreldav pakutava põlevkivituha saastetasu osakaaluga põlevkivielektri<br />
tootmishinnas [3].<br />
Põlevkivituha kogus väheneb seoses keevkihttehnoloogiaga uute katelde<br />
paigaldamisega - toodangumaht jääb samaks aga seejuures väheneb põlevkivi tarbimine<br />
ja väheneb jäätmeteke (orienteeruvalt 0,5 mln tonni aastas). Seega väheneb jäätmete<br />
teke ka tooteühiku kohta[3]. Põlevkiviõli tootmisel on võimalik vähendada jäätmete<br />
ohtlikkust kasutades Galoter protsessi (tahke soojuskandja). Võrreldes Kiviteri<br />
protsessis püstgeneraatorites tekkiva poolkoksiga on tahke soojuskandjaga tehnoloogia<br />
kasutamisel tekkiv nn must tuhk väiksema orgaanilise aine sisaldusega[3].<br />
7.1.4. Looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik<br />
Kaitstavad alad moodustavad 17% Ida-Virumaa pindalast [16]. Rahvusvahelisi<br />
märgalasid ehk Ramsari alasid on Ida-Virumaal üks: Muraka looduskaitseala (12 400<br />
ha) [16]. <strong>Eesti</strong> Natura 2000 võrgustikku kuulub 509 loodusala ja 66 linnuala. Ida-<br />
Virumaal, kus asub valdav osa <strong>Eesti</strong> elektri- ja soojusetööstusest, asub 28 loodusala<br />
(Agusalu, Aseri, Atsalama, Avijõe, Järvevälja, Kauksi, Kivinõmme järved, Kurtna,<br />
Muraka, Mustajõe, Mäetaguse, Ojaküla, Ontika, Paadenurme, Pangametsa, Puhatu,<br />
Päite, Pühajõe, Raadnast-Kalmakülani, Selisoo, Sirtsi, Smolnitsa, Struuga, Udria,<br />
Uljaste järved, Ädise, Änniksaare) ja 6 linnuala (Agusalu, Muraka, Peipsi, Puhatu,<br />
Sirtsi, Struuga)[17]. Kaitset on väärinud valdavalt metsalaamad, rabad ja<br />
mageveekogud (järved ja jõed).<br />
Energiamajanduse suurim mõju Natura-alade kaitse-eesmärkidele on seotud maavarade<br />
kaevandamisest põhjustatud veerežiimi muutused (kuivendus ja/või üleujutus) ning<br />
veekogude keemilise ja ökoloogilise seisundi muutused. Teine oluline mõjutegur on<br />
elupaikade füüsiline hävitamine kaevanduste ja karjääride ning nendega seotud<br />
infrastuktuuride rajamine. Kaevandatud ja kaevandamislubadega hõlmatud ala pindala<br />
on 600 km 2 , sellest 220 km 2 on suletud ja üleujutatud kaevandused. Kaevandusvetest on<br />
mõjutatud 5 looduslikku järve (sealhulgas Natura loodusala Kurtna Nõmmejärv),<br />
kuivõrd neid läbib Estonia kaevandusest Raudi kanalisse juhitud vesi [14]. Kolmas<br />
mõjutegur on välisõhu kaudu levivad heitmed, mis muudavad pinnase elustiku jaoks<br />
enam aluseliseks või happeliseks, mille läbi kannatab liikide ja elupaikade soodne<br />
seisund.<br />
35
Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015 [6] märgitakse, et kõikide<br />
kaitsealade piiresse jääv põlevkivivaru on reeglina hinnatud passiivseks ehk<br />
mittekaevandatavaks (lk. 9[6])<br />
Võrreldes Maa-ameti põlevkivivaru ja Keskkonnaregistri kaitstavate alade andmebaase<br />
näeme, et kaitstavate aladel asuvate maavaravarude passiivseks muutmine on alles<br />
pooleli. <strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia lõpule täna<br />
aktiivse maavaravaru staatuses olevate maavaravarude muutmine passiivvaruks nendel<br />
aladel, mis asuvad Natura 2000 aladel (Joonis 5), et ennetada võimalikke konflikte<br />
looduskaitse- ja energeetika-eesmärkide, sh taastuvenergeetika arendamise vahel.<br />
Olulist rolli eesmärkide vastandumise ennetamisel omab ka taastuvenergia arengukava<br />
ja vastava teemaplaneeringu koostamine.<br />
Joonis 5. Aktiivsete põlevkivivarude ja kaitstavate alade paiknemine Ida-Virumaal (Maa-ameti<br />
seisuga 24.09.2008 ja Keskkonnaregistri seisuga 23.09.2008 põhjal koostas M. Uustal)<br />
Ülaltoodud jooniselt on näha, et septembris 2008 asub üle paarikümne aktiivse<br />
põlevkivimaardla kaitstavatel aladel.<br />
36
7.2. Sotsiaalne mõju<br />
Sotsiaalset mõju käsitletakse alljärgnevalt tööhõive ja inimese tervise kontekstis.<br />
7.2.1. Tööhõive energia sektoris<br />
Ida-Virumaa on <strong>Eesti</strong> energeetika süda. 2007.a. andmetel elas maakonnas 171 748<br />
elanikku. Rahvastiku arv on kahaneva tendentsiga (2006.a. elas maakonnas 172 775 ja<br />
2005.a. 173 777 elanikku). Valdav osa rahvastikust elab linnades, valla elanike arv oli<br />
2007.a. 31 787 (Statistikaamet).<br />
Arengukava koostaja teostatud tööhõive analüüsi [18]järgi töötas aastal 2008 AS <strong>Eesti</strong><br />
Energia kontsernis ca 8000 töötajat, kellest otseselt elektri tootmisega on seotud 1700<br />
ning põlevkivi kaevandamisega 3400. Põlevkiviõlitööstuses on hõivatud 140 inimest.<br />
Analüüsi kohaselt väheneb tööhõive ca 1000 inimese võrra, samavõrra vabaneb<br />
töötajaid nii põlevkivi kaevandamisest kui elektri tootmisest. Analüüsis viidatakse AS-i<br />
<strong>Eesti</strong> Energia hinnangule, et tööhõive vähenemine on seotud töö efektiivsuse<br />
tõstmisega ega tulene tootmismahtude vähenemisest.<br />
Majanduskasvu ja tööhõive kavas 2008-2011 [7] märgitakse, et energia hind peab<br />
soodustama energiaefektiivsust, teisalt jälle pärsib liiga kõrge energia hind majanduse<br />
konkurentsivõimet. Energiamahukates majandussektorites võib kiire hinnatõus kaasa<br />
tuua tööhõive languse, sest ettevõtete konkurentsivõime langeb.<br />
Tööhõive analüüsi[18] kohaselt langeb põlevkivitööstuses töötajate arv aastaks 2016<br />
400 kuni 900 võrra, sõltudes valitud elektritootmise stsenaariumist. Suurimat<br />
töökohtade kadu prognoositakse elektristsenaariumite A ja B korral, kuna esimeses<br />
stsenaariumis toodetakse põhiosa elektrist tuumajaamas, teises tuulest ja gaasist, mis<br />
kumbki ei ole töömahukad elektritootmise viisid. Elektritootmise sotsiaalseid mõjusid<br />
erinevate stsenaariumite korral käsitletakse peatükis 13.1. ja detailsemalt ELMAK <strong>KSH</strong><br />
aruandes. Soojuse tootmise stsenaariumite võimalikke sotsiaalseid mõjusid on hinnatud<br />
kvalitatiivsel meetodil. Vastavad tulemused on esitatud peatükis 13.2.<br />
Positiivset mõju tööhõivele (põhiliselt maapiirkondades) avaldaks biomassil põhinev<br />
taastuvenergeetika.<br />
7.2.2. Inimese tervise küsimused<br />
Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020 [19] märgitakse, et Kirde-<strong>Eesti</strong> põlevkivil<br />
põhinev elektritootmine ja keemiatööstus, mis samal ajal majandusliku olulisusega, on<br />
ka oluliseks terviseriskiks piirkonnas. Regionaalsetest keskkonnatervise probleemidest<br />
on aastate jooksul üha olulisemaks muutunud õhusaaste mõju krooniliste hingamisteede<br />
haiguste, näiteks allergilise köha ja nohu tekkele eelkõige suuremates linnades. Näiteks<br />
2005. aastal oli õhusaaste <strong>Tallinn</strong>as seotud hinnanguliselt kuni 296 surmajuhtumiga<br />
[20]. Vastavad uuringud Ida-Virumaa linnades puuduvad.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühma käsutuses ei olnud tervisestatistikat ega asjakohaseid uuringuid,<br />
mille alusel oleks saanud hinnata erinevate stsenaariumite võimalikku mõju inimeste<br />
tervisele. Vajadusele põlevkivisektoris hõivatud töötajate tervisenäitajate komplekseks<br />
seireks ja analüüsiks viitab ka Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 [6].<br />
37
7.3. Energiamajandusega seotud majandushoovad<br />
Antud peatükis antakse ülevaade keskkonnamajandushoobadest, mis avaldavad otsest<br />
mõju energiamajandusele ja majandusele laiemalt, küll aga ei käsitleta<br />
energiamajanduse stsenaariumite mõju makromajandusele, kuna antud analüüs on<br />
eelkõige arengukava koostaja pädevuses.<br />
<strong>Eesti</strong> energiamajandus, mis baseerub suuresti põlevkivil ja teistel fossiilsetel kütustel on<br />
ressursimahukas ning suure keskkonnakoormusega. Energiamajandust mõjutavad<br />
mitmed Euroopa Liidu ja <strong>Eesti</strong> sisesed majandushoovad. Nende üldisemaks eesmärgiks<br />
on energeetika väliskulude arvestamine energia toodete hindades, et suurendada<br />
energeetika ning laiemalt riigi majanduse tõhusust ja vähendada keskkonnasurvet.<br />
Majandushoobade valik, mis energeetika sektorile rakenduvad on lai:<br />
- aktsiisid (kütuse ja elektri),<br />
- õhu ja vee saastetasud,<br />
- maavarade (põlevkivi ja turvas) ressursitasud ja vee erikasutustasud,<br />
- ohtlike jäätmete tasu<br />
- kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine ning<br />
- post-Kyoto perioodi kohta kehtestatavad rahvusvahelised kokkulepped.<br />
Nimetatud majandushoobade mõju energeetika sektorile <strong>Eesti</strong>s on erineva detailsusega<br />
varem analüüsitud. Enamus uuringuid, milles on analüüsitud keskkonnamaksude ja<br />
tasude mõju kas makromajandusele, energeetika sektorile või kodumajapidamistele on<br />
läbiviidud aastatel 2003-2007 [1, 3, 21-24].<br />
Majandushoobade rakendamist mõjutavad otsesed EL direktiivid, nt aktsiiside<br />
määramisel. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusteega kauplemise süsteemi puhul<br />
määratakse liikmesriikide kaubeldavad kogused Euroopa Komisjoni poolt ning<br />
siseriiklik jaotus kas kujundatakse keskkonnaministeeriumi poolt või asendatakse<br />
üleüldise kvootide oksjoniga.<br />
Õhu ja vee saastetasude puhul on määrava tähtsusega EL direktiivid, mis läbi riikliku<br />
seadusandluse kehtestavad lubatud piirkogused ja kontsentratsioonid erinevatele<br />
saasteainetele. Samuti jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise, taaskasutamise,<br />
ladestamise ja põletamise küsimusi reguleerivad mitmed <strong>Eesti</strong> ja EL õigusaktid.<br />
Maavarade ressursitasude ja vee erikasutustasude puhul pole otsest EL direktiivi, mis<br />
kehtestaks lubatavad kogused või vajalikud tasumäärad. Samas soovitab Euroopa<br />
Komisjon majandushoobasid senisest enam kasutada, et loodusvarasid säästlikumalt<br />
kasutada. EL üldisem eesmärk on, et loodusvarade ammutamise ja keskkonnasaaste<br />
trendid ei kasvaks SKPga võrdselt. 5<br />
5 EL 6. Keskkonna tegevuskava: http://ec.europa.eu/environment/newprg/index.htm<br />
EL 6. Keskkonna tegevuskava temaatiline strateegia - Loodusvarade kasutamise Strateegia:<br />
http://ec.europa.eu/environment/natres/index.htm<br />
Euroopa Keskkonnaagentuuri raport EEA No 7/2005 – Loodusvarade säästlik kasutamine ja<br />
majandamine (‘decoupling’ näitajad):<br />
http://reports.eea.europa.eu/eea_report_2005_9/en/EEA_report_9_2005.pdf<br />
EUROSTATi <strong>Säästva</strong>arengu indikaatorid (EL <strong>Säästva</strong>arengu strateegia alusel):<br />
38
Lisaks majandushoobadele avaldavad energiamajandusele olulist mõju mitmed<br />
regulatiivsed vahendid nagu EL direktiivides ja riiklikus seadusandluses määratletud<br />
saasteainete piirmäärad, energiatõhususe sihtnäitajad erinevatele toodetele jne.<br />
7.3.1. Aktsiisid<br />
Energiatoodete maksustamist Euroopa Liidus reguleerib energiamaksustamise direktiiv<br />
2003/96/EÜ, mis jõustus 1. jaanuaril 2004 ning laiendas ELis kehtivat aktsiisi<br />
alammäärade süsteemi mineraalõlidelt ka teistele energiatoodetele nagu näiteks kivi- ja<br />
pruunsöele, maagaasile ning elektrienergiale. Direktiivi kohaselt ei maksustata<br />
kütteainena kasutatavat puitu ja puusütt.<br />
Energiamaksustamise direktiivi peamine eesmärk on vähendada energiatoodete<br />
erinevate aktsiisimääradega maksustamisest tulenevat konkurentsi moonutamist nii<br />
erinevate energiatoodete kui ka liikmesriikide vahel. Direktiivi eesmärkideks on ka<br />
energiasäästlikkuse suurendamine, ELi sõltumatuse suurendamine imporditud energiast<br />
ja CO 2 emissiooni vähendamine (sh Kyoto protokolli täitmine).<br />
Kütuse ja elektrienergia maksustamine <strong>Eesti</strong>s on reguleeritud alkoholi-, tubaka-,<br />
kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega [25]. 2008. aasta 1. jaanuarist viidi pliivaba bensiini,<br />
petrooleumi, vedelgaasi ja diislikütuse aktsiisimäärad kooskõlla EL aktsiisi<br />
alammääraga, samuti kehtestati aktsiis maagaasile ja elektrienergiale.<br />
Bensiini aktsiisimäär tõusis 5620.-le kroonile ning diislikütuse ja petrooleumi<br />
aktsiisimäär 5165.-le kroonile 1000 liitri kohta. Vedelgaasi aktsiisimäär tõusis 1960.-le<br />
kroonile 1000 kg kohta. Soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi aktsiisimäär on 157.-<br />
krooni 1000 m 3 maagaasi kohta ja elektrienergia aktsiisimäär 50.- krooni 1 megavatttunni<br />
elektrienergia kohta.<br />
Järgneval tabelil on toodud energiatoodete aktsiisimäärade võrdlus <strong>Eesti</strong> lähinaabritega<br />
ning EL aktsiisi alammääraga.<br />
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_DS_SUSTDEVIND/PGE_<br />
DS_SUSTDEVIND_01/TAB68079609/RESOURCE%20PRODUCTIVITY.PDF<br />
39
Tabel 9. Energiatoodete aktsiiside võrdlus lähinaabritega ja Euroopa Liidu aktsiisi alammääraga,<br />
01.01.2008.<br />
Allikas: Rahandusministeerium<br />
Kütuseaktsiisi laekus 2007.a riigieelarvesse 4353,3 miljonit krooni ning 2008.a on<br />
eelarve laekumiseks kavandatud 4840 miljonit krooni. 2009.a prognoositi 9,6% tõusu,<br />
mis oleks 5305 miljonit krooni.<br />
Elektriaktsiisi laekumiseks 2008. a 11 kuuga oli prognoositud 315 miljonit krooni.<br />
2009.a laekumiste puhul prognoositi 14,3% kasvu, mis teeb 360 miljonit krooni.<br />
Elektri- ja kütuseaktsiiside laekumised 2009.a erinevad suuretõenäosusega<br />
prognoositust, sest majandussurutis mõjutab otseselt nii kütuste hindasid kui ka kütuste<br />
tarbimist.<br />
Elektriaktsiisi kehtestamisega 1.jaanuarist 2008.a ei maksa <strong>Eesti</strong>s elektri müügiga<br />
tegelevad ettevõtjad enam süsinikdioksiidi (CO 2 ) saastetasu vaid CO 2 tasuga samas<br />
ulatuses elektriaktsiisi.<br />
Aktsiiside mõju kasvuhoonegaaside vähenemisele on analüüsitud ning võrreldud<br />
aktsiiside mõju tõhusust võrreldes CO 2 saastetasuga. Uuringute kohaselt on aktsiiside ja<br />
keskkonnatasude mõju positiivne, kuid väike ning ilma täiendavate riigipoolsete<br />
toetavate programmideta ei saavutata tehnoloogia uuendamist ning emissioonide<br />
vähenemist. Uuringute kohaselt on aktsiiside mõju kasvuhoonegaaside koguste<br />
vähenemisele väiksem kui vahetu CO 2 saastetasu mõju.<br />
40
7.3.2. Keskkonnatasud<br />
Praegused keskkonnatasud on 01.01.2006 jõustunud Keskkonnatasude seadusega [26],<br />
määrati nii ressursitasude kui ka saastetasude määrad aastateks 2006-2009.<br />
Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnatasude ja saastetasude kontseptsiooni<br />
kujundamist. Valmib esialgne eelnõu, kus tuuakse ära aastataks 2010-2015<br />
kavandatavad saastetasude uued määrad.<br />
7.3.3. Ressursitasud<br />
Vastavalt 2010-2015 keskkonnatasude kontseptsiooni eelnõule kavandatakse nii vee<br />
erikasutustasude kui ka loodusvarad tasumäärade tõusu 5-25% aastas.<br />
a) Vee erikasutustasu<br />
Karjääridest väljapumbatava vee erikasutustasumäär 2009.a on 190kr/1000m 3 . 2010.a<br />
nähakse tõusu 10% aastas.<br />
Kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasumäär 2009.a on 530kr/1000m 3 .<br />
2010.a nähakse tõusu 10% aastas.<br />
Jahutusvee veekogudest võtmise tasumäär 2009.a on 25kr/1000m3 ning kavandatud on<br />
tasumäära samaks jäämine ka peal 2010.a. Jahutusvee tasumäär <strong>Tallinn</strong>a veevarutusse<br />
kuuluvatest veekogudest on 80kr/1000m 3 ning selle kasvu kavandatakse alates 2010.a<br />
5% aastas.<br />
b) Maavara kaevandamisõiguse tasu<br />
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 2009.a on 12 kr/tonn. 2010-2012 kavandatakse<br />
määra tõsta 25% ning perioodil 2013-2015 on aastane kasv kavandatud 5%.<br />
Turba kaevandamisõiguse tasu 2009.a hästilaguneva turba (kütteturvas) puhul on 10,4<br />
kr/tonn ning vähelagunenud turba puhul 16,2 kr/tonn. 2010-2015 kavandatud määra<br />
tõus on 5% aastas.<br />
7.3.4. Saastetasud<br />
Energeetika sektor on peamisi keskkonna saastetasude maksjaid. Joonisel 6 on<br />
suuremad tööstusharud järjestatud nende poolt makstud saastetasude alusel. Andmed<br />
pärinevad Statistikaameti Keskkonnakaitsekulutuste andmebaasist ja detailsemalt<br />
keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete hulgast (st välja on jäetud<br />
keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtted, kes pakuvad jäätmekogumis- ja<br />
käitlusteenust, samuti heitveepuhastuse teenust).<br />
41
Tööstusettevõtete poolt makstud saastetasu<br />
700<br />
600<br />
500<br />
Miljon krooni<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
Muu 0 2 15 2 3 99<br />
Põllumajandus, jahindus ja<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
Transport ja veondusega<br />
seotud tegevusalad<br />
4 1 1 1 2 3<br />
9 1 3 2 1 2<br />
Mäetööstus 8 13 1 15 19 33<br />
Töötlev tööstus 31 40 39 47 29 55<br />
Elektrienergia-, gaasi- auru- ja<br />
kuumaveevarustus<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006<br />
167 189 224 265 349 406<br />
Joonis 6. Saastetasud 2001-2006 (Allikas: Statistikaamet, Keskkonnakaitsekulutused)<br />
Saastetasudest suurema osa moodustavad välisõhu ja kliimaga seonduvad saastetasud<br />
ning jäätmetasud. Saastetasumäärad ja makstud kogused on igal aastal suurenenud.<br />
7.3.4.1. Ohtlike jäätmete tasud<br />
Ohtlike jäätmete tasumääradest on kasutusel põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmete<br />
tasu, põlevkivi tuha jäätmetasu ning poolkoksi jäätmetasu.<br />
Põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmete tasumäär 2009.a on 12 kr/tonn. 2010.a<br />
kavandatakse tasumääraks 14 kr/tonn ning järgnevatel aastatel 5% aastast tõusu, mis<br />
teeb 2015. a tasumääraks 22,5 kr/tonn.<br />
Keskkonnatasumäärade edasisel kujundamisel on eesmärgiks soodustada aheraine<br />
taaskasutust, et vähendada aheraine ladustamist. Seetõttu on aheraine tasumääral<br />
oluline seos madalamargiliste ehitusmaavarde tasumääradega. Madalamargiliste<br />
ehitusmaavarade tasumäära tõstmine soodustab tõenäoliselt aheraine taaskasutamisse<br />
tehtavaid täiendavaid investeeringuid ning aheraine taaskasutust tee-ehituses. Lisaks<br />
jäätmetasule ja ehitusmaavarde kaevandusõigustasule mõjutab aheraine taaskasutusse<br />
võtmist ehitusmaavarade kaevanduslubade väljastamine. Aheraine taaskasutamine<br />
42
eeldab ka täiendavaid uuringuid ehitusstandardite osas ning komplektseid poliitilisi<br />
otsuseid (sh soes teede infrastruktuuri arendamine).<br />
Põlevkivi tuha jäätmetasumäär 2009.a on 15,7 kr/tonn ning 2010.a kavandatakse<br />
hüppelist kasvu 78,3 kr/tonn ning järgnevatel aastatel 5% aastast tõusu, mis teeb 2015.a<br />
tasumääraks 99,7 kr/tonn.<br />
Poolkoksi jäätmetasumäär 2009.a on 15,7 kr/tonn ning 2010.a kavandatakse<br />
hüppelist kasvu 117,5 kr/tonn (1,5 korda põlevkivi tuha tasumäär) ning järgnevatel<br />
aastatel 5% aastast tõusu, mis teeb 2015.a tasumääraks 150 kr/tonn.<br />
Põlevkivi tuha ja poolkoksi jäätmetasumäärade hüppelise kasvu eesmärgiks on<br />
põlevkivist põlevkiviõli tootmisega (ja enamuses ekspordiks mineva) seonduva<br />
väliskulu arvesse võtmine.<br />
7.3.4.2. Õhusaasteainete tasud<br />
Enamus õhusaastainete osas kavandatakse kuni 20% aastast kasvu, mis 5 aasta jooksul<br />
tähendab tasude tõusmist ligi 2,5 korda.<br />
Tabel 10. Prognoositud õhusaasteained 2010-2015<br />
Õhusaasteaine 2008 2009 2010 - 2015<br />
CO2 23,5 31 sama<br />
CO 57 68 10%<br />
SO2 395 474 20%<br />
Tahked osad 395 474 20%<br />
H2S 395 474 20%<br />
NOx 906 1087 20%<br />
LOU 906 1087 20%<br />
POS, PM-2,5 PM-10 395 474 5000 uus tasu ja 20%<br />
Püsivad org. saasteained 395 474 2500 uus tasu ja 20%<br />
Merkaptaan 352487 387736 5%<br />
Raskemetallid 14415 17297 10%<br />
Allikas: Keskkonnaministeerium<br />
Süsinikdioksiidi (CO 2 ) välisõhku heitmise eest maksavad saastetasu soojuse tootjad<br />
vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO 2 kogusele. CO 2 saastetasu ei maksa<br />
biomassist ega turba või sellest valmistatud kütuse põletamisel selle turba sisalduse<br />
ulatuses ning samuti ei maksta CO 2 saastetasu jäätmete energiakasutusel.<br />
7.3.4.3. Vee saastetasu<br />
Energeetika sektori veesaaste tasud ja pinnase kaitsega seonduvad tasud jäävad<br />
väikseks, võrreldes õhusaaste ja jäätmekäitlusega. Veesaasteainete tasumäärasid<br />
kavandatakse samuti tõsta 5-20% aastas 2010-2015 perioodil ning peale seda 10%<br />
aastas.<br />
43
7.3.5. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine<br />
Kasvuhoonegaaside lubatud kogustega kauplemise valdkond (lühidalt<br />
kvoodikaubandus) kätkeb endas väga mitmesuguseid suuri mõjureid energiasektori<br />
edasistele arengutele. Euroopa Komisjoni 23. jaanuari 2008 nn kliima- ja energiapakett<br />
kujutab endast ettepanekut liidu liikmesriikidele energiasektori tulevaste probleemide<br />
ohjamiseks. Kuna <strong>Eesti</strong> elektritootmine baseerub nii või teisiti ka tulevikus<br />
märkimisväärses proportsioonis põlevkivile, siis avaldab Euroopas täna alles<br />
kujundatav kliimapoliitika kindlasti suurt mõju energiatootmise alternatiividele <strong>Eesti</strong>s.<br />
Kvoodikaubandust silmas pidades tekivad probleemid elektritootmise neis<br />
stsenaariumites, kus põlevkivielektri osatähtsus on suurem (nt stsenaariumid 0, D, E ja<br />
C/C2). Kliima- ja energiapaketi aruteludes Euroopas ja ka laiemalt kogu maailmas on<br />
kõlama jäänud idee riiklike jaotuskavade lähenduse asendamisest üle-Euroopalise<br />
kvootide oksjoniga. Sellega püütakse senise kvoodijaotamise mehhanismi subjektiivset<br />
momenti elimineerida. Nii väheneks riigi roll käitiste tegevuse planeerimisel, riigiabi<br />
osutamise võimalus ja võimalik kvoodituru mõjutamine.<br />
Üle-Euroopalise kvoodituru loomisel on aga mitmeid ohtusid. Väljapakutud kava järgi<br />
jaotatakse riikidele kvoodikogused järgmis(t)eks perioodi(de)ks möödunud perioodi<br />
mõne baas-aasta alusel eeldades eriheite pidevat vähendamist tehnoloogiliste<br />
protsesside uuendamise või hoopis asendamise teel. Sellele vastavalt erilist heite<br />
juurdekasvu tootmismahtude kasvades ette ei nähta. Käesoleval ajal on palju räägitud<br />
sellest, et võtta baasaastaks 2005.aasta. <strong>Eesti</strong> jaoks oli see suhteliselt tagasihoidlike<br />
kasvuhoonegaaside koguste aasta (12,6 Mt CO 2 ekv.). 2007.aastal, kui elektritootmine<br />
jõudsalt kasvas, ulatus Euroopa kvoodikaubanduses <strong>Eesti</strong>st osalevate käitiste<br />
summaarne heide juba 15,7 Mt. <strong>Eesti</strong> panustab elektritootmise tehnoloogiate<br />
arendamisse ning see võib olla üheks abiventiiliks, millega suudetakse samade<br />
tootmismahtude juures sälitada kasvuhoonegaaside heitkoguste senise taseme ning<br />
vältida suuri kvoodiostusid Euroopa börsilt.<br />
Üle-Euroopalise börsi loomisega kaasnevate ohtudena tuleb mainida ka oksjoni poolt<br />
loodavat ebakindlust <strong>Eesti</strong> käitistele. Riik paneb nt baas-aasta heite alusel määratud<br />
kvoodikoguse müüki, selle koguse võib aga hinnapakkumise käigus omandada mõni<br />
Euroopa energiahiid, nt EoN. Kui <strong>Eesti</strong> käitajale vastuvõetav kauplemisperioodi<br />
alguses või ka varem korraldataval oksjonil ei ole 1 tonni CO 2 ekv hind vastuvõetav,<br />
peab ta oma aastakoguse katmiseks vajaliku kvoodikoguse ostma aasta jooksul börsilt.<br />
Sealpakutav hind võib aga kaasa tuua üllatusi. Kokkuvõttes suureneb märgatavalt<br />
kvoodikaubanduse osaliste – käitajate ebakindlus oma tootmisplaanide osas, mis<br />
kokkuvõttes ei soodusta optimaalsete tulevikuvisioonide koostamist ega nende<br />
elluviimist. Riigi administreeriv ja reguleeriv roll väheneb olematuks.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertidele teadaolevalt pole kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega<br />
kauplemise võimalusi uuritud (või siis uuringud pole avalikustatud) ja mõju energeetika<br />
sektorile või tervikuna kogu riigi majanduse edasistele arengutele hinnatud. Senist<br />
ebakindlust suurendab veel asjaolu, et Kyoto protokolli esimeseks kohustusperioodiks,<br />
aastateks 2008-2012 riigi poolt esitatud jaotuskava kohta tehtud Euroopa Komisjoni<br />
vähendamisostus (4.mail 2007) on riigi poolt Euroopa Esimese Astme Kohtus<br />
vaidlustatud, lahenduseni pole see aga käesoleva ajani veel jõudnud.<br />
44
Keskkonnaministeeriumil on kavas analüüsida kavandavate keskkonnatasude koosmõju<br />
makromajandusele Euroopas väljatöötatud mudeli E3ME abil. 6 Kas kavandatavas töös<br />
analüüsitakse ka kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise mõjusid, pole<br />
veel teada.<br />
7.3.6. Kokkuvõtteks<br />
Energiatoodete maksustamist on uurinud <strong>Tallinn</strong>a Tehnikaülikooli (TTU)<br />
Elektronenergeetikainstituudi töörühm 2006-2007.a.[21]. Töörühm sedastas, et<br />
keskkonnatasud ja aktsiisimaksud omavad keskkonnaalastele eesmärkidele nimetatud<br />
uurimistöös vaadeldud stsenaariumide korral nõrka positiivset mõju. Eesmärgid<br />
täidetakse siiski põhiliselt tulenevalt olemasolevate energia muundamistehnoloogiate<br />
kasutuse lõppemisest ning üleminekust efektiivsematele ja keskkonnasõbralikumatele<br />
tehnoloogiatele (keevkihtkatlad). TTÜ töörühma arvates kõrged keskkonnatasud ja<br />
aktsiisimaksud ei tingi iseenesest veel madalaid emissioone, elektrienergia hind aga<br />
suureneb ning seetõttu peab vähendama energia tarbimist. Keskkonnatasude ja<br />
aktsiisimaksude suurendamine viib paratamatult põlevkivi osatähtsuse vähenemisele<br />
ning gaasi osatähtsuse suurenemisele. Seega väheneb ka majanduslik sõltumatus.<br />
TTÜ uuringu stsenaariumite analüüs näitas, et keskkonnatasude kiire tõusu korral (20%<br />
aastas) muutub peale 2020 aastat elektrituulikute rajamine majanduslikult<br />
konkurentsivõimeliseks ka ilma täiendavate subsiidiumiteta. Samas tuleks taastuvate<br />
energiaallikate laialdasema kasutamise soodustamiseks rakendada keskpikas<br />
perspektiivis mitmesuguseid toetusskeeme, et kõrgete maksude korral leevendada mõju<br />
elektri hinnale.<br />
Uuringu [21] läbiviijad on seisukohal, et mida kiiremini tõusevad keskkonnatasud, seda<br />
otstarbekamaks muutub pikaajalises perspektiivis lisaks koostootmisele ka elektri<br />
tootmine maagaasist kombineeritud tsükliga kondensatsioonelektrijaamades, mille<br />
kasutegur on vähemalt 55%. Kaugemas perspektiivis (pärast 2025 aastat) muutub<br />
kõrgemate saastemaksude korral atraktiivsemaks ka uus PFBC põlevkivijaam, mis<br />
investeeringu maksumuselt on küll kallim.<br />
Soojuse tootmise osas näitas analüüs, et kõrgemad keskkonnatasud soodustavad<br />
üleminekut muudelt kütustelt elektri ja soojuse koostootmisele maagaasi ja teiste<br />
kütuste baasil. Majanduslikult efektiivsemaks muutub koostootmisjaamade rajamine<br />
ning olemasolevate katlamajade kasutamise lõpetamine juba enne nende tehnilise<br />
kasutusea lõppu.<br />
Keskkonnaeesmärkide täitmise osas võib uuringust teha järelduse, et keskkonnatasude<br />
kiire kasvu korral (tõus 20% aastas) on küll võimalik saavutada keskkonnaemissioonide<br />
vähenemist võrrelduna madalate keskkonnatasudega (tõus 10% aastas), kuid vastavalt<br />
tõuseb ka elektri hind.<br />
Varustuskindluse ja rahvusliku julgeoleku vaatenurgast on energiasektori suur sõltuvus<br />
maagaasist kahtlustäratav seni, kuni <strong>Eesti</strong>l on vaid üks gaasi tarnija – Venemaa, kuigi<br />
majanduslikult oleks see rangete keskkonnaalaste piirangute ja -tasude puhul<br />
6 E3ME – An Energy-Environment-Economy Model of Europe on EL JOULE/THERMIE programme<br />
raames loodud üldise makro- jasektoraalsemajandusliku analüüsi mudel, mis käsitleb<br />
kasvuhoonegaaside leevendamist, tööstuse sektori energiakasutuse efektiivsust ja säästlikku<br />
kodumajapidamist, http://www.camecon.com/suite_economic_models/e3me.htm<br />
45
optimaalne. Samas, töös kasutatud gaasi hinna prognoosi korral, ei ulatu gaasi osakaal<br />
primaarenergia varustatuses üle 20%.<br />
Energiasektori keskkonnamajandushoobade ülevaate kokkuvõttena rõhutame, et on<br />
oluline läbi viia täiendavaid analüüse erinevate keskkonnatasude koosmõju ning ka<br />
keskkonnatasude ja kvoodikaubanduse koosmõjude osas välja valitud ühe-kahe<br />
stsenaariumi osas nii energiamajandusele kui ka makromajandusele laiemalt. Samuti on<br />
koosmõju analüüs oluline, et leida tõhusamad majandushoobade ja regulatsioonide<br />
“poliitikapaketid” negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, konkurentsivõime<br />
soodustamiseks ning kodumajapidamiste maksevõime säilitamiseks.<br />
Kuigi ENMAK <strong>KSH</strong> käigus ei viidud läbi keskonnamajandushoobade analüüsi<br />
erinevate stsenaariumite lõikes, siis mudeli LEAP abil tehtud prognoosid erinevate<br />
stsenaariumitega kaasnevatest emissioonidest, mis annavad selge signaali kõnealuse<br />
stsenaariumi majanduslikust mõjust ehk kulukusest (kuivõrd CO 2 ja SO 2 emissioonidel<br />
on juba täna rahaline mõõde) (ptk. 11).Ressursitasusid ja heitmetasusid on arvestatud<br />
tootmis- ja väliskulude (kokku täiskulude) arvutamisel EcoSenseWeb-mudeli abil.<br />
Seega näitab stsenaariumite täiskulude võrdlus ESW-mudeli abil stsenaariumite<br />
koondmõju rahalises vääringus (ptk. 10).<br />
46
II osa. Arengukava keskkonnamõju hindamise tulemused<br />
8 ENMAKi eesmärkide kooskõla keskkonnaeesmärkidega<br />
Energiamajanduse valdkonnas on püstitatud keskkonnaeesmärgid nii <strong>Eesti</strong> õigusaktides<br />
kui rahvusvahelistes lepetes, millega <strong>Eesti</strong> on ühinenud. Euroopa Liidu liikmesriigina<br />
on <strong>Eesti</strong>l kohustus järgida Euroopa Nõukogu ja Komisjoni tasemel kehtestatud<br />
õigusakte.<br />
8.1. Vastavus <strong>Eesti</strong> riiklikele keskkonnaeesmärkidele energiamajanduse valdkonnas<br />
ENMAKi püstitatud eesmärkide vastavust riiklikele keskkonnaeesmärkidele kaaluti<br />
<strong>Eesti</strong> keskkonnastrateegias aastani 2030 püstitatud eesmärkide kaudu.<br />
8.1.1. Taust<br />
<strong>Eesti</strong> Keskkonnastrateegias aastani 2030 (Keskkonnastrateegia) [27] püstitatakse<br />
energia ja osoonikihi kaitse valdkonnas järgmised eesmärgid:<br />
1. Toota elektrit mahus, mis rahuldab <strong>Eesti</strong> tarbimisvajadust, ning arendada<br />
mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese<br />
keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad<br />
toota elektrit ka ekspordiks.<br />
2. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas<br />
inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia<br />
mahu säilimise tagamine.<br />
3. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstustest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti<br />
kahandavad tehisained.<br />
8.1.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Keskkonnastrateegia eesmärkidega<br />
Tabel 11. ENMAKi eesmärkide vastavus <strong>Eesti</strong> Keskkonnastrateegia eesmärkidele energia<br />
valdkonnas<br />
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
<strong>Eesti</strong> riiklikud keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
Keskkonnastrateegia aastani 2030<br />
1.Toota elektrit mahus, 2. Energia-tarbimise 3. Kõrvaldada järkjärgult<br />
mis rahuldab <strong>Eesti</strong> kasvu aeglustamine ja<br />
nii<br />
tarbimisvajadust, ning stabiliseerimine, tööstustest kui ka<br />
arendada mitmekesiseid, tagades samas kodumajapidamiste<br />
erinevatel energiaallikatel inimeste vajaduste st osoonikihti<br />
põhinevaid väikese rahuldamise, ehk kahandavad<br />
keskkonnakoormusega tarbimise kasvu tehisained<br />
jätkusuutlikke<br />
olukorras<br />
tootmistehnoloogiaid, primaarenergia mahu<br />
mis võimaldavad toota säilimise tagamine.<br />
elektrit ka ekspordiks.<br />
1. Eesmärk:<br />
<strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale<br />
on tagatud pidev<br />
energiavarustus<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas<br />
keskkonnastrateegias<br />
püstitatud eesmärgiga<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas<br />
keskkonnastrateegias<br />
püstitatud eesmärgiga<br />
ENMAKi eesmärk<br />
seda valdkonda ei<br />
käsitle<br />
47
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
<strong>Eesti</strong> riiklikud keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
Keskkonnastrateegia aastani 2030<br />
1.Toota elektrit mahus, 2. Energia-tarbimise 3. Kõrvaldada järkjärgult<br />
mis rahuldab <strong>Eesti</strong> kasvu aeglustamine ja<br />
nii<br />
tarbimisvajadust, ning stabiliseerimine, tööstustest kui ka<br />
arendada mitmekesiseid, tagades samas kodumajapidamiste<br />
erinevatel energiaallikatel inimeste vajaduste st osoonikihti<br />
põhinevaid väikese rahuldamise, ehk kahandavad<br />
keskkonnakoormusega tarbimise kasvu tehisained<br />
jätkusuutlikke<br />
olukorras<br />
tootmistehnoloogiaid, primaarenergia mahu<br />
mis võimaldavad toota säilimise tagamine.<br />
elektrit ka ekspordiks.<br />
2. Eesmärk:<br />
<strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus<br />
ja –tarbimine on<br />
säästlikum<br />
3. Eesmärk:<br />
Tarbijatele on<br />
tagatud<br />
põhjendatud<br />
hinnaga<br />
energiavarustus<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas<br />
keskkonnastrateegias<br />
püstitatud eesmärgiga<br />
Keskkonnastrateegia<br />
hinnapoliitikat ei käsitle<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas<br />
keskkonnastrateegias<br />
püstitatud eesmärgiga<br />
Keskkonnastrateegia<br />
hinnapoliitikat ei<br />
käsitle<br />
“Osoonikihti<br />
kahandamist<br />
mõjutavatest<br />
tehisainetest”<br />
loobumist võib<br />
käsitleda säästliku<br />
energiakasutusena<br />
Keskkonnastrateegi<br />
a hinnapoliitikat ei<br />
käsitle<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärgid ei ole<br />
vastuolus riigi keskkonnastrateegia eesmärkidega.<br />
8.1.3. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015<br />
eesmärkidega<br />
Tabel 12. ENMAK eesmärkide vastavus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015 [6]<br />
eesmärkidele<br />
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
<strong>Eesti</strong> riiklikud keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (eelnõu)<br />
Tagada <strong>Eesti</strong> Põlevkivi kaevandamise ja Põlevkivi<br />
varustatus<br />
kasutamise efektiivsuse kaevandamise ja<br />
põlevkivienergiaga ja tõstmine<br />
kasutamise<br />
kindlustada<br />
keskkonnamõju<br />
<strong>Eesti</strong> energeetiline<br />
vähendamine<br />
sõltumatus<br />
1. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale on<br />
tagatud pidev<br />
energiavarustus<br />
2. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus ja<br />
–tarbimine on<br />
säästlikum<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas põlevkivi<br />
kasutamise<br />
arengukavas püstitatud<br />
eesmärgiga<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas põlevkivi<br />
kasutamise arengukavas<br />
püstitatud eesmärgiga,<br />
kuivõrd pideva<br />
energiavarustusesaab tagada<br />
ka põlevkivi kasutamise<br />
(tehnoloogiate)<br />
efektiivsusega<br />
- ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas põlevkivi<br />
kasutamise arengukavas<br />
püstitatud eesmärgiga<br />
48<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas põlevkivi<br />
kasutamise arengukavas<br />
püstitatud eesmärgiga,<br />
kuivõrd pideva<br />
energiavarustuse saab<br />
tagada keskkonnamõju<br />
(emissioonide)<br />
vähendamisega<br />
ENMAKi eesmärk on<br />
kooskõlas põlevkivi<br />
kasutamise arengukavas<br />
püstitatud eesmärgiga,
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
<strong>Eesti</strong> riiklikud keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (eelnõu)<br />
Tagada <strong>Eesti</strong> Põlevkivi kaevandamise ja Põlevkivi<br />
varustatus<br />
kasutamise efektiivsuse kaevandamise ja<br />
põlevkivienergiaga ja tõstmine<br />
kasutamise<br />
kindlustada<br />
keskkonnamõju<br />
<strong>Eesti</strong> energeetiline<br />
vähendamine<br />
sõltumatus<br />
3. Eesmärk:<br />
Tarbijatele on<br />
tagatud<br />
põhjendatud<br />
hinnaga<br />
energiavarustus<br />
Põlevkivi kasutamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
hinnaküsimust ei<br />
käsitle<br />
Põlevkivi kasutamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
hinnaküsimust ei käsitle<br />
kuivõrd säästlikum<br />
tarbimine vähendab<br />
põlevkivi kasutamise<br />
keskkonnamõju<br />
Põlevkivi kasutamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
hinnaküsimust ei käsitle<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärgid ei ole<br />
vastuolus põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega.<br />
8.1.4. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava<br />
2007-2013 eesmärkidega<br />
Allpool on toodud hinnang ENMAK eeamärkide vastavusele Biomassi ja bioenegia<br />
kasutamise edendamise arengukava 2007-2013 [28] eesmärkidega.<br />
Tabel 13. ENMAK eesmärkide vastavus Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise<br />
arengukava 2007-2013 eesmärkidele<br />
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
1. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale on<br />
tagatud pidev<br />
energiavarustus<br />
2. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus ja –<br />
tarbimine on<br />
säästlikum<br />
3. Eesmärk:<br />
Tarbijatele on<br />
tagatud<br />
põhjendatud<br />
hinnaga<br />
energiavarustus<br />
<strong>Eesti</strong> riiklikud keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava eesmärgid<br />
Tagada biomassi ja Tõsta tarbijate,<br />
Tagada turu<br />
bioenergia kasutamise investorite, ettevõtjate ja korraldamiseks<br />
edendamiseks vajalik turgu reguleerivate vajalike instrumentide<br />
teadus- ja<br />
poliitika kujundajate rakendamine<br />
arendustegevus teadlikkust<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse<br />
küsimust ei käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse ja<br />
tarbimise küsimust ei<br />
käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
hinnaküsimust ei käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse küsimust<br />
ei käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse ja<br />
tarbimise küsimust ei<br />
käsitle<br />
Kaudselt võib<br />
poliitikakujundajate<br />
teadlikkuse tõstmist siduda<br />
ka hinnakujundusega<br />
49<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse<br />
küsimust ei käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
varustuskindluse ja<br />
tarbimise küsimust ei<br />
käsitle<br />
Biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise<br />
arengukava eesmärgid<br />
hinnaküsimust ei käsitle<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärgid ei ole<br />
otseselt vastuolus biomassi ja bionenergia kasutamise edendamise arengukava
eesmärkidega, kuid viimane on enim suunatud tarbijate teadlikkuse tõstmisele ja<br />
tururegulatsioonide väljatöötamisele.<br />
8.2. Vastavus rahvusvahelistele lepetele energiamajanduse ja keskkonna valdkonnas,<br />
millega <strong>Eesti</strong> on ühinenud<br />
8.2.1. Taust<br />
Energiamajanduse arengukava hindamisel peetakse silmas alljärgnevaid rahvusvahelisi<br />
leppeid, mille osas <strong>Eesti</strong>l on siduvaid kohustusi;<br />
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning 2002. a oktoobris ratifitseeritud ja<br />
2005.a 16.veebruaril jõustunud Kyoto protokoll, mille eesmärgiks on seatud<br />
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastatel 2008-2012. <strong>Eesti</strong>le seab<br />
protokoll eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguste hulka 8%<br />
võrreldes 1990.a baastasemega. Vastavalt IPCC uusimale juhendile (2006) on<br />
<strong>Eesti</strong> jaoks määratud Kyoto sihtarvuks 39,581 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti.<br />
Seniste arengute jätkumisel <strong>Eesti</strong>l sihtarvu täitmisega Kyoto esimese<br />
kohustusperioodi lõpuks (2012) probleeme ei teki. Ka arengukavas<br />
kavandatavate ja <strong>KSH</strong> aruandes pakutavate täiendavate stsenaariumite valguses<br />
aastani 2020.a ei ületa <strong>Eesti</strong> kasvuhoonegaaside heited ülalmainitud sihtarvu.<br />
Kindlasti tuleb aga silmas pidada, et nn post-Kyoto režiimid (peale 2012.a) on<br />
kliimamuutuste maailmakonverentsidel veel kokku leppimata ning sealt võib<br />
tulla ka <strong>Eesti</strong> jaoks mõningaid üllatusi.<br />
• 2000. aastal ühines <strong>Eesti</strong> Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (koostatud<br />
13.11.1979. a Genfis) ning selle protokollidega.<br />
• Riigikogu poolt 4. juunil 2003. a vastu võetud seadusega ühines <strong>Eesti</strong> Piiriülese<br />
õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni väävli heitkoguste edasise<br />
vähendamise protokolliga, mis on koostatud Oslos 1994. aasta 14. juunil.<br />
Seejuures võttis <strong>Eesti</strong> ühinemisel kohustuse vähendada väävli heitkoguseid<br />
2005. aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks 40% võrra, võttes aluseks 1980. aasta<br />
taseme. 2020.aastaks väävli heitmetega probleeme ei tohiks olla, kuna on juba<br />
olemas otsus kahe uue energiaploki ehitamine Narva Elektrijaamades.<br />
Madalatemperatuurse keevkiht-tehnoloogia puhul vähenevad väävliheited enam<br />
kui 100 korda, CO 2 heide väheneb ~3 korda.<br />
• Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (RT II 1995, 11/12,<br />
57) seab konventsiooni osapooltele kohustused Läänemere kui ökosüsteemi<br />
kaitseks. Selle konventsiooni eesmärkidega võib vastuollu minna näiteks<br />
elektri-merekaablite või meretuuleparkide rajamine, kuivõrd konventsiooniga<br />
taotletakse osaliste panust Läänemere kui ökosüsteemi kaitsmiseks ja<br />
arendustegevustega kaasneva keskkonnamõju ärahoidmiseks.<br />
• Århusi konventsioon ehk keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse ja<br />
keskkonnaasjades otsustamises osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise<br />
konventsioon (RT II 2001, 18, 89 ) annab kodanikele, sh<br />
keskkonnaorganisatsioonidele laialdased õigused keskkonnaasjades<br />
otsustamises osalemiseks. Århusi konventsiooni osalised (riigid) peavad tegema<br />
elanikele kättesaadavaks keskkonnainformatsiooni ja looma regulatsioonid,<br />
kuidas elanikud ja nende ühendused saavad osaleda keskkonda puudutavate<br />
otsuste tegemises. Energiamajanduse valdkond, kui inimeste elukeskkonda ja<br />
selle kvaliteeti olulisel määral mõjutav valdkond, on kindlasti üks neist , mis<br />
elanikele huvi pakub.<br />
50
• Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ehk Espoo konventsiooni<br />
ratifitseeris Riigikogu 2000.aastal (RT II 2000, 28, 169). Espoo konventsioon<br />
näeb ette keskkonnamõju hindamise ühiselt riikide vahel siis, kui soovitakse<br />
viia ellu projekte, mille keskkonnamõjule alluvad naaberriigi alad.. Espoo<br />
konventsiooni juurde kuulub nn Kiievi protokoll, mis sätestab kohustuse viia<br />
läbi keskkonnamõju ühine hindamine siis, kui koostatakse strateegiaid ja<br />
poliitikaid, millel võib olla riigipiiri ületav keskkonnamõju. <strong>Eesti</strong> ei ole Kiievi<br />
protokolli veel ratifitseerinud.<br />
8.2.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale rahvusvaheliste lepete keskkonnaeesmärkidega energia<br />
valdkonnas<br />
Tabel 14. ENMAKi eesmärkide vastavus keskkonnaeesmärkidele rahvusvahelistes lepetes energia<br />
valdkonnas<br />
ENMAK eesmärgid<br />
1. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale on<br />
tagatud pidev<br />
energiavarustus<br />
2. Eesmärk: <strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus ja –<br />
tarbimine on säästlikum<br />
3. Eesmärk: Tarbijatele<br />
on tagatud põhjendatud<br />
hinnaga energiavarustus<br />
Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid energia valdkonnas<br />
1. Tagada Kyoto protokolliga seatud 2. Tagada Piiriülese õhusaaste<br />
sihtarvude täitmine Kyoto esimesel kauglevi 1979.aasta<br />
kohustusperioodil, 2008-2012.<br />
konventsiooni protokolli alusel<br />
väävli heitkoguste edasise<br />
Arengukava eesmärgid toetavad Kyoto<br />
protokolliga seatud kohustuste täitmist<br />
Energiasäästu potetsiaal on kõrge, see<br />
võimaldab vähemate heitkogustega tagada<br />
vajalik energiavarustus<br />
Rahvusvahelised kliimalepped võivad<br />
olulisel määral mõjutada energia hinda<br />
seoses kvoodikaubanduse edasiste<br />
rezhiimidega, mis käesoleval ajal on alles<br />
väljatöötamisel<br />
vähendamise<br />
Arengukava eesmärgid tagavad<br />
väävli heitkoguste järjepideva<br />
vähendamise<br />
Arengukava eesmärgid<br />
eneriavarustuse vallas on<br />
kooskõlas Piiriülese õhusaaste<br />
kauglevi kitsendustega<br />
Piiriülese kauglevi kokkuleppe<br />
järgimine ei mõjuta tarbijate<br />
energiavarustust<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärgid ei ole<br />
vastuolus rahvusvaheliste keskkonnakaitse lepete ja nendega seatud eesmärkidega.<br />
8.3. Vastavus Euroopa Liidu energiamajanduse ja keskkonnaga seotud poliitikatele ja<br />
normatiivaktidele<br />
8.3.1. Taust<br />
Euroopa Komisjoni “Roheline Raamat”, Euroopa strateegia säästva,<br />
konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (COM(2006),105 lõplik,<br />
8.3.2006.<br />
Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environmental Agency) elektrimajanduse- ja<br />
keskkonnaindikaatorite süsteem EEA indikaatorid mõõdavad kuut tüüpi muutust. Need<br />
on: Kas energiamajanduse keskkonnamõju väheneb? Kas energiatarbimine väheneb?<br />
Kui kiiresti suureneb energiatõhusus? Kas on toimunud üleminek vähemsaastavatele<br />
kütustele? Kui kiiresti rakendatakse taastuvenergiatehnoloogiaid? Kas keskkonnakulud<br />
(väliskulud) on arvestatud energiahinna sisse?<br />
51
Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Energiapoliitika<br />
tegevuskava 2007-2009 (edaspidi Energiapoliitika tegevuskava), mille eesmärkideks<br />
on:<br />
-tõsta energia varustuskindlust,<br />
-tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia,<br />
-soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega.<br />
EL Energiapoliitika tegevuskavaga soovitakse tõsta energia varustuskindlust ning<br />
tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ja võidelda<br />
kliimamuutustega saavutamaks keskkonna jätkusuutlikkus.<br />
Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit oma<br />
23.01.2008 ettepanekus (COM (2008), mis on tuntud nn kliimapaketi nime all,<br />
seadnud sihtväärtused energia efektiivsusele, taastuvenergiaallikate ja biokütuste<br />
laiemale kasutuselevõtmisele (sealhulgas süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise)<br />
kohta aastaks 2020 :<br />
• vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes<br />
baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%);<br />
• tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005.<br />
aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%);<br />
• saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises<br />
• suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et õnnestub<br />
välja töötada teise põlvkonna biokütused;<br />
• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi tahetakse<br />
muuta eelkõige riiklike jaotuskavade asendamise osas üle-Euroopalise kvootide<br />
oksjoniga, milles iga riigi käitajad peaksid endile ise vajaliku hulga lubatud<br />
heitkoguseid, kvoote vabaturult soetama. Kvootide müüjateks taolisel turul<br />
oleksid osalised riigid, kes omakorda oksjonitulu oma energiasektori edasiseks<br />
arendamiseks võiksid kasutada.<br />
Euroopa Energiapoliitika tegevuskavas 2007-2009 määratletud eesmärkide<br />
saavutamiseks pandi Euroopa Komisjonile kohustuse koostada Euroopa strateegiline<br />
energiatehnoloogia kava (European Strategic Energy Technology Plan -SET-Plan),<br />
eesmärgiga viia Euroopa üle kõrge energiaefektiivsuse ja madala süsinikusisaldusega<br />
energiatehnoloogiatega majandusele. Komisjon avaldas teatise Euroopa<br />
energiatehnoloogia strateegilisee plaani kohta 22. novembril 2007. Komisjon on<br />
koostöös liikmesriikidega määratlenud strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on<br />
kavas kiirendatult edasi liikuda:<br />
• tuuleenergia initsiatiiv,<br />
• päikeseenergia initsiatiiv,<br />
• bioenergia initsiatiiv,<br />
• CO 2 sekvestreerimise initsiatiiv,<br />
• Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja<br />
• tuumaenergia initsiatiiv.<br />
Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava alusel on seatud väljakutseteks arendada<br />
jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO 2 kogumise, transpordi ja ladustamise<br />
tehnoloogiaid ning kahekordistada suurimate tuuleturbiinide tootmisvõimsust,<br />
tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja kontsentreeritud päikeseenergia<br />
lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise<br />
integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja<br />
52
säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused<br />
jäätmekäitlusele.<br />
Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava eesmärgid on järgmised:<br />
a) energia uurimis- ja innovatsioonisüsteemi juhtimise muutmine kõigi<br />
sidusrühmade ühtsesse programmi kaasamise ja ülesannete<br />
kindlaksmääramisega;<br />
b) strateegiline planeerimine uurimis- ja innovatsioonialaste jõupingutuste<br />
suunamiseks nende tehnoloogiate ja meetmete poole, mis suudavad kõige<br />
tõenäolisemalt täita Euroopa energiapoliitika eesmärke<br />
c) kõigi meetmete tõhusam rakendamine, täideviimine ja haldamine kogu<br />
innovatsiooniprotsessi raames<br />
d) vahendite eraldamine ja suurendamine majandusliku tõhususe ja tulemustele<br />
orienteerituse põhimõtete alusel.<br />
9.09.2007 esitas Euroopa Komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile järgmistest<br />
eelnõudest koosneva energiapaketi: a) ettepanek direktiiviks, millega muudetakse<br />
elektrienergia siseturu ühiseeskirjade direktiivi 2003/54/EÜ; b) ettepanek direktiiviks,<br />
millega muudetakse maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi 2003/55/EÜ; c)<br />
ettepanek määruseks, millega luuakse EL energeetikasektorit reguleerivate asutuste<br />
koostööamet (regulaatorite koostööagentuur); d) ettepanek määruseks, millega<br />
muudetakse piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi käsitlevat<br />
määrust (EÜ) nr 1228/2003; e) ettepanek määruseks, millega muudetakse<br />
maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimusi käsitlevat määrust (EÜ) nr<br />
1775/2005.<br />
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine nn post-Kyoto perioodil, st<br />
peale 2012. aastat võib tuua olulisi muudatusi <strong>Eesti</strong> energiasektori arengumudelitesse.<br />
2008.a 23. jaanuari Kliima ja energiapaketis on viiteid sellele, et senine riiklike<br />
jaotuskavade (ingl k. NAP - National Allocation Plans) kasutamine asendatakse üle-<br />
Euroopaliste oksjonitega. Riikidele määratakse mingi otsustuskorras valitud baas-aasta,<br />
nt 2005 kasvuhoonegaaside heitkoguse alusel nn saastekvoodid, mis igale riigile<br />
järgnevaks perioodiks eraldatakse. Riik korraldab oksjoni, et anda käitajatele võimalus<br />
osta oksjonilt neile vajalik kogus kvoote kas järgmiseks või mitmeks järgnevaks<br />
aastaks. Taoline lähendusviis oleks seadnud energeetika sektoris kavandatavad<br />
arengumudelid määramatuse olukorda, sest oksjoni tulemusena võib tekkida olukord,<br />
kus <strong>Eesti</strong> käitajad ei ole valmis maksma kujunevat (liiga kõrget) turuhinda. Riigile on<br />
aga seejuures kasulik müüa eraldatud kvoote võimalikult kallilt. Kokkuvõttes oleks<br />
võinud tekkida olukord, kus käitajad ei saa oma riigi oksjonilt neile järgnevaks<br />
perioodiks vajaminevaid kvoodikoguseid ning peavad ootama järgmiseid oksjone ning<br />
arvestama kvoodihinna määramatusest tulenevaid riske.<br />
2008.a lõpuks lõpetas Euroopa Komisjon kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse<br />
(lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi) aluseks olevate direktiivide, eelkõige<br />
direktiivi 2003/87/EÜ ja sidusdirektiivi 2004/101/EÜ põhjaliku täiendamise.<br />
17.detsembril 2008 kinnitati Euroopa Parlamendi poolt ettepandud pakett täiendatud<br />
kujul. See määrab nii taastuvenergia jõulise kasutuselevõtmise sihtarvud (vt eespool)<br />
aastaks 2020, samuti kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse uued põhimõtted alates<br />
2013.aastast edasi. Riiklikud jaotuskavad asendatakse riikidele eraldatavate lubatud<br />
heitkoguste oksjoniga, kuid seejuures jaotatakse teatud riikidele ka oksjoniväliselt<br />
teatud piiratud mahus lubatud heitkoguseid, kvoote kuni 2020. aastani, mis antakse<br />
elektritootjatele tasuta. Ka <strong>Eesti</strong> kuulub selliste riikide hulka. See võimaldab<br />
53
elektritootjaid toetada uute, vähemsüsinikumahukate tehnoloogiate evitamisel. <strong>Eesti</strong><br />
saab nn solidaarsusklausli alusel täiendavalt kvooti. Nimelt jaotatakse 10% kogu<br />
kvoodist vaesematele EL liikmesriikidele, sh <strong>Eesti</strong>le. Lisaks veel täiendalt 2% nendele<br />
riikidele, kes on aastatel 1990-2005 olulisel määral emissioone vähendanud.<br />
Väga oluline muudatus kliima- ja energiapaketis on ka nn emissioonide baasaasta<br />
määramise põhimõtte korrigeerimine, see võimaldab aluseks võtta kolme aasta, 2005-<br />
2007 keskmise näitaja. Heitmekaubanduses uute põhimõtete rakendamise mõju<br />
majandusele, eriti energiasektorile, vajab kindlasti detailset uuringut. See võiks olla<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandus- ja Keskkonnaministeeriumi<br />
poolt algatatav kompleksne analüüs leidmaks <strong>Eesti</strong>le uute nõuete valguses optimaalne<br />
arengumudel. <strong>KSH</strong>-tegijate soovitus on selline töö koheselt algatada ja lõpetada 2009.a<br />
jooksul.<br />
Taolise lähenemise rakendamisel omandavad järjest enam tähtsust taastuvate<br />
energiaallikate baasil toodetav elektri- ja soojusenergia, milliste puhul üleilmse<br />
kokkuleppe alusel kasvuhoonegaaside heide loetakse nulliks.<br />
8.3.2. Hinnang ENMAK eesmärkide kooskõlale Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidega kliima ja energia<br />
valdkonnas<br />
Arengukava eesmärkide kooskõla Euuropa Komisjoni kliima- ja energiapaketile on<br />
toodud alljärgnevas tabelis.<br />
Tabel 15. ENMAKi eesmärkide vastavus Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidele energia<br />
valdkonnas<br />
ENMAK<br />
eesmärgid<br />
1. Eesmärk:<br />
<strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale<br />
on tagatud pidev<br />
energiavarustus<br />
2. Eesmärk:<br />
<strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus<br />
ja –tarbimine on<br />
säästlikum<br />
3. Eesmärk:<br />
Tarbijatele on<br />
tagatud<br />
põhjendatud<br />
hinnaga<br />
energiavarustus<br />
Euroopa Liidu plaanitavad keskkonnaeesmärgid kliima ja energia<br />
valdkonnas (EK 23.jaanuari 2008 ettepanekud)<br />
Suurendada<br />
Suurendada taastuvate<br />
energiatõhusust EL energiaallikate osatähtsust<br />
liikmesriikides<br />
Kasvuhoonegaaside heite<br />
20%-line vähendamine<br />
Arengukava ei ole<br />
vastuolus EL plaanitava<br />
sihtarvuga<br />
Säästlikum energiavarustus<br />
ja –tarbimine on kooskõlas<br />
KHG-de heite<br />
vähendamisega. 20%-line<br />
vähendamine võrreldes aga<br />
uue baas-aastaga – 2005,<br />
võib osutuda<br />
problemaatiliseks<br />
Arengukavas on esitatud<br />
olemasoleva<br />
energiatootmise struktuuri<br />
muutmise ettepanekud, mis<br />
võimaldavad mõnevõrra<br />
kallima hinna juures tagada<br />
KHG heite vähendamise<br />
nõude<br />
Arengukavas<br />
kirjeldatud<br />
eesmärgid vastavad<br />
seatud eesmärgile<br />
Arengukavas seatud<br />
säästlikuma<br />
energiavarustuse ja –<br />
tarbimise lähendus<br />
aitavad kaasa üldise<br />
energiatõhususe<br />
kasvule.<br />
Arengukavas seatud<br />
eesmärgid on<br />
kooskõlas<br />
energiatõhususe<br />
tõstmise nõudega<br />
Arengukava vastab<br />
taastuvate energiaallikate<br />
laialdasemale<br />
kasutuselevõtmisele<br />
Taastuvate energiaallikate,<br />
eriti just tuule- ja<br />
päikeseenergia, samuti<br />
biomassi jõulisem ning<br />
soodustatud kasutuselevõtmine<br />
säästab oluliselt<br />
fossiilseid energiakandjaid.<br />
Hajutatud energiatootmine<br />
võimaldab säästu.<br />
Taastuvate energiaallikate<br />
baasil toodetud energia<br />
otsekulud võivad küll<br />
mõnevõrra kasvada, kuid<br />
arvesse võttes<br />
väliskulusid, jäävad<br />
täiskulud põhjendatud<br />
piiridesse<br />
54
Taastuvate energiaallikate osatähtsuse suurendamine vajab tõenäoliselt riigipoolsete<br />
toetusskeemide edasiarendamist. Soodustariif elektritootmisele omandab veelgi<br />
suurema tähtsuse avaneva elektrituru tingimustes. Järgmiste võrguühenduste loomine<br />
nii Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopa suunas aitab kaasa eriti tuuleenergia jõulisele<br />
arengule.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärgid ei ole<br />
vastuolus Euroopa Parlamendi poolt 17.detsembril 2008 kinnitatud kliima- ja<br />
energiapaketi seisukohtade ja eesmärkidega.<br />
9 Hinnangud ENMAKis kavandatud meetmete<br />
keskkonnamõjule<br />
Peatükis esitatakse <strong>KSH</strong> programmis ette nähtud kvalitatiivse hindamise tulemused<br />
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 (edaspidi „arengukava“)<br />
strateegiliste eesmärkide ja nende elluviimiseks kavandatud meetmete (edaspidi<br />
„meetmekava“) kohta.<br />
Strateegilisi eesmärke ja meetmekava hindasid üksteisest sõltumatult 3 eksperti, kelle<br />
hinnangud hindamise lõpptulemusena keskmistati. Hinnangud (hinded) eesmärkidele<br />
kujunesid sealjuures vastava eesmärgi meetmete hinnangute summana. Arengukava<br />
<strong>KSH</strong> programmist lähtuvalt peeti hindamisel silmas eeskätt meetmekava<br />
rakendamisega seotud keskkonnamõjusid, samas arvestati aga ka kaasnevaid<br />
majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.<br />
Vastavalt kavas etteantule hinnati kokku 3 strateegilist eesmärki ja 17 meedet (sh 5<br />
eesmärgi 1, 7 eesmärgi 2 ja 5 eesmärgi 3 täitmiseks). Eesmärkide ja meetmete<br />
nimetused on toodud hindamistulemusi kokkuvõtvas tabelis 16. Hindamisel olid<br />
ekspertidele lähtealuseks kavas toodud selgitused ja informatsioon – eesmärkide kohta<br />
eeskätt vastavad indikaatorid, meetmete osas tausta kirjeldused, tulemusnäitajad,<br />
olulisemad tegevused ja väljundnäitajad.<br />
Hindamiskriteeriumidena kasutati vastavalt <strong>KSH</strong> programmile 27 kriteeriumit, mis olid<br />
jaotatud 4 gruppi (pideva energiavarustuse, keskkonda säästva energiavarustuse,<br />
põhjendatud hinnaga energiavarustuse ning energiatõhususe ja energiasäästu<br />
kriteeriumid). <strong>KSH</strong> programmis esialgselt toodud 28-st kriteeriumist loobuti hindamise<br />
käigus senisest 27.-ndast kriteeriumist („Toodete ja teenuste energiatõhusus“) kuna<br />
häirivaks osutus liigne sarnasus kriteeriumiga 14 („Toodete ja teenuste<br />
energiamahukus“) – vt ka aruande paragrahvi 6.2 ja kava <strong>KSH</strong> programmi paragrahvi<br />
8.2.<br />
Hindamistulemused – nii iga eksperdi osas eraldi kui keskmistatud lõplik hinnang on<br />
toodud Tabel 16. Vastavalt hindamismetoodikale tähendavad kõrgemad hinded<br />
väiksemat negatiivset keskkonnamõju (ning kaasnevat majanduslikku ja sotsiaalset<br />
mõju), negatiivse mõju puudumist või koguni positiivsemat mõju võrreldes praeguse<br />
olukorraga. Madalamad hinded annavad märku negatiivse mõju võimalikkusest või<br />
mõnel juhul ka keskkonnamõju (seose) puudumisest üldisemas mõttes.<br />
55
Võrreldes hindamistulemusi kolme hinnatava strateegilise eesmärgi lõikes, näeme, et<br />
ekspertide üsna üksmeelse hinnangu tulemusena on kõige keskkonnasõbralikum teine<br />
eesmärk, mis näeb ette <strong>Eesti</strong> energiavarustuse ja –tarbimise muutmist säästlikumaks.<br />
Teised eesmärgid – pidev energiavarustus ja põhjendatud hinnaga energiavarustus<br />
järgnevad suhteliselt võrdsel tasemel, pisut eelistatum on siiski eesmärk 1 („<strong>Eesti</strong><br />
elanikkonnale on tagatud pidev energiavarustus“).<br />
Võrreldes erinevate ekspertide hinnanguid, võime täheldada küllaltki head kooskõla –<br />
hindamise “rütm” (eesmärkide ja meetmete pingeread) on suhteliselt sarnane. Samas on<br />
hinnete väärtused real juhtudel üsnagi erinevad. Siin on aga tegemist eeskätt erinevate<br />
ekspertide erinevate “tööpiirkondadega” etteantud hinnete ja kaalude skaala piires<br />
(mõni eelistab suuremat hinnete/kaalude intervalli, mõni väiksemat), mis ei mõju<br />
oluliselt hindamise lõpptulemusele (pingeridadele). Ülaltoodu kehtib nii eesmärkide kui<br />
meetmete hindamise kohta.<br />
Tabel 16. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 strateegiliste eesmärkide ja<br />
meetmekava kvalitatiivse hindamise tulemused<br />
HINNATAVAD EESMÄRGID JA MEETMED Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 3 KESKMINE<br />
Eesmärk 1 1. <strong>Eesti</strong> elanikkonnale on tagatud<br />
pidev energiavarustus 144 120 81 115.0<br />
Meede 1.1 1.1. Energiavarustuse mitmekesistamine<br />
uute ühenduste<br />
ehitamisega ja energiabilansis<br />
energiaallikate ühtlasema jaotusega -2 15 16 9.7<br />
Meede 1.2 1.2. Varustuskindluse-alase<br />
seadusandluse edasiarendamine 7 18 11 12.0<br />
Meede 1.3 1.3. Kohalike omavalitsuste<br />
energeetika-poliitika koordineerimine<br />
23 23 23 23.0<br />
Meede 1.4 1.4. Koostöö teiste EL liikmesriikidega<br />
ühtse energeetika välispoliitika<br />
arendamise eesmärgil 33 24 26 27.7<br />
Meede 1.5 1.5. Kütusevarude loomine 1 -2 5 1.3<br />
Eesmärk 2 2. <strong>Eesti</strong> energiavarustus ja –<br />
tarbimine on säästlikum 720 385 216 440.3<br />
Meede 2.1 2.1. Energiasäästu arendamine 36 37 20 31.0<br />
Meede 2.2 2.2. Põlevkivi kasutamise tõhustamine<br />
elektritootmisel 60 35 38 44.3<br />
Meede 2.3 2.3. Efektiivsemate põlevkiviõli ja –<br />
gaasi tootmise tehnoloogiate<br />
rakendamine<br />
61 41 47 49.7<br />
Meede 2.4 2.4. Energiatehnoloogiate arendamine<br />
60 42 42 48.0<br />
Meede 2.5 2.5. Taastuvenergia tegevuskava<br />
koostamine 4 9 36 16.3<br />
Meede 2.6 2.6. Soojamajanduse riikliku<br />
arengukava koostamine 1 15 16 10.7<br />
Meede 2.7 2.7. Euroopa Liidu uute säästva<br />
energeetika-alaste regulatsioonide<br />
rakendamine 29 20 17 22.0<br />
Eesmärk 3 3. Tarbijatele on tagatud<br />
põhjendatud hinnaga<br />
energiavarustus 153 96 75 108.0<br />
56
HINNATAVAD EESMÄRGID JA MEETMED Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 3 KESKMINE<br />
Meede 3.1<br />
Meede 3.2<br />
Meede 3.3<br />
Meede 3.4<br />
Meede 3.5<br />
3.1. Energiaturu konkurentsihälvete ja<br />
turumoonutuste kõrvaldamine<br />
3.2. Energiaagentuuri loomine<br />
32 15 16 21.0<br />
17 13 11 13.7<br />
3.3 Tuumaenergeetika-alase teadmuse<br />
loomine ja vastava seadusandluse<br />
ettevalmistamine -15 3 10 -0.7<br />
3.4. Ökomaksureformi mõjude<br />
analüüsimine 13 13 16 14.0<br />
3.5. Energeetika valdkonna õppe- ja<br />
teadustöö edendamine 4 12 22 12.7<br />
Järgnevalt analüüsime eesmärkide lõikes meetmete hindamistulemusi.<br />
9.1. Eesmärk 1 meetmete keskkonnamõju<br />
Eesmärk 1: <strong>Eesti</strong> elanikkonnale on tagatud pidev energiavarustus<br />
Meetmed:<br />
1.1. Energiavarustuse mitmekesistamine läbi uute ühenduste ehitamise ja energiabilansis<br />
energiaallikate ühtlasema jaotuse<br />
1.2. Varustuskindluse-alase seadusandluse edasiarendamine<br />
1.3. Kohalike omavalitsuste energeetika-poliitika koordineerimine<br />
1.4. Koostöö teiste EL liikmesriikidega ühtse energeetika välispoliitika arendamise<br />
eesmärgil<br />
1.5. Kütusevarude loomine<br />
Tabelist 11 näeme, et selle eesmärgi meetmete hulgas on keskkonda toetavamad 4. ja 3.<br />
meede, mis sisuliselt on nö koostöömeetmed – esimene EL-i ja teine kohalikul tasandil.<br />
Vähem eelistatumad on 2. ja 1. meede, mis puudutavad varustuskindluse-alast<br />
seadusandlust ja energiavarustuse mitmekesistamist. Madalaim hinnang on pisut<br />
üllatuslikult kütusevarude loomisel (5. meede). Detailsemal analüüsil võib seda pidada<br />
aga üsna ootuspäraseks – tegemist on küll ühelt poolt ilmselt vajaliku, aga teiselt poolt<br />
ka lausa kohustusliku meetmega (lähtuvalt EL-i nõuetest varustuskindluse osas). Selle<br />
meetme rakendamisega kaasnevad ka otsesed negatiivsed keskkonnamõjud ja -riskid<br />
(näiteks kütusehoidlate ehitamisel või kütuste transportimisel mujal maades asuvatest<br />
hoidlatest), millele lisandub majanduslik mõju täiendavate kulutuste näol.<br />
9.2. Eesmärk 2 meetmete keskkonnamõju<br />
Eesmärk 2: <strong>Eesti</strong> energiavarustus ja –tarbimine on säästlikum<br />
Meetmed:<br />
2.1. Energiasäästu arendamine<br />
2.2. Põlevkivi kasutamise tõhustamine elektritootmisel<br />
2.3. Efektiivsemate põlevkiviõli ja –gaasi tootmise tehnoloogiate rakendamine<br />
2.4. Energiatehnoloogiate arendamine<br />
2.5. Taastuvenergia tegevuskava koostamine<br />
2.6. Soojamajanduse riikliku arengukava koostamine<br />
2.7. Euroopa Liidu uute säästva energeetika-alaste regulatsioonide rakendamine<br />
57
Kava teise strateegilise eesmärgi rakendamiseks kavandatud meetmetest on<br />
eelistatumad põlevkivi kasutamise tehnoloogiate tõhustamine nii elektri- (2. meede) kui<br />
ka õli- ja gaasitootmisel (3. meede), samuti energiatehnoloogiate arendamine üldisemalt<br />
(4. meede). Madalamad hinnangud negatiivse keskkonnamõju võimalikul<br />
leevendamisel on saanud arengu- või tegevuskavade koostamine (6. meede –<br />
soojamajanduses ja 5. meede taastuvenergia osas). Siin on ilmselt määravaks asjaolu,<br />
kas tegemist on konkreetsema (tehniliselt rakendatava) või administratiivse meetmega.<br />
Hindamisel kujuneb eelis konkreetsematel meetmetel – nende puhul on vahetumat<br />
keskkonnamõju võimalik selgemini välja tuua. Administratiivsete/korralduslike<br />
meetmete keskkonnamõju (ja ka kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju) ei avaldu<br />
vahetult või hakkab avalduma teatud aja möödudes.<br />
9.3. Eesmärk 3 meetmete keskkonnamõju<br />
Eesmärk 3: Tarbijatele on tagatud põhjendatud hinnaga energiavarustus<br />
Meetmed:<br />
3.1. Energiaturu konkurentsihälvete ja turumoonutuste kõrvaldamine<br />
3.2. Energiaagentuuri loomine<br />
3.3. Tuumaenergeetika-alase teadmuse loomine ja vastava seadusandluse ettevalmistamine<br />
3.4. Ökomaksureformi mõjude analüüsimine<br />
3.5. Energeetika valdkonna õppe- ja teadustöö edendamine<br />
Hindamistulemused kava kolmanda strateegilise eemärgi meetmetele võrreldes teiste<br />
eesmärkide meetmetega on suhteliselt tagasihoidlikumad. Kõige positiivsemaks meetmeks<br />
on hinnatud energiaturu korrektset toimimist tagav 1. meede – konkurentsihälvete ja<br />
turumoonutuste kõrvaldamine energiaturul. Ka siin on tunda korralduslike meetmete<br />
allajäämist konkreetsmat laadi meetmetele. Nii on madalam hinnang energeetika valdkonna<br />
õppe-ja teadustöö edendamisel ja kõige madalam tuumaenergeetika-alase ettevalmistuse<br />
korraldamisel. Ka siin on ilmselt põhjuseks raskused otsese keskkonnamõju<br />
väljatoomisega, tuumaenergeetika puhul (3. meede) tõenäoliselt ka selles, et selle meetme<br />
mõju hakkab avalduma ajaperioodil, mis jääb kava ajahorisondist väljapoole.<br />
9.4. Kokkuvõtteks<br />
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 strateegiliste eesmärkide ja nende<br />
elluviimiseks kavandatud meetmete kvalitatiivne hindamine näitas 2. eesmärgi (<strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus ja –tarbimine on säästlikum) olulist paremust avalduva<br />
keskkonnamõjust ning kaasnevast majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust lähtudes.<br />
Kavandatud meetmetest on keskkonnamõjust lähtudes eelistatumad energia efektiivsuse<br />
(tõhususe) suurendamisele suunatud meetmed – eeskätt põlevkivi kasutamisel aga ka<br />
energiatehnoloogiate ja energiasäästu arendamisel laiemalt (liidriteks meetmed 2.3, 2.4,<br />
2.2 ja 2.1). Kõrgem positiivne hinnang on ka nii rahvusvahelise kui ka lokaalse koostöö<br />
meetmetel (meetmed 1.4 ja 1.3) ning korrektselt toimiva energiaturu korraldamisel<br />
(meede 3.1). Üldise tendentsina omasid keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel<br />
eelistust konkreetsemad, tehnilist rakendust omavad meetmed<br />
administratiivsete/korralduslike meetmete (administratiivsus avaldub eeskätt meetmete<br />
väljundnäitajates) ees.<br />
Üldise lõppjäreldusena võib väita, et ei üksi eesmärkidest ega meetmetest ei oma<br />
negatiivset keskkonnamõju selles mõttes, et halvendaks praegust olukorda. Selle<br />
58
välistab juba kava koostamise loogika ise, eeskätt asjaolu, et koostajad on arvesse<br />
võtnud nii ülemaailmseid, EL-i kui ka <strong>Eesti</strong> vastavaid regulatsioone, mis kõik on ühel<br />
või teisel määral suunatud keskkonnamõjude leevendamisele ja keskkonnaseisundi<br />
parandamisele.<br />
Rõhutame, et madalamad (antud lõplikus hindamisskaalas nullilähedased) hinnangud<br />
ühtedele või teistele meetmetele ei tähenda nende otsest suuremat negatiivset<br />
keskkonnamõju vaid pigem seda, et nende meetmete mõju (seos keskkonnaga) on<br />
väiksem, seda on raskem hinnata (ka eksperthinnanguna) või avaldub/jaotub see mõju<br />
pikema aja vältel.<br />
Eksperdid on arvamusel, et eesmärkide ja meetmete kvalitatiivse hindamise üheks<br />
peamiseks tulemuseks ongi saadud pingerida, mis peaks arengukava koostajatele<br />
andma täiendava võimaluse kava eesmärkide ja meetmete võrreldava tõhususe üle<br />
otsustamiseks – eeskätt kahjuliku keskkonnamõju vähendamise aspektist lähtudes.<br />
59
10 Elektristsenaariumite täiskulude tehnoloogiapõhine<br />
kvantitatiivne analüüs mudeli EcoSenseWeb ja<br />
elektritootmise keskmiste kulude 2020.a. prognooside abil<br />
10.1. Väliskulude hindamise mudeli EcoSenseWeb tutvustus<br />
Energiamajanduse keskkonnamõjude kvantitatiivseks (rahaliseks) hindamiseks on<br />
Euroopa energeetika-, kliima- ja keskkonnaspetsialistide rahvusvahelise koostöö<br />
tulemusena välja arendatud ExternE metoodika [29] ja EcoSense tarkvara. Käesolevas<br />
töös kasutatakse selle tarkvara uusimat veebipõhist versiooni EcoSenseWeb V1.3<br />
(ESW), mis valmis 2008. a. jaanuaris. ESW põhiautoriks on Stuttgardi ülikooli<br />
Energiamajanduse ja Energia Ratsionaalse kasutamise <strong>Instituut</strong> Saksamaal (IER,<br />
http://webeco.ier.uni-stuttgart.de ).<br />
Elektritootmise täiskulude arvutamiseks vajalikud keskmised tootmiskulud<br />
(investeeringud, kütused ja ekspluatatsioonikulud tabelites 17-22 read 7-9)<br />
enamlevinud elektritootmise tehnoloogiate lõikes määrati IER poolt koostatud 2020-<br />
2030.a. prognooside alusel, mida soovitati kasutada Euroopa Komisjoni RP6<br />
rahvusvahelise projekti NEEDS (New Energy Externalities Developments for<br />
Sustainability) partneritele.<br />
<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> osaleb projekti NEEDS partnerina ESW testimisel ja arendamisel alates<br />
2005. aastast. Samal aastal ilmus ka ExternE-2005 [„ExternE – Externalities of Energy,<br />
Methodology 2005 Update“, Stuttgart, IER, 2005] uus, täiendatud metoodika [29].<br />
NEEDS projekti täitmisel kogus <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> andmeid mõnede <strong>Eesti</strong> elektri- ja<br />
koostootmisjaamade tehniliste näitajate kohta ning tegi esimesed prooviarvutused.<br />
Energiamajanduse arengukavade koostamine ja selle keskkonnamõjude hindamine<br />
toimub harilikult kahes etapis – kõigepealt prognoositakse iga kasutuselevõetava<br />
tehnoloogia tootmiskulud, piirangud, keskkonnamõjud ning väliskulud ja seejärel<br />
arvutatakse vastavalt arengueesmärkidele ja eelistustele parim tehnoloogiate<br />
kombinatsioon (stsenaarium). ELMAK <strong>KSH</strong>-s on hinnatud elektritootmise<br />
stsenaariume ainult kvalitatiivselt, vastavad tehnoloogilised ja väliskulude<br />
kvantitatiivsed näitajad puuduvad. Kuid elektritootmise keskkonnamõjusid on võmalik<br />
objektiivselt hinnata vaid tehnoloogiapõhiselt. Seetõttu kasutas <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> ELMAK<br />
<strong>KSH</strong>s hinnatud elektristsenaariumite (0, A, B, C, C2 ja D) ning täiendavalt veel kolme<br />
stsenaariumi (5/E, 7/E ja 8/E) kvantitatiivseks hindamiseks IER elektritootmise<br />
tehnoloogiate keskmiste tootmiskulude prognoose ja tehnoloogiapõhist ESW mudelit.<br />
ESW tarkvara võimaldab sisestada andmeid kolmanda põlvkonna tuumajaamade<br />
radioaktiivsete heitmete kohta ja arvutada nende väliskulud. Järgnevates tabelites on<br />
kasutatud Ungari tuumajaamade normaalrežiimi väliskulude arvutustulemusi. Kahjuks<br />
puuduvad väliskulude arvutused tuumajaamade suuremate avariide ja radioaktiivsete<br />
jäätmete ladustamise kohta.<br />
Elektrienergia tootmisega kaasnevate väliskulude (tootmiskuludes ning elektrienergia<br />
hinnas mittearvestatud keskkonnamõjudega tekitatud kahjude rahalise väärtuse)<br />
arvutamise metoodika on lühidalt kirjeldatud Stuttgardi ülikooli instituudi IER<br />
käsiraamatus „ExternE – Externalities of Energy, Methodology 2005 Update“ [29].<br />
60
Käesoleva ENMAK <strong>KSH</strong> aruande ülesandeid ja piiratud mahtu arvestades on võimatu<br />
seda 265-leheküljelist käsiraamatut eesti keelde tõlkida või ümber jutustada. Seepärast<br />
piirdume mõne selgitusega näiteks elektrijaama õhu saasteainete väliskulude<br />
arvutamise põhimõtete, andmebaaside ja arvutuskäigu kohta.<br />
ExternE metoodika ja veebipõhine infosüsteem ESW arvestab ka vette ja pinnasesse<br />
sattunud saasteaineid, kasvuhoonegaaside mõju ja muid kahjustavaid tegureid inimeste<br />
tervisele, ehitusmaterjalidele, põllukultuuride saagikusele ning loodusele (bioloogilisele<br />
mitmekesisusele). Kõigi erinevate keskkonnakahjude arvutamine toimub<br />
keskkonnamõju leviku kaardistamise alusel (ingl. Impact Pathway Approach, IPA).<br />
Õhu saasteainete kahjulikku mõju inimeste tervisele, põllukultuuridele,<br />
ehitusmaterjalidele ja loodusele on keskkonnahügieeni spetsialistid uurinud kogu<br />
maailmas aastakümneid. Need uuringud on ExternE metoodikas üldistatult kirjeldatud<br />
näiteks õhu saasteainete kontsentratsioonist sõltuva elanike haigestumuse muutumise<br />
funktsioonina, põllukultuuride saagikuse vähenemisena jne. (Concentration Response<br />
Functions, CRF).<br />
Elektrijaama korstnast väljunud saasteainete levikut atmosfääris olenevalt tuulest ja<br />
teistest kliimateguritest kirjeldavad mudelid lubavad arvutada saasteainete<br />
kontsentratsioonid mistahes kaugusel saasteallikast (harilikult piirdutakse 1000 km-ga).<br />
Funktsiooni CRF abil saab hinnata saasteaine arvutusliku kontsentratsiooni ja sellest<br />
tingitud keskkonnakahju kvantitatiivselt (haigestumuse suurenemine, saagikuse<br />
vähenemine), mis omakorda on arvutatav ka rahaliselt (ravikulud, tegemata töö, eluea<br />
lühenemine jne.).<br />
ESW andmebaasides on kõik vajalikud keskmised näitajad iga riigi rahvastiku<br />
paiknemise, klimaatiliste tingimuste, haigestumuse, ravikulude, põllukultuuride<br />
saagikuse jne kohta olemas. Uuteks sisendandmeteks on vaid elektrijaamade erinevate<br />
saasteainete emissioonid täisvõimsusel, heitgaaside maht sekundis, heitgaaside<br />
temperatuur, korstnate kõrgus, elektrijaama asukoha koordinaadid, võimsus, tööaeg<br />
aastas, netotoodang aastas jt tehnilised näitajad, millest kõige olulisemad on näidatud<br />
ka tabelites 17-22.<br />
ESW väliskulude koondnäitajad iga elektrijaama (tehnoloogia) kohta esitatakse<br />
toodetud elektrienergia ühiku (MWh) kohta lokaalselt (50-100 km raadiuses) ja<br />
regionaalselt (ca 1000 km raadiuses). Tabelites 17-22 on need arvutatud väliskulud<br />
ridadel 17 ja 18. Kasvuhoonegaaside väliskulu on arvestatud hinnaga 19 €/t (rida 19).<br />
ESW ei arvesta kõiki väliskulusid. Seepärast on nt A-stsenaariumis <strong>Eesti</strong>st väljaspool<br />
asuva, <strong>Eesti</strong> investeerimisosalusega tuumajaama kohta lisatud <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> ekspertide<br />
poolt väliskulude eksperthinnangud varustusriski, avariiriski ja tuumajäätmete<br />
ladustamise ning tuumajaama lammutamise väliskulude kohta tabelite ridadel 14-16.<br />
Stsenaariumi B puhul suureneb oluliselt gaasi varustusrisk seoses tuuleenergia abil<br />
toodetud elektri ebaühtlust kompenseerivate gaasiturbiinide massilise ehitamisega.<br />
Stsenaariumis D arvestatakse varustus- ja avariiriske seoses põlevkivist elektritootmise<br />
jätkuva kontsentreerimisega Narva elektrijaamadesse.<br />
61
Tabelites on eristatud kolm elektritootmise kululiiki – tootmiskulud, väliskulud ja<br />
täiskulud. Tootmiskuludena (tabelites 17-22 vastavalt read 7-10) käsitletakse IER 2020.<br />
a. prognoose, väliskuludena ESW abil arvutatud näitajaid (read 17-19) ja <strong>SEI</strong>-<strong>Tallinn</strong><br />
ekspertide hinnanguid riskide kohta (read 14-16). Väliskulude summa on real tabelite<br />
17-22 real 13. Tootmiskulude ja väliskulude summa on täiskulud, mis asuvad tabelite<br />
real 20. Iga stsenaariumi elektritoodangu täiskulu moodustub tabelite 17-22 viimasel<br />
real (21) näidatud erinevate tehnoloogiate elektritoodangute täiskulude summast 1 kWh<br />
kohta. Stsenaariumite elektritootmise täiskulud sõltuvad erinevate tehnoloogiate<br />
elektrienergia netotoodangu osakaaludest (tabelites rida 6).<br />
10.2. Elektrimajanduse stsenaariumite väliskulude arvutamise eeldused ja piirangud<br />
EcoSenseWebi mudeli kasutamisel arvestati järgmiste eelduste ja piirangutega.<br />
1.Tehnoloogiapõhine analüüs. Elektrimajanduse stsenaariumite arvutamiseks<br />
prognoositakse iga kasutuselevõetava tehnoloogia tootmiskulud ning väliskulud ja<br />
seejärel arvutatakse vastavalt arengueesmärkidele ja eelistustele parim tehnoloogiate<br />
kombinatsioon.<br />
2.Mõõdukas struktuurimuudatuste tempo. Energeetika on kapitalimahukas tootmisharu,<br />
mille seadmete tööiga on 20-60 aastat. Investeeringute piisav majanduslik efektiivsus<br />
on tagatud siis, kui seadmete tööiga vastab vähemalt planeeritule või on sellest pikem.<br />
Elektrimajanduse suured ja järsud struktuurimuudatused on kahjulikud kahel põhjusel:<br />
raisatakse asjatult eelmistel aastatel tehtud investeeringute majanduslik potentsiaal ja<br />
ollakse sunnitud omakapitali asemel kasutama suurel määral kallimat laenukapitali.<br />
Energiamajandus peab olema konservatiivne, mõõdukalt uueneva struktuuriga<br />
tootmisharu. See piirang kehtib ka <strong>Eesti</strong> põlevkivielektri kohta.<br />
3.Kvantitatiivselt mõõdetavad arengukriteeriumid. Energeetika stsenaariumite valik<br />
ning keskkonnamõjude hindamine peaks põhiliselt toetuma kvantitatiivselt<br />
mõõdetavatele eesmärkidele ja kriteeriumitele. Kvalitatiivne stsenaariumite hindamine<br />
täiendab kvantitatiivseid kriteeriume ega saa olla ainus ja peamine energiamajanduse<br />
stsenaariumite hindamise meetod.<br />
4.Hindade prognoosimine. Elektrienergia tootmise efektiivsust mõjutavad peale<br />
investeeringute mahu ka kütuste hinnad, eriti nende omavahelised proportsioonid<br />
elektrijaama tööea jooksul. Stsenaariumite arvutajad peavad need prognoosid<br />
avalikkusele esitama ja põhjendama. Stuttgardi ülikooli IER on prognoosinud gaasi ja<br />
kivisöe hindade mõõdukat suurenemist teiste kütuste suhtes.<br />
5.Inflatsiooni arvestamine. Kui tehnoloogiate tootmiskulude ja stsenaariumite arvutused<br />
tehakse püsihindades, siis tuleb inflatsiooni mittearvestamine kui oluline eeldus ära<br />
märkida. Stuttgardi ülikooli IER energiatootmise kulude prognoosides inflatsiooni ei<br />
arvestata ja diskonteerimine toimub 5 või 10 protsendiga.<br />
6.Tuumaenergia kasutamise eeldused. Tuumajaama puhul käsitleme vaid <strong>Eesti</strong> osaluse<br />
võimalust näiteks Leedus (Ignalina) või Soomes (Olkiluoto). Viimase ehitamisel<br />
toimunud tulekahju suurendab määramatust. Eeldame, et kolmanda põlvkonna<br />
tuumajaama <strong>Eesti</strong>sse ehitada pole võimalik. Neljanda põlvkonna tuumajaamade<br />
tehnoloogiaid alles uuritakse ja katsetatakse ja kuna nende hind, tehnilised näitajad ning<br />
riskianalüüsid pole veel teada, siis ei saa nende kasutamise kohta <strong>Eesti</strong>s veel midagi<br />
kindlat öelda. Ka vaikimisi tehtud eeldused tuleb avalikustada. Ignalina uue<br />
tuumajaama radioaktiivsete jäätmete ladustamise, Ignalina vana tuumajaama<br />
lammutamise ja suurte õnnetustega kaasnevaid riske ning kulusid keskkonnamõju<br />
hindajad (Pöyry Energy Oy ja Leedu Energiainstituut) oma 27.08.2008.a. valminud<br />
aruandes piisavalt ei arvesta. Riskianalüüsi eeldused ning põhjendused on ebamäärased.<br />
62
7.Põlevkivielekter. Põlevkivielektrit toodetakse 2018. aastal põhiliselt<br />
keevkihttehnoloogia abil. Eeldame, et vanade tolmpõletuse katelde kasutamine on<br />
piiratud ulatuses võimalik, kui neile juurde ehitada täiendavad puhastusseadmed.<br />
8.Elektrituulikud. Elektrituulikute ebastabiilsuse kompenseerimine <strong>Eesti</strong>s toimub<br />
põhiliselt gaasiturbiinide, elektrienergia ekspordi-impordi ja võimaluse korral ka<br />
põlevkivielektri abil. Eeldame, et elektrituulikute võimsuse täielik dubleerimine ainult<br />
gaasiturbiinidega ei ole otstarbekas.<br />
9.Maagaasi kasutamine. Eeldame, et maagaasil töötavad elektrijaamad on varustatud<br />
võimalusega kiiresti ümber lülituda teiste reservkütuste (näiteks põlevkiviõli)<br />
kasutamisele, et maandada hinna- ja varustusriskid. Seepärast maagaasi varustusriske<br />
väliskuludena pole arvutatud. Venemaa gaasitarnete ebakindlust arvestades on riskide<br />
maandamine reservkütustega paratamatu ja kiireloomuline ülesanne nii elektri- kui ka<br />
soojatootmises.<br />
10.Koostootmine. ELMAK (tööversioon 6) ei määratle koostootmise kütuste valikut.<br />
Seepärast esindavad <strong>KSH</strong> tabelites koostootmist IER prognoosidest võrdsetes osades<br />
odavaim (kivisüsi) ja kalleim (puit) kütus, mis kokku annavad keskmise tootmiskulu. 0-<br />
stsenaariumis on kütuseks gaas.<br />
Loetletud eeldused ja piirangud (eriti 1-6) on ühtlasi ettepanekud energia- ja<br />
elektrimajanduse arengukavade koostaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile,<br />
et täiendada nimetatud arengukavad praegu puuduva infoga.<br />
10.3. Elektrimajanduse stsenaariumite väliskulude analüüs<br />
Elektrimajanduse arengukava viimases versioonis (6) kirjeldatakse põgusalt nelja<br />
stsenaariumit – A, B, C ja D. Nende iseloomustamiseks on antud erinevate<br />
tehnoloogiate võimsused, iga stsenaariumi elektri hinnad (s/kWh, kui CO 2 hind on 25<br />
või 50 €/t), stsenaariumi summaarne investeeringute maht ja elektritootmise CO 2<br />
sisaldus. Järgnevates tabelites lisame veel kaks stsenaariumit – E ja 0. Iga stsenaariumit<br />
analüüsitakse eraldi tabelis, kuid tabelite read ja veerud on sarnased. Samuti järgitakse<br />
kõigi stsenaariumite arvutamisel loetletud eeldusi ja piiranguid. Tabelitele järgnevad<br />
selgitused käsitlevad antud stsenaariumi spetsiifikat ja kvantitatiivse analüüsi tulemusi.<br />
Niisuguste tabelite eeliseks on kõigi arvutuste ja alusandmete läbipaistvus ja<br />
kontrollitavus, võimalus eraldi analüüsida tootmiskulude ja väliskulude põhjendatust.<br />
Stsenaariumite eeliste ja puuduste võrdlemiseks ning parima stsenaariumi<br />
väljaselgitamiseks on koostatud lühike kokkuvõte (Tabel 23) pärast kõigi<br />
stsenaariumite analüüsimist tabelites 17-22.<br />
Stsenaariumi A korral panustakse tuumaenergiasse (1200MW) (Tabel 17).<br />
63
Tabel 17. Stsenaarium A, tuumaenergia eelistamine<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
kivisüsi<br />
Koostootm<br />
puit<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Tuulik<br />
meres<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6 7 8<br />
1 Võimsus MW 1200 400 100 100 100 200 50 2150<br />
2 Võimsuse osakaal 0,56 0,19 0,05 0,05 0,05 0,09 0,02 1,00<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 1200 400 100 100 100 1900<br />
4 Tööaeg aastas H 7500 7500 5000 5000 5000 2000 3300<br />
5 Netotoodang aastas GWh 9000 3000 500 500 500 400 165 14065<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,64 0,21 0,04 0,04 0,04 0,03 0,01 1,00<br />
7 Invest. kulud €/MWh 35 15 3 16 21<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 7 8 60 30 90<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6 6 4 9 10<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 48 29 67 34 52 59 60<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 75 45 105 53 81 92 94<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 47,9 9,6 3,7 1,9 2,9 2,6 1,1 70<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 44<br />
14 Varustusrisk s/kWh 15<br />
15 Avariirisk s/kWh 15<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh 25<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 - regionaalne s/kWh 1 6 4<br />
19 - KHG elektri gener. s/kWh 24 11 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 131 77 120 64 81 92 94<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 83,7 16,5 4,2 2,3 2,9 2,6 1,1 113<br />
Tuumaenergia kasutamise tõsiseks probleemiks on radioaktiivsete tootmisjäätmete<br />
töötlemine ning amortiseerunud tuumajaama lammutamine, kus samuti tekib<br />
radioaktiivseid jäätmeid. Tuumajäätmete ladustamiseks on olemas vaid ajutised<br />
lahendused, mis tähendab nende ebamugavate probleemide lahendamise lükkamist<br />
kaugesse tulevikku. Tõsiste probleemide mahavaikimine ning kõigi väliskulude<br />
mittearvestamine tähendab tuumaenergeetika kõlvatut konkurentsi teiste elektritootmise<br />
tehnoloogiatega. Väliskulu eksperthinnang 25 s/kWh.<br />
Tuumajaamade tõsise avarii tagajärjed võivad olla erakordselt rängad ja praktiliselt<br />
korvamatud. Tuumajaamade arvu kasv, uuesti pingestuvad riikidevahelised suhted ning<br />
terrorism suurendavad neid riske veelgi. Väliskulu eksperthinnang 15 s/kWh.<br />
Kui <strong>Eesti</strong> soovib investeerida väga suuri summasid teise riigi territooriumil asuvasse<br />
tuumajaama, siis pole sugugi kindel, et saame selle tuumajaama elektrit kasutada<br />
suurema energiakriisi tingimustes. <strong>Eesti</strong> osalusega tuumajaama elektrienergia<br />
varustusriski eksperthinnang on 15 s/kWh.<br />
Tuumajaama võimsus 1200 MW moodustaks 56% elektrijaamade koguvõimsusest ja<br />
64% netotoodangust. See ületaks <strong>Eesti</strong> baaskoormuse vajaduse. Järelikult tuleks <strong>Eesti</strong>l<br />
osa tuumaenergiast edasi müüa. On küsitav, kas <strong>Eesti</strong>l on mõtet investeerida ca 60<br />
miljardit krooni ebareaalsesse ja ebaefektiivsesse A-stsenaariumisse.<br />
64
Tabel 18. Stsenaarium B, tuuleenergia eelistamine<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
kivisüsi<br />
Koostootm<br />
puit<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Tuulik<br />
meres<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6 7 8<br />
1 Võimsus MW 400 1200 100 100 200 1000 3000<br />
2 Võimsuse osakaal 0,13 0,40 0,03 0,03 0,07 0,33 1<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 400 1200 100 100 1800<br />
4 Tööaeg aastas h 7500 5000 5000 5000 2000 3300<br />
5 Netotoodang aastas GWh 3000 6000 500 500 400 3300 13700<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,22 0,44 0,04 0,04 0,03 0,24 1<br />
7 Invest. kulud €/MWh 15 6 16 21<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 8 75 30 90<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6 4 9 10<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 29 85 34 52 59 90<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 45 133 53 81 92 140<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 9,9 58,1 1,9 3,0 2,7 33,8 109<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 18<br />
14 Varustusrisk s/kWh 10<br />
15 Avariirisk s/kWh<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 - regionaalne s/kWh 6 4<br />
19 - KHG elektri gener. s/kWh 24 11 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 77 158 64 81 92 140<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 16,9 69,0 2,3 3,0 2,7 33,8 128<br />
Stsenaariumi B iseärasuseks on korraga kahe tehnoloogia elektritootmise hüppeline<br />
suurendamine – elektrituulikud ja gaasiturbiinid peaksid koos andma peaaegu 70%<br />
<strong>Eesti</strong> elektritoodangust. Piirangus 2 nimetatud põhjustel oleks see majanduslikult<br />
ebaefektiivne ja ka ebareaalne, sest lisaks investeeringutele gaasiturbiinidesse ja<br />
elektrituulikutesse maal ja merel on vaja suuri investeeringuid ka elektrivõrkude<br />
arendamiseks maismaal ja kaablite paigaldamiseks merre. Nende asjaolude<br />
arvestamiseks on suurendatud meretuulikute tootmiskulusid 30 s/kWh võrra (tabeli 18<br />
rida 10).<br />
Gaasiturbiinide elektritoodang peaks andma 44% netotoodangust, mis on erakordselt<br />
raske ülesanne, sest lisaks maagaasile tuleb piirang 9 kohaselt leida reservkütust<br />
(põlevkiviõli?) 6000 GWh elektri tootmiseks. See omakorda nõuab suuri<br />
investeeringuid põlevkiviõli tootmiseks, põlevkivitööstuse reorganiseerimist. Olenevalt<br />
valitud reservkütuste liigist ja <strong>Eesti</strong> energiamajanduse ümberstruktureerimise<br />
probleemidest tekivad kindlasti gaasiturbiinide kütusega varustamise raskused, mis on<br />
tabelis real 14 hinnatud tagasihoidlikult 10 s/kWh. Tabeli ridadel 7 ja 8 (allajoonitud<br />
numbrid) on suurendatud ka investeerimis- ja kütusekulusid. Kindlasti oleks vaja teha<br />
põhjalikke efektiivsus- ja keskkonnauuringuid gaasiturbiinide reservkütuste<br />
alternatiivsete variantide hindamiseks.<br />
65
Tabel 19. Stsenaarium C, põlevkivielektri ja tuumaenergia eelistamine<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
kivisüsi<br />
Koostootm<br />
puit<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Tuulik<br />
meres<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6 7 8<br />
1 Võimsus MW 400 800 400 100 100 200 200 2200<br />
2 Võimsuse osakaal 0,18 0,36 0,18 0,05 0,05 0,09 0,09 1<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 400 800 400 100 100 1700<br />
4 Tööaeg aastas h 7500 7500 5000 5000 5000 2000 3300<br />
5 Netotoodang aastas GWh 3000 6000 2000 500 500 400 660 13060<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,23 0,46 0,15 0,04 0,04 0,03 0,05 1<br />
7 Invest. kulud €/MWh 35 15 3 16 21<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 7 8 60 30 90<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6 6 4 9 10<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 48 29 67 34 52 59 70<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 75 45 105 53 81 92 109<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 17,2 20,8 16,0 2,0 3,1 2,8 5,5 67<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 30<br />
14 Varustusrisk s/kWh 15<br />
15 Avariirisk s/kWh 15<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh 25<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 - regionaalne s/kWh 1 6 4<br />
19 - KHG elektri gener. s/kWh 24 11 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 131 77 120 64 81 92 109<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 30,1 35,5 18,3 2,5 3,1 2,8 5,5 98<br />
Stsenaariumis C jääb vajaka 200 MW tipukoormuse katmiseks, kuid seda on võimalik<br />
kompenseerida kas elektri impordiga või gaasiturbiinide võimsuse suurendamisega.<br />
Eelistada võiks viimast varianti.<br />
Tuuma- ja põlevkivielektriga kaetakse kokku 1200 MW võimsusest ning 69%<br />
netotoodangust. Seda on rohkem kui oleks vajalik baaskoormuse katmiseks, mis<br />
tähendab võimalust osa toodetud elektrienergiast eksportida. Seda võimalust saab<br />
kasutada vaid siis kui toodetud elektri omahind on väiksem elektrituru hinnast.<br />
Tuumaenergia kasutamisega seotud raskusi ja riske käsitleti juba stsenaariumi A<br />
analüüsimisel, seepärast neid siinkohal ei korrata. Stsenaariumiga A võrreldes on<br />
stsenaarium C tasakaalustatum, vastab paremini piirangu 2 nõutele. Tuumaenergia<br />
suurte väliskulude ja eriti varustusriskide tõttu on stsenaarium C siiski küsitava<br />
väärtusega.<br />
<strong>Eesti</strong> energeetilise sõltumatuse suurendamiseks ning hinna- ja varustusriskide<br />
vähendamiseks oleks sobivam tuumaenergia asemel järk-järgult suurendada <strong>Eesti</strong> tasuta<br />
ressursi – tuuleenergia kasutamist. Seda võimalust kirjeldab stsenaarium E.<br />
66
Tabel 20. Stsenaarium D, põlevkivi eelistamine<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
kivisüsi<br />
Koostootm<br />
puit<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Tuulik<br />
meres<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6 7 8<br />
1 Võimsus MW 1200 400 100 100 200 200 2200<br />
2 Võimsuse osakaal 0,55 0,18 0,05 0,05 0,09 0,09 1,00<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 1200 400 100 100 1800<br />
4 Tööaeg aastas h 7500 5000 5000 5000 2000 3300<br />
5 Netotoodang aastas GWh 9000 2000 500 500 400 660 13060<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,69 0,15 0,04 0,04 0,03 0,05 1,00<br />
7 Invest. kulud €/MWh 15 3 16 21<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 8 60 30 90<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6 4 9 10<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 29 67 34 52 59 70<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 45 105 53 81 92 109<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 31,2 16,0 2,0 3,1 2,8 5,5 61<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 39<br />
14 Varustusrisk s/kWh 10<br />
15 Avariirisk s/kWh 10<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 - regionaalne s/kWh 6 4<br />
19 - KHG elektri gener. s/kWh 24 11 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 97 120 64 81 92 109<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 67,0 18,3 2,5 3,1 2,8 5,5 99<br />
Stsenaarium D on eelmiste stsenaariumitega võrreldes kõige konservatiivsem – jääb<br />
domineerima põlevkivielekter 1200 MW ja 69 %-ga netotoodangust. See tähendab<br />
<strong>Eesti</strong> energiamajanduses perspektiivsete struktuurimuudatuste edasilükkamist ja<br />
vajadust teha investeeringuid uute põlevkivi keevkihtkatelde ehitamiseks, mille 1200<br />
MW ressurss jääb tõenäoliselt täielikult kasutamata, sest keskkonnapoliitilised nõuded<br />
tulevikus karmistuvad veelgi (eriti KHG osas).<br />
Seda passiivset, äraootavat stsenaariumit tuleks kasutada siis, kui puudub selgus <strong>Eesti</strong><br />
energiamajanduse arendamise võimaluste kohta. Kui vajame veel aega täiendavate<br />
uuringute jaoks, siis oleks võib-olla kõige otstarbekam juurde ehitada vaid 2<br />
keevkihtplokki, et viia uute plokkide koguvõimsus põlevkivielektri tootmiseks 800<br />
MW-ni. Sellest peaks piisama, et mõõdukas tempos koguda omakapitali ning teha <strong>Eesti</strong><br />
elektrimajanduses vajalikud struktuurimuudatused, eelkõige alustada üleminekut<br />
elektrituulikute ulatuslikumaks kasutamiseks. See ettepanek on realiseeritud<br />
stsenaariumis E.<br />
67
Tabel 21. Stsenaarium E, täiskulude miinimum<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
kivisüsi<br />
Koostootm<br />
puit<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Tuulik<br />
meres<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6 7 8<br />
1 Võimsus MW 900 700 100 100 200 300 2300<br />
2 Võimsuse osakaal 0,39 0,30 0,04 0,04 0,09 0,13 1,00<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 900 700 100 100 1800<br />
4 Tööaeg aastas h 7500 5000 5000 5000 2000 3300<br />
5 Netotoodang aastas GWh 6750 3500 500 500 400 990 12640<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,53 0,28 0,04 0,04 0,03 0,08 1,00<br />
7 Invest. kulud €/MWh 15 3 16 21<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 8 60 30 90<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6 4 9 10<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 29 67 34 52 59 60<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 45 105 53 81 92 94<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 24,2 28,9 2,1 3,2 2,9 7,3 69<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 22<br />
14 Varustusrisk s/kWh<br />
15 Avariirisk s/kWh<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 ESW - regionaalne s/kWh 6 4<br />
19 ESW – KHG elektri gener. s/kWh 24 11 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 77 120 64 81 92 94<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 41,2 33,1 2,5 3,2 2,9 7,3 90<br />
Stsenaariumi E koostamise eesmärgiks on viia võimaliku miinimumini elektritootmise<br />
täiskulud, kasutamata seejuures tuumaenergiat. Põlevkivielektrijaamade netotoodang<br />
peaks langema 53 protsendini. Juurde tuleks ehitada keevkihtplokid 500 MW<br />
põlevkivielektri tootmiseks. Gaasiturbiinide võimsust võiks suurendada kuni 700 MWni<br />
ja elektrituulikute koguvõimsust maksimaalselt kuni 500 MW-ni (sh merel kuni 300<br />
MW).<br />
Elektrituulikute suurenenud nõudluse tõttu on nende hinnad praegu maailmaturul<br />
tõusnud. <strong>Eesti</strong> majanduse madalseisu tingimustes ei ole võimalik teha suuri<br />
investeeringuid omakapitali arvelt ja elektrihinna järsul tõusul oleks tugev sotsiaalne<br />
mõju. Elektrituulikute ehitamine laenukapitali arvel ja <strong>Eesti</strong> elektrituulikute potentsiaali<br />
(soodsate meremadalike) müük või pika-ajaline soodusrentimine erakapitalile ei ole<br />
riigihuvide seisukohast põhjendatud. Need meremadalikud on sama hindamatud kui<br />
meie ainus suur energeetiline maavara – pruun kuld. Mõlemad peaksid jääma <strong>Eesti</strong> riigi<br />
omandiks.<br />
Elektrituulikute energia omahind muutub varsti konkurentsivõimeliseks teiste<br />
elektritootmise tehnoloogiatega. Samuti on võimalik elektrituulikute<br />
kandekonstruktsioone ehitada märksa vastupidavamaks ja töö käigus vahetada välja<br />
vaid kulunud osad. See annaks üsna suure säästu investeeringutes ja alandaks tunduvalt<br />
elektri omahinda. <strong>Eesti</strong>sse tuleks ehitada just niisugused säästlikud, järgmise põlvkonna<br />
elektrituulikud. <strong>Eesti</strong> võiks olla koostöös mõne välispartneriga säästlike elektrituulikute<br />
ehitamise algataja, selleks vajaliku tehnoloogia looja ning rakendaja.<br />
68
Tabel 22. Stsenaarium 0, jätkub tänane olukord, domineerib põlevkivielekter<br />
Näitaja Ühik Tuuma<br />
jaam<br />
PWR<br />
Põlevkivi<br />
CFBC<br />
Gaasiturbiin<br />
Koostootm<br />
gaas jt<br />
Tuulik<br />
maal<br />
Kokku<br />
1 2 3 4 5 6<br />
1 Võimsus MW 2150 250 50 2450<br />
2 Võimsuse osakaal 0,88 0,10 0,02 1<br />
3 Tippvõimsus tuuleta MW 2150 250 2400<br />
4 Tööaeg aastas h 7500 5000 2000<br />
5 Netotoodang aastas GWh 16125 1250 100 17475<br />
6 Netotoodangu osakaal 0,92 0,07 0,01 1<br />
7 Invest. kulud €/MWh 25<br />
8 Kütuse kulud €/MWh 8<br />
9 Ekspl kulud €/MWh 6<br />
10 Tootmiskulud kokku €/MWh 39 61 59<br />
11 Tootmiskulud kokku s/kWh 61 95 92<br />
12 Tootm.kulude osad s/kWh 56,1 6,8 0,5 63<br />
13 VÄLISKULUD s/kWh 44<br />
14 Varustusrisk s/kWh 15<br />
15 Avariirisk s/kWh<br />
16 Jäätmed, lammutamine s/kWh<br />
17 ESW - kohalik s/kWh 2<br />
18 - regionaalne s/kWh 6<br />
19 - KHG elektri gener. s/kWh 24 11<br />
20 Täiskulud s/kWh 108 106 92<br />
21 Täiskulude osad s/kWh 99,5 7,6 0,5 108<br />
0-stsenaarium on 2007.a. elektritootmise struktuuri jätkumine, kus 92% elektrist<br />
toodetakse põlevkivist täisvõimsusega 2150 MW, koostootmisest 7%, võimsusega 250<br />
MW ja elektrituulikutega maal ca 1% võimsusega 50 MW.<br />
Tabelis 22 on 0-stsenaariumi elektri hind 108 s/kWh. E-stsenaariumiga võrreldes on see<br />
tunduvalt kallim, sest põlevkivielektri hinnas on arvestatud investeerimiskulude järsku<br />
suurenemist 1700 MW uute põlevkiviplokkide ehitamiseks (millest vähemalt pooled<br />
tuleb sulgeda enne tasuvusaja lõppu ehk toimub investeeringute raiskamine),<br />
kasvuhoonegaaside väliskulude tõenäolist suurenemist tulevikus (põlevkivielekter ei<br />
ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik) ja ka varustusriskide suurenemist, kuna 92%<br />
<strong>Eesti</strong> elektrienergia tootmine Narvas on hõlpsalt rünnatav terrorismi või<br />
sõjategevusega. KHG väliskulu on arvestatud 19€/t, kuid paljude SCC (social cost of<br />
carbon) ekspertide arvates peaks see tulevikus olema tunduvalt suurem, kuni 85 €/t,<br />
mis muudab põlevkivielektri konkurentsivõimetuks.<br />
69
10.4. Elektristsenaariumide kulude võrdlus mudeli EcoSenseWeb abil<br />
Alljärgnevalt on toodud kõigi elektristsenaariumite kulude omavaheline võrdlus.<br />
Tabel 23. Elektristsenaariumite kulude võrdlustabel<br />
Näitaja Ühik A B C D E 0<br />
Tootmiskulud s/kWh 70 109 67 61 69 63<br />
Väliskulud s/kWh 44 18 30 39 22 44<br />
Täiskulud s/kWh 113 128 98 99 90 108<br />
Väliskulude osakaal % 38 14 31 39 24 41<br />
ELMAK<br />
(tööversioon 6)<br />
s/kWh 100 140 125 120<br />
Stsenaariumite hindamise kvantitatiivseks koondkriteeriumiks on täiskulude miinimum,<br />
kuna see arvestab nii majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaalseid<br />
väärtushinnanguid. Lähima 10-20 aasta jooksul on täiskulude mõttes parim<br />
stsenaarium E.<br />
11 Põlevkivistsenaariumite pikaajaliste trendide võrdlus mudeli<br />
LEAP abil<br />
ELMAKis [8] esitatud esitatud stsenaariumide, sihtarvude ja meetmete hindamisel<br />
kasutas <strong>KSH</strong> töörühm energia tootmise, ülekande ja tarbimise andmete alusel<br />
testmudeleid. Rahvusvaheliselt tunnustatud energiamudelite süsteem “Long range<br />
Energy Alternatives Planning System” (LEAP)<br />
http://www.energycommunity.org/default.asp?action=47 on vahend stsenaariumidel<br />
põhineva energia ja keskkonna vaheliste suhete modelleerimiseks. Statistikaameti poolt<br />
publitseeritav “Energiabilanss” [30] ja internetipõhine andmebaas ja teised infoallikad<br />
(viidatud allikad, ptk-s 20) olid aluseks andmestikule LEAPi mudelis. Mudeli abil<br />
illustreeritakse analüüsitavaid energiamajanduse stsenaariume ja eesmärke 30-ne aasta<br />
ulatuses.<br />
Mudeli kasutamise eesmärk oli vaadelda CO 2 ja SO 2 emissioone erinevate<br />
stsenaariumide puhul aastatel 2000-2030. Emissioonide modelleerimiseks on LEAP-is<br />
määratletud kütuste emissioonitegurid, mida võimaldab mudelis sisalduv andmebaas.<br />
Energiasüsteemi arengu simuleerimiseks sisestati andmed sektorite kaupa energia<br />
(primaarenergia allikad ning elektri- ja soojusenergia) lõpptarbimise kohta ning<br />
prognoositi nende muutumist pikemas perspektiivis. Samuti loodi elektritootmise<br />
emissioonide vaatlemiseks hetkel kasutusel olevate tootmisseadmete põhjal LEAP-i<br />
tootmisüksused ning optimeeriti nende käitu nii, et see vastaks reaalsele olukorrale.<br />
Eeldused, mida kasutati modelleerimisel:<br />
1. Primaarenergia lõpptarbimine (tööstus, äri- ja avalikus sektoris, transpordis ja<br />
põllumajanduses) kasvab vastavalt sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule<br />
arvestades eelnevate aastate põhjal mudeli poolt arvutatavat elastuskoefitsenti.<br />
2. Elektrienergia tarbimine kasvab vastavalt SKP kasvule arvestades<br />
elastuskoefitsenti 0,3. Aluseks olevaks SKP prognoosiks kasutati<br />
70
Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi<br />
pikaajalist prognoosi aastani 2035 [kasutatud ka töös 23], mida korrigeeriti<br />
Rahandusministeeriumi ja <strong>Eesti</strong> Panga värskeimate lühiajaliste prognooside<br />
alusel. Lõpptulemusena kujunes perioodil 2007-2030 elektri lõpptarbimise<br />
keskmiseks aastakasvuks 1,1%.<br />
3. Soojuse tarbimise puhul on eeldatud, et see jääb 2006.a tasemele.<br />
4. Kasutatud on LEAP-i andmebaasi emissioonikoefitsente.<br />
5. Vaadeldakse summaarseid emissioone, mis võtavad arvesse ka muud<br />
valdkonnad peale elektri, soojuse ja põlevkiviõli tootmise. Kuivõrd<br />
analüüsitavad põlevkivistsenaariumid ei eelda muutusi muudes valdkondades,<br />
on nende osa kõigi stsenaariumide puhul konstantne.<br />
6. Aastate 2000-2006 andmed põhinevad statistilistel andmetel ning alates 2007.a<br />
on andmed, kas LEAPi poolt prognoositud, arvestades eelnevate aastate<br />
statistikat või on kasutaja poolt määratletud piirangutena näiteks<br />
tootmisvõimsuste muutused, uute tootmisvõimsuste rajamine, põlevkivi<br />
kaevandamismahu piirangud, põlevkiviõli tootmismahu muutused jne.<br />
7. Elektritootmiseks vajamineva ja õlitootmiseks kasutatava põlevkivi vahekord on<br />
saadud modelleerimisiteratsioonide käigus, lähtudes igas stsenaariumis<br />
põlevkivielektri tootmiseks ettenähtud tootmisvõimsuse varustamisest<br />
esmajärjekorras.<br />
11.1 Põlevkivistsenaariumid<br />
Stsenaariumide aluseks on võetud peatükis 6.4.1. (Tabel 5) loetletud üheksa nn<br />
põlevkivistsenaariumi koos põlevkivi kasutamise piirangutega. Järgnevalt on<br />
analüüsitud igat stsenaariumi eraldi, tuues välja nende eeldused ja piirangud ning<br />
analüüsides elektrienergia toodangut ning emissioone. Lisaks stsenaariumide eraldi<br />
analüüsimisele on välja toodud ka stsenaariume koos kujutavad joonised, millelt on<br />
erinevate stsenaariumite eelised ja puudused CO 2 ja SO 2 emissioonide osas kergelt<br />
eristatavad ning omavahel võrreldavad. Rõhutame, et allpool pikaajaliste trendide<br />
tabelites on nende kahe õhusaastekomponendi summaarsed emissioonid, kus<br />
stsenaariumide lõikes muutuvaks osaks on emissioonid põlevkivi kasutamisest<br />
elektri, koostoodetava soojuse ja põlevkiviõli tootmiseks.<br />
11.1.1 Stsenaarium 0/0<br />
Stsenaarium 0 on emissioonide võrdluse baasmudeliks, kus eeldatakse hetkeolukorra<br />
jätkumist – s.t ei ole ette näha uusi tootmisvõimsusi ega ka vanade tootmisüksuste<br />
sulgemist. Samas energia tarbimine tõuseb eelpool nimetatud eelduste kohaselt.<br />
Ülevaade stsenaariumi piirangutest on esitatud tabelis 24.<br />
Tabel 24. Stsenaariumi 0/0 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium 0/0 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 80/20 80/20 80/20 80/20 80/20<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 2150 2150 2150<br />
Koostootmisjaamad 200 200 200 200 200 200 200<br />
Maagaas 180 180 180 180 180 180 180<br />
71
Stsenaarium 0/0 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Puit 10 10 10 10 10 10 10<br />
Turvas 8 8 8 8 8 8 8<br />
Biogaas 2 2 2 2 2 2 2<br />
Tuul 2 30 50 50 50 50 50<br />
Hüdroenergia 2 5 5 5 5 5 5<br />
Kokku 2354 2385 2405 2405 2405 2405 2405<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 16.6 17.3 18.5 19.4 20.5<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 68.2 69.5 71.0 72.1 73.8<br />
Tabelist 24 on näha, et antud stsenaariumi puhul on piiratud põlevkivi<br />
kaevandamismahtu 2007.a alates 20 mil.t-ni ning alates 2016.a-st 15.milj.t-ni määrates<br />
ka selle kasutamise 80% osas elektrijaamades ning 20% osas õlitööstuse tarbeks.<br />
Samuti on näha, et tootmisvõimsuste osas muudatusi ette pole näha – töös on 2150<br />
MW 7 põlevkivil (sh. põlevkiviõli ja –gaas; sh koostootmine), 180 MW maagaasil, 10<br />
MW puidul, 7 MW turbal, 3 MW biogaasil, 50 MW tuulel ja 5 MW hüdroenergial<br />
põhinevaid elektritootmisseadmeid.<br />
Graafik elektrienergia tootmise kohta aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 7.<br />
Joonis 7. Elektrienergia toodang 0-stsenaariumi puhul<br />
Jooniselt 7 on näha, et olemasolevad tootmisseadmed suudavad toota kogu tarviliku<br />
elektrienergia aastani 2010, mil põlevkivi mahu piirangu tõttu tuleb katta ülejäänud<br />
elektrienergia tarbimine importelektriga (valge osa graafiku ülaosas – sama tähistus ka<br />
teiste stsenaariumide analoogsetel graafikutel). See tähendab, et senist õlitootmise<br />
osakaalu (ca 20%) tuleks impordi vältimiseks vähendada – põlevkivi üldistest<br />
piirkogustest elektritootmise vajaduse katmiseks jätkub. Ülejäänud tootmisseadmete<br />
toodangu kasvamist ja kahanemist ette ei nähta.<br />
Samuti on jooniselt näha, et suurima osa elektrienergia toodangust moodustavad<br />
põlevkivist (sinisega põlevkivi tolmpõletus, helesinisega põlevkivi keevkihtpõletus<br />
7 Siin ja edaspidi - netovõimsus<br />
72
koostootmisrežiimis ja rohelisega põlevkivi keevkihtpõletus kondensatsioonirežiimis<br />
ehk vaid elektrienergiat tootes) ja maagaasisist (põhiliselt Iru SEJ) toodetud elekter,<br />
muude kütuseliikide toodangu osakaal on niivõrd väike, et see pole graafikult eristatav.<br />
Kuna arengukava stsenaariumid ei puuduta maagaasist, puidust, turbast ja biogaasist<br />
toodetud elektrienergia tootmisvõimsuste muutusi ning samuti ka parema<br />
ülevaatlikkuse tagamiseks, on järgnevates tabelites nende tootmisseadmete võimsused<br />
summeeritud ning kannavad nimetust koostootmine. Samuti on joonistel nende üksuste<br />
andmed summeeritud nimetuse alla „All Others“.<br />
Kuna põlevkivist elektritootmise maht kuni 2015.a-ni tõuseb, kasvavad ka CO 2 -<br />
emissioonid, mis on esitatud tabelis 24 ja joonisel 8. CO 2 -emissioonid kasvavad 16,0<br />
milj.t-lt aastal 2000 20,5 milj.t-ni 2030.a. Jooniselt 8 on nähtav, et kuigi suur osa CO 2 -<br />
emissioonidest on tekkinud põlevkivi kasutamisest, siis olulisemaks emissioonide<br />
kasvu põhjustajaks on naftasaadused, mis on tingitud lõpptarbimise kasvust peamiselt<br />
transpordi sektoris.<br />
Joonis 8. CO 2 -emissioonid stsenaariumi 0 puhul<br />
Ülevaade SO 2 emissioonide muutumisest on esitatud tabelis 24 ja joonisel 9.<br />
73
Joonis 9. SO 2 -emissioonid stsenaariumi 0 puhul<br />
Jooniselt 9 on näha, et perioodil 2000-2030 alanevad SO 2 -emissioonid 89,8 tuh.t-lt 73,8<br />
tuh.t-ni, mis on tingitud osaliselt põlevkivi kasutamisest elektri tootmiseks väiksemate<br />
emissioonidega keevkihtpõletustehnoloogial põhinevates energiaüksustes. Samuti on<br />
jooniselt nähtav, et valdav osa SO 2 -emissioonidest on põhjustatud põlevkivi kasutamise<br />
poolt (peamiselt elektrijaamades), teiste kütuste osa on väga väike.<br />
11.1.2 Stsenaarium A/6<br />
Stsenaarium A/6 puhul suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning alles<br />
jääb kaks keevkihtplokki elektrilise võimsusega kokku 400 MW. Püstitatakse uusi<br />
tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse 2010.a 250 MW ning nende<br />
toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a 100 MW võimsusega gaasiturbiin<br />
(maagaasil). 2025.a alustab tööd (vastavalt arengukavale) ka 1200 MW elektrilise<br />
võimsusega tuumajaam.<br />
Tabelist 25 on näha, et antud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab<br />
põlevkivi kasutamise osakaalu elektri tootmiseks vähendada alates 2010. aastast 60%-<br />
ni ning pärast 2015. aastat kuni 30%-ni.<br />
Tabel 25. Stsenaariumi A/6 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium A/6 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 30/70 30/70 30/70<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 400 400 400<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 250 250 250 250<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 100 100 100 100<br />
74
Stsenaarium A/6 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 1200 1200<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 2700 950 2150 2150<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.6 18.8 14.2 14.6 15.6<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 67.4 68.9 10.3 9.9 10.4<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 10.<br />
Joonis 10.Elektrienergia toodang stsenaariumi A/6 puhul<br />
Jooniselt 10 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad toota kogu<br />
tarviliku elektri aastani 2015, mil vanad põlevkiviplokid suletakse ning allesjäänud ja<br />
lisandunud tootmisvõimsusest ei piisa tarbimise katmiseks, mistõttu tuleb katta aastatel<br />
2016-2024 (seni kuni rajatakse tuumajaam) pea pool elektrienergia tarbimisest<br />
importelektriga.<br />
Kuna põlevkivist elektritootmise maht peale 2015.a märkimisväärselt langeb,<br />
vähenevad üldise elektritoodangu kasvu foonil ka CO 2 - ja SO 2 -emissioonid, mis on<br />
esitatud tabelis 25. CO 2 -emissioonid kahanevad 16.0 milj.t-lt aastal 2000 15.6 milj.t-ni<br />
2030.a ning SO 2 -emissioonid kahanevad märkimisväärselt 89.8 tuh.t-lt 10.4 tuh.t-ni.<br />
11.1.3 Stsenaarium B/4<br />
Stsenaarium B/4 puhul suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning alles<br />
jääb kaks keevkihtplokki elektrilise võimsusega kokku 400 MW. Püstitatakse uusi<br />
tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse 2013.a 1200 MW ning nende<br />
toodangu tasakaalustamiseks valmib samaks ajaks 1200 MW võimsusega gaasiturbiin<br />
(maagaasil).<br />
75
Tabelist 26 on näha, et etteantud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab selle<br />
kasutamise osa elektri tootmiseks väheneda alates 2010-ndast aastast 60%-ni ning<br />
pärast 2015. aastat 30%-ni.<br />
Tabel 26. Stsenaariumi B/4 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium B 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 30/70 30/70 30/70<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 400 400 400<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 1200 1200 1200 1200<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 1200 1200 1200 1200<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 4750 3000 3000 3000<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.5 17.5 15.6 16.5 17.6<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 66.6 58.1 9.9 9.4 9.9<br />
Stsenaarium B2<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.5 17.6 16.5 17.5 18.7<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 66.6 60.2 55.8 58.9 62.8<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 11.<br />
Joonis 11. Elektrienergia toodang stsenaariumi B/4 puhul<br />
Jooniselt 11 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad tagada kogu<br />
elektrivarustuse ka peale 2015.a, mil vanad põlevkiviplokid suletakse. Importelektri<br />
vajadust selle stsenaariumi puhul ei teki.<br />
76
B-stsenaariumi korral vähenevad toodangu kasvu foonil küll SO 2 -emissioonid, kuid<br />
CO 2 -emissioonid on suuremad kui A-stsenaariumi korral, sest maagaasi kasutamine<br />
annab siiski teatava koguse. Tabelist 26 on näha, et CO 2 -emissioonid kasvavad vaid<br />
veidi - 16,0 milj.t-lt aastal 2000 17,6 milj.t-ni 2030.a, kuid SO 2 -emissioonid kahanevad<br />
märkimisväärselt 89,8 tuh.t-lt 9,9 tuh.t-ni.<br />
Ühe alamstsenaariumina, B2 nime all, vaadeldi ka olukorda, kus gaasiturbiinis kütusena<br />
kasutataks maagaasi asemel põlevkiviõli. Sellisel juhul kasvavad CO 2 -emissioonid 16,0<br />
milj.t-lt aastal 2000 18,7 milj.t-ni 2030.a ning SO 2 -emissioonid kahanevad 89,8 tuh.t-lt<br />
62,8 tuh.t-ni. See tähendab, et 2030.aastaks on CO 2 -emissioonid kasvanud veidi<br />
rohkem kui stsenaariumi B puhul, kuid märkimisväärne erinevus on SO 2 -<br />
emissioonides. Kui stsenaariumi B SO 2 -emissioonid aastal 2030 on 9,9 tuh.t, siis B2<br />
stsenaariumi puhul 62,8 tuh.t. Suure SO 2 -emissioonide kasvu selgitamiseks on lisatud<br />
joonis 14.<br />
Joonis 12. SO 2 -emissioonid stsenaariumi B2 puhul<br />
Jooniselt 12 on näha, et juhul, kui elektrituulikute toodangu kompenseerimiseks<br />
kasutataks maagaasi asemel põlevkiviõli, lisandub kogu joonisel beeži värviga<br />
tähistatud kogus SO 2 -emissioone. See tähendab, et SO 2 -heitmete seisukohalt vaadatuna<br />
vähendab olukord, kus tuleb gaasiturbiinis kütusena kasutada põlevkiviõli oluliselt selle<br />
stsenaariumi keskkonnaefekti.<br />
11.1.4 Stsenaarium C/2<br />
Stsenaarium C/2 puhul suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning alles<br />
jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi tootmisvõimsusi 400 MW ulatuses.<br />
Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse 2011.a 400<br />
MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a 400 MW võimsusega<br />
gaasiturbiin. 2025.a alustab tööd ka 400 MW elektrilise võimsusega tuumajaam.<br />
77
Tabelist 27 on näha, et etteantud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab selle<br />
kasutamise osa elektri tootmiseks väheneda 2010. aastast 60%-ni ning pärast 2015.<br />
aastat 50%-ni.<br />
Tabel 27. Stsenaariumi C/2 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium C/2 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 50/50 50/50 50/50<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 800 800 800<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 400 400 400 400<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 400 400 400 400<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 400 400<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 3150 1800 2200 2200<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.6 18.9 16.7 17.0 18.1<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 67.4 67.7 10.6 10.1 10.6<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 13.<br />
Joonis 13. Elektrienergia toodang stsenaariumi C/2 puhul<br />
Jooniselt 15 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad toota kogu<br />
elektrienergia vajaduse kuni 2015.aastani, mil vanad põlevkiviplokid suletakse ning<br />
seejärel tuleb üldise tootmisvõimsuste puudujäägi tõttu katta arvestatav osa<br />
tarbimisvajadusest imporditava elektrienergiaga (eriti perioodil 2016-2024).<br />
78
Tabelist 27 on näha, et stsenaariumi C/2 puhul kasvavad CO 2 -emissioonid 16.0 milj.t-lt<br />
aastal 2000 18.1 milj.t-ni 2030.a ning SO 2 -emissioonid kahanevad märkimisväärselt<br />
89.8 tuh.t-lt 10.6 tuh.t-ni.<br />
11.1.5 Stsenaarium C2/3<br />
Stsenaarium C2/3 puhul suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning alles<br />
jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi kivisöel põhinevaid tootmisvõimsusi<br />
400 MW ulatuses. Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks<br />
saavutatakse 2011.a 400 MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a<br />
400 MW võimsusega gaasiturbiin. 2025.a alustab tööd ka 400 MW elektrilise<br />
võimsusega tuumajaam.<br />
Tabelist 28 on näha, et etteantud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab selle<br />
kasutamise osa elektri tootmiseks väheneda alates 2010-ndast aastast 60%-ni ning<br />
pärast 2015. aastat 30%-ni.<br />
.<br />
Tabel 28. Stsenaariumi C2/3 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium C2/3 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 30/70 30/70 30/70<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 400 400 400<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 400 400 400 400<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 400 400 400 400<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 400 400<br />
Kivisüsi 0 0 0 400 400 400 400<br />
Kokku 2354 2385 2600 3550 1800 2200 2200<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.6 18.9 17.2 17.4 18.4<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 67.4 67.7 38.9 36.4 37.3<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 14.<br />
79
Joonis 14. Elektrienergia toodang stsenaariumi C2/3 puhul<br />
Jooniselt 14 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad toota suurema<br />
vajaminevast elektrienergiat kuni 2015.a, mil vanad põlevkiviplokid suletakse ning<br />
seejärel tekib vajadus importelektri järele. Suurem on importelektri osakaal aastatel<br />
2015-2024, kui tuumajaama ei ole veel ehitatud.<br />
Tabelist 29 on näha, et stsenaariumi C2/3 puhul kasvavad CO 2 -emissioonid 16.0 milj.tlt<br />
aastal 2000 18.4 milj.t-ni 2030.a ning SO 2 -emissioonid kahanevad 89.8 tuh.t-lt 37.3<br />
tuh.t-ni. See tähendab, et emissioonid on kõrgemad kui stsenaariumis C/2, kus kivisöe<br />
asemel oli 400 MW põlevkivil baseeruvaid elektritootmisseadmeid. Stsenaariumist C/2<br />
kõrgemad emissioonid on põhjustatud kivisöejaama ehitamisest. Seega tasuks 400 MW<br />
lisanduva tootmisvõimsuse rajamisel investeerida pigem põlevkivil kui kivisöel<br />
baseeruvasse elektrijaama.<br />
11.1.6 Stsenaarium D/1<br />
Stsenaarium D/1 kohaselt suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning<br />
alles jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi tootmisvõimsusi 800 MW<br />
ulatuses. Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse<br />
2011.a 400 MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a 400 MW<br />
võimsusega gaasiturbiin.<br />
Tabelist 29 on näha, et etteantud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab selle<br />
kasutamise osatähtsus elektri tootmiseks väheneda 2010. aastast 80%-lt 60%-ni ja<br />
pärast 2015. aastat peab tõusma 70%-ni.<br />
80
Tabel 29. Stsenaariumi D/1 pikaajaline trend<br />
Stsenaarium D/1 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 70/30 70/30 70/30<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 1200 1200 1200<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 400 400 400 400<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 400 400 400 400<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 3150 2200 2200 2200<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.6 18.9 18.1 18.9 19.9<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 67.4 67.7 11.0 10.5 11.0<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 15.<br />
Joonis 15. Elektrienergia toodang stsenaariumi D/1 puhul<br />
Jooniselt 15 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad toota peaaegu<br />
kogu vajamineva elektrienergia kuni 2015.a ning seejärel tekib vähene vajadus<br />
importelektri järele, mis on tingitud tootmisvõimsuste puudujäägist.<br />
Tabelis 29 on näha, et stsenaariumi D/1 puhul CO 2 -emissioonid kasvavad 16,0 milj.t-lt<br />
aastal 2000 19,9 milj.t-ni 2030.a. ning SO 2 -emissioonid kahanevad märkimisväärselt<br />
89,8 tuh.t-lt 11,0 tuh.t-ni.<br />
81
11.1.7 Stsenaarium -/5 E<br />
Stsenaarium -/5 E puhul suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid ning alles<br />
jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi tootmisvõimsusi 500 MW ulatuses.<br />
Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse 2012.a 500<br />
MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a 700 MW võimsusega<br />
gaasiturbiin.<br />
Tabelist 30 on näha, et antud põlevkivi kaevandamismahu piirangu juures saab selle<br />
kasutamise osa elektri tootmiseks väheneda 2010. aastast 60%-ni ning püsida selliselt<br />
vaadeldava perioodi lõpuni.<br />
Tabel 30. Stsenaariumi -/5 E pikaajaline trend<br />
Stsenaarium -/5 E 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 20 20 15 15 15<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 60/40 60/40 60/40 60/40 60/40<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 900 900 900<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 500 500 500 500<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 700 700 700 700<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 3550 2300 2300 2300<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 17.6 18.9 17.3 18.2 19.3<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 67.4 66.9 10.5 10.0 10.6<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 16.<br />
Joonis 16. Elektrienergia toodang stsenaariumi -/5E, -/7E ja -/8E puhul<br />
82
Jooniselt 16 on näha, et kuni 2015.a suudavad olemasolevad ja uued tootmisseadmed<br />
toota peaaegu kogu vajamineva elektrienergia ning seejärel tekib mõõdukas vajadus<br />
importelektri järele, kuna limiteerivaks teguriks on üldine tootmisvõimsuste puudujääk.<br />
Tabelist 30 on näha, et stsenaariumi -/5E puhul kasvavad CO 2 -emissioonid 16,0 milj.tlt<br />
aastal 2000 19,3 milj.t-ni 2030.a, samas kui SO 2 -emissioonid kahanevad<br />
märkimisväärselt 89,8 tuh.t-lt 10,6 tuh.t-ni.<br />
11.1.8 Stsenaarium -/7 E<br />
Stsenaarium -/7 E on oma elektrienergia tootmisseadmete koosseisu poolest sarnane<br />
stsenaariumiga -/5E. Selle kohaselt suletakse 2015.a vanad põlevkivi tolmpõletusplokid<br />
ning alles jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi tootmisvõimsusi 500 MW<br />
ulatuses. Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks võimsuseks saavutatakse<br />
2012.a 500 MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks valmib 2013.a 700 MW<br />
võimsusega gaasiturbiin.<br />
Tabelist 31 on näha, et antud stsenaariumi puhul on piiratud põlevkivi<br />
kaevandamismahtu eelnevatest stsenaariumidest enam - 2007.a alates 15 mil.t-ni ning<br />
alates 2016.a-st 10.milj.t-ni. Sellest tulenevalt on ka põlevkivi kasutamise vahekord<br />
elektri ja õli tootmiseks sama, mis 0-stsenaariumi korral (80/20).<br />
Tabel 31. Stsenaariumi -/7 E pikaajaline trend<br />
Stsenaarium -/7 E 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 15 15 10 10 10<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elekter/õli 84/16 80/20 80/20 80/20 80/20 80/20 80/20<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 900 900 900<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 500 500 500 500<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 700 700 700 700<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 3550 2300 2300 2300<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 16.1 17.4 16.1 17.0 18.0<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 66.4 65.9 9.7 9.2 9.8<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 16.<br />
Jooniselt 16 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad katta peaaegu<br />
kogu elektrienergia vajaduse kuni 2015.a ning seejärel tuleb analoogselt stsenaariumile<br />
-/7E hakata elektrienergiat mõõdukalt importima, kuna limiteerivaks teguriks saab<br />
üldine tootmisvõimsuste puudujääk.<br />
Tabelist 31 on näha, et stsenaariumi -/7 E puhul kasvavad CO 2 -emissioonid 16,0 milj.tlt<br />
aastal 2000 18,0 milj.t-ni 2030.a, samas kui SO 2 -emissioonid kahanevad<br />
märkimisväärselt 89,8 tuh.t-lt 9,8 tuh.t-ni.<br />
83
11.1.9 Stsenaarium -/8E<br />
Stsenaarium -/8E on oma elektrienergia tootmisseadmete koosseisu poolest sarnane<br />
stsenaariumiga -/5E ja -/7E. Selle kohaselt suletakse 2015.a vanad põlevkivi<br />
tolmpõletusplokid ning alles jäänud kahele keevkihtplokile lisaks rajatakse uusi<br />
tootmisvõimsusi 500 MW ulatuses. Püstitatakse uusi tuulikuid, mille summaarseks<br />
võimsuseks saavutatakse 2012.a 500 MW ning nende toodangu tasakaalustamiseks<br />
valmib 2013.a 700 MW võimsusega gaasiturbiin.<br />
Tabelist 32 on näha, et antud stsenaariumi puhul on põlevkivi kaevandamismahtu<br />
surendatud - 2007.a alates 30 mil.t-ni ning alates 2016.a-st 25.milj.t-ni. See võimaldab<br />
vähendada elektri tootmiseks vajaminevat osa vähendada alates 2010. aastast 40%- ja<br />
pärast 2015. aastat 30%-ni.<br />
Tabel 32. Stsenaariumi -/8E pikaajaline trend<br />
Stsenaarium -/8 E 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
Põlevkivi kaevandamismaht<br />
(milj.t/aastas) 11.7 14.6 30 30 25 25 25<br />
Põlevkivi kasutamise osakaal<br />
elektrer/õli 84/16 80/20 40/60 40/60 30/70 30/70 30/70<br />
Tootmisvõimsused (MW)<br />
Põlevkivi 2150 2150 2150 2150 900 900 900<br />
Koostootmine 200 200 200 200 200 200 200<br />
Tuul 4 35 250 500 500 500 500<br />
Gaasiturbiin 0 0 0 700 700 700 700<br />
Tuumaenergia 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kivisüsi 0 0 0 0 0 0 0<br />
Kokku 2354 2385 2600 3550 2300 2300 2300<br />
CO 2 heitmed (milj.t) 16.0 18.9 20.7 22.0 20.9 21.7 22.8<br />
SO 2 heitmed (tuh.t) 89.8 80.5 69.4 68.9 12.8 12.3 12.9<br />
Ülevaatlik graafik elektrienergia tootmisest aastatel 2000-2030 on toodud joonisel 16.<br />
Jooniselt 16 on näha, et olemasolevad ja uued tootmisseadmed suudavad katta peaaegu<br />
kogu elektrienergia vajaduse kuni 2015.a ning seejärel tekib stsenaariumidega -/5E ja<br />
-/7E analoogne vajadus importelektri järele tootmisvõimsuste puudujäägi tõttu.<br />
Tabelist 32 on näha, et stsenaariumi -/8E korral kasvavad CO 2 -emissioonid tuntavalt -<br />
16,0 milj.t-lt aastal 2000 22,8 milj.t-ni 2030.a ning SO 2 -emissioonid kahanevad<br />
märkimisväärselt 89,8 tuh.t-lt 12,9 tuh.t-ni.<br />
84
11.2 Põlevkivistsenaariumite võrdlus<br />
Järgnevalt on võrreldud eelpool analüüsitud põlevkivistsenaariumide emissioone.<br />
Joonisel 17 on esitatud 10 eelpool toodud stsenaariumi CO 2 -emissioonid.<br />
Joonis 17. CO 2 -emissioonid – stsenaariumide võrdlus<br />
Jooniselt 17 on näha, et kõige suuremate CO 2 -heitmetega on stsenaarium -/8E ning<br />
kõige väiksemate emissioonidega stsenaariumid A/6 ja B/4, millele järgnevad kõik<br />
ülejäänud. Stsenaariumi –/8E puhul on teistest kõrgemad emissioonid tingitud<br />
põlevkivi kaevandamismahtude ja selle põlevkiviõliks töötlemise suurest kasvust,<br />
mistõttu ei ole CO 2 -emissioonide seisukohalt vaadatuna otstarbekas põlevkivi<br />
tootmismahtusid sedavõrd palju tõsta. Kõige madalamate emissioonidega stsenaariumi<br />
A/6 eeliseks on tuumajaama ehitamine, mis ei emiteeri CO 2 , kuid samas tuleks<br />
perioodil 2016-2024 ligikaudu pool vaja minevast elektrienergiast importida, kuivõrd<br />
tuumajaama ehitamiseks vajalikud ettevalmistused ja ehitamine vajavad kümmekond<br />
aastat<br />
Joonisel 18 on esitatud kümne eelpool toodud stsenaariumi SO 2 -emissioonid.<br />
85
Joonis 18. SO 2 -emissioonid – stsenaariumide võrdlus<br />
Jooniselt 18 on näha, et kõige suuremate SO 2 -heitmetega on stsenaarium 0/0 ning kõige<br />
väiksemate emissioonidega stsenaariumid -/7E ja B/4, A/6, -/5E ja C/2 ning veidi<br />
suurematega D/1, , ja -/8E. Samalt jooniselt on ka näha alamstsenaariumide C2/3 ja B2<br />
kõrgem SO 2 -emissioonide tase võrreldes vastavalt stsenaariumidega C/2 ja B/4.<br />
Stsenaariumid B/4, -/7E, A/6, -/5E, C/2, D/1, , ja -/8E on madalamate emissioonidega,<br />
vaatamata sellele, et nende põlevkivist elektri tootmise võimsused on erinevad<br />
(vahemikus 400 – 1200 MW). See on tingitud asjaolust, et enamuse SO 2 -emissioonidest<br />
põhjustab põlevkivi põletamine tolmpõletustehnoloogial baseeruvates tootmisüksustes<br />
(suletakse 2015), samas keevkihttehnoloogia (jääb kasutusse ka peale 2015.a) SO 2 -<br />
emissioonid on oluliselt madalamad ning seetõttu ei mõjuta enam märkimisväärselt<br />
tulemust.<br />
12 Soojuse stsenaariumite pikaajaliste trendide võrdlus mudeli<br />
LEAP abil<br />
12.1 Soojusenergia tootmise stsenaariumid<br />
Soojusenergia tootmise stsenaariumide aluseks on peatükis 6.4.2 (Soojusetootmise<br />
stsenaariumid). Kokkuvõte soojuse tootmise stsenaariumidest on esitatud tabelis 33.<br />
86
Tabel 33. Soojusenergia tootmise stsenaariumid<br />
Stsenaarium<br />
Põlevkivi +<br />
põlevkivigaas<br />
Osakaal soojusenergia toodagu järgi %<br />
Põlevkiviõli<br />
Puit Olmejäätmed<br />
Maagaas Turvas Muud Kokku<br />
0 18% 7% 16% 0% 48% 4% 7% 100%<br />
1 20% 20% 15% 5% 25% 5% 10% 100%<br />
2 13% 5% 22% 10% 30% 10% 10% 100%<br />
Kui elektri tootmise stsenaariumid põhinevad uute tootmisvõimsuste ehitamisel ning<br />
vanade sulgemisel, siis soojuse stsenaariumid vaatlevad kütusest toodetud<br />
soojusenergia osakaalu kogu soojuse toodangus. Tootmise modelleerimiseks kasutatav<br />
arvutusprogramm LEAP võimaldab sellise osakaalu määramist ning seega ka täpseid<br />
tulemusi. Järgnevalt vaadeldakse nii elektrijaamades kui ka katlamajades toodetud<br />
soojusenergia koguseid. Ülevaade stsenaariumi 0 soojuse toodangust on esitatud<br />
joonisel 19.<br />
Stsenaarium 0<br />
12,000<br />
10,000<br />
Soojuse toodang (GWh)<br />
8,000<br />
6,000<br />
4,000<br />
2,000<br />
0<br />
2000<br />
2002<br />
2004<br />
2006<br />
2008<br />
2010<br />
2012<br />
2014<br />
2016<br />
2018<br />
2020<br />
2022<br />
2024<br />
2026<br />
2028<br />
Joonis 19. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 0 puhul<br />
87<br />
2030<br />
Muu<br />
Turvas<br />
Maagaas<br />
Olmejäätmed<br />
Puit<br />
Põlevkiviõli<br />
Põlevkivi<br />
Jooniselt 19 on näha, et soojusenergia toodang on alates 2000.a-st kasvanud ning alates<br />
2007.a. jääb samale tasemele. Soojuse toodangus on põhiliseks maagaasist toodetav<br />
soojus, millele järgnevad põlevkivi ja puit. Ülevaade stsenaariumi 1 soojuse toodangust<br />
on esitatud joonisel 20.
Stsenaarium 1<br />
12,000<br />
10,000<br />
Soojuse toodang (GWh)<br />
8,000<br />
6,000<br />
4,000<br />
2,000<br />
0<br />
2000<br />
2002<br />
2004<br />
2006<br />
2008<br />
2010<br />
2012<br />
2014<br />
2016<br />
2018<br />
2020<br />
2022<br />
2024<br />
2026<br />
2028<br />
2030<br />
Joonis 20. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 1 puhul<br />
Muu<br />
Turvas<br />
Maagaas<br />
Olmejäätmed<br />
Puit<br />
Põlevkiviõli<br />
Põlevkivi<br />
Jooniselt 20 on näha, et 2011.aastal alustab tööd prügipõletusjaam ning et võrreldes 0-<br />
stsenaariumiga on 2007.a alates maagaasi osakaal vähenenud ning põlevkiviõli ja<br />
olmejäätmete osakaal suurenenud. Ülevaade stsenaariumi 2 soojuse toodangust on<br />
esitatud joonisel 21.<br />
Stsenaarium 2<br />
12,000<br />
10,000<br />
Soojuse toodang (GWh)<br />
8,000<br />
6,000<br />
4,000<br />
Muu<br />
Turvas<br />
Maagaas<br />
Olmejäätmed<br />
Puit<br />
Põlevkiviõli<br />
Põlevkivi<br />
2,000<br />
0<br />
2000<br />
2002<br />
2004<br />
2006<br />
2008<br />
2010<br />
2012<br />
2014<br />
2016<br />
2018<br />
88<br />
2020<br />
2022<br />
2024<br />
2026<br />
2028<br />
2030<br />
Joonis 21. Soojusenergia toodang ja selle struktuur stsenaariumi 2 puhul
Jooniselt 21 on näha, et 2011.aastal tööd alustava prügipõletusjaama toodang on veel<br />
suurem kui stsenaariumi 1 puhul ning et võrreldes 0-stsenaariumiga on 2007.a alates<br />
maagaasi, põlevkivi ja põlevkiviõli osakaal vähenenud ning turba, puidu ja<br />
olmejäätmete osakaal suurenenud.<br />
12.2 Soojusenergia tootmise stsenaariumite võrdlus emissioonide alusel<br />
Kokkuvõte kolme kirjeldatud stsenaariumi emissioonidest on esitatud tabelis 34 ning<br />
kujutatud joonisel 22 ja 23.<br />
Tabel 34. Soojuse tootmise stsenaariumide emissioonid<br />
Stsenaarium 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030<br />
CO 2 heitmed (milj.t)<br />
0 16.0 18.9 16.6 17.3 18.5 19.4 20.5<br />
1 16.0 18.9 17.0 17.5 18.6 19.5 20.6<br />
2 16.0 18.9 17.2 17.4 18.6 19.5 20.7<br />
SO 2 heitmed (tuh.t)<br />
0 89.8 80.5 68.2 69.5 71.0 72.1 73.8<br />
1 89.8 80.5 81.0 79.8 81.1 82.2 84.0<br />
2 89.8 80.5 78.5 75.8 77.4 78.5 80.6<br />
Joonisel 22 on esitatud soojuse tootmise stsenaariumide CO 2 -emissioonid ning joonisel<br />
23 SO 2 -emissioonid.<br />
Joonis 22. CO 2 -emissioonid – soojuse tootmise stsenaariumite võrdlus<br />
Tabelist 34 ja jooniselt 22 on näha, et kuigi on toimunud muudatused soojuse<br />
tootmiseks kasutatavate kütuste osakaalus, siis CO 2 summaarsetes emissioonides suuri<br />
muudatusi näha pole. Samas näitavad CO 2 emissioonid kõigi soojusestsenaariumide<br />
89
korral kasvutrendi. CO 2 emissioonide ohjamiseks tuleb suuremal määral investeerida<br />
tehnoloogiatesse. Teine võimalus CO 2 emissioonide vähendamiseks on piirata<br />
summaarset energiatarbimist. Kolmas võimalus on investeerida energiatõhusatesse<br />
tehnoloogiatesse ja innustada tarbijaid neid kasutama. Samuti tuleks tarbijaid innustada<br />
energiasäästule.<br />
Joonis 23. SO 2 -emissioonid – soojuse tootmise stsenaariumite võrdlus<br />
Tabelist 34 ja jooniselt 23 on näha, et erinevalt CO 2 emissioonidest on SO 2<br />
summaarsetes emissioonides näha erinevuse stsenaariumide vahel. Kõige madalamad<br />
on emissioonid 0-stsenaariumi puhul (kõrge maagaasi osatähtsuse tõttu), millele<br />
järgneb stsenaarium 2 ning stsenaarium 1 emissioonid on kõige kõrgemad (põlevkivi ja<br />
põlevkiviõli tõttu).<br />
90
13 Alternatiivsete stsenaariumite kvalitatiivne võrdlus<br />
13.1 Põlevkivistsenaariumite kvalitatiivne võrdlus<br />
Arengukava (ENMAK) keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus püstitatud<br />
põlevkivistsenaariumite (stsenaariumid 0-8) kvalitatiivne hindamine viidi läbi<br />
sõltumatult samade 3 eksperdi poolt analoogse metoodikaga nagu arengukava<br />
eesmärkide ja meetmete hindaminegi. Põlevkivistsenaariumite 0-8 kirjeldused ja<br />
selgitused on esitatud käesoleva aruande peatükis 6.4.1, hindamismetoodika kirjeldus<br />
aga peatükis 6.<br />
Hindamistulemused kriteeriumide ja mõjuvaldkondade kaupa on esitatud tabelis 35,<br />
kus hinded kajastavad kolme eksperdi keskmisi hindeid.<br />
Tabel 35. Põlevkivistsenaariumite mõju keskkonnale (ekspertide keskmised hinded kvalitatiivse<br />
hindamise kriteeriumite lõikes)<br />
Tabel asub järgmisel lehel.<br />
91
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
Ülaltoodud tabelist näeme, et summaarne keskkonnamõju oleks suurim 0- ja D-<br />
stsenaariumite korral, kus üle 50% elektrienergiast toodetakse põlevkivist, väikseim<br />
keskkonnamõju kaasneks stsenaariumite 7, E ja B puhul.<br />
Hindamistulemused nii iga eksperdi poolt eraldi kui ka keskmistatud koondhinnang on<br />
toodud Tabel 36. Tabelist näeme, et koondhinnangus on nendest stsenaariumitest kõige<br />
väiksema negatiivse keskkonnamõju ning kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga<br />
<strong>KSH</strong> ekspertide poolt koostatud lisastsenaarium E, mis elektritootmise osas on sarnane<br />
lisastsenaariumiga 5 (nimetatud ka põlevkivistsenaaariumiks 5/E-stsenaariumiks). Nagu<br />
ülalpool kirjeldatud, on lisastsenaariumi 7 eripäraks kavandatud minimaalseim<br />
põlevkivi kaevandamise maht (10-15 milj tonni aastas). See ilmselt ongi<br />
‘liidripositsiooni’ põhjuseks, sest väiksema põlevkivi kaevandamise ja kasutamise<br />
(eeskätt õlitootmisel) puhul on ootuspäraselt ka kahjulik keskkonnamõju väiksem.<br />
ELMAKis toodud elektristsenaariumitega võrreldavate stsenaariumite osas sai<br />
parima tulemuse lisastsenaarium 5 (ehk E-stsenaarium), mis osutus parimaks ka<br />
tootmis- ja väliskulude põhise kvantitatiivse hindamise tulemusena (vt ptk 10).<br />
Nagu tabelist 36 näha, järgneb väga väikese vahega (praktiliselt peaaegu võrdsel<br />
tasemel) 4. stsenaarium, mis on analoog ELMAKis esitatud B-stsenaariumile (nn<br />
tuule-stsenaariumile).<br />
Madalaim koondhinne (mis väljendab suuremat negatiivset keskkonnamõju) kujunes 0-<br />
stsenaariumile (olemasoleva olukorra jätkumine). Järgneb lisastsenaarium 8, mille<br />
omapäraks on suurim kavandatud põlevkiviõli tootmismaht (ja vastavalt ka suurim<br />
põlevkivi kaevandamise vajadus: 25-30 milj tonni aastas). Madalamate hinnangute osas<br />
järgmine on stsenaarium 1 (ELMAK’i stsenaariumi D analoog). Vastavalt püstitusele<br />
on D-stsenaarium üks konservatiivsemaid, mis näeb ette üsna vähe muudatusi (eeskätt<br />
põlevkivi osakaalu osas elektritootmisel väheneks 55%-le) võrreldes olemasoleva<br />
olukorraga (ligi 90% elektrist toodetakse põlevkivist).<br />
Tabel 36. Põlevkivistsenaariumite kvalitatiivse hindamise tulemused<br />
HINNATAVAD STSENAARIUMID Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 3 KESKMINE<br />
STSENAARIUM 0 :<br />
JÄTKUB TÄNANE OLUKORD -<br />
-22 -15 -18 -18,3<br />
0 PÕLEVKIVIELEKTER: 88% 1 ;<br />
PÕLEVKIVI:ELEKTER/IÕLI 80:20<br />
D<br />
C<br />
STSENAARIUM 1:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 55%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 70:30<br />
STSENAARIUM 2:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 36%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 50:50<br />
-20 -12 -12 -14.7<br />
-22 -4 -5 -10,3<br />
C2<br />
STSENAARIUM 3:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 18%; (+18%<br />
süsi) PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
30:70<br />
-24 -3 -4 -10,3
HINNATAVAD STSENAARIUMID Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 3 KESKMINE<br />
STSENAARIUM 4:<br />
-21 -9 7 -7.7<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 13 (19)<br />
B<br />
%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
E<br />
STSENAARIUM 5:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 60:40<br />
-19 -1 -2 -7,3<br />
A<br />
STSENAARIUM 6:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
-19 -11 -6 -12,0<br />
E<br />
elektri<br />
mõttes<br />
E<br />
elektri<br />
mõttes<br />
STSENAARIUM 7:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 80:20<br />
STSENAARIUM 8:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
(alates 2015)<br />
-3 3 -4 -1.3<br />
-24 -12 -15 -17,0<br />
1- Protsent stsenaariumi summaarsest tootmisvõimsusest<br />
2 – Protsent teiste stsenaariumidega võrreldavast tootmisvõimsusest (2200 MW)<br />
Põlevkivistsenaariumite kvalitatiivse hindamise järgmise sammuna analüüsisime<br />
saadud hindamistulemusi stsenaariumite peamiste mõjuvaldkondade (keskkonnasotsiaalne<br />
ja majandusmõju) lõikes. Vastav hindamiskriteeriumide jaotus nende<br />
valdkondade lõikes on toodud tabelis 3 (lk 21). Selleks summeerisime kõigi kolme<br />
eksperdi hinnangud aluseks oleva 27 kriteeriumi kohta nimetatud valdkondade lõikes.<br />
Kontrolliks leidsime ka nö “valdkondade keskmise”, mis peab kokku langema<br />
ekspertide keskmise hinnanguga tabelis 36.<br />
Põlevkivistsenaariumite valdkondliku mõju hindamistulemused on toodud tabelis 37.<br />
Analüüsime neid tulemusi huvipakkuvamate (“paremate/halvemate”) stsenaariumite<br />
kohta. Näeme, et “halvemad” stsenaariumid (eeldavad põlevkivi suuremahulise<br />
kasutamise jätkamist elektritootmisel või õlitootmise märkimisväärset forsseerimist) on<br />
üsna ootuspäraselt halvemad just oma negatiivsema keskkonnamõju ja suures osas<br />
sellest tulenevalt ka suhteliselt suurema negatiivse sotsiaalse mõju (näiteks kahjulik<br />
mõju tervisele) tõttu. Samas nende stsenaariumite majanduslik mõju (vähemalt<br />
arengukava ajapiiris) on teiste stsenaariumitega võrreldes positiivsem. Kuigi ka<br />
põlevkivielektri suuremahulise tootmise jätkumisel on vajalikud arvestatavad<br />
investeeringud, on nende vajadus mõõdukam ja etapiviisiline, samas aga kaasneb<br />
positiivne mõju reale majanduse valdkonna kriteeriumidele (näiteks varustuskindlus,<br />
sõltuvus importenergia hinnast jt).<br />
Nn “paremate” stsenaariumite osas, nagu ülalpool juba väidetud, on kvalitatiivse<br />
hindamise tulemused üsna lähedased – rääkides elektristsenaariumite kontekstis, on<br />
napilt parim E-stsenaarium B-stsenaariumi ees (märgime, et kvantitatiivsel hindamisel<br />
tootmis- ja väliskulusid arvestades oli see vahe märgatavam). Tabelis 34 olevatest<br />
tulemustest näeme, et E-stsenaariumi eelis on just stabiilsuses (tasakaalustatuses)<br />
erinevate valdkondade (keskkond, sotsiaal- ja majandusvaldkond) vahel. B-stsenaarium<br />
94
on küll liider positiivse keskkonnamõju osas ja ka heal positsioonil sotsiaalselt mõjult,<br />
samas aga jääb tugevalt alla majanduslikus aspektis (toodetava elektri hind, energia<br />
varustuskindlus, täiendav määramatus ja kulutused seoses kompenseeriva<br />
võimsusreservi vajadusega jne). B-stsenaariumis kavandatud võimalus siduda<br />
kompenseeriva võimsuse vajadus põlevkiviõli (või –gaasi) kasutamisega (näiteks<br />
olukorras, kus maagaasiga on probleeme) võib anda tagasilöögi ka stsenaariumi<br />
keskkonna-eelistele. Stsenaariumil 7 (põlevkivi tootmise ligikaudu kahekordne<br />
vähendamine võrreldes tänasega) on kõige väiksem negatiivne keskkonnamõju.<br />
Stsenaariumi 8 suurim positiivne majandusmõju tuleneb põlevkiviõli tootmise<br />
suuremast osatähtsusest põlevkivitootmises ja sellega seotud majandustulust.<br />
Arvestades selliseid hindamistulemusi ja nende saamisel aluseks olevaid väga suure<br />
määramatusega algtingimusi, pole väga üllatav nende tulemuste ja ELMAK’i <strong>KSH</strong><br />
tulemuste teatav lahknevus – pigem on see ootuspärane nii keerulise ja paljude<br />
määramatustega seotud objektsüsteemi puhul. Väga vabalt võib põhjus olla näiteks<br />
selles, et mõnevõrra erinev oli aluseks võetud kriteeriumide “komplekt” (ELMAKi<br />
<strong>KSH</strong>-s 22 ja ENMAK <strong>KSH</strong>-s 27 kriteeriumi) – käesolevas <strong>KSH</strong>-s on majanduslikke ja<br />
varustuskindluse (energiajulgeoleku) aspekte mõnevõrra detailsemalt arvestatud. Seega<br />
on alust väita, et ELMAK’i ja ENMAK’i <strong>KSH</strong>-des läbiviidud kvalitatiivsete<br />
analüüside, samuti ENMAK’i <strong>KSH</strong>-s tehtud kvantitatiivse analüüsi tulemused<br />
täiendavad üksteist ja annavad otsuste vastuvõtjatele olulist lisainformatsiooni – ühise<br />
tööna on läbi sondeeritud üsna laialdane kavandatud stsenaariumite mõju nn<br />
“määramatuse piirkond”. Võtmeks siinjuures on ülalkirjeldatud valdkondlike mõjude<br />
analüüs. Järgnevas tabelis on esitatud kolme eksperdi summaarsed hinded<br />
põlevkivistsenaariumite vastavalt keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju kohta.<br />
Tabel 37. Põlevkivistsenaariumite keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju<br />
HINNATAVAD STSENAARIUMID<br />
0<br />
D<br />
C<br />
C2<br />
B<br />
E<br />
A<br />
STSENAARIUM 0 :<br />
JÄTKUB TÄNANE OLUKORD -<br />
PÕLEVKIVI-ELEKTER: 88% 1 ;<br />
PÕLEVKIVI:ELEKTER/IÕLI<br />
80:20<br />
STSENAARIUM 1:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 55%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
70:30<br />
STSENAARIUM 2:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 36%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
50:50<br />
STSENAARIUM 3:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 18%<br />
(+18% süsi); PÕLEVKIVI:<br />
ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
STSENAARIUM 4:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 13<br />
(19) 2 %; PÕLEVKIVI:<br />
ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
STSENAARIUM 5:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
60:40<br />
STSENAARIUM 6:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 19%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
30:70<br />
Keskkonnamõju<br />
Sotsiaalne<br />
mõju<br />
Majandusmõju<br />
KESKMINE<br />
-68 -22 35 -18,3<br />
-56 -19 31 -14,7<br />
-27 -14 10 -10,3<br />
-20 -15 4 -10,3<br />
14 -6 -31 -7,7<br />
-11 -8 -3 -7,3<br />
-9 -20 -7 -12,0<br />
95
HINNATAVAD STSENAARIUMID<br />
E elektri<br />
mõttes<br />
E elektri<br />
mõttes<br />
STSENAARIUM 7:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
80:20<br />
STSENAARIUM 8:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
30:70<br />
Keskkonnamõju<br />
Sotsiaalne Majandus-<br />
KESKMINE<br />
mõju mõju<br />
-11 -6 13 -1,3<br />
-50 -19 18 -17,0<br />
1- Protsent stsenaariumi summaarsest tootmisvõimsusest<br />
2 – Protsent teiste stsenaariumidega võrreldavast tootmisvõimsusest (2200 MW)<br />
13.2 Soojusetootmise stsenaariumite kvalitatiivne võrdlus<br />
Samade ekspertide poolt ja analoogsel viisil viidi läbi ka ENMAKi keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise käigus püstitatud soojusetootmise stsenaariumite (stsenaariumid<br />
0-2) (vt Tabel 7) kvalitatiivne hindamine. Kolme stsenaariumi keskkonnamõju<br />
kvalitatiivse hindamise tulemused kriteeriumite lõikes on toodud järgmises tabelis<br />
(Tabel 38).<br />
Tabel 38. Soojusestsenaariumite mõju keskkonnale (ekspertide keskmised hinded kvalitatiivse<br />
hindamise kriteeriumite lõikes)<br />
Tabel asub järgmisel lehel.<br />
96
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
Ülaltoodud tabelist näeme, et ekspertide hinnangul kaasneks olemasoleva olukorra<br />
jätkumisel olgugi positiivse keskkonnamõjuga suur negatiivne majandusmõju, kuivõrd<br />
eelkõige jätkuks suur sõltuvus importenergiast (gaasist) (C2) ja selle hinnast (C17;<br />
C21), mis omakorda mõjutaks tippkoormuse tasakaalustamise kindlust (C3).<br />
Tasakaalustatum on 2. stsenaarium (suurema biomassi osakaaluga), kus on positiivne<br />
nii keskkonna- kui majandusmõju ja ei kaasne ka arvestatavat negatiivset sotsiaalset<br />
mõju.<br />
Hindamistulemused nii iga eksperdi poolt eraldi kui ka keskmistatud koondhinnang on<br />
toodud tabelis 39. Tulemustest näeme, et selle hindamise juures lahknesid ekspertide<br />
hinnangud suhteliselt rohkem kui teiste hindamiste korral. Põhjuseks võib olla juba<br />
eelpoolkirjeldatud hinnete mastaabi valiku suurem mõju, sisulises mõttes aga<br />
tõenäoliselt ka see, et soojuse sektor on elektri- ja ka põlevkiviõli sektoriga võrreldes<br />
olnud suhteliselt tagaplaanil ja seetõttu ebamäärasem (vähem analüüsitud) valdkond.<br />
Tabel 39. Soojusetootmise stsenaariumite kvalitatiivse hindamise tulemused<br />
HINNATAVAD STSENAARIUMID Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 3 KESKMINE<br />
Stsenaarium 0 Jätkub tänane<br />
-4 -1 -13 -6<br />
olukord: maagaasi<br />
stsenaarium<br />
Stsenaarium 1: Põlevkiviõli/-gaasi<br />
-2 1 -2 -1<br />
ja maagaasi<br />
stsenaarium<br />
Stsenaarium 2: Biomassi ja<br />
maagaasi<br />
stsenaarium<br />
-3 4 14 5<br />
Saadud tulemused nii looduskeskkonnale avalduvat kui ka majanduslikku ja sotsiaalset<br />
mõju arvestades annavad eelise biomassi stsenaariumile, kõige negatiivsema mõjuga on<br />
praegu toimiv, maagaasi domineerival kasutamisel tuginev 0-stsenaarium ning<br />
põlevkiviõli/–gaasi ja maagaasi kasutamist eelistav stsenaarium platseerus üsna täpselt<br />
keskele.<br />
Maagaasi stsenaarium on küll suhteliselt keskkonnasõbralik (puhtam emissioonide<br />
mõttes), kuid tulenevalt ainsast ebastabiilsest varustusallikast (Venemaa) seotud<br />
kõrgete varustuskindluse/energia-julgeoleku riskidega, samuti majanduslikult (sh <strong>Eesti</strong><br />
rahvusvaheliselt konkrentsivõimelt) viimasel ajal kujunenud negatiivse mõjuga<br />
variandiks kuna maagaas on imporkütus, mille hind on läinud väga kõrgeks ja võib<br />
kallineda veelgi (vt Tabel 40).<br />
Põlevkiviõli/-gaasi (ja maagaasi) stsenaarium on suurema keskkonnamõjuga<br />
(keskkonnamõju eeskätt põlevkivi kaevandamisest, põlevkiviõli tootmisest ja ka<br />
põlevkiviõli põletamisest), samas on väiksemad varustuskindluse ja hinnariskid, kuna<br />
tegemist on kohaliku energiaressursiga.<br />
Biomassi (ja maagaasi) stsenaariumi puhul on keskkonnamõju põlevkiviõli/-gaasi (ja<br />
maagaasi) stsenaariumiga võrreldes leebem kuna tegemist on põhiliselt<br />
taastuvressurssidega (v.a. turvas), eelised varustuskindluse ja hinnariskide osas on<br />
võrreldes teiste stsenaaariumitega samad.
Tabel 40. Soojusestsenaariumite keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju<br />
HINNATAVAD STSENAARIUMID<br />
Sotsiaalne<br />
mõju<br />
Keskkonnamõju<br />
Majandusmõju<br />
KESKMINE<br />
Stsenaarium 0:<br />
Stsenaarium 1:<br />
Stsenaarium 2:<br />
Jätkub tänane<br />
olukord: maagaasi<br />
stsenaarium<br />
Põlevkiviõli/-gaasi<br />
ja maagaasi<br />
stsenaarium<br />
Biomassi ja<br />
maagaasi<br />
stsenaarium<br />
17 1 -36 -6<br />
0 -6 3 -1<br />
7 0 8 5<br />
Põhiprobleem paremaks osutunud biomassi stsenaariumi puhul on kaetus biomassi<br />
ressurssidega. On ilmne, et neid ei jätku ühel ajal nii elektri- kui ka soojatootmise<br />
arendamiseks ja ka intensiivseks ekspordiks (mis aktiivselt ammu toimib). Vähemalt<br />
võib tõsine defitsiit tekkida ilma täiendavate abinõude rakendamiseta (näiteks söötis<br />
olevate maade kasutuselevõtt energiakultuuride kasvatamiseks) [28]. Oluline on ka<br />
vastavate toetussüsteemide õige valik. Ekspertidele tundub, et biomassi kasutamine<br />
sobikski enam soojuse sektorisse, sh eriti keskmise ja väiksema võimsusega elektri ja<br />
soojuse koostootmisjaamade intensiivsemaks arendamiseks. Seda on praegu arvestanud<br />
ka seadusandja, fikseerides Elektrituru seaduses [31] taastuva biomassi baasil toodetava<br />
elektri soodushinna saamise piiriks kuni 100 MW netovõimsusega seadmed. Taastuva<br />
biomassi kasutamine suuremates seadmetes (näiteks põlevkivi-elektrijaamades<br />
koospõletamise režiimis) on küll ahvatlev taastuvelektri tootmise kohustuste täitmiseks,<br />
kuid tõenäoliselt ei ole piisavalt kaetud ressurssidega ja võib liigselt pingestada<br />
biomassi turgu. See omakorda võib viia biomassi märkimisväärsele hinnatõusule.<br />
Biomassi võimalik defitsiit ja arvestatav hinnatõus võivad aga seada raskesse olukorda<br />
just soojuse sektori, eriti üksnes soojuse tootjad.<br />
13.3 Biodiisli osakaalu suurendamine mootorikütuste tarbimises – hinnang<br />
stsenaariumite keskkonna mõjule<br />
Keskkonnamõju hindamise käigus anti eksperthinnang kolme hüpoteetilise<br />
stsenaariumi keskkonnamõju kohta. Stsenaariumites vaadeldakse import- ja <strong>Eesti</strong>s<br />
toodetud biodiisli vahekorda ning viimase puhul ka seda, kuivõrd on tootmisel<br />
kasutatatud <strong>Eesti</strong>s kasvatatud rapsiõli (Tabel 41).<br />
Tabel 41. Biodiisli stsenaariumite keskkonnamõju<br />
Stsenaarium Kirjeldus Hinnang<br />
keskkonnamõjule<br />
0-<br />
stsenaarium<br />
98%<br />
importkütust;<br />
2% toodetud<br />
kohapeal (sh<br />
1% toodetud<br />
kohalikust<br />
0<br />
Keskkonnamõju<br />
<strong>Eesti</strong>le neutraalne,<br />
kuna peaaegu kogu<br />
kütus<br />
imporditakse.<br />
Hinnang<br />
sotsiaalsele<br />
mõjule<br />
0<br />
Neutraalne<br />
sotsiaalne mõju,<br />
kuna<br />
kütuse<br />
impordiga ei<br />
Hinnang<br />
majanduslikule<br />
mõjule<br />
-3<br />
Suur negatiivne<br />
majandusmõju,<br />
kuna biodiisel<br />
imporditakse<br />
Keskmine<br />
hinnang/<br />
Paremusjärjestus<br />
-1/ IV<br />
99
Stsenaarium Kirjeldus Hinnang<br />
keskkonnamõjule<br />
Stsenaarium<br />
1<br />
Stsenaarium<br />
2<br />
Stsenaarium<br />
3<br />
toorainest)<br />
85%<br />
importkütust;<br />
25% toodetud<br />
kohapeal (sh<br />
5% kohalikust<br />
toorainet)<br />
70%<br />
importkütust;<br />
30% toodetud<br />
kohapeal (sh<br />
10%<br />
kohalikust<br />
toorainet)<br />
50%<br />
importkütust;<br />
50% toodetud<br />
kohapeal (sh<br />
20%<br />
kohalikust<br />
toorainet)<br />
Keskkonnamõju<br />
tekib tootjamaal<br />
-1<br />
Väike negatiivne<br />
keskkonnamõju,<br />
olgugi, et jätkuvalt<br />
valdav osa kütust<br />
imporditakse,<br />
suureneks surve<br />
keskkonnale<br />
biodiisli tootmise<br />
laiendamisega<br />
<strong>Eesti</strong>s<br />
-2<br />
Keskmine<br />
negatiivne<br />
keskkonnamõju,<br />
kuna kohaliku<br />
tooraine (rapsiõli)<br />
kasvatamine on<br />
keskkonnakulukas<br />
(veekulu, pinnavee<br />
reostuse oht<br />
väetiste ja<br />
kemikaalidega),<br />
toorme<br />
transpordiga<br />
kaasnevad mõjud<br />
(välisõhusaaste,<br />
müra)<br />
-3<br />
Suur negatiivne<br />
keskkonnamõju,<br />
kuna selleks et<br />
katta 50%<br />
toodetavast<br />
biodiislist kohaliku<br />
toormega<br />
(rapsiõliga), on<br />
vaja suuremat<br />
põllupinda, mis<br />
omakorda hõivaks<br />
toidu- ja<br />
loomasööda<br />
tootmiseks<br />
vajaliku<br />
põllupinna. Ühtlasi<br />
kaasneks<br />
rapsiõlitootmisega<br />
suur<br />
keskkonnakoormus<br />
Hinnang<br />
sotsiaalsele<br />
mõjule<br />
teki töökohti<br />
lisaks<br />
+2<br />
Keskmine<br />
positiivne<br />
sotsiaalne mõju,<br />
kuna biodiisli<br />
tööstus kasvab<br />
ja tekivad uued<br />
töökoahd<br />
+2<br />
Keskmine<br />
positiivne<br />
sotsiaalne mõju,<br />
kuna ilmselt<br />
suureneb<br />
töökohatde arv<br />
biodiisli<br />
tööstuses.<br />
Põllumajanduses<br />
ilmselt<br />
töökohtade arv<br />
ei suurene<br />
+3<br />
Suur positiivne<br />
sotsiaalne mõju:<br />
põllumajanduses<br />
töökohad<br />
säilivad, kuid<br />
ilmselt nende<br />
arv rapsitootmise<br />
lainemisega ei<br />
suurene.<br />
Suureneb ilmselt<br />
mõnevõrra<br />
töökohtade arv<br />
biodiisli<br />
tööstuses<br />
Hinnang<br />
majanduslikule<br />
mõjule<br />
+2<br />
Keskmine<br />
positiivne<br />
majandusmõju,<br />
kuna suureneks<br />
tööhõive<br />
biodiisli<br />
tootmises<br />
+2<br />
Keskmine<br />
positiivne<br />
majandusmõju,<br />
kuna suureneks<br />
tööhõive<br />
biodiisli<br />
tööstuses ning<br />
on võimalus<br />
biodiislit<br />
eksportida<br />
+3<br />
Suur positiivne<br />
majandusmõju,<br />
kuna biodiislit<br />
saaks<br />
eksportida ja<br />
tulu jääb<br />
<strong>Eesti</strong>sse.<br />
Keskmine<br />
hinnang/<br />
Paremusjärjestus<br />
+1/<br />
I - II<br />
+0,6/<br />
III<br />
+1/<br />
I - II<br />
Tabelist nähtub, et suurim negatiivne mõju keskkonnale kaasneks siis, kui oluliselt<br />
suurendada biodiisli tootmist <strong>Eesti</strong>s kasvatatud rapsiõlist (stsenaarium 3). Samas aga<br />
oleks selle stsenaariumi korral soodsaim mõju majandusele, sh tööhõivele, kuivõrd<br />
biodiisli tootmismahtude suurenemisega kasvaks tööhõive nii põllumajanduses kui<br />
töötlevas tööstuses. Keskkonnamõju seisukohast oleksid paremad stsenaariumid 0 ja 1,<br />
100
kui biodiisli tootmine <strong>Eesti</strong>s moodustaks kogu biodiisli tarbimisest <strong>Eesti</strong>s vastavalt 1<br />
kuni 25%.<br />
Biodiisli tootmisel transpordikütuseks tuleb samuti arvestada seda, et tänaseks juba<br />
üldtunnustatud arusaama kohaselt on rapsiõli jt õlikultuurid esimese põlvkonna (ehk<br />
toiduks toodetav) biokütused. <strong>Eesti</strong> järgib põhimõtet, et toidu tootmine on olulisem kui<br />
kütuse tootmine ja panustab seetõttu teise põlvkonna biokütuste tootmisesse. Sellele<br />
asjaolule juhtisid tähelepanu ENMAK <strong>KSH</strong> aruande avalikust arutelust osavõtjad.<br />
Teise põlvkonna biokütuste kasutamist kavandab ka ENMAK.<br />
14 Põlevkivistsenaariumite paremusjärjestus<br />
komplekshinnanguna<br />
Kolme metoodika (kvalitatiivne võrdlus, väliskulude võrdlus ja emissioonide<br />
pikaajaliste trendide võrdlus) rakendamine põlevkivistsenaariumite keskkonnamõju<br />
hindamiseks andis järgmised tulemused (Tabel 42).<br />
Tabel 42. Põlevkivistsenaariumide paremusjärjestus<br />
HINNATAVAD STSENAARIUMID<br />
0<br />
D<br />
C<br />
C2<br />
B<br />
E<br />
A<br />
E<br />
elektri<br />
mõttes<br />
E<br />
elektri<br />
mõttes<br />
STSENAARIUM 0 :<br />
JÄTKUB TÄNANE OLUKORD -<br />
PÕLEVKIVI-ELEKTER: 88% 1 ;<br />
PÕLEVKIVI:ELEKTER/IÕLI 80:20<br />
STSENAARIUM 1:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 55%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 70:30<br />
STSENAARIUM 2:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 36%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 50:50<br />
STSENAARIUM 3:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 18% (+18%<br />
süsi); PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI<br />
30:70<br />
STSENAARIUM 4:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 13 (19) 2 %;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
STSENAARIUM 5:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 60:40<br />
STSENAARIUM 6:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 19%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
STSENAARIUM 7:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 60:40<br />
STSENAARIUM 8:<br />
PÕLEVKIVIELEKTER: 39%;<br />
PÕLEVKIVI: ELEKTER/ÕLI 30:70<br />
Kvalitatiivse<br />
hinnangu<br />
alusel<br />
101<br />
Pikaajaliste<br />
emissioonide<br />
trendid mudeli<br />
LEAP alusel<br />
Täiskulud<br />
mudeli<br />
ESW alusel<br />
Üldine<br />
paremusjärjestus<br />
9. 9. 4. 9.<br />
7. 6./7. 3. 7.<br />
4./5. 4. 2. 3./4.<br />
4./5. 6./7. - 5./6.<br />
3. 1./3. 6. 3./4 .<br />
2. 5. 1. 2.<br />
6. 1/3. 5. 5./6.<br />
1. 1./3. - 1.<br />
8. 8. - 8.<br />
Kolme hindamismeetodi rakendamisel osutus keskkonnamõju seisukohast kõige<br />
paremaks stsenaarium 7/E. Nimetatud stsenaarium on hüpoteetiline, kuna põlevkivi<br />
kaevandamise aastase mahu vähendamist 10 miljonile tonnile ei toeta ükski õigusakt.
Arvestades Riigikogu poolt 21.10.2008 vastu võetud Põlevkivi kasutamise riiklikus<br />
arengukavas aastani 2015 lubatud maksimaalseid kaevandamismahte (20 miljonit tonni<br />
aastas kuni aastani 2015 ja edaspidi 15 miljonit tonni), osutus komplekshinnanguna<br />
parimaks 5/E-stsenaarium, milles põlevkivielektri osatähtsus summaarses<br />
tootmisvõimsuses langeb tänaselt tasemelt (88%) 39%-ni aastaks 2020 ja millega<br />
kaasnevad väikseimad täiskulud (Tabel 23). Selline põlevkivielektri osatähtsuse trend<br />
tähendab, et aastani 2014 - 2015 võiks põlevkivielektri tootmiseks kulutada ca12<br />
miljonit tonni põlevkivi, alates 2015 - 2016. aastast aga ca 9 miljonit tonni aastas.<br />
Vastavalt jääks põlevkiviõli tootmiseks esimesel perioodil ca 8 miljonit tonni ja teisel<br />
perioodil ca 6 miljonit tonni põlevkivi. Tuulest toodetava elektrienergia tootmisvõimsus<br />
oleks E-stsenaariumi puhul 500MW, gaasiturbiinjaamades ja koostootmisjaamades<br />
toodetava elektri tootmisvõimsus vastavalt 700MW ja 200MW (Tabel 5). Ka sotsiaalse<br />
mõju poolest (eeskätt mõju osas tööhõivele) oleks E-stsenaarium samuti eelistatum kui<br />
ülejäänud, kuivõrd selles pakutav elektritootmise „portfell“ on tasakaalustatum.<br />
Teatava probleemina võib esile tuua eeskätt tuuleelektri tootmisvõimsuste<br />
kompenseerimiseks vajaminevaid gaasiturbiinjaamu. Põlevkiviõli kasutamine nendes<br />
jaamades ei ole veel tõestatud, gaasi ja/või kerge kütteõli kasutamine vähendaks<br />
energiasõltumatust ja suurendaks varustuskindluse riski. Üheks võimaluseks võib olla<br />
vajadusel osa vajaminevast tuulikuid kompenseerivast võimsusest katta importelektriga<br />
(Skandinaaviast või Ignalina projekti eduka arengu korra ka Leedust). Samas tuleb<br />
tõdeda, et kompenseeriva võimsuse probleem on ka C- ja veel teravamalt B-<br />
stsenaariumi puhul.<br />
Kolmandat-neljandat (7-ndat stsenaariumit arvestamata teist-kolmandat) kohta jagavad<br />
B-stsenaarium ja C-stsenaarium, mõlemad seejuures erinevatel põhjustel. Kui B- ja C-<br />
stsenaariumite sarnasuseks on väiksemad emissioonid (B puhul tuuleeneregia<br />
kasutamise ja C puhul tuumaenergia tõttu), siis erinevusteks on täiskulude suurus. Kui<br />
B-stsenaariumiga kaasnevad suurimad täiskulud, siis C- stsenaariumiga suhteliselt<br />
väiksed täiskulud. Edasi järgnevad stsenaariumid A ja C2, ning halvimad stsenaariumid<br />
on need, kus põlevkivielektri osatähtsus on suurim (stsenaariumid 0 ja D) või kus<br />
põlevkivikaevandamise ja põlevkiviõli tootmise maht on suurim (stsenaarium 8).<br />
Ülaltoodu põhjal pole alust väita, et ELMAK’i ja ENMAK’i tulemused stsenaariumide<br />
võrdlemisel oleksid kardinaalselt erinevad või koguni vastuolulised. Tõsi – nad ei ole<br />
ka täpselt kokkulangevad. Nii suure algtingimuste määramatuse juures erinevate<br />
analüüsimeetodite kasutamisel on see ka üsna ootuspärane. Näeme, et ka käesolevas<br />
<strong>KSH</strong>s tehtud täiendava analüüsi tulemused näitavad B-stsenaariumi paremust<br />
kvalitatiivsed hinnangud ainult keskkonnamõju kriteeriumite järgi ja ka väikseimad<br />
väliskulud. Samas toob täiendav kvantitatiivne analüüs täpsemalt välja B-stsenaariumi<br />
suurema majandusliku ja sellega seotud sotsiaalse mõju suuremate täiskulude näol.<br />
Seega erinevate analüüside tulemused täiendavad teineteist ja annavad olulist<br />
lisainformatsiooni otsuste vastuvõtjatele parima stsenaariumi lõplikuks valikuks.<br />
102
15 Kaalutlused ENMAKi rakendamisega kaasnevate riigipiiri<br />
ületava keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta<br />
Vastavalt keskkonnaministri kirjale (07.05.2008, nr 13-3-1/21659-2) tuleb <strong>KSH</strong><br />
aruandes esitada kaalutlus riigipiiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta,<br />
kui <strong>KSH</strong> käigus on ilmnenud, et kõnealuse arengukava elluviimisega võib kaasneda<br />
oluline mõju teise riigi keskkonnale.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm analüüsis arengukava võimaliku riigipiiriülese keskkonnamõju<br />
seisukohasta ja jõudis järgmisele seisukohale:<br />
1.ENMAK eesmärgid ei ole vastuolus rahvusvahelise keskkonnaõiguse põhimõtetega,<br />
vaid eesmärgid on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele, eeskätt eesmärk 2<br />
(Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust<br />
energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse mõistlikult taastuvate<br />
energiaallikate ning koostootmise osakaalu energiabilansis. Osaletakse fossiilkütuste<br />
põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate väljatöötamisel. Säästliku energiavarustuse<br />
arendamisel suurendatakse avalikkuse teadlikkust võimalikest lahendustest ja<br />
innovaatilistest tehnoloogiatest ning aidatakse kaasa uute lahenduste rakendamisele.)<br />
2.ENMAKi meetmekava elluviimisega võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju<br />
järgmiste meetmete rakendamisel:<br />
Meede<br />
Piiriülene keskkonnamõju<br />
meede 1.1. uute energiaühenduste ja infrastruktuuride Piiriülese keskkonnamõju hindamise<br />
rajamine Balti regioonis, sh uute elektri ja maagaasi vajadus võib tekkida juhtudel, kui<br />
ühenduste ning vedelgaasi ja/või veeldatud maagaasi ühendused läbivad vähemalt kahte riiki<br />
infrastukturide rajamine Balti regioonis<br />
meede 1.5. 90 päeva vedelkütusevaru loomine Piiriülese keskkonnamõju hindamise<br />
vajadus võib tekkida juhtudel, kui<br />
vedelkütuse varu paigutatakse naabeerriigi<br />
territooriumi lähedusse<br />
meede 2.2. uute keevkihtplokkide rajamine, sh väävli- ja<br />
lämmastikheitmete puhastusseadmete paigaldamine<br />
Piiriülese keskkonnamõju hindamise<br />
vajadus tekib seetõttu, et kõnealuse<br />
tegevusega kaasneb piirülene õhusaaste<br />
meede 2.5. taastuvenergia tegevuskava koostamine Piiriülese keskkonnamõju hindamise<br />
vajadus võib tekkida juhtudel, kui selles<br />
tegevuskavas käsitletatkse avamere<br />
tuuleparkide paiknemist<br />
meede 3.3. tuumaenergeetika-alase teadmuse loomine ja<br />
vastava seadusandluse ettevalmistamine<br />
Piiriülese keskkonnamõju hindamise<br />
vajadus võib tekkida juhtudel, kui selle<br />
meetmega kavandatakse tuumajaama<br />
rajamist<br />
3.Kõigi elektritootmise stsenaariumite, eriti aga stsenaariumite B (1000MW<br />
tuuleenergiat merel) ja D (660MW tuuleenergiat merel) korral, võib kaasneda piirülene<br />
keskkonnamõju, kui ehitatakse avamere tuuleparke.<br />
4.Soojatootmise stsenaariumite puhul piiriülest keskkonnamõju ei kaasne.<br />
5.Biokütuste osakaalu suurendamisega mootorikütuste tarbimises piiriülest<br />
keskkonnamõju ei kaasne.<br />
103
6. Loetletud meetmete rakendamisel tuleb meetme rakendajal igakordselt kaaluda<br />
piiriülese keskkonnamõju võimalikkust ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju<br />
hindamise menetlus.<br />
16 ENMAKi rakendamisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000<br />
võrgustiku aladele<br />
Hindamise tulemusena jõudis ekspertrühm järgmisele seisukohale:<br />
1.ENMAK eesmärgid ei ole vastuolus üle-Euroopalise looduskaitse põhimõtetega.<br />
2.ENMAKi meetmekava elluviimisega võib kaasneda negatiivne mõju Natura 2000<br />
võrgustiku aladele järgmiste meetmete rakendamisel:<br />
Meede<br />
meede 1.1. uute energiaühenduste ja<br />
infrastruktuuride rajamine Balti regioonis,<br />
sh uute elektri ja maagaasi ühenduste ning<br />
vedelgaasi ja/või veeldatud maagaasi<br />
infrastukturide rajamine Balti regioonis<br />
meede 2.2. uute keevkihtplokkide rajamine,<br />
sh väävli- ja lämmastikheitmete<br />
puhastusseadmete paigaldamine,<br />
põlevkivituha taaskasutuse suurendamine<br />
ja ladestamise keskkonnaohutuse<br />
parandamine<br />
meede 2.3. efektiivsemate põlevkiviõli jagaasi<br />
tootmise tehnoloogiate rakendamine<br />
meede 2.5. taastuvenergia tegevuskava<br />
koostamine<br />
meede 3.3. kui selle meetmega<br />
kavandatakse tuumajaama ehitust<br />
meede 3.4. ökomaksureformi mõjude<br />
analüüsimine, sh alates 2013 käivituvate<br />
uute heitmekaubanduse põhimõtete<br />
rakendumise koostoime analüüsimine<br />
olemasoleva süsteemiga<br />
Mõju Natura 2000 aladele<br />
Võimalik negatiivne mõju maakasutusele, kuna ühenduste<br />
ehitamine vajab maaressurssi. Ühendused tuleb rajada<br />
väljapoole Natura-alasid<br />
Positiivne mõju Natura-aladele, kuna väheneb õhusaaste ja<br />
veereostus<br />
Postiivne mõju Natura-aladele, kuna vähendatakse<br />
poolkoksi mahtu ja toksilisust<br />
Võimalik negatiivne mõju Natura-aladele, kui plaanitakse<br />
avamere tuuleparke. Taastuvenergia tegevuskavas tuleb<br />
arvestada tuuleparkide paigutamisel Natura-alade kaitseeesmärke<br />
Kui kavandatakse tuumajaama ja tuumajäätmete hoidla<br />
ehitamist <strong>Eesti</strong>sse, siis kaasneb oluline negatiivne mõju<br />
Natura-aladele, kuna tuumajaama ehituse, käituse ja<br />
sulgemisega ning jäätmete käitlemisega kaasneb<br />
maaressursi ja vee vajadus<br />
Negatiivne mõju Natura-aladele võib ilmneda siis, kui<br />
heitmekaubanduse käivitumisel õhuheitmed ja veereostus<br />
suurenevad. Selline olukord võib tekkida juhul, kui CO 2<br />
kvoodi maksumus ei hakka oluliselt mõjutama<br />
põlevkivielektri tootmishinda, mis on nn ELi kliimapaketis<br />
kavandatavast lähtudes ebatõenäoline<br />
Loetletud meetmete rakendamisel tuleb meetme rakendajal igakordselt kaaluda<br />
tegevuse võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada<br />
vastav keskkonnamõju hindamise menetlus.<br />
Põlevkivistsenaariumite lõikes on mõju Natura 2000 võrgustikule kõige suurem<br />
stsenaariumite D, C/C2 ja -/8 puhul, kuna nendes stsenaariumites nähakse ette<br />
põlevkivist toodetava elektri valdavat osakaalu. Tuuleenergia suure osakaaluga<br />
stsenaarium B võib potentsiaalselt kaasa tuua negatiivse mõju Natura 2000 aladele,<br />
kuivõrd tuuleparke kavandatakse suurearvuliselt ka avamerele, kus asuvad kaitstavad<br />
alad mereelupaikade ja liikide kaitseks. Mõne perspektiivse avamere tuulepargi<br />
104
asukohas on vastavad elustikuuuringud alles pooleli (nt Hiiu madal, Neugrundi madal).<br />
Majandushuvide ja looduskaitse konflikte aitaks vältida merealade arengukava ja<br />
vastav teemaplaneering. Soojuse tootmise stsenaariumitest hinnati ekspertide poolt<br />
parimaks biomassi stsenaariumit. Sellegi stsenaariumi rakendamisel tuleb erilist<br />
tähelepanu pöörata sellele, et puidu ja turba varumisel järgitakse looduskaitseseadusega<br />
ja turbavarude kasutamise riiklikus kavas (koostamisel) sätestatud piiranguid.<br />
Oluline on tagada Natura 2000 võrgustiku alade soodne seisund aladel, mis olid veel<br />
septembris 2008 aktiivse põlevkivimaardla staatuses.<br />
17 Ettepanekud leevendavate meetmete rakendamiseks ja<br />
arengukava täiendamiseks<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> töörühm tegi ENMAKi eelmiste tööversioonide analüüse ja esitas oma<br />
ettepanekud arengukava koostajale. Ettepanekud puudutasid arengukava eesmärkide<br />
täpsustamist (nt <strong>KSH</strong> töörühm tegi ettepaneku tuua eesmärkidesse sisse<br />
keskkonnakaitse eesmärk), meetmete täpsustamist, arengukavas viidatud statistika<br />
täpustamist ja redaktsioonilisi parandusi. Koopiad vastavatest ettepanekutest on lisatud<br />
käesolevale aruandele (lisa, ptk 21.7)<br />
Järgnevalt esitatakse <strong>KSH</strong> ekspertrühma hinnang ettepanekute arvestamise kohta<br />
ENMAK versioonis 7 (september 2008).<br />
17.1 <strong>KSH</strong> töörühma eelnevate ettepanekute arvestamine käesolevas arengukavas<br />
Arengukava koostaja on käesolevas tööversioonis 7 arvestanud <strong>KSH</strong> töörühma<br />
ettepanekutega järgmiselt:<br />
Tabel 43. <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekute (09.05.2008 ja 27.06.2008) arvestamine arengukava<br />
tööversioonis 7<br />
Ettepanek<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Ettepaneku sisu<br />
Ilmselt vajab/eeldab esitatud<br />
tabelivormis<br />
(st<br />
meetmekava) kontsentraat<br />
ka mõningast selgitavat<br />
teksti, vähemalt mõnede<br />
elementide (indikaatorid,<br />
meetmed, tegevused,<br />
näitajad) osas. Näiteks:<br />
rahvusvahelised tavad<br />
võrguteenuste<br />
hinnakujundusel ja<br />
atraktiivne energiaturg.<br />
Viimase (meede 3.5) osas on<br />
ka mingi mittevastavus –<br />
detailsem käsitlus räägitakse<br />
hoopis energeetika<br />
valdkonna hariduse<br />
edendamisest?<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt<br />
105<br />
Meetme taust<br />
selgitab meetme<br />
vajadust,<br />
ülejäänud<br />
parameetrite<br />
selgitused<br />
puuduvad;<br />
Nende lisamist ei<br />
pea vajalikuks<br />
Arvestatud<br />
täielikult
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Ettepaneku sisu<br />
Soojuse<br />
sektori<br />
arenguprobleemide esitus on<br />
suhteliselt „varjus“. Neid<br />
võib aimata energiasäästu ja<br />
koostootmist käsitlevate<br />
elementide all. Praegusel<br />
kujul ei olegi soojuse<br />
sektoriga seonduvaid<br />
keskkonnaaspekte võimalik<br />
hinnata, kuna kavas lihtsalt<br />
ei ole, mida hinnata! Samas<br />
on eraldi meetmena (2.6.)<br />
esile toodud soojamajanduse<br />
riikliku arengukava<br />
koostamine. Kas see<br />
tähendab, et soojuse sektori<br />
probleemid (milledele on<br />
seni arengukavades vähe<br />
tähelepanu pööratud),<br />
leiavad just seal käsitlemist<br />
(meetme detailsem käsitlus<br />
ei anna väga selget<br />
ülevaadet)?<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Olemas on<br />
peatükk “Soojuse<br />
turg”, kuid<br />
stsenaariumid<br />
puuduvad. <strong>KSH</strong><br />
eksperdid<br />
püstitasid kolm<br />
stsenaariumi ja<br />
hindasid nende<br />
keskkonnamõju<br />
kvalitatiivse<br />
meetodiga<br />
Samuti on meie arvates<br />
arengukavas tähelepanuta<br />
jäänud vedelkütuste<br />
temaatika.<br />
Omaette küsimus on<br />
vahekord elektrimajanduse<br />
arengukavaga, st mil määral<br />
kajastada energiamajanduse<br />
arengukavas elektrisektori<br />
probleeme. Ilmselt jääb<br />
elektrikava põhiteemaks<br />
elektritootmise<br />
stsenaariumite (ja vastavate<br />
baastehnoloogiate) esitus ja<br />
analüüs. Energiamajanduse<br />
arengukavas aga vajaksid<br />
kajastamist (isegi<br />
dubleerivalt) üldisemad<br />
valikud – näiteks elektrituru<br />
avamisega seotud otsustused<br />
(senise üleminekuperioodi<br />
järgimine või ennetamine,<br />
<strong>Eesti</strong> Energia AS<br />
kujundamine<br />
börsiettevõtteks ja sellest<br />
tulenev omanike ringi<br />
106<br />
Olemas on<br />
peatükk<br />
“Vedelkütuste<br />
turg”, kuid samuti<br />
nagu soojuse<br />
tootmise juures,<br />
puuduvad siin<br />
vastavad<br />
stsenaariumid.<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid<br />
püstitasid kolm<br />
stsenaariumi<br />
biodiisli osakaalu<br />
suurendamiseks<br />
mootorikütuste<br />
tarbimises aastaks<br />
2010.<br />
Kooskõlale<br />
ELMAKiga<br />
otseselt<br />
ENMAKis ei<br />
viidata. <strong>KSH</strong><br />
eksperdid võtsid<br />
ELMAKist ja<br />
selle <strong>KSH</strong><br />
aruandest üle<br />
elektristsenaarium<br />
id, täiendasid neid<br />
3<br />
lisastsenaaiumiga<br />
ja hindasid nende<br />
keskkonnamõju<br />
nii kvantitatiivse<br />
(EcoSenseWebmudeli)<br />
kui<br />
kvalitatiivse (27<br />
kriteeriumi)<br />
meetodiga.
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Ettepaneku sisu<br />
laienemine jne).<br />
Oleme jätkuvalt seda meelt,<br />
et lisaks elektrivarustuse<br />
tagamisele on oluline, et<br />
arengukava missiooniks<br />
oleks ka energiatarbimise<br />
juhtimine, st energiatõhususe<br />
tõstmine ja energiasääst.<br />
“Nutikate”<br />
energiasüsteemide temaatika<br />
on juba täna aktuaalne, kava<br />
aga vaatab ju 2020. aastani.<br />
Energiasääst ja tarbimise<br />
optimeerimine võiksid olla<br />
missiooni iseseisva osana ära<br />
märgitud.<br />
Missiooni põhjendustes ei<br />
ole kordagi kasutaud sõna<br />
“keskkond”. Oleme<br />
seisukohal, et arengukava<br />
missiooniks peaks olema<br />
keskkonna säästmine.<br />
Seega pakume <strong>Eesti</strong><br />
energiasektori missiooniks:<br />
“<strong>Eesti</strong> elanikele, keskkonda<br />
säästva, põhjendatud<br />
hinnaga ja pideva<br />
energiavarustuse tagamine<br />
ning energiatarbimise<br />
tõhusust ja energiasäästu<br />
suurendamine”.<br />
Kas<br />
arengukava<br />
meetmekavas on plaanis<br />
anda ka meetmete<br />
maksumused, ehk eelarved?<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
ENMAKit on<br />
täiendatud.<br />
Eesmärk 2: “<strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus<br />
ja-tarbimine on<br />
säästlikum”<br />
Ettepanekut<br />
arvestatud. Ptk-s<br />
2 missioon: “<strong>Eesti</strong><br />
energiasektori<br />
missiooniks on<br />
tagada <strong>Eesti</strong>s<br />
pidev, tõhus,<br />
keskkonda säästev<br />
ja<br />
põhjendatud<br />
hinnaga<br />
energiavarustus<br />
ning säästlik<br />
energiakasutus”<br />
ENMAKis (ptk-s<br />
3) on märgitud, et<br />
arengukava juurde<br />
kuulub<br />
rakendusplaan<br />
(koos<br />
maksumustega)<br />
107
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Missioon<br />
Ettepaneku sisu<br />
Konstanteering „Tulevikus<br />
ei ületa ühegi energiaallika<br />
osakaal energiabilansis<br />
50%“ on meie arvates liiga<br />
üldine. Siin ja ka mujal<br />
arengukava tekstis oleks<br />
ilmselt õigem kasutada<br />
kõnealuse kava ajahorisonti<br />
(aastani 2020). Samuti<br />
ebamäärane „Osaletakse<br />
fossiilkütuste põletamise<br />
süsinikuvabade<br />
tehnoloogiate<br />
väljatöötamisel. Kas meil<br />
asutakse välja töötama või<br />
võetakse kasutusele mujal<br />
väljatöötatud vastavad<br />
tehnoloogiad?<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Sõnastust ei ole<br />
täpsustatud<br />
Sõnastust on<br />
muudetud. Lisatud<br />
on “aastaks 2020”<br />
Indikaatorite<br />
hulgas ei leidu<br />
ühtegi otseselt<br />
keskkonnaga<br />
seonduvat (a la<br />
keskkonna<br />
seisund ei<br />
halvene või<br />
keskkonnakoor<br />
mus ei suurene).<br />
Kõige paremini<br />
sobiks taolise<br />
indikaatori<br />
lisamine ilmselt<br />
Eesmärk 1 või/ja<br />
Eesmärk 2 alla.<br />
Eesmärk 2,<br />
indikaator 4.<br />
Miks Eesmärk<br />
2, indikaator 7<br />
sisu sulgudes?<br />
Kuivõrd<br />
energiasäästu<br />
küsimus on<br />
suuresti ka<br />
tarbijate<br />
teadlikkuse<br />
küsimus, siis<br />
pakume, et<br />
meetmete hulka<br />
tuleks lisada ka<br />
energiasäästuala<br />
se teabe<br />
edastamine ja<br />
Ilmselt on tegemist 9%-ga<br />
keskmisest energia<br />
lõpptarbimisest.<br />
Mitmetimõistmise<br />
vältimiseks tuleks nii ka<br />
kirjutada (muide, meie<br />
arvuliseks tulemuseks<br />
kujunes 9,6 PJ).<br />
ENMAK (7)<br />
indikaator 3. Pole<br />
täpsustatud. <strong>KSH</strong><br />
eksperdid on<br />
seisukohal, et tuleks<br />
täpsustada<br />
ENMAK (7)<br />
loobutud sellest<br />
indikaatorist<br />
Ettepanekut ei ole<br />
arvestatud;<br />
ENMAKis viidatakse<br />
ELMAK meetmetele<br />
2.4. ja Keskkonnastrateegia<br />
meetmetele<br />
2.4.<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid on<br />
seisukohal, et<br />
ettepanekut tuleks<br />
arvestada<br />
108<br />
Kaudseid<br />
indikaatoreid on<br />
eelkõige Eesmärk<br />
2 all, nt<br />
indikaatorid 3, 5<br />
ja 7 jt
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
tarbijate<br />
teadlikkuse<br />
tõstmine.<br />
Eesmärk 3,<br />
indikaator 2.<br />
Meede 1.1 taust.<br />
Meede 2.2 taust<br />
ja ka meede 3.3<br />
–<br />
Ettepaneku sisu<br />
Energiasektori osakaal SKPs.<br />
Siin tuleks selgitavas<br />
tekstis esitada ka selle<br />
osakaalu leidmise<br />
metoodika, sest teatavasti<br />
ESA SKP jaotus<br />
tegevusalade järgi ei anna<br />
otsest energiasektori osa. On<br />
mäetööstus eraldi (kas sealt<br />
arvestatakse midagi<br />
energiasektorisse?) ja<br />
Elektrienergia-, gaasi- ja<br />
veevarustus kokku (seal<br />
tuleb energiasektori osa<br />
eraldada). Samuti tuleks<br />
märkida, kas tegemist<br />
arvestusega jooksvas või<br />
püsihinnas (ilmselt<br />
viimasega).<br />
2005. aastal oli põlevkivi osa<br />
<strong>Eesti</strong> energiabilansis<br />
(primaarenergiaga<br />
varustatuses – TPES) 61,1%.<br />
Miks ei võiks see tegelik<br />
number olla, kas 55% on<br />
mingi eriline piir?<br />
Potentsiaalne tuumajaama<br />
rajamine <strong>Eesti</strong>s. Lähtudes<br />
kujunenud olukorrast seoses<br />
Baltimaade ja Poola<br />
ühisprojektiga Ignalina<br />
renoveerimise osas (eriti<br />
Leedu President Adamkuse<br />
viimaste konkreetsete<br />
avalduste foonil) tuleks teha<br />
selget vahet variantidel<br />
„Ignalina ühistuumaprojekt<br />
(või ka koostööprojekt<br />
Soomega) ja „tuumajaama<br />
rajamine <strong>Eesti</strong>sse“. Ilmselt<br />
ebatõenäoline, et neid kahte<br />
varianti hakatakse arendama<br />
korraga. Lisaks veel kogu<br />
Balti mere äärses piirkonnas<br />
Soomes Loviisa, Venemaal<br />
Leningradi ja Kaliningradi<br />
uued tuumajaamad. Kui<br />
Ignalina projekt realiseerub,<br />
siis <strong>Eesti</strong> tuumajaama<br />
vajadus väheneb oluliselt ja<br />
seda pole mõtet kas üldse<br />
kavandada või lükkub see<br />
variant kaugemasse<br />
tulevikku ja Ignalina saabki<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Ettepanekut ei ole<br />
arvestatud. <strong>KSH</strong><br />
eksperdid on<br />
seisukohal, et tuleks<br />
anda 2005.a. SKP<br />
maht, et sellest saaks<br />
edaspidi juhinduda<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid on<br />
seisukohal, et<br />
ENMAKi<br />
ajahorisondis (ehk<br />
aastani 2020) ei ole<br />
võimalik <strong>Eesti</strong>sse<br />
tuumajaama rajada<br />
109<br />
ENMAK (7) on<br />
täpsustatud<br />
põlevkivi<br />
osatähtsust <strong>Eesti</strong><br />
sisemaises<br />
energiabilansis<br />
(45%). Sõnastust<br />
on muudetud,<br />
lisatud on tuumaenergeetika<br />
arendamise<br />
vajadus.
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Meede 2.2<br />
detailiseering<br />
(olulisemad<br />
tegevused).<br />
Eesmärkide<br />
tabelis (lisa 2)<br />
Ettepaneku sisu<br />
ühtlasi ka õppepolügooniks.<br />
Mõneti kummaline tundub<br />
meile väljend riigiabi<br />
andmine uute põlevkivi<br />
plokkide rajamiseks.<br />
Tegemist ju abi andmisega<br />
investeerimiseks <strong>Eesti</strong><br />
Energia AS-le, kes on aga<br />
100% riigi omanduses.<br />
Seega riik nagu annaks abi<br />
iseendale?! Tegelikult aga ju<br />
tegemist tavalise<br />
investeerimisprotsessiga<br />
omaniku poolt, kus reeglina<br />
kasutatakse omavahendite ja<br />
laenukapitali võimalikult<br />
sobivamat kombinatsiooni.<br />
Nii toimus see – ja üpris<br />
edukalt ju ka kahe esimese<br />
ploki renoveerimisel.<br />
Käesolevat praktikat<br />
analüüsides ei teosta riik<br />
oma ettevõtte üle piisavat<br />
omanikupoolset järelevalvet.<br />
Strateegilist tähtsust<br />
omavaid otsuseid peab<br />
tegema siin riik ja vastavad<br />
meetmed tuleks arengukavas<br />
ka käsitleda. 14. mail 2008<br />
toimunud kolmandal<br />
Energiafoorumil oli vastav<br />
küsimus esitatud<br />
vastamiseks nii poliitikutele<br />
kui ekspertidele. Selgus jäi<br />
saamata, sest olukord on<br />
märkimisväärselt<br />
komplitseerunud seoses EL<br />
uue kliima ja<br />
energeetikapaketiga, mis on<br />
loonud energeetikasektori<br />
arengus täiesti uue olukorra.<br />
Riigil kui omanikul peab<br />
2020.a perspektiivis olema<br />
nüüd sellekohane selge<br />
seisukoht, mis avaldub<br />
vastavates meetmetes.<br />
Teiseks peaks uue<br />
keevkihtploki (või isegi<br />
kahe!?) rajamise puhul ära<br />
märkima ka uue ploki<br />
võimsuse.<br />
<strong>Eesti</strong> keskkonnastrateegia<br />
2030 2. eesmärgi mõõdikute<br />
veerus teksti ületoomisega<br />
veergu sattunud ka originaali<br />
joonealuste viidete numbrid.<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Uute plokkide<br />
võimsusi ei ole<br />
meetmekavas<br />
märgitud<br />
Riigiabi andmist<br />
käsitleb meede<br />
2.2., kus<br />
väljundnäitajaks<br />
on riigiabi<br />
põhimõtete ja<br />
lepingute<br />
fikseerimine<br />
Parandus tehtud<br />
Missioon “ .... suurendatakse<br />
mõistlikult taastuvate<br />
energiaallikate ning<br />
koostootmise osakaalu<br />
energiabilansis”. Mõistet<br />
“mõistlik osakaal” on<br />
Sõnastust ei ole<br />
muudetud<br />
110
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Ettepaneku sisu<br />
raskemini mõistetav ja ka<br />
mõõdetav. Teeme<br />
ettepaneku sõnastada lause “<br />
ning<br />
pürgitakse<br />
energiabilansis<br />
taastuvenergia<br />
ja<br />
koostootmise optimaalse<br />
tasemeni, millega ei<br />
kahjustata keskkonda”.<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Eesmärk 1,<br />
indikaator 2<br />
Meede 1.1.<br />
Meede 2.2.<br />
Kuidas garanteerida, et<br />
“<strong>Eesti</strong>s ei toimu vääramatu<br />
jõu tagajärjel ühtegi<br />
energiavarustuse katkestust,<br />
...”? Kuigi täpsustatud, et<br />
sellist, mis mõjutaks üle<br />
20000 tarbija üle 5 tunni,<br />
tundub võimatu ülesandena?<br />
Pole vist otsest kohustust<br />
sellist ülesannet võtta?<br />
Tulemusnäitaja põlevkivi<br />
osakaalu kohta “alla 30%”,<br />
aga mis aastaks peaks<br />
tulemus saavutatama?<br />
Aastaks 2020? Ja milliste<br />
stsenaariumide korral selline<br />
sihtarv tuleks saavutada?<br />
(põlevkivi kasutamine<br />
elektri tootmisel) sees on<br />
väljundnäitajaid täiendatud<br />
ja laiendatud. Mitmel puhul<br />
on viidatud põlevkivi<br />
kasutamise riiklikule<br />
arengukavale (PÕKK). <strong>KSH</strong><br />
töörühm juhib tähelepanu<br />
asjaolule, et nimetatud<br />
arengukava, mille valitsus<br />
esitas riigikogule<br />
kehtestamiseks, on läbi<br />
teinud olulise taandarengu<br />
võrreldes selle versiooniga,<br />
millele tehti <strong>KSH</strong>. Kui<br />
riigikogu kehtestab PÕKK<br />
“lahjema” versiooni, tuleb<br />
ENMAKi meetmekava<br />
täiendamisel kontrollida, kas<br />
PÕKKi <strong>KSH</strong>s hinnatud, aga<br />
kehtestamata jäänud<br />
meetmetel oleks oluline<br />
väärtus energiamajanduse<br />
seisukohast.<br />
Meede 3.3. Teeme ettepaneku tõsta<br />
meede 3.3 Eesmärk 1 alla,<br />
kuna meie arvates ei ole<br />
tuumaenergeetika-alane<br />
tegevus (otseselt) seotud<br />
“põhjendatud energiahinna<br />
tagamisega”. Arengukava<br />
kolmest eesmärgist sobiks<br />
antud teema paremini<br />
eesmärk 1 (pidev<br />
energiavarustus) juurde.<br />
“Olulisemate tegevuste”<br />
Sõnastust ei ole<br />
muudetud<br />
Tulemusnäitajat pole<br />
muudetud<br />
Ettepanekut ei ole<br />
arvestatud<br />
111<br />
Meedet 2.2. on<br />
täiendatud PÕKK<br />
eelnõust<br />
tulenevate<br />
kohustustega
Ettepanek<br />
Viide<br />
arengukava<br />
peatükile,<br />
meetmele<br />
Meede 3.4.<br />
Meede 3.5.<br />
Ettepaneku sisu<br />
hulka tuleks lisada ka<br />
elanike ning ametnike<br />
tuumaenergeetika ja -<br />
ohutuse alane teadlikkuse<br />
suurendamine, sh suhtumise<br />
uuring.<br />
“Meetme tausta” kirjelduses<br />
oleks vajalik täpsustada<br />
“Olulist mõju energiasektori<br />
arengusuundadele omavad<br />
energiamaksud ja<br />
keskkonnatasud“ vastavuse<br />
mõttes Keskkonnatasude<br />
seaduse terminoloogiaga.<br />
Teeme ettepaneku tõsta<br />
meede Eesmärk 1 alla, kuna<br />
õppe- ja teadustöö ei ole<br />
meie arvates seotud<br />
“põhjendatud energiahinna<br />
tagamisega”.<br />
Kas poleks otstarbekas<br />
käsitleda antud meetme<br />
puhul ka energeetikaalase<br />
kutsehariduse edendamist ja<br />
riikliku koolitustellimuse<br />
laiendamist sellele<br />
haridustasemele.<br />
Ettepaneku arvestamise määr ja kommentaar<br />
arvestamise vajalikkuse kohta<br />
Pole<br />
Arvestatud Arvestatud<br />
arvestatud osaliselt täielikult<br />
Ettepanekut ei ole<br />
arvestatud<br />
Sõnastust on<br />
muudetud, nüüd :<br />
“energia- ja<br />
keskkonnamaksud”<br />
Kokkuvõtteks võib märkida, et ENMAK tööversioonis (7) on arvestatud <strong>KSH</strong><br />
ekspertide põhimõtteliste ettepanekutega. Näiteks muudeti arengukava missiooni,<br />
lisades juurde sõnad “ keskkonda säästev”, “säästlik energiakasutus” ja meetme 2.1.<br />
tulemusnäitajaks võeti “energiasäästu alase teadlikuse tõus”.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertide esitatud teiste ettepanekute arvestamise vajalikkuse üle saab otsustada<br />
avalikkus ja huvipooled. Koopiad ettepanekute esitamise kirjadest asuvad lisas.<br />
17.2 Ettepanekud arengukava täiendamiseks<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb arengukava koostajatele ettepaneku kaaluda järgmisi täiendusi<br />
ENMAK tööversiooni (7):<br />
1. Eesmärk 1: muuta sõnastust – asendada “elanikkond” sõnaga “tarbijad”,<br />
kuivõrd energiavarustus peab olema tagatud ka teistele tarbijatele.<br />
“Elanikkonna” sünonüümiks võib pidada kodutarbijad. Samadel kaalutlustel<br />
võiks muuta sõnastust eesmärgi 2 puhul “<strong>Eesti</strong> tarbijate ...”. Eesmärgi 3<br />
sõnastuses on juba sõna “tarbija”.<br />
2. Täiendada arengukava ELMAK <strong>KSH</strong> aruandes ja käesolevas ENMAK <strong>KSH</strong><br />
aruandes toodud stsenaariumidega, ning selgitades “parima” stsenaariumi<br />
valikut ja rakendamist<br />
112
3. ENMAKi <strong>KSH</strong> aruande koostamise käigus ilmnes, et biodiisli osatähtsuse<br />
suurendamine mootorikütuste tarbimises 5,75%-ni aastaks 2010 on ebareaalne,<br />
kuivõrd tänane tarbimine moodustab vaid 0,06%. <strong>KSH</strong> ekspertrühm peab<br />
meedet 2.5. (taastuvenergia tegevuskava koostamist aastaks 2010) juba ette<br />
hilinenuks, ja teeb ettepaneku alustada vastavate meetmete koostamist koheselt.<br />
Samas <strong>KSH</strong> eksperdid nõustuvad arengukava koostajatega, et vedelate<br />
biokütuste osatähtsuse tõstmisel tuleb rakendada teise põlvkonna biokütuseid, et<br />
mitte tekitada keskkonnale kahju.<br />
18 <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekud käesoleva arengukava<br />
keskkonnamõju seireks<br />
ENMAKi kohaselt viiakse läbi seiret arengukava elluviimise üle vähemalt üks kord<br />
nelja aasta jooksul (ENMAK, ptk.3). <strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb ettepaneku arengukava<br />
elluviimise aruande koostamise käigus hinnata arengukava eesmärkide ja meetmete<br />
kooskõla keskkonnaeesmärkidega. Soovitame kasutada <strong>Eesti</strong> õigusaktides, Euroopa<br />
Liidu ja rahvusvahelistes lepetes sätestatud ja käesolevas aruandes toodud<br />
keskkonnaeesmärke (vt ptk-d 8.1, 8.2, 8.3).<br />
19 <strong>KSH</strong> käigus esile kerkinud probleemid<br />
<strong>KSH</strong> aruande koostamisel oli põhiliseks probleemiks analüüsiks vajalike<br />
usaldusväärsete andmete vähesus ja kättesaadavus. Eriti suure töö tegid ära<br />
eksperdid Enn Kareda ja Reeli Kuhi-Thalfeldt, kes koondasid mahuka andmestiku<br />
elektri- ja soojusetootmise tehnoloogiliste parameetrite ja emissioonide kohta.<br />
Vastavaid andmeid kasutati mudelites EcoSenseWeb ja LEAP, mille abil võrreldi<br />
stsenaariume. Ekspertidel ei õnnestunud saada usaldusväärseid andmeid biodiisli<br />
tootmiseks kasutatava tooraine päritolu kohta, et hinnata kodumaise biodiisli toorainega<br />
- rapsiseemne kasvatamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.<br />
Teise olulise probleemina tõstavad eksperdid esile objektsüsteemi – energiasektori<br />
arengu suurt määramatust, millega tuli tegeleda stsenaariumite püstitamisel ja<br />
analüüsimisel. Suures osas on määramatus põhjustatud regulatiivsest, majandusarengu<br />
ja poliitilisest määramatusest. Regulatiivne määramatus on seotud eelkõige menetluses<br />
olevate Euroopa Liidu direktiivide (nt kliima- ja energiapakett) ja nendes sätestatud<br />
sihtarvude ja eesmärkide saavutamise määramatusega. Majandusarengu määramatust<br />
suurendab esmajärjekorras naftahinna prognoosimatus ja maailma finantsturgude<br />
ebastabiilsus. Poliitiline määramatus on seotud suhete, sh majandussuhete<br />
pingestumisega Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis mõjutab omakorda riikide<br />
energeetilist julgeolekut.<br />
Avalikustamise käigus kerkis mitmel korral ülesse energiamajanduse mõju inimeste<br />
tervisele. <strong>KSH</strong> eksperdid pidid nentima, et käesoleval ajal puudub asjakohane statistika<br />
ja uuringud energia sektoris töötavate inimeste tervise kohta, mille alusel oleks saanud<br />
anda hinnangu erinevate energiatootmise stsenaariumite kohta. <strong>KSH</strong> ekspertrühm<br />
nõustub, et taolised andmed on vajalikud erinevate arengukavade koostamiseks ja<br />
otsiaalministeeriumil tuleks kaaluda vastavate uuringute tellimist (vt ptk 21.9).<br />
113
20 Kokkuvõte avalikustamise protsessist ja selle tulemustest<br />
20.1 <strong>KSH</strong> avalikustamise ajakava<br />
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium koos <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>aga viis läbi arengukava<br />
<strong>KSH</strong> avalikustamise järgmise kava alusel (Tabel 44).<br />
Tabel 44. ENMAK <strong>KSH</strong> avalikustamise kava<br />
Tegevus Meetod Toimumise koht ja aeg<br />
Teatamine ENMAK ja selle <strong>KSH</strong> www.ametlikudteadaanded.ee 5.märts 2008;<br />
algatamisest ning <strong>KSH</strong><br />
http://www.ametlikudteadaanded.ee/in<br />
programmi<br />
avalikust<br />
dex.php?act=1&teade=816127<br />
väljapanekust ja avalikust<br />
arutelust Ametlikes Teadaannetes<br />
Teatamine ENMAKi ja selle Teade üleriigilise levikuga Teade ilmus ajalehes “Postimees”<br />
<strong>KSH</strong> algatamisest ning <strong>KSH</strong> ajalehes<br />
7.märtsil 2008<br />
programmi<br />
avalikust<br />
väljapanekust ja avalikust<br />
arutelust ajalehes “Postimees”<br />
<strong>KSH</strong> programmi eelnõu Internetis<br />
http://www.mkm.ee/<br />
avalikustamine, avalik väljapanek<br />
5. märts 2008 kuni 26.märts 2008<br />
ENMAKi <strong>KSH</strong> programmi Vastuste koostamine ja <strong>KSH</strong> Laekunud küsimustele, ettepanekutele<br />
avaliku väljapaneku ja avaliku programmi täiendamine ja vastuväidetele vastamiseks tehti<br />
arutelul laekunud kirjadele<br />
väljavõte <strong>KSH</strong> programmi peatükist<br />
vastamine<br />
19 ja saadeti kirjade autoritele postiga.<br />
<strong>KSH</strong> programmi eelnõu avalik<br />
arutelu<br />
<strong>KSH</strong> programmi esitamine<br />
KKM-le läbi vaatamiseks ja<br />
heakskiitmiseks<br />
Teatamine ENMAK ja selle <strong>KSH</strong><br />
aruande avalikust väljapanekust<br />
ja avalikust arutelust Ametlikes<br />
Teadaannetes<br />
Teatamine ENMAKi ja selle<br />
<strong>KSH</strong> aruande avalikust<br />
väljapanekust ja avalikust<br />
arutelust ajalehes “Postimees”<br />
<strong>KSH</strong> aruande eelnõu<br />
avalikustamine, avalik väljapanek<br />
<strong>KSH</strong> aruande eelnõu avalik<br />
arutelu<br />
Avalikustamise järel täiendatud<br />
<strong>KSH</strong> aruande esitamine MKM-le<br />
<strong>KSH</strong> aruande esitamine KKM-le<br />
läbivaatamiseks<br />
ja<br />
heakskiitmiseks<br />
Konsultatsioonid arengukava ja<br />
<strong>KSH</strong> aruande täpsustamiseks<br />
keskkonnaministeeeriumi ja<br />
riigikontrolli esindajatega<br />
Avalik koosolek 27. märts 2008,<br />
MKM Aatriumi saalis, Harju tn 11,<br />
<strong>Tallinn</strong>as, osa võttis 19 inimest<br />
(osalejate nimekiri asub <strong>KSH</strong><br />
programmi peatükis 17)<br />
KKM järelevalve<br />
114<br />
KKM kiitis <strong>KSH</strong> programmi heaks<br />
7.mail 2008<br />
www.ametlikudteadaanded.ee 6.oktoobril 2008;<br />
http://www.ametlikudteadaanded.ee/in<br />
dex.php?act=1&teade=816127<br />
Teade üleriigilise levikuga<br />
ajalehes<br />
Teade ilmus ajalehes “Postimees”<br />
6.oktoobril 2008<br />
Internetis<br />
http://www.mkm.ee/<br />
7.oktoober 2008 kuni 31.oktoober<br />
2008<br />
Avalik koosolek 31.oktoober 2008, kl 13.00<br />
MKM Aatriumi saalis, Harju tn 11<br />
<strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
KKM järelevalve<br />
Koosolek, kirjalikud küsimused<br />
ja nendele vastamine<br />
<strong>Tallinn</strong>as<br />
<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> esitas avalikustamise järel<br />
täiendatud <strong>KSH</strong> aruande MKM-le<br />
21.novembril 2008<br />
MKM esitas ENMAK <strong>KSH</strong> aruande<br />
KKM-le järelevalveks <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
esitati KKM-le 48ndal nädalal 2008<br />
Riigikontroll esitas 15.12.2008 ja<br />
keskkonnaministeerium 09.01.2009<br />
küsimused arengukava ja <strong>KSH</strong><br />
aruande kohta. Osapoolte koosolek<br />
toimus 12.01.2009 MKM-s, seejärel
Tegevus Meetod Toimumise koht ja aeg<br />
täpsustas <strong>KSH</strong> ekspertrühm <strong>KSH</strong><br />
<strong>aruanne</strong>t ja esitas täiendatud versiooni<br />
MKM-le 23.01.2009.<br />
Keskkonnaminsiteerium esitas<br />
täiendavad küsimused 2.02.2009,<br />
misjärel <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong>t täiendati.<br />
Käesolev versioon on seisuga<br />
5.02.2009<br />
Heakskiidetud <strong>KSH</strong> aruande<br />
avalik väljapanek<br />
Internetis<br />
http://www.mkm.ee/<br />
täpne kuupäev selgub pärast <strong>KSH</strong><br />
aruande heakskiitmist<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> aruande eelnõu saadeti osapooltele, kelle loetelu on toodud <strong>KSH</strong><br />
programmis (lisatud eraldi dokumendina käesolevale aruandele, programmis ptk 9.2.).<br />
20.2 <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise käik ja tulemused<br />
Vastavalt KeHJSe §-le 37 teatab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja <strong>KSH</strong><br />
aruande väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong> avalikustati MKM<br />
kodulehel 7.oktoobril 2008.a. Teade <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise kohta ilmus päev<br />
varem, 6.oktoobril Ametlikes Teadaannetes (Lisa 21.2.) ja ajalehes “Postimees” (Lisa<br />
21.3.). Arengukava koostaja MKM korraldas 8. oktoobril 2008.a. Rahvusraamatukogus<br />
avalikkusele ja huvirühmadele mõeldud Energiafoorumi, mis oli järjekorras juba neljas<br />
http://energiafoorum.blogspot.com/2008/10/iv-energiafoorumi-ettekanded.html<br />
Energiafoorumi päevakavas oli ELMAKi ja ENMAKi eelnõude ja vastavate<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste tutvustamine. MKM saatis kutsed<br />
foorumil osalemiseks kõigile huvitatud isikutele, sh ENMAK <strong>KSH</strong> programmis (ptk-s<br />
9.2.) loetletud isikutele. Energiafoorumil teatas MKM asekantsler Einari Kisel<br />
avalikult, et arengukavade tööversioonid ja <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong>te eelnõud on avalikult<br />
kättesaadavad MKM kodulehel ja et küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid ENMAK<br />
<strong>KSH</strong> tulemuste kohta on võimalus esitada kuni 31. oktoobrini, mil toimub ühtlasi ka<br />
selle aruande avalik arutelu. Täiendavalt saatis MKM 22.oktoobril e-postiga teate <strong>KSH</strong><br />
aruande avalikust väljapanekust 74-le isikule (vastavalt <strong>KSH</strong> programmile) ja viite<br />
vastavale lingile MKM kodulehel. MKM lisas nimetatud teate manuses <strong>KSH</strong> aruande<br />
mustandversiooni (seisuga 28.09.2008), mis ei olnud mõeldud avalikkusele<br />
kommenteerimiseks. Kahjuks osa teate saajatest võttis aluseks just <strong>KSH</strong> aruande<br />
mustandversiooni, mitte MKM kodulehel oleva versiooni, ja esitas oma kommentaarid<br />
avalikul arutelul mustandversiooni põhjal. ENMAK <strong>KSH</strong> aruande avalik arutelu toimus<br />
reedel, 31.oktoobril algusega kl 13.00. Koosolekust võttis osa 24 inimest. Enne<br />
avalikku arutelu päeva oli laekunud vaid üks kommentaar (ELMAK <strong>KSH</strong> läbiviijalt<br />
ÅF-Estivolt 30.10.2008). Avalikul koosolekul esitasid suulised küsimused<br />
sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, <strong>Eesti</strong> Gaasiliidu ja <strong>Eesti</strong> Jõujaamade ja<br />
Kaugkütte Ühingu esindaja. Kirjalikult saabusid 31.oktoobril, pärast avalikku<br />
koosoleku toimumist, kommentaarid riigikantseleilt, rahandusministeeriumilt ja<br />
riigikontrollilt. Kuivõrd sotsiaalministeerium ja riigikantselei olid oma kommentaaride<br />
aluseks võtnud <strong>KSH</strong> aruande mustandversiooni, siis palus MKM avalikul koosolekul ja<br />
e-posti teel neil asutustel vaadata avalikustamisel olnud <strong>KSH</strong> aruande versiooni ja<br />
hinnata oma kommentaaride paikapidavust. Nii sotsiaalministeerium kui riigikantselei<br />
nõustusid <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong>t uuesti analüüsima ja kommentaare esitama. 1.novembril<br />
saabusid e-postiga kommentaarid <strong>Eesti</strong> Pensionäride Liidu esindajalt Enn Kallikormilt.<br />
Viimane kirjalik kommentaar saabus 6. novembril 2008.a. TÜ teadusprorektorilt<br />
Kristjan Hallerilt. Kokku laekus ENMAK <strong>KSH</strong> aruande kohta kirjalikke kommentaare<br />
115
8 asutuselt või isikult, kellele on saadetud väljavõte tabelist 43 kirjalikult e-posti teel<br />
(ptk. 21.7). Kirja sisu on esitatud tabelis 45.<br />
Nagu tabelist 45 selgub, võib laekunud kommentaare jagada redaktsioonilisteks ja<br />
sisulisteks. Redaktsioonilised vead või sõnastuse konarused on <strong>KSH</strong> aruande<br />
käesolevas versioonis vastavalt parandatud ja silutud. Sisulised kommentaarid<br />
puudustasid eelkõige kahte teemat. Kommenteerijad eeldasid, et kõik kolm valdkonda –<br />
elektri- ja soojusetootmine ning transpordikütuste temaatika, peaksid arengukavas<br />
olema võrdses mahus käsitletud. <strong>KSH</strong> hindajatele heideti ette, et <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
keskendub liigselt elektri tootmisele (ÅF-Estivo, sotsiaalministeerium, riigikantselei).<br />
Teine temaatika, mis läbib mitmeid kommentaare (sotsiaalministeerium, riigikantselei,<br />
E. Kallikorm), on stsenaariumite mõju inimeste tervisele ja tööhõivele, mida<br />
kommenteerijate arvates oleks pidanud <strong>KSH</strong> käigus kvantitiivselt hindama.<br />
Esimesele küsimusele saame vastata nii, et nõustume kommenteerijatega, et<br />
arengukavas on suurem rõhuasetus elektritootmisel. <strong>KSH</strong> ekspertrühm nõustub samas<br />
arengukava koostajatega, et elektritootmine moodustab energimajandusest valdava osa<br />
ja elektritootmise valikutest sõltuvad ka mõjud keskkonnale, sh sotsiaal- ja<br />
majanduskeskkonnale. Selleks, et tasakaalustada arengukava mõnevõrra suuremat<br />
fookust elektritootmisele, pakkusid <strong>KSH</strong> eksperdid omal algatusel välja täiendavaid<br />
stsenaariume nii soojuse tootmise kui biodiisli tootmise ja tarbimise kohta. Nimetatud<br />
stsenaariumite mõju keskkonnale hinnati kvalitatiivselt, sest puuduvad asjakohane<br />
statistika ja mudelid, mille abil saaks keskkonnamõju modelleerida. Ka elektritootmise<br />
puhul pakkusid <strong>KSH</strong> eksperdid omal algatusel välja lisastsenaariume, et täiendada<br />
võimalikku kujunevat situatsiooni põlevkivielektri ja -õli tootmisega kaasnevast<br />
keskkonnamõjust.<br />
Teisele küsimusele tuleb vastuseid otsida arengukava koostajatelt. Mõju inimeste<br />
tervisele või tööhõivele saab kvantitatiivselt hinnata siis, kui on olemas statistilised<br />
alusandmed. Sotsiaalministeerium väidab, et täna puudub statistika energiasektoris<br />
töötavate inimeste tervise kohta. Tööhõive andmed on olemas vaid <strong>Eesti</strong> Energia<br />
kontserni kohta, teiste ettevõtete andmed puuduvad. Selleks, et prognoosida mõju<br />
inimeste tervisele või tööhõive muutusi ühe või teise stsenaariumi korral, oleks vaja<br />
usaldatavaid alusandmeid. Teeme siinkohal sotsiaalministeeriumile ettepaneku alustada<br />
terviseriskide ja tööhõive uuringut energiasektoris, et kasutada saadud tulemusi<br />
energiamajanduse arengukava uuendamisel.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspetrühma esindajad osalesid arengukava koostaja korraldatud<br />
koosolekutel (sh juhtrühma koosolekutel) ja avalikel üritustel (energiafoorumid).<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> programmi ja aruande mustandeid tutvustati arengukava juhtrühma<br />
koosolekutel. Arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise peamisi tulemusi<br />
tutvustati Energiafoorumil IV, mis toimus Rahvusraamtukogu suures saalis 8. oktoobril<br />
2008.<br />
116
21 Lisad<br />
21.1 <strong>KSH</strong> programm<br />
[Lisatud eraldi dokumendina, kuna koosneb 68 leheküljest]<br />
21.2 ENMAK <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes<br />
117
21.3 ENMAK <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise teade ajalahes “Postimees”, 6.10.2008<br />
118
21.4 Avaliku koosoleku protokoll<br />
Kuupäev: 31. oktoober 2008<br />
Kellaaeg: 13.00- 15.00<br />
Juhatas Einari Kisel, MKM<br />
Protokollis Sigrid Vesiallik, MKM (lindistuse põhjal)<br />
Päevakord:<br />
1. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 koostamise tutvustus – Einari<br />
Kisel, MKM asekantsler<br />
2. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise aruande eelnõu tutvustus – Kaja Peterson, <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong><br />
3. Arutelu, küsimused, ettepanekud<br />
Osalejad:<br />
Nr Nimi Asutus Postiaadress Telefon, e-post<br />
1. Viktor Grigorjev Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a viktor.grigorjev@envir.ee<br />
2. Andres Saar <strong>Eesti</strong> Gaasiliit Liivalaia 9 Egl@online.ee<br />
3. Sirje Siim AS <strong>Eesti</strong> Energia Laki 24 sirje.siim@energia.ee<br />
4. Triin Aavik AS <strong>Eesti</strong> Energia Laki 24 triin.aavik@energia.ee<br />
5. Katrin Keis ÅF-Estivo AS Väike-Ameerika 8 Katrin.keis@afconsult.com<br />
6. Ave Dello ÅF-Estivo AS Väike Ameerika 8 Ave.dello@afconsult.com<br />
7. Marek Laht ÅF-Estivo AS Väike Ameerika 8 Marek.laht@afconsult.com<br />
8. Ingo Valgma TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5 Ingo.valgma@ttu.ee<br />
9. Allan Viil AS <strong>Eesti</strong> Põlevkivi Jaama 10, Jõhvi Allan.viil.@ep.ee<br />
10. Alo Adamson TTÜ Mäeinstituut Ehitajate tee 5 Alo.adamson@tuu.ee<br />
11. Arvi Poobus TTÜ Soojustehnika Ehitajate tee 5 poobus@staff.ttu.ee<br />
<strong>Instituut</strong><br />
12. Andres Vainola Empower AS Hermanni 8A Andres.vainola@empower.ee<br />
13. Enn Kallikorm EPÜL Paldiski mnt 36A Kalliko@hot.ee<br />
14. Erik Müürsepp <strong>Eesti</strong> Päevaleht Narva mnt. 13 Erik.myyrsepp@epl.ee<br />
15. Ööle Janson Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 oole.janson@sm.ee<br />
16. Liivia Soone Riigikogu<br />
Lossiplats 1A Liivia.soone@riigikogu.ee<br />
majanduskomisjon<br />
17. Teet Eelmere EJKÜ Punane 36 Teet.eelmere@fortum.com<br />
18. Tiit Kallaste <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Lai 34 Tiit.kallaste@seit.ee<br />
19. Anton Laur <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Lai 34 Anton.laur@seit.ee<br />
20. Tea Nõmmann <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Lai 34 tea.nommann@seit.ee<br />
21. Enn Kareda <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Lai 34 Enn.kareda@seit.ee<br />
22. Kaja Peterson <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Lai 34 Kaja.peterson@seit.ee<br />
23. Einari Kisel Majandus- ja Harju 11<br />
einari.kisel@mkm.ee<br />
kommunikatsiooni<br />
ministeerium<br />
24. Sigrid Vesiallik Majandus- ja Harju 11<br />
Sigrid.vesiallik@mkm.ee<br />
kommunikatsiooni<br />
ministeerium<br />
119
Ettekanded:<br />
1. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 koostamise ning arengukava<br />
avalikustamise tutvustus – Einari Kisel, MKM asekantsler<br />
E. Kisel tutvustas Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 menetluse käiku.<br />
Ettekande slaidid lisatud protokollile.<br />
2. Seejärel tutvustas <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> Instituudi programmijuht Kaja Peterson<br />
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise aruande eelnõud. Ettekande slaidid on lisatud protokollile,<br />
K. Peterson märkis, et tänaseks on laekunud kirjalikud kommentaarid ÅF-Estivo AS,<br />
Riigikontrollilt ja Riigikantseleilt. Kommentaarid Riigikontrollilt ja Riigikantseleilt<br />
laekusid vahetult enne avalikku arutelu ning vajavad analüüsi vastuse koostamiseks.<br />
Seetõttu neid kommentaare avalikul arutelul ei käsitleta. Kirjalikud vastused<br />
kommentaaridele väljastatakse järgmisel nädalal ning kirjalikud kommentaarid ja<br />
vastused kommentaaridele lisatakse avaliku arutelu protokollile.<br />
Seejärel refereeris Kaja Peterson lühidalt ÅF-Estivo AS kirjas esitatud küsimusi ning<br />
andis lühivastused kommentaaridele.<br />
Arutelu, küsimused, ettepanekud:<br />
Ööle Janson: Kõigepealt vabandan, et Sotsiaalministeerium ei saatnud oma<br />
kommentaare enne avalikku arutelu. Saadame kirjalikud kommentaarid peale avalikku<br />
arutelu hiljemalt esmaspäeval. Siinkohal tahaksin välja tuua mõned ideed, mis tekkisid<br />
<strong>KSH</strong> aruande tööversiooni lugedes.<br />
Punkt 7.2.2 käsitleb inimese tervise küsimusi, kus on toodud 5-6 rida antud teemal.<br />
Teeks ettepaneku, et kas oleks võimalik lühidalt kirjeldada kõigi stsenaariumide või<br />
vähemalt keskkonnamõju hindaja poolt lisatud stsenaariumide konkreetne mõju<br />
inimese tervisele ja heaolule? Tabelitest ei olnud võimalik leida näiteks mõju<br />
toiduhinnale.<br />
Kaja Peterson: Esimene avalik versioon <strong>KSH</strong> aruandest tekkis 6. oktoobril, mis<br />
avalikustati MKM kodulehel.<br />
Vastus ettepanekule kajastada stsenaariumide mõju inimese tervisele. Meie käsutuses ei<br />
ole sellist infot, kuidas üks või teine stsenaarium käituks või mõjuks toiduhinnale või<br />
mõju inimese tervisele. Seda oleks võimalik teha, kui selle uuringu ajakava oleks veel<br />
aasta või kaks. Praeguse seisuga ei ole ei MKM, valitsus ega riigikogu välja valinud,<br />
millist stsenaariumi hakatakse ellu viima. Kui on välja valitud konkreetne stsenaarium,<br />
mille suunas hakkame liikuma, siis sellele tehakse konkreetne analüüs kõikide<br />
kvalitatiivse hindamise metoodikas toodud kriteeriumite alusel - mõju inimese<br />
tervisele, toiduhinnale, ressurssidele jne.<br />
Ööle Janson: Kas oleks võimalik lisada ühelauseline hinnang punkti 7.2.2, milline<br />
oleks mõju?<br />
Kaja Peterson: Me oleme selle hinnangu andnud. Me andsime hinnangu kriteeriumide<br />
kaupa, aga me ei saa öelda, et toiduhinnale nüüd on selline mõju. Saame öelda, et<br />
ekspertide arvates stsenaariumiga kaasnes näiteks suurem või väiksem mõju või mõju<br />
oleks neutraalne. Sellist hinnangut, kas näiteks toidukorv oleks 100 krooni kallim või<br />
50 krooni odavam ühe või teise stsenaariumi rakendumisel, me anda ei saa..<br />
120
Ööle Janson: Kuna räägite, et see on hästi põlevkivi- keskne, siis kas oleks võimalik<br />
viidata põlevkivi arengukava <strong>KSH</strong> aruandele, kuna Sotsiaalministeerium tegi mitmeid<br />
ettepanekuid tervise peatüki täiendamiseks just Ida- Virumaa elanike tervise mõjudest.<br />
Kaja Peterson: Riigikogu poolt kinnitatud põlevkivi arengukavale ei tehtud<br />
keskkonnamõju hindamist.<br />
Ööle Janson: KKM esitas põlevkivi arengukava koos <strong>KSH</strong> aruande eelnõuga<br />
Riigikogule kinnitamiseks.<br />
Kaja Peterson: Kas kuskil on avalikult kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi poolt<br />
tehtud ettepanekud põlevkivi arengukava <strong>KSH</strong> täiendamise osas? Millised need<br />
ettepanekud olid? Me ei oska hetkel hinnata, kuidas me saaksime neid kasutada oma<br />
<strong>KSH</strong> aruande täiendamiseks.<br />
Einari Kisel: Ettepanekud <strong>KSH</strong> aruande täiendamiseks peaksid olema üleval KKM<br />
kodulehel.<br />
Ööle Janson: Tegime ettepanekuid nii joogivee kui õhukvaliteedi kohta tabeli kujul.<br />
Võime saata eelnimetatud ettepanekud meiliga tutvumiseks.<br />
Einari Kisel: Seal ei ole tehtud kvantitatiivset hindamist. Sisuliselt vaadeldakse<br />
kvalitatiivselt, kas üks või teine stsenaarium annab positiivsema või negatiivsema<br />
efekti. Seal ei saa teha kvantitatiivset hindamist üsna avatud turu situatsioonis.<br />
Ööle Janson: Peamine mure, et me ei saanud aru, milline on mõju inimeste tervisele.<br />
Punkt 7.2.2 ei anna infot mõjust inimese tervisele.<br />
Kaja Peterson: MKM andis meile kasutada MKM poolt koostatud tööhõive analüüsi<br />
erinevate stsenaariumide rakendumisel, mida oleme kasutanud <strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamisel. Kasutasime lisaks Maaülikooli magistritööd, kus on Kohtla- Järve õhu<br />
kvaliteedi mõju püütud hinnata inimeste tervisele ühe linna näitel. Töös ei ole tehtud<br />
üldistust piirkonnale või kogu maakonnale. Tervise riskide analüüsi <strong>Eesti</strong>s tehtud ei ole,<br />
mida oleksime saanud <strong>KSH</strong> aruande koostamisel kasutada.<br />
Einari Kisel:. Põlevkivi arengukava <strong>KSH</strong> aruandes oli analüüs põlevkivi regioonide<br />
kohta, milline on mõju inimeste tervisele piirkonnas. Analüüs lisati vastavalt<br />
Sotsiaalministeeriumi ettepanekule. Kas see oleks kvantitatiivse poole pealt kasutatav.<br />
Anton Laur: Teatud määral on kvantitatiivselt väliskuludes sees. Võib-olla ei ole<br />
konkreetselt piirkondlikult välja toodud. Nende väliskulude põhjal, mis stsenaariumides<br />
olid toodud, peaks võrdluseelistus välja tulema.<br />
Viktor Grigorjev: Meie hinnangul on <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong> hästi koostatud. Meil tekkis<br />
küsimus seoses väliskohustuste täitmisega.<br />
Meile on pandud väga ranged piirid CO2 heitmete osas - hetkel on 12,7 milj. tonni, mis<br />
kehtib perioodi lõpuni. 2013. aastast nõutakse heitkoguste vähendamist – aastaks 2020<br />
vähenemine 20%, mis on Euroopa keskmine. Kui vaadata ettekandes toodud graafikuid,<br />
siis paljude stsenaariumide puhul toimub vähenemine ja siis pidevalt kasv. Meie<br />
kohustused nõuavad edasist heitkoguste vähenemist. Aastaks 2050 peab langema poole<br />
peale. Kuidas seda aruandes arvestatakse?<br />
Teine küsimus puudutab biodiisli käsitlemist <strong>KSH</strong> aruandes. <strong>KSH</strong> aruandes oli juttu<br />
rapsipõldudest. Sisuliselt on tegemist I põlvkonna biodiisliga millel perspektiive ei ole.<br />
Kas on mõtet vaadelda I põlvkonna biodiislit pikemas perspektiivis? Rapsi kannatab<br />
kasvatada Põllumajandusministeeriumi hinnangul 50000 ha, need pinnad on juba<br />
hõivatud toiduõli kasvatamisega. Suuremat pinda kasutada ei saa. <strong>Eesti</strong> rapsi kvaliteet<br />
ei ole sobiv biodiisli tootmiseks.<br />
Võib- olla võiks laiendada teemat ja kirjutada II põlvkonna biokütustest, millel oleks<br />
perspektiivi ja võimalusi <strong>Eesti</strong>s toota?<br />
T. Kallaste: Vastaksin lühidalt küsimusele CO2 emissiooni kohta. Tegemist on<br />
keerulise protsessiga, oleme läbirääkimiste faasis Euroopa Nõukogus ja Euroopa<br />
parlamendis. Tänasel päeval puudub info, milline on edasine areng. <strong>Eesti</strong> on oma<br />
jaotuskava EK-le esitanud, EK on teinud kärpeid jaotuskavas, kuid neid kärpeid ei ole<br />
121
kinnitatud. 2007.a. emissioonid <strong>Eesti</strong>s on juba 15,6 milj piiri peal. Kas 12,7 milj.<br />
võetakse järgneva perioodi aluseks, seda hetkel ei tea. Ettepanek võtta aluseks mõni<br />
muu aasta. Muutub kvoodikaubandus alates 2013. aastast. Kavandatavad<br />
kvoodikaubanduse põhimõtted on vaidlusobjektiks EL liikmesriikide vahel.<br />
Prantsusmaal ja Poolal on tugevaid vastuväiteid EK poolt jaanuaris 2008 kliimaenergiapaketis<br />
pakutud põhimõtetele. 2050 aastani me seda küsimust ei vaatle, kuna<br />
arengukava koostatakse aastani 2020. Antud teema leiab käsitlemist järgnevas<br />
arengukavas ning <strong>KSH</strong> aruandes.<br />
Lootus on parematel energiatehnoloogiatel. Energiamajanduse arengukava näeb ette, et<br />
meie kütuste kasutamise struktuur paraneb/ tasakaalustub ja iga kütuse osakaal jääb 20-<br />
30% piirimaile Seega on lootust jõuda sihtväärtuseni, et 2050 aastaks vähendame<br />
märkimisväärselt oma kasvuhoonegaaside emissioone.<br />
Keevkihttehnoloogia kasutuselevõtt vähendab 100 x SO2 emissioone ja 3x CO2<br />
emissioone. Praeguseks on tehtud otsus, et tulevad kaks uut keevkihtplokki, millega<br />
väheneb CO2 emissioon. Tulevikus jääb töösse 4 keevkihtplokki, millega väheneb<br />
põlevkivi kasutamine ja väheneb oluliselt CO2 emissioon. Kindlasti tuleb aastani 2020<br />
veel tehnoloogiate täiendusi CO2 vähendamise osas. Loodame, et tuleme tulevaste<br />
kohustuste täitmisega toime, mis on suunatud 2050 aastani.<br />
Einari Kisel: CO2 püüdmise tehnoloogiad on tänasel ajahetkel arenemisfaasis.<br />
2015.aastaks prognoositakse võtta esimesed CO2 püüdmise tehnoloogiad<br />
kommertskasutusse. Kommertskasutusse võtmine sõltub suuresti sellest, kui kõrgeks<br />
kujuneb CO2 kvoodi hind.<br />
Kaja Peterson: Nõustun, et teema esitus <strong>KSH</strong> aruandes jätab mulje nagu tahaksime I<br />
põlvkonna biokütuste kasutamisega tegelema hakata. Seda me kindlasti ei kavanda.<br />
Põllumajandusministeeriumis räägitakse sellest, et 400000 ha kasutamata põllumaid<br />
võiks kasutada biokütuste tootmiseks, energiavõsa või puiduenergia tootmiseks. Täna<br />
on kasutusel 50000ha põllumaid, räägitakse kasutuspindade suurendamisest.<br />
Oleme nõus, et <strong>KSH</strong> aruandes võiks tuua selgemalt II põlvkonna biokütuste tootmise ja<br />
kasutamise.<br />
Andres Saar: Räägiksin soojatootmise hüpoteetilistest stsenaariumidest <strong>KSH</strong> aruandes.<br />
Elektritootmise stsenaariumid on arengukavas määratletud ja põhjalikult kirjeldatud.<br />
Parim elektritootmise stsenaarium valitakse olulisemate faktorite alusel.<br />
Energiamajanduse arengukava soojatootmise stsenaariume ei anna, sest soojatootmine<br />
ja kütuste struktuur soojuse tootmisel võib oluliselt muutuda, kütuste hinnad on<br />
ebamäärased. Selleks antakse aega 2 aastat. Nüüd on töörühma võtnud endale julguse<br />
keskkonnaliselt hea stsenaariumi muutmise halvemaks. <strong>KSH</strong> aruandes nähakse ette<br />
soojatootmise lahenduste kasutamine, mis suure tõenäosusega ei ole rakendatavad.<br />
Räägin siin kavandatavast põlevkivigaasi ja biomassi laienevast kasutamisest<br />
soojatootmisel ning maagaasi osakaalu vähendamisest soojatootmisel. Maagaas on<br />
keskkonnasõbralik kütus, lisaks on ta kõige väiksemate investeeringutega seotud.<br />
Väidate, et maagaasi hind tõuseb suuresti. Maagaasi hind on ja jääb<br />
konkurentsivõimeliseks, kuna maagaasi hind on seotud masuudi hinnaga. Kui hind<br />
langeb, langeb ka maagaasi hind. Ei näe ühtegi põhjust asendada majanduslikult ja<br />
keskkonna seisukohalt hea 0 stsenaarium halvema stsenaariumiga. Mille alusel te<br />
otsustate, et maagaasi kasutamise stsenaarium on halb stsenaarium? <strong>Eesti</strong>s maagaasi<br />
osakaal primaarenergias 15%, Lätis kasutatakse 30% maagaasi, EL kasutatakse 34%.<br />
Soome viib tahkekütuse katlamajad üle maagaasiküttele ning nende energiamajanduse<br />
arengukava näitab tugevat maagaasi osakaalu tõusu. Siin on tendentslik lähenemine<br />
soojuse tootmisele. Lisada tuleks optimaalne stsenaarium, mille majanduslikud kulud ja<br />
keskkonnamõjud on väiksemad.<br />
Kaja Peterson: <strong>SEI</strong>- <strong>Tallinn</strong> ei ole maagaasi kasutamise vastu. Kuna ENMAK ei paku<br />
soojatootmise stsenaariume, siis me pakkusime oma aruandes üksteisest selgelt<br />
122
eristuvaid alternatiivseid stsenaariume ning mängisime maagaasi osakaaluga. Andsime<br />
alternatiivsetele stsenaariumidele kvalitatiivse hinnangu läbi 27 kriteeriumi, me ei<br />
teinud kvantitatiivset hinnangut. Kui energiaportfell peaks tulevikus olema võimalikult<br />
mitmekesine ja ei peaks sõltuma ühest energiaallikast, siis vaatlesime teisi<br />
alternatiivseid soojatootmise võimalusi. Variantide kaalumisel osutus biomassi variant<br />
parimaks. Me ei ole teinud mingit otsust energiaallika valikuks vaid pakkusime ja<br />
kaalusime erinevaid variante.<br />
Enn Kareda: Mainisite maagaasi asendamisest põlevkivigaasiga. Selline lahendus tuleb<br />
ära unustada. Põlevkivist ei ole võimalik toota gaasi. Energiaallikate valikul tuleb<br />
arvesse võtta poliitiline risk ja hinnarisk. Arvestades rahvusvahelist olukorda on<br />
maagaasi tarnete puhul Venemaalt <strong>Eesti</strong> jaoks tegemist riskidega.<br />
Anton Laur: Aruandes tuleks siis selgemalt esile tuua erinevused elektritootmisel ja<br />
soojatootmisel. Elektritootmise osas 0 stsenaariumi jätkamine on halb variant pikemas<br />
perspektiivis. Me ei väida, et kui jätkuks senine 0 variant maagaasi osakaaluga ligi<br />
50% soojatootmises, et see oleks halb variant. Me teame, et maagaasi puhul ei ole<br />
keskkonnaprobleemi, kuid on varustuskindluse riskid. Püstitasime hüpoteetilised<br />
stsenaariumid, millised võiksid olla alternatiivsed lahendid soojatootmisel ja andsime<br />
neile stsenaariumidele hinnangud.<br />
Einari Kisel: Energiamajanduse arengukava ei kirjuta ette soojuse tootmise<br />
arengustsenaariume. Soojuse osas on kavas koostada eraldi arengukava. Maagaasi ja<br />
teiste kütuste osas annab küsimustele vastused turg ise. Teades, milliseid<br />
investeeringuid täna tehakse, hakkab maagaasi osakaal suure tõenäosusega tulevikus<br />
vähenema.<br />
Teet Eelmere: Küsimus <strong>KSH</strong> aruande koostajatele. <strong>KSH</strong> aruandes tabelites 17- 22 on<br />
toodud elektritootmise stsenaariumide energiakogused. Oletan, et need energiakogused<br />
on antud arengukava tegijate poolt mitte <strong>KSH</strong> hindajate poolt?<br />
Einari Kisel: Me ei saa rääkida sellest elektrikogusest mida hakatakse tulevikus<br />
tootma. Tootmine sõltub sellest, milline on elektritootmise konkurentsivõime antud<br />
ajahetkel.<br />
Teet Eelmere: Konkurentsivõimelisuse hindamiseks kasutatakse toodetud energiaühiku<br />
maksumust, mis saadakse kasutades energiakoguseid. Tabelites toodud energiakogused<br />
ei mahu <strong>Eesti</strong> tarbimiskõvera alla. Enamus elektritootmise stsenaariume on tehtud<br />
tugeva ekspordi orientatsiooniga. Tabelis 17 stsenaarium A on toodud tuumajaam<br />
tippvõimsusega 1200 MW ja netotoodanguga 9000 GWh aastas – sel juhul vähemalt<br />
1/3 tuumaenergiast eksporditakse. Sellepärast tekkiski küsimus, kust tulid sellised<br />
energiakogused tabelitesse.<br />
Einari Kisel: Stsenaariumi A puhul 600 MW tuumaenergiat imporditakse <strong>Eesti</strong>sse - see<br />
on tipukoormuse katmiseks Tegemist on prognoosiga.<br />
Teet Eelmere: Täiskulud tabeli allosas sõltuvad sellest, millised on energiakogused.<br />
Väidan, et energiakogused on suuremad kui <strong>Eesti</strong>l vaja on. Tabelites on energiatoodang<br />
kokku 14 TWh. Võttes aluseks Põhivõrgu hinnangu aastani 2025, siis keskmise<br />
stsenaariumi kohaselt on energiatoodang 11,8 TWh.<br />
Kaja Peterson:: Oleme kasutanud oma aruande koostamisel energiabilansi andmeid.<br />
Tipukoormuse või võimsuse andmed on võetud arengukavadest.<br />
Teet Eelmere: Lk 53 toodud tabelites on toodud töötundide arvud aastas (tuumajaam ja<br />
põlevkivijaam 7500). Millest kujunesid sellised numbrid?<br />
Enn Kareda: 7500 töötundi on võetud baasandmetes kui näidis või tüüpiline koormus.<br />
Selle kohta on arvutatud vastav hind. Milliseks kujuneb tegelikult iga tehnoloogia poolt<br />
toodetud elektrihulk, seda see tabel ei ütle. Sisuliselt on tegemist potentsiaaliga.<br />
Teet Eelmere: Tabelites toodud täiskulude hind 113 s/kWh vastab oletusele, et<br />
ettevõtjad toodavad nagu neile sobib. Kas see vastab ka meie nõudlusele, seda hinnatud<br />
123
ei ole. Tootmisomahinnad elektrimajanduse arengukavas on arvutatud AS <strong>Eesti</strong> Energia<br />
poolt?<br />
Einari Kisel: jah, arvutused pärinevad AS <strong>Eesti</strong> Energia.<br />
Andres Saar: Esitame osa kommentaarid kirjalikult esmaspäeval, kuna vastused mind<br />
ei rahulda. Ebareaalseid stsenaariume ei ole mõtet aruandes esitada.<br />
Teet Eelmere: Koostootmise osakaalu suurendamine ja samal ajal maagaasi<br />
vähenemine on omavahel vastuolus. Enamus koostootmise potentsiaalist tahetakse<br />
realiseerida kaugkütte baasil. <strong>Eesti</strong>sse ei ole enam otstarbekas rajada neid väikseid<br />
tahkekütusel koostootmisjaamu. 3 rajatavat jaama maksavad kokku 3 miljardit ja<br />
annavad kokku 75 MW energiat. Neid linnu, kuhu sellise võimsusega jaamu (10MW<br />
elektrit) rajada, enam ei ole. Koostootmisjaamad saavad olla ainult väikese võimsusega<br />
jaamad. Täna kavandatakse ehitada gaasimootoreid katlamajade asemele.<br />
Elektritoodang koostootmisjaamast ja paralleelselt soojatoodang samast jaamast - see<br />
töötab vastu maagaasi vähendamise eesmärgile.<br />
Einari Kisel: Tegelikult jätkatakse mõlema suunaga. Puidu ja turba osakaal<br />
soojatootmisel hakkab kasvama..<br />
Einari Kisel: Tänan kõiki osalejaid avalikul arutelul osalemise eest. Ootame siis veel<br />
kommentaare energiamajanduse arengukava <strong>KSH</strong> aruande osas, mida aruande<br />
täiendamisel saame arvestada.<br />
Protokolli lisad:<br />
E. Kiseli ettekande slaidid<br />
K. Petersoni ettekande slaidid<br />
124
Lisa protokollile. E. Kiseli ettekande slaidid<br />
125
126
Lisa protokollile. K. Petersoni ettekande slaidid<br />
127
128
129
130
21.5 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, küsimused ja vastuväited ning <strong>KSH</strong><br />
töörühma vastused neile<br />
Järgnevalt on toodud ajavahemikul 6.10. kuni 6.11.2008 <strong>KSH</strong> ekspertrühmale laekunud kommentaarid<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> aruande (seisuga 06.10.2008) kohta.<br />
Tabel 45. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, küsimused ja vastuväited ning <strong>KSH</strong><br />
töörühma vastused neile<br />
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
nr<br />
1) AF-Estivo Kiri 30.10.2008 nr 89–V/AD, e-postiga<br />
1 ENMAK <strong>KSH</strong> aruande rõhuasetus on liialt<br />
elektrimajanduse keskne<br />
2 Puudub hinnang eeldatavalt olulisele<br />
keskkonnamõjule<br />
Nõustume selle tõdemusega, ja märgime, et<br />
ENMAK, mille keskkonnamõju oleme hinnanud,<br />
on samuti elektrimajanduse rõhu-asetusega. See on<br />
ka objektiivne, sest elektrisektor on ajalooliselt<br />
<strong>Eesti</strong>s energia-majanduse dominant. Nõustume ka<br />
ENMAKi koostajatega, et kuna <strong>Eesti</strong><br />
energiamajanduse nurga-kiviks on olnud<br />
põlevkivi, siis on sellele ka arengukavas suuremat<br />
tähelepanu pööratud ja üheks põhiküsimuseks ongi<br />
põlevkivi edasine roll – eriti arvestades põlevkivi<br />
kasutamise keskkonna-mõjusid. Et laiendada<br />
ENMAKi suunitlust, on <strong>KSH</strong> töörühm omal<br />
algatusel esitanud soojuse stsenaariumid ja<br />
hinnanud nende keskkonnamõju nii kvalitatiivselt<br />
kui võrrelnud stsenaariumite emissioonide mahtu<br />
mudeli LEAP abil. Samuti pakkus <strong>KSH</strong> töörühm<br />
omal algatusel välja biodiisli tootmise ja tarbimise<br />
stsenaariumid, millele andis kvalitatiivse<br />
hinnangu. Samuti on <strong>KSH</strong> aruandes (vastavalt<br />
<strong>KSH</strong> programmile) väga oluline osa ENMAK’i<br />
kui terviku, st selle eesmärkide ja meetmekava<br />
keskkonna ja kaasneva majandusliku ning<br />
sotaiaalse mõju hindamisel.<br />
Elektristsenaariumide hindamine/testimine<br />
mudelite ESW ja LEAP abil toimus kokkuleppel<br />
MKM-ga kava(de) koostamise/ hindamise<br />
protsessis. Vastav arutelu ja otsustamine toimus<br />
AF-Estivo osalusel.<br />
Olulised keskkonnamõjud on esitatud peatükis 7.<br />
Leiame, et kõik selles peatükis kirjeldatud<br />
keskkonnamõjud on olulised.<br />
131
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
nr<br />
3 ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes puuduvad<br />
arengukava elluviimisega kaasnevate<br />
oluliste keskkonnamõjude<br />
leevendusmeetmed<br />
4 ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes on läbiv<br />
arusaamatus elektritootmise võimsustega:<br />
1.ei ole selge, mis on määratud tipunõudlus<br />
millega opereeritakse;<br />
2.jääb arusaamatuks võrdlus mudelis LEAP<br />
läbiv elektrienergia importimisevajadus<br />
(ELMAK-is on toodud välja, et aastast<br />
2015 kuni tuumajaamavalmimiseni<br />
kasutatakse vanu põlevkivi plokke<br />
puhastusseadmetega);<br />
3.jääb selgusetuks miks on tuuleenergia<br />
arvestatud võimsusbilanssi (v. a mudeli<br />
EcoSenseWeb analüüsis).<br />
5 Jääb selgusetuks kas võrdlus mudelis<br />
LEAP ja kvalitatiivses hindamises on<br />
arvestatud tuumajaama osalust väljaspool<br />
või selle <strong>Eesti</strong>sse ehitamist.<br />
6 Palume lisada ENMAK <strong>KSH</strong> aruandesse,<br />
et hetkel veel ei ole põlevkiviõli tööstus<br />
sellisel tasemel, et toota gaasiturbiinjaama<br />
tarbeks sobivat kütust.<br />
7 Kuidas toimus punktis 6.4.2 kirjeldatud<br />
stsenaariumide püstitamine, millised<br />
olidvaliku kriteeriumid? Millele baseerub<br />
summaarse soojuse tootmise vajadus 10335<br />
GWh?<br />
8 Soojatootmise stsenaariumi 1 nimetus<br />
”Põlevkiviõli- ja gaasi (ning maagaasi)<br />
stsenaarium”. Kas põlevkivigaas on vajalik<br />
stsenaariumi nimetuses märkida? See on<br />
põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukt ja<br />
kasutatakse peamiselt põlevkiviõli<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
<strong>KSH</strong> töörühm on esitanud ENMAKi<br />
rakendamisega kaasnevate oluliste<br />
keskkonnamõjude leevendamiseks parimad<br />
(eelistatumad) stsenaariumid (elektri ja soojuse<br />
tootmiseks ning biodiisli tarbimiseks), mille<br />
rakendamine võimaldab ENMAKiga kaasnevaid<br />
olulisi keskkonnamõjusid leevendada. Mitmeid<br />
meetmeid esitati täienduste/parandustena ka<br />
ENMAKi koostamis-iteratsioonide käigus. Kõik<br />
ülalmainitu on kajastatud <strong>KSH</strong> aruande peatükis<br />
15.<br />
1.<strong>KSH</strong> töörühm on lähtunud ELMAKis toodud<br />
tipunõudlusest (1800 MW) ja elektristsenaariumides<br />
pakutud tootmis-võimsuste<br />
mix’idest – nagu on lähtutud ka ELMAK’i <strong>KSH</strong><br />
aruandes.<br />
2.Tolmpõletusplokkide kasutamine pärast pärast<br />
2012 aastat on probleemne, sest lisaks suurele SO 2<br />
ja muule õhusaastele on ka nende füüsiline tööiga<br />
ammendumas. Ka on küsitava väärtusega<br />
investeerimine suhteliselt lühikest aega<br />
toimivatesse puhastusseadmetesse.<br />
3. Ka ENMAKi <strong>KSH</strong> töörühm tõstatas<br />
mäletatavasti hindamise käigus nö „ülevõimsuse“<br />
küsimuse B-stsenaariumis (3000 MW) – ühtlasi oli<br />
see ka küsimus stsenaariumide võrreldavusest.<br />
Kava koostaja ei pidanud võimalikuks siin teha<br />
muudatusi. Sama summaarne võimsus B-<br />
stsenaariumis ja selle jaotus oli siiski kasutusel<br />
ESW-analüüsis ja teatavasti ka ELMAKi <strong>KSH</strong>-s.<br />
Arvestatud on osalust tuumajaamas, ehk importtuumaelektriga.<br />
Seda on aruandes mitmes kohas<br />
rõhutatud, näiteks lk 52, punkt 6.<br />
Nõustume selle väitega. Lisaks tundub<br />
põlevkiviõli kasutamine gaasiturbiinjaamades<br />
maagaasi asendajana üldse kaheldava variandina<br />
nii tehniliselt kui ökoloogiliselt, mida peaks samuti<br />
rõhutama.<br />
Soojuse tootmise vajadus 10335GWh baseerub<br />
viimaste aastate soojuse bilansi andmetel. Nimelt<br />
on perioodil 2001-2007 soojuse toodang püsinud<br />
intervallis 10147-10617 GWh. Rõhutame, et<br />
vastavalt ESA andmetele on siinjuures teatavasti<br />
tegemist ainult elektrijaamades ja katlamades<br />
toodetud soojusega – st keskküttesoojusega<br />
(millest 70-75% moodustab kaugküttesoojus)<br />
Kuna uusi kesk-ja kaugküttepiirkondi pole<br />
märkimis-väärselt juurde tulemas ja ka elanike arv<br />
arengukava perioodil pigem veel väheneb, jätsime<br />
mudelis kõigi stsenaariumide summaarse vajaduse<br />
võrdseks, muutsime vaid soojuse tootmiseks<br />
kasutatavate kütuste struktuuri.<br />
Tahtsime rõhutada põlevkivigaasi olemasolu.<br />
Kajastamine stsenaariumi nimetuses pole muidugi<br />
põhimõtteline küsimus.<br />
132
Jrk<br />
nr<br />
Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
tootmiskohtade läheduses.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
9 Peatükid 7.1 ja 7.2, mis peaksid andma<br />
ülevaate <strong>Eesti</strong> energiamajanduse<br />
peamistest keskkonnamõjudest, on liialt<br />
Ida-Virumaa ja elektritootmisküsimuste<br />
kesksed.<br />
10 Peatükis 7.1.2 on kahes kohas kasutatud<br />
mõistet „tuhaväljak”, mis pole korrektne.<br />
Õigem oleks kasutada mõistet „tuhaväli“.<br />
11 Peatükis 7.1.4 on toodud, et Ida-Virumaal<br />
asub valdav osa <strong>Eesti</strong> elektri- ja<br />
soojatööstusest. Leiame, et seda fraas<br />
tekitab kahtepidi arusaamist. Suurem osa<br />
<strong>Eesti</strong>s tarbitavas soojusest toodetakse<br />
<strong>Tallinn</strong>as ja selle lähiümbruses.<br />
12 Peatükis 8.1.1. eesmärkidena<br />
Keskkonnastrateegiast aastani 2030, on<br />
toodud kõrvaldada järk-järgult nii<br />
tööstusest kui ka kodumajapidamistest<br />
osoonikihti kahandavad tehisained. Leiame,<br />
et antud arengukava raames ei ole see<br />
asjakohane eesmärk vähemalt mitte<br />
kodumajapidamisest lähtuvalt.<br />
13 Peatükis 8.2.1 Piiriülese õhusaaste kauglevi<br />
konventsiooni juures on välja toodud ainult<br />
väävli heitkoguste edasi vähendamise<br />
protokoll, kuid <strong>Eesti</strong> on liitunud ka<br />
lämmastikoksiidide heitkoguste või nende<br />
piiriüleste voogude vähendamise<br />
protokolliga, lenduvate orgaaniliste<br />
ühendite heitkoguste või nende piiriüleste<br />
voogude vähendamise protokolliga,<br />
õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise<br />
Euroopa koostööprogrammi pikaajalise<br />
finantseerimise protokolliga, püsivate<br />
orgaaniliste saasteainete protokolliga ning<br />
raskmetallide protokolliga, mis kõik samuti<br />
on seotud <strong>Eesti</strong> energiamajandusega.<br />
14 Peatükis 8.4.2 Tabel 7. (4. Puidust soojuse<br />
tootmise osakaal). Kui planeeritakse ka<br />
muude biomassi liikide kasutusele võtmist<br />
(nt rohtne biomass), kas siis ei oleks<br />
sobilikum nimetada 4. Biomassist soojuse<br />
tootmise osakaal.<br />
Oleme seda teadlikult rõhutanud, sest<br />
keskkonnaprobleemid, nagu peatükis 7 kirjeldatud<br />
puudutavad enamjaolt Ida-Virumaad<br />
Nõustume, muudame mõistet<br />
Elektri osas pole küsimust – seni on see fakt<br />
(Narva jaamad + Kohtla-Järve SEJ ja Ahtme SEJ<br />
+ veel mõned väiksemad)<br />
Küsimus on soojuses. Aga ka siin Ida-Viru osa<br />
arvestatav. Põlevkivist (koos)toodeti 2006<br />
ülalnimetatud SEJ-des 1360 GWh ehk 13,2%<br />
soojusest. Põlevkivigaasist toodeti Ida-Virus 487<br />
GWh soojust (4,7%) Lisaks tuleb Ida-Virust<br />
põlevkiviõli, millest toodeti 2006 761 GWh<br />
(7,4%). Lisaks Ida-Viru katlamajades muudest<br />
kütustest toodetav soojus. Seega Ida-Virus<br />
toodetud soojus või selle saamiseks toodetud<br />
kütus katab üle 25% toodetavast soojusest. Aga<br />
oleme teksti täpsustanud (...valdav osa elektri- ja<br />
arvestatav osa soojatootmisest). Küsimus on<br />
eeskätt redaktsioonis.<br />
Leidsime, et kodumajapidamises kasutatavad<br />
aerosoolid ja külmutusseadmed on olulised nii<br />
välisõhu kvaliteedi seisukohast kui energisäästu<br />
seisukohast.<br />
Nõustume, et õhusaaste piiramist ja välisõhu<br />
kaitset reguleerib rohkem lepinguid kui aruandes<br />
loetletud<br />
Põhimõtteliselt on turvas “biomass”, aga taastub<br />
väga aeglaselt ja seetõttu ei loeta taastuvressursiks<br />
ja on ka seal tabelis omaette. Praegu, ehk 0-<br />
stsenaariumi mõttes on puit muidugi õige, sest<br />
muude biomassi liikide osas on vaid üksikuid<br />
katsetusi (põhk, roog). Perspektiivis võiks panna<br />
133
Jrk<br />
nr<br />
Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
15 Peatükis 10 tekib küsimus 100 MW<br />
võimsusega kivisöe koostootmisjaama<br />
ratsionaalsuses meie energiaruumis. <strong>Eesti</strong>s<br />
on üldjuhul koostootmisel kasutusel puit ja<br />
turvas<br />
16 Peatükis 10.2 on toodud eeldused ja<br />
piirangud, mida arvestati<br />
EcoSenseWebmudeli kasutamisel. Kuna<br />
välistused võivad mõjutada oluliselt<br />
hindamise tulemusi, siis leiame, et oleks<br />
vajalik teha ka nende eelduste ja piirangute<br />
tundlikkuse analüüs.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
puidu asemel biomassi küll (aga puit jääb kindlasti<br />
suure ülekaaluga domineerima). Täpsuse huvides<br />
võiks siis juba panna „Taastuvast biomassist<br />
soojuse tootmine“ ja turvas kui ametlikult<br />
mittetaastuv biomass on eraldi.<br />
Variant võib olla ka biomassi (hakkepuit) ja söe<br />
koospõletamine (COFITECK’i kogemus)? 100<br />
MW nimivõimsus on siin just piir, sest Elektrituru<br />
seaduse järgi ei saa suuremate seadmete korral<br />
taastuvelektri soodustusi<br />
Eeldused ja piirangud peatükis 10.2 on põhiliselt<br />
metoodilist laadi ja nende vajadus ning<br />
põhjendused sisalduvad enamikel juhtudel juba<br />
nende eelduste ja piirangute kirjeldustes või on<br />
enesestmõistetavad. Näiteks eelduste p.1 –<br />
tehnoloogiapõhine analüüs on üldtuntud põhimõte,<br />
mis muudab keskkonnamõjude hindamise<br />
konkreetsemaks ja täpsemaks. Kolmanda<br />
põlvkonna tuumajaama ehitamise välistamine<br />
<strong>Eesti</strong>sse tähendab seda, et tuleb arendada teisi<br />
elektritootmise tehnoloogiaid. Viimane eeldus<br />
kivisöe kasutamisest koostootmisel on tingitud<br />
asjaolust, et kasutada oli võimalik Stuttgardi<br />
ülikooli Energiamajanduse Instituudi koostootmise<br />
prognoose 2020 aasta kohta vaid maagaasile ja<br />
kivisöele.<br />
2) Ööle Janson, Sotsiaalministeerium Kiri 3.11.2008 e-postiga<br />
17 1) Aruande punktis 7.1.2 „Vee kasutus ja<br />
heitvesi” tuleks kirjeldada ka asjaolu,<br />
kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine<br />
ning põlevkivist energia tootmisest<br />
tulenevad jäätmed kohalike elanike<br />
joogivee seisundit ning millised on sellest<br />
tulenevad mõjud inimeste tervisele. Oleme<br />
sellekohase märkuse teinud "Põlevkivi<br />
kasutamise riikliku arengukava 2007-2015"<br />
keskkonnamõju strateegilisest hindamise<br />
aruande punktile 6.2 „Põlevkivikasutamise<br />
mõju inimese tervisele”. Meie kirjast<br />
26.02.2007 nr 13.3.6 on koopia saadetud ka<br />
<strong>SEI</strong>-<strong>Tallinn</strong>ale.<br />
18 Aruande punkti 7.2.2 võiks täiendada ning<br />
kirjeldada, millised on peamised<br />
terviseriskid erinevate energiaallikatest<br />
energia tootmise korral.<br />
Näiteks: Põlevkivist energia toomisel,<br />
kaasnevad terviseriskid õhusaaste,<br />
veesaaste korral jne. Oleme sellekohase<br />
ettepaneku teinud ka "Põlevkivi kasutamise<br />
riikliku arengukava 2007-2015"<br />
keskkonnamõju strateegilisest hindamise<br />
aruande punktile 6.2 „Põlevkivikasutamise<br />
mõju inimese tervisele”. Meie kirjast<br />
26.02.2007 nr 13.3.6 on koopia saadetud ka<br />
<strong>SEI</strong>-<strong>Tallinn</strong>ale.<br />
Küsimuse aadressaat on Keskkonnaministeerium.<br />
Küsimust, kuidas põlevkivikaevandamine ja<br />
jäätmed mõjutavad kohalike elanike<br />
joogiveeseisundit ja millised on sellest tulenevad<br />
mõjud inimese tervisele, oleks tulnud esitada<br />
Põlevkivi kasutamise arengukava koostajale<br />
Keskkonnaministeeriumile, kes kava koostajana<br />
oleks võinud tellida eraldi uurimuse.<br />
<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> ei ole hinnanud riigikogu poolt<br />
21.10.2008 heakskiidetud põlevkivikava<br />
keskkonnamõju. <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> viis läbi <strong>KSH</strong> kavale,<br />
mille koostamine lõpetati märtsis 2007<br />
<strong>KSH</strong> ekspertidel puuduvad konkreetsed andmed<br />
terviseriskide kohta erinevate energiallikatest<br />
energia tootmisel.<br />
134
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
nr<br />
19 Eraldi võiks välja tuua järgmiste<br />
energiaallikatest energiatoomise<br />
võimalikud terviseriskid:<br />
Põlevkivi (sh õhusaastest, veesaastest<br />
tulenevad terviseriskid).<br />
Tuuleenergia (sh peamiselt mürast tingitud<br />
terviseriskid)<br />
Biokütus (biodiisel) (sh peamiselt<br />
õhusaastest tulenevad terviseriskid,<br />
toiduhinna suurenemine)<br />
Olmejäätmete põletamine (sh peamiselt<br />
õhusaastest, veesaastest tulenevad<br />
terviseriskid)<br />
Puit, turvas jne (sh õhusaastest tulenevad<br />
terviseriskid)<br />
Maagaas (sh plahvatusohust tulenevad<br />
terviseriskid)<br />
Tuumaenergia (sh kiirgushädaolukordadest<br />
tulenevad terviseriskid)<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühmale ei ole teada, et <strong>Eesti</strong>s oleks<br />
viimasel ajal kogutud andmeid või analüüsitud<br />
erinevatest energiaallikatest energiatootmisega<br />
kaasnevaid terviseriske, mida antud <strong>KSH</strong>s oleks<br />
olnud võimalik kasutada. <strong>KSH</strong> ekspertrühm<br />
nõustub, et taolised andmed on vajalikud<br />
erinevate arengukavade koostamiseks ja<br />
Sotsiaalministeeriumil tuleks kaaluda vastavate<br />
uuringute tellimist.<br />
20 3) Olemasoleva <strong>KSH</strong> aruande punkti 7.2.2<br />
sõnastusest ei selgu, millised on<br />
arengukava mõjud inimeste tervisele ja<br />
heaolule. Seega teeme ettepaneku selles<br />
punktis ekspertarvamuse tasandil välja<br />
tuua, millised terviseriskid/mõjud (sh<br />
positiivsed) kaasnevad erinevate energiamajanduse<br />
stsenaa-riumite rakendumisel<br />
või vähemalt, millised on tervisemõjud<br />
<strong>KSH</strong> läbiviija poolt eelistatud stsenaariumi<br />
rakendumisel.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühmale teadaolevalt ei ole <strong>Eesti</strong>s<br />
statistikat ega uuringuid, millele tuginedes oleks<br />
võimalik hinnata arengukavaga kaasnevaid<br />
mõjusid inimeste tervisele või heaolulule.<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> käigus on antud kvalitatiivne<br />
hinnang põlevkivi-stsenaariumide ja<br />
soojusestsenaariumide keskkonnamõjule,<br />
sealhulgas sotsiaalsele mõjule. Viimase<br />
kirjeldamisel ja hindamisel kasutati 6 kriteeriumi<br />
(Tabel 3). Põlevkivistsenaariuidest on ekspertide<br />
hinnangul väikseima sotsiaalse mõjuga<br />
stsenaariumid 7, B ja E (Tabel 36).<br />
Soojusestsenaariumidest on ekspertide hinnangul<br />
väikseima sotsiaalse mõjuga stsenaarium 2 (Tabel<br />
40)<br />
3) Andres Saar, <strong>Eesti</strong> <strong>Eesti</strong> Gaasiliit Kiri 03.11.2008, kiri nr 41, e-postiga<br />
21 Soojatootmise osas on esitatud kaks<br />
hüpoteetilist stsenaariumi: nn.“ põlevkiviõli<br />
ja - gaasi“ ja „biokütuse“ stsenaariumid (vt<br />
lk 18) ja nendes mõlemates stsenaariumites<br />
on maagaasikütuse osakaal vähendatud 48 %<br />
-lt (2007.a) 25%-le (2020). Selliste<br />
majanduslikult ja<br />
keskkonna mõjudelt halbade stsenaariumite<br />
esitamine võimalike soojatootmise<br />
alternatiivvariantidena <strong>Eesti</strong>s on EGL arvates<br />
arusaamatu - kuna:<br />
- Energiamajanduse arengukava eelnõus<br />
puudub soojamajanduse arengukava ja viited<br />
selle kohta, et soojamajanduses on vaja<br />
vähendada maagaasi kasutamise osakaalu<br />
soojatootmisel ning selle koostamiseks<br />
kavandatakse ENRA eelnõus üle 2 aasta aega<br />
(Soomes näiteks samal perioodil<br />
energiamajanduse arengukava eelnõu<br />
kavandab vastupidi maagaasi kasutuse<br />
suurendamist soojatootmisel (mitmes<br />
soojatootmise jõujaamas kavatsetakse tahke<br />
Vastuseks on selgitusi ja täiendusi lisatud <strong>KSH</strong><br />
aruande põhiteksti (nii stsenaariumide püstitamise<br />
lõiku 6.4.2 kui ka kvalitatiivse hindamise<br />
tulemuste kirjeldusse. Vastuseid esitati ka avalikul<br />
arutelul. <strong>KSH</strong> koostajad ei ole esile toonud<br />
maagaasi negatiivset mõju looduskeskkonnale –<br />
vastupidi – on rõhutatud maagaasi<br />
loodussõbralikkust ja puhtust, mida ei vaidlusta<br />
keegi. Alternatiivsete stsenaariumide koostamine<br />
on tingitud eeskätt viimastel aastatel maagaasiga<br />
seonduvatest julgeoleku (varustuskindluse) ja<br />
hinnariskidest ja sellest tulenevast vajadusest läbi<br />
mängida olukordi kui gaasivarustuses Venemaa<br />
poolt peaks tõepoolest tulema häireid (sh<br />
poliitilstel motiividel) ja/või jätkub gaasi hinna<br />
kiire tõusutrend. Maagaasi hiljutiste korduvate<br />
järskude hinnatõusude foonil ei saa maagaasi<br />
kõrget osakaalu jätkuvalt pidada majanduslikult<br />
heaks (soodsaks) variandiks. Arvestades nimetatud<br />
riske on ka mõlemas arengukavas esile toodud nn<br />
energiaportfelli hajutamise põhimõte kõigis<br />
energitootmise valdkondades. Samas tuleb<br />
135
Jrk<br />
nr<br />
Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
kütus asendada maagaasiga, kuna sellega<br />
oluliselt vähendatakse keskkonna saastamist)<br />
- mõlemad hüpoteetilised soojatootmise<br />
stsenaariumid on keskkonda rohkem<br />
saastavad kui<br />
tänane soojatootmise struktuur ning on<br />
arusaamatu miks töögrupp, kelle ülesanne on<br />
keskkonda kaitsta, pakuvad selliseid<br />
stsenaariume<br />
- mõlemad hüpoteetilised soojatootmise<br />
stsenaariumid on ebamajanduslikud ja<br />
nõuavad täiendavaid investeeringuid, mida<br />
tarbija peab kinni maksma<br />
- põlevkivigaasi tootmise tehnoloogiad<br />
katlamaja juures ja selleks vajalikud seadmed<br />
vajavad väljatöötamist ning igal juhul need<br />
lahendused nõuavad täiendavaid<br />
investeeringuid, mistõttu põlevkivigaasi hind<br />
on tõenäoliselt suurem kui maagaasi oma<br />
(neid küsimusi peaks selgitama koostamisele<br />
tuleva soojatootmise arengukava koosseisus<br />
tehtavad täiendavad uuringud)<br />
- avaliku info andmetel ei piisa biokütuse<br />
kasvatamiseks <strong>Eesti</strong>s põllupinda ja meie<br />
kliima tõttu on selle kasvatamise kulud<br />
suured ning imporditava biokütuse hind<br />
kujuneb kõrgemaks kui maagaasi hind (lisak<br />
suurem keskkonnasaaste)<br />
- on arusaamatu, et ekspertide poolt<br />
eelnõus antud hinnang tänasele „maagaasi“<br />
stsenaariumile on „– 6“, mis on halvem<br />
hinnang võrreldes eelpoolnimetatud<br />
stsenaariumitega (meie arvates objektiivsel<br />
hindamisel peaks olema vastupidi !)<br />
22. <strong>Eesti</strong> Gaasiliidu arvates võiks<br />
majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt<br />
optimaalne lahendus olla selline, et<br />
maagaasivõrgu piirkonnas maagaasiküttel<br />
töötaval soojust või soojust ja elektrit<br />
koostootvas jõujaamas on välja ehitatud<br />
alternatiivkütuse kasutamise võimalus.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
rõhutada, et ka nendes hüpoteetilistes<br />
stsenaariumides maagaas jääb ikkagi<br />
domineerivaks kütuseks soojuse tootmisel –<br />
stsenaariumis 1 (põlevkivi õli stsenaarium) 25%-<br />
ga ja stsenaariumis 2 (biomassi stsenaarium) 30%-<br />
ga. Põlevkivigaasi kasutamise forsseerimist pole<br />
ette nähtud – selle osakaal on uutes<br />
stsenaariumides senisel tasemel (5%). Ei saa<br />
väita, et biomassi (puidu) osas oleks planeeritud<br />
mingi järsk hüpe – suurenemine olemasolevalt<br />
16%-lt 22%-le. Vastavalt biomassi ja bioenergia<br />
kasutamise edendamise arengukavale 2007-2013<br />
ja selle tugiuuringutele peaks selliseks tõusuks<br />
reserve olema. Uue energiaressursina soodustab<br />
maagaasi osakaalu vähenemist olmejäätmete<br />
põletamise eeldatav kasutuselevõtt (5-10%<br />
ulatuses soojuse toodangust). Siin on teatavasti<br />
tegemist kõigis arenenud riikides levinud<br />
komplekse lähenemisega keskkonna-probleemide<br />
lahendamisel, mis samal ajal vähendab vajadust<br />
kalli importkütuse järele.<br />
Maagaasi osakaal soojuse tootmises ilmselt<br />
väheneb nii või teisiti (kuivõrd Väo<br />
koostootmisjaamale lisanduvad Tartu ja Ahtme<br />
uued biokütusel töötavad koostootmisjaamad<br />
(mainitud ka ELMAKis). Lisaks väheneb vajadus<br />
maagaasi järele ka Iru SEJ-s, kui käiku läheb sinna<br />
planeeritud uus prügipõletusjaam.<br />
Kui siin on mõeldud võimalust erinevate kütuste<br />
kasutamise (maagaas, biomass, põlevkivi-õli jt)<br />
optimaalseks kombi-neerimiseks (näiteks odavama<br />
kohaliku kütuse kasutamine baaskoormusel ja<br />
kallima importkütuse kasutamine tipukoormusel,<br />
siis tuleb selle ettepanekuga nõustuda. Juba praegu<br />
kasutatakse sellist lähenemist mitmetes<br />
katlamajades<br />
23. <strong>Eesti</strong> Gaasiliidu arvates on kütuseturul<br />
müüdava maagaasi hind<br />
konkurentsivõimeline kõigi teiste<br />
energeetiliste importkütustega.<br />
Keskkonnasaastamise seisukohalt on<br />
maagaas kindlasti kõige väiksem saastaja.<br />
Maagaasi võrk vastavalt maagaasiseadusele<br />
on avatud kõigile müüjatele ja tegeliku<br />
maagaasi kasutamise tulevasel perioodil<br />
määrab tarbija vabaturu tingimustes,<br />
arvestades kõiki maagaasi eeliseid:<br />
effektiivsust, keskkonnasõbralikkust,<br />
väiksemad investeeringud olemasoleva<br />
gaasivõrgu piirkonnas ja<br />
konkurentsivõimelist müügihinda.<br />
Viimased järsud maagaasi hinnatõusud ja sellest<br />
tulenenud soojuse hindade hüppelised tõusud<br />
alanud kütteperioodil gaasi kasutavates keskküttepiirkondades<br />
aga ka lokaalse gaasiküttega<br />
väikemajades seda väidet ei kinnita. Tegelikult on<br />
turg nendele hinnahüpetele juba hakanud<br />
reageerima – algselt gaasiküttega väikemajades<br />
levib kamin-ahjude kasutamine, populaarseks on<br />
muutunud ka erinevat liiki soojuspumbad – isegi<br />
kombinatsioonis elektri-küttega. Gaasikatlaid<br />
kasutatakse ainult vee soojendamiseks ja<br />
suuremate külmade puhul (so tipurežiimil). See<br />
kõik viitab kalliks muutunud gaasi kokkuhoiule,<br />
mis vähendab gaasi osakaalu sõltumata <strong>KSH</strong><br />
tegijate stsenaariumidest.<br />
136
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
nr<br />
24. 2. Ei ole selge, mis põhjusel ei ole<br />
transpordi vedel(õli)kütuste (vt lk 19)<br />
saaste vähendamiseks eelnõus<br />
kavandatud stsenaariumi maagaasi ja<br />
vedelgaasi kasutamisega nagu teevad<br />
seda paljud Euroopa Liidu riigid (Soome<br />
näiteks kavandab aastani 2020 maagaassurugaasi<br />
arvel autotranspordis oluliselt<br />
vähendada õlikütuste kasutamist). Ei ole<br />
kahtlust, et gaasautokütuse kasutamine<br />
transpordis on keskkonnasõbralikum ja<br />
tarbijale hinnalt odavam<br />
25. 3.<strong>Eesti</strong> Gaasiliit ei ole nõus antud<br />
maagaasile antud hinnanguga (vt lk<br />
65) varustuskindluse osas, kuna <strong>Eesti</strong><br />
maagaasivõrk on Euroopa mõistes üle<br />
keskmiselt<br />
„rahuldava“<br />
varustuskindlusega (3 välisühendust 2<br />
naaberriigiga; Soomel on neid ainult<br />
üks)<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
Leiame, et küsimus on energiakava koostajate<br />
pädevuses. Näiteks võiks MKM täiendada<br />
peatükki 1.4.2. Oleme küsimuse edastanud MKMle.<br />
Varustuskindluse all on oleme silmas pidanud<br />
lisaks tehnilistele võimalustele ka poliitilisi ehk<br />
julgeolekuriske (Tabel 1), eeskätt asjaolu, et<br />
maagaasi ainsaks tarnijaks on lõppkokkuvõttes<br />
ikkagi Vene Föderatsioon. ENMAKis tuuakse<br />
esile eesmärk saavutada olukord, kus ühe<br />
energiaallika osakaal bilansis ei moodustaks üle<br />
50%. Selleni on maagaasil muidugi veel „ruumi“.<br />
Julgeolekuriskid on olemas ning sellest<br />
lähtudes peaks kokku leppima,<br />
julgeolekuriski „mõistliku piiri“ maagaasi<br />
kasutamise osakaalule primaarenergia<br />
bilansis, mis vaataks tulevikku ja ei teeks<br />
lähiaastatel <strong>Eesti</strong> majandusele kahju. <strong>Eesti</strong><br />
Gaasiliidu arvates võiks tänast olukorda<br />
arvestades selleks mõistlikkuse piiriks olla<br />
vähemalt 20% maagaasi osakaal <strong>Eesti</strong><br />
primaarenergia bilansis. (pakutud<br />
„mõistlikkuse piir“ on enamikus Euroopa<br />
Liidu riikides tundvalt kõrgem (vt ENAK<br />
lk 23, kus mitmes EL riigis on juba täna<br />
maagaasi osakaal primaarenergia bilansis<br />
üle 30%) ja kuni aastani 2020 kavandatakse<br />
maagaasi kasutuse osakaalu primaarenergia<br />
bilansis veelgi suurendada.<br />
26. <strong>Eesti</strong> Gaasiliit palub <strong>Säästva</strong> Energia [?]<br />
<strong>Instituut</strong>i <strong>KSH</strong>A eenõu edasisel<br />
väljatöötamisel arvestada käesolevas e -<br />
posti kirjas esitatud meie märkusi ja<br />
ettepanekuid.<br />
Kokkuvõtteks toonitame veelkord, et <strong>KSH</strong> aruande<br />
koostajatel pole mingit põhimõttelist vastuseisu<br />
maagaasile ja nad aktepteerivad täielikult maagaasi<br />
üldtuntud eeliseid (vähene saastekoormus ja head<br />
efektiivsusnäitajad kasutamisel). Võimalike<br />
alternatiivide läbimängimine tulenes ainult ülalpool<br />
korduvalt mainitud riskidest. Juhul kui tulevikus<br />
(näiteks arengukavade uuendamise järgmises tsüklis)<br />
need riskid leevenevad, ei saa välistada ka gaasi<br />
osatähtsuse uut tõusu. Praegu aga oleme lähtunud<br />
kujunenud olukorrast.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm jääb oma seisukohtede juurde,<br />
et gaasi kasutamine on seotud eelkõige<br />
varustuskindluse tagamise ja ühe tarnija<br />
monopolist tingitud riskidega, kuid gaasi<br />
kasutamisel on väike keskkonnarisk. Meie pakutud<br />
soojusetootmise kolmes stsenaariumis ei lange<br />
üheski gaasi osatähtsus alla 25% (täna 48%).<br />
4) Eili Lepik, Riigikantselei strateegiabüroo Kiri 04.11.2008 e-postiga<br />
27. KMSH on tehtud peamiselt<br />
elektrimajanduse arengukavas esitatud<br />
stsenaariumitele, st elektritootmise poolele.<br />
Soojatootmisele ja transpordienergeetikale<br />
on suhteliselt vähe tähelepanu pööratud.<br />
See tähendab, et suures osas on tegemist<br />
pigem elektrimajanduse arengukava<br />
KMSH-ga.<br />
28. Transpordikütuste stsenaariumite<br />
hinnangud on puudu. Koostatud on küll<br />
biokütuste stsenaariumid, kuid nende<br />
hinnanguid KMSH eelnõust ei leidnud.<br />
Küsimus sarnaneb küsimusega nr 1. Nagu eespool<br />
selgitasime, siis tegelikult on <strong>Eesti</strong><br />
energiaküsimused suures osas nö põlevkiviküsimused.<br />
Jah, oleme lisanud uue peatüki 13.3.<br />
137
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
nr<br />
29. Arengukava meetmete keskkonnamõju<br />
hinnangud (tabel 16, lk 47) on tugevalt<br />
"hinnangulised" ning ei ole selge, mille<br />
alusel sellised hinded on kujunenud.<br />
Näiteks tuumaenergeetika alase<br />
seadusandluse ettevalmistamine (mis<br />
iseenesest peaks reguleerima ja maandama<br />
erinevad riskikohad) on negatiivse<br />
keskkonnamõjuga, samas kui<br />
taastuvenergia tegevuskava loomine (mille<br />
meetmeid ja sisu praegu veel ei tea) on<br />
positiivse keskkonnamõjuga. Kui<br />
hinnangud on antud lk. 15-16 toodud<br />
kriteeriumite järgi, siis kuna kriteeriumid<br />
olid jaotatud kolme gruppi<br />
(looduskeskkond, sotsiaal-, majandus),<br />
oleks hea, kui hinnangute koondsummad<br />
oleks välja toodud nende kolme grupi<br />
lõikes. Veelgi informatiivsem oleks, kui<br />
esitada hinnangud kõikide kriteeriumite<br />
lõikes.<br />
30. Metoodika osa tuleks täiendada –<br />
kriteeriumid selgelt lahti kirjutada ja iga<br />
hinnangu juures välja tuua, milliste<br />
kriteeriumite või mudeli abil hinnang on<br />
antud.<br />
31 Metoodika tutvustus peaks olema ühes<br />
kohas koos, et tekiks vähem segadust.<br />
Eelnõus on metoodika osas kirjeldatud<br />
hindamiskriteeriume, aga hiljem tulevad<br />
kasutusele hindamismudelid, mida<br />
esialgses metoodikatutvustuses ei mainita.<br />
Metoodikat tutvustavas osas võiks olla<br />
selgelt välja toodud millise metoodikaga<br />
mida hinnatakse (a la meetmeid hinnatakse<br />
kriteeriumite järgi, stsenaariumeid<br />
hinnatakse EcoSense järgi jne).<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
Jah, hinnangulised hinnangud olid taotluslikud,<br />
kuivõrd nii üldisel tasemel kui energiakava<br />
eesmärgid ja meetmed on kirjeldatud, on<br />
kvalitatiivne hindamine ainuvõimalik. Eesmärkide<br />
ja meetmete üldine mitte-konkreetne iseloom oli<br />
ka põhjuseks, miks me andsime üldise hinnangu<br />
eesmärkide ja meetmete keskkonnamõjule.<br />
Suurem osa tegevustest on administratiivse<br />
iseloomuga, millel puudub konkreetne<br />
keskkonnamõju.<br />
Tuumaenergia puhul oli ilmselt põhjuseks asjaolu,<br />
et kuigi vastava seadusandluse paikapanek selgitab<br />
määramatut olukorda, annab see ka konkreetsema<br />
aluse tuumajaama võimalikuks ehitamiseks, seega<br />
ka vastavaks keskkonnamõjuks.<br />
Kriteeriumide selgitused on toodud tabelis 1. Need<br />
ongi kvalitatiivsed ehk hinnangulised kriteeriumid<br />
ja leiame, et rohkem neid lahti kirjutada ei ole<br />
otstarbekas.<br />
Metoodika on koondatud peatükki 6. Pidasime<br />
otstarbekaks piirduda mudleite, ESW ja LEAP<br />
puhul tulemuste esitamisega, sest mudeli<br />
kirjeldamine oleks liigselt koormanud teksti.<br />
Viited mudelite kodulehekülgedele, kus on<br />
võimalik täpsemalt lugeda mudeli kohta, on <strong>KSH</strong><br />
aruandes olemas.<br />
32 Lk. 15-16 toodud hindamiskriteeriumid<br />
tuleks selgemini lahti kirjutada. Näiteks<br />
mida mõeldakse sellise kriteeriumiga nagu<br />
„toodete ja teenuste energiamahukus“.<br />
33 Ka EcoSense mudeli puhul tuleks näitajad<br />
lahti kirjutada. Näiteks mida mõeldakse<br />
näitaja „jäätmed, lammutamine“ all? Kuna<br />
näitajatel selgitused puuduvad, siis jääb<br />
ebaselgeks, miks tuumajaama puhul<br />
tuuakse „jäätmed, lammutamine“ kulud<br />
välja, aga põlevkivi puhul mitte (näiteks<br />
tabel 17 lk 53).<br />
Arvame, et energiamahukus on üldmõiste ja<br />
tähistab enegiakulu toote(teenuse) ühiku kohta<br />
Tuumajaamade tootmisjäätmete ja eriti<br />
lammutusjäätmete ohutut ladustamist reeglina ei<br />
arvestata tuumaelektri omahinnas ega ka<br />
keskkonnamõjude hindamisel (näiteks Ignalina<br />
tuumajaamas). See loob tuumaenergiale<br />
põhjendamatud konkurentsieelised.<br />
Põlevkivielektrijaamade puhul on tootmisjäätmete<br />
kulud juba arvestatud keskkonnatasude ja<br />
väliskuludega. Põlevkivielektrijaamade<br />
lammutamise kulusid samuti veel elektri<br />
omahinnas ei arvestata, kuid need kulud on<br />
võrreldes sama võimsusega tuumajaamade<br />
lammutamise kuludega väga väikesed.<br />
138
Jrk Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
nr<br />
34 Osas 12 tuleks selgelt välja tuua, kuidas<br />
need hinnangud erinevatele<br />
stsenaariumitele tekkisid. Kas kasutati lk.<br />
15-16 toodud kriteeriumeid? Kas ja kuidas<br />
nendes hinnangutes kajastuvad EcoSense ja<br />
LEAP mudelitega saadud tulemused?<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
Täpselt nii. Hinnangute aluseks olid tabelis 1 ja 3<br />
toodud kriteeriumid. Teksti on vastavalt<br />
täiendatud, kui lugejale see asjaolu ebaselgeks jäi.<br />
35 Lahti kirjutada, mida tähendab lk 23<br />
„biodiisli stsenaariumite keskkonnamõjule<br />
antakse üldine hinnang“. Mille alusel<br />
hinnang antakse, mida hinnatakse?<br />
Hinnang biodiisli stsenaariumitele on<br />
praegu eelnõust puudu.<br />
36 Sotsiaalse ja majandusliku mõju<br />
kirjeldused on väga pinnapealsed.<br />
Sotsiaalse mõju all vaid üks paar lõiku<br />
energiasektori tööhõive kohta ja üks lõik<br />
inimese tervise kohta. Tööhõive osas on<br />
välja toodud info põlevkivitööstuses<br />
hõivatute arvu kohta. Tuule, tuuma ja<br />
biomassil põhineva energiasektori tööjõu<br />
vajadust numbriliselt (kasvõi<br />
hinnanguliselt) toodud ei ole.<br />
Informatiivsuse huvides võiks olla toodud<br />
ka tööhõivevajaduse võrdlusmaterjal teiste<br />
energiasektorite kohta. Samas on tehtud<br />
järeldus, et biomassil põhinev<br />
taastuvenergeetika avaldab positiivset<br />
mõju, aga pole avatud, milles see seisneb.<br />
Selle positiivse mõju kohta tuleks lahti<br />
kirjutada, kuidas see avaldub<br />
(põllumajandustootjad, töötlejad,<br />
energiatootjad jne).<br />
Sõnastust on täpsustud. Antakse eksperthinnang ,<br />
mis tähendab seda, et mõju hinnatakse skaalas<br />
“negatiivne/positiivne” mõju.<br />
Küsimus sarnaneb küsimustega nr 18 ja 19.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertide käsutuses ei ole sellist statistikat,<br />
mille alusel selliseid hinnanguid anda.<br />
Kvalitatiivsel hindamisel kasutasime<br />
stsenaariumide tööhõive puhul hinnanguid<br />
“suureneb/väheneb”<br />
37 Majandusliku mõju all on toodud vaid<br />
majandushoobade (aktsiisid, saastetasud,<br />
ressursitasud jne) tutvustus, mõjude<br />
analüüsi pole. Lisaks pole ka analüüsitud,<br />
kuidas erinevad energiastsenaariumid<br />
majandusele mõjuvad (keskkonnamõjude<br />
hindamiselt seda otseselt küll ei nõuta, aga<br />
samas osa hindamiskriteeriume on<br />
majandusmõjuga seotud).<br />
Mõju majandusele hindasime kvalitatiivselt.<br />
Kasutasime 12 kriteeriumi, mille alusel 3 eksperti<br />
üksteisest sõltumatult stsenaariumidele hinnangu<br />
andsid. Vastavad täpsemad uuringud tuleks<br />
arengukava koostajal tellida siis, kui on tehtud<br />
töösse mineva(te) stsenaariumide valikud.<br />
38 Mitmed hindamiskriteeriumid puudutavad<br />
energiahinda. Aruandes võiks olla toodud<br />
ülevaade peamiste energiatoorainete<br />
hindade trendidest ja sellest, kuidas see<br />
erinevate stsenaariumite puhul <strong>Eesti</strong>t<br />
mõjutab (nii elektri, sooja kui<br />
transpordikütuste osas).<br />
39 Transpordi biokütuste stsenaariumite puhul<br />
osa aspekte katmata.<br />
Ei ole käsitletud olukorda, mille korral<br />
<strong>Eesti</strong>s küll toodetakse biokütust, kuid see<br />
Leiame, et küsitud teave peaks olema pigem<br />
arengukavas kui <strong>KSH</strong> aruandes. <strong>KSH</strong> ekspertrühm<br />
on teinud arengukava koostajatele ettepaneku<br />
käsitleda energiahinda arengukavas. ESW mudelis<br />
on analüüsitud energiahinda lähtuvalt<br />
energiastsenaariumist<br />
ENMAKis ei ole transpordikütuste stsenaariume,<br />
mida <strong>KSH</strong>-s hinnata. Oleme omal algatusel<br />
pakkunud välja mõned spekulatiivsed<br />
stsenaariumid ja andnud neile omapoolse<br />
hinnangu. Kindlasti on võimalikke stsenaariume<br />
139
Jrk<br />
nr<br />
Küsimus/ettepanek, vastuväide<br />
eksporditakse ja kohapeal tarbitakse<br />
imporditud kütust. Biokütust tarbitakse<br />
valdavalt segatuna fossiilsete kütuste<br />
hulka. Seni kuni <strong>Eesti</strong>s vajalikud<br />
segamisseadmed puuduvad, veetakse siin<br />
toodetud biokütus välja, segatakse teises<br />
riigis suures kütuseterminalis kokku ja<br />
veetakse uuesti <strong>Eesti</strong>sse sisse.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma vastus, kommentaar<br />
veelgi, sh teie poolt pakutud. <strong>KSH</strong> ekspertide<br />
käsutuses ei ole statistikat ega uuringuid, milliseks<br />
võiks arengukava ajahorisondis muutuda biodiisli<br />
tootmine või turg.<br />
40 Ei ole käsitletud esimese ja teise põlvkonna<br />
biokütustega seotud küsimusi. Mõjude<br />
hinnang kujuneb erinevate põlvkondade<br />
biokütuste puhul erinevaks. Tuleks sisse<br />
tuua stsenaarium, mille puhul tulevad<br />
turule teise põlvkonna biokütused.<br />
Arengukava kohaselt lähtub <strong>Eesti</strong> 10%<br />
biokütuste osakaalu eesmärgist aastaks<br />
2020 vaid siis, kui õnnestub majanduslikult<br />
põhjendatud tasemel rakendada teise<br />
põlvkonna biokütuseid.<br />
Me ei pidanud vajalikuks seda teemat <strong>KSH</strong><br />
aruandes põhjalikult käsitleda, kuna arengukavas<br />
on märgitud, et esimese põlvkonna biokütuseid<br />
<strong>Eesti</strong>s tootma ei hakata.<br />
41 Transpordi biokütuste stsenaariumid<br />
käsitlevad vaid biodiislit. Tuleks hõlmata<br />
ka bioetanool või lisada selgitus, mis teisi<br />
transpordi biokütuseid ei käsitleta.<br />
42 Kui seda ei ole jõutud juba teha, siis<br />
parandada arengukavasid puudutavad<br />
ebatäpsused:<br />
- Looduskaitse arengukava aastani 2035<br />
ei ole kooskõlastamisel. Eelnõu oli<br />
Riigikogus menetlemisel ja saadeti<br />
tagasi. Hetkel valmistatakse ette uut<br />
looduskaitse arengukava koostamise<br />
ettepanekut.<br />
- Põlevkivi kasutamise riiklik<br />
arengukava 2008-2015 on nii valitsuse<br />
kui ka Riigikogu poolt heaks kiidetud.<br />
- Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-<br />
2011 on samuti valitsuses heaks<br />
kiidetud ja ei ole enam eelnõu<br />
staatuses.<br />
ENMAKis puudub transpordi biokütuste<br />
ammendav peatükk. Selleks, et kuidagigi antud<br />
teemat keskkonnamõju seisukohast käsitleda,<br />
pakkusime ise omal algatusel välja hüpoteetilised<br />
stsenaariumid biodiisli tootmise kohta. Loodame,<br />
et transpordi arengukava uuendamisel tõstatatud<br />
küsimusi käsitletakse. Siis saaks ka vastavate<br />
stsenaariumite keskkonnamõju hinnata.<br />
Vastavad parandused on käesolevasse aruande<br />
versiooni tehtud<br />
140
5) Mart Laatsit, Rahandusministeerium 29.10.2008, e-postiga<br />
43 Lk. 19 „Euroopa Liidu tasandil lähtutakse<br />
Euroopa Liidus säästva arengu, kliima- ja<br />
energiapoliitikast, ja looduskaitse<br />
poliitikast”.<br />
- Analoogselt teiste punktidega samast<br />
peatükist, tuleks ka siin tuua välja<br />
mõnevõrra põhjalikumalt, millistest EL<br />
dokumentidest konkreetselt lähtutakse.<br />
Oleme märkuse arvesse võtnud ja vastavat lõiku<br />
täiendanud.<br />
44 Lk. 23 „/…/ jätkub tänane olukord, kus<br />
biodiisli osakaal <strong>Eesti</strong>s tarbitavatest<br />
mootorikütustes<br />
moodustab alla 1 % ja tarbitav biodiisel<br />
imporditakse.”<br />
- Juhime tähelepanu, et punktis 6.4.3 olev<br />
tabel kirjeldab 0-stsenaariumi selliselt et<br />
biodiislist 98% on imporditud biodiisli<br />
osakaal. <strong>Eesti</strong>s on ettevõtteid, kes on<br />
kavandanud biokütuse tootmist selliselt, et<br />
vaid tooraine (nt rapsiseeme) imporditakse<br />
III riikidest, kuid biodiisel ise toodetakse<br />
<strong>Eesti</strong>s. 98% tundub olevat seega<br />
ebarealistlik proportsioon.<br />
45 Lk. 30 „Positiivset mõju tööhõivele<br />
(põhiliselt maapiirkondades) avaldaks<br />
biomassil põhinev<br />
taastuvenergeetika”.<br />
- Antud väitele tuleks lisada ka<br />
argumentatsioon; s.t täpsustada positiivse<br />
mõju ulatust, selle avaldumiseks vajalikke<br />
tingimusi, tõenäosust.<br />
46 Lk. 31 „Samas soovitab Euroopa Komisjon<br />
majandushoobasid senisest enam kasutada,<br />
et loodusvarasid säästlikumalt kasutada. EL<br />
üldisem eesmärk, et loodusvarade<br />
ammutamise ja keskkonnasaaste trendid ei<br />
kasvaks SKPga võrdselt.”<br />
- Siinkohal tuleks kindlasti lisada ka viide<br />
(näiteks joonealune) dokumentidele, kust<br />
antud väited pärinevad, võimaldamaks<br />
lugejal veenduda väite õigsuses ja tutvuda<br />
alusdokumentides sisalduva laiema<br />
taustaga.<br />
47 Lk. 32. „alustab keskkonnatasude ja<br />
saastetasude kontseptsiooni kujundamist<br />
peale 2009. aastat.”<br />
- Tundub, et esimene sõna on lausest puudu<br />
98% imporditud biodiislit on tänane olukord.<br />
Sellel küsimusele vastamine ei ole <strong>KSH</strong><br />
programmiga määratud ulatuses, vaid eeldaks<br />
eraldi uurimistööd. Selline uurimistöö võiks<br />
toimuda näiteks Biomassi ja biokütuste kasutamise<br />
kava uuendamisel.<br />
Lisame siinkohal küsitud viited:<br />
EL 6. Keskkonna tegevuskava:<br />
http://ec.europa.eu/environment/newprg/index.htm<br />
EL 6. Keskkonna tegevuskava temaatiline<br />
strateegia - Loodusvarade kasutamise Strateegia:<br />
http://ec.europa.eu/environment/natres/index.htm<br />
Euroopa Keskkonnaagentuuri raport EEA No<br />
7/2005 – Loodusvarade säästlik kasutamine ja<br />
majandamine (‘decoupling’ näitajad):<br />
http://reports.eea.europa.eu/eea_report_2005_9/en/<br />
EEA_report_9_2005.pdf<br />
EUROSTATi <strong>Säästva</strong>arengu indikaatorid (EL<br />
<strong>Säästva</strong>arengu strateegia alusel):<br />
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PA<br />
GE/PGP_DS_SUSTDEVIND/PGE_<br />
DS_SUSTDEVIND_01/TAB68079609/RESOUR<br />
CE%20PRODUCTIVITY.PDF<br />
Meie andmetel on keskkonnaministeerium<br />
kavandanud analüüsida saastetasusid<br />
141
- kes alustab?<br />
48 Lk. 45 „Käesoleval ajal on Euroopa<br />
Komisjonil käsil kasvuhoonegaaside<br />
kvoodikaubanduse<br />
(lubatud heitkogustega kauplemise<br />
süsteemi) aluseks olevate direktiivide<br />
põhjalik täiendamine, mis puudutab<br />
eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ ja<br />
sidusdirektiivi 2004/101/EÜ.”<br />
- Tuleks lisada mõnevõrra põhjalikum<br />
selgitus, mis osas antud direktiive<br />
täiendatakse.<br />
Täiendusi oleks võimalik väga põhjalikult<br />
kirjeldada, kuid käesolevas aruandes oleme<br />
piirdunud vaid oluliste momentide kirjeldamisega.<br />
6) Tarmo Olgo, Riigikontroll 31.10.2008, kiri 6-2/08, digiallkirjastatult<br />
49 <strong>Eesti</strong> energiamajanduse arengusuundade<br />
analüüsimise ja oluliste valikute tegemise<br />
asemel keskendub arengukava <strong>KSH</strong> eelnõu<br />
elektrimajandusele, mis leidis kajastamist<br />
varem valminud „<strong>Eesti</strong> elektrimajanduse<br />
arengukavas 2008-2018“ ja selle <strong>KSH</strong>is.<br />
Riigikontrolli arvates tuleks dubleerimine<br />
ja erinevate <strong>KSH</strong>ide vastuolulised<br />
ettepanekud parima elektritootmise<br />
alternatiivi valikul lahendada enne kavade<br />
kinnitamist.<br />
Küsimus sarnaneb küsimusega 1. ENMAK <strong>KSH</strong><br />
eksperdid leiavad, et kahe arengukava <strong>KSH</strong> puhul<br />
ei ole tegemist dubleerimisega, vaid teineteise<br />
täiendamisega. ELMAK <strong>KSH</strong>-s kasutati parima<br />
elektritootmise stsenaariumi valikul vaid<br />
kvalitatiivset hinnangut, ENMAK <strong>KSH</strong>-s lisaks<br />
kvalitatiivsele hinnangule ka kahte kvantitatiivse<br />
analüüsi meetodit (ESW ja LEAP).<br />
50 Samuti vajaks arengukava eelnõu mõjud<br />
<strong>KSH</strong>is põhjalikumat käsitlemist, pidades<br />
silmas keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse<br />
nõudeid. Eelkõige tuleks täpsustada: -<br />
hinnanguid eeldatava olulise, vahetu,<br />
kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja<br />
pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju<br />
kohta keskkonnale, sealhulgas inimese<br />
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja<br />
varale, bioloogilisele mitmekesisusele,<br />
populatsioonidele, taimedele, loomadele,<br />
pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile,<br />
kliimamuutustele, kultuuripärandile ja<br />
maastikele ja hinnang jäätmetekke<br />
võimaluste kohta. - strateegilise<br />
planeerimisdokumendi elluviimisega<br />
kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju<br />
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud<br />
meetmed.<br />
51 Riigikontroll leiab, et energiamajanduse<br />
meetmekava <strong>KSH</strong>i käigus ei ole võrreldud<br />
arengukava eesmärkide saavutamise<br />
meetmete alternatiive ega välja toodud<br />
nendega kaasnevat olulist keskkonnamõju<br />
ning võimalusi selle leevendamiseks. Selle<br />
asemel on <strong>KSH</strong>is võrreldud arengukava<br />
eesmärkide täitmiseks kavandatud<br />
meetmeid omavahel, arvestamata, et kõik<br />
meetmed on eesmärgi saavutamiseks<br />
vajalikud ja ei konkureeri omavahel.<br />
<strong>KSH</strong> hinnangud saavad olla sama detailsed kui on<br />
arengukavas toodu. <strong>KSH</strong> aruandes oleme lähtunud<br />
arengukava tasemest (üldised eesmärgid ja<br />
suundumused) ja andnud hinnangu nende üldiste<br />
eesmärkidega ja suundmustega kaasnevale<br />
keskkonnmõjule. Leiame, et detailsemalt saab<br />
nimetatud mõjusid hinnata projekti(de) tasandil.<br />
Arengukava suurt üldistustaset on <strong>KSH</strong>-s püütud<br />
konktretiseerida konkreetsete stsenaariumide<br />
püstitamisega ning nendega kaasneva<br />
keskkonnamõju prognoosimiseks nii kahe<br />
kvantitatiivse mudeli abil kui eksperthinnanguna.<br />
Leiame, et stsenaariumite valikuga saabki<br />
arengukava elluviimisega kaasnevat olulist<br />
negatiivset keskkonnamõju vältida ja leevendada.<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid tõid oma analüüsis välja, et<br />
meetmekava on üldise ja suuresti administratiivse<br />
iseloomuga, kuna seal ei tooda välja konkeetseid<br />
tegevusi, mille keskkonnamõju saaks hinnata.<br />
Seepärast valisime kvalitatiivse hindamise<br />
meetodi.<br />
Hindajad ei ole siin aga taotlenud mingit meetmete<br />
konkurentsi tekitamist või kehvemaid hindeid<br />
saanud meetmete elimineerimist. Pigem on<br />
eesmärgiks anda signaal kava tegijatele, millised<br />
meetmed on tõhusamad, millised tagasihoidlikuma<br />
mõjuga.<br />
142
52 Samuti ei selgu <strong>KSH</strong>ist, kas ja kuidas on<br />
tootmise väliskulude modelleerimisel<br />
arvestatud põlevkiviõli tootmise<br />
laiendamist ning põlevkivi tuha<br />
märgladestamist.<br />
Väliskulude arvutused EcoSenseWeb abil tehti<br />
ainult elektritootmise tehnoloogiate kohta, mitte<br />
põlevkiviõli tootmiseks.<br />
Põlevkivituha ladestamise enamik kuludest on<br />
juba arvesse võetud elektritootmise omahinnas ja<br />
kehtestatud keskkonnatasudes.<br />
Mingi vaieldav osa põlevkivituha ladestamise<br />
väliskuludest sisaldub riskides, mis on seotud<br />
leelisvee väljavalgumisega tuhaväljadelt tugevate<br />
sademete perioodil. Need riskid on arvesse võetud<br />
koos teiste põlevkivielektri tootmise riskidega<br />
väliskulude kvantitatiivse hindamise tabelites ptk-s<br />
10.<br />
7) Enn Kallikorm, <strong>Eesti</strong> Pensionäride Liit Kiri 01.11.2008 e-postiga<br />
53 Kava edasisel viimistlemisel võiks anda<br />
selgitusi eri energialiikide ühiskondlike<br />
mõjude kohta,sealhulgas eraldi analüüsida<br />
nende kahjulikke mõjusi inimestele. Seda<br />
täiendavalt Kavas käsitletud mõjudele.<br />
54 Arvestades energeetikatööstuse osa <strong>Eesti</strong><br />
majanduses oleks igati põhjendatud teha<br />
Kavas vihje vajadusele moodustada<br />
töögrupid (3 -4 liiget) vastavalt meditsiini-,<br />
õigus- ja ühiskonnateaduste valdkonna<br />
spetsialistidest. Sõltumatute töögruppide<br />
ülesanneteks oleks energia tootmise ja<br />
kasutamisega seotud riskitegurite<br />
analüüsimine ja hindamine.Olen kindel, et<br />
selliseid analüüse ei ole vajalikul määral<br />
tehtud ja riigi energiastrateegia<br />
kujundamine ei ole ilma sellise<br />
laiapõhjalise aruteluta<br />
täiuslik.Maailmapraktikas on peetud<br />
tavalist tõenäosusele põhinevat<br />
riskianalüüsi energeetikas ebapiisavaks.<br />
55 Organiseerida <strong>Eesti</strong>s alatiselt tegutsev<br />
rahvusvaheline energeetikateemaline<br />
näituse- ja konverentsikeskus .Alustuseks<br />
võiks see olla mingis pooltühjas<br />
tootmiskompleksis.<br />
Küsimus sarnaneb küsimustega 18 ja 19. Nagu<br />
varem märkisime, puuduvad usaldusväärsed<br />
alusandmed selliste hinnangute andmiseks. Oleme<br />
teinud ettepaneku sotsiaalministeeriumile algatada<br />
sellised uuringud, et saaks saadud tulemusi<br />
kasutada energiamajanduse arengukava<br />
uuendamisel.<br />
Nõustume kommenteerijaga, et riskianalüüse pole<br />
<strong>Eesti</strong>s vajalikul määral tehtud. Puuduvad<br />
usaldusväärsed alusandmed energiasektoris<br />
töötavate inimeste tervise kohta. Töörühmade<br />
moodustamine on meie arvates õigustatud ja meie<br />
teada MKM plaanib selliste töörühmade<br />
moodustamist ENMAKis ettenähtud mitmete<br />
detailsemate valdkondade arengukavade<br />
(taastuvenergia, soojuse tootmine jt) koostamiseks.<br />
Nimetatud küsimus kuulub energiakava koostajate<br />
pädevusse. Oleme selle ettepaneku edastanud<br />
MKM-le.<br />
143
8) Kristjan Haller, Tartu Ülikooli<br />
teadusprorektor (väljavõte kirjas<br />
leiduvatest väidetest, kirja täisversioon<br />
on aruandele lisatud)<br />
56 Julgemalt tuleks soovitada <strong>KSH</strong> autorite<br />
esitatud stsenaariumi E rakendamist kui<br />
<strong>Eesti</strong> oludesse tõenäoliselt kõige sobivamat<br />
kompleksset lahendust.<br />
57 Tuleb rõhutada, et kogu maailm liigub nn<br />
multimeetodite suunas ning<br />
tuumaenergeetika olulist laiendamist ei<br />
planeerita. Siinkohal tuleb meenutada, et<br />
kütuselementide, elktrolüüserite ja elektri<br />
efektiivse salevsatmise vastavate<br />
seadeldiste uurimine ja väljaarendamine on<br />
EL üks prioriteetidest, arengu- ja<br />
uurimistemaatikatest.<br />
58 Aruandes käsitletud stsenaariumid ei<br />
käsitle põhjalikult energiasäästu võimalusi,<br />
kuigi programmi [kava?] ühe eesmärgina<br />
on [see] välja toodud<br />
59 Uuringud on näidanud, et <strong>Eesti</strong> hoonete<br />
küttevajadust on energiatõhusate meetodite<br />
rakendamisel võimalik parandada 10 koda,<br />
lihtsate meetoditega on realistlik saavutada<br />
1,5-kordne efektiivsus. Kindlasti on see<br />
meede ekesprtide poolt hinnatud keskkona<br />
säästvaks, aga kas selle suuremahuline<br />
rakendamine olsk võinudn leida käsitlemist<br />
ka ühe stsenaariumina?<br />
60 Väga vähe pööratakse tähelepanu ka<br />
kõrgefektiivsete energiamuundurite<br />
(soojuspumbad, kütuselemendid (mida<br />
mainitakse vaid korra) ning<br />
kõrgtemperatuursed elektrolüüserid<br />
vesiniku tootmiseks) ja salvestite (Li-ioonpatareid,<br />
superkondensaatorid jne)<br />
temaatikale.<br />
61 Hetkel sisaldavad kõik stsenaariumid<br />
elektrienergia tootmist mahus, mis ületab<br />
tunduvalt praegust sisetarbimist, seega on<br />
plaanitud, et <strong>Eesti</strong> jääb elektrenergiat<br />
ekspertivaks riigiks. Tundub, et selle tõttu<br />
kipuvad võimalused, mis pakub<br />
energiatõhusus, fookusest välja jääma,<br />
samal ajal kui põlevkivi kasutamise eri<br />
stsenaariumidele on lähenetud väga<br />
detailselt.<br />
62 Tuleb tõdeda, et raisatud puhta vee (nii<br />
pinna- kui ka põhjavee) fond ja selle osa<br />
elektri hinnas on ebaõigesti kajastatud ja<br />
vee hinna korrektne arvestamine tõstab<br />
veelgi põlevkivielektri hinda ning muudab<br />
Kiri 06.10.2008, kiri 3-6/P1-24049, paberil<br />
<strong>KSH</strong> ekserdid nõustuvad kommenteerija<br />
soovitusega ja on hindamise põhijäreldustes (pktdes<br />
4 ja 6) stsenaariumi E paremust kõigis kolmes<br />
(majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju) aspektist<br />
teiste stsenaariumite ees rõhutanud.<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid on samameelt, et jätkusuutliku<br />
energiamajanduse tagab mitmekesisus, nii kütuste<br />
portfellis kui tehnoloogiate mitmekesisus.<br />
Tehnoloogiaküsimused kuuluvad <strong>Eesti</strong><br />
energiatehnoloogia programmi. Samuti on<br />
asjakohased energiakava meetmed 2.3. ja 2.4.<br />
<strong>KSH</strong> aruandes oleme võtnud aluseks ENMAKis<br />
(kavas) olevad eesmärgid ja meemted ja<br />
täiendanud neid omapoolsete stsenaariumitega.<br />
Oleme arvanud, et kava koostaja (MKM) võtab<br />
edasise töö aluseks sellise stsenaariumi, mis vastab<br />
kava eesmärkidele (sh energiasäästu saavutamisel)<br />
kõige paremini. Kavas on eraldi<br />
energiaenergiatõhusust ja energiasäästu käsitlevad<br />
meetmed 2.1. (energiasäästu arendamine) ja 2.7<br />
(EL uute säästva energeetika-aalste<br />
regulatsioonide rakendamine).<br />
Oleme kommenteerijaga nõus, et energiatõhusus<br />
on väga oluline teema ja eriti energiakavas.<br />
Juhime tähelepanu, et käesoleval ajal on jõus<br />
Energiasäästu sihtprogramm aastateks 2007-2013.<br />
Energiakavas on planeeritud selle programmi<br />
rakendamisele kaasa aitamine, eelkõige tarbijate<br />
teadlikkuse suurendamise kaudu (meede 2.1.<br />
tulemusnäitaja). Eraldi stsenaariumi püstitamise<br />
vajadust <strong>KSH</strong> aruandes me ei näe.<br />
Küsimus kuulub kava koostajate pädevusse. <strong>KSH</strong><br />
ekspertide arvates on konkeetsete tehnoloogiate<br />
kirjeldamine ja võrdlemine asjakohasem vastavas<br />
spetsiifilisemas kavas, näiteks energiasäästu<br />
sihtprogrammis, ja selle uuendamisel.<br />
Elektristenaariumide “põhjad” , sh<br />
maksimumvõimsused oleme võtnud ELMAKist.<br />
Oleme väitnud (lk 81), et emissioonide vähenemist<br />
on võimalik saavutada tehnoloogiate uuendamise<br />
ja tarbimise vähendamise kaudu, ehk siis<br />
energiatõhusust tõstes.<br />
Jah, nõustume selle väitega. Elektrihind sõltub<br />
tõesti sellest, mil määral sellesse sisestatakse<br />
väliskulusid.<br />
144
tõenäoliselt põlevkivist toodetava elektri<br />
ekspordiks kõlbmatuks.<br />
63 Paistab silma, et <strong>Eesti</strong> energeetika<br />
arengukava väljatöötamisel on lähtutud<br />
väga <strong>Eesti</strong>-kesksest mudelist ning<br />
tähelepanu alt on välja jäänud maailma<br />
arenenud riikdes valitsevad suundumused<br />
kõrgtehnoloogialise päikeseenergeetika<br />
rakendamisel (heliostaatilised väljad,<br />
päikesepatareid, elektrokeemilised<br />
päikesepatareid) ning esitataud<br />
arengukavas keskendutakse vaid<br />
suurenergeetikale, samal ajal kui väga palju<br />
enegiatootmist on võimalik hajutada<br />
kasutuskohtadele.<br />
64 Välja on jäänud energiamajanduse riikliku<br />
arengkava keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise programmiga seotud poliitilised<br />
ja julgeolekuga seotud aspektid<br />
65 Liialt vähe on tähelepanu pööratud uute<br />
põhivõrkude (nn”intelligentsete”<br />
ülekandeliinide) arendamisele ja<br />
integreerimisele teiste riikide<br />
energiasüsteemidega (Läänemeremaad ja<br />
Põhja-Euroopa) ning konstateeritakse, et<br />
tegemist on väga kalli projektiga.<br />
Jah, nõustume kommenteerijaga, et energiakava on<br />
<strong>Eesti</strong> –keskne, aga peame sellist lähenemist ka<br />
põhjendatuks, sest lähikümnendi ülesanded on<br />
suuresti seotud põlevkivieenergeetika tulevikuga,<br />
mis on spetsiifiline küsimus <strong>Eesti</strong>le.<br />
Nii nagu <strong>KSH</strong> programmis kui <strong>KSH</strong> aruandes<br />
oleme andnud hinnangu energiajulgeolekule<br />
mitme kriteeriumi kaudu (Tabel 3). Julgeolekuna<br />
oleme käsitlenud kriteeriume 16 ja 17 (vastavalt<br />
energiakandjatoormega varustuskindlus tava- ja<br />
eriolukorras), ning 19 (sõltuvus importenergiahinnast).<br />
Kvalitatiivse hinnangu andsime<br />
nii energiakava meetmekavale, põlevkivistsenaariumitele<br />
kui soojusetootmise<br />
stsenaariumitele.<br />
Nimetatud küsimus kuulub energiakava koostajate<br />
pädevusse. Oleme edastanud selle MKM-le.<br />
145
21.6 Kristjan Halleri, Tartu Ülikooli teadusprorektori kiri 3-6/P1-24049, 6.10.2008<br />
146
147
21.7. Koopiad kirjadest, mis saadeti vastusena avalikustamise käigus kirjalikult<br />
esitatud küsimustele<br />
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 4:41 PM<br />
To:<br />
Dello Ave<br />
Cc:<br />
Subject: RE: Ettepanekud ENMAK <strong>KSH</strong>-le<br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
Tere Ave ja kolleegid,<br />
Saadan siinkohal täna MKM-le saadetud täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande. Tabelist 43 (lk<br />
121) leiate meie vastused teie enda ja teiste esitatud küsimustele.<br />
Heade soovidega, Kaja<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/R 1<br />
148
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 5:09 PM<br />
To:<br />
Andres Saar<br />
Cc:<br />
Subject: ENMAK <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_programm_MKM-le_120508.pdf(2MB)<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
V.a. hr Andres Saar,<br />
Saadan Teile täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande, kust tabelist 43 (lk 121) leiate meie<br />
vastused teie ja teiste kolleegide küsimustele.<br />
Lisan ka <strong>KSH</strong> progarmmi, mis kuulub seaduse kohaselt <strong>KSH</strong> aruande juurde.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/E 1<br />
149
Bottom of Form<br />
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 4:53 PM<br />
To:<br />
Enn Kallikorm<br />
Cc:<br />
Subject: RE: ettepanekud<br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
V.a. hr Enn Kallikorm,<br />
Saadan Teile siinkohal täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande, kus tabelist 43 (lk 121) leiate meie<br />
vastused teie ja teiste kolleegide esitatud küsimustele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/R 1<br />
150
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 5:01 PM<br />
To:<br />
mart.laatsit@fin.ee<br />
Cc:<br />
Subject: ENMAK <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_programm_MKM-le_120508.pdf(2MB)<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
V.a. hr Mart Laatsit,<br />
Saadan Teile täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande (eraldi failina ka <strong>KSH</strong> programmi), kus<br />
tabelist 43 (lk 121) leiate meie vastused enda ja teiste kolleegide küsimustele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/E 1<br />
151
Bottom of Form<br />
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 4:46 PM<br />
To:<br />
Eili Lepik<br />
Cc:<br />
Subject:<br />
RE: Kommentaarid energiamajanduse AK KMSH aruande<br />
eelnõule<br />
Attachments:<br />
Tere Eili Lepik,<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
Saadan siinkohal täna MKM-le saadetud ENMAK <strong>KSH</strong> täiendatud aruande. Tabelist 43 (lk<br />
121) leiate meie vastused teie enda ja teiste esitatud küsimustele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/R 1<br />
152
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 5:06 PM<br />
To:<br />
tarmo.olgo@riigikontroll.ee<br />
Cc:<br />
Subject: ENMAK <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong><br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_programm_MKM-le_120508.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
V.a. hr Tarmo Olgo,<br />
Saadan Teile täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande (eraldi failina <strong>KSH</strong> programmi), kus tabelist<br />
43 (lk 121) leiate meie vastused teie ja teiste kolleegide küsimustele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/E 1<br />
Bottom of Form<br />
153
Top of Form<br />
Reply Reply to all Forward Close Help<br />
Attachments can contain viruses that may harm your computer. Attachments may not display<br />
correctly.<br />
From: Kaja Peterson Sent: Fri 11/21/2008 4:56 PM<br />
To:<br />
Ööle Janson<br />
Cc:<br />
Subject:<br />
RE: Energiamajanduse <strong>KSH</strong> aruande eelnõu kohta arvamuse<br />
avaldamine<br />
Attachments:<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_<strong>aruanne</strong>_21nov_2008.pdf(2MB)<br />
ENMAK_<strong>KSH</strong>_programm_MKM-le_120508.pdf(2MB)<br />
View As Web Page<br />
V.a. pr Ööle Janson,<br />
Saadan Teile täiendatud ENMAK <strong>KSH</strong> aruande, kus tabelist 43 (lk 121) leiate meie<br />
vastused teie ja teiste kolleegide esitatud küsimustele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Kaja Peterson<br />
Programmijuht<br />
Stockholmi Keskkonnainstituudi <strong>Tallinn</strong>a keskus/<strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong> (<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>)<br />
Lai tn 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
tel: +372-6276104<br />
fax: +372-6276101<br />
www.seit.ee<br />
https://mail.seit.e /Sent%20Items/R 1<br />
Bottom of Form<br />
154
21.8. Jaanuaris-veebrauris 2009 toimunud konsulatsioonid ja nende<br />
tulemusena tehtud täpsustused ENMAK <strong>KSH</strong> aruandesse (seisuga 21. november<br />
2008)<br />
Keskkonnamõju hindamise järelevalvajale keskkonnaministeeriumile laekus<br />
15.detsembril 2008 kiri riigikontrollilt, kus peakontrolör Tarmo Oolgo juhib<br />
keskkonnaministri tähelepanu sellele, et arengukava ja selle <strong>KSH</strong> aruande koostajad ei<br />
ole lahendanud mitmeid vajakajäämisi, millele riigikontroll oli viidanud arengukava ja<br />
selle <strong>KSH</strong> aruande avalikustamisel (vt Tabel 45, pkt- d 49-52). Lisaks riigikontrolli<br />
kirjale laekus arengukava koostajale ja <strong>KSH</strong> ekspertrühmale küsimusi<br />
keskkonnaministeeriumilt.<br />
Arengukava koostaja korraldas koosoleku tõstatud küsimuste aruteluks 12. jaanuaril<br />
2009. Järgnevalt on lisatud koosoleku protokoll.<br />
21.8.1. ENMAKi ja selle <strong>KSH</strong> aruande arutelu protokoll<br />
Kuupäev: 12. jaanuar 2009<br />
Kellaaeg: 13.00- 14.00<br />
Juhatas Ando Möldre, MKM<br />
Protokollis Sigrid Vesiallik, MKM (lindistuse põhjal)<br />
Päevakord:<br />
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 ja selle keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise <strong>aruanne</strong><br />
Osalejad:<br />
Nr Nimi Asutus Telefon, e-post<br />
1. Tiit Kallaste <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Tiit.kallaste@seit.ee<br />
2. Anton Laur <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Anton.laur@seit.ee<br />
3. Tea Nõmmann <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> tea.nommann@seit.ee<br />
4. Enn Kareda <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Enn.kareda@seit.ee<br />
5. Kaja Peterson <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> Kaja.peterson@seit.ee<br />
6. Viktor Grigorjev Keskkonnaministeerium viktor.grigorjev@envir.ee<br />
7. Kadri Allsaar Keskkonnaministeerium Kadri.allsaar@envir.ee<br />
8. Maris Malva Keskkonnaministeerium Maris.malva@envir.ee<br />
9. Helja Kulderknup MKM helja.kulderknup@mkm.ee<br />
10. Moonika Mällo MKM Moonika.mallo@mkm.ee<br />
11. Ell- Mari Koppel MKM Mari.koppel@mkm.ee<br />
12. Tarmo Olgo Riigikontroll Tarmo.olgo@riigikontroll.ee<br />
13. Tuuli Rasso Riigikontroll Tuuli.rasso@riigikontroll.ee<br />
14. Kaire Kuldpere Riigikontroll kaire.kuldpere@riigikontroll.ee<br />
155
Arutelu, küsimused, ettepanekud:<br />
Ando Möldre: Teemaks ENMAK ja selle <strong>KSH</strong> aruande arutelu. Laekunud on<br />
kommentaarid Riigikontrollilt ja Keskkonnaministeeriumilt. Keskkonnamõju hindaja<br />
on andnud omapoolsed vastused Keskkonnaministeeriumi kommentaaridele. Alustame<br />
siis Riigikontrolli kirjas toodud märkustest.<br />
Tarmo Olgo: Kõigepealt meie märkused ENMAK osas:<br />
1. Napilt räägitakse arengukavas kohalike kütuste kasutamisest. See on valdkond,<br />
millest energiajulgeoleku seisukohalt tahaksime suurendada kohalike kütuste osakaale.<br />
Arengukavas seda pilti välja ei kujune.<br />
2. Teine pool on põlevkivist vedelkütuse tootmine ja kasutamine. <strong>Eesti</strong> Energia oma<br />
investeeringute kavas on väga selgelt öelnud, et 20 miljonist tonnist põlevkivist, mida<br />
hakatakse kaevama, läheb energia tootmiseks 7 miljonit tonni ja 13 miljonit tonni läheb<br />
põlevkiviõli tootmiseks. Samuti tahab <strong>Eesti</strong> Energia minna samm edasi ja hakata seda<br />
põlevkiviõli rafineerima. Tulevikus üle poole kaevandatud põlevkivist ei ole<br />
planeeritud mitte energia tootmiseks vaid muude energiaallikate tootmiseks. Sellest<br />
ENMAK väga pikalt ei räägi. Sealt tuleb ka link keskkonnamõjude hindamisse, et mida<br />
see tähendab keskkonnale ja mis hakkab toimuma ning millised on kaasnevad<br />
keskkonnamõjud. Seda tuleks aruandes kindlasti käsitleda.<br />
3. Energiamajanduse infrastruktuuri muudatused. Kui arengukavas eelkõige elektri<br />
tootmise puhul räägime energiaallikate mitmekesistamisest, siis tahes- tahtmata peaks<br />
muutuma ka elektrienergia infrastruktuur. Kui rajatakse kuskile tuulikud, siis kas meil<br />
on vaja kompensatsioonijaamu; kuhu rajatakse tuulikud; milline saab see<br />
energiaülekandevõrk olema tulevikus. Täna tuleb energiaülekandevõrk Narva poolt ja<br />
läheb laiali. Selles osas on vaja teha muudatusi. Mis kaasneb muudatuste tegemisega<br />
keskkonnale ja kui palju peaksime tegema uusi liine. Samuti kuhu rajatakse need<br />
tuulepargid.<br />
4. Viimane on taastuvad energiaallikad. Aastaks 2020 peaks taastuvate energiaallikate<br />
osakaal olema 20%. Millised on täpselt meie valikud? Millist tootmise liiki me<br />
soodustame ja millised on erinevad alternatiivid. Millised on kaasnevad<br />
keskkonnamõjud.<br />
See on lühidalt märkused ENMAK osas ja sealt edasi seosed <strong>KSH</strong> aruandega.<br />
Tuuli Rasso: Teen kokkuvõtte ENMAK SMH 8 osas.<br />
Kõigepealt selgitus, kuidas meie seda materjali lugesime. Kõigepealt valmis<br />
elektrimajanduse arengukava ja seejärel energiamajanduse arengukava. Meie vaatame<br />
neid kõrvalseisja pilguga nagu vaataks tavakodanik. ENMAK peaks olema dokument,<br />
mis annab sektorile üldise raami ja millised on selle all olevad tegevused. Kui SMH<br />
viitab, et ei ole uuringu andmeid, siis üks võimalus on vastav uuringu tegemine<br />
arengukavasse kavandada. See oleks üks leevendav meede SMH aruandes. Päris<br />
selgeks ei saanud, millised kavad plaanitakse teha. Kui me räägime erinevate<br />
osapooltega, siis selgus, et puudus on taastuvenergia teemaplaneeringust. See teema ei<br />
kajastu aruandes.<br />
Kahe aruande lugemisel torkas silma, et mingi osa on justkui kattuv, aga samas jõuti<br />
erinevale tulemusele SMH <strong>aruanne</strong>tes. Mismoodi lahendatakse olukord, et kahes<br />
aruandes erinevad tulemused. Kas seda just päris vastuoluks saab nimetada.<br />
Energiamajanduse SMH <strong>aruanne</strong> pakkus välja sellise stsenaariumi, mida<br />
elektrimajanduse arengukavas ei olnud käsitletud. Kui on sama valdkonda käsitletud<br />
kahes SMH aruandes, siis tekkis meil küsimus, mis edasi saab. Kui näiteks keegi<br />
soovib investeerida mingisse valdkonda ja loeb ühte neist kavadest ja teist ei loe, siis on<br />
8 Siin ja edaspidi on mõeldud <strong>KSH</strong>-d<br />
156
ta väga suures segaduses. Oletame, et selles osas tehakse mingid muudatused<br />
arengukavas ja siis vastavalt ka SMH-s.<br />
Nüüd meetmekava hindamise osas on meil küsimusi. Meil ei ole päris selge, milleni see<br />
viib. Arengukaval on seatud kolm eesmärki ja meetmed nende eesmärkide<br />
saavutamiseks. Meile tundub, et need meetmed ei ole teineteist välistavad. Ka<br />
eesmärgid tuleb meil kõik saavutada. Me ei saa minna seda teed, et üks eesmärk on<br />
parem kui teine ja täidame ainult selle parema eesmärgi. Selles mõttes tekitas meil<br />
küsimusi keskkonnamõju hindamise <strong>aruanne</strong>. Võib olla oleks paremini arusaadav, kui<br />
pakute aruandes välja leevendavad meetmed. Siis oleks arusaadavam, kuhu see tulemus<br />
viib. Praegu on meetmed pandud hindamisel järjekorda, kuid ega ühtegi meedet ju<br />
tegemata ei jäeta, mis said SMH aruandes nõrgema hinde. Meetmed ei ole ju omavahel<br />
võrreldavad.<br />
Nüüd mõjude iseloomust s.o. erinevate stsenaariumite hindamisel just mõjude<br />
iseloomust s.o. kestvus, sagedus, pöörduvus kumulatiivsus, sünergilisus. Selle<br />
hindamine ongi keeruline. Kui me seda materjali lugesime, siis me ei osanud neid<br />
seoseid seal näha ja kriteeriumitega seostada. See osa peaks olema selgemalt lahti<br />
kirjutatud. See on eelkõige SMH pool. Need oleksid meie kommentaarid.<br />
Ando Möldre: Kõigepealt, mis puudutab arengukava ennast ja vastates teie nelja<br />
punktis toodud märkustele arengukava osas. Vastates vaataks esimest ja neljandat<br />
punkti enam- vähem kattuvana s.o. kohalike kütuste teema ja taastuvenergia teema.<br />
Samuti tuleb osaliselt siia juurde ka kolmas punkt võrkude arendamisest.<br />
Tarmo Olgo: Täpsustuseks, et see kolmas punkt infrastruktuuride arendamine puudutab<br />
nii elektrienergia, soojusenergia kui gaasivarustuse temaatikat. Kas kaugküttevõrgud<br />
jäävad selliseks nagu nad on tänasel päeval. Kas väiksemates kohtades tuleks üle minna<br />
lokaalsetele katlamajadele, soojuspumpadele. See energeetika infrastruktuur on veidi<br />
laiem kui ainult elektrienergia.<br />
Ando Möldre: Meil on kavas teha 2 olulist algatust: taastuvenergia tegevuskava ja<br />
soojamajanduse arengukava. Taastuvenergia tegevuskava all me võtame käsitluse alla<br />
need kohalikud taastuvad kütused (biokütused, tuulenergia, vedelad transpordikütused<br />
jne.). Kava peaks valmima juuniks 2010.<br />
Viktor Grigorjev: Tähtaeg on aprill 2010.<br />
Ando Möldre: Selles kavas me kavatseme detailsemalt taastuvaid energiaallikaid<br />
käsitleda. Selle tegevuskava koostamise nõue tuleneb taastuvenergia direktiivist.<br />
Soojamajanduse arengukava on plaanis veelgi detailsem. Selle kava osas direktiivide<br />
nõudeid ei ole. Ilmselgelt on soojamajandus jäänud liigselt tahaplaanile. Kavas tuleb<br />
meil vaadelda nii kasutatavaid kütuseid kui ka turu reguleerimist. Samuti seda, kuidas<br />
kaugküttesüsteemid optimaalselt saaksid areneda. Kaaluda tuleks, kas oleks mõttekas<br />
anda kaugküttetrasside puhul näiteks ka kolmandale osapoolele juurdepääs. See võiks<br />
olla mõni tootja, kes kasutab näiteks puidujäätmeid. Näitena Tarmeko Tartust. Kui<br />
tema tahab samuti hakata soojusvõrku soojust müüma, siis oleks riigi poolt juba ette<br />
antud regulatsioon, mille alusel ta saab seda teha.<br />
Tarmo Olgo: Milline on soojamajanduse arengukava valmimise tähtaeg?<br />
Ando Möldre: Soojamajanduse arengukava valmimise tähtaeg on 2011. Esimene<br />
prioriteet on taastuvenergia tegevuskava ja siis soojamajanduse arengukava. Nad on<br />
teatud ulatuses omavahel seotud, mis puudutab energiaallikate kasutamist.<br />
Ando Möldre: Nüüd, mis puudutab põlevkiviõli tootmist, siis sellel me arengukavas<br />
väga põhjalikult ei peatu. Täna on seis selline, et on olemas <strong>Eesti</strong> Energia ja veel<br />
mõnede teiste turuosaliste soov hakata arendama põlevkiviõli tootmist. Ilmselgelt<br />
sõltub see majanduslikest otsustest, eelkõige nafta hinnast maailmaturgudel. See on<br />
puhtalt turupõhine tegevus ilma riigipoolse subsideerimiseta. Kui me hakkame<br />
arendama tuuleparke, siis tuleb vaadata, kuidas on tagatud reguleerimine ja<br />
reserveerimine. Kas kiirelt käivituvate gaasijaamade kõrval oleks võimalik kasutada<br />
157
näiteks põlevkiviõli, mis oleks üks võimalus. Tänaseks ettevõtjate poolt on arvamus, et<br />
põlevkiviõli kasutuselevõtt ei ole lihtne. Põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju on<br />
käsitletud Narva elektrijaama uue energiakompleksi keskkonnamõjude hindamise<br />
aruandes, mis avalikustati 2007. aastal.<br />
Tarmo Olgo: Meie loogika teema käsitlemisel on järgmine: vaatasime põlevkivi<br />
arengukavas 2008- 2015, et põlevkivi kaevandamine käesoleval hetkel kuni aastani<br />
2015 on lubatud 20 milj. t aastas. Samas <strong>Eesti</strong> Energia enda arengukavas on sätestatud,<br />
et aastal 2015 nad kasutavad ~7 milj. t põlevkivi. Kas see maht jätta nüüd turu<br />
reguleerida või mitte? Aastal 2013 avaneb elektriturg ja ka elektrituru puhul võiks siis<br />
öelda, et las turg reguleerib. Kui <strong>Eesti</strong> Energia ei suuda toota turuhinnaga elektrit, siis<br />
impordime elektrit üle lahe <strong>Eesti</strong>sse. Me ei saa jätta kõike turuhinna reguleerida. Riik<br />
on põlevkivi arengukavaga selgelt öelnud, et on võimalik põlevkivi kaevandada 20<br />
milj. t, sellest 7 milj t on vaja elektri tootmiseks, ülejäänud 13 milj t alternatiivne<br />
tootmine. Tänasel hetkel alternatiivina kavandatakse põlevkiviõli tootmist ja selle<br />
rafineerimist. See on selgelt küsimus, mis peaks energiamajanduse arengukavas olema<br />
sätestatud. Seda küsimust ei saa jätta ainult turu reguleerida. Nafta hinda aastal 2015<br />
hetkel keegi ei oska öelda. Ka eelmine aasta ei osanud keegi öelda, et tänaseks nafta<br />
hind on 40 dollarit barrelist. Võimalikud mõjud tuleb ära hinnata. Peaks olema selles<br />
osas selge poliitiline otsus, mis kajastub ka energiamajanduse arengukavas.<br />
Ando Möldre:.Võrreldes elektriga tuleks siin tähele panna ühte olulist nüanssi:<br />
Põhivõrk on andnud indikatsiooni sellest, et meil tekib võimsuste puudujääk.<br />
Elektritarbimise kasvades on nende lisavõimsuste olemasolu vajalik. Mis puudutab<br />
põlevkiviõli, siis riik on andnud põlevkivi arengukavas selle indikatsiooni, et on olemas<br />
ressursina põlevkiviõli. Kas meil siseriiklikult tekib tarvidus selle ressursi tarbimiseks<br />
või mitte. Kui ettevõtjad hakkavad tootma põlevkiviõli turu tingimustel ja ekspordiks,<br />
siis miks peaks riik seda tarbimist nende käest nö tellima.<br />
Tarmo Olgo: <strong>Eesti</strong> Energia kavadest võib välja lugeda järgmist: peale seda kui nad<br />
põlevkiviõli ära rafineerivad, siis ei teki selline produkt, mida võiks valada auto paaki<br />
ja sõita vaid see on midagi sellist, mis on 40% kallim kui toornafta. Nad müüvad selle<br />
igal juhul edasi lõpprafineerimistehasesse ning sisuliselt tuuakse kütus <strong>Eesti</strong>sse tagasi.<br />
<strong>Eesti</strong>s ei teki autokütuse tootmist vaid pigem mingisuguse naftaprodukti tootmine, mida<br />
me siis ekspordime.<br />
Ando Möldre:. Kas riik peaks siis seda tootmist kuidagi soodustama? Praegusel hetkel<br />
me ei näe seda vajadust.<br />
Tarmo Olgo: Ettevõtja teeb selle tootmise majanduslikult ära. s.o. kui temal on<br />
majanduslikult kasulik teha see investeering ja hakata produkti välja vedama.<br />
Tootmisega kaasnevad mõjud ja kulud jäävad suuresti riigi kanda. Ühelt poolt tuleb<br />
rohkem põlevkivi kaevandada, teiselt poolt tekivad kohalikel elanikel sotsiaalsed<br />
probleemid (elamud, veeprobleemid). Millised on mõjud keskkonnale selle tagajärjel,<br />
seda me täna veel ei tea?<br />
Tuuli Rasso: Põlevkiviõli puhul me ei pea silmas soodustamist vaid pigem<br />
reguleerimist. Praegu riigipoolne ainus reguleerimine on põlevkivi lubatavad<br />
kaevandamiskogused. Samas sealt ju ei selgu, milleks seda kaevandatakse. Need<br />
küsimused oleks mõistlik läbi mõelda.<br />
Ando Möldre:. Meie vaatepunktist on kõige olulisem see, kas me saame põlevkiviõli<br />
kasutada reguleerimisjaamades või mitte.<br />
Tarmo Olgo: Soome võttis hiljaaegu vastus oma energiamajanduse arengukava, kus on<br />
selge poliitiline otsus, kui palju elektrienergiat riik üldse ekspordib. Soome seisukoht<br />
on, et pigem toodame omatarbeks kui ekspordime elektrienergiat. See tagab, et<br />
tuumajaamu ei tekiks väga palju ja ressurssi kasutatakse mõistlikult.<br />
Meie energia- ega elektrimajanduse arengukavad seda ei käsitle. Täna me ekspordime<br />
suures osas tuulikute poolt toodetud elektrienergia ning <strong>Eesti</strong>le energiat ei müü. Ka<br />
158
Hiiumaa kavandatav tuulepark kavandab eksportida kogu toodetud elektrienergia<br />
Rootsi. Kas on mõistlik oma loodusressurssi kasutada selleks, et teistele toota?<br />
Ando Möldre:. Siseturul see ongi raske küsimus. Mis puudutab taastuvelektrit, siis<br />
näiteks Lätis on olemas regulatsioon, mis ütleb, et kui elekter on subsideeritud Läti<br />
tarbija poolt, siis seda elektrit ei tohi süsteemist välja müüa. <strong>Eesti</strong>l praegu seda<br />
regulatsiooni ei ole. See on arutluse teema, kas ka meil teha sarnane reguleering.<br />
Tarmo Olgo: Need on rasked poliitilised valikud, mis tuleks elektri- ja<br />
energiamajanduse arengukavade raames ära teha.<br />
Ando Möldre:. Jah, need on rasked valikud. Kardan, et käesoleva arengukava raames ei<br />
õnnestu neid vastuseid leida. Siin soojuse ja taastuvate poolt tulevad selgelt uued<br />
kavad. Hetkel ei ole võimalik põlevkiviõli tootmise osas rohkem lahendada kui on<br />
kirjas põlevkivi arengukavas eeltingimusena varu näol. Keskkonnamõju on hinnatud<br />
Narva uue kompleksi <strong>KSH</strong> aruandes. Praeguseks ei ole selge põlevkiviõli<br />
tootmistehnoloogia.<br />
Tarmo Olgo: Valmivad uued elektri-, energia- ja soojamajanduse arengukavad,<br />
taastuvenergiakava, põlevkivi arengukava on kinnitatud. Kus siis põlevkiviõli teemat<br />
veel käsitletakse?<br />
Ando Möldre:. Kui toimuvad uued arengud, eriti, mis puudutab CO2 kvoodimajanduse<br />
oksjonitele üleminekut, siis elektrimajanduse arengukava uuendatakse seaduse kohaselt<br />
iga 3 aasta järel vastavalt elektrituruseadusele (järgmine aastal 2012) ning ilmselt tuleb<br />
üle vaadata ka energiamajanduse arengukava.<br />
Tea Nõmmann: Osalt on 2012.a. hea aeg teha kriitilisi analüüse<br />
Kaja Peterson: Tahaksin sekkuda põlevkiviõli temaatikasse. Energiamajanduse<br />
arengukava teemat ei käsitle ja ka põlevkivi arengukava viimane versioon ei ole<br />
temaatikat sellisel kujul käsitlenud. Nähes ette, et see on oluline küsimus, kuidas<br />
kaevandamismahud peaksid jagunema elektri ja õlitootmise vahel, oleme <strong>KSH</strong><br />
aruandes hinnanud põlevkivistsenaariume. Nendes stsenaariumites on elektritootmine<br />
kindlalt tagatud ning mis elektritootmisest üle jääb, siis seda on võimalik kasutada<br />
põlevkiviõli tootmiseks. Tõime aruandes välja 8+1 erinevat varianti. Lõpptulemusena<br />
leidsime, et nii keskkonna, sotsiaalset kui majandusmõju arvesse võttes oleks kõige<br />
suuremad eelised E stsenaariumil teiste ees, seda juhul. kui me jätame<br />
kaevandamismahu alla 20 milj t. Kui arengukava koostaja tahaks seda infot kasutada ja<br />
öelda, et on vaja seda reguleerida või piirata, siis <strong>KSH</strong> aruandest saaks toetavaid<br />
alusandmeid otsuse tegemisel kasutada. E stsenaariumi korral oleks elektri - õli<br />
vahekord 60:40 ja see oleks 3 mõju osas optimaalseim variant.<br />
Tarmo Olgo: Kas te oma töö käigus saite ka <strong>Eesti</strong> Energialt mingeid andmeid aruande<br />
koostamisel s.o. milline see rafineerimistehas tuleb ja millist tehnoloogiat kavatsetakse<br />
kasutada? Need on alles projekti staadiumis. Kas need on ka hindamisel läbi mängitud<br />
ja vaadeldud mõju keskkonnale?<br />
Kaja Peterson: Meie nii detailsusastmeni projekti tasandile ei läinud. Me hindasime<br />
arengukava keskkonnamõjusid eesmärkide ja meetmete tasandil. Need stsenaariumid,<br />
millest enne jutt oli, me pakkusime omaalgatuslikult välja, mida siis arengukava<br />
koostaja võiks kasutada kava koostamisel.<br />
Tarmo Olgo: Meid teeb murelikuks see, et meil on üks suur <strong>Eesti</strong> Energia, kes täna on<br />
väga selgelt äriettevõte. Tema on oma investeeringute kava ära teinud ja mingi hetk<br />
ootab riigi otsuseid. Aastal 2012 me võime olla olukorras, kus <strong>Eesti</strong> Energia on oma<br />
investeeringud ära teinud ja tagasipöördumist enam ei ole. See on see valiku küsimus,<br />
kas me laseme nö isevooluteed minna või püüame täna võimalikult ette näha, mis<br />
hakkab toimuma ja mida <strong>Eesti</strong> Energia kavandab, milline on tegevuse mõju ja millised<br />
on riigi seisukohalt mõistlikud elektri- ja õlitootmise proportsioonid<br />
159
Kaja Peterson: Meie töö mõtteks oligi, et anda otsustamiseks piisavalt alust. Tõime<br />
välja ka enda eelistused lähtuvalt metoodikast ja kriteeriumidest. Otsuse peavad tegema<br />
poliitikud.<br />
Enn Kareda: Siin on üks väga põhimõtteline küsimus. Oleks tegelikult vaja uurida<br />
põlevkiviõli eksporti tootmise mõjusid ja riske. Seda on väga raske hinnata. Kui<br />
tuletada meelde foorumeid, seal esitati üks küsimus: vaidleme nüüd selgeks, kui palju<br />
me toodame elektrit ja kui palju õli ekspordiks. See on vääralt püstitatud tees, mida<br />
poliitiliselt on väga ohtlik ära otsustada enne, kui me ei tea, kuidas turg hakkab käituma<br />
ja kuidas hinnad hakkavad liikuma. Selles mõttes ma toetan seda riskitunnetust. Kui me<br />
teeme mahulised poliitilised otsused, kui palju läheb põlevkivi õli tootmiseks ja meid<br />
nagu ei huvita kelle tarbeks õli toodetakse (kas endale või ekspordiks), siis siin peaks<br />
olema ettevaatlik. Selliseid poliitilisi otsuseid teha on väga riskantne.<br />
Ando Möldre:. Selliseid poliitilisi otsuseid ei ole veel tehtud va põlevkivivaru<br />
indikatsioon. Kas oleks võimalik ENMAK <strong>KSH</strong> aruandesse sisse tuua Narva uue<br />
kompleksi aruande seisukohti põlevkiviõli osas või viidata eelnimetatud <strong>KSH</strong><br />
aruandele? Selles aruandes peaks info uue põlevkiviõli tehase osas sees olema.<br />
Kaja Peterson: Siis peaks ka arengukavas endas olema vastav info sees, mis puudutab<br />
riigiettevõtet <strong>Eesti</strong> Energia.<br />
Tarmo Olgo: <strong>Eesti</strong> Energia on siiski riigi äriühing, kelle omaniku esindaja on<br />
majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes nimetab ka nõukogu liikmed. Nõukogu<br />
võtab vastu <strong>Eesti</strong> Energia investeeringute kava. See on MKM juhitav protsess ja<br />
otsustuskoht. Praegu tundub, et need kaks protsessi käivad erinevat jalga- <strong>Eesti</strong><br />
Energias toimuvad ühed arengud ja teiselt poolt on elektrimajanduse arengukava, mis<br />
pigem püüab ennast kohanduda selle järgi, mida <strong>Eesti</strong> Energia kavandab.<br />
Ando Möldre:. Antud arengukava koostamisel tuleb meil antud kava koostamisel<br />
leppida faktiga, et <strong>Eesti</strong> Energia on suurim <strong>Eesti</strong> energiaettevõte<br />
Tarmo Olgo: Loogiline oleks, et energiamajanduse arengukava annab väga selged ja<br />
loogilised raamid, millest alamvaldkondade arengukavad hakkama juhinduma. Teiselt<br />
poolt meil ei ole täna niipalju teadmist ja ei oska asju ette näha, et energiamajanduse<br />
arengukava üldse teha. Kui kõik arengukavad on valmis, siis võtame need kokku ja<br />
teeme energiamajanduse arengukava. Praegu paljud valdkonnad on jäänud tähelepanu<br />
alt välja ja reguleerimata. Kui MKM ütleb, et me vaatame neid 2010- 2011, siis<br />
tegelikult peaksid põhimõtted olema energiamajanduse arengukavas sätestatud ja<br />
millest lähtutakse uute arengukavade koostamisel.<br />
Ando Möldre: Meil on ENMAK-s taastuvate tegevuskava ja soojamajanduse<br />
arengukava osas viited olemas. Paraku mul on selline tunne, et mingisuguseid väga<br />
olulisi põhimõtteid me ette anda ei saa.<br />
Tarmo Olgo: Kas MKM suudab anda suunad, millises mahus me hakkame põlevkiviõli<br />
tootma? Kas põlevkiviõli tootmise suund on aktsepteeritav suund või mitte? Kogu<br />
energeetika on väga pikaajalise investeerimisega valdkond ja suunda muuta on väga<br />
raske. Kas MKM suudab ette näha nendes olulistes valdkondades, millised on need<br />
suunad, kuhu konkreetne energiatootmise valdkond peaks minema ja andma<br />
võimalikult täpselt ette selle suuna, pidades silmas kõigi osapoolte huvisid – riigi huvid,<br />
kodanike huvid, keskkonna huvid jne. Kui ei suuda, siis see protsess lähebki isevoolu<br />
teed. Aastal 2012 ei ole meil enam midagi üle vaadata – areng on toimunud,<br />
investeeringud on tehtud ja sealt enam ümber ei muuda. See oleks väga kulukas<br />
muutmine.<br />
Ando Möldre: Ma ei usu, et riik saab praegu ette kirjutada seda, et põlevkivi<br />
arengukavas ette nähtud põlevkivi kogusest, mis on indikatiivsekt pandud põlevkiviõli<br />
toomiseks võib <strong>Eesti</strong> Energia kasutada nii palju ja VKG nii palju, täiendades vastavalt<br />
põlevkivi arengukava. See oleks praegu veidi ennatlik. Hetkel me ei näe põlevkiviõli<br />
tootmise vajadust, et riik peaks seda tegevust kuidagi spetsiifiliselt arendama hakkama<br />
160
välja arvatud mingi tehnoloogia arendamise toetamine energiatehnoloogia programmi<br />
raames See jääb majandusoperaatorite enda otsustada lähtuvalt nende<br />
majanduskalkulatsioonidest, mille juurde tuleb keskkonnamõjude pool. Me ei räägi siin<br />
sellest, et rafineeritud põlevkiviõli tuleks autokütusteks tagasi osta. Vedelkütuste turg<br />
on meil vaba ja lähtub majanduslikust tasuvusest. Kui nüüd leitakse, et tehnoloogiliselt<br />
on võimalik hakata põlevkiviõli või tema rafineeritud produkti kasutama näiteks<br />
tuuleparkide tasakaalustamiseks, siis tuleb tõenäoliselt sisse riigi huvi. Me peame seda<br />
kuidagi toetama, sest tegemist on kohaliku energiaallikaga. Hetkel ei ole selles osas<br />
selget pilti.<br />
Tarmo Olgo: Kui nüüd rääkida keskkonnatasude ümbervaatamisest. Selles osas on nii<br />
MKM kui ettevõtjate poolt tulnud selged signaalid mitte tõsta keskkonnatasusid vaid<br />
jätta praegusele tasemele. Või leida mingi mehhanism, mis leevendaks seda<br />
maksukoormust, et oleksime turul teistega võrdsed ja suudaksime oma toodangut müüa<br />
väljapoole. Ka põlevkivi kaevandamises sisaldub palju keskkonnatasusid alates<br />
kaevandamisest lõpetades poolkoksi tehnoloogiaga, ladestamisega jne. Kuidas riik seal<br />
sekkub? Praegu on oht see, et põlevkivi arengukava sätestab kaevandamismahuks 20<br />
miljonit tonni kokku, millest 13 miljonit t on alternatiivseks kasutamiseks. Ettevõtjad<br />
ühel hetkel teevad investeeringud ära, lähtudes keskkonnatasude hetketasemest. Niipea,<br />
kui keskkonnatasusid tõstetakse, on Ida- Virumaal sotsiaalne katastroof - paljud<br />
inimesed jäävad tööta, palju investeeringuid tuleb maha kanda. Tagajärjeks on, et <strong>Eesti</strong><br />
Energial on kahjum ja riik peab appi tulema. Need protsessid on omavahel nii seotud, et<br />
seega ei saa olla, et vabaturg toimib. Väga selgelt on ainult üks tooraine, mis on riigi<br />
lubada – keelata ja selle kasutuse pool ka. Ka see on riigi otsustada, kui palju küsida<br />
keskkonnatasusid. Seega riigist sõltub väga palju, kuidas hakkab valdkond arenema.<br />
Kui ta annab eelisarengu suuna ära, siis on tal pärast väga raske seda muuta.<br />
Ando Möldre: Keskkonnatasude pool on tõesti väga oluline faktor. Kas KKM<br />
kommenteeriks keskkonnatasude poolt<br />
Viktor Grigorjev: Eelmine nädal arutasime elektrimajanduse arengukava <strong>KSH</strong><br />
<strong>aruanne</strong>t. Kerkisid üles samad küsimused. Probleem selles, et 31.12. 2015 kukub<br />
tähtaeg, mis on <strong>Eesti</strong> energiamajandusel väga oluline. Nimelt lõpeb üleminekuperiood<br />
või pikendus, mille <strong>Eesti</strong> riik liitumisläbirääkimistel saavutas. Selle kuupäevani nihutati<br />
suurte põletusseadmete direktiivide nõuete rakendamine põlevkivijaamadele. Jutt oli<br />
sellest, mida <strong>Eesti</strong> Energia peaks ette võtma, et oleks tagatud <strong>Eesti</strong> varustamine<br />
elektriga ja samal oleks täidetud kõik EL nõuded. <strong>Eesti</strong> Energia on tõesti algatanud<br />
keskkonnamõju hindamise Narva jaamade osas, kus on kirjas 2 uue 300 MW<br />
põlevkiviploki ehitamine keevkihttehnoloogial ja 2 utteseadet põlevkiviõli tootmiseks.<br />
Einari Kisel info kohaselt ei ole <strong>Eesti</strong> Energia veel mingeid finantseerimisotsuseid<br />
vastu võtnud. Pigem <strong>Eesti</strong> Energia tahab finantseerida mitte 2 ploki ehitamist, mis<br />
<strong>Eesti</strong>le eluliselt tähtis, vaid ainult ühe 300 MW ploki ehitamist. See paneb <strong>Eesti</strong> 1.<br />
jaanuarist 2016 üsna raskesse seisu.<br />
Nüüd rääkides põlevkiviõli tootmisest, siis 2015 on meil kaevandamismaht 15 miljonit<br />
tooni põlevkivi. Kui riik peab <strong>Eesti</strong> elanikke elektriga varustama, siis sellest 15<br />
miljonist põlevkiviõli tootmiseks jääb üsna vähe. Ilmselt <strong>Eesti</strong> Energia praegu<br />
sondeerib pinda ja konkreetsete investeeringuteni on veel väga pikk maa.<br />
Teine küsimus mida arutati Narva jaamade puhul, tuli kõne alla teiste kütuste<br />
kasutamine peale põlevkivi Narva kateldes. <strong>Eesti</strong> Energia kaalutleb ka võimalust<br />
kasutada nii turvast kui ka puiduhaket. See peaks nüüd mingil määral välja tulema ka<br />
elektrimajanduse arengukavas ja <strong>KSH</strong> aruandes. Kondensatsioonijaamades hakkepuidu<br />
kasutamine ei ole otstarbekas. Selle peaks tingimata ära mainima arengukavas ja <strong>KSH</strong>.<br />
Nüüd keskkonnatasudest. Sel teemal käib töö ministeeriumis ja vastav seadusandlus on<br />
ette valmistamisel. Muidugi keskkonnatasude suurus on mõjutatud ka majandusseisust.<br />
161
Sellist tõusu, nagu oli kavas mõned aastad tagasi, kus keskkonnatasud tõusid 20%<br />
aastas, seda lähitulevikus ilmselt ei saa olema. Läbirääkimised selles osas käivad.<br />
Ando Möldre: Katsuks vaadata seda Narva energiakompleksi <strong>KSH</strong>, kas sealt mõnda<br />
elementi võtta <strong>KSH</strong> aruandesse. Vaatame üle ka konkreetselt puiduhakke kasutamise<br />
hinnangu.<br />
Viktor Grigorjev: Energiakompleksi <strong>KSH</strong> aruandes on välja toodud seisukoht, et<br />
kondensatsioonijaamades hakkepuidu kasutamine ei ole otstarbekas, küll aga võiks<br />
kasutada koostootmisjaamades. Puiduressurss on meil üsna piiratud. Täna ehitatakse<br />
massiliselt katlaid ümber taastuvkütuse peale väiksemates asulates ja loobutakse kas<br />
põlevkiviõli või gaasi kasutamisest, siis ilmselt on otstarbekam kasutada hakkepuitu<br />
väiksemates katlamajades kui suurtes jaamades.<br />
Ando Möldre: Vaatame siis seda Narva energiakompleksi <strong>KSH</strong>, kas sealt saab mingit<br />
viidet panna elektrimajanduse arengukavasse. Võib olla siis energiamajanduse <strong>KSH</strong><br />
aruandesse panna ka viide Narva <strong>KSH</strong> aruandele<br />
Kaja Peterson: Siis peaks ka arengukavas endas olema vastav info sees, muidu ei ole<br />
meil alust seda <strong>KSH</strong> aruandesse lisada.<br />
Ando Möldre: MKM arutab veel, kuidas Narva <strong>KSH</strong> aruande infot arengukavadesse<br />
sisse panna. Riigikontrollil oli siin märkus ka EL kliimapaketi kohta. Ka<br />
Keskkonnaministeerium tegi selles osas märkuse. Lisame kliimapaketi tulemuste<br />
kokkuvõtte mõlemasse arengukavasse.<br />
Viktor Grigorjev: Meie märkus oli ka, et neid dokumente tehakse juba piisavalt kaua.<br />
Mida rohkem me aega selleks kulutame, siis kipuvad mõned osad aeguma. Selle<br />
pilguga on vaja üle vaadata, mis vahepeal muutunud on. Kõige tähtsam oligi see<br />
kliima- ja energiapaketi vastuvõtmine 12. detsembril. Samuti tuleb läbi viia analüüs,<br />
milline mõju sellel paketil on <strong>Eesti</strong> energiasektorile ja majandusele.<br />
Tuuli Rasso: Siin muidugi see määramatus suureneb siis, kui me ei tea, kui palju läheb<br />
ekspordiks, kui palju me toodame kas taastuvenergiaallikast ja põlevkivist.<br />
Tea Nõmmann: Mida selle analüüsi all mõeldakse? Kui põhjalikult?<br />
Ando Möldre: Esialgu piirduks tulemuste kaardistamisega. Meil ei ole võimalik praegu<br />
öelda, kas me hakkame kasutama tasuta CO 2 kvooti, osalist tasuta kvooti elektri<br />
tootmises või mitte. Meil ei ole eelnõude baasilt öelda, mis hakkab juhtuma Venemaa<br />
importelektriga. Kas EK esitab aastaks 2010/ 2011 mingeid reguleerimisettepanekuid<br />
või mitte. Meie võit oli see, et saime selle elektri impordi ja süsinikulekke mõju<br />
energiajulgeolekule ära mainida. Milline saab olema komisjoni analüüs, seda ei oska<br />
hetkel ennustada.<br />
Tuuli Rasso: Mõjude kaardistamine võiks ju siiski võimalik olla.<br />
Kaja Peterson: Mulle tundub, et selle on KKM juba teinud. Vähemalt oli sellest<br />
arengukavade juhtkomisjonis juttu. KKM asekantselt Allan Gromov ütles, et KKM tegi<br />
selle juba eelmisel sügisel, kui tõsiselt tegeleti kliimapaketi mõjude analüüsiga.<br />
Ando Möldre: Kas KKM oskab seda kommenteerida, kas need analüüsid on valminud?<br />
MKM piirduks kliimapaketi tulemustest ülevaate lisamisega arengukavadesse ja<br />
lühilese kommenteerimisega kohtades, kus see on võimalik.<br />
Tarmo Olgo: Üks märkus veel, mis puudub elektri- ja energiamajanduse kui ka<br />
põlevkivi arengukava. See on põlevkivituha temaatika. Neis on antud üks ja teine<br />
sisend, kuid teema vajab põhjalikku käsitlemist. Kokkulepped EL on olemas. Kui me<br />
toodame elektrit põlevkivist ka 2015 ja 2020, siis tuleb lahendada põlevkivituha<br />
temaatika.<br />
Ando Möldre: Meie läbiv mõte on olnud see, et põlevkivituha temaatika ei ole<br />
energiamajanduse arengukavade teema. On saavutatud lahenduste kokkulepe, seega ei<br />
ole enam nii terav probleem.<br />
162
Tarmo Olgo: See on pigem stsenaariumite võrdlemise probleem s.o. kui suur osa<br />
põlevkivist elektri tootmisest ja kui palju alternatiivtootmiseks. Stsenaariumite juures ei<br />
ole seda põlevkivituha temaatikat hinnatud.<br />
EK on antud teemal räägitud ja esialgne kokkulepe saavutatud, kuid lõplikku otsust<br />
selles osas ei ole.<br />
Kaja Peterson: Põlevkivituha temaatikast rääkides. Me oleme seda oma aruande<br />
koostamisel hinnanud kvalitatiivse meetodiga. KKM laekunud märkused selles osas<br />
olid, et kasutatud mõisted ei ole korrektsed ja vastavad. Selles osas vajab <strong>aruanne</strong><br />
täiendamist.<br />
Küsimus Riigikontrollile ja ka teistele. Kas <strong>KSH</strong> aruandest jääb mulje, et siin ei ole<br />
piisavalt materjali, mille alusel saaks otsused- valikuid teha?<br />
Tuuli Rasso: See ei ole selgelt arusaadav. Mõni asi vajab rohkem lahtikirjutamist. Iga<br />
asja puhul ei ole arusaadav, kuidas lõpptulemuseni jõutud on.<br />
Kaja Peterson: Kas ei saa aru sellest, et metoodika ei ole lahti kirjutatud. Või ei ole<br />
arusaadav, kus tulevad need hinnangud? Või kust tulevad need numbrid? Millist infot<br />
tuleks juurde lisada?<br />
Tuuli Rasso: Eri kohtades on see erinev. Kui vaadata kriteeriumit 9, siis hästi palju<br />
peab juurde mõtlema, et aru saada, et see puudutab ka põlevkivituhka.<br />
Kaja Peterson: See selgitus oli meil teises tabelis, mida mõeldakse ühe või teise<br />
kriteeriumi all.<br />
Viktor Grigorjev: Võib- olla on küsimus selles, et kas lugeja on humanitaarharidusega<br />
või tehnilise haridusega. Humanitaarharidusega inimesel on raske <strong>aruanne</strong>t lugeda ja<br />
aru saada. Tabeli lugemine ei ka mitte igale inimesele sobiv. KKM üks märkus oleks<br />
ka, et tuleks see tabel jutuna lahti seletada.<br />
Kaire Kuldpere: On palju sarnase nimetusega asju, mida on arvutatud. Ei ole<br />
arusaadav, mida selle all on mõeldud ehk mida üks või teine number tegelikult näitab,<br />
millist mõju üks või teine number endas väljendab. Ka seletustes on tegelikult toodud<br />
mingid võrdlevad asjad, aga raske on aru saada, milline on see keskkonnamõju, mis<br />
nende stsenaariumitega kaasneb nende numbrite järgi. Tahame öelda, et tavalugeja ei<br />
mõista, mis nende numbrite taga on, hoolimata sellest, kas tal on humanitaar- või<br />
tehniline haridus. Ka kriteeriumite osas tahaks rohkem selgitust, mismoodi<br />
Ando Möldre:<br />
1. MKM omalt poolt täiendab mõlemat arengukava kliimapaketi kokkuvõttega.<br />
2. Vaatame üle Narva Elektrijaamade uue energiakompleksi keskkonnamõjude<br />
hindamise aruande ja kas me saame panna viidet kavadesse. Tõenäoliselt see viide tuleb<br />
elektrimajanduse arengukavasse.<br />
Kaire Kuldpere: Põlevkiviõli keskkonnamõjud on selgelt energiamajandusega seotud<br />
teema.<br />
Tuuli Rasso: Kas eri stsenaariumite osas on ka mingi lahendus olemas või kavatsete<br />
selle üle veel mõelda? Energia- ja elektrimajanduse arengukavade <strong>KSH</strong> aruanded<br />
jõuavad erivale tulemusele stsenaariumite hindamisel. Kuidas see vastuolu<br />
lahendatakse? Arengukavas peaks olema selgelt sätestatud, milline stsenaarium siis<br />
lõpuks valitakse.<br />
Kadri Allsaar: Elektrimajanduse arengukavas on selgelt välja toodud, milline<br />
stsenaarium valitakse. Energiamajanduse arengukavas ju ei ole stsenaariume.<br />
Energiamajanduse arengukava <strong>KSH</strong> aruandes selgitatakse, miks kahe <strong>KSH</strong> aruande<br />
tulemused on erinevad.<br />
Anton Laur: See oli töö käigus omavaheline kokkulepe, et energiamajanduse<br />
arengukava keskkonnamõju hindajad teevad täiendava analüüsi, kuna <strong>SEI</strong>- <strong>Tallinn</strong>al on<br />
olemas vastav kompetents ja võimalused. Selle hindamise puhul ei olnud tegemist<br />
oponeerimisega või kriitikaga, vaid see oli töökorras kokkulepe. See on kahetsusväärne,<br />
et selline mulje on jäänud. Hindamise tulemused ei ole vastuolulised, vaid teineteist<br />
163
täiendavad. Vaatame seda koondtabelit lehel 92. Stsenaarium 7 on pisut hüpoteetiline ja<br />
selle võib nagu arvestusest välja jätta. See on siis stsenaarium, mille puhul on põlevkivi<br />
kaevandamise mahtu vähendatud 10 miljonile tonnile. Stsenaarium B on meie tabelis<br />
järgmisel kohal s.o. liidergrupis. Kui nii suure määramatuse tingimustes erinevate<br />
meetoditega saadud tulemused langeksid kokku, siis võiks öelda, et asi on kahtlane. See<br />
tulemus on täiesti normaalne.<br />
Tuuli Rasso: Võib- olla peaks seda sõnumit siin selgemini välja tooma. See oleks<br />
sellisele lugejale, kes väga ei süvene aruandesse ja vaatab, et tulemused on erinevad.<br />
Kaja Peterson: Põhjendus ühe või teise stsenaariumi valikuks peaks olema selgelt<br />
sõnastatud arengukavas. Praegu me oleme andnud oma parimad teadmised ja<br />
ettepanekud koos põhjendustega, mis võiks <strong>Eesti</strong>le parim olla. Energiamajanduse<br />
arengukavas see valik selgelt välja ei tule. Meie stsenaariumi on laiemad kui elektri<br />
tootmine: siin on ka õli küsimus, kaevandamismahu küsimus, väliskulude küsimused.<br />
Selles suhtes annaks nagu rohkem mõtlemisainet.<br />
Elektrimajanduse <strong>KSH</strong> aruandes on selgelt välja toodud, et tuumaenergiat ei ole<br />
võimalik rakendada arengukava ajaperspektiivis. Energiamajanduse arengukavas<br />
tuuakse jällegi tuumaenergia kasutamine sisse. Miks seda ei ole analüüsitud ja<br />
hinnatud. Meie seisukoht antud küsimuses on järgmine: see ei ole selle arengukava<br />
raamides, kuna tegemist on äärmiselt komplekse temaatikaga. Nii sotsiaalsed,<br />
majanduslikud kui keskkonnamõjud tuumaenergia puhul vajavad täiesti eraldi<br />
käsitlemist. Nende teadmiste ja tänase päeva otsuste baasil, mis meil täna on, ei ole küll<br />
võimalik teha ettepanekut, et saaks ENMAK <strong>KSH</strong> aruande põhjal teha otsus <strong>Eesti</strong>sse<br />
oma tuumajaam rajada.<br />
Tuuli Rasso: Kas siis ei peaks sel juhul viitama, et oleks vaja teha uuringuid.<br />
Tuumajaama idee on siiski vahetult peale selle arengukava tähtaja lõppemist.<br />
Ettevalmistused tuumajaama rajamiseks peaksid juba eelnevalt toimuma juhul, kui huvi<br />
on. Kui plaanitakse tuumajaama rajada, siis milliseid uuringuid oleks vaja teha.<br />
Viktor Grigorjev: Oleks pidanud alustama juba mõne aja eest, mitte täna.<br />
Ando Möldre: Tuumaenergia temaatika puhul tuleb kõigepealt selgeks teha<br />
seadusandluse pool. <strong>Eesti</strong>s on olemas tuumaohutuse ja kiirgus-alane seadusandlus kui<br />
ka konventsioonid, mis puudutavad pigem selle kasutamise lõppfaasi. Ei ole midagi,<br />
mis reguleeriks alustamist ehk algfaasi. Kahtlemata tuleb alustada mingil ajahetkel<br />
mingite uuringutega. Antud ajahetkel puudub selgus, milliseid uuringuid oleks vaja<br />
teha.<br />
Elektrimajanduse arengukava uuendatakse kolmeaastase tsükliga ning siis on võimalik<br />
analüüsida, millised uuringud on tehtud ja milliseid on veel vaja teha.<br />
Kaja Peterson: Nüüd küsimus tähtaegade kohta. <strong>SEI</strong>- <strong>Tallinn</strong> suhtleb edasi KKM-ga<br />
märkuste baasil aruande täiendamise osas. Riigikontroll soovib ka jätkata täpsustamist?<br />
Tuuli Rasso: Riigikontroll jääks üldisemale tasemele. Me ei tee nii konkreetseid<br />
ettepanekuid kui KKM. Me soovime olla kursis edasise protsessiga.<br />
Sigrid Vesiallik: Elektrimajanduse arengukava puhul jäi kokkulepe, et keskkonnamõju<br />
hindaja suhtleb KKM-ga nädala jooksul märkuste osas ja teeb vastavad muudatused<br />
peatükkides. Energiamajanduse arengukava <strong>KSH</strong> aruande osas võiks lähtuda samast<br />
ajakavast.<br />
Mari Koppel: Meie huvi on see lahendada kohe, kuna arengukavad tuleb viia Vabariigi<br />
Valitsusse kinnitamiseks.<br />
Kadri Allsaar: Me oleme saanud täna need märkused ja suhtleme edasi otse<br />
keskkonnamõju hindajaga täienduste osas. Ka KKM huvi on antud küsimus lahendada<br />
võimalikult kiiresti.<br />
Otsused.<br />
164
1. 13. nädala jooksul keskkonnamõju hindaja <strong>SEI</strong>- <strong>Tallinn</strong> suhtleb KKM-ga laekunud<br />
märkuste teemal ja teeb muudatused aruandesse.<br />
2. MKM täiendab ENMAK ja ELMAK eelnõusid kliimapaketi kokkuvõttega.<br />
21.8.2. Riigikontrolli ja keskkonnaministeeriumiga peetud konsulatsioonide tulemused<br />
Alljärgnevalt annab ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm oma kommentaarid<br />
keskkonnaministeeriumi ja riigikontrolli tõstatud küsimustele, milles märgitakse ära<br />
<strong>KSH</strong> aruandes tehtud muudatuste sisu ja ulatus, vastavalt Tabel 46 ja Tabel 47.<br />
Tabel 46. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma vastused riigikontrolli ja keskkonnaministeeriumi<br />
küsimustele ja <strong>KSH</strong> aruandesse (seisuga 21.november 2008) tehtud muudatuste sisu ja ulatus<br />
Tabel asub järgmisel lehel.<br />
165
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
KKM kirjalikud küsimused 09.01.2009:<br />
1 <strong>KSH</strong> aruandes on viidatud uuendamisel olevale<br />
Looduskaitse arengukava aastani 2035 eelnõule. Kuna<br />
tegemist on alles koostatava dokumendiga, mida ei ole<br />
Vabariigi Valitsus kinnitanud, on asjakohasem aruandes<br />
viidata <strong>Eesti</strong> Keskkonnategevuskavale aastateks 2007-<br />
2013.<br />
vastavad<br />
2 Palume üle vaadata peatüki 6.3 („Hindamise aluseks<br />
võetud keskkonnaeesmärgid“) punkt 6.5 ning peatüki<br />
7.1.4. („Looduskaitse ja Natura-võrgustik“) teise lõigu<br />
viimane lause, mille sõnastus on ebaselge.<br />
Ilmselt on viitamise all mõeldud ptk-i 6.3.(lk. 20), kus<br />
alampeatükis 3 on lause “uuendamisel oleva looduskaitse<br />
arengukava aastani 2035 eelnõus on püstitatud eesmärk G-5<br />
“Tööstuse ja energeetika lõimumine looduskaitseliste<br />
eesmärkidega” järgmised eesmärgid…”. <strong>KSH</strong> töörühm on teadlik,<br />
et LK arengukava on uuendamisel, kuid arvestades aastatel 2004-<br />
2006 ligi saja eksprdi tööd ja saavutatud kokkuleppeid, pidasime<br />
vajalikuks sellele viidata. Samuti ripub vastav eelnõu üleval ka<br />
KKM kodulehel<br />
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=181566/<br />
Looduskaitse_arengukava100506.pdf<br />
Arvestades <strong>KSH</strong> aruande peatüki 6.3. mõtet – tuua välja energiaja<br />
keskkonnateemaga seotud eesmärgid (mitte tegevusi), tuleks<br />
töörühma arvates nimetatud peatükis piirduda väljavõttega<br />
keskkonnastrateegiast, sest keskkonnategevuskavas esitatakse<br />
eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused, mille<br />
keskkonnamõju tuleb hinnata kava koostamise käigus.<br />
Ilmselt on silmas peetud lauset “6.5. EL <strong>Säästva</strong> Arengu ……<br />
Hinnangu andmiseks analüüsiti ENMAKis püstitatud eesmärkide<br />
kooskõla nii <strong>Eesti</strong> kui Euroopa Liidu vastavate keskkonna- ja<br />
energiaalaste kohustustega.”<br />
<strong>KSH</strong> töörühm tunnistab, et lause on jäänud pooleli.<br />
Kustutatud pkt 3 ehk viide<br />
looduskaitse arengukava eelnõule ja<br />
energiamajandust<br />
puudutavad keskkonnaeesmärgid.<br />
Leiame, et keskkonnategevuskava<br />
tegevusi ei ole asjakohane lisada,<br />
kuna <strong>KSH</strong> aruande peatükk käsitleb<br />
keskkonnaeesmärke.<br />
Korrigeeritud lause on järgmine:<br />
“Euroopa Liidu <strong>Säästva</strong> Arengu<br />
Strateegia, mida uuendati 2006.a<br />
juunis, toob esimese peamise<br />
eesmärgina esile keskkonnakaitse.<br />
Selles märgitakse, et eesmärgiks on<br />
“Kaitsta elu jätkumise võimalikkust<br />
Maal kogu selle mitmekesisuses,<br />
austada Maa loodusvarade piiratust<br />
ning tagada kõrgetasemeline<br />
keskkonnakaitse<br />
ja<br />
keskkonnakvaliteedi parandamine.<br />
Hoida ära ja vähendada keskkonna<br />
saastamist ning edendada säästvat<br />
tarbimist ja tootmist, et kaotada seos<br />
majanduskasvu ja keskkonnaseisundi<br />
halvenemise vahel.”
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
Ilmselt on mõeldud lauset: “Kolmas mõjutegur on välisõhu kaudu<br />
levivad heitmed, mis muudavad pinnase elustiku jaoks enam<br />
aluseline või happeline ja seeläbi kannatab liikide ja elupaikade<br />
Lause on korrigeeritud järgmiselt:<br />
“Kolmandaks mõjuteguriks on<br />
välisõhu kaudu levivad heitmed, mis<br />
soodne seisund.”<br />
muudavad elustiku jaoks pinnase kas<br />
<strong>KSH</strong> töörühm tunnistab, et lauses on ühildumise viga.<br />
enam aluseliskes või happeliseks,<br />
misläbi kannatab liikide ja elupaikade<br />
3 <strong>KSH</strong>-s on hinnatud ja võrreldud omavahel kõikide<br />
vaadeldavate stsenaariumite väliskulud. Samas jääb aga<br />
arusaamatuks, mida töös käsitletud väliskulud sisaldavad.<br />
Tekstist jääb mulje, et käsitletud on ainult<br />
kasvuhoonegaaside mõju (CO 2 ). Reas tabelites ja<br />
diagrammidel lisandub sellele SO 2 .<br />
4 Peatükk 7.3 („Majanduslik mõju”)tuleks uuesti läbi<br />
kirjutada, muuta keeleliselt ja terminoloogiliselt<br />
korrektseks. Praegu ei sobi selle esitus töö asjalikku ja<br />
korralikku konteksti. Joonised 6-8 tuleks välja jätta, sest<br />
nad pole seotud selle tööga. Nimetatud peatükis jääb<br />
arusaamatuks, milles arengukava elluviimisega kaasnev<br />
majanduslik mõju seisneb või millist majanduslikku mõju<br />
üldse vaadatakse.<br />
5 On arusaadav, et <strong>KSH</strong> ei pea analüüsima elektri hinna<br />
suurust erinevate stsenaariumite rakendamise korral,<br />
samas peaks elektri hind siiski stsenaariumite valikut<br />
mõjutama. Aruandest ei selgu, millist mõju avaldab<br />
elektri hind alternatiivsete stsenaariumite rakendumisel.<br />
Antud kommentaarist järeldame, et KKM on läbisegi vaadanud<br />
nii EcoSenseWebi kui LEAP mudeli alusel tehtud arvutusi.<br />
Väliskulusid on arvutatud vaid EcoSenseWebi mudeli abil.<br />
Vastavalt ESW arvutustele koosnevad elektritootmise väliskulud<br />
peamiselt õhusaaste kahjudest inimeste tervisele, põllukultuuride<br />
saagikusele ja loodusele ning kasvhoonegaaside vähendamise<br />
kuludest. Väliskulud on arvutatud saasteallika läheduses (kuni 50<br />
km) ja regionaalselt (kuni 1000 m). Aruandes on toodud ka link<br />
ESW kodulehele, kust saab täpsemat infot ESW ja ExternE<br />
metoodika kohta. Vastava metoodika täpne kirjeldus oleks meie<br />
arvates koormanud liigselt <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong>t. Samas oleme LEAP<br />
mudeli abil prognoosinud vaid emissioone. LEAP mudeli abil<br />
prognoositi CO 2 ja SO 2 emissioonide käitumist kõigi pakutud<br />
stsenaariumide korral.<br />
Peatüki 7.3. eesmärk on anda ülevaade/kirjeldus<br />
keskkonnatasudest seoses energiamajandusega. Peatüki mõte ei<br />
ole analüüsida ENMAKi majanduslikku mõju.<br />
Soovitus “ muuta peatükk keeleliselt ja terminoloogiliselt<br />
korrektseks” on liiga üldine, et seda saaks rakendada.<br />
Joonised 6-8 on illustratiivsed, samavõrd illustratiivsed, kui on<br />
ENMAKis joonised ptk-s 1.4.1. või ptk-s 1.6..<br />
Saame aru, et KKM seisukoht koosneb kahest osast: 1) elektrihind<br />
erinevate stsenaariumite korral ja 2) elektrihinna mõju, ilmselt on<br />
KKM mõelnud mõju tarbijatele.<br />
Stsenaariumite võrdlemiseks on arvutatud täiskulude prognoosid<br />
2020 a. kohta (täiskulud=tootmiskulud+väliskulud) ja koondatud<br />
siis tabelisse 23. Võrdluseks on selles tabelis ka ELMAK’is<br />
soodne seisund”<br />
Peatükki 10 on täiendatud, lisatud on<br />
ExternE metoodikat tutvustav pikem<br />
tekst ja viide allikale [29]<br />
Peatükk on tervikuna uuesti<br />
läbivaadatud ja sõnastust<br />
korrigeeritud<br />
Loodame, et selgitus oli ammendav.<br />
Hinnangud on antud aruande peatükis<br />
10.<br />
168
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
arvutatud elektrienergia täiskulud, mis väliskuludest võtavad<br />
arvesse vaid kasvuhoonegaaside mõju. Elektri tarbijahinna 2020.a.<br />
prognoosi pole arvutanud ELMAK, ELMAK <strong>KSH</strong> ega ka<br />
ENMAK <strong>KSH</strong>, sest tarbijahind sõltub maksupoliitilisest otsusest –<br />
kui suur osa väliskuludest võetaks arvesse elektri tarbijahinnas.<br />
Elektrihinna mõju tarbijatele (nii elanikele kui ettevõtetele mõjuna<br />
konkurentsivõimele) on hinnatud kvalitatiivse analüüsi abil<br />
vastavaid kriteeriume kasutades.<br />
6 Kuna keskkonnatasude osatähtsus nii elektri kui põlevkivi<br />
tootmishinnas oli juba 2007. aastal tublisti üle 10%, siis<br />
on loogiline, et keskkonnatasud mõjutavad ka<br />
stsenaariumi valikut. Antud töö kontekstis võiks see<br />
majandusmõju olla seotud kas erinevate<br />
arengustsenaariumite keskkonnaprobleemidega<br />
(keskkonnale tekitatava kahju majanduslik hinnang) või<br />
keskkonnale tekitatava kahju ärahoidmiseks vajalike<br />
keskkonnakaitsekulutustega.<br />
7 Kasvuhoonegaaside kvootide käsitlus vajab uuendamist<br />
Euroopa Komisjoni kliimapaketti puudutavate viimaste<br />
otsuste valguses.<br />
8 Palume korrigeerida peatükis 7.3.5 („Kasvuhoonegaaside<br />
lubatud heitkogustega kauplemine“) esitatud andmeid,<br />
mille kohaselt „Keskkonnaministeerium kavandab veel<br />
2008.a sügisel analüüsida kavandavate keskkonnatasude<br />
koosmõju makromajandusele Euroopas väljatöötatud<br />
mudeli E3ME abil. “ Nimetatud mudelanalüüsi tegemine<br />
lükkus edasi.<br />
Ressursitasusid ja heitmetasusid on arvestatud tootmis- ja<br />
väliskulude (kokku täiskulude) arvutamisel EcoSEnseWebi mudeli<br />
abil. Täiskulude alusel olemegi järjestanud nii ELMAKis pakutud<br />
elektritootmise stsenaariumid kui ENMAK <strong>KSH</strong> aruandes<br />
pakkunud omalt poolt lisaks veel ühe – ‘E-stsenaariumi’, mis <strong>KSH</strong><br />
töörühma arvates oleks asjakohaseks kompromissvariandiks<br />
ELMAK <strong>KSH</strong> töörühma poolt kvalitatiivsel meetodil paremaks<br />
hinnatud B-stsenaariumi ja ELMAK koostaja MKM töörühma<br />
eelistatud C-stsenaariumi vahel. Vajalike keskkonnakaitsekulutuste<br />
iseloomu, ulatust ja maksumust ei ole antud <strong>KSH</strong> raames<br />
võimalik kuidagi hinnata. Nimetatud kulusid tuleks eraldi, st<br />
väljaspool antud <strong>KSH</strong>-d, analüüsida.<br />
Palume anda konkreetsed ettepanekud, milliseid muudatusi tuleks<br />
<strong>KSH</strong> aruandes käsitleda, siis on võimalik aru saada, kas ja mil<br />
määral tuleb kliimapaketti käsitleda ka kavas endas.<br />
Võtame teadmiseks ja lisame nimetatud täpsustuse analüüsi<br />
edasilükkamise kohta<br />
Korrigeeriv tegevus ei ole võimalik<br />
antud <strong>KSH</strong> raames, küll aga<br />
väljaspool seda eraldi tööna<br />
12.01.2009 toimunud koosolekul<br />
lepiti kokku, et MKM lisab täiendava<br />
info kliimapaketi kohta<br />
arengukavasse;<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong>t on ka<br />
täiendatud ja teemat laiendatud (ptk<br />
8.3).<br />
Lisatud täpsustus, et mudelanalüüsi<br />
tegemine on edasi lükatud.<br />
169
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
9 Tuumaenergeetika võimalik kasutamine vajab aruandes<br />
põhjalikumat käsitlemist.<br />
<strong>KSH</strong> töörühm on lähtunud tuumaenergeetika temaatika<br />
käsitlemisel ELMAKis ja ENMAKis käsitletust. Mõlemad kavad<br />
piirduvad antud teema puhul vaid hüpoteetilise olukorraga, kus<br />
teatud osa vajalikust energiavõimsusest saadakse tuumaenergiast<br />
(elektristsenaariumid A,C ja C2). Seda aga alles peale ENMAK’i<br />
ja ELMAK’I ajapiire – so peale aastat 2020. Veel on<br />
tuumaneregeetikat käsitletud ENMAKis, kus nähakse ette eeskätt<br />
ettevalmistavaid tegevusi - tuumaenergeetikat puudutava<br />
seadusandluse väljatöötamist ja vastava kaadri ettevalmistamist.<br />
<strong>KSH</strong> töörühm on algusest peale ja korduvalt väitnud, et<br />
tuumaenergeetika ei ole antud kavade (ELMAK aastani 2018 ja<br />
ENMAK aastani 2020) ajahorisondis asjakohane teema.<br />
Tuumaenergia-komponenti sisaldavate elektristsenaariumide (A,<br />
C, C2) puhul oleme märkinud, et tuumaenergia täiskuludena, sh<br />
väliskuludena kasutasime kirjanduse andmeid (kuivõrd puuduvad<br />
<strong>Eesti</strong> omad) ja needki on puudulikud, sest ei arvesta<br />
tuumajäätmete käitluse kulusid. Seega on tuumaenergiat<br />
puudutavad täsikulud, sh väliskulud mudelis EcoSenseWeb<br />
indikatiivsed. <strong>KSH</strong> töörühm on seisukohal, et kui otsustajad (VV<br />
ja Riigikogu) eelistavad <strong>Eesti</strong> energiamajanduse arendamist<br />
tuumaenergia osatähtsuse tõstmise baasil ELMAKi ja ENMAKi<br />
ajahorisondis (või ka hiljem), siis tuleb selleks koostada eraldi<br />
kava ja läbi viia sellise eelistatud stsenaariumi keskkonnamõju<br />
hindamine. ENMAK <strong>KSH</strong> töörühm näitas oma tööga, et ELMAKi<br />
ja ENMAKi ajahorisondi piires ei ole võimalik läbi viia<br />
tuumaenergia kohapealset kasutuselevõttu eeldavaid muudatusi<br />
energiamajanduses. Küll on aga võimalik asuda seadusandlust<br />
ettevalmistama ja muud teavitustööd tegema.<br />
Tuumaenergeetika vajab omaette<br />
seadusandlust, selle põhjal<br />
koostatavat arengukava ja vastavat<br />
<strong>KSH</strong> läbi viimist. ENMAK näeb ette<br />
vastavad tegevused meetmes 3.3.<br />
170
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
10 Tabel 7 („ENMAK <strong>KSH</strong>s käsitletud soojuse tootmise<br />
stsenaariumid“) käsitleb soojuse tootmise<br />
stsenaariumitena põlevkivi, puidu jne kasutamisega, kuid<br />
ei ole arvestatud tuumajaamadest eralduva soojuse<br />
kasutamise võimalustega. Elektritootmise stsenaariumes<br />
on välja toodud tuumaenergeetika kasutuselevõtt, selle<br />
rakendamisel saaks edukalt ära kasutada ka tuumajaama<br />
töö kõigus eralduvat soojust. <strong>KSH</strong> peaks seda võimalust<br />
käsitlema ja jõudma järeldusele, kas eralduvat soojust<br />
saaks ära kasutada arvestataval määral, või mitte.<br />
Tuumaenergeetika käsitluse kohta palume vaadata vastust<br />
eelmisele küsimusele. Rõhutame veelkord – nii ELMAKi kui<br />
ENMAKi ajahorisondis ei ole tuumenergia kasutuselevõtt meie<br />
arvates võimalik. Kui seda teemat soovitakse siiski VV tasandil<br />
kiirendatud korras arendada, siis tuleb VV algatada eraldi<br />
asjakohase kava ja selle <strong>KSH</strong> koostamine. Olukorras, kus<br />
ENMAK näeb tuumaenergeetika osas ette vaid ettevalmistavaid<br />
tegevusi ja reaalselt on välistatud tuumajaama rajamine <strong>Eesti</strong>sse<br />
enne 2020-ndat aastat, on äärmiselt üllatav konkreetne soovitus<br />
arvestada tuumajaamas tekkivat soojust <strong>KSH</strong> töörühma poolt<br />
Tuumajaama töö kõigus eralduvat soojust saab kasutada pakutud soojuse tootmise stsenaariumides, mis toimiksid<br />
ainult siis, kui tuumajaam rajatakse <strong>Eesti</strong>se.<br />
ENMAK’i ajahorisondis.<br />
Küsimusel on ka põhimõtteline mõõde – teatavasti on peamisteks<br />
sooja tarbijateks linnad ja suuremad asulad – eeskätt sealsed<br />
elanikud ja asutused, samuti tootmisettevõtted. Tuumajaama<br />
soojuse ärakasutmine eeldaks seega jaama rajamist mõne linna või<br />
suurema asula piiresse või vahetusse lähedusse, mis tõenäoliselt ei<br />
ole kooskõlas turvanõuetega (näiteks toorsaine ja jäätmete<br />
transpordivajadust arvestades jms).<br />
Aga nagu öeldud, ei ole nii detailsed küsimused tuumajaama osas<br />
11 Kuna juba alguses ei ole arvestatud tuumajaamast<br />
eralduva soojuse kasutamise võimalustega, siis ei ole seda<br />
ka käsitletud ka peatükis 12 („Soojuse stsenaariumite<br />
pikaajaliste trendide võrdlus“).<br />
kummaski kavas üldse püstitatud.<br />
Palume vaadata meie vastuseid eelmisele (nr 10) ja üleeelmisele<br />
(nr 9) küsimusele<br />
Vt eelmist punkti<br />
171
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
12 Ei saa nõustuda peatükis 10.2 („Tuumaenergia<br />
kasutamise eeldused“) esitatud andmetega, et käesoleval<br />
hetkel saame käsitelda vaid eksporditud tuumaenergia<br />
stsenaariumeid. Ei saa põhjenduseks tuua, et hindamist<br />
võimaldavas programmis on olemas ainult 3. põlvkonna<br />
tuumajaamade andmed, kuid <strong>Eesti</strong>sse saaks planeerida 4.<br />
põlvkonna tuumajaama. Arvestades ENMAK-s käsitletud<br />
vajadust sellealase õigusloome koostamise järele (Meede<br />
3.3. Tuumaenergeetika-alase teadmuse loomine ja vastava<br />
seadusandluse ettevalmistamine) on tõenäoline, et <strong>Eesti</strong>,<br />
otsustades hakata tuumaenergiat arendama, valib 3+<br />
põlvkonna tehnoloogia, kuna paremat selleks ajaks välja<br />
töötatud ei ole. Seetõttu tuleks igal juhul kasutada<br />
parimaid võimalikke andmeid (antud juhul võimalust<br />
näidata ära <strong>Eesti</strong>sse rajatava 3. põlvkonna tuumajaama<br />
väliskulud). Seda enam, et hindajad on samas punktis ise<br />
rõhutanud, et ka vaikimisi tehtud eeldused tuleb<br />
avalikustada.<br />
Selline <strong>KSH</strong> aruandes toodud eeldus on meie arvates mõistlik ja<br />
põhjendatud, kuivõrd rahvusvahelisel tasandil, ammugi <strong>Eesti</strong><br />
kohta, puuduvad kvantitatiivsed andmed tuumaenergia kasutamise<br />
kõigi väliskulude kohta, mida eeldab mudel EcoSenseWeb.<br />
Tuumaenergia väliskulude sisestamisel mudelisse ja<br />
elektristsenaariumide võrdlemisel olemegi kasutanud parimaid<br />
kättesaadavaid andmeid.<br />
13 Samuti ei saa nõustuda ekspertide kallutatud suhtumisega<br />
tuumaenergeetika kasutuselevõtu osas. Nimelt tuuakse<br />
peatükis 10.3 („Elektrimajanduse stsenaariumite<br />
väliskulude analüüs“) tuumaenergiat eelistava<br />
stsenaariumi A all välja tuumajaama rajamisega<br />
kaasnevad negatiivsed mõjud, muuhulgas märgitakse, et<br />
„Tõsiste probleemide mahavaikimine ning kõigi<br />
väliskulude mittearvestamine tähendab tuumaenergeetika<br />
kõlvatut konkurentsi teiste elektritootmise<br />
tehnoloogiatega.“ Samas on teada, et ka teiste<br />
energiatootmise liikide juures juhtub pidevalt surmaga<br />
lõppevaid õnnetusi, nt gaasiplahvatused, kaevanduste<br />
sissevarisemine jne, mistõttu on võimalus kirjeldada<br />
eraldi kõikide tehnoloogiatega kaasnevaid negatiivseid<br />
külgi, või siis neid mitte sellisel kujul välja tuua.<br />
KKM viidatud nn ‘ekspertide kallutatud suhtumine’ tuleneb<br />
tuumaenergeetika täis-, sh väliskulude vähesest uuritusest. Palju<br />
enam on andmeid ja uuringuid kivisöe, pruunsöe ja hüdroenergia<br />
väliskulude kohta. Mõneti üllatuslik oli <strong>KSH</strong> töörühmale ka<br />
andmete suhteline vähesus tuuleenergia väliskulude kohta.<br />
Tuumaenergia väliskulude puhul, nagu ka <strong>KSH</strong> aruandes<br />
märgime, puuduvad andmed näiteks jäätmete vahe- ja<br />
lõppladestamise, aga ka avariide maksumuse, sh tervise- ja<br />
keskkonnamõjude kohta.<br />
Loomulikult ei saa vastu vaielda, et avariisid ja õnnetusi juhtub ka<br />
traditsiooniliste energiatootmisetehnoloogiate puhul, aga nagu me<br />
teame, , on need need on lokaalsed ja reeglina suhteliselt väikese<br />
mastaabiga. Avarii tuumajaamas omab aga võrreldamatult<br />
suuremat piiriülest mõju ja võib osutuda väga raskesti<br />
kõrvaldatavaks. Seda probleemi teravdab ka paraku reaalsuseks<br />
Vt eelmisi punkte<br />
172
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
muutunud terrorismioht. Omaette teemana kaasneb juba mainitud<br />
jäätmete probleem.<br />
14 Kõik tuumaenergiat sisaldavad stsenaariumid on juba<br />
eelandmete tõttu eksitavad, kuna käsitlevad ainult<br />
tuumaenergia sisseostmise võimalust, mitte kohapeal<br />
tootmist (nt on arvutuses sees „<strong>Eesti</strong> osalusega<br />
tuumajaama elektrienergia varustusriski eksperthinnang<br />
on 15 s/kWh“.), mistõttu on äärmisel oluline, et<br />
tuumaenergeetikat sisaldavad hinnangud tehakse ümber<br />
arvestades tuumajaama rajamisega <strong>Eesti</strong>sse. Eriti oluline<br />
on see seetõttu, et tuumaenergeetika kasutuselevõtt on<br />
ainus võimalus vähendada oluliselt CO2 emissioone ja<br />
põlevkivi kasutamist, viimased on aga nii <strong>Eesti</strong><br />
keskkonna, energeetika kui ka tervikliku riigi huvi<br />
15 <strong>KSH</strong> aruandes ei ole piisavalt kajastatud kohalike tahkete<br />
kütuste kasutamist, sh Narva Elektrijaamades.<br />
16 Tabelis 1 („Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid ja<br />
nende selgitus“)on hindamiskriteeriumi 9 selgitusse<br />
märgitud “Jäätmehoidla maht ja vajadus; erijäätmehoidla<br />
vajadus”. Jäätmeseadus tähenduses on ilmselt peetaud<br />
silmas prügilat ja „erijäätmehoidla“ osas ohtlike jäätmete<br />
prügilat – need on Jäätmeseadusest tulenevad mõistet,<br />
mida oleks soovitav kasutada ka aruandes.<br />
17 Tabelis 3 („Mõjukriteeriumide jagunemine<br />
looduskeskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju<br />
kriteeriumideks“)on nimetatud looduskeskkonnamõju<br />
kriteeriumina “Jäätmete käitlemise, sh ladustamise<br />
vajadus”. Jäätmete käitlus on Jäätmeseaduse üldmõiste,<br />
kõik tekkinud jäätmed käideldakse alati ja vältimatult (st<br />
kas taaskasutakse või kõrvaldatakse), seega siin ei saa<br />
rääkida „vajadusest“. Küsimus saab olla taaskasutamisevõi<br />
kõrvaldamisega seotud töötlemise vajaduses. Ka<br />
mõiste „ladustamine“ tähendab Jäätmeseaduse raames<br />
selgelt vaheladustamist st ajutist hoiustamist (ladustama =<br />
Palume vaadata meie vastuseid (nr 9-13). Rõhutame veekord –<br />
tuumajaama rajamiseks <strong>Eesti</strong>sse on vaja algatada omaette kava ja<br />
vastava <strong>KSH</strong> koostamine, see teema ei ole praegustes ELMAKis<br />
ega ENMAKis teemana määratletud ega nende ajahorisondis<br />
rakendatav. Tuumenergeetika arendamise kohta <strong>Eesti</strong>s tuleb luua<br />
vastav seadusandlik baas, mille alusel saab koostada kava ja viia<br />
läbi asjakohane <strong>KSH</strong>.<br />
Kuigi <strong>KSH</strong> ekspertrühm on seisukohal, et nimetatud küsimus<br />
kuulub kava koostajate pädevusse, antakse <strong>KSH</strong> aruandes<br />
omapoolne selgitus.<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm nõustub märkusega, ja märgib, et vastav<br />
tähelepanek on jäänud tähelepnauta ka juba <strong>KSH</strong> programmis<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm nõustub märkusega, ja märgib, et vastav<br />
tähelepanek on jäänud tähelepnauta ka juba <strong>KSH</strong> programmis<br />
Vt eelmisi punkte<br />
<strong>KSH</strong> aruandesse on tehtud täiendus<br />
ptk-i 6.4.1.<br />
Vastavad täpsustused on tekstis<br />
tehtud<br />
Vastavad täpsustused on tekstis<br />
tehtud<br />
173
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
lattu panema). Ilmselt on siin silmas peetud ladestamist<br />
(lademesse ehk kihiti panemist), nagu seda on õigesti<br />
kasutatud ka lk 30.<br />
18 Peatükis 6.4.2 („Soojusetootmise stsenaariumid“) on<br />
öeldud, et “Stsenaariumites 1 ja 2 toodi sisse uus soojuse<br />
tootmise võimalus: olmejäätmete põletamisest saadav<br />
soojus, kuivõrd vastavad projektid on juba töös <strong>Tallinn</strong>as<br />
ja Tartus.” - täpsustusena tuleb öelda, et Tartus ei ole<br />
siiski nähtavas perspektiivis olmejäätmete põlemine<br />
reaalne, küll aga <strong>Tallinn</strong>as, kus arendatakse kahte projekti<br />
korraga. Saadav soojusvõimsus hakkab asendama<br />
peamiselt praegu maagaasist toodetavat.<br />
19 Peatükis 7.1.2 („Veekasutus ja heitvesi“) on öeldud, et<br />
„Olulisema keskkonnamõjuga põhja- ja pinnaveele nagu<br />
ka välisõhule on Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi<br />
ladestused (põlevkiviõli, fenoolid, aromaatsed<br />
süsivesinikud) ning Balti ja <strong>Eesti</strong> elektrijaama<br />
tuhaladestused (leeliseline vesi ja naftasaadused).“ - on<br />
ebaselge, kuidas saaksid jõuda tuhalastule naftasaadused<br />
olulises koguses. Väide on arusaadavam põlevkiviõli<br />
osas, mis pole aga naftasaadus.<br />
20 Peatükis 7.1.3 („Jäätmed“) on öeldud, et „Samas oli<br />
poolkoksi ladestamistasu 13,75 krooni, olmejäätmetel aga<br />
244 krooni tonni eest [14].“ Keskkonatasude seaduse § 21<br />
lg 1 pt kohaselt oli 2007 a tavajäätmete ladestamisel<br />
saastetatasu 122 kr/t, mis nõuetele mittevatavatel<br />
prügilatel suurendati kaks korda e 244 kr/t – seega ei ole<br />
viimane mitte üldine saastetasu, vaid juhul, kui ladestati<br />
nõuetele mittevataval prügilal.<br />
21 Hindamistulemuste lühikokkuvõtte punktis 15 on kirjas,<br />
et lõpule tuleb viia täna aktiivse maavaravaru staatuses<br />
olevate maavaravarude muutmine passiivvaruks nendel<br />
aladel, mis asuvad Natura 2000 aladel. Sellel nõudel ei<br />
ole seadusandlikku alust. Natura alaks arvamine ei välista<br />
veel majandustegevust, sh maavara kaevandamist. Natura<br />
<strong>KSH</strong> töörühm võtab info teadmiseks<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm nõustub märkusega, kuivõrd nimetatud lauses<br />
on loetelu, kuid iseloomustus puudutab vaid üht heidet (leeliseline<br />
vesi)<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm võtab märkuse teadmiseks, et viidatud töös<br />
puudutas hind 244 kr /t mittenõuetelevastavatesse prügilatesse<br />
tavajäätmete ladestamise hinda<br />
Natura 2000 alade kaitseks on nimetatud tegevus vajalik ja seda<br />
rõhutas ka põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (PÕKK)<br />
versioon, mille keskkonnamõju hinnati 2007.a. KKMle on hästi<br />
teada, et otsuse, KAS lubada maavara kaevandamist, teeb <strong>Eesti</strong><br />
Maavarade Komisjon (varem ekslikult meie poolt nimetatud<br />
“riiklik maavarade komisjon”). Tegevuslubade ja vastavate<br />
<strong>KSH</strong> aruandest on kustutatud viide<br />
Tartu projektile<br />
Teksti on täpsustatud<br />
Teksti on täpsustatud<br />
<strong>KSH</strong> ekspertrühm on sõnastanud<br />
ettepaneku <strong>KSH</strong> töörühma<br />
ettepanekuna mitte seadusekohase<br />
tegevusena. <strong>KSH</strong> ekspertrühma<br />
ettepanek tugineb PÕKKile, kus lk 9<br />
märgitakse, et “kõikide kaitsealade<br />
174
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
2000 aladel on kohustus teha keskkonnamõju hindamine<br />
(KMH), kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või<br />
koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt<br />
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala (keskkonnamõju<br />
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3<br />
punkt 2). Seega selgub KMH aruandest, milline on<br />
maavara kaevandamisega eeldavalt kaasnev<br />
keskkonnamõju. Arvestades KMH tulemusi teeb otsustaja<br />
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse, kust<br />
selgub, kas maavara võib kaevandada konkreetsel Natura<br />
2000 alal. Kogu aktiivset maavaravaru kõikidel Natura<br />
2000 aladel ei pea viima automaatselt passiivseks.<br />
KMH/<strong>KSH</strong> menetluse käigus uuritakse, KUIDAS maavara<br />
kaevandada nii, et keskkonnale, sh inimesele, kaasneks väikseim<br />
keskkonnakahju. <strong>KSH</strong> ekspertrühm on veendunud sellise<br />
põhimõtte (Natura 2000 võrgustiku alade all olevad varud on<br />
passiivsed) rakendamise vajalikkuses, et tagada Natura 2000 alade<br />
säilimine. <strong>KSH</strong> aruandes oleme esitanud oma seisukoha, millega<br />
toetame ka varem PÕKKis olnud seisukohta.<br />
22 Aruande peatükk 6.4.1 kohaselt on „Põlevkivi kasutamise<br />
riiklik arengukava 2008-2015“ hetkel kooskõlastamisel.<br />
Reaalselt on nimetatud arengukava kooskõlastatud ja<br />
Riigikogu otsusega kinnitatud, seega palume nimetatud<br />
viga <strong>KSH</strong> aruandes parandada.<br />
23 Aruandele tuleb lisada tekst (näiteks eraldi peatükk), mis<br />
selgitab hindamisel käsitletud alternatiivsete<br />
stsenaariumite keskkonnamõju. Praegusel kujul on<br />
aruandes näidatud stsenaariumite nö paremusjärjestus,<br />
seejuures on eristatud keskkonna-, sotsiaalne- ja<br />
majandusmõju, puudub aga kirjeldus, milline mõju<br />
konkreetse arengustsenaariumiga kaasneb. Lisatud võiks<br />
olla ka tabel, kus on näha kõigi kvalitatiivsel hindamisel<br />
27 mõjukriteeriumile ekspertide poolt antud hinnang<br />
lähtuvalt <strong>KSH</strong> aruande Tabelis 2 esitatud hindamise<br />
skaalast. See annaks selge ülevaate, milline<br />
keskkonnamõju igale mõjukriteeriumile konkreetse<br />
arengustsenaariumiga kaasneb.<br />
24 Nõustume sotsiaalministeeriumi arvamusega, et <strong>KSH</strong><br />
aruande peatükist 7.2.2. („Inimese tervise küsimused“) ei<br />
selgu, millised on arengukava mõjud inimese tervisele ja<br />
heaolule. <strong>KSH</strong> ekspertrühma arvamuse kohaselt ei ole<br />
<strong>Eesti</strong>s statistikat ega uuringut, millele tuginedes oleks<br />
<strong>KSH</strong> töörühm nõustub märkusega<br />
Alternatiivsete stsenaariumite keskkonnamõju käsitletakse<br />
peatükkides 10-14. <strong>KSH</strong> töörühm kaalub 3 eksperdi agregeeritud<br />
hinnangu lisamist aruande lisasse kõigi hinnangukriteeriumite<br />
lõikes.<br />
Peame vajalikuks veelkord selgitada, et kuna puuduvad<br />
asjakohased alusandmed, siis ei saa <strong>KSH</strong> töörühm kvantitatiivselt<br />
hinnata kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid. Oleme pakkunud välja<br />
sotsiaalse mõju hindamiseks kvalitatiivseid kriteeriume. Kava<br />
koostaja MKM on omalt poolt teinud tööhõive analüüsi ja<br />
piiresse jääv põlevkivivaru on<br />
reeglina hinnatud passiivseks”<br />
Korrigeeritud 04.02.09:<br />
Komisjoni nimetus korrigeeritud.<br />
Selgitust on täpsustatud käesoleva<br />
tabeli punktis 39.<br />
Vastav parandus on tekstis tehtud<br />
KKM ettepanek agregeeritud<br />
kvalitatiivse hinnnangu esitamise<br />
kohta aruandes on arvesse võetud.<br />
Lisatud on vastav tabel 35.<br />
Korrigeeriv tegevus pole antud töö ja<br />
andmete raames võimalik.<br />
175
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
võimalik hinnata arengukavaga kaasnevaid mõjusid prognoosi, mis on ainuke teemakohane analüüs, millele oleme<br />
inimese tervisele või heaolule. Siiski on <strong>KSH</strong> käigus aruandes ka viidanud. <strong>KSH</strong> aruandes oleme andnud<br />
antud kvalitatiivne hinnang põlevkivi– ja<br />
soojusstsenaariumite sotsiaalse mõjule, kasutades<br />
hindamisel 6 kriteeriumi. Aruandes esitatakse<br />
alternatiivsete stsenaariumite paremusjärjestus. Seejuures<br />
ei ole aga selgitatud nendega kaasnevat mõju. Peame<br />
stsenaariumide paremusjärjestuse nii keskkonna-, sotsiaal- kui<br />
majandusmõju kriteeriumide järgi. Oleme <strong>KSH</strong> aruandes teinud<br />
ettepaneku alustada andmete koondamist ja vastavaid uuringuid<br />
sotsiaalse mõju, sh terviseriskide analüüsimiseks, et olla paremini<br />
valmis ELMAKi ja ENMAKi uuendamiseks.<br />
vajalikuks <strong>KSH</strong> aruandes täiendavalt selgitada<br />
ekspertarvamuse tasandil, millised terviseriskid/mõjud<br />
kaasnevad aruande käsitletud alternatiivsete<br />
stsenaariumite rakendumisel.<br />
Keskkonnaministeeriumi täiendavad kirjalikud<br />
küsimused 18. 01 2009:<br />
25 Kasvuhoonegaaside kvootide käsitlus vajab uuendamist<br />
12. detsembril Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide ja<br />
riigipeade tippkohtumisel Brüsselis energia- ja<br />
kliimamuutuste paketi osas saavutatud kokkuleppest<br />
lähtuvalt. Selgitamata on, milline on vastavate<br />
muudatuste mõju keskkonnale ja <strong>KSH</strong> aruande<br />
hindamistulemustele.<br />
26 Praegusel juhul on aruande peatükis 9 antud ülevaade<br />
<strong>Eesti</strong> energiamajanduse peamistest keskkonnamõjudest,<br />
peatükkides 10-13 on kirjeldatud erinevaid alternatiive ja<br />
toodud keskkonnamõju hindamise tulemused (esitatud on<br />
nö paremusjärjestus hindamissüsteemide põhjal).<br />
Aruandele tuleb lisada peatükk, mis hõlmaks kõiki<br />
eelpool nimetatud peatükke, st käsitleks ja seletaks lahti<br />
hindamisel käsitletud alternatiivsete stsenaariumite<br />
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6<br />
kohast hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse,<br />
kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja<br />
negatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese<br />
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale). Lisatud<br />
võiks olla ka tabel, kus on näha kõigi kvalitatiivsel<br />
Kliimapaketi mõju <strong>Eesti</strong> energeetikale tuleb eraldi hinnata, kuna<br />
seda teemat ei olnud <strong>KSH</strong> lähteülesandes ega <strong>KSH</strong> programmis<br />
püstitatud. Samuti ei olnud ekspertidele antud teema käsitlemiseks<br />
<strong>KSH</strong> aruande koostamise perioodil (1.juuni – 21.nov 2008) teada<br />
EK otsuse võimalik sisu. EK tegi otsuse 12. detsembril 2008.<br />
Põlevkivistsenaariumite keskkonnamõju on hinnatud<br />
kvantitatiivselt (ESW-mudeli ja LEAP-mudeli abil) ja<br />
kvalitatiivselt (27 kriteeriumi alusel). <strong>KSH</strong> aruandes on antud<br />
mõlema meetodi abil saadud tulemus - 9 stsenaariumi<br />
paremusjärjestus. Mõlemad meetodid (kvantitatiivne ja<br />
kvalitatiivne) arvestavad kõiki KeHJSes eeldatud mõjude tüüpe<br />
summeeritult ehk kogumõjuna, mitte eraldi vahetuid, kaudseid,<br />
lühi-ja pikaajalisi jne. Selline lähenemine on ainuvõimalik<br />
alrvestades andmete puudumist ja lünklikkust, mis ei võimalda<br />
kõigi parameetrite osas võrdlevaid analüüse, küll aga oli<br />
ekspertidel võimalik anda hinnang teatud mõjudele, mis on<br />
keskkonnamõju seisukohast olulised (emissioonid, väliskulud,<br />
täiskulud kvantitiivselt ja lisaks kaaluda 27 tüüpi mõjusid loodus-,<br />
sotsiaal- ja majanduskeskkonnale kvalitatiivse hinnangu alusel).<br />
Kliimapaketi mõju <strong>Eesti</strong><br />
energeetikale tuleb eraldi hinnata,<br />
võttes aluseks EK otsus ning<br />
ELMAKi ja ENMAKi <strong>KSH</strong> aruandes<br />
pakutud parim(ad) stsenaarium(id)<br />
<strong>KSH</strong> aruandele on lisatud uus tabel<br />
(Tabel 35), kus on toodud<br />
eksperthinnangud 9<br />
põlevkivistsenaaariumi<br />
keskkonnamõju kohta 27 mõjuteguri<br />
alusel<br />
176
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
hindamisel 27 mõjukriteeriumile ekspertide poolt antud<br />
hinnang lähtuvalt <strong>KSH</strong> aruande tabelis 2 esitatud<br />
hindamise skaalast.<br />
27 Peatükis 7.1.2. „Vee kasutus ja heitvesi” on käsitlemata<br />
joogivesi. Vastava teema kajastamisel saab kasutada<br />
Sotsiaalministeeriumi 26.02.2007 kirjas nr 13.3.6<br />
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015"<br />
keskkonnamõju strateegilisest hindamisest“ esitatud<br />
informatsiooni põlevkivi kasutamisel tekkinud joogivee<br />
probleemide kohta infot.<br />
28 <strong>KSH</strong> aruandest, sh peatükist 7.2.2 „Inimese tervise<br />
küsimused“ ei selgu, millised on arengukava mõjud<br />
inimese tervisele. Peame vajalikuks <strong>KSH</strong> aruandes<br />
täiendavalt selgitada inimese tervisele kaasnevat mõju<br />
aruandes käsitletud alternatiivsete stsenaariumite<br />
rakendumisel. Hea näitena võib tuua „<strong>Eesti</strong><br />
elektrimajanduse arengukava 2008- 2018” <strong>KSH</strong> aruande<br />
eelnõus leheküljel 30 esitatud tabel 8 „Elektrienergia<br />
kasutusest tingitud peamised õhuemissioonid ja nende<br />
mõju keskkonnale ning inimese tervisele“ ja aruande lisa<br />
6 „Erinevate elektritootmisviisidega kaasnevate mõjude<br />
kirjeldus ja oluline keskkonnamõju“. Vastavat infot saaks<br />
kasutada ka käesoleva hindamise raames.<br />
Nagu oleme korduvalt märkinud, puuduvad nii vastav statistika<br />
kui uuringud inimeste terviseriskide kohta Ida-Virumaal. Viidatud<br />
tabel 8 kui lisa 6 ELMAKi <strong>KSH</strong> aruandes kirjeldavad<br />
kvalitatiivseid kriteeriume, mida oleme kasutanud<br />
põlevkivistsenaariumite ja soojuse tootmise ning arengukava<br />
eesmeärkide ja meetmekava kvalitatiivsel hindamisel. Märgime, et<br />
terviseriskid on arvestatud ESW-mudelis ja esitatud vastavates<br />
kulude võrdlustes stsenaariumite vahel.<br />
Informatsioon joogivee kvaliteedi<br />
kohta Ida-Virumaal on <strong>KSH</strong><br />
aruandesse lisatud peatüki 7.1.2. alla.<br />
Nimetatud peatüki täiendamisel<br />
kasutati Viru alamvesikonna<br />
veemajanduskavas toodud teavet<br />
Peatükis 6.2. tehtud ristviide ELMAK<br />
<strong>KSH</strong> aruande tabelile 8 ja lisale 6,<br />
mis kirjeldavad mõjusid<br />
29 Peame vajalikuks <strong>KSH</strong> aruandes esitada <strong>KSH</strong> ekspertide<br />
hinnang elektri hinna sotsiaal-majandusliku mõju kohta<br />
erinevate alternatiivid puhul.<br />
30 <strong>KSH</strong>-s on EcoSenseWeb mudeli alusel hinnatud ja<br />
võrreldud omavahel kõikide vaadeldavate stsenaariumite<br />
väliskulud. Seejuures ei ole üheselt mõistetav, milliseid<br />
väliskulusid täpselt on arvesse võetud, näiteks kas lisaks<br />
Energiahindade (sh elektri hinna) mõju nii ettevõtlusele kui<br />
elanikele on ekspertide poolt hinnatud läbi vastavate kvalitatiivse<br />
hindamise kriteeriumide. Kuivõrd alginformatsioon piisavalt<br />
täpsete elektri hinna prognooside koostamiseks on real<br />
objektiivsetel põhjustel liiga suure määramatusega, ei saa teha ka<br />
konkreetsemaid arvutusi vastavate mõjude kohta. Ligikaudsed<br />
võrdlushinnangud on toodud peatükis 10<br />
Kuna ESW puhul on tegemist kompleksse mudeliga, mille<br />
väljatöötamisel on kasutatud paljude ekspertide tehtud uuringute<br />
tulemusi, siis piirdusime <strong>KSH</strong> aruandes peatükis 10 ExternE<br />
metoodika üldise kirjeldusega. Oleme lisanud täiendavad<br />
Hinnang on antud peatükis 10<br />
Peatükki 10 on täiendatud, metoodika<br />
kirjeldust on laiendatud ja lisatud<br />
viide allikale<br />
177
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
õhusaaste väliskuludele on arvestatud ka jäätmetekkest selgitused peatükki 10 kulude iseloomu kohta ning vastava viite<br />
jne tulenevad väliskulud. Peame vajalikuks aruandes Euroopa Komisjoni tellitud tööle, mis seda metoodikat selgitab<br />
defineerida, mida väliskulud sisaldavad. Juhime ka [29].<br />
tähelepanu, et keskkonnatasudega omahinda arvestatavad<br />
väliskulud ei kata kindlasti suuremat osa tegelikke<br />
väliskulusid.<br />
31 Peatükk 7.3 „Majanduslik mõju” ei sisalda pealkirjale<br />
vastavat informatsiooni. Nimetatud peatükis on<br />
kirjeldatud energiamajandusega seotud keskkonnamakse<br />
ja tasusid, end selgitamata on nendega kaasnev<br />
majanduslik mõju, millele viitab pealkiri. Peatükk tuleks<br />
ka uuesti läbi kirjutada, muuta keeleliselt ja<br />
terminoloogiliselt korrektseks. Joonised 6-8 tuleks välja<br />
jätta, sest nad pole asjakohased.<br />
Peatükk 7.3. on ümbernimetatud “Keskkonnamajandushoobade<br />
mõjuks”, et täpsemalt anda edasi peatüki mõte. Samuti on<br />
peatükki täiendatud ja teksti on korrigeeritud, kahest joonisest on<br />
loobutud.<br />
Peatükk 7.3. on korrigeeritud, teksti<br />
ühtlustatud ja kustutatud joonised 7 ja<br />
8.<br />
32 Aruandes vastandavad <strong>KSH</strong> eksperdid põlevkivist<br />
põlevkiviõli ja elektritootmise. Arusaamatu on <strong>KSH</strong>-s<br />
põlevkiviosa käsitlemine, mille eesmärgiks on ilmselt<br />
võrrelda põlevkivitoodete eksporti (kogu õlitoodang) ja<br />
otsepõletamisel saadud elektrit (loetakse riigisiseseks).<br />
Selline teemakäsitlus on eksitav kahel põhjusel:<br />
-osaliselt eksporditakse ka põlevkivielektrit;<br />
-õlist saab toota elektrit, kuigi praegu kasutatakse<br />
selleks ainult veidi üle 18 000 t aastas<br />
(statistikaameti järgi soojusega kokku ~100 000 t<br />
aastas) ja ilmselt keegi ei oska õli kogust elektri<br />
tootmiseks ette ennustada kuni aastani 2020.<br />
Praegu see võimalus välistatakse aga täielikult.<br />
12.01.09 koosolekul tõid <strong>KSH</strong> eksperdid esile, et <strong>KSH</strong> aruandes<br />
on analüüsitud (vastupidiselt kavale) põlevkiviõli ja<br />
elektritootmist kompleksselt. <strong>KSH</strong> aruandes analüüsime 9-t<br />
põlevkivistsenaariumi, kus hindame põlevkivi kasutamisega<br />
elektri ja õli tootmiseks (erinevates proportsioonides) kaasnevat<br />
mõju keskkonnale.<br />
Vaatleme aruandes mõlemat poolt ja oleme arengukava eesmärgist<br />
1 võtnud aluseks põhimõtte, et sisemaise elektrinõudluse katmine<br />
on esmajärguline vajadus, et täita pideva elektrivarustatuse ja<br />
energiajulgeoleku tagamise eesmärki. Elektri ekspordi vajadust me<br />
näiteks LEAP-is otseselt ei näe ettegi. Põlevkivielektri eksport<br />
pärast EL piirangute (väävlipiirang suurte põletusseadmete<br />
direktiivist lähtudes ja CO 2 emissioonide piirang EK<br />
kliimapaketist) kehtimahakkamist pole tõenäoliselt mõeldavgi.<br />
Õlitootmiseks jääb põlevkivi PÕKK-is lubatud kogust arvestades<br />
üle (sõltuvalt stsenaariumist, erinevas mahus) ja selle kasutamist<br />
sisemaiseks tarbimiseks või ekspordiks pole me piiranguid<br />
seadnud. On ainult öeldud, et tuule kompenseerimiseks<br />
turbiinjaamades seda kasutada ei kõlba. Muul viisil põlevkiviõli<br />
kasutamine, st elektri tootmine või eksport pole <strong>KSH</strong> aruandes<br />
Loodame, et oleme oma seisukohta<br />
piisavalt selgitanud.<br />
178
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
välistatud. Õlist elektri tootmine on küsitava efektiivsusega ja<br />
keskkonnamõju kogu elutsükli ahelas pole analüüsitud. Kõige<br />
otstarbekam tundub olema õli kui kohaliku kütuse kasutamine<br />
sooja tootmiseks (mida küllalt palju ka tehakse). Võib tekkida<br />
küsimus, kas peaks ekspordi survel üles hüppama kippuvat õli<br />
hinda sisetarbijatele kuidagi reguleerima? Pakume välja mõtte<br />
riigikontrollile õlitootmise auditi tegemiseks.<br />
33 Ehkki aruandes on jõutud järeldusele, et ENMAK-i<br />
ajahorisondis ei ole võimalik tuumaenergia kohapealne<br />
kasutuselevõtt, vajaksid aruandes arvestamist järgmised<br />
aspektid:<br />
•Tabel 7 „ENMAK <strong>KSH</strong>s käsitletud soojuse<br />
tootmise stsenaariumid“ käsitleb soojuse<br />
tootmise stsenaariumitena põlevkivi, puidu jne<br />
kasutamisega, kuid ei ole arvestatud<br />
tuumajaamadest eralduva soojuse kasutamise<br />
võimalustega. Elektritootmise stsenaariumis on<br />
välja toodud tuumaenergeetika kasutuselevõtt,<br />
selle rakendamisel saaks edukalt ära kasutada<br />
ka tuumajaama töö kõigus eralduvat soojust.<br />
<strong>KSH</strong> peaks seda võimalust käsitlema ja jõudma<br />
järeldusele, kas eralduvat soojust saaks ära<br />
kasutada arvestataval määral, või mitte.<br />
Tuumajaama töö kõigus eralduvat soojust saab<br />
kasutada ainult siis, kui tuumajaam rajatakse<br />
<strong>Eesti</strong>se.<br />
•Ei saa nõustuda peatükis 10.2 „Tuumaenergia<br />
kasutamise eeldused“ esitatud andmetega, et<br />
käesoleval hetkel saame käsitleda vaid<br />
imporditud tuumaenergia stsenaariumeid.<br />
Ebapiisav on põhjendus, et hindamist<br />
võimaldavas programmis on olemas ainult 3.<br />
põlvkonna tuumajaamade andmed, kui <strong>Eesti</strong>sse<br />
saaks planeerida 3+ ja 4. põlvkonna<br />
Kuna küsimused puudutavad ühte teemat – tuumenergeetikat, siis<br />
vastame neile koos.<br />
Nõustume keskkonnaministeeriumi huviga leida vastused<br />
tuumaenergeetika väljavaadetele <strong>Eesti</strong>s, kuid rõhutame, et antud<br />
teemat ei ole käsitletud arengukava(de)s ega püstitatud <strong>KSH</strong><br />
programmi(de)s. ENMAKis on meede 3.3., kus püstitakse<br />
eesmärk töötada välja tuumeenergeetikat puudutav seadusandlus.<br />
ENMAKi <strong>KSH</strong> lähteülesandes ei olnud püstitatud küsimust,<br />
selgitada välja, kas <strong>Eesti</strong> vajab tuumajaama. Tuumajaama teema<br />
käsitlus puudub tervikuna nii ELMAKis kui ENMAKis. Mõlemad<br />
arengukavad käsitlevad kavade ajapiirides tuumaenergiat vaid<br />
sisseostetava energiana. Selline lähenemine oli aluseks ka mõlema<br />
kava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.<br />
Oleme järeldustes (ptk. 1) selgemalt<br />
välja toonud ENMAKi ja selle <strong>KSH</strong><br />
ulatuse ning rõhutanud, et <strong>Eesti</strong>sse<br />
tuumajaama ehitamiseks on esmalt<br />
vaja töötada välja seadusandlus, mille<br />
alusel saab koostada arengukava ja<br />
viia läbi vastav <strong>KSH</strong>. Seadusandluse<br />
väljatöötamine on arengukavas<br />
planeeritud aastaks 2012. Samuti on<br />
arengukavas ettenähtud asjakohase<br />
teadmuse edendamine (meede 3.3)<br />
179
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
tuumajaama. Arvestades ENMAK-s käsitletud<br />
vajadust sellealase õigusloome koostamise<br />
järele (Meede 3.3. Tuumaenergeetika-alase<br />
teadmuse loomine ja vastava seadusandluse<br />
ettevalmistamine) on tõenäoline, et <strong>Eesti</strong>,<br />
otsustades hakata tuumaenergiat arendama,<br />
valib 3+ põlvkonna tehnoloogia, kuna paremat<br />
selleks ajaks välja töötatud ei ole. Seetõttu<br />
tuleks igal juhul kasutada parimaid võimalikke<br />
andmeid (antud juhul võimalust näidata ära<br />
<strong>Eesti</strong>sse rajatava 3+ põlvkonna tuumajaama<br />
väliskulud). Seda enam, et hindajad on samas<br />
punktis ise rõhutanud, et ka vaikimisi tehtud<br />
eeldused tuleb avalikustada.<br />
•Vaadeldes tuumaenergeetika kasutuselevõttu<br />
tuuakse peatükis 10.3 „Elektrimajanduse<br />
stsenaariumite väliskulude analüüs“<br />
tuumaenergiat eelistava stsenaariumi A all välja<br />
tuumajaama rajamisega kaasnevad negatiivsed<br />
mõjud, muuhulgas märgitakse, et „Tõsiste<br />
probleemide mahavaikimine ning kõigi<br />
väliskulude mittearvestamine tähendab<br />
tuumaenergeetika kõlvatut konkurentsi teiste<br />
elektritootmise tehnoloogiatega.“ Jääb<br />
arusaamatuks, miks sellisel juhul ei ole<br />
kirjeldatud eraldi kõikide tehnoloogiatega<br />
kaasnevaid negatiivseid külgi ning väliskulusid.<br />
•Kuna juba alguses ei ole arvestatud tuumajaamast<br />
eralduva soojuse kasutamise võimalustega, siis<br />
ei ole seda ka käsitletud ka peatükis 12<br />
„Soojuse stsenaariumite pikaajaliste trendide<br />
võrdlus“.<br />
Kõik tuumaenergiat sisaldavad stsenaariumid on juba<br />
eelandmete tõttu eksitavad, kuna käsitlevad ainult<br />
tuumaenergia sisseostmise võimalust, mitte kohapeal<br />
180
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
tootmist (nt on arvutuses sees „<strong>Eesti</strong> osalusega<br />
tuumajaama elektrienergia varustusriski eksperthinnang<br />
on 15 s/kWh“.), mistõttu on oluline, et tuumaenergeetikat<br />
sisaldavad hinnangud tehakse ümber arvestades<br />
tuumajaama rajamisega <strong>Eesti</strong>sse. Eriti oluline on see<br />
seetõttu, et tuumaenergeetika kasutuselevõtt on ainus<br />
võimalus vähendada oluliselt CO 2 emissioone ja<br />
põlevkivi kasutamist, viimased on aga nii <strong>Eesti</strong><br />
keskkonna, energeetika kui ka tervikliku riigi huvi.<br />
34 Peatükis 13.3 on vaadeldud esimese põlvkonna biodiisli<br />
kasutamise kolme stsenaariumit. Samas antakse mõista, et<br />
toiduainete baasil toodetud mootorikütustel ei ole <strong>Eesti</strong>s<br />
perspektiivi ja suund on teise põlvkonna kütuste<br />
laialdasemale kasutamisele. Seejuures jääb arusaamatuks,<br />
miks aruandes ei hinnata teise põlvkonna kütuste<br />
kasutamisega (näiteks turba kasutamist II põlvkonna<br />
biodiisli toormena) kaasnevat mõju.<br />
35 Peatükis 20.2 on kirjas, et „MKM saatis 22. oktoobril e-<br />
postiga teate <strong>KSH</strong> aruande avalikust väljapanekust 74-le<br />
isikule (vastavalt <strong>KSH</strong> programmile) ja viite vastavale<br />
lingile MKM kodulehel. MKM lisas nimetatud teate<br />
manuses <strong>KSH</strong> aruande mustandversiooni (seisuga<br />
28.10.2008), mis ei olnud mõeldud avalikkusele<br />
kommenteerimiseks“. Nimetatud kahes lauses mainitud<br />
kuupäevad ei ole omavahel kooskõlas.<br />
36 <strong>KSH</strong> aruandele on lisamata huvitatud isikutele ja<br />
asutustele saadetud avalikustamise teate koopia ning<br />
avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjade ja nende<br />
vastuskirjade koopiad.<br />
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on strateegiline<br />
planeerimisdokument. Oleme lähtunud arengukavast, kus nähakse<br />
ette vedelate biokütuste kasutamise strateegia välja töötamine<br />
aastaks 2011 (meede 2.4). Käesolev arengukava ei paku välja,<br />
millised võiksid olla II põlvkonna biokütuste toormed.<br />
Jah, nimetatud lõigus on eksitav viga. Õigeks tuleb lugeda<br />
mustandversiooni 28.septembri (mitte 28. oktoobri) seisuga<br />
Käesolevale <strong>KSH</strong> aruandele on lisatud eraldi peatükk koopiatega<br />
kirjadest, mis saadeti vastuseks neile isikutele, kes esitasid<br />
kirjalikult küsimused ENMAK <strong>KSH</strong> aruande kohta avalikustamise<br />
ajal<br />
Kuivõrd arengukavas ei ole antud<br />
teemat käsitletud, siis ei ole <strong>KSH</strong><br />
ekspertidel alust keskkonnamõju<br />
hindamiseks. Arengukavas on<br />
ettenähtud vedelate biokütuste<br />
kasutamise strateegia väljatöötamine<br />
aastaks 2011, mille raames tuleks<br />
vastavad uuringud läbi viia ja<br />
erinevate toormete kasutuselevõtuga<br />
kaasnevat keskkonnamõju hinnata.<br />
Viga on parandatud.<br />
Koopiad kirjadest on lisatud<br />
aruandele (ptk 21.7)<br />
37 Heakskiidetud <strong>KSH</strong> programmi kohaselt valitakse mõju<br />
hindamiseks kaks ajahorisonti: esiteks - „täna kuni 50<br />
aastat“ ja teiseks „50 kuni 100 aastat“. Aruandest ei selgu,<br />
Töö käigus metoodikat täpsustati ja loobuti algselt plaanitud<br />
ajahorisondi kasutamisest, kuivõrd 27 mõju kriteeriumi<br />
rakendamisel kahes ajahorisondis poleks olnud kvalitatiivset<br />
Kahe ajahorisondi kasutamine ei<br />
olnud ekspertide arvates otstarbekas<br />
ja nendest loobuti. Mudeli LEAP abil<br />
181
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
kuidas vastavaid ajahorisonte hindamise käigus arvesse<br />
võeti.<br />
Keskkonnaministeeriumi korduvad ja täiendavad<br />
kirjalikud küsimused 02.02.2009:<br />
38 Märkuste punkt 21 kommentaaris märgite, et Natura 2000<br />
alade kaitseks on nimetatud tegevus vajalik ja seda<br />
rõhutas ka põlevkivi kasutamise riikliku arengukava<br />
(PÕKK) versioon, mille keskkonnamõju hinnati 2007. a.<br />
Põlevkivi arengukavas lk 9 on kirjas: Kõikide kaitsealade<br />
piiresse jääv põlevkivivaru on reeglina hinnatud<br />
passiivseks ehk mittekaevandatavaks, kuid vastavat lauset<br />
ei saa võrdsustada kõikide Natura 2000 aladega. See<br />
kehtib kaitse-eeskirjaga kaitseala kohta.<br />
Kui <strong>KSH</strong>-s tehakse ettepanek Natura 2000 alade all oleva<br />
maavara viimine passiivseks, siis tuleks juurde lisada<br />
viide, et kehtivates õigusaktides sellist nõuet ei ole.<br />
erinevust. Selle asemel lähtuti stsenaariumidest, mis eristuvad<br />
üksteisest tootmisvõimsuste iseloomu ja omavaheliste<br />
proportsioonide poolest.<br />
Lisaks viidatud märkusele käesolevas tabelis pk-s 21, oleme<br />
märkinud ka hindamistulemuste lühikokkuvõttes (p 16), et<br />
ettepanek lähtub <strong>KSH</strong> ekspertrühma seisukohast (mitte seadusest):<br />
“<strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia<br />
lõpule täna aktiivse maavaravaru staatuses olevate maavaravarude<br />
muutmine passiivvaruks nendel aladel, mis asuvad Natura 2000<br />
aladel (Joonis 5).”, ehk siis ei tulene nimetatud ettepanek<br />
seadusest, vaid meie kui keskkonnamõju hindajate arvamusest.<br />
Arvamus põhineb ettevaatuspõhimõttel – antud juhul leiame, et sel<br />
viisil saab ennetada võimalikke konflike arendustegevuse<br />
(maavara kaevandamise) ja looduskaitseeesmärkide (linnu- ja<br />
loodusdirektiivi täitmine) vahel.<br />
prognoositi stsenaariumitega<br />
kaasnevat keskkonnamõju aastani<br />
2030<br />
<strong>KSH</strong> aruande peatükis<br />
hindamistulemuste lühikokkuvõttes<br />
(p 16) on tehtud järgmine sõnastuse<br />
muudatus: “<strong>KSH</strong> ekspertrühm teeb<br />
Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia<br />
lõpule täna aktiivse maavaravaru<br />
staatuses olevate maavaravarude<br />
muutmine passiivvaruks Natura 2000<br />
võrgustiku aladel (Joonis 5), et<br />
vältida võimalikku konflikti<br />
arendustegevuse ja looduskaitseeesmärkide<br />
vahel.”<br />
39 Märkuste punkt 21 kommentaaris märgite, et KKMle on<br />
hästi teada, et otsuse, kas lubada maavara kaevandamist,<br />
teeb riiklik maavarade komisjon.<br />
KKMile ei ole teada, et maavara kaevandamise otsuse<br />
teeb riiklik maavarade komisjon, kuna sellist komisjoni<br />
pole olemas. On <strong>Eesti</strong> Maavarade Komisjon,<br />
moodustatud KKMi valitsemisalas, kelle põhiülesanne on<br />
Keskkonnaministeeriumi nõustamine maapõue uurimise<br />
ja kasutamise ning maavarade arvestamise,<br />
maavaravarude kinnitamise, kvalifitseerimise ja<br />
mahakandmise ning kaitse küsimustes. Komisjoni otsuse<br />
alusel ei anta kaevandamisluba<br />
40 Märkuste punkt 32 kommentaaris märgite, õlitootmiseks<br />
jääb põlevkivist PÕKK-s lubatud kogust arvestades üle.<br />
Põlevkivi arengukavas on toodud prognoositav<br />
põlevkivikogus õli tootmiseks aastaks 2015, tegemist ei<br />
Komisjoni nimetus korrigeeritakse.<br />
Võib-olla tõesti on meie selgitus jäänud ebapiisavaks, kuid<br />
tahtsime juhtida KKM tähelepanu sellele, et kuivõrd <strong>Eesti</strong><br />
Maavarade Komisjoni pädevuses on maavarade aktiivseks või<br />
passiivseks muutmine, siis on Natura 2000 võrgustiku aladel<br />
asuvate aktiivsete maavaravarude muutmine passiivseteks<br />
nimetatud komisjoni pädevuses.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> stsenaariumites oleme arvestanud üksnes põlevkivi<br />
kaevandamise maksimummahtu aastas (20 miljonit tonni kuni<br />
aastani 2015 ja edaspidi 15 miljonit tonni) vastav viide PÕKK-ile<br />
asub lk 26 ja vastavad põlevkivikaevandamise mahud<br />
Käesolevas tabelis p-s 21 on<br />
komisjoni nimetus korrigeeritud ja<br />
selgituse täpsustuses on tehtud viide<br />
käesolevale punktile 39.<br />
Loodame, et meie antud selgitus on<br />
piisav<br />
182
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
ole lubatud või keelatud kogusega, mida arengukava ei<br />
saagi teha. Vajadusel tuuakse see ära õigusaktides.<br />
stsenaariumite lõikes on toodud tabelites 24-32. Seadsime<br />
stsenaariumite puhul eesmärgiks (teatud mõttes piiranguks)<br />
asjaolu, et mistahes stsenaariumi (põlevkivielektri erinevate<br />
osakaalude) puhul kaetakse esmalt põlevkivi vajadus elektri<br />
tootmiseks ja ülejäänud põlevkivi saab kasutada põlevkiviõli<br />
tootmiseks. Tabelis 36 oleme näidanud suhtarvudena, kui palju<br />
põlevkivist läheks elektri tootmiseks ja kui palju saaks<br />
maksimaalselt kasutada põlevkiviõli tootmiseks 9 stsenaariumi<br />
puhul. Suhtarvude esitamisega ei ole soovitud panna põlevkiviõli<br />
tootmisele piiranguid, sest piiravaks teguriks on põlevkivielektri<br />
tootmiseks minev põlevkivikogus, mis omakorda sõltub<br />
stsenaariumi valikust. <strong>KSH</strong> ekspertrühm pooldab stsenaariumi E,<br />
mille puhul kasutatakse elektri tootmiseks 60% ja õli tootmiseks<br />
vastavalt 40% kaevandatavast põlevkivist aastas, kuivõrd sellise<br />
põlevkivi kasutuse elektri/õli suhtarvude puhul oleksid nii<br />
keskkonna-, sotsiaal-, kui majandusmõjud enam tasakaalustatud ja<br />
41 Märkuste punktides 9-13 ja 33 esitatud selgitused<br />
tuumaenergeetika kohta.<br />
Oleme <strong>KSH</strong> koostajatega nõus, et tuumaenergeetika<br />
puhul saab arengukava perioodil arvestada sisseostetava<br />
energiaga. Aruande eelmise verisooni kohatine ebaselgus<br />
(sh ekspertide seisukoht, mille kohaselt eeldatakse, et<br />
kolmanda põlvkonna tuumajaama <strong>Eesti</strong>sse ehitada pole<br />
võimalik.<br />
Neljanda põlvkonna tuumajaamade tehnoloogiaid alles<br />
uuritakse ja katsetatakse ja kuna nende hind, tehnilised<br />
näitajad ning riskianalüüsid pole veel teada, siis ei saa<br />
nende kasutamise kohta <strong>Eesti</strong>s veel midagi kindlat öelda)<br />
viis arusaamale, et mõningal juhul kajastatakse<br />
informatsiooni nii sisseostevava kui kohapeal toodetava<br />
energia kohta.<br />
Seetõttu on parandused tervitatavad ja annavad parema<br />
arusaama hindamisest. Siiski soovitaksime veelgi parema<br />
täpsuse huvides lisada näiteks kokkuvõtte punktis 9<br />
võrreldes teiste stsenaariumitega kõige väiksemad.<br />
Soovime täpsustada, et kuivõrd kumbki kavadest (ELMAK ega<br />
ENMAK) ei käsitle <strong>Eesti</strong>sse tuumajaama ehitamist arengukavade<br />
kehtivuse ajapiirides, siis ei käsitle seda teemat ka vastavad <strong>KSH</strong>d.<br />
Hindamistulemuste lühikokkuvõttesse<br />
punkti 9 on lisatud lõppu<br />
lause: “Sisseostetud tuumaenergiaga<br />
arvestatakse seetõttu, et ELMAK<br />
ega ENMAK ei ei käsitle <strong>Eesti</strong>sse<br />
tuumajaama ehitamist arengukavade<br />
ajaperspektiivis.”<br />
183
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
esitatud lausele ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm juhib<br />
arengukava koostaja tähelepanu sellele, et nii<br />
elektristsenaariumites (A, C ja C2) kui<br />
põlevkivistsenaariumites (2, 3 ja 6) väljapakutud<br />
tuumakütusest toodetud elektri summaarse võimsuse<br />
puhul on nii ELMAK <strong>KSH</strong>s kui ENMAK <strong>KSH</strong>s<br />
arvestatud sisseostetud tuumaenergiaga ja selle<br />
keskkonnamõjuga täpsustus, et sisseostetud<br />
tuumaenergiaga arvestatakse seetõttu, et <strong>KSH</strong> koostajate<br />
arvates ei ole arengukava kestvuse jooksul <strong>Eesti</strong>sse oma<br />
tuumajaama rajamine võimalik.<br />
<strong>KSH</strong> eksperdid on seda korduvalt väitnud ja sellekohane<br />
märge on ka märkuste tabelis, kuid seda võiks rõhutada<br />
ka aruande tekstis.<br />
42 Lk 44 on viga: Euroopa komisjoni 23. jaanuari 2009 nn<br />
kliima- ja energiapakett.<br />
Nõustume, õige on aasta 2008<br />
Kuupäev on korrigeeritud<br />
43 Lk 61 on ka üks väike viga, nimelt on ekspertgrupp<br />
ülejäänud tekstis kasutanud õigesti terminit<br />
tuumajäätmete ladustamine, lk 61 on kasutataud aga sõna<br />
ladestamine.<br />
44 Peatükk 7.3 "Keskkonnamajandushoobade (ehk<br />
majanduslik) mõju" ei sisalda endiselt pealkirjale vastavat<br />
infot, mistõttu soovitame pealkirja muuta näiteks<br />
energiamajandusega seotud majandushoovad.<br />
45 Lisatud tabeli 35 tekst ja numbrid ei ole loetavad, st on<br />
liiga väikses kirjas. Aruandele võiks olla lisatud<br />
analoogne selgitav tabel ka tabeli 39<br />
(soojatootmisstsenaariumite) juurde.<br />
46 Sotsiaalset mõju (mõju inimese tervisele ja heaolule)<br />
tuleks aruandes põhjalikumalt käsitleda. Sotsiaalse mõju<br />
Nõustume, terminit on korrigeeritud<br />
Nõustume ettepanekuga, peatükk 7.3 pealkirja muudetakse<br />
Nõustume märkusega. Tabel 35 oli varem sisestatud pildina (jpg),<br />
et säilitada algse tabeli (excelis) vorming võimalikult täpselt.<br />
Püüdsime kasutada teisi tehnilisi võimalusi, et tabel oleks<br />
loetavam. Samuti koostasime uue tabeli (sarnaselt tabelile 35)<br />
soojusenergia stsenaariumite keskkonnamõju kohta kriteeriumite<br />
lõikes.<br />
Viidatud sotsiaalse mõju kriteeriumid ja hinnang nendele on<br />
kvalitatiivsed mitte kvantitatiivsed. Erinevate stsenaariumitega<br />
Termin, lk 61 on korrigeeritud<br />
Peatüki 7.3. uus pealkiri on<br />
“Energiamajandusega seotud<br />
majandushoovad”<br />
Tabel 35 tehniliselt korrigeeritud.<br />
Lisatud uus tabel 38<br />
(soojusestenaariumite keskkonnamõju<br />
kohta kriteeriumite kaupa)<br />
Loodame, et selgitus koos viitega<br />
ELMAKI’i <strong>KSH</strong>-le piisav<br />
184
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
kriteeriumeid on arvestatud nii erinevates mudelites kui<br />
kvalitatiivsel hindamisel, st vastavat mõju on hinnatud.<br />
Aga kui seda on olnud võimalik hinnata siis peaks olema<br />
võimalik ka kirjeldada, milline on energiamajandusest<br />
tulenev mõju inimese tervisele.<br />
kaasnev sotsiaalse mõju (kõne all on eeskätt tervisele avalduv<br />
mõju ja mõju tööhõivele) kirjeldamine saab olla vaid üldine,<br />
enamasti tavateadmistele põhinev (nt suuremast energiatootmisest<br />
tuleva õhusaaste korral kalduvus hingamisteede haigusjuhtumite<br />
suurenemiseele; tööhõive dünaamika jms).<br />
Siinkohal tuleb veelkord rõhutada asjaolu, mis toodi esile ka<br />
MKM-is 12.01.2008 toimunud koosolekul (vt ptk. 21.8.1)<br />
ENMAK’i koostaja, <strong>KSH</strong> eksperdi, KKM’i ja Riigikontrolli<br />
osavõtul. Nimelt võeti kavade ja nende <strong>KSH</strong>-de koostamise käigus<br />
vastavalt MKM-i, ELMAK’i <strong>KSH</strong> koostaja ǺF-Estivo ja<br />
ENMAK’i <strong>KSH</strong> koostaja, <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>a ühisel kokkuleppel vastu<br />
otsus, et <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> teeb omalt poolt ENMAK’i <strong>KSH</strong> raames<br />
täiendava analüüsi ELMAK’i elektristsenaariumitele. Põhjuseks:<br />
1. Elektrisektor on (eriti <strong>Eesti</strong>s) energiamajanduse dominantne<br />
osa; 2. <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>al on vastav IT baas ja kompetents (ESW ja<br />
LEAP mudelid) – mida selgitati juba ka ENMAK’i <strong>KSH</strong><br />
programmis. <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong> laiendas omalt poolt neid stsenaariume,<br />
lisades põlevkiviõli tootmise aspekti. Lisaks pakkus analüüsi<br />
käigus omalt poolt välja nn kompromissvariandi E-stsenaariumi<br />
näol, mis on tasakaalustatum ja kavade ajapiirides reaalsem ning<br />
osutus ka eelistatumaks erinevaid aspekte arvestavate hindamiste<br />
käigus. Samas nende stsenaariumite, mis on ikkagi eeskätt<br />
elektristsenaarimid, detailsemad kirjeldused ja mõjud on esitatud<br />
ELMAK’is ja eriti ELMAK’i <strong>KSH</strong>-s (võimalikud mõjud).<br />
Vastavalt KKM-i soovile on ELMAK’i <strong>KSH</strong>-s<br />
elektristsenaariumite kirjeldusi täiendatud. Nii on ka antud<br />
märkuses kõne all olevad mõjud kirjeldatud ELMAK’i <strong>KSH</strong><br />
(veebruar 2009 versioon) ptk 9 tabelis 6 (mõjud keskkonnale ning<br />
inimese tervisele). Samuti on ptk-s 9.2 esitatud erinevate<br />
elektritootmisviiside mõjud. ENMAK’i <strong>KSH</strong> eksperdid on<br />
teadlikud nendest üldtuntud mõjudest, aktsepteerivad neid ja ei<br />
pea vajalikuks neid oma aruande tekstis korrata. Samas oli<br />
teadmus nendest mõjudest aluseks kvalitatiivse hindamise<br />
eksperthinnangute andmisel.<br />
185
Nr KKM seisukoht, ettepanek, küsimus ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar Korrigeeriv tegevus<br />
47 <strong>KSH</strong> tulemuste mõistmiseks (et milline mõju iga<br />
konkreetse stsenaariumiga kaasneb) tuleks aruandes lahti<br />
seletada kõigi käsitletud alternatiividega eeldatavasti<br />
kaasnev keskkonnamõju. Alternatiivide keskkonnamõju<br />
käsitlemisel võiks lähtuda järgmisest ülesehitusest:<br />
Alternatiiv A:<br />
1) kirjeldus;<br />
2) keskkonnamõju hindamisel antud hindepunktide (<strong>KSH</strong><br />
KKM on teinud sarnase ettepaneku ELMAK <strong>KSH</strong> eksperdile ja<br />
ekspert on lisaks varasemale esitanud elektristsenaariumite<br />
keskkonnamõju kontsentreerituma kirjelduse aruande lõigus<br />
12.1.1. ja eelistatumate stsenaariumite täiendava kirjelduse<br />
peatükis 18.<br />
Käesoleva tabeli eelmises punktis (46) toodud asjaoludel ei pea<br />
me otstarbekaks seda infot ENMAK’i <strong>KSH</strong> aruandes korrata. Seda<br />
enam, et ENMAK’i <strong>KSH</strong> avaliku arutelu käigus ja järgselt saime<br />
aruande tabelites 37 ja 39) selgitus (mida tähendab me kattuvaid märkusi, sh ka korduvalt Riigikontrollilt liigsest<br />
saadud hinne);<br />
rõhuasetusest elektrisektorile. Tulles aga vastu KKM ettepanekule,<br />
3) alternatiivi elluviimisel kaasneva keskkonnamõju oleme täiendanud stsenaariumite keskkonnamõju<br />
kirjeldus.<br />
hindamistulemuste kirjeldust ptk-s 14 (eriti uue E-stsenaariumi<br />
Sellise struktuuri järgi võiks kirjeldada kõiki osas). Samuti oleme täiendanud ptk-s 13.2 soojuse<br />
elektritootmise alternatiive (0, A, B, C, C2, D, E) ja stsenaariumitest eelistatud stsenaariumi 2 keskkonnamõju<br />
soojusetootmise alternatiive (0, 1, 2) eraldi. Biodiisli kirjeldust (esitatud pärast tabelit 39).<br />
stsenaariumite juures on analoogne mõju kirjeldus<br />
lihtsustatud kujul juba olemas.<br />
48 Aruandes võiks selgitada, miks teavitati huvitatud isikuid<br />
ja asutusi <strong>KSH</strong> aruande avalikust väljapanekust ja avaliku<br />
arutelu toimumisest alles 22. oktoobril ehkki avalik<br />
väljapanek algas juba 6. oktoobril.<br />
Vastavalt KeHJSe §-le 37 on teavitajaks kava koostaja. <strong>KSH</strong><br />
ekspert sai vastava teabe teavitamiste ja laekunud küsimuste,<br />
ettepanekute ja vastuväidete kohta kava koostajalt ja see teave<br />
lisati <strong>KSH</strong> aruandesse.<br />
Loodame, et antud selgitus, uued<br />
täiendused ENMAK’i <strong>KSH</strong> aruandes<br />
ja viited ELMAKi <strong>KSH</strong> aruandele on<br />
piisavad.<br />
Loodame, et meiepoolne selgitus on<br />
piisav.<br />
186
Heakskiitmisele saadetud täiendatud variant<br />
Tabel 47. ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma vastused riigikontrolli küsimustele ja <strong>KSH</strong> aruandesse<br />
(seisuga 21.november 2008) tehtud muudatuste sisu ja ulatus<br />
Nr Riigikontrolli (RK)<br />
seisukoht/küsimus/kommentaar<br />
1 <strong>KSH</strong> aruande koostaja ei ole lahendanud<br />
aruandes olnud vajakajäämisi, millele viitasid<br />
mitmed asutused. Näiteks ei ole hinnatud<br />
keskkonnamõju mitmetes olulistes<br />
valdkondades, mis leiavad ENMAKis<br />
äramärkimist:<br />
*kohalike tahkete kütuste kasutamine (sh puit,<br />
turvas);<br />
*vedelkütuste (sh transpordis kasutatavad<br />
kütused ja põlevkiviõli tootmise laiendamine)<br />
tootmine ja kasutamine;<br />
*energiamajanduse infrastruktuuri muudatused;<br />
*taastuvad energiaallikad.<br />
2 Lisaks ei leia käsitlust Euroopa Liidu<br />
kliimapaketist ning energiasõltuvuse<br />
võimalikust suurenemisest tulenevad mõjud<br />
<strong>Eesti</strong>le.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar<br />
<strong>KSH</strong> töörühm juhib RK tähelepanu sellele, et<br />
kava, selle sisu ja ulatuse määrab ära kava<br />
koostaja ehk MKM (kui see pole juba üldisemalt<br />
VV poolt määratud). <strong>KSH</strong> ulatuse ja sisu määrab<br />
ära ka kinnitatud <strong>KSH</strong> programm.<br />
<strong>KSH</strong> töörühm hindas kavaga püstitatud<br />
eesmärkide vastavust keskkonnaeesmärkidele ja<br />
kavandatud tegevuste mõju keskkonnale. RK<br />
poolt nimetatud teemad peaksid olema esmalt<br />
kava teemad ja seal ka vastavalt käsitletud, koos<br />
asjakohaste andmetega (statistikaga), mida <strong>KSH</strong><br />
töörühm saaks vajadusel kasutada. Kavas on<br />
põhjalikumalt läbitöötatud elektritootmine kui<br />
<strong>Eesti</strong> energiasektori olulisim osa, samas on<br />
põgusamalt käsitletud soojamajanduse ja<br />
transpordikütustega seonduvat. Seetõttu pakkus<br />
<strong>KSH</strong> töörühm omaalgatuslikult välja nii soojuse<br />
tootmise kui biokütuste osatähtsuse tõstmise<br />
võimalused transpordikütuste tarbimises<br />
(vastavate stsenaariumide näol). Seega jättis<br />
<strong>KSH</strong> töörühm kava koostajale vabad käed nende<br />
stsenaariumide kasutamiseks (valikuks) kavas.<br />
Kava koostaja on <strong>KSH</strong> töörühmale teatanud, et<br />
mitmed olulised teemad, nagu taastuvenergia ja<br />
soojamajandus tulevad detailsemalt käsitlemisele<br />
vastavates arengukavades, mille koostamise<br />
ENMAK ette näeb. Arusaadavalt tuleb hinnata<br />
ka nende kavadega kaasnevat keskkonnamõju.<br />
Samas on taastuvate energiaallikate kasutamise<br />
ulatust ja selle mõju <strong>KSH</strong>-s hinnatud kõigi kolme<br />
energiamajanduse alamvaldkonna (elekter,<br />
soojus, transpordikütused) stsenaariumide<br />
analüüsi raames. Siinjuures väärib märkimist, et<br />
töörühma ettepanekud vähendada soojuse<br />
tootmise stsenaariumides maagaasi suurt<br />
osakaalu kohalike taastuva biomassi ja ka turba<br />
kasuks kutsus esile vastureaktsiooni <strong>Eesti</strong><br />
Gaasiliidu poolt. Viimase aja arengud (ELi<br />
gaasikriis uue Vene-Ukraina gaasisõja<br />
tulemusena) kinnitavad gaasisõltumatusele ja<br />
kohalike taastuvenergiaallikate kasutamise<br />
suurendamisele suunatud stsenaariumide<br />
olulisust.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> töörühm juhib RK tähelepanu<br />
sellele, et EL kliimapaketi lõplikud tingimused<br />
(mis oluliselt erinevad paketis algselt<br />
kavandatust) ei selgunud ENMAK <strong>KSH</strong><br />
programmi ega aruande koostamise ja avaliku<br />
arutamise ajaperioodil, vaid alles <strong>KSH</strong><br />
täiendatud aruande KKM-le esitamise järel<br />
(pakett kinnitati lõplikult 12.12.2008). <strong>KSH</strong><br />
töörühmale on teada, et kliimapaketi mõju uurib<br />
KKM ja vastavad tulemusi saab ENMAKi<br />
koostaja MKM ka seejärel kasutada<br />
3 <strong>KSH</strong> ekspertide kommentaaride kohaselt on <strong>KSH</strong> töörühm on teinud ettepanekud kava
Nr<br />
Riigikontrolli (RK)<br />
seisukoht/küsimus/kommentaar<br />
ENMAK elektrimajanduse rõhuasetusega ja<br />
sellest lähtuti ka hindamisel, mistõttu <strong>KSH</strong><br />
aruandes muudatusi ei tehtud. Riigikontroll on<br />
seisukohal, et <strong>KSH</strong> peaks viitama vajadusele<br />
käsitleda arengukavas kõiki olulise<br />
keskkonnamõjuga energeetikavaldkondi<br />
4 Samuti ei selgu Riigikontrolli arvates <strong>KSH</strong><br />
aruandes toodud hinnangutest, milline on<br />
arengukava elluviimisega kaasneva<br />
keskkonnamõju olulisus, ulatus ja iseloom.<br />
5 Eeltoodut arvestades juhime tähelepanu<br />
vajadusele analüüsida järelvalve käigus, kas<br />
keskkonnamõju hindamise ja<br />
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar<br />
eesmärkide, ulatuse ja meetmete täpsustamise<br />
kohta (vt <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong> ptk 21.7 ) ja andnud <strong>KSH</strong><br />
aruandes ka oma hinnangu nende ettepanekute<br />
arvestamise kohta kavas (ptk 17). Kuivõrd kava<br />
koostaja ei ole mõningaid ettepanekuid<br />
arvestanud, siis tuleb nende ettepanekute<br />
arvestamise vajaduse kohta anda seisukoht<br />
pädevatel riigiasutustel nagu KKM (kes hindab,<br />
kuivõrd on <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekud<br />
asjakohased) ja VV (kes kava Riigikogule<br />
esitab). Siinkohal tasuks märkida, et<br />
avalikustamise ajal ei laekunud kommentaare<br />
<strong>KSH</strong> töörühma ettepanekute<br />
arvestamise/mittearvestamise kohta kavas.<br />
Samas ei saa nõustuda väitega, et rõhuasetus<br />
elektrimajandusele oleks häirivalt suur –<br />
tegelikult see vastab energiamajanduse<br />
alamsektorite prioriteetsusele <strong>Eesti</strong>s ja olulisel<br />
määral on nii ENMAK’is kui ka <strong>KSH</strong>-s<br />
käsitletud ka teisi valdkondi (vt ka töörühma<br />
kommentaari RK 1. seisukohale).<br />
<strong>KSH</strong> töörühm on seisukohal, et agregeeritud<br />
hinnangut kava elluviimisega kaasneva (kogu)<br />
keskkonnamõju kohta on võimatu anda, kuna<br />
kavas on erineva detailsusastmega valdkondi,<br />
eesmärke ja tegevus. Nagu juba eespool<br />
märgitud, keskendub kava, osalt objektiivsetel<br />
asjaoludel, eelkõige elektritootmise ja elektriga<br />
varustatuse küsimustele, mõnevõrra vähem<br />
soojamajandusele ja transpordikütustele. Et seda<br />
teatud mõttes vajakajäämist leevendada, püstitas<br />
<strong>KSH</strong> töörühm ise täiendavad stsenaariumid ja<br />
hindas nende keskkonnamõju. Samuti analüüsis<br />
<strong>KSH</strong> töörühm kava elluviimisega kaasnevat<br />
keskkonnamõju mitmest aspektist ja erinevaid<br />
meetodeid kasutades. Elektritootmise<br />
keskkonnamõju hinnati erinevate<br />
stsenaariumidega kaasnevate täiskulude, sh<br />
väliskulude, ja õhuemissioonide suuruse<br />
võrdlemise kaudu. Lisaks kvantitatiivsele<br />
analüüsile, anti kvalitatiivne hinnang<br />
elektritootmisele, soojamajandusele ja biokütuste<br />
osatähtsusele transpordikütuste tarbimises.<br />
Kvalitatiivne hinnang anti ka kava eesmärkidele<br />
ja meetmetele (meetmekavale). Nimetatud<br />
analüüside ja hinnangute abil soovis <strong>KSH</strong><br />
töörühm paremini kirjeldada erinevate<br />
stsenaariumidega kaasnevat võimalikku<br />
keskkonnamõju ja anda kava koostajale<br />
omapoolsed eelistused väiksema<br />
keskkonnamõjuga ning kaasneva majandusliku ja<br />
sotsiaalse mõjuga stsenaariumi(de) valikuks.<br />
Lõpliku valiku kava eelnõu jaoks teeb kava<br />
koostaja MKM, seejärel VV ja lõpuks Riigikogu.<br />
Loodame, et <strong>KSH</strong> <strong>aruanne</strong> on asjakohane<br />
alusmaterjal otsustamisprotsessis.<br />
<strong>KSH</strong> töörühm juhindus ENMAK <strong>KSH</strong> aruande<br />
koostamisel nii KeHJS-st, KKM poolt 7. mail<br />
2008 heakskiidetud ENMAK <strong>KSH</strong> programmist,<br />
kava koostajaga toimunud koosolekutel, samuti<br />
188
Nr<br />
Riigikontrolli (RK)<br />
seisukoht/küsimus/kommentaar<br />
tulenevad nõuded <strong>KSH</strong> aruande sisule on<br />
täidetud.<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma kommentaar<br />
juhtrühma koosolekutel otsustatust.<br />
21.9. Oluliste jätkuuuringute vajadus<br />
Olulised küsimused, mis avalikustamise ajal ning konsultatsioonide käigus<br />
keskkonnaministeeriumi ja riigikontrolli esindajatega tõstatati, olid seotud lisauuringute<br />
ja analüüside vajadusega järgmistes valdkondades:<br />
1.Terviseriskid (metoodika, seire)<br />
2.Tuumaenergeetika (seadusandlus, tuumaenergia vajaduse ja riski-uuringud)<br />
3.Taastuvenergeetika (arengukava ja teemaplaneering)<br />
4.Euroopa Komisjoni kliimapaketi keskkonna-, sealhulgas sotsiaalmajanduslik mõju<br />
5.Saastetasude keskkonnatasude, aktsiiside ja kvoodimajanduse koosmõju<br />
6.Biokütuste tarbimise edendamiseks transpordikütustena vajalike meetmete<br />
keskkonnamõju<br />
Nimetatud uuringute tulemused oleksid oluliseks alusinfoks nii ELMAKi kui<br />
ENMAKi, aga ka teiste seonduvate arengukavade uuendamisel.<br />
21.10. ENMAK <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekud ENMAK tööversioonide täpsustamiseks<br />
(koopiad kirjadest)<br />
21.10.1. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise töörühma<br />
kommentaarid arengukava meetmete tööversioonile (09.05.2008)<br />
Võrdlusena varasemate energiamajanduse arengukavadega (1998, 2004) tuleb<br />
tunnustusena kahtlemata märkida arvestatavat arengut – kui eelmistes kavades olid<br />
eesmärgid ja tegevused (meetmed) esitatud põhiliselt nö vaba tekstina, mida<br />
illustreerisid paar kokkuvõtvat tabelit, siis nüüd on tegemist hoopis süsteemsema<br />
esitusega. Eesmärgid ja neid iseloomustavad indikaatorid on vahetult seostatud<br />
vastavate meetmetega. Viimased on omakorda detailiseeritud (meetme taust,<br />
olulisemad tegevused, väljundnäitajad, vastutajad). Lisanduvad SWOT-analüüs ja<br />
haakuvate riiklike arengukavade ja strateegiate eesmärkide ülevaade.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma kommentaarid-ettepanekud arengukava meetmete tööversioonile<br />
seisuga 09.05.2008 oleksid järgmised:<br />
A. Üldised kommentaarid<br />
A.1. Ilmselt vajab/eeldab esitatud tabelivormis kontsentraat ka mõningast selgitavat<br />
teksti, vähemalt mõnede elementide (indikaatorid, meetmed, tegevused, näitajad) osas.<br />
Näiteks: rahvusvahelised tavad võrguteenuste hinnakujundusel ja atraktiivne<br />
energiaturg. Viimase (meede 3.5) osas on ka mingi mittevastavus – detailsem käsitlus<br />
räägitakse hoopis energeetika valdkonna hariduse edendamisest?<br />
A.2. Soojuse sektori arenguprobleemide esitus on suhteliselt „varjus“. Neid võib aimata<br />
energiasäästu ja koostootmist käsitlevate elementide all. Praegusel kujul ei olegi<br />
189
soojuse sektoriga seonduvaid keskkonnaaspekte võimalik hinnata, kuna kavas lihtsalt ei<br />
ole, mida hinnata! Samas on eraldi meetmena (2.6.) esile toodud soojamajanduse<br />
riikliku arengukava koostamine. Kas see tähendab, et soojuse sektori probleemid<br />
(milledele on seni arengukavades vähe tähelepanu pööratud), leiavad just seal<br />
käsitlemist (meetme detailsem käsitlus ei anna väga selget ülevaadet)?<br />
A.3. Samuti on meie arvates arengukavas tähelepanuta jäänud vedelkütuste temaatika.<br />
A.4. Omaette küsimus on vahekord elektrimajanduse arengukavaga, st mil määral<br />
kajastada energiamajanduse arengukavas elektrisektori probleeme. Ilmselt jääb<br />
elektrikava põhiteemaks elektritootmise stsenaariumide (ja vastavate<br />
baastehnoloogiate) esitus ja analüüs. Energiamajanduse arengukavas aga vajaksid<br />
kajastamist (isegi dubleerivalt) üldisemad valikud – näiteks elektrituru avamisega<br />
seotud otsustused (senise üleminekuperioodi järgimine või ennetamine, <strong>Eesti</strong> Energia<br />
AS kujundamine börsiettevõtteks ja sellest tulenev omanike ringi laienemine jne).<br />
A.5. Oleme jätkuvalt seda meelt, et lisaks elektrivarustuse tagamisele on oluline, et<br />
arengukava missiooniks oleks ka energiatarbimise juhtimine, st energiatõhususe<br />
tõstmine ja energiasääst. “Nutikate” energiasüsteemide temaatika on juba täna<br />
aktuaalne, kava aga vaatab ju 2020. aastani. Energiasääst ja tarbimise optimeerimine<br />
võiksid olla missiooni iseseisva osana ära märgitud.<br />
A.6. Missiooni põhjendustes ei ole kordagi kasutaud sõna “keskkond”. Oleme<br />
seisukohal, et arengukava missiooniks peaks olema keskkonna säästmine.<br />
A.7. Seega pakume <strong>Eesti</strong> energiasektori missiooniks: “<strong>Eesti</strong> elanikele, keskkonda<br />
säästva, põhjendatud hinnaga ja pideva energiavarustuse tagamine ning<br />
energiatarbimise tõhusust ja energiasäästu suurendamine”.<br />
A.8. Kas arengukava meetmekavas on plaanis anda ka meetmete maksumused, ehk<br />
eelarved?<br />
B. Konkreetsed ettepanekud<br />
B.1. Lk. 1 (MISSIOON). Konstanteering „Tulevikus ei ületa ühegi energiaallika<br />
osakaal energiabilansis 50%“ on meie arvates liiga üldine. Siin ja ka mujal arengukava<br />
tekstis oleks ilmselt õigem kasutada kõnealuse kava ajahorisonti (aastani 2020). Samuti<br />
ebamäärane „Osaletakse fossiilkütuste põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate<br />
väljatöötamisel“. Kas meil asutakse välja töötama või võetakse kasutusele mujal<br />
väljatöötatud vastavad tehnoloogiad?<br />
B.2. Indikaatorite hulgas ei leidu ühtegi otseselt keskkonnaga seonduvat (a la<br />
keskkonna seisund ei halvene või keskkonnakoormus ei suurene). Kõige paremini<br />
sobiks taolise indikaatori lisamine ilmselt Eesmärk 1 või/ja Eesmärk 2 alla.<br />
B.3. Eesmärk 2, indikaator 4. Ilmselt on tegemist 9%-ga keskmisest energia<br />
lõpptarbimisest. Mitmetimõistmise vältimiseks tuleks nii ka kirjutada (muide, meie<br />
arvuliseks tulemuseks kujunes 9,6 PJ).<br />
B.4. Miks Eesmärk 2, indikaator 7 sisu sulgudes?<br />
B.5. Kuivõrd energiasäästu küsimus on suuresti ka tarbijate teadlikkuse küsimus, siis<br />
pakume, et meetmete hulka tuleks lisada ka energiasäästualase teabe edastamine ja<br />
tarbijate teadlikkuse tõstmine.<br />
B.6. Eesmärk 3, indikaator 2. Energiasektori osakaal SKP-s. Siin tuleks selgitavas<br />
tekstis esitada ka selle osakaalu leidmise metoodika, sest teatavasti ESA SKP jaotus<br />
tegevusalade järgi ei anna otsest energiasektori osa. On mäetööstus eraldi (kas sealt<br />
arvestatakse midagi energiasektorisse?) ja Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus kokku<br />
(seal tuleb energiasektori osa eraldada). Samuti tuleks märkida, kas tegemist<br />
arvestusega jooksvas või püsihinnas (ilmselt viimasega).<br />
B.7. Meede 1.1 taust. 2005. aastal oli põlevkivi osa <strong>Eesti</strong> energiabilansis<br />
(primaarenergiaga varustatuses – TPES) 61,1%. Miks ei võiks see tegelik number olla,<br />
kas 55% on mingi eriline piir?<br />
190
B.8. Meede 2.2 taust ja ka meede 3.3 – potentsiaalne tuumajaama rajamine <strong>Eesti</strong>s.<br />
Lähtudes kujunenud olukorrast seoses Baltimaade ja Poola ühisprojektiga Ignalina<br />
renoveerimise osas (eriti Leedu President Adamkuse viimaste konkreetsete avalduste<br />
foonil) tuleks teha selget vahet variantidel „Ignalina ühistuumaprojekt (või ka<br />
koostööprojekt Soomega) ja „tuumajaama rajamine <strong>Eesti</strong>sse“. Ilmselt ebatõenäoline, et<br />
neid kahte varianti hakatakse arendama korraga. Lisaks veel kogu Balti mere äärses<br />
piirkonnas Soomes Loviisa, Venemaal Leningradi ja Kaliningradi uued tuumajaamad.<br />
Kui Ignalina projekt realiseerub, siis <strong>Eesti</strong> tuumajaama vajadus väheneb oluliselt ja<br />
seda pole mõtet kas üldse kavandada või lükkub see variant kaugemasse tulevikku ja<br />
Ignalina saabki ühtlasi ka õppepolügooniks.<br />
B.9. Meede 2.2 detailiseering (olulisemad tegevused). Mõneti kummaline tundub meile<br />
väljend riigiabi andmine uute põlevkivi plokkide rajamiseks. Tegemist ju abi<br />
andmisega investeerimiseks <strong>Eesti</strong> Energia AS-le, kes on aga 100% riigi omanduses.<br />
Seega riik nagu annaks abi iseendale?! Tegelikult aga ju tegemist tavalise<br />
investeerimisprotsessiga omaniku poolt, kus reeglina kasutatakse omavahendite ja<br />
laenukapitali võimalikult sobivamat kombinatsiooni. Nii toimus see – ja üpris edukalt<br />
ju ka kahe esimese ploki renoveerimisel. Käesolevat praktikat analüüsides ei teosta riik<br />
oma ettevõtte üle piisavat omanikupoolset järelevalvet. Strateegilist tähtsust omavaid<br />
otsuseid peab tegema siin riik ja vastavad meetmed tuleks arengukavas ka käsitleda.<br />
14. mail 2008 toimunud kolmandal Energiafoorumil oli vastav küsimus esitatud<br />
vastamiseks nii poliitikutele kui ekspertidele. Selgus jäi saamata, sest olukord on<br />
märkimisväärselt komplitseerunud seoses EL uue kliima ja energeetikapaketiga, mis on<br />
loonud energeetikasektori arengus täiesti uue olukorra. Riigil kui omanikul peab 2020.a<br />
perspektiivis olema nüüd sellekohane selge seisukoht, mis avaldub vastavates<br />
meetmetes. Teiseks peaks uue keevkihtploki (või isegi kahe!?) rajamise puhul ära<br />
märkima ka uue ploki võimsuse.<br />
B.10. Eesmärkide tabelis (lisa 2) <strong>Eesti</strong> keskkonnastrateegia 2030 2. eesmärgi<br />
mõõdikute veerus teksti ületoomisega veergu sattunud ka originaali joonealuste viidete<br />
numbrid.<br />
Lugupidamisega,<br />
Anton Laur<br />
Tiit Kallaste<br />
Kaja Peterson<br />
Tea Nõmmann<br />
15.05.2008<br />
<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong><br />
Pk 160 <strong>Tallinn</strong> 10502<br />
21.10.2. Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise töörühma<br />
kommentaarid arengukava meetmete tööversioonile (27.06.2008)<br />
<strong>KSH</strong> töörühm esitas 15.05.2008 oma kommentaarid-ettepanekud energiamajanduse<br />
arengukava meetmekavale_1 (seisuga 09.05.2008). Käesolevad <strong>KSH</strong> töörühma<br />
kommentaarid-ettepanekud arengukava meetmekava_2 (MKM fail versioon 5) (seisuga<br />
27.06.2008) lähtuvad kahest aspektist. Esmalt antakse hinnang selle, kuivõrd on<br />
meetmekavas_2 võetud arvesse <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekuid meetmekavale_1 (osad A<br />
191
ja B). Seejärel antakse kommentaarid meetmekavas_2 esitatud uutele meetmetele ja<br />
mõõdikutele, mida ei olnud meetmekavas_1 (osa C).<br />
Lugemise hõlbustamiseks oleme osade A ja B alapunktide juures kasutanud värve<br />
(roheline – ettepanek arvestatud, sinine – arvestatud osaliselt või pole arvestatud, aga<br />
küsimus väiksema tähtsusega, punane – pole arvestatud, aga meie arvates jätkuvalt<br />
oluline). Seetõttu vajavad arengukava koostajate tähelepanu vähem rohelised punktid,<br />
enam aga sinised ja eriti punased.<br />
A. <strong>KSH</strong> töörühma ettepanekute arvestamine meetmekavas_2<br />
A.1. Ilmselt vajab/eeldab esitatud tabelivormis kontsentraat ka mõningast selgitavat<br />
teksti, vähemalt mõnede elementide (indikaatorid, meetmed, tegevused, näitajad) osas.<br />
Näiteks: rahvusvahelised tavad võrguteenuste hinnakujundusel ja atraktiivne<br />
energiaturg. Viimase (meede 3.5) osas on ka mingi mittevastavus – detailsem käsitlus<br />
räägitakse hoopis energeetika valdkonna hariduse edendamisest?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Osaliselt on selgitavat teksti lisatud. Meetme 3.5.<br />
nimetus korrigeeritud. Eeldame ka, et meetmekava ees saab olema lühike üldistav<br />
selgitus kasutatava süsteemi struktuurist/loogikast (visioon, missioon, eesmärgid,<br />
indikaatorid, meetmed ja nende alajaotused) – 15.05 koosolekul MKM-s jäi selline<br />
mulje.<br />
A.2. Soojuse sektori arenguprobleemide esitus on suhteliselt „varjus“. Neid võib aimata<br />
energiasäästu ja koostootmist käsitlevate elementide all. Praegusel kujul ei olegi<br />
soojuse sektoriga seonduvaid keskkonnaaspekte võimalik hinnata, kuna kavas lihtsalt ei<br />
ole, mida hinnata! Samas on eraldi meetmena (2.6.) esile toodud soojamajanduse<br />
riikliku arengukava koostamine. Kas see tähendab, et soojuse sektori probleemid<br />
(milledele on seni arengukavades vähe tähelepanu pööratud), leiavad just seal<br />
käsitlemist (meetme detailsem käsitlus ei anna väga selget ülevaadet)?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Soojuse sektori temaatika piirdub endiselt vaid<br />
soojamajanduse arengukava koostamisega (meede 2.6) ja mõneti leidub teemakäsitlust<br />
ka meetmes 1.1 ja eesmärgi 2, indikaatoris 3, kuid meie arvates tuleks elektri ja soojuse<br />
koostootmise temaatikat käsitleda eraldi meetmena eesmärgi 2 all.<br />
A.3. Samuti on meie arvates arengukavas tähelepanuta jäänud vedelkütuste temaatika.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Vedelkütuste temaatika on meetmekavas vaid vajaliku<br />
riikliku varu loomise ja haldamise teemana. Puudub vedelkütuste kasutamise ja selle<br />
mahu ning biokütuste temaatika.<br />
A.4. Omaette küsimus on vahekord elektrimajanduse arengukavaga, st mil määral<br />
kajastada energiamajanduse arengukavas elektrisektori probleeme. Ilmselt jääb<br />
elektrikava põhiteemaks elektritootmise stsenaariumide (ja vastavate<br />
baastehnoloogiate) esitus ja analüüs. Energiamajanduse arengukavas aga vajaksid<br />
kajastamist (isegi dubleerivalt) üldisemad valikud – näiteks elektrituru avamisega<br />
seotud otsustused (senise üleminekuperioodi järgimine või ennetamine, <strong>Eesti</strong> Energia<br />
AS kujundamine börsiettevõtteks ja sellest tulenev omanike ringi laienemine jne).<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Täpne vahekord energiamajanduse arengukavaga<br />
selgub elektrimajanduse arengukava järgmises versioonis.<br />
A.5. Oleme jätkuvalt seda meelt, et lisaks elektrivarustuse tagamisele on oluline, et<br />
arengukava missiooniks oleks ka energiatarbimise juhtimine, st energiatõhususe<br />
tõstmine ja energiasääst. “Nutikate” energiasüsteemide temaatika on juba täna<br />
192
aktuaalne, kava aga vaatab ju 2020. aastani. Energiasääst ja tarbimise optimeerimine<br />
võiksid olla missiooni iseseisva osana ära märgitud.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Ettepanekut on arvestatud (<strong>Eesti</strong> energiasektori<br />
missiooniks on tagada <strong>Eesti</strong>s pidev, tõus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga<br />
energiavarustus ja säästlik energiakasutus”).<br />
A.6. Missiooni põhjendustes ei ole kordagi kasutaud sõna “keskkond”. Oleme<br />
seisukohal, et arengukava missiooniks peaks olema keskkonna säästmine.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Ettepanekut on arvestatud (<strong>Eesti</strong> energiasektori<br />
missiooniks on tagada <strong>Eesti</strong>s pidev, tõus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga<br />
energiavarustus ja säästlik energiakasutus”).<br />
A.7. Seega pakume <strong>Eesti</strong> energiasektori missiooniks: “<strong>Eesti</strong> elanikele, keskkonda<br />
säästva, põhjendatud hinnaga ja pideva energiavarustuse tagamine ning<br />
energiatarbimise tõhusust ja energiasäästu suurendamine”.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Ettepanekut on arvestatud (<strong>Eesti</strong> energiasektori<br />
missiooniks on tagada <strong>Eesti</strong>s pidev, tõus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga<br />
energiavarustus ja säästlik energiakasutus”).<br />
A.8. Kas arengukava meetmekavas on plaanis anda ka meetmete maksumused, ehk<br />
eelarved?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Maksumusi meetmekavas_2 pole antud. Aga need<br />
saavad väidetavalt olema rakenduskavas.<br />
B. Konkreetsed ettepanekud<br />
B.1. Lk. 1 (MISSIOON). Konstanteering „Tulevikus ei ületa ühegi energiaallika<br />
osakaal energiabilansis 50%“ on meie arvates liiga üldine. Siin ja ka mujal arengukava<br />
tekstis oleks ilmselt õigem kasutada kõnealuse kava ajahorisonti (aastani 2020). Samuti<br />
ebamäärane „Osaletakse fossiilkütuste põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate<br />
väljatöötamisel“. Kas meil asutakse välja töötama või võetakse kasutusele mujal<br />
väljatöötatud vastavad tehnoloogiad?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Esimest ettepanekut on arvestatud, “tulevik” on<br />
asendatud aastaga 2020. Teist ettepanekut ei ole arvestatud. Teeme ettepaneku<br />
täpsustada lauset nii et “Riik osaleb” või “Riik käivitab ...”.<br />
B.2. Indikaatorite hulgas ei leidu ühtegi otseselt keskkonnaga seonduvat (a la<br />
keskkonna seisund ei halvene või keskkonnakoormus ei suurene). Kõige paremini<br />
sobiks taolise indikaatori lisamine ilmselt Eesmärk 1 või/ja Eesmärk 2 alla.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Meetmekavas_2 on täiendatud eesmärki 2 (<strong>Eesti</strong><br />
energiavarustus- ja tarbimine on säästlikum).<br />
B.3. Eesmärk 2, indikaator 4. Ilmselt on tegemist 9%-ga keskmisest energia<br />
lõpptarbimisest. Mitmetimõistmise vältimiseks tuleks nii ka kirjutada (muide, meie<br />
arvuliseks tulemuseks kujunes 9,6 PJ).<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Vajab jätkuvalt täpsustamist.<br />
B.4. Miks Eesmärk 2, indikaator 7 sisu sulgudes?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Sulud endiselt alles, põhjenduseks oli, et vastav<br />
poliitiline otsus selgumas. Kava lõppversioonis soovitav nendest loobuda.<br />
Energiasäästu küsimuse lahendamisel viidatakse vastavale arengukavale ja seal toodud<br />
meetmete rakendamisele.<br />
193
B.5. Kuivõrd energiasäästu küsimus on suuresti ka tarbijate teadlikkuse küsimus, siis<br />
pakume, et meetmete hulka tuleks lisada ka energiasäästualase teabe edastamine ja<br />
tarbijate teadlikkuse tõstmine.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Ettepanekut on arvestatud (meede 2.1 taustas: ...<br />
Peamise tegevussuunana tuleb tegeleda elanike teavitamisega energiasäästu<br />
võimalustest ning selle majanduslikest ja keskkonna-alastest mõjudest ning aidata kaasa<br />
energiasäästlike otsuste ja investeeringute tegemiseks nii äri-, riigi- kui ka erasektoris).<br />
B.6. Eesmärk 3, indikaator 2. Energiasektori osakaal SKP-s. Siin tuleks selgitada ka<br />
selle osakaalu leidmise metoodikat, sest teatavasti ESA SKP jaotus tegevusalade järgi<br />
ei anna otsest energiasektori osa. On mäetööstus eraldi (kas sealt arvestatakse midagi<br />
energiasektorisse?) ja Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus kokku (seal tuleb<br />
energiasektori osa eraldada). Samuti tuleks märkida, kas tegemist arvestusega jooksvas<br />
või püsihinnas (ilmselt viimasega).<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Selgitusi ei ole lisatud. Nimetatud on “energiasektori<br />
osakaal SKP-s alla 2005.a. taseme”, seejuures ei märgita, mis see tase 2005.a. oli.<br />
B.7. Meede 1.1 taust. 2005. aastal oli põlevkivi osa <strong>Eesti</strong> energiabilansis<br />
(primaarenergiaga varustatuses – TPES) 61,1%. Miks ei võiks see tegelik number olla,<br />
kas 55% on mingi eriline piir?<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Ettepanekut on arvestatud (lisatud selgitus „sisemaises<br />
energiabilansis“). Samas tundub olevat viga tulemusnäitajas – ka seal peaks 2005. a<br />
kohta olema siis 55%, aga on 45%.<br />
B.8. Meede 2.2 taust ja ka meede 3.3 – potentsiaalne tuumajaama rajamine <strong>Eesti</strong>s.<br />
Lähtudes kujunenud olukorrast seoses Baltimaade ja Poola ühisprojektiga Ignalina<br />
renoveerimise osas (eriti Leedu President Adamkuse viimaste konkreetsete avalduste<br />
foonil) tuleks teha selget vahet variantidel „Ignalina ühistuumaprojekt (või ka<br />
koostööprojekt Soomega) ja „tuumajaama rajamine <strong>Eesti</strong>sse“. Ilmselt ebatõenäoline, et<br />
neid kahte varianti hakatakse arendama korraga. Lisaks veel kogu Balti mere äärses<br />
piirkonnas Soomes Loviisa, Venemaal Leningradi ja Kaliningradi uued tuumajaamad.<br />
Kui Ignalina projekt realiseerub, siis <strong>Eesti</strong> tuumajaama vajadus väheneb oluliselt ja<br />
seda pole mõtet kas üldse kavandada või lükkub see variant kaugemasse tulevikku ja<br />
Ignalina saabki ühtlasi ka õppepolügooniks.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Loobuda mõistest “teadmus” meetme 3.3. pealkirjas.<br />
Wikipedias puudub mõiste, ainuke sõnakasutus on seotud informatsiooniga<br />
(informatsioon on teadmus ehk ajus tekkinud teadmine<br />
(http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Search?search=teadmus&go=Mine)). Pakume<br />
“teadmuse” asemele “pädevuse”, mis hõlmab nii informatsiooni, teadmisi kui<br />
asjatundlikkust. <strong>KSH</strong> töörühm toetab meetmekavas lähenemist viisil “ettevalmistustööd<br />
tuumaenergeetika ja –ohutuse alase pädevuse loomiseks”, ilma seejuures <strong>Eesti</strong>?<br />
tuumajaamast kui konkreetsest projektist rääkimata.<br />
B.9. Meede 2.2 detailiseering (olulisemad tegevused). Mõneti kummaline tundub meile<br />
väljend riigiabi andmine uute põlevkivi plokkide rajamiseks. Tegemist ju abi<br />
andmisega investeerimiseks <strong>Eesti</strong> Energia AS-le, kes on aga 100% riigi omanduses.<br />
Seega riik nagu annaks abi iseendale?! Tegelikult aga ju tegemist tavalise<br />
investeerimisprotsessiga omaniku poolt, kus reeglina kasutatakse omavahendite ja<br />
laenukapitali võimalikult sobivamat kombinatsiooni. Nii toimus see – ja üpris edukalt<br />
ju ka kahe esimese ploki renoveerimisel. Käesolevat praktikat analüüsides ei teosta riik<br />
oma ettevõtte üle piisavat omanikupoolset järelevalvet. Strateegilist tähtsust omavaid<br />
194
otsuseid peab tegema siin riik ja vastavad meetmed tuleks arengukavas ka käsitleda.<br />
14. mail 2008 toimunud kolmandal Energiafoorumil oli vastav küsimus esitatud<br />
vastamiseks nii poliitikutele kui ekspertidele. Selgus jäi saamata, sest olukord on<br />
märkimisväärselt komplitseerunud seoses EL uue kliima ja energeetikapaketiga, mis on<br />
loonud energeetikasektori arengus täiesti uue olukorra. Riigil kui omanikul peab 2020.a<br />
perspektiivis olema nüüd sellekohane selge seisukoht, mis avaldub vastavates<br />
meetmetes. Teiseks peaks uue keevkihtploki (või isegi kahe!?) rajamise puhul ära<br />
märkima ka uue ploki võimsuse.<br />
Arvestamine meetmekavas_2: Meetmekavas_2 on lisatud “väljundina” – “riigiabi<br />
põhimõtted ja lepingud fikseeritud”, millega võib nõustuda. Lisatud on ka “jätkavatele<br />
vanadele plokkidele paigaldatud puhastusseadmed, aastaks 2015” ja “uue keevkihtploki<br />
rajamine aastaks 2015”. Viimase puhul ei ole märgitud ploki võimsust.<br />
B.10. Eesmärkide tabelis (lisa 2) <strong>Eesti</strong> keskkonnastrateegia 2030 2. eesmärgi<br />
mõõdikute veerus teksti ületoomisega veergu sattunud ka originaali joonealuste viidete<br />
numbrid (13 ja 14).<br />
Arvestamine meetmekavas_2: See formaalne viga veel parandamata.<br />
C. Kommentaarid meetmekavas_2 esitatud uutele meetmetele ja mõõdikutele,<br />
mida ei olnud meetmekavas_1<br />
C. 1. Missioon.<br />
“ .... suurendatakse mõistlikult taastuvate energiaallikate ning koostootmise osakaalu<br />
energiabilansis”. Mõistet “mõistlik osakaal” on raskemini mõistetav ja ka mõõdetav.<br />
Teeme ettepaneku sõnastada lause “ ning pürgitakse energiabilansis taastuvenergia ja<br />
koostootmise optimaalse tasemeni, millega ei kahjustata keskkonda”.<br />
C.2. Eesmärk 1, indikaator 2. Kuidas garanteerida, et “<strong>Eesti</strong>s ei toimu vääramatu jõu<br />
tagajärjel ühtegi energiavarustuse katkestust, ...”? Kuigi täpsustatud, et sellist, mis<br />
mõjutaks üle 20000 tarbija üle 5 tunni, tundub võimatu ülesandena? Pole vist otsest<br />
kohustust sellist ülesannet võtta?<br />
C.3. Meede 1.1. tulemusnäitaja põlevkivi osakaalu kohta “alla 30%”, aga mis aastaks<br />
peaks tulemus saavutatama? Aastaks 2020? Ja milliste stsenaariumide korral selline<br />
sihtarv tuleks saavutada?<br />
C.4. Meede 2.2. (põlevkivi kasutamine elektri tootmisel) sees on väljundnäitajaid<br />
täiendatud ja laiendatud. Mitmel puhul on viidatud põlevkivi kasutamise riiklikule<br />
arengukavale (PÕKK). <strong>KSH</strong> töörühm juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud<br />
arengukava, mille valitsus esitas riigikogule kehtestamiseks, on läbi teinud olulise<br />
taandarengu võrreldes selle versiooniga, millele tehti <strong>KSH</strong>. Kui riigikogu kehtestab<br />
PÕKK “lahjema” versiooni, tuleb ENMAKi meetmekava täiendamisel kontrollida, kas<br />
PÕKKi <strong>KSH</strong>s hinnatud, aga kehtestamata jäänud meetmetel oleks oluline väärtus<br />
energiamajanduse seisukohast.<br />
C.5. Meede 3.3.<br />
Teeme ettepaneku tõsta meede 3.3 Eesmärk 1 alla, kuna meie arvates ei ole<br />
tuumaenergeetika-alane tegevus (otseselt) seotud “põhjendatud energiahinna<br />
tagamisega”. Arengukava kolmest eesmärgist sobiks antud teema paremini eesmärk 1<br />
(pidev energiavarustus) juurde.<br />
“Olulisemate tegevuste” hulka tuleks lisada ka elanike ning ametnike tuumaenergeetika<br />
ja -ohutuse alane teadlikkuse suurendamine, sh suhtumise uuring.<br />
C.6. Meede 3.4. “Meetme tausta” kirjelduses oleks vajalik täpsustada “Olulist mõju<br />
energiasektori arengusuundadele omavad energiamaksud ja keskkonnatasud“ vastavuse<br />
mõttes Keskkonnatasude seaduse terminoloogiaga.<br />
C.7. Meede 3.5.<br />
195
Teeme ettepaneku tõsta meede Eesmärk 1 alla, kuna õppe- ja teadustöö ei ole meie<br />
arvates seotud “põhjendatud energiahinna tagamisega”.<br />
Kas poleks otstarbekas käsitleda antud meetme puhul ka energeetikaalase kutsehariduse<br />
edendamist ja riikliku koolitustellimuse laiendamist sellele haridustasemele.<br />
Lugupidamisega,<br />
Anton Laur<br />
Tiit Kallaste<br />
Kaja Peterson<br />
02.07.2008<br />
<strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong><br />
Lai 34, <strong>Tallinn</strong> 10133<br />
196
21.10.3. ELMAKi ja ENMAKi eelnõude võrdlus versioonidega nr 7 (september 2008)<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm viis jaanuaris 2009 täiendavalt läbi arengukavade eelnõude<br />
(seisuga 10.12.2008) ja tööversioonide 7 võrdleva analüüsi ja tuvastas järgmised<br />
erinevused:<br />
1. ELMAK<br />
Eelnõus (10.12.2008) on tehtud järgmised muudatused:<br />
1) ptk 1 arengukava lähtealused - lisatud 4 paragrahvi seadustega elektrisektori kohta.<br />
2) ptk 1.3. tabel 1 "Saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades<br />
toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest, - saavutatud sihtväärtus 2007.a.<br />
UUS: 10,2% (vana: 12%) elektrienergiast brutotarbimisest<br />
3) ptk. 1.6.2. lisatud viide kliimapaketile<br />
4) kõigi eesmärkide indikaatorid on löödud kaheks: algtase ja sihttase<br />
2. ENMAK<br />
Eelnõus (10.12.2008) on tehtud järgmised muudatused:<br />
1) ptk 1 loobutud seaduste loetelust, pandud footnote'i<br />
2) ptk 1.2. viited seadustele pandud footnote'i<br />
3) ptk. 1.2 punkt p täiendatud, lisatud viide ENMAKile, mis aitab euroopa<br />
energiapoliitika tegevuskava täita<br />
4) tabelis 1, saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1%<br />
brutotarbimisest - UUS 2007 saavutatud: 1,75% (vana: 1,5%)<br />
5) tabel 1 “hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht 2003.a. tasemel” -.<br />
UUS “2007: 2004.a. ületati 2003.a. taset 2,6%, 2005.a. 0,6%” (vana vastavalt 2% ja<br />
0,8%)<br />
6) ptk 1.4.1. paragr 1 lisatud lõppu elektrienergiakaod 2007.a. olid 4875TJ.<br />
7) ptk 1.4.2.1 pikendatud teksti elektrituru kohta<br />
8) ptk 1.4.2.2. samuti täiendatud teksti gaasituru kohta<br />
9) UUS peatükk 1.4.3. riigi energiasäästupoliitika, lk 21<br />
10) ptk 2.2. eesmärk 2 alt on kadunud meede 2.3. “efektiivsemate põlevkiviõli ja<br />
gaasitootmise tehnoloogiate rakendamine”<br />
11) ptk 2.2. eesmärk 3 meede 3.4. nimetus on muutunud UUS:"energiasektori<br />
maksustamise alternatiivide analüüsimine", (vana: 3.4. ökomaksureformi mõjude<br />
analüüs)<br />
12) ptk 2.3. sama muudatus, mis ELMAKis - eristatud alg- ja sihttasemed<br />
13) meede 1.1. väljundnäitaja "uued elektri- ja maagaasi ühendused rajatud" UUS<br />
tähtaeg 2018, vana: 2013, sama meede "uued vedelgaaasi ja/või veeldatud maagaasi<br />
infra Balti regioonis rajatud" UUS: 2018 (vana 2013)<br />
14) meede 1.5. 2 uut väljundnäitajat IEA tingimused - 2010 ja seadusandluse<br />
analüüs liitumiseks IEAga 2010<br />
15) meede 2.1. lisatud Majanduskasvu ja tööhõive kava, muudetud tuelmusnäitajaid<br />
ja väljundnäitajaid<br />
16) vanad meetmed 2.3. ja 2.4. liidetud kokku meetmeks 2.3.<br />
17) meede 2.2. lisatud, et põlevkivi kasutamise maht jääb PÕKK piiridesse aastani<br />
2015, olulised tegevused - lisatud "2 uue keevkihtkatla rajamine", koondatud 2 tegevust<br />
üheks põlevkivituha kohta<br />
18) meede 2.3. tulemusnäitajad uued tähtajad – “põlevkiviõli järeltöötlus<br />
efektiivne” UUS:2016 (vana:2012), 2 uut tehnoloogiat rakendatud 2015, (vana: 2016)<br />
19) meede 2.4. väljundnäitaja uus: vedelate biokütuste kasutamise strateegia Vabariigi<br />
Vaitsusele esitada aastaks 2011<br />
197
20) meede 3.2. lisatud tulemusnäitajate alla Energiaagentuuri iseloomustus,<br />
agentuuri käivitamine on toodud ettepoole juuli 2010, varem juuli 2011<br />
21)meede 3.3. tuumaenergeetika seadusandluse loomise tähtaeg viidud<br />
kaugemale 2012, varem 2010<br />
22)meede 3.4. ümbersõnastatud "energiasektori maksustamise...", varem<br />
ökomaksureformi...”; lisatud tähtaeg 2011 heitmekaubanduse ja maksusüsteemi<br />
koostoimeks, täiendatud väljundnäitajaid<br />
23)ptk 3.1. elektrisektori lõpu paragr lisatud "indikatiivse ajakava kohaselt<br />
kavandatatkse OÜ Põhivõrk tuua 100% riigi omandisse aastaks 2010"<br />
24)lisa 2, lisatud maj kasvu ja tööhõive tegevuskava eesmärgid ja meetmed<br />
25)lisatud uus lisa: Lisa 3 “Tulevaste ja koostatud energiamajandust suunavate<br />
arengukavade omavaheline seos” ehk skeem arengukavade omavahelisest seotusest<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühma kommentaar:<br />
1) Arengukava koostaja võiks lisada selgitused muudatusteks.<br />
2) Ajakirjanduses on palju viidatud tuumajaamale, mis peaks andma toodangut aastal<br />
2023. Info pärineb tabelist (numbrita) lk 30, kus aastal 2023 on sisse toodud 600MWne<br />
tuumajaama võimsus. Sama tabel oli ka kava septembri 2008 versioonis. Nagu<br />
ENMAK <strong>KSH</strong> ekspertrühm on märkinud, eeldab tuumajaama ehitamine <strong>Eesti</strong>sse<br />
vastava seadusandluse, sellel põhineva arengukava koostamist ja vastava <strong>KSH</strong> läbi<br />
viimist. ELMAKi ja ENMAKi eelnõud ja vastavad <strong>KSH</strong> menetlused ei vasta kumbki<br />
sellise arengukava ega <strong>KSH</strong> nõuetele.<br />
3) <strong>KSH</strong> ekspertrühm on seisukohal, et kuivõrd mõlema arengukava eelnõudes tehtud<br />
muudatustega täpsustatakse mitte ei lisata uusi tegevusi, siis ei kaasne muudatustega<br />
olulist negatiivset keskkonnamõju.<br />
198
22 Viidatud allikad<br />
1. Kareda, E., <strong>Eesti</strong> õhusaaste väliskulude arvutamise võimalused ExternE<br />
metoodika ja EcoSenseWeb abil 2008, <strong>Tallinn</strong>: <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>. 22.<br />
2. <strong>Säästva</strong> arengu seadus, in Riigi Teataja, RTI 1995, 31, 384.<br />
3. Moora, H., Jäätmete saastetasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek<br />
uute tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010-2015. 2007: <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>. 41.<br />
4. Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise <strong>aruanne</strong>. 2008, <strong>Tallinn</strong>: AF-Estivo. 167.<br />
5. <strong>Eesti</strong> Keskkonnastrateegia aastani 2010.<br />
6. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015: Riigikogu otsus<br />
21.10.2008.<br />
7. Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 Lissaboni strateegia<br />
rakendamiseks, in<br />
http://www.riigikantselei.ee/failid/MTTK_2008_2011_EST_kujundusega.pdf.<br />
8. Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 (eelnõu): Majandus- ja<br />
kommunikatsiooniministeerium.<br />
9. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 257 "Paiksetest<br />
saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja<br />
selle jaotuskava aastateks 2008–2012", in Riigi Teataja, RTL 2007, 72, 444<br />
10. <strong>Eesti</strong> keskkonnaseire 2004-2006: Keskkonnaministeeriumi Info- ja<br />
Tehnokeskus. 148.<br />
11. Paiksete saasteallikate 2007.a. heitkoguste jagunemine maakonniti ja võrdlus<br />
2006.aastaga, tonnides. 2007: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.<br />
12. Tamkivi, J., Põlevkiviõli kasumlikkus tuleb <strong>Eesti</strong> keskkonna arvelt, in Virumaa<br />
Teataja. 17.10.2007.<br />
13. Bedaš, A., Välisõhu kvaliteedi muutused ja nende põhjuste hindamine Kohtla-<br />
Järvel, in Metsandus- ja maaehitusinstituut. 2008, <strong>Eesti</strong> Maaülikool. p. 59.<br />
14. Viru alamvesikonna veemajanduskava. 2006, <strong>Tallinn</strong>: Keskkonnaministeerium.<br />
120.<br />
15. Viru-Peipsi veemajanduskava vee ja kanalisatsiooni meetmete kava. 2005: AS<br />
<strong>Eesti</strong> Veevärk Konsultatsioon.<br />
16. Klein, L., (toimetaja), <strong>Eesti</strong> looduse kaitse aastal 2007. 2008, <strong>Tallinn</strong>:<br />
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. 80 lk.<br />
17. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi<br />
Valitsuse 5.augusti 2004.a. korraldus nr 615-K: RTL 2004, 111,1758.<br />
18. Elektrimajanduse arengukava stsenaariumide tööhõive analüüs. 2008:<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.<br />
19. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. 2008: Sotsiaalministeerium.<br />
20. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele <strong>Tallinn</strong>a linnas. Peentest osakestest<br />
tuleneva mõju hindamine. 2007: Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.<br />
21. Valtin, J., Energiatoodete maksustamise uuring 2006: <strong>Tallinn</strong>a Tehnikaülikool,<br />
Elektroenergeetikainstituut.<br />
22. Espenberg, S., Energiamaksude rakendamine ja mõju <strong>Eesti</strong> majandusele.<br />
Magistritöö. 2008: Tartu Ülikool.<br />
23. Poltimäe, H., Keskkonnamaksude [kütuseaktsiisi] mõju leibkondade<br />
tulujaotusele. Magistritöö. 2008: Tartu Ülikool.<br />
199
24. Nõmmann, T., Maavara kaevandamiseõiguse tasu rakandamise analüüs, uued<br />
suunad ja ettepanek uute tasumäärade raekndamiseks aastatel 2010-2015.<br />
2008, <strong>Tallinn</strong>: <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>. 70.<br />
25. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus in Riigi Teataja, RTI 2007,<br />
45, 319.<br />
26. Keskkonnatasude seadus, in Riigi Teataja, RTI 2005, 67, 512.<br />
27. <strong>Eesti</strong> Keskkonnastrateegia aastani 2030, in Riigikogu 14. veebruari 2007. a<br />
otsus.<br />
28. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 20007-<br />
2013, in heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 25.01.2007.<br />
29. Bickel, P.F., Rainer, ExternE. Externalities of Energy. Methodology 2005<br />
Update. EEA Reports. 2005: European Commission. 287.<br />
30. Energiabilanss. 2006, 2007: Statistikaamet.<br />
31. Elektrituruseadus, in Riigi Teataja, RTI 2003, 25,153.<br />
200
Change language