TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

34
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
ravimite valikul efektiivse raviskeemi koostamiseks. Ainult morfoloogiliste uurin gute
alusel on võimatu eristada tuberkuloosset protsessi näiteks mükobakterioosidest.
Mükobakteriooside probleem on aktuaalne HIV- infitseeritud patsientidel.
Kopsuvälise tuberkuloosi diagnoosimisel on oluline korrektne anamnees. Võimalikud
kontaktid tuberkuloosihaigetega ja andmed varempõetud tuberkuloosist
suurendavad KVT võimalikkust.
2.1. Kopsuväline tuberkuloos ja HIV infitseeritud patsiendid
Kopsuväline tuberkuloos esineb HIV- infitseeritud isikutel sagedamini, sest immuunpuudulikkuse
tõttu ei ole makroorganism võimeline lokaliseerima M. tuberculosise
infektsiooni ega selle hematogeenset levikut teistesse organitesse.
HIV negatiivsetel esineb KVT isoleeritult 12–16%-l, AIDS-i haigetel aga
20–50%-l kõigist tuberkuloosivormidest. KVT koos kopsutuberkuloosiga vastavalt
4%-l HIV negatiivsetel ja 30–70% AIDS-i haigetel Mida suurem on immuunpuudulikkus,
seda suurema tõenaosusega avaldusb tuberkuloos kopsuvälise vormina. Kuna
KVT võib olla kaugelearenenud immunosupressiooni väljenduseks, siis HIV- infitseeritutel
on KVT seotud lühema elulemusega kui kopsutuberkuloos.
Tuberkuloosi kopsuväliste vormide korral on tuberkuliinanergiat täheldatud
HIV- negatiivsetel kuni 37%-l, aga kuni 76%-l HIV positiivsetel.
HIV– infitseeritud haigetel esineb sagedamini generaliseerunud lümfadenopaatia,
hepatosplenomegaalia, aneemia, leukopeenia, maksaensüümide kõrgenenud väärtused,
hüponatreemia, ja miliaarne tuberkuloos.
KVT sagedase esinemise tõttu HIV-positiivsetel on vajalik uurida mükobakterite
suhtes kõiki oragneid ja kudesid, kus tuberkuloosi kahtlustatakse. Kui haigel on
palavik, aga tuberkuloosi lokaalsed sümptomid puuduvad, on näidustatud vere ja
uriini bakterioloogiline uuring M. tuberculosise suhtes.
2.2. Dissemineerunud tuberkuloos
Dissemineerunud tuberkuloos kujuneb välja, kui makroorganism ei suuda lokaliseerida
haigustekitajaid. Makroorganismi kaitsemehhanismid võivad osutuda puudulikeks
nii tuberkuloosi primaarse kui ka latentse infektsiooni korral.
Tingituna HIV infektsioonist või mõnest teisest immuunsüsteemi nõrgestavast
tegurist haigustekitajad paljunevad ja dissemineeruvad teistesse organitesse. Mitme
organi haaratust esineb sagedamini kui diagnoositakse, sest kopsuväliste lokalisatsioonide
korral on bakterioloogilise tõestuse saamine raskendatud.
Dissemineeritud tuberkuloosi nimetatakse ka ”miliaarseks”. Termin ”miliaarne”
tuleneb radioloogilisest leiust, kus mõlemad kopsud on kahjustunud tippudest kuni
diafragmani, hirsiteri meenutavate kollete suurus on alla 2 mm.
Kuna dissemineeritud vormi puhul on tabatud mitmed organid, siis on sümptomid
pigem süsteemsed (palavik, kaalu langus, öine higistamine, isu langus, nõrkus)
kui spetsiifilised. Muud sümptomid sõltuvad haaratud organist. Näiteks kopsukahjustusele
on iseloomulik produktiivne köha; peavalu ja teised kesknärvisüsteemi
haaratuse sümptomid võivad esineda tuberkuloosse meningiidi korral.