TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

44
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
ambulatoorsel ravil olevatele patsientidele, kuna vähendab OKR punkti külastuste
kordi. Samuti võib see sobida paremini patsientidele, kellel esinevad ravikõrvaltoimed
või on probleeme ravimite võtmisega kaasuvate haiguste tõttu. Muid olulisi erinevusi
ravimite võtmise kordade vahel järelravifaasis pole.
Juhul kui pole võimalik läbi viia otseselt kontrollitavat ravi järelravifaasis,
siis kasutatakse kombinatsiooni H ja E ning pikendatakse järelravifaasi
3 kuu võrra.
Rifampitsiini, kõige mõjusama tuberkuloosivastase antibakteriaalse preparaadi, raviskeemist
väljajätmise põhjuseks on püüd vältida selle ebaõiget kasutamist. Samas
pikeneb ravikuur.
Retsidiiv-haigusjuht (haigustekitaja on tundlik kõigile põhipreparaatidele)
Sellisel juhul kasutatakse Eestis raviskeemis intensiivravifaasis viit preparaati (H, R, E,
Z, S). Kõik ravimid võetakse korraga (1 doosina), eelistatult hommikul. Intensiivravifaas
kestab kolm kuud – sellest 60 doosi viie preparaadiga (H, R, E, Z, S) ja 30 doosi
nelja preparaadiga (H, R, E, Z). Kui bakterieritus jätkub peale 90 doosi manustamist,
pikendatakse intensiivravifaasi veel 30 doosi võrra. (Vt tabel 7).
Järelravifaas kestab viis kuud, mille jooksul kasutatakse kolme preparaati (H, R,
E). Valitakse kas igapäevane ravirežiim, kokku 150 doosi või toimub ravi üle päeva,
kokku 75 doosi. Ravimite annused sõltuvad haige kehakaalust ja ravirežiimi valikust.
Ravi korduvate tuberkuloosijuhtude puhul
Korduvad tuberkuloosijuhud – üle tulnud teisest piirkonnast, mitteefektiivne ravi,
ravikatkestaja, kroonilise haiguse juht.
Üle tulnud teisest piirkonnast. Sellise haigusjuhu korral jätkatakse eelmises piirkonnas
alustatud ravi.
Mitteefektiivse ravi korral on esimeseks sammuks kontrollida laboriandmete
õigsust (analüüsiks saadetud materjali vastavus, analüüsi kontaminatsioon, valesti
üles tähendatud vastus). Juhul kui siiski on tegemist ravimtundliku haigustekitajaga,
tuleb selgitada mitteefektiivse ravi võimalikud põhjused. Need võivad olla kas meditsiinilised
või ei ole patsient ravirežiimist kinni pidanud.
Bakterierituse püsimise meditsiinilisteks põhjusteks võivad olla kaasuvad haigused,
ravimite halb imendumine, ebaõigete dooside kasutamine, ravimite kõrvaltoimetest
tingitud ravivahed, kaugelearenenud haigusvorm.
Peale mitteefektiivse ravi põhjuste selgitamist tuleb valida õige ravitaktika. Vajadusel
tuleb ravijuht esitada ravikonsiiliumile ekspertotsuse saamiseks. Kui tegemist on