TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised 21
2. Mükobakterite mikrobioloogiline diagnostika
Kiire ning tõene tuberkuloosi diagnoos eeldab head koostööd laboratoorse teenistuse
erinevate etappide ning laboripersonali ja raviarstide vahel.
2.1. Ülevaade liikidest
Mükobakterite perekond Mycobacterium jaguneb kaheks:
Kindlad patogeenid:
Mycobacterium tuberculosis,
Mycobacterium bovis,
Mycobacterium africanum,
Mycobacterium microti,
Mycobacterium canettii
Nimetatud liigid põhjustavad inimesel sarnase patogeneesi, patohistoloogilise leiu ja
kliinilise kuluga infektsiooni – tuberkuloosi.
Mycobacterium leprae on inimesel leepra e. pidalitõve tekitaja
Potentsiaalselt patogeensed (mittetuberkuloossed, atüüpilised, oportunistlikud
mükobakterid):
Mycobacterium avium kompleks,
Mycobacterium xenopi,
Mycobacterium kansasii,
Mycobacterium malmoense
ja väga paljud teised pinnases, tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis,
basseinides ja akvaariumides jm laialdaselt levinud mükobakterid on
normaalse resistentsuse ja immuunsusega inimestele tavaliselt ohutud, kuid võivad
põhjustada infektsiooni – mükobakterioosi immuunpuudulikkusega haigetel.
Tuberkuloosiga võrreldes on mükobakterioosi kulg raskem, allub halvemini
ravile tekitajate sagedase ravimresistentsuse tõttu ja lõpeb sageli surmaga. Seoses
HIV-ga nakatunute ja AIDS-i haigete arvu pideva suurenemisega on tõusnud ka
mükobakteriooside esinemissagedus kogu maalimas. Näiteks AIDS-i haigetel esinevatest
bakternakkustest moodustab mükobakterioos ligi 60%. Eestis diagnoositakse
mükobakterioosi kuni 10 juhul aastas.