TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised 27<br />
samastada; (3) külvi abil isoleeritud bakteritel saab määrata ravimtundlikkuse; (4) külvi<br />
abil isoleeritud haigustekitaja tüved saab genotüpiseerida, et kindlaks teha võimalikku<br />
laborikontaminatsiooni või siis täpsustada haigustekitaja ülekannet patsientide<br />
vahel. Üldiselt on külvimeetodi tundlikkus 80–85% ja spetsiifilisus 98%.<br />
Kasutusel on kolme tüüpi traditsioonilisi söötmeid: munal baseeruv (Löwenstein-<br />
Jensen sööde), agarsööde (Middlebrook 7H10 ja 7H11 söötmed) ja vedelsöötmed<br />
(Middlebrook 7H12, jt.). Vedelsöötme süsteemid võimaldavad haigustekitaja välja<br />
kasvatada 1–3 nädalaga, kusjuures tahkel söötmel võib see aega võtta 3–8 nädalat.<br />
Tahked söötmed võimaldavad hinnata bakteripesa morfoloogiat ning hõlpsasti tindlaks<br />
teha nn. segakultuurid ehk teiste mittesoovitud bakterite kohaloleku. Väga harva võib<br />
esineda ka selliseid M. tuberculosis’ e tüvesid, mis kasvavad ainult Löwenstein-Jensen<br />
söötmel. Tahkel söötmel on võimalik pesade hulka kokku lugeda ning seeläbi anda ka<br />
kvantitatiivne hinnag uurngule. Eelnimetatud põhjustel soovitatakse mükobakterite<br />
külviks kasutada samaaegselt nii vedel- kui ka tahkeid söötmeid.<br />
Mükobakterite isolaatide samastamine<br />
Mükobakterite perekonda kuulub rohkem kui 80 erinevat liiki mükobaktereid, mis<br />
bakterioskoopilisel uuringul on üsna ühesugused. Ligi pooled neist, nii saprofüüdid<br />
kui ka potentsiaalset patogeensed mükobakterid, on inimeselt isoleeritavad. Seega<br />
tuleb iga külvi abil isoleeritud tüvi ka samastada/identifitseerida. Nimetatud<br />
eesmärgil võib kasutada biokeemilisi teste, molekulaarseid tehnikaid (nukleiinhapete<br />
sondid, PCR, DNA järjestuse määramine), kromatograafilisi meetodeid (gaas-vedelik<br />
kromatograafia, kõrgetasemeline vedelik kromatograafia).<br />
2.5. Mikrobioloogilise uuringu interpretatsioon<br />
Mükobakterite klassikaline uurimine toimub etapiviisiliselt:<br />
• bakterioskoopia,<br />
• külv ja samastamine<br />
• ravimtundlikkuse määramine.<br />
Bakterioskoopial happekindlate pulkbakterite leidmine ei tähenda sugugi mitte alati<br />
tuberkuloosi diagnoosi. Diagnoos saab mikrobioloogiliselt korrektselt kinnitatud, kui<br />
välja kasvanud mikroobikultuur ka samastatakse.<br />
Ühekordne M. tuberculosis’e, M. bovis’e ja M. africanum’i isoleerimine haigematerjalist<br />
omab alati kliinilist tähendust. Atüüpiliste mükobakterite ühekordne isoleerimine<br />
ei pruugi aga omada kliinilist tähendust, vaid võib olla juhuleid, asümptomaatiline<br />
kolonisatsioon, instrumendi (bronhoskoobi) kontaminatsioon jne. Sellepärast on<br />
mükobakterioosi diagnoosimisel vajalik lähtuda järgmistest kriteeriumidest:<br />
• Rögast ja uriinist peab sama mükobakter (mittetuberkuloosne) olema isoleeritud<br />
vähemalt kolmel erineval ajahetkel võetud bioloogilisest materjalist<br />
(kolonisatsiooni ja/või juhuleiu välistamiseks). Isoleeritud ja samastatud<br />
mükobakter peab sealjuures olema ka kliiniliselt relevantne.<br />
• Verest, koebiopsiast ja erinevate suletud õõnte punktaatidest on diagnoosi<br />
kinnituseks ka mükobakteri ühekordne isoleerimine.