AS LHV Group - LHV Pank

AS LHV Group Aastaaruanne 2011
Need investeeringud on algselt arvele võetud õiglases väärtuses, mis sisaldab kõigi soetusega otseselt ja kaudselt
seotud kulusid ning mõõdetakse hilisemalt korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära
meetodit. Intressitulu lunastustähtajani hoitavatelt investeeringutelt kajastatakse koondkasumiaruandes
intressitulude koosseisus. Allahindlused lahutatakse investeeringu bilansilisest väärtusest ja allahindluse kulu
kajastatakse koondkasumiaruandes real Neto kasum/kahjum finantsvaradelt.
(c) Laenud ja nõuded
Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad
finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse bilansis arvele, kui raha on kliendile
makstud või on tekkinud nõudeõigus ja kajastatakse esmalt õiglases väärtuses koos tehingukuludega ning
kajastatakse kuni nende tagasimaksmiseni või mahakandmiseni. Peale esmast arvelevõtmist kajastab Grupp laene
ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus põhiosa tagasimaksed ja vajadusel võimalikud allahindlused)
ning arvestab järgmistel perioodidel intressitulu nõudelt kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Kapitalirenditehinguks loetakse renditehingut, mille korral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja hüved
lähevad rendiandjalt üle rentnikule. Vara juriidiline omandiõigus võib rentnikule üle minna rendiperioodi lõppedes.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses (pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus), juhul kui see on madalam. Rentnikult saadavad
rendimaksed jagatakse kapitalirendi nõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse
rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi
suhtes sama. Kui rendilepingu sõlmimisega kaasnevad teenustasud, võetakse need arvesse rendi sisemise
intressimäära ja kapitalirendi nõude arvestusel. Nõude hindamise aluseks on lepinguliste kohustuste õigeaegne
täitmine, rendiobjekti eeldatav turuväärtus ja täiendavad tagatised, kliendi finantspositsioon ja usaldusväärsus.
Nõude allahindlust kajastatakse vastava vara bilansireal negatiivse summana.
Laenunõuded, mis on soetatud ühe kogumina (Soome eraisikute tarbimislaenude portfell) kajastatakse soetushetkel
õiglases väärtuses. Kui soetatud portfelli nominaalväärtus on soetushetkel kõrgem kui selle õiglane väärtus (s.t.
portfell soetatakse allahindlusega kuna osa krediidikahjumitest on ostuhetkeks juba realiseerunud), siis kajastatakse
bilansis nominaalsumma ning vastav allahindluse summa kontraaktiva kontol. Kogumina ostetud nõuete portfelli
edasine kajastamine toimub portfelli baasil lähtudes varakogumi ostuhetkel leitud sisemisest intressimäärast. Juhul,
kui portfellilt teenitavad tegelikud rahavood erinevad ostuhetkel eeldatud rahavoogudest, siis kajastatakse vahe
diskonteerituna esialgse sisemise intressimääraga kas vara allahindlusena (tegelik rahavoog on eeldatust väiksem)
või tuluna (tegelik rahavoog on eeldatust suurem) koondkasumiaruandes.
Nõuded klientidele tekivad klientidele teenuse osutamisest ja need võetakse algselt arvele õiglases väärtuses koos
tehingukuludega ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära
meetodit (miinus tagasimaksed ning võimalik allahindlus vara väärtuse langusest).
Laenude ja nõuete väärtuse langust hinnatakse vastavalt punktis 2.8. kirjeldatud põhimõtetele.
2.8 Finantsvarade väärtuse langus
Vähemalt igal bilansipäeval hindab Grupp, kas esineb objektiivseid tõendeid finantsvara või finantsvarade grupi
väärtuse languse kohta. Finantsvara väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui
allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist („kahjulik
sündmus“) ja see kahjulik sündmus (või sündmused) omab mõju finantsvara või finantsvarade grupi tuleviku
rahavoole, mis on usaldusväärselt hinnatav.
Grupp hindab riske konservatiivselt, võttes arvesse kogu deebitori maksevõime kohta teada oleva informatsiooni
ning kas on ilmnenud objektiivseid asjaolusid, mis viitaks väärtuse langusele (ostja finantsraskused, pankrot või
võimetus täita oma võlakohustus Grupi ees). Grupp hindab, kas on olemas objektiivseid tõendeid halvenemise
kohta individuaalselt nende finantsvarade suhtes, mis individuaalselt on olulised ja individuaalselt või ühiselt nende
finantsvarade suhtes, mis ei ole individuaalselt olulised.
18