Rohusilo valmistamise masintehnoloogiate võrdlus - Eesti ...

ROHUSILO VALMISTAMISE MASINTEHNOLOOGIATE VÕRDLUS
EMVI Tehnoloogiapäeva ettekanne Paides 13. detsembril 2005.a.
Jüri Haabpiht
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur
Vaatluse all on:
• Eestis kasutatavad rohusilo valmistamise masintehnoloogiad ja nende rakendamisel
kujunevad masinatöökulud
• Mõningad tendentsid tehnoloogiate valikul
• Diislikütuse hinnatõusu mõju masinatöökuludele
• Uusim (Eestis) silovalmistamise viis – kiletunnelsilo
Rohusilo valmistamise masintehnoloogiad põhikoristusmasina järgi
Suure tootlikkusega rohusöödakoristid
Masin Liikurhekseldi Kogurhekseldi Haagiskogur Kiletunnelpress
Võimsus, kW/hj 325/440 169/230 169/230 147/200
44 m 3
Töömaht, h/aastas 400 400 400 400
Tootlikkus:
- ha/h
- ha/hooajal
- 1. niide, ha
- t/hooajal
5,0
2000
1000
23 000
4,0
1600
800
18 400
3,0
1200
600
13 800
5,0
2000
1000
23 000
Masinaketi
maksumus, mln EEK 7,7 7,0 4,1 7,5
Töökulu, h/ha 3,4 2,5 1,6 1,7
Masinatöökulu koos
tehnotarvik., kr/kgKA 0.34 0.29 0.25 0.41
Keskmise ja väikese tootlikkusega rohusöödakoristid
Masin
Liikurhekseldi
(nn E-liikurid)
Haagiskogur
(keskmine)
Rullpresspallimähkur
Haagiskogur
(väike)
Võimsus, kW/hj 132/180 120/165
30,5/48 m 3 78/106 81/108
23/36 m 3
Töömaht, h/aastas 200 200 200 100
Tootlikkus:
- ha/h
2,0
1,8
1,5
1,2
- ha/hooajal
400
360
300
120
- 1. niide, ha
200
180
150
60
- t/hooajal
4 600
4 100
3 500 1 400
Masinaketi
maksumus, mln EEK 3,6 2,1 1,9 1,0
Töökulu, h/ha 3,0 1,6 1,2 2,2
Masinatöökulu koos
tehnotarvik., kr/kgKA 0.45 0.29 0.50 0.41

Võrdluse alused: Kulude arvestused on tehtud lähtuvalt viimaste aastate masinate hindade
muutustest, eriti idaturu masinate (MTZ, LTZ jt) hindade pooleteisekordsest tõusust ja
diislikütuse hinnatõusust aastataguselt tasemelt 5 kr/l tasemele 9 kr/l. Teiseltpoolt on
tehnoloogiavariantides kasutatud koristusmasinad grupeeritud tootlikkuse ja töömahu järgi
suurteks, keskmisteks ja väikesteks, mis võimaldab paremini välja tuua masinatöökulude suurust
sõltuvalt tootmise mastaabist. Tehnoloogiate objektiivseks võrdluseks on arvestatud ka
kindlustuslisandite kasutamisega seotud kulusid.
Masinatöökulude, koos tehnotarvikute (kile, kiletunnel) kuluga, võrdlus, kr/kgKA
Roheline – liikurhekseldid, helesinine – kogurhekseldi, hall – haagiskogurid,
sinine – kiletunnelsilo, must – rullpress-pallimähkur
0.5
0.45
0.4
0.35
0.3
0.25
0.2
0.15
0.1
0.05
0
0.34
0.29
0.25
0.41
0.45
0.29
0.50
0.41
Suured, 400 h/a Keskmised, 200 h/a Väikesed, 100 h/a
Masinatöökulude, koos tehnotarvikute (kile, kiletunnel) ja kindlustuslisandi kuluga,
võrdlus, kr/kgKA
0.6
0.5
0.4
0.44
0.39 0.41
0.35
0.55
0.39
0.50 0.51
0.3
0.2
0.1
0
Suured, 400 h/a Keskmised, 200 h/a Väikesed, 100 h/a
2

Inimtöökulude võrdlus, h/ha
Roheline – liikurhekseldid, helesinine – kogurhekseldi, hall – haagiskogurid,
sinine – kiletunnel, must - rullpress-pallimähkur
3.5
3
2.5
3.4
2.5
3.0
2.2
2
1.5
1.6 1.7
1.6
1.2
1
0.5
0
Kokkuvõte
Suured, 400 h/a Keskmised, 200 h/a Väikesed, 100 h/a
1. Suure tootmismahu korral, kus kasutusel suure tootlikkusega ja kallid masinad on
masinatöökulud hoidlasilo valmistamisel (koos tehnoloogilise materjaliga) vahemikus 0.25-
0.41 kr/kgKA, kusjuures masinate töömahu muutumisel ühes või teises suunas võivad kulud
tooteühikule, kas väheneda või suureneda. Näiteks, kui liikurhekseldi töötundide arv aastas
on 500 h või kui suurel haagiskoguril 300 h, siis kujunevad rohusilo kgKA masinatöökulud
koos tehnoloogilise materjali kuluga suure tootlikkusega masinate grupis hoidlasilo
valmistamisel tasemel 0.30…0.32 kr/kgKA.
2. Keskmistel ja väiksematel töömahtudel, vastavalt 200 ja 100 h/a, on kulud, tingitud
masinate kasutamise väiksemast koormusest, mõnevõrra suuremad - 0,29-0,45 kr/kgKA,
samas väikese (23 m 3 ) haagiskoguri kasutamisel väikesel koormusel (100 h/a), saab
väiketootja närbsilo maksumusega 0,41 kr/kgKA. Kuna aga väikestes ettevõtetes tehakse
tavaliselt silo suhteliselt lühikesel ajaperioodil 5-6 päevaga, st optimaalsel koristusajal, siis
mõnevõrra suuremaid kulusid korvab sööda kõrge kvaliteet. Ka siin kehtib eelöeldu töömahu
mõjust tooteühiku maksumusele. Kulud tooteühikule vähenevad, kui ülejäävat võimsust
kasutatakse lähinaabritele teenustöö osutamiseks või see on kavas juba masina soetamisel.
3. Rullideks pressitud rohumassi kilesse mähkimisel (rullsilo), peenestatud rohumassi
kilemahutisse (kiletunnel) pressimisel, on kulud, tänu suurtele kuludele kilematerjalile,
suuremad kui hoidlasilo valmistamise variantides, vaadeldavatel näidetel vastavalt 0.50 ja
0.41 kr/kgKA. Arvestades, et vaadeldavate tehnoloogiate korral ei ole kulusid hoidlate
ehitamiseks (kulu ~ 0.04-0.06 kr/kgKA kohta) ja reeglina ei kasutata konservante (kulu
suurusjärgus 0.10-0.16 kr/kgKA kohta), siis nii rullsilo kui ka tunnelsilo valmistamise kulud
ei erine oluliselt hoidlasilo valmistamise kuludest.
3

Tendentsid rohusilo tootmise tehnoloogiate valikul
• Suurte lüpsikarjadega suurettevõtetes eelistatakse hoidlasilo valmistamist suure
tootlikkusega liikurhekselditega, kus valdavalt 3-niitelise koristuse korral kulutatakse ühe
niite koristamiseks 7-10 päeva, mis tähendab energeetiliselt ja kvaliteedilt hea silo
tootmist.
• Eriti hoogsalt on hakatud ostma ja kasutama haagiskogureid, milliseid pakutakse
maaletoojate poolt igale maitsele (haagise mahutavused 23-53 m 3 ), millede hulgast
leiavad endale sobiva nii väikese, keskmise ja suure töömahuga (koristuspinnaga)
tootmisettevõtted (talud). Seda tendentsi kinnitavad ka PRIA andmed.
PRIA toel ostetud masinate eelistused
Eelistused, % kogusummast
Masina liik 2003.a. 2004.a.
Niidukid 30,3 23,6
Kaarutid-vaalutid 7,4 8,8
Presskogurid 25,3 20,6
Pallimähkurid 5,7 4,6
Hekseldid kokku
sh kogurhekseldid
haagiskogurid
31,3
8,6
10,5
42,4
0,5
34,3
Mis on tähtis?
Iga tootmisüksus (ettevõte, talu) peab optimeerima oma rohusöötade tootmise masinakette
selliselt, et kasvanud rohumass saaks koristatud energeetiliste ja muude oluliste
kvaliteedinäitajate poolest parimal ajal, valides selleks võimalikult odavaid ja väikese
küttekuluga masinaid, sest nendel on masinatöökulude kujunemisel ja struktuuris kõige suurem
osakaal (kulum 25 ja kütus 39%).
Diislikütuse hinnatõus
Diislikütuse hinnatõusu mõju rohusilo tootmise masinatöökuludele (koos
tehnotarvikute kuluga), %
Koristusmasin hj 5 kr/l 7 kr/l 9 kr/l
Liikurhekseldi 440 100 108 117
Kogurhekseldi 230 100 111 121
Haagiskogur 230 100 108 116
Rullpress-pallimähkur 106 100 104 107
Kiletunnelpress 160 100 105 110
4

Hoidlasilo valmistamise kulud sõltuvalt diislikütuse hinnatõusust suurenevad:
- 5-lt 7-le kr/l 8-11%
- 5-lt 9-le ,, 16-21%
Rullsilo- ja tunnelsilo valmistamise kulud suurenevad vähem: 5>7-le kr/l 4-5%
5>9-le ,, 7-10%,
kuna nende tehnoloogiate puhul on kuludes suur osakaal tehnotarvikutel (mähkimiskile,
kiletunnel), mistõttu on kütuse hinnatõusust tingitud kulude kasv suhteliselt väiksem.
Masinatöökulude struktuur
Kõigi vaadeldud tehnoloogiavariantide keskmisena on rohusilo valmistamise masinatöökulude
struktuur järgmine (diisliküte 5kr/l ja 9 kr/l):
Püsikulud 42/34% Muutuvkulud 58/66%
sellest
sellest
- kulum 30/25% - kütus 26/39%
- intress 6/5% - korrashoiukulud 12/10%
- hoiukulud 3/2% - määrdeõlid 2/2%
- kindlustus 3/2% - töötasu + lisatasu 14/11%
- sots.- ja ravikindlustus 4/4%
Järeldused
Diislikütuse hinnatõus 5-lt 9-le kroonile liiter (1,8 korda) tõstab diislikütuse osakaalu rohusööda
tootmise masinatöökuludes 26%-lt 39%-ni ehk 1,5 korda.
Masinakettide lõikes on osakaal järgmine:
- liikurhekseldi ja järelveetav kogurhekseldi + teised masinad - 42-45%
- haagiskogur ja press-pallimähkur + teised masinad - 34-36%.
Välisriikide kogemusi
Soome väikeste ja keskmiste töömahtudega ettevõtetes (koristuspind 14-250 ha) silo
tootmise masinatöökulude ja masinakettidesse investeerimise nõudluse kohta saab võrreldavaid
andmeid 10 eri variandi kohta EMVI infolehest nr 142/2005 (6 lk), mis on kättesaadav meie
koduleheküljel http://www.eria.ee/.
Mõnedel andmetel on Soomes täielikult loobutud heina tootmisest. Nende arvestuste järgi
on heina sü maksumus 39,1 ja närbsilol 24,7 eurosenti ehk 1,6 korda väiksem.
Kokkuvõtteks
• Masintehnoloogiatega ei ole võimalik rohumaade bioloogilist saaki suurendada, küll aga
koristada see kas väiksemate või suuremate kadude ja kuludega.
• Odavalt saab toota rohusööta ainult korralikult rajatud, küllaldase saagipotentsiaaliga
rohumaadelt ja koristusmasinaketi optimaalse koormuse korral.
5

Kiletunneltehnoloogia olemus
KILETUNNELTEHNOLOOGIA
• Kõige lühemalt öeldes on tegemist rohumassi ja väga paljude teiste materjalide pakendamisega
hermeetiliselt suletavatesse kilemahutitesse (kiletunnelitesse), selleks konstrueeritud spetsiaalse
kiletunnelpressi abil.
• Materjal pressitakse kiletunnelisse masina reaktiivjõul.
Tehnilised näitajad
• Tunnitootlikkus
25…250 t/h
• Ühte tunnelisse pressitava
materjali kogus
200…1500 t
• Tunneli läbimõõt
2,4…4,3 m
• Traktori võimsus
75…240 hj
• Mootoriga pressi võimsus 175…550 hj
• Soovitatav aasta töömaht:
- väiksemad pressid 2 000…5 000 t
- suuremad pressid 10 000…30 000 t
Ajalugu
• Saksa insener firmast Eberhardt pani 1968.a. paberile pressi ideekavandi
• Pressi Euroopas tootma ei hakatud küll aga USA-s ja Kanadas
• Laiem pressi tutvustus leidis aset 1974.a. Toronto Maailmamessil
• Pressi turustamine Euroopas algas 1994.a. ja 1995.a. sileeriti ms toormaterjali 100 000 t
• Seejärel on press kasutusel 18 Euroopa riigis
• Alates 1998.a. toodetakse pressi Euroopas Saksamaal ja Tšehhis
Kiletunneltehnoloogia rakendamine (allikas: AG BAG 1. väljaanne, juuni 2003)
6

Oluline teada !
Sileerimise kordaminekuks on spetsiaalnõuded:
- optimaalne hekslipikkus 2…4 cm
- kuivainesisaldus 28…35%
- kuivainesisaldusel alla 20% on kiletunnel kühmlik ja mõni väljaponnistus võib isegi lõhki
minna
Kiletunnel- ja hoidlasilo tootmise kulude võrdlus, EUR/t
(allikas: AG BAG 1. väljaanne, juuni 2003)
Näitajad
Kapital/tootmine
Kilemahuti
Ehitus (kulum,
intress)
Tootmiskulud:
- kile
- tihendamine
AG BAG
G 7000
Euroopa
suurettevõttes,
10 000 t/aastas
2,00
1,80
AG BAG
G 7000
Euroopas,
teenustöö
Hoidlasilo
(uusehitus,
45 EUR/m 3 )
toetuseta
Hoidlasilo
(uusehitus,
45 EUR/m 3 )
toetusega
50%
-
-
- 6,00 3,00
0,35
1,25
0,50
0,35
1,25
0,50
- hooldus
Kulud kokku 3,80 5,00-6,00 8,10 5,10
Kaod/kvaliteet +++ +++ ++(+) ++(+)
Töömahu mõju kuludele (allikas: AG BAG 1. väljaanne, juuni 2003)
7

Järeldused, hinnangud
• Hoidlasilo konkureerib kiletunnelsiloga juhul kui riik võtab enda kanda 50% hoidla ehitamise
kuludest
• Saksimaa Põllumajanduskoja poolt tehtud uuringutes on saadud tunnelsilo tootmise kuludeks
3,80-5,60 EUR/t (60-90 EEK/t)
• Ettevõttele, kes kiletunnelpressi piisavalt koormata suudab, on silo tootmine küllalt odav
Õiget lahendust vajavad tegevused
• Kiletunneli asukoha valik
• Õige masinatüübi valik
• Silomaterjali eripära arvestamine
• Pressimise/tihendamise õige surve valik
(35%KA materjali soovitav tihedus 600kg/m 3 )
• Kiletunneli sulgemine
• Kiletunneli kaitsmine
• Sööda kasutamine
• Kasutada ainult vastava koolituse saanud tööjõudu!
Mida peetakse kiletunneltehnoloogia eelisteks
• Väikesed kapitalikulud toodetud silo tonni kohta
• Väike investeeringurisk võrreldes pika kasutuseaga tranšeehoidlatega
• Suur tootlikkus ja töökindlus
• Rakendamise paindlikkus
• Kvaliteedilt erinevate söödapartiide valikulise sileerimise
võimalus
• Optimaalsed sileerimistingimused ja väikesed kaod (õhu kohene eemaldamine, optimaalne
tihendamine, riknemiskadude vältimine, olematu järelkäärimine)
• Ülemaailmselt tunnustatud süsteem
Kiletunneltehnoloogia kasutamine Eestis aastal 2005
Allpool mõned fotod kiletunnelsilo valmistamisest Järvamaal ja Pärnumaal
8