TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

40
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
2.11. Naha tuberkuloos
Nahatuberkuloosi korral on haiguse kulg tavaliselt alaäge või krooniline. Naha
haiguslikud muutused võivad olla mitmesugused.
Otsese kontakti teel nakatumisel kujuneb 2–4 nädalat pärast nakatumist sõlmeke
ja sellest valutu haavand. Iseloomulik on regionaalsete lümfisõlmede haaratus. Tuberkuloosibakteriga
juba varem infitseeritutel on sagedasem tüükaline nahatuberkuloos.
Ohustatud on eriti nakkusohtlike materjalidega töötajad.
Nahatuberkuloosi arenemise allikaks võib olla ka tuberkuloosi levik vere kaudu
teistest organitest. Kujuneb krooniline tuberkuloosne infektsioon- harilik söötraig.
Esialgsest lamedast sõlmest kujuneb punakas-pruun pehme naast. Nahk on reeglina
sile, veidi ketendav, kuid esineb ka hüperkeratootilisi, haavanduvaid ja tugevalt
armistavaid vorme.
Tuberkuloosi generaliseerunud haigusvormi – ägedat miliaarset tuberkuloosi on
kirjeldatud peamiselt immuunsüsteemi kahjustusega inimestel (HIV positiivsed).
Nahal väljendub see hulgaliste väikeste purpurjate laigukeste ja sõlmedena, haiguskolded
on ka teistes organites.
Naha kahjustus võib tekkida otsese kontakti tulemusena allpoolasuvast tuberkuloosikoldest
(lümfisõlm, luu, liiges). Haiguskolde perforeerumisel naha pinnale
kujunevad haavandid ja sillakujulised armid. Kopsu- ja seedetrakti tuberkuloosi
väljenduseks võivad olla autoinokulatsioonina levinud haiguskolded suu, nina ja
pärasoole ümbruses.
Tuberkuliidid väljendavad tavaliselt hüpersensitiivset reaktsiooni bakterile, mitte
tõelist infektsiooni (erythema nodosum, erythema induratum, erythema annulare
induratum).
Diagnoos tugineb naha biopsiale ja selle bakterioloogilisele morfoloogilisele
uuringule.