TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

32
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
tused otseselt ei visualiseeru röntgenogrammil, kuid võib esineda peribronhiaalne
varjustus. Paraku on see leid mittespetsiifiline.
Tuberkuloos, mis areneb latentse tuberkuloosi endogeense reaktivatsiooni tagajärjel,
annab sageli röntgenoloogilise leiu ühe või mõlema kopsu ülasagarates. Enamasti
väljendub see laatuvkoldelise või pilvja infiltraadina või väga väikeste kolletena bronhovaskulaasre
kimbu kõrval, mis on visualiseeritavad vaid KT uuringul. Kavernid on
sellisele tuberkuloosivormile iseloomulikud.
Kõige sagedamini on tabatud parema kopsu ülasagara tipmine ja posterioorne
segment ja vasaku kopsu apiko-posterioorne segment. Tuberkuloosse protsessi
taandarenedes jääb tabatud kohta armkude, mis põhjustab kopsuparenhüümi mahu
languse ja kaltsifikatsioonide teket kahjustatud piirkonda.
Immuunkompetentsel täiskasvanul reeglina ei täheldata rindkeresisest lümfadenopaatiat,
kuigi see võib esineda primaarse protsessi puhul. Lastel seevastu esineb
sagedasti nii intratorakaalsete kui ka ekstratorakaalsete lümfisõlmede tabatust.
Tuberkuloosse protsessi progresseerudes võib infektsioon levida hingamisteede kaudu
teistesse kopsuosadesse. Parenhüümi kolde erosiooni korral võib infektsioon levida
vere või lümfiringesse ja viia dissemineeritud protsessi kujunemisele ”milliaarse” (ühtlaseslt
jaotunud väikesed noodulid) leiuga kopsu röntgenogrammil.
Läbipõetud tuberkuloosi jääknähud on erinevad röntgenülevõttel aktiivse tuberkuloosi
leiust. Tihedad kaltsifikaatidega või kaltsifikaatideta kopsukolded võivad olla
nähtavad hiiluste piirkonnas või ülaväljades. Väiksemate fibroosiga või fibroosita kolletega
kopsude ülaväljades kaasneb sageli vastava piirkonna mahu langus. Kirjeldatud
kopsukolded ja fibroosiga alad on hästi eristatavad ja selgelt piirdunud (kirjeldatakse
”tihedate” kolletena).
Ülaväljade bronhektaasid on mittespetsiifilised, vahel kujunevad läbipõetud
tuberkuloosi tagajärjel.
Pleura fibroos võib olla põhjustatud läbipõetud tuberkuloosist, kuid sagedamini
on põhjuseks trauma või teised infektsioonid. Sõlmekesed ja fibroosi kolded võivad
sisaldada aeglaselt paljunevaid tuberkuloositekitajaid. Sellised haigustekitajad võivad
tulevikus põhjustada aktiivse tuberkuloosi väljakujunemist.
HIV- infitseeritud isikutel sõltub radioloogiline leid põhihaiguse staadiumist.
Neil haigetel, kellel lisandub tuberkuloos immuunpuudulikkuse algstaadiumis, on
radioloogiline leid sarnane ülalkirjeldatule. Immuunpuudulikkuse süvenedes muutub
radioloogiline leid ”atüüpilisemaks”. Kavernide kujunemine on ebatüüpiline,
sagedamini haaratakse protsessist kopsude alaväljad, esinevad difuussed infiltraadid
ja intratorakaalne adenopaatia.
Kopsutuberkuloosi tüsistused
Kopsutüsistusi võib jaotada vältimatut abi nõudvateks tüsistusteks:
• kopsu verejooks
• spontaanne õhkrind
ja muudeks tüsistusteks:
• kopsu-südame puudulikkus
• atelektaas