TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE ...

16
Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised
VII. TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA
Tuberkuloosi haiguspilt on varieeruv ja sõltub nii bakterist kui ka peremeesorganismist
tulenevatest põhjustest. Tuberkuloos väljendub sagedamini kopsuhaigusena,
kuid võib lokaliseeruda kõikidesse organsüsteemidesse. AIDSi-korral võib kopsuväliste
ja dissemineerunud protsesside osakaal olla üle 50%. Kirjanduse andmetel
(1) esineb AIDS’i põdevatel haigetel, kopsude haaratust 38%’l, 30% juhtudest on
tegemist kopsuvälise protsessiga ning 32% esineb koos nii kopsu- kui ka kopsuväline
tuberkuloos. Seni on Eestis esinenud kopsuvälist tuberkuloosi 10% piires. (3)
Tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid mõjutavad tegurid on:
Peremeesorganismist tingitud põhjused:
• vanus
• immuunsüsteemi seisund
• alatoitlus
• geneetilised faktorid (veel defineerimata)
• kaasuvad haigused
• immuniseerimine BCG vaktsiiniga
M. tuberculosis’est tingitud põhjused:
• bakteri virulentsus
• bakteri resistentsus tuberkuloosivastastele ravimitele
• erinevate barjääride läbimise võime
Peremeesorganismi ja haigustekitaja koosmõjust tingitud põhjused:
• haiguse lokalisatsioon
• haiguse väljendus (piirdunud protsessid, kavernide esinemine, disseminatsioon,
vedeliku kogunemine)
Kopsutuberkuloosi diagnoosimiseks tuleb teha vähemalt röntgenogramm kahes
projektsioonis, kolm röga bakterioloogilist uuringut järjestikustel päevadel
ning tuberkuliinproov (kui pole andmeid eelneva proovi positiivsuse kohta).
Tuber kuloosi diagnoosi peetakse lõplikult kinnitatuks, kui on isoleeritud haigustekitaja.