TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÃLGIMISE ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
26<br />
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised<br />
2.4. Mükobakterite mikrobioloogilised määramise meetodid<br />
Bakterioskoopia<br />
Bakterioskoopia on kiire ja lihtne meetod happekindlate mikroobide kindlakstegemiseks<br />
bioloogilises materjalis. Selle meetodi puhul peab arvestama järgmisi<br />
asjaolusid:<br />
• Meetodi efektiivsus sõltub laborandi kompetentsusest ja kvalifikatsioonist.<br />
• Madal tundlikkus. Tavaliselt on positiivseks tulemuseks vajalik vähemalt<br />
>100 bakterirakku/ml kohta. Seetõttu tuleb alati kahtluse korral<br />
mükobakteritest põhjustatud infektsioonil teha ka külv vastavatele söötmetele.<br />
• Pole võimalik eristada tuberkuloositekitajaid teistest mükobakteritest.<br />
• Oht materjali saastumisele keskkonnast pärinevate mükobakteritega. Nende<br />
allikateks võivad olla kraanivesi, saastunud värvained, mükobakterite<br />
ülekanne immersioonõli vahendusel jms.<br />
Enamlevinud on kaks meetodit happekindlate mikroobide värvimisel: Ziehl-Neelsen<br />
meetod (ZN) ja fluorokroomidega värvimine (FM). ZN meetodil värvitud preparaate<br />
uuritakse tavalise valgusmikroskoobi abil, FM meetodil aga luminestsents-mikroskoobi<br />
abil.<br />
Mükobakterite kiirdiagnostika otse uuritavast bioloogilisest materjalist<br />
Nukleiinhapete amplifitseerimistehnikate ( nii RNA kui ka DNA amplifitseerimise<br />
süsteemid) kiire areng on oluliselt kiirendanud mükabakterite kindlakstegemist<br />
algmaterjalist. Meetodi eelis on see, et tulemuse saab ühe päeva jooksul, kuid probleemiks<br />
on meetodi kõrge hind ning ka meetodi tundlikkus. Amplifitseerimismeetodite<br />
tundlikkus on ligikaudu 95% ning spetsiifilisus 98% juhul, kui uuritava materjali<br />
bakterioskoopilisel uuringul on leitud happekindlaid baktereid. Juhul kui uuritavas<br />
materjalis on vähem baktereid ja algmaterjali bakterioskoopia on happekindlate<br />
bakterite suhtes negatiivne, on nukleiinhapete amplifitseerimistehnikad positiivsed<br />
48–53% külv-positiivsetel patsientidel ning spetsiifilisuseks jääb 95%.<br />
Kiirmeetodid ei asenda klassikalisi bakterioskoopilisi ning külvi meetodeid, eriti siis,<br />
kui on vajadus määrata haigustekitaja ravimiresistentsust.<br />
Metoodika puudusteks on kontaminatsioonioht (valepositiivne vastus) ja inhibeerivate<br />
substraatide esinemine bioloogilises materjalis (valenegatiivne vastus).<br />
Uurimustulemus on positiivne ka juhul, kui haige eritab surnud baktereid. Seetõttu<br />
saab neid tehnikaid kasutada üksnes esialgse diagnoosi kinnitamiseks, kuid mitte<br />
patsiendile rakendatud ravi efektiivsuse hindamiseks.<br />
Külv mükobakterite isoleerimiseks<br />
Kõik kliinilised materjalid, kus kahtlustatakse mükobakterite olemasolu, tuleb külvata<br />
järgmistel põhjustel: (1) külv on palju tundlikum kui bakterioskoopia, olles võimeline<br />
määrama isegi 10 bakterit/ml olemasolu; (2) välja kasvanud mükobakterid saab