Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Eesti</strong> <strong>Maaviljeluse</strong> <strong>Instituut</strong> (EMVI)<br />
Rohumaade osakond<br />
Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa<br />
INFOLEHT NR. 149/2005<br />
G A L E E G A<br />
A G R OT E H N O L O O G I A<br />
Konsultatsioon ja info: 75501 Saku, Teaduse 13<br />
tel. 51 01 685 Heli Meripõld<br />
67 29 160<br />
e-mail: heli@netexpress.ee
Külvikoha valik ja mullaharimine.<br />
<strong>Galeega</strong>põllud rajada väljaspool külvikorda. Eelviljade suhtes on galeega<br />
leplik. Ei talu enesele järgnemist ja umbrohtunud alasid. Eriti ohtlikud on<br />
pikaealised umbrohud (orashein, põldohakas, võilill, nõges jt.). <strong>Galeega</strong><br />
ei talu seisvat pinnavett, kõrget põhjaveeseisu ja happelisi (pH alla 5,7)<br />
muldi. Juurumbrohtudest risustunud põlde kurnata välja korduva<br />
kultiveermisega. Põld enne ja pärast külvi rullida. <strong>Galeega</strong> külvata<br />
varakevadel, esimesel külvivõimalusel.<br />
Väetamine, seemnete ettevalmistamine külviks.<br />
<strong>Galeega</strong> vajab eelkõige kaalium- ja fosforväetisi, mis anda sügisel või<br />
kevadel enne kultiveerimist, arvestades P - 40 ja K - 75 kg hektari kohta.<br />
Väheviljakatele huumusvaestele muldadele anda lämmastikväetist<br />
starterväetisena N - 30 kg hektarile. Lubiväetist anda pindmiselt (1-2<br />
t/ha) enne äestamist või rullimist. Orgaaniline väetis anda eelkultuurile<br />
või künni alla 40-60 t/ha.<br />
Vahetult enne külvi tuleb galeega seemned töödelda bakterväetisega.<br />
See sisaldab spetsiaalseid lämmastikku siduvaid baktereid. Selleks<br />
puistatakse väetis seemnetele ja segatakse hästi läbi. Töödeldud<br />
seemneid tuleb kaitsta otseste päikesekiirte eest. Keelatud on<br />
bakterväetise ja pestitsiidide kooskasutamine. Bakterväetise efektiivsus<br />
sõltub suuresti mulla niiskusesisaldusest. Külvisenorm määrata kindlasti<br />
koos bakterväetisega, kuna viimane takistab märgatavalt seemne<br />
väljakülvi.<br />
Külvisenorm ja külviviis.<br />
Külvisenorm ja külviviisid olenevad kultuuri kasutamise eesmärkidest.<br />
Haljasmassi saamiseks, külvata galeega 20-40 cm reavahega,<br />
külvisenormiga 15-20 kg/ha. Seemnepõllud rajada laiarealisena<br />
reavahega 60 cm ja külvisenormiga 4-10 kg/ha. Külvisügavuseks on 1-2<br />
cm, mis oleneb mulla lõimisest ja niiskusest. Külvata võib nii katteviljata<br />
kui ka kattevilja alla. Kattevilja külvisenormi tuleks vähendada poole<br />
võrra (oder - 120 kg/ha). <strong>Galeega</strong>t võib külvata ka segus kõrrelistega<br />
(timut 6-8, ohtetu luste 10-15, har. aruhein 8-10 kg/ha).
Külvide hooldamine.<br />
Külviaastal on galeega kasv ja areng aeglane.Teostada:<br />
1. Laiarealistel külvidel reavahede harimist.<br />
2. Külvide niitmist.<br />
3. Keemilist umbrohutõrjet.Lühiealiste umbrohtude hävitamiseks sobivad<br />
külviaastal MCPA(1,0 l/ha), Basagran M (3,0-4,0 l/ha või MCPB (2,5-3,8<br />
l/ha). Orasheina tõrjeks pritsida ( 2-5 lehe faasis) Agil 100 EC (1,0-<br />
1,5l/ha), Zellec Superi 2,0 l/ha või Agil 1,0 l/ha. <strong>Galeega</strong> peab töötlemise<br />
ajal olema 2-3 pärislehe staadiumis ja teravili võrsumisfaasis.<br />
Vältida tuleks niitmist augusti lõpus või septembri algul, kuna see mõjub<br />
kurnavalt võsundite moodustumisele järgmisel aastal.<br />
Seemnekoristus.<br />
Seeme koristada kahes jaos. Taimiku ülemine osa koristatakse<br />
teraviljakombainiga 50-60 cm kõrguselt, et kombaini haljasmassiga mitte<br />
koormata. Seejärel seemneheina haljasmass koristada silokombainiga.<br />
Seemnekoristuseks on soovitatav kombainil vähendada trumli pöördeid<br />
800-ni minutis, suurendada peksukorvi ja trumli vahelist pilu ees 25-35<br />
mm ja taga 5-8 mm-ni ning sulgeda osa ventilaatori õhuavasid.<br />
Seemnesaagilt on galeega lutsernist 3-6 korda saagikam, seemet on<br />
saadud 0,25-0,4 t/ha.<br />
<strong>Galeega</strong>kasvatuse järelmõju mulla viljakusele.<br />
<strong>Galeega</strong> jätab mulda orgaanilist ainet rohkem kui teised põldheina liigid.<br />
Kergel liivsavimullal on olnud 0-30 cm kihis galeega õhukuivi juuri 18,6<br />
t/ha, lutsernil 13,8 t/ha, punasel ristikul ja timutil vaid 4,7 ja 4,8 t/ha juuri.<br />
<strong>Galeega</strong>järgse odra enamsaak on olnud 1,3-1,9 t/ha, s.t. 56-78% suurem<br />
võrreldes odra taaskülviga. Kartulisaagid on ulatunud galeegajärgselt 40-<br />
50 t/ha -lt .<br />
<strong>Galeega</strong>järgsel teraviljal kasutada herbitsiidi Granstar 75 DF (8-13<br />
g/ha)+ kleepaine Citowett 50ml/100l veele.<br />
Rapsipõldudel saab ida – kitsehernest hävitada preparaadiga Lontrel<br />
annuses 0,3 – 0,4 l/ha.