EARK 2007. a seirearuanne - Keskkonnaministeerium

RAKENDUSKAVA Eesmärk 1 (Objective 1) 

Abikõlblik piirkond: Eesti 

Periood: 2007 – 2013 

CCI number: 2007EE161PO002 

Rakenduskava nimi: Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava 

SEIRE 

AASTAARUANNE 

Aruande aasta: 2007 

Seirekomisjoni poolt kinnitatud: 06.06.2008 

1

SISUKORD 

LÜHENDID .................................................................................................................. 4 

SISSEJUHATUS ...........................................................................................................5 

LÜHIKOKKUVÕTE .................................................................................................... 6 

1 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMINE ........................................................................16 

1.1 Saavutused ja arengu analüüs .............................................................................16 

1.1.1 Teave prioriteetsete suundade näitajate kohta ............................................16 

1.1.1.1 Prioriteetne suund 1 “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri 

arendamine” .....................................................................................................16 

1.1.1.2 Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja 

tugisüsteemide arendamine .............................................................................19 

1.1.1.3 Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine .........................21 

1.1.1.4 Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng . 22 

1.1.1.5 Prioriteetne suund 5: Hariduse infrastruktuuri arendamine ................ 24 

1.1.1.6 Prioriteetne suund 6: Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri 

arendamine ......................................................................................................25 

1.1.1.7 Prioriteetne suund 7: Horisontaalne tehniline abi ...............................26 

1.1.2 Tuumikindikaatorid .....................................................................................27 

1.1.3 Horisontaalsete teemadega arvestamine .....................................................28 

1.1.4 Finantsteave ................................................................................................29 

1.1.5 Taotlemise ja rakendamise efektiivsus maakondade kaupa ........................31 

1.1.6 Teave abikõlblike kulude jaotumise kohta sekkumisvaldkondadesse ........32 

1.1.7 Rikkumiste tõttu tagasinõutud toetus ..........................................................32 

1.1.8 Kvalitatiivne analüüs ...................................................................................33 

1.2 Teave vastavuse kohta ühenduse õigusele ..........................................................36 

1.3 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks võetud 

meetmed ..................................................................................................................36 

1.4 Rakenduskava rakendamisel ilmnenud muudatused keskkonnas .....................37 

1.5 Olulised muudatused .........................................................................................38 

1.6 Muude rahastamisvahendite vastastikune täiendavus .......................................38 

1.7 Seire ja hindamine ..............................................................................................39 

1.7.1 Seire ja hindamise süsteemi kirjeldus .........................................................39 

1.7.2 Seire rakenduskavade üleselt ......................................................................39 

1.7.3 EARK seire korraldus .................................................................................40 

1.7.4 Hindamine ..................................................................................................43 

1.8 Teave ja avalikustamine ....................................................................................44 

1.8.1 Parimad näited .............................................................................................49 

1.8.2 Hinnang .......................................................................................................49 

2 PRIORITEETSETE SUUNDADE ELLUVIIMINE .................................................50 

2.1 Rakendamine prioriteetses suunas “Veemajanduse ja jäätmekäitluse 

infrastruktuuri arendamine” .....................................................................................50 


2.1.2 Ülevaade suurprojektidest ...........................................................................53 

2.1.2.1 Suurprojektide indikatiivne loetelu ......................................................53 

2.1.2.2 Muudatused projektide indikatiivses loetelus .....................................54 

2.1.2.3 Suurprojektide rakendamise hetkeseis .................................................54 

2.1.2.4 Suurprojektide finantsprogress ............................................................54 

2.1.2.5 Aset leidnud viivitused ning projekti edukaks rakendamiseks võetud 

meetmed ...........................................................................................................54 

2

2.1.3 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks võetud 

meetmed ..............................................................................................................55 

2.1.4 Seire ja hindamine .......................................................................................56 

2.1.4.1 Prioriteetse suuna rakendamine ............................................................56 

2.1.4.2 Seiretegevused ......................................................................................61 

2.2 Rakendamine prioriteetses suunas “Säästva keskkonnakasutuse 

infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” .....................................................63 



meetmed ..............................................................................................................66 




2.3 Rakendamine prioriteetses suunas “Energiamajanduse arendamine” ................71 





2.4 Rakendamine prioriteetses suunas “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud 

areng” .......................................................................................................................79 

2.4.1 Kvalitatiivne analüüs ..................................................................................79 


meetmed ...............................................................................................................82 

2.4.3 Rakendamisel ilmnenud muudatused keskkonnas .....................................82 




2.5 Rakendamine prioriteetses suunas “Hariduse infrastruktuuri arendamine” .......90 




2.5.2.2 Seiretegevused ....................................................................................100 

2.6 Rakendamine prioriteetses suunas “Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri 

arendamine” ...........................................................................................................101 

2.6.1 Kvalitatiivne analüüs .................................................................................101 

2.6.2 Seire ja hindamine .....................................................................................102 

2.6.2.1 Prioriteetse suuna rakendamine ..........................................................102 

2.6.2.2 Seiretegevused ....................................................................................105 

2.7 Rakendamine prioriteetses suunas “Horisontaalne tehniline abi” ....................107 

2.8 Rakendamine prioriteetses suunas “Tehniline abi” ..........................................108 

LISA 1 ......................................................................................................................110 

LISA 2 ........................................................................................................................ 111 

3

LÜHENDID 

EARK - Elukeskkonna arendamise rakenduskava 

EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 

EK- Euroopa Komisjon 

EL – Euroopa Liit 

ERDF - Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund) 

EUR – Euro 

HEV - Hariduslikud erivajadused 

HTM - Haridus- ja Teadusministeerium 

HTM TFO - Haridus- ja Teadusministeeriumi tõukefondide osakond 

Innove - Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 

JM –juhtministeerium 

KA – korraldusasutus 

KATA – meede „Kohalike avalike teenuste arendamine“ 

KIK - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 

KKM – Keskkonnaministeerium 

KOIT - üleriigiline kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava 

KredEx - Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx 

LPA – meede “Linnaliste piirkondade arendamine” 

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 

MKM VFO - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisfinantseerimise 

osakond 

PKT – meede „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” 

RA - rakendusasutus 

RM- Rahandusministeerium 

RM VFO – Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakond 

RSKS - riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 

RÜ - rakendusüksus 

SF – Struktuurifondid 

SFCS - Struktuurifondide registri kesksüsteem 

SFOS - Struktuurifondide registri operatiivsüsteem 

SIM – Siseministeerium 

SIM MPO – Siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakond 

SIM RAO – Siseministeeriumi regionaalarengu osakond 

SOM HO – Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond 

SOM TO - Sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakond 

SOM- Sotsiaalministeerium 

SV - Struktuurivahendid 

STS - Perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuse seadus 

TA – tehniline abi 

VFO – Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakond 

VMT - väljamakse taotlus 

ÜF – Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) 

4

SISSEJUHATUS 

Käesolev seirearuanne kajastab Euroopa Komisjoni (EK) poolt 09. oktoobril 2007 

kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava (EARK) elluviimist 2007. a. 

Aruanne hõlmab nii finantsilist kui sisulist informatsiooni rakenduskava elluviimise 

kohta. Seirearuanne tugineb prioriteetsete suundade rakendusasutuste poolt 

(Keskkonnaministeerium (KKM), Siseministeerium (SIM), Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), 

Sotsiaalministeerium (SOM), Rahandusministeerium (RM)) koostatud prioriteetsete 

suundade seirearuannetele, kasutatud on päringuid struktuurifondide registri 

operatiivsüsteemist (SFOS) ja kesksüsteemist (SFCS). Seirearuandes kajastatud 

informatsioon on esitatud seisuga 31.12.2007. Kuigi EARK kinnitati EK poolt 09. 

oktoobril 2007 ja ametlikult oli selle rakendamisperiood 09.10.2007–31.12.2007, siis 

kuna struktuuritoetuse abikõlblikkus algas 1. jaanuarist 2007 ning tegevusi on 

lubatud ellu viia ka enne rakenduksava kinnitamist EK poolt, siis sisaldab 

seirearuanne informatsiooni rakendamist ettevalmistavatest tegevustest ka 

ajavahemikul 01.01.2007 – 08.10.2007. 

5

LÜHIKOKKUVÕTE 

EARK rahastatakse programmperioodil 2007 - 2013 1 607 314 506 EUR ulatuses 

Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengufondist (ERDF), Eesti 

avaliku sektori osalust on ette nähtud 229 625 344 EUR, erasektori osalust 74 432 490 

EUR ulatuses. 

EARK jaguneb kaheksaks prioriteetseks suunaks: 

1.Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine 

2.Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine 

3.Energiamajanduse arendamine 

4.Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 

5.Hariduse infrastruktuuri arendamine 

6.Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamine 

7.Horisontaalne tehniline abi 

8.Tehniline abi 

Iga prioriteetne suund sisaldab eraldi prioriteetse suuna valdkonnaga seotud eesmärke, 

indikaatoreid ja toetatavaid tegevusi, prioriteetsete suundade üleseid eesmärke ega 

indikaatoreid ei ole sätestatud. 

EARK prioriteetsetes suundades sätestatud eesmärkide elluviimine on jaotatud 

erinevate rakendusasutuste (RA) ja rakendusüksuste (RÜ) vahel. EARK rakendamisel 

on juhtministeeriumiks (JM) KKM, kes ühtlasi on ka üheks RAks. Teised RAd on 

EARK rakendamisel (SIM, MKM, HTM, SOM ja RM)). RÜd on SA 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), 

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex (Kredex), Elukestva Õppe 

Arendamise Sihtasutus Innove (Innove), SOM ja RM. RAde ja RÜde nimetamise 

aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrus nr 111 „Perioodi 2007–2013 

struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine”. 

EARK 2007. a seirearuande eesmärgiks on anda ülevaade aruandlusperioodi 

tegevustest. Alljärgnevalt on esitatud lühiülevaade EARK rakendamisest 

aruandlusperioodil prioriteetsete suundade lõikes: 

1. Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine 

Prioriteetse suuna RÜ on KIK ja RA on KKM. 

Prioriteetne suund „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” 

jaguneb sisuliselt kaheks alasuunaks: “Veemajanduse arendamine” ja “Jäätmekäitluse 

6

arendamine”. Esialgsete plaanide kohaselt hakatakse prioriteetset suunda rakendama 8 

meetme kaudu, millest 3 kohalduvad veemajanduse arendamise alasuunale: 

-„Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“, 1 

-„Veekogude hea seisundi saavutamiseks suunatud tegevused “, 

-„Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel “ 

ning 5 jäätmekäitluse arendamise alasuunale: 

-„Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine“ 2 , 

-„Tavajäätmeprügilate rajamine“, 

-„Taaskasutamise arendamine“, 

-„Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse jäätmehoidlate korrastamine“, 

-“Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate (tuhaväljade) sulgemine ja 

tuhaärastussüsteemi uuendamine”. 

Prioriteetse suuna maht aastateks 2007-2013 on vastavalt EARK’le järgmine: 

Prioriteetne suund 1: 

Veemajanduse ja 

jäätmekäitluse 

infrastruktuuri arendamine 

Fond 

Ühenduse osalus 

(EUR) 

Avaliku sektori 

osalus 

(EUR) 

Erasektori osalus 

(EUR) 

ÜF 626 334 156 93 617 551 16 912 006 

Peamised tegevused 2007. aastal prioriteetse suuna juhtimisel olid RA ja RÜ 

funktsioonide täitmist reguleerivate dokumentide ning meetmete tingimuste 

ettevalmistamine. 

Aruandeperioodi lõpu seisuga (31.12.2007) ei olnud avanenud ühtegi meedet, kuid 

kuna ühe vee- ja ühe jäätmevaldkonna meetme tingimuste valmimine oli lõppjärgus, 

siis eeldatavalt jõustuvad mõlemad meetme määrused 2008 aasta I kvartalis 3 , misjärel 

algavad ettevalmistused taotlusvoorude läbiviimiseks. 

Prioriteetsete suundade „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ 

ja “Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” 

tegevuste edenemise jälgimiseks moodustatakse juhtkomisjon 4 . 

Valmisolek meetmete rakendamiseks on üldjoontes olemas, aeganõudvaks ja 

planeeritust mahukamaks on osutunud meetmete väljatöötamise protsess. Lisaks 

eelneb mitmete meetmete tingimuste väljatöötamisele valdkondlike arenguvajaduste 

ja prioriteetide täpsustamine asjakohaste arengudokumentide koostamise või 

1 

Keskkonnaminister allkirjastas meetme määruse 14.03.2008. 

2 


3 

Keskkonnaminister allkirjastas meetme määrused 14.03.2008. 

4 

Juhtkomisjon moodustati Keskkonnaministri 16.01.2008 käskkirjaga nr 54. 

7

täpsustamise kaudu, mistõttu võib ettevalmistusprotsessi hinnata viiepallisüsteemis 

rahuldavaks. Koostöö RÜ ja RA vahel on olnud konstruktiivne ja tulemuslik, seega 

loodetakse võimalikult kiiresti jõuda meetmete avanemiseni. 

Kuivõrd meetmeid 2007. aastal ei käivitunud, tuleb järgneva kolme aasta jooksul 

teostada väljamakseid planeeritust enam, et tagada väljamaksetega seotud reegli 

n+3/n+2 5 täitmine. Kasutamata jäänud EARK summad võetakse Eestile eraldatud 

struktuurivahenditest automaatselt maha. 

2. Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide 

arendamine 

Prioriteetse suuna RÜ on KIK, RA alasuunas keskkonnahädaolukordadeks 

valmisoleku parandamine SIM ja ülejäänud alasuundades KKM. 

Prioriteetne suund „Säästliku keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide 

arendamine“ jaguneb viieks alasuunaks: 

1.“Looduse mitmekesisuse säilitamine”, meetmed: 

a.Kaitsealade looduskaitselise infrastruktuuri arendamine, riiklikud 

investeeringud 

b.Kaitsealade looduskaitselise infrastruktuuri arendamine, toetusskeem 

vabaühendustele 

2. “Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” = meede 

3.“Keskkonnaseire arendamine”, meede: 

a. “Keskkonnaseire võimekuse parandamine” 

4.“Keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku parandamine” = meede 

5. “Keskkonnajärelvalve arendamine” = meede 

Prioriteetse suuna maht aastateks 2007-2013 on vastavalt EARK’le järgmine: 

Prioriteetne suund 2: Säästva 

keskkonnakasutuse infrastruktuuride 

ja tugisüsteemide arendamine 

Fond 

Ühenduse 

osalus (EUR) 

Avaliku sektori 

osalus 

(EUR) 

Erasektori 

osalus (EUR) 

ERDF 92 032 774 9 749 659 0 

Peamised tegevused 2007.a prioriteetse suuna juhtimisel olid RA ja RÜ funktsioonide 

täitmist reguleerivate dokumentide ning meetmete tingimuste ettevalmistamine. 

Aruandeperioodi lõpu seisuga (31.12.2007) ei olnud avanenud veel ühtegi meedet. 

5 

N+3 reegel tähendab seda, et jooksvale aasta väljamakseteks kavandatud ja rakenduskava 

finantstabeliga kinnitatud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt kolme järgneva aasta jooksul. Seega 

2007. a väljamaksmata jäänud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt 31.12.2010. Alates 2010. a 

rakendub n+2 reegel, mis tähendab, et kavandatud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt kahe järgneva 

aasta jooksul. 

8

Prioriteetsete suundade „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ 


tegevuste edenemise jälgimiseks moodustatakse juhtkomisjon 6 . 

Valmisolek meetmete rakendamiseks on üldjoontes olemas, aeganõudvaks ja 

planeeritust mahukamaks on osutunud meetmete väljatöötamise protsess. Lisaks 

eelneb mitmete meetmete tingimuste väljatöötamisele valdkondlike arenguvajaduste 

ja prioriteetide täpsustamine asjakohaste arengudokumentide koostamine või 

täpsustamine, täpsustamine, mistõttu võib ettevalmistusprotsessi hinnata 

viiepallisüsteemis rahuldavaks. 

Koostöö RÜ ja RA vahel on olnud konstruktiivne ja tulemuslik, seega loodetakse 

võimalikult kiiresti jõuda meetmete avanemiseni. 

3. Energiamajanduse arendamine 

Prioriteetse suuna „Energiamajanduse arendamine“ alasuuna “Taastuvenergiaallikate 

laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis” RÜ on KIK, RA KKM. 

Alasuuna “Energiasäästu arendamine elamumajanduses” RÜ on KredEx, RA MKM. 

Prioriteetse suuna “Energiamajanduse arendamine” tegevuste rahastamise maht nii 

ühenduse, avaliku ja erasektori kohta kokku on 144 695 972 eurot. 

Prioriteetne suund „Energiamajanduse arendamine“ jaguneb kaheks alasuunaks: 

1.“Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energiatootmisel ning 

transpordis” meetmed: 

a.Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 

2.“Energiasäästu arendamine” elamumajanduses, meetmed: 

a.Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest 

b.Korterelamute renoveerimislaen 

c.Energiasäästu arendamiseks ja elamufondi energiatarbe kaardistamiseks 

ehitise tehnilise ekspertiiside ja energiaauditite teostamise toetamine 

Prioriteetse suuna maht aastateks 2007-2013 on vastavalt EARKle järgmine: 

Fond 

Ühenduse 

osalus (EUR) 

Avaliku 

sektori osalus 

(EUR) 

Erasektori 

osalus (EUR) 

Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse 

arendamine ERDF 87 175 488 0 57 520 484 

Peamised tegevused 2007.a prioriteetse suuna juhtimisel olid RA ja RÜ funktsioonide 

täitmist reguleerivate dokumentide ning meetmete tingimuste ettevalmistamine. 

Prioriteetse suuna tegevuste edenemise jälgimiseks moodustatakse juhtkomisjon 7 . 

6 


7 


9

Aruandeperioodi lõpu seisuga (31.12.2007) ei olnud avanenud ühtegi meedet, kuid 

2008 aasta II kvartaliks valmivad kõigi eelduste kohaselt alasuunas “Taastuvenergiaallikate 

laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis” ühe meetme (meetme 

eeldatav nimetus: Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks) 

tingimused ning alasuunas “Energiasäästu arendamine elamumajanduses” üks programm 

(programmi eeldatav nimetus: Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest). 

RÜde ja RAde hinnangul on valmisolek meetmete rakendamiseks üldjoontes olemas, 

aeganõudvaks ja planeeritust mahukamaks on osutunud meetmete väljatöötamise 

protsess. Lisaks eelneb mitmete meetmete tingimuste väljatöötamisele valdkondlike 

arenguvajaduste ja prioriteetide täpsustamine asjakohaste arengudokumentide 

koostamine või täpsustamine, mistõttu võib ettevalmistusprotsessi hinnata 

viiepallisüsteemis rahuldavaks. 

Koostöö RÜde ja RAde vahel mõlemas alasuunas on olnud konstruktiivne ja 

tulemuslik, seega loodetakse võimalikult kiiresti jõuda meetmete avanemiseni. 

4. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 

Prioriteetne suund „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ RÜ on EAS , RA 

SIM. 

Prioriteetne suund „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ koosneb kolmest 

alasuunast: “Kohalike avalike teenuste arendamine”, “Linnaliste piirkondade 

arendamine”, “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”. 

Alasuuna nimi Meetme nimi Number 

SFOS-s 

Kohalike avalike teenuste Kohalike avalike teenuste arendamine 2.4.1 

arendamine 

Linnaliste piirkondade Linnaliste piirkondade arendamine 2.4.2 

arendamine 

Piirkondade 

Piirkondade konkurentsivõime 2.4.3 

konkurentsivõime tugevdamine 

tugevdamine 

Tööstusalade ja kompetentsivõrgustike 

arendamine* 

Ei ole veel 

registreeritud 

Interneti püsiühendused* 

Ei ole veel 


Üleriigilise tähtsusega kultuurija 

turismiobjektide väljaarendamine 

Ei ole veel 


* nimed on esialgsed ning võivad muutuda 

10


Fond 

Ühenduse 

osalus (EUR) 

Avaliku 


(EUR) 

Erasektori 

osalus (EUR) 

Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik 

ja tasakaalustatud areng ERDF 388 582 823 68 573 439 0 

Aruandlusperioodi lõpu (31.12.2007) seisuga on avatud kaks meedet: „Piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamine“ (PKT) ja „Kohalike avalike teenuste arendamine“ 

(KATA). Meetmed, mille tingimuste määrused allkirjastas regionaalminister 

22.10.2007, on jätkuks aastatel 2004-2006 rakendatud RAK meetmele 4.6 senisest 

suuremas mahus ja mitmekesisemas vormis. 

KATA meedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil, välja arvatud Tallinna, Tartu, 

Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue ja Maardu linn ning Viimsi vald. Eeltaotluste 

vastuvõtu alustamisest teavitati maakonnalehtede vahendusel. Hindamise tulemusel 

valmisid igas maakonnas eelistusnimekirjad prioriteetsemaist objektidest, mille alusel 

pannakse kokku üleriigiline kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kava 

aastateks 2007-2010. Kava aastateks 2010-2013 koostatakse sarnaste põhimõtete 

alusel 2009. aasta sügisel. 

Perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 3. detsember 2007. 

Selleks ajaks laekus maavalitsustesse kokku 238 eeltaotlust 3,9 miljardi krooni 

ulatuses, seda nii uute haridus-, sotsiaal- ja kultuuriobjektide ehitamiseks kui 

olemasolevate kordategemiseks. Kuna 2007-2010 KOIT kava planeeritav maht 

(ligikaudu 1,465 miljardit krooni) on üle kahe korra väiksem kui taotluste 

kogusumma, tuleb projektidel kavasse pääsemiseks läbida tihe valikusõel. Toetuse 

taotlemiseks tuli asukohajärgsesse maavalitsusse esitada ettenähtud vormis eeltaotlus. 

Taotlusi PKT-sse saab esitada alates 14.12.2007. 31.12.2007 seisuga laekus EAS-i 4 

taotlust, mille menetlemisega jätkatakse 2008. aastal. Kuna aruandlusperioodil alles 

alustati taotluste menetlemist, siis ei ole võimalik käesolevas aruandes esitatud 

taotluste kvaliteedile hinnangut anda. 

PKT rakendamise algusest alates on toimunud EAS-s aktiivne taotlejate 

eelnõustamine - hinnang anti 13 eeltaotlusele, sh rohkem kui pooltele anti positiivne 

hinnang. Taotluste esitamise ja eelnõustamise perioodi lühiduse tõttu on käesolevas 

aruandes põhimõttelisi rakendamisega seotud probleeme raske välja tuua. Küll võib 

nimetada mõningaid teemasid, mille osas on taotlejate nõustamisel probleeme 

tekkinud – nt abikõlblikkuse tõlgendamine tegevuste osas, mille raames on 

hinnanguliselt võimalik tulu teenida, kuid mille kohta eelnõustamise faasis ei ole 

üheselt võimalik hinnangut anda. Samuti on küsimusi tekitanud nõue varasid 

hüpoteegiga mitte koormata, mis võib seada toetuse saajad raskuste ette laenu 

taotlemisel. Aruande koostamise hetkeks on nimetatud probleemile lahendus olemas 

ja kooskõlastatud SIMga. 

11

SIMs on ettevalmistamisel veel neli meedet: „Linnaliste piirkondade arendamine“, 

„Tööstusalade ja kompetentsivõrgustike arendamine“, „Üleriigilise tähtsusega 

kultuurija turismiobjektide väljaarendamine“ ja „Interneti püsiühendused“. 

SIM hindab prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ 

rakendamise heaks, kuna vastavate meetme tingimuste määruste ette valmistamine on 

kulgenud plaanipäraselt. Perioodiks 2007-2013 kuuest kavandatavast meetmest on 

seisuga 31.12.2007 valminud meetmete „Piirkondade konkurentsivõime 

tugevdamine“ ja „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimuste määrused. 

Aruandlusperioodi jooksul on laekunud vastavalt 4 taotlust („Piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamine” - PKT) ning SIM poolt on läbi viidud eeltaotluste 

vastavuste hindamine („Kohalike avalike teenuste arendamine“ - KATA). Ülejäänud 

meetmete puhul on valminud määruse eelnõude mustandversioonid, mis on läbinud ka 

esialgse mitteametliku kooskõlastusringi, v.a. Tööstusalade ja kompetentsivõrgustike 

arendamise meede, mille ettevalmistustöödega on alustatud ning Interneti 

püsiühenduste meede, mille ette valmistamisega alustatakse 2010. aastal, vajaduse 

ilmnemisel. 

5.Hariduse infrastruktuuri arendamine 

Prioriteetse suuna RA on HTM, RÜ on Innove. 

Prioriteetne suund „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ hõlmab järgnevaid 

alasuundi (meetmeid): 

1.Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine: 

•Kutseõppeasutustes erialaseks ja praktiliseks väljaõppeks kaasaegsete 

tingimuste loomine so kaasaegsete õppevahendite ja –seadmete vajalikus 

koguses ja sortimendis soetamine; 

•Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks õpilaskodude renoveerimine ja 

vajadusel uute ehitamine; 

•Kutseõppeasutuste praktilise ja teoreetilise väljaõppe ruumide ja sellega 

seonduvate tugistruktuurideks ettenähtud ruumide, hoonete ning 

tehnovõrkude renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine. 

2. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kvaliteedi parandamine 

HEV õpilaste koolide infrastruktuuri arendamise kaudu: 

•hariduslike erivajadustega õpilaste koolide renoveerimine – õppe- ja 

eluruumide kehtivate normatiividega kooskõlla viimine ning nende 

kohandamine tulenevalt õpilaste erivajaduste spetsiifikast. 

3.Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide 

kaasajastamine: 

•avatud noortekeskuste, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste ja 

huvikoolide ruumide ja hoonete ja teenuse osutamiseks kasutatava 

ümbritseva keskkonna renoveerimine ja ehitamine; 

•infotehnoloogiliste infrastruktuuride väljaarendamine; 

•noorsootööd toetava tehnilise ja materiaalse baasi kindlustamiseks 

vajalike kaasaegsete seadmete, inventari ja töövahendite hankimine. 

Meetmed viiakse ellu investeeringute kavade kaudu. Aruandlusperioodil ei olnud 

meetmed avatud. 21.12.2007 kinnitati meetme „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja 

12

nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine“ meetme tingimuste määrus. 

Projekti ideede kogumine kuulutati välja 16.01.2008. Ülejäänud 2 meedet on 

planeeritud avada 2008. a esimesel poolaastal. Hetkel toimub meetme tingimuste 

määruste ettevalmistamine ja kooskõlastamine. 


Fond 

Ühenduse 

osalus (EUR) 

Avaliku 


(EUR) 

Erasektori 

osalus (EUR) 

Prioriteetne suund 5: Hariduse 

infrastruktuuri arendamine ERDF 212 765 713 1 188 193 0 

Prioriteetse suuna tegevuste edenemise jälgimiseks moodustati haridusja 

teadusministri 17. septembri 2007. a käskkirjaga nr 907 Elukestva õppe ja hariduse 

infrastruktuuri arendamise prioriteetsete suundade juhtkomisjon. 

Prioriteetse suuna rakendamine aruandlusperioodil on toimunud kavandatust 

aeglasemalt. Esialgselt kavandati meetmed avada juba aruandlusperioodil. 

Rakenduskava heaks kiitmise viibimise tõttu EK poolt nihkus meetmete tingimuste 

välja töötamine edasi. 

RA hinnang aruandlusperioodil prioriteetse suuna progressi kohta on rahuldav. 

Meetme tingimuste määruste ettevalmistamine võttis küll planeeritust kauem aega, 

mis võimaldas aga meetme tingimuste määruste ning rakendusskeemide paremat välja 

töötamist ning RÜ paremat ettevalmistust meetmete rakendamiseks. Koostöö RA ja 

RÜ vahel on olnud konstruktiivne ja tulemuslik. 

6. Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamine 

Prioriteetse suuna RA ja RÜ on SOM. 


Fond 

Ühenduse 

osalus (EUR) 

Avaliku 


(EUR) 

Erasektori 

osalus (EUR) 

Prioriteetne suund 6: Tervishoiu- ja 

hoolekande infrastruktuuri arendamine ERDF 169 110 222 51 457 649 0 

Tervishoiu infrastruktuuri arendamise alasuuna eesmärkideks rakenduskavas on: 

1)õendus- ja hooldusteenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus 

2)aktiivravi infrastruktuur loob eeldused haiglate funktsionaalselt terviklikuks 

toimimiseks. 

Hoolekande infrastruktuuri arendamise alasuuna eesmärgiks rakenduskavas on: 

1)lastele- ja psüühilise erivajadusega inimestele on tagatud paremad elamis-, 

õppimis- ja töötamistingimused 

13

Prioriteetne suund koosneb järgmistest alasuundadest ja meetmetest: 

“Tervishoiu infrastruktuuri arendamine”: 

a.kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine 

b.õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine (rakendamist 

alustatakse 2009.a ) 

“Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine”: 

a.riiklike erihoolekandeasutuse reorganiseerimine (rakendamist alustatakse 

2009.a ) 

b.riiklike lasteasenduskodude reorganiseerimine (projektide rakendamist 

alustatakse 2008.a ) 

Meetmeid rakendatakse investeeringute kava alusel. 

Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ eesmärgiks on 

luua eeldused haiglate funktsionaalselt terviklikuks toimimiseks. Meedet rahastatakse 

Euroopa Regionaalarengu Fondist 1 724 800 000 krooni ulatuses. Meetme tingimused 

kinnitatakse 2008. aastal 8 . Investeeringute kava koostamist alustatakse 2008. aasta 

mais. Investeeringute kava on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 

2008.a augustis. 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud avatud ühtegi meedet. 

2007.a tehti ettevalmistusi meetmete rakendamiseks. Auditeeriv asutus viis läbi 

Sotsiaalministeeriumi juhtimis- ja kontrollisüsteemi vastavusauditi. 

Sotsiaalministeerium akrediteeriti ja anti volitused RÜ funktsioonide täitmiseks 

Vabariigi Valitsuse 30.08.2007.a korraldusega nr 396. 

RA hinnangut prioriteetse suuna rakendamisele ei ole võimalik anda, kuna 2007. 

aastal ei olnud avatud ühtegi meedet. RA hinnangul on 2007.a prioriteetse suuna 

rakendamiseks tehtud ettevalmistused (juhtimis- ja kontrollisüsteemide 

väljatöötamine, projektide üldiste valikukriteeriumide ja meetme tingimuste 

väljatöötamine) kulgenud plaanipäraselt. 

7. Horisontaalne tehniline abi ja Tehniline abi 

Prioriteetsete suundade “Horisontaalne tehniline abi” ja “Tehniline abi” raames 

toetatakse tegevusi, mis on otseselt vajalikud rakenduskavade ja tehnilise abi 

meetmete eesmärkide saavutamiseks. Vajadusel toetatakse tegevusi, mis on otseselt 

vajalikud arengukava rakendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. 

Prioriteetsete suundade RA ja RÜ on korraldusasutus (KA) ehk RM. 

RM rakendab perioodil 2007–2013 nelja meedet: horisontaalse tehnilise abi meede, 

inimressursi arendamise rakenduskava tehnilise abi meede, elukeskkonna arendamise 

rakenduskava tehnilise abi meede ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 

tehnilise abi meede. Tehnilise abi kõik 4 meedet avanesid 2007. aastal ning taotlemine 

toimub avatud taotlemise põhimõttel. 

8 

„Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“ kinnitati 

Sotsiaalministri määrusega nr 15 19.03.2008. a 

14

Horisontaalse tehnilise abi prioriteetse suuna eelarve perioodiks 2007–2013 on 

64 894 314 9 eurot, millele lisandub 15% omafinantseeringut. EARK osa on 33 592 

351 eurot. Horisontaalse tehnilise abi eelarve on jagatud kõigi kolme rakenduskava 

vahel ning moodustab eraldiseisva prioriteetse suuna igas rakenduskavas. Toetuse 

saajate poolt tehtavad horisontaalsed kulud jagatakse kolme rakenduskava vahel ning 

kantakse iga rakenduskava kuludesse vastavalt proportsioonile horisontaalse tehnilise 

abi eelarvest, mis igas rakenduskavas paikneb, ning seda tehakse alles hetkel, mil 

kulud deklareeritakse EKle. 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava tehnilise abi (TA) prioriteetse suuna eelarve 

programmperioodiks 2007–2013 on 2 759 832 eurot. 

Mõlemat prioriteetset suunda rahastatakse ERDFst. 

2007. aastal laekus horisontaalse tehnilise abi meetme raames 9 toetuse taotlust, 

elukeskkonna arendamise rakenduskava tehnilise abi meetmest laekus üks toetuse 

taotlus – KKMlt. 

Vahendeid taotleti horisontaalse tehnilise abi meetmes 1 469 511 euro ulatuses (koos 

omafinantseeringuga 1 728 836 eurot), millest 31. detsembriks 2007. a oli välja 

makstud 52%. Elukeskkonna arendamise tehnilise abi meetmes taotleti vahendeid 

10 354 euro ulatuses, millest 2007. aasta lõpuks oli välja makstud 40%. 

Kuna 2007. aastal olid kasutusel paralleelselt perioodi 2004–2006 ja 2007–2013 

tehnilise abi vahendid, siis ei osatud täpselt ette näha perioodi 2007–2013 vahendite 

vajadust. Vähendamaks riski, et aasta lõpus tekib osaline vahendite puudujääk, 

esitasid paljud toetuse saajad taotlused vahendite saamiseks, aga reaalselt neid 

vahendeid vaja ei läinud. 

KA hinnang taotletud vahendite kasutamisele on hea, arvestades, et 

aruandlusperioodil olid kasutusel veel perioodi 2004–2006 vahendid ning meetmed 

avanesid ning rakenduskavad kiideti heaks alles 2007. aasta keskel. 

9 

Kolme rakenduskava horisontaalse tehnilise abi prioriteetsete suundade koondsumma 

15

1 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMINE 

1.1 Saavutused ja arengu analüüs 

1.1.1 Teave prioriteetsete suundade näitajate kohta 

EARK jaguneb prioriteetseteks suundadeks. Kuna mitmed prioriteetsed suunad 

sisaldavad mitmekesiseid valdkondi, , siis jagunevad need omakorda alasuundadeks. 

Rakenduskavas on eesmärgid ja indikaatorid sätestatud alasuundade lõikes, 

alasuundade üleseid (juhul kui prioriteetne suund jaguneb alasuundadeks) eesmärke ja 

indikaatoreid, nagu ka prioriteetsete suundade üleseid eesmärke ja indikaatoreid ei ole 

sätestatud. Seetõttu on ka seirearuandes esitatud prioriteetsete suundade näitajad 

struktureeritud alasuundade lõikes. 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud enamikes prioriteetsetes suundades tegevused veel 

käivitunud (va prioriteetsetes suundades “Horisontaalne tehniline abi” ja “Tehniline 

abi”), seetõttu on võimalik aruandlusperioodi kohta esitada vaid “Horisontaalne 

tehniline abi” näitajate saavutustasemed. 

Teave näitajate kohta hakkab koonduma kogutavast statistikast, projektiaruandlusest, 

uuringutest ning Statistikaameti, Eurostat jt andmebaasidest. 

1.1.1.1 Prioriteetne suund 1 “Veemajanduse ja jäätmekäitluse 

infrastruktuuri arendamine” 

Tabel 1:Teave prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri 

arendamine” indikaatorite kohta 

Näitajad 2007 

Alasuund: Veemajanduse arendamine 

Eesmärk: Ühisveevärgiveega varustatud inimeste osakaal on suurenenud ja 

ühisveevärgi joogivesi vastab nõuetele 

Ühisveevärgiga täiendavalt ühinenud rahvastik 

(üle 2000 tarbijaga ühisveevärgid) 

Saavutustase 

0 

eesmärgist % 

Saavutustase 0 

eesmärk 55000 (2015) 

esialgne tase 0 (2006) 

Joogiveevarustussüsteemide ja -töötlusjaamade Saavutustase 

0 

rekonstrueerimise tulemusel nõuetekohase eesmärgist % 

joogiveega kindlustatud rahvastik (üle 2000 Saavutustase 0 

tarbijaga ühisveevärgid) 

eesmärk 100 000 (2015) 


Eesmärk: Keskkonna kaitstus asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate 

kahjulike mõjude eest 

Ühiskanalisatsiooniga liitunud täiendav rahvastik Saavutustase 

0 

(üle 2000 ie-se reostuskoormusega eesmärgist % 

reoveekogumisalad) 


eesmärk 55000 (2015) 

esialgne tase 0 

16


Nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite arv Saavutustase 

0 

(üle 2000 ie-se reostuskoormusega eesmärgist % 

reoveekogumisalad) 

Eesmärk: Veekogude seisund on paranenud 

Lõhilaste kudemisrändeks taasavatud jõgede arv 

25 Eesti pikema lõhejõe hulgas 


eesmärk 49 (2015) 


Eesmärk: Endistel sõjaväe- ja tööstusaladel olevad peamised jääkreostuskolded 

on lokaliseeritud 

Lokaliseeritud 10 reostuskollete arv 


eesmärgist % 


eesmärk 53 (2015) 


Alasuund: Jäätmekäitluse arendamine 

Eesmärk: Kõik keskkonnanõuetele mittevastavad põlevkivitööstuse ja 

-energeetika jäätmehoidlad on suletud ja korrastatud 

Suletud ja korrastatud keskkonnanõuetele Saavutustase 

mittevastavate tööstusjäätmete hoidlate arv eesmärgist % 


eesmärk 11 (2013) 11 

esialgne tase 

Sulgemist 

vajavaid 

jäätmehoidlid 11 

(2006) 

Eesmärk: Kõik keskkonnanõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad on 

suletud ja korrastatud 

Suletud ja korrastatud keskkonnanõuetele 

mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 


eesmärgist % 


eesmärk 11 (2013) 12 

esialgne tase Sulgemist 

vajavaid prügilaid 

39 (2006) 

Eesmärk: Eestis on välja arendatud optimaalne regionaalsete tavajäätme 

prügilate võrgustik 

Regionaalsete tavajäätme prügilate arv Eestis Saavutustase 0 

eesmärgist % 


eesmärk 39 (2013 13 ) 


Eesmärk: Tagatud on nõuetele vastav jäätmete käitlemine, suurenenud on 

jäätmete taaskasutus ning vähenenud jäätmeteke 

10 

Reostuse levik ja kahju tekitamine inimese tervisele ning looduskeskkonnale on välditud 

11 

Tegevused lõpetatud enne 2015. a. 

12 


13 



eesmärgist %* 


eesmärk 17 (2015) 


0 

17

Jäätmete käitlemine vastavalt rahvusvaheliselt 

tunnustatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele 

(% jäätmetest) 

Tahkete jäätmete taaskasutamise määr (v.a 

põlevkivi- ja põllumajandus-jäätmed) 

Näitaja 3 Biolagunevate jäätmete osakaal 

ladestatavates jäätmetes (%) 


eesmärgist % 


eesmärk 100% (2009) 14 

esialgne tase 15% (2004) 


eesmärgist % 


eesmärk 60% (2015) 



eesmärgist % 


eesmärk 30% (2015) 

esialgne tase 50-60% (2004) 

14 


18

1.1.1.2 Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride 

ja tugisüsteemide arendamine 

Tabel 2:Teave prioriteetse suuna “Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja 

tugisüsteemide arendamine” näitajate kohta 


Alasuund: Looduse mitmekesisuse säilitamine 

Eesmärk: Tagatud on ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodne 

looduskaitseline seisund. 

Hangitud poollooduslike koosluste taastamis- ja Saavutustase 0 

hooldustehnika masinate arv 

eesmärgist % 


eesmärk 25 (2015) 

Ohustatud liikide ja elupaigatüüpide seisund 

(hinnang seisundile) 

esialgne tase Täpsustamata 


eesmärgist % 


eesmärk 

esialgne tase 

Ühegi ohustatud 

liigi ja 

elupaigtüübi 

seisund pole 

halvenenud 

(2015) 

Määratud 2007. a 

vastavalt 

komisjoni 

juhendmaterjalile 

„Assessment, 

monitoring and 

reporting under 

Article 17 of the 

Habitats 

Directive” 

(informatsioon 

RA-s) 

Alasuund: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 

Eesmärk: Kõigis maakondades on loodava üleriigilise võrgustiku raames rajatud 

või moderniseeritud keskkonnahariduse tugikeskused 

Väljaarendatud tugikeskuste arv 

Saavutustase 

eesmärgist % 

0 


eesmärk 15 (2015) 


Alasuund: Keskkonnaseire arendamine 

Eesmärk: Elukeskkonna seire vastavalt Euroopa ühistele üldistele põhimõtetele 

19

Nõuetekohaste seiresüsteemide tagamine Saavutustase 0 

eluslooduse mitmekesisuse, mulla, pinnavee, 

põhjavee ja rannikumere seire valdkondades 

eesmärgist % 


eesmärk 100% (2015) 

esialgne tase Praegune tase: ei 

vasta veel 

täielikult EL 

direktiivide ja 

seaduste 

nõuetekohase 

seire 

korraldamiseks 

(2006) 

Nõuetekohaste seirekavade olemasolu kohaliku Saavutustase 0 

omavalitsuse tasemel 

eesmärgist % 


eesmärk 100% (2015) 

esialgne tase Hinnanguliselt 

30% (2006) 

Eesmärk: Keskkonnainfo regulaarne tootmine ja edastamine üldsusele 

Keskkonnainfosüsteemi (keskkonnaregistri Saavutustase 0 

baasil) kasutajate rahulolu 

eesmärgist % 


eesmärk 67% vastanutest 

(2015) 


Alasuund: Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine 

Eesmärk: Merereostuse avastamise ja likvideerimise võimekust on suurendatud 

Hangitud reostustõrjelaevade arv 


eesmärgist % 


eesmärk 2 (2015) 


Rannikureostuse likvideerimise võimekus km 48 Saavutustase 0 

h jooksul 

eesmärgist % 


eesmärk 2,0 (2015) 

esialgne tase 1,0 (2006) 

Eesmärk: Hädaolukordadest tingitud reostuskoormus keskkonnale on vähenenud. 

20

Kuni 600 hektariliste metsa-, maastiku-, ja Saavutustase 0 

pinnase suurtulekahjude arv, mida suudetakse 

samaaegselt lokaliseerida ja likvideerida. 

eesmärgist % 




Raskesti ligipääsetavates piirkondades Saavutustase 0 

(väikesaared, mets, raba) päästetööde eesmärgist % 

alustamiseks vajaminev aeg 


eesmärk 180 min (2015) 

esialgne tase 360 min (2005) 

Alasuund: Keskkonnajärelevalve arendamine 

Eesmärk: Keskkonnainspektsiooni kasvanud järelevalve võimekus. 

Keskkonnajärelevalve operatiivjuhtimis- ja Saavutustase 0 

koolituskeskuse ehitamine ja käivitamine eesmärgist % 


eesmärk Keskus käivitatud 

(2015) 

esialgne tase Puudub (2006) 

1.1.1.3 Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine 

Tabel 3:Teave prioriteetse suuna “Energiamajanduse arendamine” näitajate kohta 


Alasuund: . Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 

Eesmärk: Taastuvate energiaallikate osakaalu kasv energiabilansis 15 

Elektrienergia tootmise maht taastuvatest 

energiaallikatest aastas GWh 

Soojusenergia tootmise maht elektri ja soojuse 

koostootmisjaamades ning katlamajades 

taastuvatest energiaallikatest aastas GWh 


eesmärgist % 


eesmärk 491 (2015) 



eesmärgist % 


eesmärk 3680 (2015) 


Alasuund: . Alternatiivsete energiaallikate kasutamine transpordis 

Eesmärk: Alternatiivsete transpordikütuste kasutamine suureneb aasta-aastalt. 

15 

Indikaatoritele ei ole võimalik ettevaatavalt määrata tulemuste või väljundite sihttasemeid, sest meetmete rakendamisel avatud 

taotlemise kasutamise tõttu ei ole võimalik määrata erinevat tüüpi projektide suhtelist osakaalu (nt elektri- ja soojuse 

koostootmisjaamade (sh erinevate kütuste kasutamise osakaal neis) osakaalu ning taastuvenergeetika tootmise edendamise 

projektide osakaalu). Tulemusindikaatorit “Lisandunud taastuvenergeetika tootmismaht aastas (MWh), mõõdetakse ja esitatakse 

vastav info programmperioodi jooksul ilma sihttasemeid eelnevalt seadmata. 

21

Biokütuste osakaal transpordis kasutatavates Saavutustase 0 

kütustes (energiasisalduse alusel) 

eesmärgist % 


eesmärk 8% (2015) 


Alasuund: Välisõhukaitse ja kliimamuutuste leevendamine 

Eesmärk: Vähenenud on õhusaasteainete emissioon energiasüsteemist 16 

Elektrienergia tootmismaht elektri ja soojuse Saavutustase 0 

koostootmisjaamades aastas GWh 

eesmärgist % 


eesmärk 1733 (2020) 


Alasuund: Energiasäästu arendamine elamumajanduses 

Eesmärk: Energiatõhusamaks muudetud eluasemefond 

Euroopa Regionaalarengu Fondi osalusega 

renoveeritud korterelamute osakaal kõigist enne 

1990. aastat ehitatud korterelamutest. 


eesmärgist % 


eesmärk 8% (2015) 

esialgne tase 0,3% (2006) 

1.1.1.4 Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 

Tabel 4:Teave prioriteetse suuna “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” 

näitajate kohta 


Alasuund: Kohalike avalike teenuste arendamine 

Eesmärk: avalike teenuste kättesaadavus ja kasutuseefektiivsus maakondades on 

paranenud 

Kvalitatiivselt paranenud seisundiga 


infrastruktuuri-objektide arv 

eesmärgist % 


eesmärk 225 (2015) 

esialgne tase Ei ole kohaldatav 

Mitmekesistatud kasutusega infrastruktuuriobjektide 


arv 

eesmärgist % 


eesmärk 50 (2015) 


Investeeringutest kasu saanud inimeste arv Saavutustase 0 

eesmärgist % 


eesmärk 120 000 (2015) 


Alasuund: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 

16 

Indikaatorile ei ole võimalik ettevaatavalt määrata tulemuste või väljundite sihttasemeid, sest meetmete rakendamisel avatud 

taotlemise kasutamise tõttu ei ole võimalik määrata erinevat tüüpi projektide suhtelist osakaalu (nt elektri- ja soojuse 

koostootmisjaamade (sh erinevate kütuste kasutamise osakaal neis) osakaalu ning taastuvenergeetika tootmise edendamise 

projektide osakaalu). Tulemusindikaatorit “Lisandunud taastuvenergeetika tootmismaht aastas (MWh), mõõdetakse ja esitatakse 

vastav info programmperioodi jooksul ilma sihttasemeid eelnevalt seadmata. 

22

Eesmärk: piirkonnad on atraktiivsemad investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja 

külastajate jaoks 

Rajatud või kvalitatiivselt parandatud 


ettevõtlusinfrastruktuuri objektide arv 

eesmärgist % 


eesmärk 50 (2015) 


Piirkondlikku 


traditsioonilist 

oskusteavet 

eesmärgist % 


arendavate projektide arv 

eesmärk 30 (2015) 


Rajatud või 


kvalitatiivselt 

parandatud 

eesmärgist % 


külastusobjektide arv 

eesmärk 100 (2015) 


Loodud ettevõtlus- või külastus- infrastruktuurist Saavutustase 0 

kasu saanud 

ettevõtjate arv 

eesmärgist % 


eesmärk 300 (2015) 


Alasuund: Linnaliste piirkondade arendamine 

Eesmärk: atraktiivsem ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik linnaruum 

Säästva linnatranspordi arendamisele suunatud Saavutustase 0 

projektide arv 

eesmärgist % 


eesmärk 10 (2015) 


Rajatud kergteede pikkus 


eesmärgist % 


eesmärk 50 km (2015) 


Välja arendatud avalike rohe- ja puhkealade Saavutustase 0 

pindala 

eesmärgist % 


eesmärk 100 ha (2015) 


Koostatud ja kehtestatud planeeringutega Saavutustase 0 

määratud avalike rohe- ja puhkealade pindala eesmärgist % 


eesmärk 1000 ha (2015) 


Investeeringuprojektidest kasu saanud inimeste Saavutustase 0 

arv 

eesmärgist % 


eesmärk 5000 (2015) 


23

1.1.1.5 Prioriteetne suund 5: Hariduse infrastruktuuri arendamine 

Tabel 5:Teave prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” näitajate 

kohta 


Alasuund: Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine 

Eesmärk: Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine 

ERDFst toetust saanud kutseõppeasutuste arv Saavutustase 0 

eesmärgist % 


eesmärk 31 (2015) 


Eesmärk: Kutseõppeasutustes on kvaliteetsed ja tänapäevast õpet võimaldavad 

õppevahendid- ja seadmed 

Kutseõppeasutuste õppepraktikabaaside 

kaasajastatud õppeseadmete ja –vahendite 

osakaal (täielik tase 100% on 30 000 kaasaegse 

tehnikaga varustatud õppekohta). 


eesmärgist % 


eesmärk 

90% varustatud 

töökohtadest 

(2015) 

esialgne tase 11% varustatud 

töökohtadest 

(2006) 

Eesmärk: Kutseõppe kättesaadavuse tagamiseks on õppijatele loodud kaasaegsed 

elamis- ja olemtingimused 

Kaasajastatud elamiskohtade osakaal 

õpilaskodudes (täielik tase 100% on 5700 õpilase 

elamiskohta). 


eesmärgist % 


eesmärk 85% (2015) 


Eesmärk: Kutseõppeasutustes on õppeotstarbeline infrastruktuur kaasajastatud 

Kaasajastatud õppekohtade osakaal 

kutseõppeasutustes (täielik tase 100% on 30 000 

õppekohta) 

Saavutustase 

eesmärgist % 

0 


eesmärk 42 % (2015) 


Alasuund: HEV õpilaste õpikeskkonna kvaliteedi parandamine HEV õpilaste 

koolide infrastruktuuri arendamise kaudu 

Eesmärk: HEV õpilaste koolide õpikeskkond vastab kehtivatele normatiividele 

ning on kohandatud tulenevalt kooli õpilaste erivajaduste spetsiifikast. 

ERDFst toetust saanud HEV koolide arv 

Saavutustase 

eesmärgist %* 




0 

24

HEV koolide õppimis- ja elutingimuste (sh 

tööoskuste arendamisest) kaasajastamisest ning 

normatiividele vastavusest kasusaavate õpilaste 

arv 


eesmärgist % 


eesmärk 1500 (2015) 


Alasuund: Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning 

huvikoolide kaasajastamine 

Eesmärk: Noorsootöö infrastruktuur toetab noorsootöö teenuste regionaalset 

kättesaadavust ja noorte kaasatust noorsootöö tegevustesse. 

ERDFst toetust saanud avatud noortekeskuste, 

teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning 

huvikoolide arv 

Avatud noortekeskuste (140 tk), teavitamis- ja 

nõustamiskeskuste (20 tk) ning huvikoolide arv 

(300 tk) füüsiline keskkond vastab noorte 

vajadustele ja toetab noorsootöö teenuste 

osutamist. 


eesmärgist % 


eesmärk 45 (2015) 



eesmärgist % 


eesmärk 10 % (2015) 


1.1.1.6 Prioriteetne suund 6: Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri 

arendamine 

Tabel 6:Teave prioriteetse suuna “Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri 

arendamine” näitajate kohta 


Alasuund: Tervishoiu infrastruktuuride arendamine 

Eesmärk: Õendus- ja hooldusteenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus 

Ehitatud/rekonstrueeritud õendus- ja 


hooldusteenuste osutamiseks 

kasutatav pind (m2) 

eesmärgist % 


eesmärk 82 500 (2015) 

Õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks 

ehitatud/rekonstrueeritud pinnal avatavate 

voodikohtade arv, sh juurde loodud 

voodikohtade arv 

esialgne tase Pole kohaldatav 


eesmärgist % 


eesmärk 1 500, sh 750 

(2015) 


Eesmärk: Aktiivravi infrastruktuur loob eeldused haiglate funktsionaalselt 

terviklikuks toimimiseks 

Ehitatud/rekonstrueeritud aktiivravi osutamiseks 

kasutatav pind (m2) 

Saavutustase 

eesmärgist % 

0 


eesmärk 65 000 (2015) 


25

Kahes või enamas erinevas hoonekompleksis Saavutustase 0 

statsionaarset eriarstiabi osutavate haiglate 

osakaal (%) 

eesmärgist % 


eesmärk 0% (2015) 


Alasuund: Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine 

Eesmärk: Lastele- ja psüühilise erivajadusega inimestele on tagatud paremad 

elamis-, õppimis- ja töötamistingimused 

Ehitatud pere- ja tegelusmajade arv 

Saavutustase 

eesmärgist % 

0 

Nõuetele vastavad hoolekandeasutused 


eesmärk 

95 pere- ja 

tegelusmaja – 

29 lastele ja 66 

psüühilise 

erivajadusega 

inimestele 

(2015) 



eesmärgist % 


eesmärk 5 asutust: 29 

peremaja 

(2015) 

Psüühilise 

erivajadusega 

inimeste 

hoolekandeasutu 

sed 

4 asutust: 55 

peremaja ja 11 

tegelusmaja 

(2015) 


1.1.1.7 Prioriteetne suund 7: Horisontaalne tehniline abi 

Tabel 7:Teave prioriteetse suuna “Horisontaalne tehniline abi” näitajate kohta 


Alaeesmärk 1: Eesti rahva teadlikkuse kasv. 

Struktuurivahendite kodulehel registreeritud 

külastuste arv 

17 

Mai-detsember 2007 

Saavutustase 125% 

eesmärgist % 

Saavutustase 149 873 17 

eesmärk 120000 aastas 

(2015) 

esialgne tase 90 000 aastas 

26

Avalikkuse teadlikkus struktuurivahenditest Saavutustase 53,3% 

eesmärgist % 


eesmärk 45% (2015) 

esialgne tase 28% 

Alaeesmärk 2: Kasvav kogemustevahetus ning suurem rakenduskavade 

elluviimisel tekkinud parimate praktikate levik. 

Horisontaalsete hindamiste arv (mis katavad 

kõiki rakenduskavasid) 


eesmärgist % 



esialgne tase - 

Alaeesmärk 3: Personali kogemuste ning kompetentsi kasv. 

Koolituste ning kursuste arv, mis on suunatud Saavutustase 

struktuurivahendite administratsioonile ning eesmärgist % 

mida korraldab või koordineerib korraldusasutus 

0% 


eesmärk 220 (2015) 

esialgne tase - 

1.1.2 Tuumikindikaatorid 

Tabel 8:Teave tuumikindikaatorite kohta 

Tuumikindikaatorid 2007 

Prioriteetne suund 1: Veemajanduse ja jäätmekäitluse 

infrastruktuuride arendamine 

loodud töökohtade arv 0 

sh meeste töökohad 0 

sh naiste töökohad 0 

jäätmekäitlusprojektide arv 0 

Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse 

infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine 




Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine 




taastuvenergeetikaprojektide arv 0 

lisandunud taastuvenergia 

0 

tootmismaht aastas (MWh) 

välisõhu kvaliteedi parandamise 0 

projektide arv 

Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud 

areng 


27



linnade jätkusuutlikkust ja 

0 

atraktiivsust tõstvate projektide arv 

Prioriteetne suund 5: Hariduse infrastruktuuri arendamine 




haridusprojektide arv 0 

kasu saavate õpilaste (üliõpilaste) arv 0 

Prioriteetne suund 6: Tervishoiu- ja hoolekande 





tervishoiuprojektide arv 0 

1.1.3 Horisontaalsete teemadega arvestamine 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud prioriteetsetes suundades ühtegi projekti lõpetatud. 

Tabel 9:Horisontaalsete teemadega arvestamine projektides 18 

Indikaator Lõpetatud projektide 

arv, millel on olnud 

positiivne mõju 

horisontaalsele 

teemale 

Projekti mõju 

0 0 

keskkonnahoiule 19 

Projekti mõju võrdsete 0 0 

võimaluste edendamisele 


infoühiskonna 

edendamisele 

Projekti mõju regionaalse 

arengu edendamisele 


kodanikuühiskonna 

arengu edendamisele 

0 0 

0 0 

0 0 

Positiivse mõjuga projektide 

arv võrrelduna kõikide 

projektide arvuga (%) 

18 

Lõpetatud projektide kohta 

19 Ehk keskkonnaseisundile 

28

1.1.4 Finantsteave 

Järgnev finantsteave on esitatud perioodi 01.01.2007– 31.12.2007 kohta eurodes. 

Kuna aruandlusperioodi lõpuks ei olnud tegevusi veel enamikes prioriteetses suunas käivitatud, siis kajastuvad allpool olevas tabelis vaid 

Horisontaalse tehnilise abi ja Tehnilise abi prioriteetsetes suundades tehtud väljamaksed. Tehnilise abi suundade väljamaksete hindamisel tuleb 

arvestada, et 2007. ja 2008. aasta on n.ö üleminekuaastad, mil paralleelselt on kasutusel nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 

vahendid, mistõttu 2007. aastal viidi enamus tehnilise abiga seotud tegevustest ellu veel perioodi 2004–2006 vahenditest – näiteks teavitamisega 

seotud kulud, hindamised, koolitused jne. 

Tabel 10:Finantsteave EARK kohta 

Perioodi 2007-2013 kogueelarve rakenduskava 

finantstabeli põhjal 

Kinnitatud projektide eelarved (EUR) 

Tehtud väljamaksed (EUR) 

Prioriteetne 

suund 

EL osalus 

1.1 

Eesti avaliku 

sektori 

osalus 

1.2 

Erasektori 

osalus 

1.3 

EL osalus 

2.1 

Eesti 

avaliku 

sektori 

osalus 

2.2 

Erasektori 

osalus 

2.3 

Kinnitatud projektide 

eelarved protsendina 

perioodi kogueelarvest 

(%) 

2.4 

EL osalus 

3.1 

Eesti avaliku 

sektori 

osalus 

3.2 

Erasektori 

osalus 

3.3 

Tehtud 

abikõlblikud kulud 

protsendina 

perioodi 

kogueelarvest (%) 

3.4 

1.Veemajandus 

e ja 


infrastruktuuri 

arendamine 

2. Säästva 

keskkonnakasut 

use 

infrastruktuurid 

e ja 

tugisüsteemide 

arendamine 

3.Energiamajan 

duse 

arendamine 

626 334 156 93 617 551 16 912 006 

92 032 774 9 749 659 0 

87 175 488 0 57 520 484 

0 0 0 0 0 0 0 0 

0 0 0 0 0 0 0 0 

0 0 0 0 0 0 0 0 

29

4.Piirkondade 388 582 823 68 573 439 0 

terviklik ja 

tasakaalustatud 

areng 

0 0 0 0 0 0 0 0 

5.Hariduse 212 765 713 1 188 193 0 


arendamine 

0 0 0 0 0 0 0 0 

6.Tervishoiu ja 

hoolekande 


arendamine 169 110 222 51 457 649 0 0 0 0 0 0 0 0 

7.Horisontaalne 

tehniline abi 28 553 498 5 038 853 0 646 584,84 114 103,22 0 2,26 334 869,5 59 094,6 0 1,17 

8. Tehniline abi 2 759 832 0 0 10 354 0 0 0,38 4 136 0 0 0,15 

KOKKU 

KOKKU 

1 607 314 506 229 625 344 74 432 490 656 938,8 114 103,2 0 339 005,5 59 094,6 0 

1 911 372 340 771 042,06 398 100,1 

30

1.1.5 Taotlemise ja rakendamise efektiivsus maakondade kaupa 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud prioriteetsetes suundades projektidega alustatud. 

Tabel 11:Taotlemise ja rakendamise efektiivsus maakondade kaupa 

Kinnitatud 

Rahuldatud 

Maakond 20 

projektide eelarved 

taotluste arv 

(EUR) 21 

Harju maakond 0 0 0 

Inimese kohta 0 0 0 

Absoluutsummana 0 0 0 

Hiiu maakond 0 0 0 



Lääne maakond 0 0 0 



Pärnu maakond 0 0 0 



Saare maakond 0 0 0 



Järva maakond 0 0 0 



Lääne-Viru maakond 0 0 0 



Rapla maakond 0 0 0 



Ida-Viru maakond 0 0 0 



Jõgeva maakond 0 0 0 



Põlva maakond 0 0 0 



Tartu maakond 0 0 0 



Valga maakond 0 0 0 

Tehtud väljamaksed 

(EUR) 22 

20 

projekti rakendamise asukoht 

21 

rahuldatud projektide lõikes võetud kohustused. 

22 

RÜ poolt aktsepteeritud ja väljamakstud kulud (st EL osalus, avaliku – ning erasektori osalus kokku 

31



Viljandi maakond 0 0 0 



Võru maakond 0 0 0 

Üle-Eestilised 

0 0 0 

projektid 23 



KOKKU 0 0 0 



1.1.6 Teave abikõlblike kulude jaotumise kohta 

sekkumisvaldkondadesse 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud enamikes prioriteetsetes suundades abikõlblikke 

kulusid tehtud, tabelis sisalduvad “”Horisontaalse tehnilise abi” ja “Tehnilise abi” 

prioriteetsetes suundades väljamakstud EL osaluse summad. 

Vastavalt rakendusmääruse lisa II osale C. 

Tabel 12:Teave abikõlbulike kulude jaotumise kohta sekkumisvaldkondadesse 

Prioriteetn 

e 

valdkond 

(kood) 

Väljamaks 

tud EL 

osaluse 

summa 

(EUR) 

Rahasta 

mise 

vorm 

(kood) 

Väljamaks 

tud EL 

osaluse 

summa 

(EUR) 

Territoriaa 

lne mõõde 

(kood) 

Väljamak 

stud EL 

osaluse 

summa 

(EUR) 

Majandus 

-tegevuse 

valdkond 

(kood) 

Väljama 

kstud EL 

osaluse 

summa 

(EUR) 

Prioriteetne suund 7: “Horisontaalne tehniline abi” 

85 334869,5 01 334869,5 00 334869,5 00 334869, 

5 

Prioriteetne suund 8: “Tehniline abi” 

86 4 136 01 4 136 00 4 136 00 4 136 

Kokku 339 005,5 - 339 005,5 - 339 

005,5 

* Kolme rakenduskava horisontaalse tehnilise abi prioriteetsete suundade 

koondsumma 

- 339 

005,5 

23 

projekt, mille tegevused toimuvad mitmes maakonnas (projekti rakendamise asukoha järgi) Siia alla 

kuuluvad kahe ja enama maakonna vahelised projektid. 

32

1.1.7 Rikkumiste tõttu tagasinõutud toetus 

2007. a rikkumisi ei olnud ja tagasinõude otsuseid ei tehtud. 

Tabel 13:Rikkumiste tõttu tagasinõutud toetus 

Tagasinõutud summad Fond Summa 

EUR 

Prioriteetne suund 1: “Veemajanduse ja jäätmekäitluse - 0 

infrastruktuuride arendamine” 

Prioriteetne suund 2: “Säästva keskkonnakasutuse - 0 

infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” 

Prioriteetne suund 3: “Energiamajanduse arendamine” - 0 

Prioriteetne suund 4: “Piirkondade terviklik ja 

- 0 

tasakaalustatud areng” 

Prioriteetne suund 5: “Hariduse infrastruktuuri 

- 0 

arendamine” 

Prioriteetne suund 6: “Tervishoiu ja hoolekande - 0 


Prioriteetne suund 7: Horisontaalne tehniline abi” - 0 

Prioriteetne suund 8: “Tehniline abi” - 0 

sh oluliste muutuste tõttu tagasinõutud summad Fond Summa 

EUR 

Prioriteetne suund 1: “Veemajanduse ja jäätmekäitluse - 0 

infrastruktuuride arendamine” 

Prioriteetne suund 2: “Säästva keskkonnakasutuse - 0 


Prioriteetne suund 3: “Energiamajanduse arendamine” - 0 

Prioriteetne suund 4: “Piirkondade terviklik ja 

- 0 


Prioriteetne suund 5: “Hariduse infrastruktuuri 

- 0 

arendamine” 

Prioriteetne suund 6: “Tervishoiu ja hoolekande - 0 


Prioriteetne suund 7: “Horisontaalne tehniline abi” - 0 

Prioriteetne suund 8: “Tehniline abi” - 0 

1.1.8 Kvalitatiivne analüüs 

Ehkki EARK kinnitati EK poolt alles 10. oktoobril 2007, siis arvestades seda, et 

läbirääkimised EK-ga EARK eelnõu üle ja selle kinnitamisprotseduur kestsid üsna 

kaua ning viimases etapis rakenduskava enam ei muudetud, siis alustati rakenduskava 

rakendamise ettevalmistamist juba 2007. a kevadel. Ettevalmistus hõlmas peamiselt 

rakenduskavaga sätestatud prioriteetide elluviimiseks vajalike meetmete tingimuste 

33

väljatöötamist ja struktuuritoetuse rakendamiseks vajalike juhtimis- ja 

kontrollisüsteemide ettevalmistamist. 

Meetme tingimuste ettevalmistamisega alustasid kõik RA-d 2007. a I pooles. Kokku 

käivitus (jõustus meetme tingimuste määrus) 2007. a jooksul EARK-ga seonduvalt 6 

meedet, neist 2 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu prioriteetses suunas 

ning 4 tehnilise abiga seotud prioriteetsetes suundades. 

Kõige edukamalt läks meetmete käivitamine regionaalse ja kohaliku arengu 

valdkonnas. Üheks põhjuseks on ka see, et käivitusid meetmed, mille analooge 

rakendati ka eelmisel perioodil, st aastatel 2004-2006. Teistes valdkondades on 

tegemist sisuliselt uute meetmete väljatöötamisega, mistõttu on see vajanud ka 

rohkem aega. Esialgselt kavandati RA-de poolt 2007. aastal suurema arvu meetmete 

avanemist, kuid meetmete väljatöötamise käigus on täpsustunud mitmed asjaolud 

sundinud meetmete avanemise ajakava korrigeerima ning meetmete avanemise 

kavandatavad ajad on nihkunud 2007. aastalt 2008. ja osade meetmete puhul ka 2009. 

aastale. Peamisteks põhjuseks on eeldatust suuremate eeltööde vajadus meetme 

tingimuste seadmiseks. Rakenduskava ülesehitusel on lähtutud eesmärgipõhisest 

arenguloogikast, kus eesmärgist tulenevalt on sätestatud üldisel tasandil toetatavad 

tegevused ja seatud indikaatorid, mille täitmine tagaks eesmärkide saavutamise. 

Struktuuritoetuse rakendamine toetatavate tegevuste piires eeldab arenguvajaduste 

olulist täpsustamist, mis omakorda eeldab ka mahukaid ettevalmistustöid ning 

vajadusel asjassepuutuvate avaliku sektori arengudokumentide ajakohastamist. Kuna 

EARK raames on suur osa struktuuritoetusest suunatud eesmärkide saavutamiseks, 

mis otseselt riigi haldusalas ning kus struktuuritoetuse rakendamine ei toimu 

konkurentsipõhiselt, vaid avaliku sektori investeeringukavade põhiselt, siis neil 

juhtudel on tihti esmaseks prioriteediks seatud meetme tingimuste kehtestamisele 

eelnevalt rohkem tähelepanu pöörata investeeringuvajaduste täpsustamisele. See aga 

tähendab seda, et hoolimata meetme tingimuste kehtestamise aja edasinihkumisest ei 

kaotata aega, vaid tegevus struktuuritoetuse eesmärgipäraseks rakendamiseks juba 

käib 

Korrektiive meetmete käivitamise ajakava suhtes on sundinud kohati tegema ka 

majanduskeskkonna areng. Näiteks rakenduskava mahukaima meetme – 

veemajanduse infrastruktuuri arendamine – käivitumine lükkus edasi seetõttu, et 

tulenevalt 2007. a kevadel üleskerkinud probleemist, kus eelmisel perioodil rahastatud 

projektide elluviimise puhul ilmnes projektide märgatav kallinemine, mistõttu tuli aeg 

maha võtta ning veemajanduse edasise rahastamise põhimõtted tervikuna kokku 

leppida ning seejärel vastavalt kokkulepitule sätestada ka veemajanduse 

infrastruktuuri arendamise meetme tingimused uue perioodi struktuuritoetuse 

rakendamiseks 

Lisaks rakenduskava ning meetmete tingimuste väljatöötamisele toimus RA-des ja 

RÜ-des juhtimis- ja kontrollisüsteemide väljatöötamine ning organisatsioonilise 

struktuuri ja töökorralduse neile vastavaks kohandamine. 2007. a esimeses pooles 

esitasid kõik Rad ja RÜd oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldused KA-le. 

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas viidi läbi vastavusauditid ning RÜ ülesannete 

34

täitmiseks on kõik EARK-ga seotud asutused saanud ka vajaliku akrediteeringu. RAdes 

ja RÜ-des tegeleti 2007. aasta jooksul aktiivselt ka juhtimis- ja 

kontrollisüsteemide kirjelduse kohaste asutusesiseste protseduurireeglite, juhendite ja 

kordade ning muude, rakendamiseks vajalike, alusdokumentide väljatöötamise ja 

kehtestamisega, ehk kokkuvõttes – struktuuritoetuse rakendamiseks vajalike eelduste 

loomisega. 

Kuna aruandlusperioodil viidi ellu tegevusi vaid prioriteetsete suundade „Tehniline 

abi“ ja „Horisontaalse tehnilise abi“ raames, siis otseselt ei panustatud tegevustega 

Lissaboni protsessi, ühtlasi ei panustatud üldmääruse artikli 9 lõikes 3 püstitatud 

eesmärkide 24 (konkurentsivõime edendamise ja töökohtade loomise prioriteedid) 

saavutamisele. 

Kuivõrd meetmeid 2007. aastal ei käivitunud, tuleb järgneva kolme aasta jooksul 

teostada väljamakseid planeeritust enam, et tagada väljamaksetega seotud reegli 

n+3/n+2 25 täitmine. Kasutamata jäänud EARK vahendid võetakse Eestile eraldatud 

struktuurivahenditest automaatselt maha. 

Tabel 14:ESF reeglite alusel tehtud abikõlbulikud kulud 

Prioriteetne suund 

Aruandlusperioodi lõpu ESF reeglite alusel 

seisuga tehtud tehtud abikõlblikud 

abikõlblikud kulud kulud 


“Veemajanduse ja 


infrastruktuuride 

arendamine” 


“Säästva keskkonnakasutuse 

infrastruktuuride ja 

tugisüsteemide arendamine” 


“Energiamajanduse 

arendamine” 


“Piirkondade terviklik ja 



“Hariduse infrastruktuuri 

arendamine” 

ESF reeglite 

alusel tehtud 

kulude osakaal 

kõikidest 

abikõlblikest 

kuludest (%) 

0 - - 

0 - - 

0 - - 

0 - - 

0 - - 

Prioriteetne suund 6: 0 - - 

24 

Fondidest kaasrahastatud toetused on suunatud ELi konkurentsivõime edendamise ja töökohta 

loomise prioriteetidele, sealhulgas nõukogu otsusega 2005/600/EÜ (1) esitatud majanduskasvu ja 

tööhõive koondsuuniste 2005–2008 eesmärkide saavutamisele. 

25 

N+3 reegel tähendab seda, et jooksvale aasta väljamakseteks kavandatud ja rakenduskava 

finantstabeliga kinnitatud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt kolme järgneva aasta jooksul. Seega 

2007. a väljamaksmata jäänud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt 31.12.2010. Alates 2010. a 

rakendub n+2 reegel, mis tähendab, et kavandatud vahendid tuleb välja maksta hiljemalt kahe järgneva 

aasta jooksul. 

35

“Tervishoiu ja hoolekande 



“Horisontaalne tehniline 

393 964,1 - - 

abi” 


“Tehniline abi” 

4136 - - 

KOKKU 398 100,1 - - 

Tabelis toodud summad sisaldavad nii EL, Eesti avaliku, kui erasektori osalust, st % 

arvutatakse kõigi tehtud abikõlblike kulude lõikes. 

1.2 Teave vastavuse kohta ühenduse õigusele 

Ühenduse õigusele vastavuse osas probleeme ei ole esinenud. 

1.3 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks võetud 

meetmed 

2007. a oli perioodi 2007-2013 vahendite rakendussüsteem veel enamjaolt 

ettevalmistamise faasis. Vastavusauditite käigus ei ole olulisi, kogu rakendussüsteemi 

puudutavaid, riske või probleeme tuvastatud, teisi auditeid ei ole perioodi 2007-2013 

osas toimunud. 2007. a sügisel koondati kokku kõikide asutuste, sh KA, riskide 

hindamise tulemused. 

Rakenduskavade üleselt on olulisemad riskid järgmised. 

1)Võimalikud viivitused suuremate infrastruktuurimeetmete ettevalmistamisel, 

projektide valikul ja rahastamisel, sest olulised viivitused antud meetmete 

rakendamisel võivad tuua kaasa ka olulise finantsriski, mis seondub automaatse 

kohustustest vabastamisega (nn N+2(3) reegliga). Kuna kohustustest vabastamise 

risk tuleb tuvastada piisavalt aegsalt, et vahendeid ümber paigutada või teisi 

abinõusid kasutusele võtta, on riskina tuvastatud ka see, et potentsiaalsed 

probleemid vahendite kasutamisega selguvad või neid tunnistatakse liiga hilja. 

Kesksed tegevused riski maandamiseks on järgmised. 

I.Kõikide suuremahuliste infrastruktuurimeetmete ettevalmistamist 

seiratakse, vajadusel viiakse lahendamist nõudmist teemad aruteluks 

Vabariigi Valitsuse tasandile. Meetmete ettevalmistamise ajakava on 

avaldatud internetis aadressil www.struktuurifondid.ee. 

II.Osade ministeeriumidega on kavas läbi rääkida ja kokku leppida 

tegevusplaanid juhuks, kui meetme rakendamises peaks tekkima olulised 

viivitused ning sellest tulenevalt oluline kohustustest vabastamise risk. 

2)Eelnevad vähesed kogemused programmi tüüpi tegevuste ettevalmistamisel ja 

elluviimisel, samuti programmide elluviimisega kaasnev suurenev halduskoormus 

riigi jaoks, sest see võib tuua kaasa viivitusi programmide rakendamisel ning see 

omakorda finantsriske. 


36

I.Programmide teemal on korraldatud mitmeid koolitusi, seminare ja 

nõudpidamisi kogemuste vahetamiseks. Programmide koostamine on 

valdavalt toimunud koostöös RMiga. 

3)Meetme ettevalmistamise kuhjumine lühikesse ajaperioodi, sest suure 

halduskoormuse kuhjumisel tekib oht, et ei suudeta tagada kvaliteeti ning piisavat 

koordinatsiooni meetmete vahel. 


I.Koostatud on meetmete ettevalmistamise ja avamise ajakava, mida 

ajakohastatakse regulaarselt. Konkreetne ajakava võimaldab paremini tööd 

ning koormust planeerida nii RM kui teistel asutustel ning 

sotsiaalpartneritel. Ajakava on avalikustatud aadressil 

www.struktuurifondid.ee. 

II.RM seirab paljude meetmete puhul seda, kas on kaasatud teisi 

ministeeriume ja osapooli ning kas meetmetevahelised piirjooned ning 

omavahelised seosed ning projektide valikupõhimõtted on läbiräägitud. 

Vastavasisulisi kommentaare on ka tehtud. 

4)Läbivalt on oluliseks peetud ka personaliriski e. eelkõige suurt 

personalivoolavust, (mis tuleneb suuresti tööjõupuudusest turul) ning ebapiisavaid 

teadmisi ja oskuseid. Kahtlemata toob kahe perioodi paralleelne rakendamine 

(2004-2006 perioodi tegevuste lõpetamine ja sulgemine ning perioodi 2007-2013 

ettevalmistamine ja käivitamine) kaasa ka edaspidi suurema töökoormuse, mis 

omakorda tähendab mõnevõrra suuremat vajadust kvalifitseeritud personali järele. 

Keskne tegevus riski maandamiseks on järgmine: 

-KA korraldab koolitusi keskselt kõikidel struktuurivahendeid puudutavatel 

teemadel. Koolitusplaan administratsiooni jaoks tehakse eelseisvaks aastaks 

ning selle koostamisel arvestatakse kõikide RAde ja RÜde eelistusi ja 

vajadusi. 2007.a. organiseeris KA ca 40 koolitust, sellele lisandus arvukalt 

koolitusi struktuuritoetuse registri kasutajatele registri uuenduste teemal. 

RAde tasandil suurendatakse töökoormuse kasvamisel personali arvu, samuti 

arendavad ministeeriumid motivatsioonisüsteeme töötajate rahulolu tõstmiseks. 

1.4 Rakenduskava rakendamisel ilmnenud muudatused keskkonnas 

Keskkonnas toimunud protsessidest võib rakenduskava rakendamise suhtes olulisemaks 

pidada kiirest majanduskasvust tulenevaid mõjusid, milleks eelkõige olid palkade 

tõus ja hindade kallinemine. 

Arvestades, et EARK kaudu rakendatav struktuuritoetus on suunatud investeeringute 

toetuseks, siis olulisemaks keskkonna muutuseks võib pidada muutusi ehitussektoris, 

eelkõige ehitushindade tõusu. Ehitushinna tõusu mõju struktuuritoetuse rakendamisele 

ilmnes esmalt aastatel 2004-2006 rahastatud projektide olulisel määral kallinemises 

37

ehitushangete tulemusena. Ehitushindade tõus mõjutas mõnevõrra ka uue perioodi 

meetmete kavandamist, näiteks 2007. a teises pooles viibis veemajanduse infrastruktuuri 

arendamise meetme ettevalmistamine, kuna ehitushindade kiire tõus sundis üle 

vaatama veemajanduse rahastamise põhimõtted tervikuna. Kiiresti muutuvas keskkonnas 

oli raskendatud ka meetmetele vahendite planeerimine, kuna hindade tõusu tõttu 

võis eeldada ka väiksemal määral tulemusi struktuuritoetuse rakendamisest. 

Võrreldes varasemate aastatega prognoositi 2007. aasta lõpus 2008. aastaks oluliselt 

väiksemat majanduse kasvutempot. Muudatused majanduskeskkonnas olid tuntavad 

juba 2007. a teisel poolel 26 . 

1.5 Olulised muudatused 

Aruandlusperioodi lõpuks ei olnud enamikes prioriteetsetes suundades tegevused veel 

käivitanud (va prioriteetsed suunad “Horisontaalne tehniline abi” ja “Tehniline abi”) 

ning määruse (EÜ) 1083/2006 artikli 57 kohaseid märkimisväärseid muudatusi ei 

esinenud. 

1.6 Muude rahastamisvahendite vastastikune täiendavus 

ERDF, Euroopa Sotsiaalfondist, ÜF, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, 

Euroopa Kalandusfondist, Euroopa Investeerimispangast ning muudest 

rahastamisvahenditest saadava abi piiritlemise ja koordineerimise mehhanisme on 

kirjeldatud kõikides rakenduskavades ning kõiki kirjeldatud abinõusid kasutatakse. 

2007. a oli põhirõhk rakenduskavade ning paralleelselt ka meetmete 

ettevalmistamisel. Rakenduskavade koostamisel ning läbirääkimisel arutati erinevate 

meetmete omavahelist koordinatsiooni ning eraldusjooni põhjalikult. 

Meetmete ettevalmistamisel tagab sektoritevahelise koordinatsiooni eelkõige kõikide 

seotud asutuste kaasamine meetme tingimuste või programmide ettevalmistamisse. 

Samuti on oluline roll RMil, kes meetme tingimuste ja programmide 

kommenteerimisel kontrollib ms nende kooskõla teiste sektorite meetmetega ning 

teistest riigieelarvelistest vahenditest teostatavate tegevustega. Ühtlasi pööratakse RM 

poolt suurt tähelepanu ka kattuvuste vältimisele meetmete vahel ning vahendite 

kasutamise otstarbekusele. 

Rahastamise kattuvuse vältimise temaatikaga meetmetega toetatavate tegevuste 

tasandil arvestatakse meetme määruste väljatöötamisel. Topeltrahastamist aitab vältida 

ka struktuuritoetuste register, kuna kuludokumentidele omistatakse konkreetse 

projektiga seonduvad tunnused, mis välistab ühte ja sama kuludokumentide 

topeltesitamist. 

Peamiseks rahastamise kattuvuse vältimise meetodiks on taotlejalt vastava lisainfo 

küsimine. Projektide tasemel tuleb taotlejal projekti taotlemise faasis kirjeldada kas ja 

26 

Seirearuande koostamise ajaks 2008. aastal on majanduskasv oluliselt pidurdunud. Ehitussektoris on nõudlus oluliselt 

vähenenud, mistõttu on suurenenud ehitusettevõtete omavaheline konkurents, mis omakorda on oluliselt, st kuni 30% võrra, 

vähendanud hangete tulemusel kujunenud ehitusmaksumusi. 

38

milliste teiste projektidega on antud projektiidee seotud ning kinnitama, et 

topeltrahastamist ei toimu. Taotleja peab taotlusvormis ära näitama allikad, kust on 

projektile või seotud projektidele veel finantseerimist taotletud (nii need, mille osas 

on finantseerimisotsus tehtud kui ka need, mille osas otsust ei ole tehtud). Antud info 

põhjal on võimalik hinnata potentsiaalset kattuvust ja selle vältimiseks abinõud 

kasutusele võtta 

TA prioriteetse suunast toetatakse struktuurivahendite administratsiooni arendamisega 

seotud tegevusi, seega on TA tegevustel selged seosed Riigikantselei poolt hallatavate 

üldise haldussuutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetega - on olemas teoreetiline 

kattuvuste tekke risk. Selle maandamiseks on Riigikantselei kõikidesse enda poolt 

rakendatavatesse programmidesse ja meetme tingimustesse kirjutanud sisse, et ei 

rahastata tehnilise abi vahenditest rahastatavaid tegevusi ja kulusid. Antud tingimuse 

täitmist kontrollib Riigikantselei ka taotluste vastavaks tunnistamisel. 

1.7 Seire ja hindamine 

1.7.1 Seire ja hindamise süsteemi kirjeldus 

Struktuurivahendite seiret ja hindamist reguleerib üldisel tasandil Vabariigi Valitsuse 

22. detsembri 2006. a määrus nr 276 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seire ja 

hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord”. Seega seire ja hindamise üldine 

korraldus on ühine kõikide rakenduskavade jaoks. 

1.7.2 Seire rakenduskavade üleselt 

Igal rakenduskava JMl ning RAdel on õigus kehtestada täiendavalt seire kord üksiku 

rakenduskava, prioriteetse suuna või meetme kohta. 

Seireandmete korje toimub mitmel rakendamise tasandil kooskõlas rakenduskavaga 

ning sõltuvalt prioriteetse suuna jaoks defineeritud indikaatori iseloomust. Sellest 

tulenevalt kogutakse projektiandmeid peamiselt projekti tasandilt, samas 

saavutustasemeid võidakse mõõta uuringute või hindamiste abil ning need andmed 

võivad tuleneda ka üldisest statistikast. Kuigi peamiselt seiratakse rakenduskavas 

määratletud eesmärkide saavutamist selle jaoks samas dokumendis määratletud 

indikaatorite abil, võivad RAd ja RÜd koguda andmeid ka täiendavate indikaatorite 

osas, kui nad seda konkreetse meetme või projekti puhul oluliseks peavad. 

Seireandmeid analüüsivad ametnikud igal rakendussüsteemi tasandil, sest 

seirearuanded koostatakse koondades andmeid madalaimalt e meetme tasandilt 

ülespoole rakenduskava tasandile ning analüüsides ja töödeldes eelnevatelt tasanditelt 

saadud andmeid. Prioriteetse suuna seirearuanded koostatakse ning vajalik 

meetmepõhine analüüs teostatakse RAde poolt. Enamasti on prioriteetse suuna 

tasandil kokku kutsutud ka juhtkomisjon, mis koosneb nii administratsiooni kui 

sotsiaalpartnerite esindajatest ning mis annab seireandmete ja analüüsi alusel oma 

hinnangu prioriteetse suuna rakendamisele. Prioriteetse suuna aruannete baasil 

39

koostab rakenduskava JM rakenduskava seirearuande ning esitab selle 

seirekomisjonile. Seirekomisjon arutab seirearuannetes sisalduvat, teeb vajadusel 

parandusettepanekuid ning kiidab aruanded heaks. 

Iga-aastased seirearuanded valmistatakse ette kooskõlas EK määruse 1828/2006 

nõuetega ning esitatakse EKle KA poolt hiljemalt aruandlusaastale järgneva aasta 

juunikuu lõpuks. Muuhulgas sisaldavad seirearuanded andmeid indikaatorite 

sihttasemete kohta, andmeid rakendamise regionaalse aspekti osas (nt väljamaksete 

andmed maakondade lõikes) ning informatsiooni horisontaalsete teemadega 

arvestamise kohta rakendatud projektides. 

Lisaks formaalsele seirearuandlusele on seire objektiks antud hetkel ka meetmete 

ettevalmistamise ja avamise protsess ning internetis on avalikustatud meetmete 

ettevalmistamise ajakavad. Rakendamise käivitudes seiratakse igakuiselt kõikide 

meetmete finantsprogressi. 

Strateegilised aruanded RSKS 2007-2013 rakendamise kohta katavad kõik 

rakenduskavad ning need esitatakse EKle kahel korral programmperioodi vältel – 

2009 ning 2012. RM koordineerib nende aruannete ettevalmistamist ning käivitab ka 

antud aruannete koostamiseks vajalikud strateegilised hindamised. 

1.7.3 EARK seire korraldus 

KKM JMna alustas 2007. a keskkonnaministri määruse “Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava seirearuandluse eeskirja” koostamisega, mis määratleb 

miinimumnõuded prioriteetsete suundade seirearuandlusele, et tagada rakenduskava 

elluviimise terviklik jälgimine ning analüüsimine prioriteetsete suundade lõikes 

samadele nõuetele vastavalt. 

EARK erineva tasandite seirearuannete koostamise aluseks on info koondamise ja 

üldistamise põhimõte alustades projekti tasandilt kuni kõige üldisemale, EARK 

tasemele: 

- projekti tasandil esitavad toetuse saajad RÜ poolt kehtestatud vormil ja 

tähtajaks projekti seirearuande ning projekti lõppemise korral lõpparuande. 

Projektitaotlustest saadakse indikaatorite ja muude näitajate algseis ja 

prognoosid, lõpparuandest indikaatorite täitmise seis projekti lõpuks. 

- RÜ koostab tuginedes projekti seire- ja lõpparuannetele, kohapealsetele 

kontrollidele ning audititele meetme seirearuanded ning esitab need RAle RA 

poolt eelnevalt täpsustatud vormil ja tähtajaks. 

- Koondades meetme seirearuanded ning lisades prioriteetse suuna tasandi 

analüüsi, koostab RA prioriteetse suuna seirearuande JM poolt eelnevalt 

täpsustatud vormil ja tähtajaks. KKMi valdkondlikud osakonnad kontrollivad 

muuhulgas RÜ poolt esitatud tehnilise teabe õigsust, täiendavad aruannet 

andes teavet indikaatorite täitmise osas ning koostades asjakohase sektori 

kvalitatiivse analüüsi. Juhul kui prioriteetsel suunal on mitu RAd, esitatakse 

RAde vahelise eelneva kokkuleppe alusel JMle üks prioriteetse suuna seire 

40

aastaaruanne. Prioriteetse suuna RA esitab JMle seire aastaaruande, mis on 

kinnitatud prioriteetse suuna seirekomisjoni või RA juhi poolt. 

- KKM JMna koostab rakenduskava seirearuande tuginedes prioriteetsete 

suundade aruannetele ning lisades JM tasandi analüüsi. JM esitab 

rakenduskava seirearuande heakskiitmiseks EARK seirekomisjonile ning 

heakskiidetud seirearuande KAle, kes edastab selle EKle. 

EARK seire korraldust kirjeldab joonis 1. 

41

Joonis 1:EARK seire korraldus 

42

EARK seirekomisjon moodustati keskkonnaministri 22. juuni käskkirjaga nr 772 

““Elukeskkonna arendamise rakenduskava” seirekomisjoni moodustamine”. 

Seirekomisjoni moodustamise vajadus tuleneb Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 

sätetest. Seirekomisjoni kuuluvad EARK prioriteetsete suundade RAd, KA ja sotsiaalmajanduslikud 

partnerorganisatsioonid. RAde kohtade jaotuse aluseks on 

prioriteetsetes suundade RAde arv, st iga prioriteetse suuna RAks oleku eest antakse 

seirekomisjonis üks koht.. Lisaks üks täiendav koht KKMle rakenduskava JM rolli 

täitmise eest. Partnerorganisatsioonidel on kõigil üks koht, korraldusasutusel (RM) 

kaks kohta. Seirekomisjoni liikmete arv on 19. Seirekomisjoni juhib KKMi kantsler, 

keda asendab KKMi rahvusvahelise koostöö asekantsler. 

Seirekomisjoni ülesanneteks on: 

● kiita heaks rahastatavate projektide valiku üldised põhimõtted, 

● hinnata rakenduskava eesmärkide saavutamise edusamme, 

● vaadata läbi rakenduskavaga seotud hindamiste tulemused, 

● kiita heaks seire aasta- ja lõpparuanded, 

● võtta teadmiseks auditeeriva asutuse iga-aastased kontrolliaruanded 

ja neis välja toodud olulisemad leiud, 

● teha vajadusel ettepanek rakenduskava muutmiseks ja vaadata läbi 

ning kiita heaks rakenduskava muudatusettepanekud 

● võtta teadmiseks rakenduskava teavitustegevused. 

Esimene seirekomisjoni koosolek toimus 22. juunil 2007. a, kus kinnitati töökord ning 

tutvustati prioriteetsete suundade üldisi valikukriteeriume. 

Teine seirekomisjoni koosolek toimus 27. septembril 2007.a, kus kinnitati 

prioriteetsete suundade valikukriteeriumid. Ühised valikukriteeriumid kõigile 

prioriteetsetele suundadele ( va “Horisontaalne tehniline abi” ja “Tehniline abi”) on: 

1.Projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele 

2.Projekti teostatavus 

3.Toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks 

Kuna aruandlusaasta 2007.a oli esimene rakendamisaasta, ei saa veel välja tuua 

probleeme seiresüsteemis. 

1.7.4 Hindamine 

Konkreetse rakenduskava või prioriteetse suuna hindamiste korraldamine on RA 

ülesanne. Hindamisi algatatakse lähtuvalt juhtimisvajadustest, seireandmetest ning 

riskide hindamise tulemustest. Hindamisi kasutatakse üldiselt siis, kui andmed (sh 

seireandmed) rakendamise kohta teatud valdkonnas on liiga piiratud, et teha 

juhtimisotsuseid või kui kogutud teave viitab potentsiaalsetele probleemidele, mida 

tuleks täpsemalt uurida enne oluliste meetmete rakendamise alustamist või sellega 

jätkamist. 

Algatus hindamise läbiviimiseks võib tulla ka rakenduskava seirekomisjonilt, kui 

neile seirearuannete koosseisus esitatud andmed viitavad teemadele, mida tuleks 

43

uurida sügavuti või kui seirekomisjonil on vajadus teatud andmete järele selleks, et 

teha (rahalisi) otsuseid. Sellisel juhul otsustab seirekomisjon ühtlasi, milline asutus on 

vastutav antud hindamise korraldamise või läbiviimise eest. 

RM KAna vastutab hindamise koordineerimise ning rakenduskavade üleste 

hindamiste korraldamise eest. KA kutsub 2008. a I poolaastal kokku hindamiste 

juhtkomisjoni, millesse kuuluvad kõikide RAde ja RÜde esindajad ning mis koguneb 

regulaarselt. Juhtkomisjoni peamiseks ülesandeks on läbi töötada ning heaks kiita 

aastased hindamisplaanid, millesse kantakse kõik KA, RAde ning RÜde poolt 

korraldatavad hindamised. Hindamisplaanide väljatöötamisega on mitteametliku 

töörühma tasandil juba alustatud. 

Programmperioodi 2007-2013 raames ei ole seisuga 31.12.2007 hindamisi läbi viidud. 

1.8 Teave ja avalikustamine 

Tabel 15:EARK kommunikatsiooniplaani indikaatorid 

1. Eesmärk: TEADLIKKUS elukeskkonna arendamise rakenduskavast ja 

struktuurifondidest on tõusnud. 

Mõjuindikaatorid 

Näitaja (tegevus) 2007 

Avalikkuse teadlikkus EL struktuuritoetustest Saavutustase - 

eesmärgist 

% 

Saavutus - 

Eesmärk 45% 

(2015) 

Esialgne 24% 

Potentsiaalsete taotlejate teadlikkus elukeskkonna 

arendamise rakenduskavast 

Avalikkuse teadlikkus konkreetsest ERF-st 

olukord 

Saavutustase 

eesmärgist 

% 

Saavutus 

Eesmärk 

Esialgne 

olukord 

Saavutustase 

eesmärgist 

% 

(2007) 

_ 

_ 

_ 

_ 

Saavutus - 

Eesmärk 87% 

(2015) 

Esialgne 

olukord 

- 

84% 

(2007) 

44

Avalikkuse teadlikkus konkreetsest ÜF-st 

Potentsiaalsete taotlejate teadlikkus konkreetsest 

ERF-st 

Potentsiaalsete taotlejate teadlikkus konkreetsest ÜFst 

Tulemusindikaatorid 

Struktuurivahendite 

kodulehte(www.struktuurifondid.ee) külastanute arv 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava teemasid 

puudutavate meediakajastuste arv 

Saavutustase - 

eesmärgist 

% 

Saavutus - 

Eesmärk 68% 

(2015) 

Esialgne 65% 

olukord 

Saavutustase 

eesmärgist 

% 

(2007) 

- 

Saavutus - 

Eesmärk 52% 

(2015) 

Esialgne 

olukord 

Saavutustase 

eesmärgist 

% 

49% 

(2007) 

- 

Saavutus - 

Eesmärk 25% 

(2015) 

Esialgne 

olukord 

21% 

(2007) 


eesmärgist 

% 

Saavutus 149 873 

Eesmärk 120000 

(2015) 

Esialgne 90 000 

olukord 

Saavutustase _ 

eesmärgist 

% 

Saavutus _ 

Eesmärk 

Esialgne 

olukord 

_* 

_ 

45

Elukeskkonna arendamise rakenduskava sisaldavaid 

valdkondi tutvustavad suuremad 

sotsiaalturunduslikud eriprojektid 


eesmärgist 

% 

Saavutus 3 

Eesmärk 5 (2015) 

Esialgne 0 

olukord 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava valdkondi 

sisaldavate läbiviidud seminaride/infopäevade arv 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava valdkondi 

sisaldavate koostatud trükimaterjalide arv 


puudutavate pressiteadete arv 

Saavutustase _ 

eesmärgist 

% 

Saavutus 32 

Eesmärk 

Esialgne 

olukord 

_* 

_ 


eesmärgist 

% 

Saavutus 5 

Eesmärk 5 (2015) 

Esialgne _ 

olukord 


eesmärgist 

% 

Saavutus 30 

Eesmärk 35 (2015) 

Esialgne 0 

olukord 


eesmärgist 

% 

Saavutus 12 

Eesmärk 12 (2015) 


puudutavate artiklite arv 

Esialgne 

olukord 

0 

46

2. Eesmärk: LÄBIPAISTVUS elukeskkonna arendamise rakenduskava ja 

struktuurifondide rakendamisest on tõusnud 

Mõjuindikaatorid 



eesmärgist 

% 

Saavutus - 

Eesmärk 25% (2015) 

EL toetuste jagamise ja planeerimise läbipaistvus 

avalikkuse seas 

Esialgne 22% (2007) 

olukord 


eesmärgist 

% 

Saavutus - 

Eesmärk 67% (2015) 

Taotlejate teadlikkus taotluste 

hindamiskriteeriumite koht 

*Puuduvad tasemed pannakse paika 2008. aasta jooksul. 

Esialgne 

olukord 

60% (2007) 

2007. aasta oli ka teavitamises ettevalmistuste aasta. Kommunikatsioon oli suunatud 

üldisele avalikkuse ja ka potentsiaalsete taotlejate teavitamisele programmiperioodist 

2007-2013. Oluline roll teavitamisel oli KA-l, kes koostöös RA-de ja RÜ-dega 

organiseeris teavitustegevusi, mis hõlmaks kõiki rakenduskavasid ja toetatavaid 

teemasid. KA eesvõtmisel toimus maakonnatuur kõigis 15 maakonnas, kus KA ja RAd 

tutvustasid üldisel tasandil programmiperioodi 2007-2013 toetatavaid tegevusi ja 

põhimõtteid. Maakonnatuuri infopäevadel osales kokku ligi 1500 huvilist. KA 

eestvõtmisel valmis Ajakiri "Eesti Areng" maakonnalehtede, Postimehe ning 

Päevalehe vahel, mille tiraaž oli 160200. 2007. aasta kevadel toodeti kõiki 

struktuurivahenditest toetatavaid valdkondi tutvustav 10 saateline saatesari ETV-s 

"Kuhu lähed euroraha?" ning KA koostas kõigi struktuurivahenditest toetavate 

valdkondade edulugusid sisaldava Portfolio raamatu. KA, JMd ja RA-d osalesid ka 

koostööprojektis Euroinfo telefoniga, kus kõigil huvilistel oli võimalik telefoni teel 

esitada küsimusi rahastatavate prioriteetide kohta. Koostöös KA ja teiste RA-de ja 

RÜ-dega valmis ka uue perioodi teavitusmäärus ning struktuuritoetuse kodulehekülg 

www.struktuurifondid.ee. 

2007. aasta oli ka programmiperioodi 2007-2013 teavituse planeerimise aasta. RAd ja 

RÜd osalesid JM koostatud elukeskkonna arendamise rakenduskava 

kommunikatsiooniplaani koostamisel. Kommunikatsiooniplaani koostamiseks viis JM 

läbi hetkeolukorra analüüsimiseks toetust taotlenute ja projektidest kasusaajate 

teavitust ja kommunikatsiooni puudutavad uuringud, mille eesmärk oli saada 

47

ülevaade eelmisel perioodil struktuurivahendistest keskkonnaprojektidele raha 

taotlenute ning projektidest kasusaajate teadlikkusest struktuurivahenditest, erinevate 

infokanalite kasutamisest, eelistustest ja kvaliteedist. RA uuris struktuurivahendite 

teadlikkust avalikkuse seas. Kommunikatsiooniplaan esitatakse EK-le heakskiitmiseks 

2008. aasta alguses. Plaanis on püstitatud konkreetsed kommunikatsiooni eesmärgid, 

sõnastatud sõnumid ning määratletud sihtgrupid. Kommunikatsiooniplaanist lähtuvalt 

koostasid JM, RA-d ja RÜ-d 2007 ja 2008 aasta teavituse tegevuskavad. 2007. aasta 

tegevuskava viidi täies mahus ka ellu. 

2007. aastal avanesid ainult mõned üksikud meetmed EARK 4. prioriteetse suuna 

„Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ raames. SIM korraldas juunist 

augustini koostöös maakondlike arenduskeskuste või maavalitsustega 8 regionaalset 

infopäeva potentsiaalsetele toetuse taotlejatele Võrus, Tartus, Viljandis, Paides, 

Kuressaares, Haapsalus, Tallinnas ja Maidlas, kus tutvustati kõiki prioriteetse suuna 

raames planeeritavaid meetmeid. Eelnev huvi, samuti osalejate arv igal infopäeval oli 

suur. Novembris, enne meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ 

avanemist korraldas EAS Tallinnas ja Tartus meetme kohta infopäevad 

potentsiaalsetele taotlejatele. Samuti korraldasid SIM ja EAS infopäevi maakondlikele 

arenduskeskustele, maavalitsustele ja maakondlikele omavalitsusliitudele, kellel on 

oluline roll potentsiaalsete taotlejate nõustajana või taotluste menetlusprotsessis 

osalejatena. 

Kõikide RA-de spetsialistid ja juhtkonna liikmed esinesid külalistena aasta jooksul 

mitmetel kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonide poolt korraldatud 

infopäevadel, kus samuti tutvustati rahastatavaid prioriteete ja mõnel puhul ka juba 

täpsemaid meetmeid. 2007. aastal esines MKM minister ettekandega Eesti 

Korteriühistute Liidu X Foorumil, ettekanne puudutas põgusalt ka struktuurivahendite 

abiraha kasutamist energiasäästlikkuse saavutamise toetamisel. Teavitustööd 

meetmega olulistel teemadel viidi läbi ka hoogsalt teistel „Eesti eluasemevaldkonna 

arengukavaga 2008-2013” ja „Eesti eluasemevaldkonna arengukavaga 2008-2013” 

rakenduskava aastaks 2008” välja töötamisega ja kinnitamisega seotud üritustel. 

Äripäeva poolt korraldati ettevõtjatele suunatud seminar „Kuidas taotleda euroraha”, 

kus osalesid kõik JM-d. 

2007. aastal edastati 30 pressiteadet, enamus neist olid KA poolt saadetud 

struktuurivahendite perioodi 2007-2013 tutvustavad. Tutvutavaid pressiteateid 

koostati ka meetmemääruste kinnitamise, meetmete avanemise ning halduslepingute 

sõlmimise kohta. Avaldati ka 5 ametlikku teadet KOIT kava koostamise, piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamise teabepäevade ja taotluste vastuvõtmise kohta. KKM, 

HTM ja RM avaldasid maakonnalehtedes, Hariduslehes ja Õpetajate lehes 

arvamusartikleid. 

Meedias pälvis kõige rohkem tähelepanu 11.oktoober, kui Eesti sai ametliku 

kinnituse, et EK on kõik rakenduskavad heaks kiitnud. 11.oktoobril toimus ka VV 

pressikonverents, kus ministrid tutvustasid programmiperioodi 2007-2013 tähtsust 

Eesti jaoks ning eesmärke. Kajastusi oli paljudes meediaväljaannetes, Postimees 

online´s ilmus Martti Kassi konkreetselt elukeskkonda puudutav artikkel „Euroopa 

48

miljardite abil parandatakse Eesti elukeskkonda“. Kajastusi meediaväljaannetes ilmus 

terve järgneva nädala jooksul. 

1.8.1 Parimad näited 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames tehtud kommunikatsioonitegevustest 

olid edukaimad potentsiaalsetele taotlejatele korraldatud teabepäevad piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamise meetme tingimuste tutvustamiseks. Osavõtt 

teabepäevadest oli rahvarohke ja tagasiside oli positiivne. Teabepäevad olid edukad ka 

seetõttu, et esindatud olid nii EASi kui SIM vastutavad töötajad, mis tagas meetme 

tutvustamise nii laiemas kontekstis kui ka taotluste menetlemise ja meetme praktilise 

rakendamise seisukohast. Ka suvel SiM korraldatud infopäevad kõigi prioriteetsest 

suunast kavandatavate meetmete kohta olid väga huvilisterohked. Kuna ootused uue 

struktuurivahendite perioodi kohta olid kõrgel, oli infovajadus meetmete 

ettevalmistusprotsessi kohta väga suur. 

Edukaks kujunesid ka KA poolt korraldatud maakonnatuur, mida külastas ca 1500 

huvilist. 

1.8.2 Hinnang 

Hinnang läbiviidud kommunikatsioonitegevustele on hea. Kommunikatsiooni 

planeerimine perioodiks 2007-2013 õnnestus täielikult ning kommunikatsiooniplaani 

2007. aasta planeeritud tegevused viidi kõik ellu. 

Võib väita, et perioodi alustamisega seotud kommunikatsioonitegevused olid 

vajalikud ning rakenduskava prioriteetseid suundi tutvustavad tegevused lõid soodsa 

baasi informeerituse tõusuks kõigist kavandatavatest meetmetest. 

Erilist tähelepanu tuleb pöörata perioodi 2007-2013 algusaastatel ajakirjanikele. 

Oluline on ajakirjanikke koolitada, et selgitada neile, kuidas kajastada korrektselt 

struktuurivahendite temaatikat meedias ning selgitada toetuste jagamise süsteemi. 

Ajakirjanikud on oluline kanal, et edastada sõnumeid laiemale avalikkusele ja 

potentsiaalsetele taotlejatele ning tähtis on, et informatsioon oleks asjatundlik. 

Paremaks kommunikeerimiseks tuleb tõhustada veelgi KA, RA-de ja RÜ-de vahelist 

koostööd, eriti just meediapäringutele vastamise osas ning 

kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Teavituses tuleb edaspidi lähtuda 

kommunikatsiooniplaanis seatud eesmärkidest, vastutusjaotusest ja põhimõtetest. 

49

2 PRIORITEETSETE SUUNDADE ELLUVIIMINE 

2.1 Rakendamine prioriteetses suunas “Veemajanduse ja jäätmekäitluse 



Peamised tegevused 2007.a prioriteetse suuna raames olid kavandatavate meetmete 

tingimuste ning RA ja RÜ funktsioonide täitmist reguleerivate dokumentide 


Ettevalmistused meetmete käivitamiseks 

Meetmete, mille RA on KKM, väljatöötamiseks moodustati Keskkonnaministri 

28.02.07 käskkirjaga nr 228 valdkondlikud töörühmad. Lisaks valdkondlikele 

töörühmadele, mida prioriteetses suunas nr 1 kavandatavate meetmete 

väljatöötamiseks oli 2 (veemajanduse töörühm ja jäätmekäitluse töörühm), moodustati 

juriidiline töörühm, kuhu kuulusid RM, KIK’i ja KKMi õigusosakonna, 

arendusosakonna, rahandusosakonna ja välisfinantseerimise osakonna (VFO) 

esindajad, kes töötasid välja meetme tingimuste määruste vormi, mille alusel hakati 

koostama valdkondlikke meetme tingimuste määruseid. 

1) “Veemajanduse arendamine” 

-“Veemajanduse alasuuna” meetmete tingimuste väljatöötamise töörühma 

kuuluvad RMi, Põllumajandusministeeriumi, KIK’i ning KKM’i 

veeosakonna, kalavarude ja VFO esindajad. 

-Alasuunda planeeritakse rakendada 3 meetme kaudu: 

Tabel 16:Meetmete avanemine alasuunas “Veemajanduse arendamine” 

Valmimise Meetme 

Meetmete eeldatavad 

Taotlemise skeem eeldatav indikatiivne SV 

nimetused 

tähtaeg maht 

„Veemajanduse 

infrastruktuuri arendamine“ 

„Veekogude hea seisundi 

saavutamiseks suunatud 

tegevused “ 

„Jääkreostuse likvideerimine 

endistel sõjaväe- ja 

tööstusaladel “ 

avatud taotlemine 31.03.08 

Investeeringute kava 31.12.08 

Investeeringute kava 31.12.08 

6 400 000 000 

(EEK) 

409 034 551 

(EUR) 

300 000 000 

(EEK) 

19 173 495 

(EUR) 

300 000 000 

(EEK) 

19 173 495 

(EUR) 

Märkused 

(seis 31.12.2007) 

Töörühmas väljatöötamisel. 

Meetme määruse 

koostamine on lõppjärgus. 27 

Number SFOSis: 2.1.1 

Väljatöötamist ei ole veel 

alustatud. 


alustatud. 

27 


50

Alasuuna raames on kõige olulisemaks meetmeks veemajandus infrastruktuuri 

arendamine. Meetme tingimuste väljatöötamist alustati formaalselt küll juba 2007. a 

kevadel, kuid arvestades Eesti veemajanduse investeeringuvajaduste suuri mahte ning 

aastatel 2006-2007 toimunud ÜF projektide riigihangete kallinemist, otsustati 2007. a 

kevadel välja töötada eraldi dokumendina “Veemajanduse infrastruktuuri rahastamise 

põhimõtted”, mis hõlmaks rahastamise põhimõtteid nii perioodi 2004-2006 projektide 

lõpuniviimiseks kui ka perioodi 2007-2013 veemajandusprojektide rahastamiseks. 

Selgete põhimõtete väljatöötamine ja Vabariigi Valitsuse tasandil kinnitamine oli 

vajalik ka struktuurivahendites rahastatava meetme tingimuste koostamiseks. KKM 

poolt ettevalmistatud “Veemajanduse infrastruktuuri rahastamise põhimõtted” kinnitas 

Vabariigi Valitsus 2007. aasta novembris Kinnitatud põhimõtete alusel täpsustati 

meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimusi. 

Meetmete „Veekogude hea seisundi saavutamiseks suunatud tegevused“ ja 

„Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel“ rakendamist 

planeeritakse riiklike investeeringute kavade kaudu. Meetmete tingimuste seadmisele 

eelneb investeeringuvajaduste täpsustamine, seda nii tegevuste, objektide, kui 

rahaliste mahtude osas. Ettevalmistustööd teostatakse perioodi 2004-2006 ÜF 

tehnilise abi (TA) projektide “TA Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi 

parandamine” (2003/EE/16/P/PA/012) ning “TA Jääkreostuse likvideerimise projekti 

ettevalmistus endistel militaar- ja industriaalaladel” (2003/EE/16/P/PA/012) raames. 

Projekt “TA Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” lõpeb 2008. aasta 

alguseks, kuid investeeringute kavandamise ning meetme tingimuste täpsustamise 

eeldusena, on vaja läbi viia läbirääkimised asjassepuutuvate maaomanikega. TA 

Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel militaar- ja 

industriaalaladel on lõppenud ning meetme tingimuste väljatöötamist alustatakse 

2008. aasta alguses. 

2) “Jäätmekäitluse arendamine” 

-“Jäätmekäitluse arendamise” alasuuna meetmete tingimuste 

väljatöötamise töörühma kuuluvad RMi, MKMi, KIK’i ning KKMi 

jäätmeosakonna, veeosakonna ja VFO esindajad. 

-Alasuunda planeeritakse rakendada 5 meetme kaudu: 

Tabel 17:Meetmete avanemine alasuunas “Jäätmekäitluse arendamine” 


nimetused 

„Nõuetele mittevastavate 

tavajäätmeprügilate 

sulgemine“ 

„Tavajäätmeprügilate 

rajamine“ 

„Taaskasutamise 

arendamine“ 

Taotlemise 

skeem 

avatud 

taotlemine 

avatud 

taotlemine 

avatud 

taotlemine 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

31.03.08 

30.06.08 

30.06.08 

Meetme 

indikatiivne SV 

maht (EEK) 

630 000 000 

(EEK) 

40 264 338 

(EUR) 

90 000 000 

(EEK) 

5 752 048 

(EUR) 

857 500 000 

(EEK) 

Märkused 

(seis 31.12.07) 


Meetme määruse koostamine 

on lõppjärgus. 28 

Number SFOSis: 2.1.2 

Töörühmas väljatöötamisel 


28 


51

54 804 239 

(EUR) 

„Nõuetele mittevastavate 

põlevkivitööstuse 

jäätmehoidlate 

korrastamine“ 

investeeringute 

kava alusel 

30.06.08 

722 500 000 

(EEK) 

46 176 166 

(EUR) 


Meetme määruse koostamine 

on lõppjärgus. 

“Põlevkivienergeetika 

jäätmehoidlate (tuhaväljade) 

sulgemine ja 

tuhaärastussüsteemi 

uuendamine” 

investeeringute 

kava alusel 

Ei ole teada 

500 000 000 

(EEK) 

31 955 824 

(EUR) 


alustatud 

Jäätmemajanduse meetmete väljatöötamist alustati 2007. a kevadel. Enamik meetmeid 

on eeldanud enne meetme tingimuste seadmist eeltööde teostamist, mille raames 

täpsustatakse nii tegevusprioriteete, investeeringuobjekte kui ka rahastamistingimusi. 

Lisaks oli 2007. a uuendamisel üleriigiline jäätmekava, milles sisalduvad prioriteedid 

mõjutavad otseselt või kaudselt kõigi struktuuritoetuse meetmete tingimusi. 

Jäätmekava eelnõu oli 2007. a lõpu seisuga veel menetluses. 

Lisaks eelnes meetmete „Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse jäätmehoidlate 

korrastamine“ ja “Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate (tuhaväljade) sulgemine ja 

tuhaärastussüsteemi uuendamine” väljatöötamisele riiklike investeeringuobjektide 

täpsustamine perioodi 2004-2006 ÜF Tehnilise abi projekti “Poolkoksi prügila 

sulgemise projekti faas I” raames. Neist esimene projekt lõppes 2007. aasta lõpus ning 

meetme määruse koostamine on lõppjärgus. ÜF Tehnilise abi projekt 

“Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate (tuhaväljade) sulgemine ja tuhaärastussüsteemi 

uuendamine” on veel käimas (tähtaeg august 2008). Olulisemaks projekti käiku ja 

tulemusi mõjutavaks teguriks on tuhaärastuse tehnoloogia valik. Hetkel käib ajaliselt 

ja maksumuselt erinevate alternatiivide kaalumine ja efektiivseima tehnoloogia 

väljavalimine. Nii KKM kui ka MKM on antud teemaga aktiivselt tegelenud ning 

seda on arutatud ka valitsuskabineti nõupidamisel. 

Tegevused meetme rakendamise tasandil 

-Nii RÜ kui ka RA koostasid ja esitasid RMle juhtimis- ja kontrollisüsteemide 

kirjelduse. 

-RÜ ja RA vaheline halduslepingu eelnõu oli 2007. aasta lõpuks viimistlusfaasis 29 . 

-Alustatud on protseduuride käsiraamatu koostamist toetuste vahendamisega 

seotud tegevuste reguleerimiseks RÜs. 

-Ettevalmistamisel olid RA funktsioonide täitmist reguleerivad dokumendid. 


Aruandlusperioodi 

lõpu seisuga tehtud 


ESF reeglite alusel 

tehtud abikõlblikud 

kulud 

- 0 0 0 

ESF reeglite 

alusel tehtud 


kõikidest 


kuludest (%) 

29 

Haldusleping sõlmiti 25.01.2008. 

52

2.1.2 Ülevaade suurprojektidest 

2.1.2.1 Suurprojektide indikatiivne loetelu 

Suurprojektideks loetakse struktuurivahendite üldmääruse järgi keskkonnavaldkonnas 

projekte kogumaksumusega vähemalt 25 miljonit EURi. 

Suurprojektide indikatiivne loetelu prioriteetse suuna osas on vastavalt EARKle 

järgmine: 

“Veemajanduse arendamine” 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

● 

Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekt 

Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekt 

Vääna veemajandusprojekt 

Viljandi maakonna omavalitsuste veeprojekt 

Lääne-Viru veemajandusprojekt 

Pärnu vesikonna veeprojekt 

Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine 

Vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamine 

Valga maakonna omavalitsuste veeprojekt 

Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 

Ida-Viru väikeasulate joogiveeprojekt 

Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Vaivara valla 5 küla vee- ja 

kanalisatsiooniprojekt 

Rakenduskava koostamisel arvestati suurprojektide indikatiivse loetelu andmetega, 

mis saadi perioodi 2004-2006 ÜF tehnilise abi raames rahastatud veemajanduse 

infrastruktuuri investeeringuprojektide ettevalmistamise projektidest. 2007. a selgus 

dokumendi “Veemajanduse rahastamise põhimõtted” koostamise raames, et 

veemajanduse infrastruktuuri investeeringuprojektide valik hakkab toimuma 

konkurentsipõhiselt avatud taotlusvoorude kaudu. Lisaks võivad avatud 

taotlusvoorudes osaleda ka projektid, mida ei ole ette valmistatud perioodi 2004-2006 

ÜF tehnilise abi raames. Samuti on veemajandusprojektide puhul tegemist reeglina 

väiksemate investeeringuobjektide pakettidega, mistõttu taotlejad võivad avatud 

taotlusvooru esitamiseks seniseid suurprojekti mahtu projekte tükeldada ja esitada 

eraldi või väiksemas mahus. Seetõttu ei ole hetkel, enne avatud taotlusvooru 

tulemuste selgumist (eeldatavasti 2008. a sügisel), võimalik hinnata mitu ja millist 

suurprojekti veemajanduse meetme raames rahastatakse. 

“Jäätmekäitluse arendamine” 

● 

● 

Poolkoksi prügilate sulgemine 

Narva elektrijaamade tuhaärastussüsteemi uuendamine ja tuhavälja 

katmine 

2007. a lõpu seisuga on mõlemad suurprojektid kavas elluviia. Projektide 

ettevalmistamine toimus perioodi 2004-2006 ÜF tehnilise abi raames. 

53

Tabel 18:Suurprojektid 

Suurprojekti nimetus 

Euroopa Komisjoni 

poolt tehtud 

rahastamisotsuse 

kuupäev (heakskiidetud 

projektide puhul) 

- - - 

Indikatiivne suurprojekti taotluse 

Euroopa Komisjonile esitamise 

aeg (planeeritavate projektide 

puhul) 

2.1.2.2 Muudatused projektide indikatiivses loetelus 

Meetmed ei ole käivitunud ja seega ei ole kõiki võimalikke muudatusi võimalik 

täpsustada. 

2.1.2.3 Suurprojektide rakendamise hetkeseis 

Prioriteetne suund ei käivitunud 2007. aastal. 

Tabel 19:Suurprojektide rakendamise hetkeseis 

1 2 3 4 

Suurprojekt 

Planeeritud kulud 

aruandlusperioodi lõpu 

seisuga kumulatiivselt (kõik 

allikad, EUR)* 

Tegelikud kulud 

aruandlusperioodi lõpu 

seisuga kumulatiivselt 

(kõik allikad, EUR) 

- 0 0 0 

2.1.2.4 Suurprojektide finantsprogress 


Tabel 20:Suurprojektide finantsprogress 

Tegelike kulude maht 

aruandlusperioodi lõpus 

võrreldes planeeritud 

kulude mahuga 

aruandlusperioodi lõpus 

(%) 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Suurprojekt 

Fond 

(ERDF/ÜF) 

Projekti 

eelarve 

kokku* 

(EUR) 

Eelarve 

EL 

osalus 

(EUR) 

Allkirjastatud 

lepingute 

maht kokku* 

(EUR) 

Allkirjastatud 

lepingute 

maht kokku 

osakaaluna 

projekti 

eelarvest 

kokku (%) 

(5. tulp/3. 

tulp*100) 

Tehtud ning 

väljamakset 

e aluseks 

olnud 

abikõlblikud 

kulud 

kokku* 

(EUR) 

Tehtud 

väljamaksed 

EL osalus 

(EUR) 

- - 0 0 0 0 0 0 0 

Tehtud 

väljamaksed 

(EL osalus) 

osakaaluna 

projekti 

eelarvest (EL 

osalus) 

(%) 

(8. 

tulp/4.tulp*100) 

2.1.2.5 Aset leidnud viivitused ning projekti edukaks rakendamiseks 

võetud meetmed 


54

2.1.3 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende 

lahendamiseks võetud meetmed 

Prioriteetse suuna raames meetmed 2007. a ei avanenud. Mõningal määral sõltus 

prioriteetse suuna ettevalmistamine EARK prognoositust hilisemast kinnitamisest, 

kuid peamiselt mõjutas prioriteetse suuna arengut planeeritust mahukamaks osutunud 

meetmete väljatöötamise protsess. Mitmete meetme tingimuste väljatöötamisele 

eelnes või eelneb valdkondlike arenguvajaduste ja prioriteetide täpsustamine 

asjakohaste arengudokumentide koostamise ning täiustamise kaudu. Lisaks saavad 

mitu meedet sisendi ka perioodi 2004-2006 ÜF TA projektide tulemustest. 

Aruandlusperioodi lõpu seisuga ei käivitunud prioriteetses suunas ühtegi meedet, 

mistõttu jäid kasutamata 2007. a planeeritud vahendid, mille kogusumma on 

68 252 789 EURi. Tagamaks reegli n+3 täitmine tuleb edasisel meetmete 

rakendamisel teostada järgneval kolmel aastal (2008, 2009 ja 2010) väljamakseid 

planeeritust enam. Vastasel juhul tuleb väljamaksmata 2007. a summa tagastada EKle. 

Prioriteetne suund Risk Ette võetud/ võetavad Vastutaja Tähtaeg Probleem 

või meede 

abinõud 

staatus 

- - - - - - 

55

2.1.4 Seire ja hindamine 

2.1.4.1 Prioriteetse suuna rakendamine 

Joonis 2:KKM struktuur 

- Struktuuritoetuse rakendamise korraldamisega otseselt seotud 

struktuuriüksused 

- Struktuuritoetuse rakendamisega osaliselt seotud valdkondlikud 

struktuuriüksused 

- Struktuuritoetuse rakendamist toetavad muud struktuuriüksused 

56

KKM juhtkonna ja struktuuriüksuste funktsioonid struktuuritoetuse rakendamise eri 

etappides: 

Keskkonnaminister: 

• meetme tingimuste määruste kinnitamine 

• meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude 

dokumentide kinnitamine 

• EARK seirekomisjoni moodustamine 

• keskkonna- ja looduskaitsevaldkonna ning energeetika prioriteetsete suundade 

juhtkomisjoni moodustamine 

• halduslepingu sõlmimine rakendusüksusega 

Kantsler/asekantsler: 

• teatise kinnitamine tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule 

• normide rikkumiste aruande kinnitamine 

Rahandusosakond: 

• eelarveprognooside koostamisel osalemine 

Õigusosakond: 

• õigusaktide väljatöötamisel osalemine 

Personaliosakond: 

• personaliga seotud protseduurides osalemine 

Avalike suhete osakond: 

• teavitamisel osalemine 

Siseauditi osakond: 

• siseauditi teostamine struktuurivahendite rakendamisega seonduvate juhtimisja 

kontrollisüsteemide osas 

Siseauditi osakond allub otseselt keskkonnaministrile ning ei osale meetmete 

rakendamisega seotud õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude dokumentide 

koostamisel. Siseauditi osakond ei osale ka juhtimis- ja kontrolliprotseduuride 

rakendamises. 

Järgnevalt on kirjeldatud struktuuritoetuse rakendamise korraldamisega otseselt 

seotud struktuuriüksuse (VFO) ning struktuuritoetuse rakendamisega osaliselt seotud 

valdkondlike struktuuriüksuste ülesandeid nii avaliku taotlemisega rakendusskeemi 

kui investeeringute kava põhise rakendusskeemi korral. 

Avatud taotlemisega rakendusskeem: 

VFO: 

• struktuuritoetuse meetmete tingimuste väljatöötamise ja kinnitamise 

korraldamine 

• RÜ üle järelevalve teostamine 

57

• teatise tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule koostamine ja 

saatmine 

• normide rikkumise teate koostamine ja saatmine 

• hankedokumentatsiooni vastuvõtmine RÜ-lt, hankedokumentatsiooni üldise 

kontrolli teostamine 

Valdkondlikud osakonnad (veeosakonna projektide büroo, jäätmeosakond, 

looduskaitseosakond, keskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakonna välisõhu ja 

kiirgusohutuse büroo ning keskkonnakorralduse büroo, arendusosakond, avalike 

suhete osakonna keskkonnahariduse büroo): 

oma valdkonna struktuuritoetuse meetmete tingimuste väljatöötamise eest 

vastutamine 

hankedokumentatsiooni valdkondlikust spetsiifikast tuleneva kontrolli teostamine 

Investeeringute kava põhine rakendusskeem: 

VFO: 

• struktuuritoetuse meetmete tingimuste väljatöötamise ja kinnitamise 

korraldamine 

• investeeringukavade koostamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise 

korraldamine 

• RÜ üle järelevalve teostamine 

• teatise tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule koostamine ja 

saatmine 

• normide rikkumise teate koostamine ja saatmine 

• hankedokumentatsiooni vastuvõtmine RÜ-lt, hankedokumentatsiooni üldise 

kontrolli teostamine 

Valdkondlikud osakonnad (veeosakonna projektide büroo, jäätmeosakond, 

looduskaitseosakond, keskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakonna välisõhu ja 

kiirgusohutuse büroo ning keskkonnakorralduse büroo, arendusosakond, avalike 

suhete osakonna keskkonnahariduse büroo): 

• oma valdkonna struktuuritoetuse meetmete tingimuste väljatöötamise eest 

vastutamine 

• info esitamine valdkondlike valdkonna poliitikatega kooskõlas olevate 

investeerimisprioriteetide kohta 

• hankedokumentatsiooni valdkondlikust spetsiifikast tuleneva kontrolli 

teostamine. 

58

KIK organogramm prioriteetse suuna rakendamise osas: 

Joonis 3:KIK struktuur 

NÕUKOGU 

JUHATUS (1 töötaja osalise 

ST koormusega) 

Auditi komitee 

Haldusüksus (juht + 4 

töötajat, osalise ST 

töökoormusega) 

Jurist (1 töötaja osalise ST 

koormusega) 

Siseaudiitor 

Projektiauditi üksus (juht + 

2 töötajat, osalise ST 

koormusega) 

IT arendusjuht (sh ka tugi 

ST infosüsteemide 

kasutamiseks) 

Ühtekuuluvusfondi (ÜF) 

üksus (juht + 6 töötajat 

täiskoormusega ST 

rakendamisel) 

Finantsüksus 

Laenud (juht + 5 töötajat, 

osalise ST töökoormusega) 

Keskkonnaprogrammide 

(KKP) 

Üksus (juht osalise ST 


Euroopa Regionaalarengu 

Fondi ja 

Euroopa Sotsiaalfondi 

üksus 

(ERF/ESF) (juht + 3 töötajat 

täiskoormusega ST 

rakendamisel) 

Maakondlikud esindused 

(15) (osalise ST 


- struktuuritoetuse rakendamisega seotud üksused 

59

ÜF üksuse ja ERF/ESF üksuse töötajad tegelevad ainult struktuuritoetuse andmise ja 

kasutamise korraldamisega. ÜF üksus rakendab EARK meetmeid veemajanduse ja 

jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamiseks. ERF/ESF üksus rakendab EARK 

meetmeid säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide ning 

energiamajanduse arendamiseks ning Inimressursi arendamise rakenduskava 

elukestva õppe raames keskkonnahariduse arendamiseks. 

Ülejäänud KIKi struktuuriüksuste töötajad osalevad üksikute RÜ ülesannete täitmisel 

osalise koormusega vastavalt oma ametijuhenditele ja protseduuridele. 

Allpool on kirjeldatud täpsemalt erinevate struktuuriüksuste funktsioonid 

struktuuritoetuste rakendamisel. 

ÜF üksuse ja ERF/ESF üksuse funktsioonid on: osalemine toetuse andmise ja 

kasutamise tingimuste väljatöötamises, taotluste vastuvõtmine, vastavuse kontrolli 

teostamine, taotluste hindamine, paikvaatluste läbiviimine nii hindamise, projekti 

elluviimise ajal kui järel, väljamaksetaotluste menetlemine, järelevalve toetuse saaja 

üle, toetuse saajale ettekirjutuste tegemine ja nende täitmise kontroll, toetuse 

tagasinõudmine, rahavoogude prognooside koostamine, toetuse saaja poolt esitatavate 

projektide seirearuannete analüüs ning seireandmete sisestamine SF registrisse, 

rakenduskava seirearuandesse sisendi ettevalmistamine meetmete seirearuannete näol. 

Keskkonnaprogrammi üksuse maakondlike projekti spetsialistide abi kasutatakse 

kohapealsetesse kontrollide tegemisel. 

Finantsüksuse funktsioonideks on väljamaksetaotluste menetlemine, toetuse 

tagasinõudmine, maksetaotluste ja kuludeklaratsioonide koostamine, rahavoogude 

prognooside koostamine, kinnitamine, et juhtimis-ja kontrollisüsteemid tagavad 

piisava kindluse kulude abikõlblikkuse osas, rakenduskava finantsaruandesse sisendi 

kooskõlastamine. Lisaks RÜ raamatupidamise, finantsjuhtimise ja eelarvestamisega 

seotud tegevused. 

Haldusüksuse funktsioonid on KIKi asjaajamise, büroo-, personali-, ja 

kommunikatsioonitöö korraldamine ning selle koordineerimine sh RÜ funktsioonidest 

tulenevate ja eelpool loetletud ülesannetega seotud tegevuste elluviimine. 

Jurist pakub juriidilist tugiteenust läbivalt kogu toetuste rakendamise protsessis, 

nõustab protseduuride koostamist, dokumentide tõlgendamist, otsuste koostamist, 

menetleb vaideid ja esindab RÜd kohtumenetluses vajadusel koos advokaadibürooga. 

Lisaks lahendab jurist RÜ kui eraldi juriidilisest isikust sihtasutuse juriidilisi 

üldküsimusi, mis puudutavad ka RÜ-d kui allüksust. Samuti on jurist 

Rahandusministeeriumi kontaktisikuks riigiabiga seotud küsimustes. 

Projektiauditi üksuse peamiseks funktsiooniks on struktuuritoetust saanud projektide 

auditeerimine ning tugiteenus riskide hindamise protsessis. 

Siseaudiitori funktsiooniks on siseauditi teostamine struktuurivahendite 

rakendamisega seonduvate juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas ning vastavate 

süsteemiauditite läbiviimine. Siseaudiitori põhiülesandeks on KIKi kui terviku 

sisekontrollsüsteemide analüüsimine ning hindamine, hinnangu andmine finants- ja 

tegevusalase informatsiooni usaldusväärsusele ja täielikkusele, hinnangu andmine 

põhitegevusega seotud tegevuste efektiivsusele ja tõhususele, finantseeritavate 

60

projektidele sisekontrolli seisukohast, KIKi tegevuse vastavusele seadustele, 

regulatsioonidele ja lepingutele. 

IT juht tegeleb RÜ infotehnoloogia korrashoiu ja arendusega 

Juhatuse funktsioonid on: taotluste rahuldamise/rahuldamata jätmise otsuste tegemine, 

otsuste muutmine, toetuse tagasinõudmise otsuste tegemine, hindamismetoodikate 

kinnitamine, riskide hindamisega seotud tegevused, RÜ üldine juhtimine. 

Taotluste menetlemist ja finantseerimist kajastav info sisestatakse struktuuritoetuste 

registrisse. 

2.1.4.2 Seiretegevused 

RÜ seiretegevusel tuginetakse halduslepingule ning RA väljastatavatele asjakohastele 

õigusaktidele. 

“Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punktide 3 ja 5 ning § 

24 lõike 4 alusel kavatseb keskkonnaminister RA juhina kehtestada meetme ja 

projekti seirearuandluse esitamise korra. Määrus on läbinud esimese mitte-ametliku 

kooskõlastusringi. 

RA seiretegevus toimub vastavalt JM poolt etteantud juhistele ning Vabariigi Valitsuse 

22.12.2006 aasta määrusele nr 276 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seire ja 

hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord”. 

Moodustamisel oli Perioodi 2007-2013 “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” 

prioriteetsete suundade „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ 


juhtkomisjon 30 , kuhu kuuluvad RM, SIMi, HTM, Põllumajandusministeeriumi, KIKi, 

Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Veeühingu, Eesti 

Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Looduskaitse Seltsi ja KKMi esindajad. 

Juhtkomisjoni peamised ülesanded on: 

jälgida prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamist; 

kinnitada prioriteetsete suundade seirearuanne; 

teha vajadusel ettepanekuid RA juhile prioriteetsete suundade eelarve jaotuse ja 

muude eelarvet puudutavate küsimuste kohta alasuundade ja meetmete lõikes; 

teha RA juhile ettepanekuid meetme määruse vastuvõtmiseks või muutmiseks. 

Juhtkomisjoni tehniline sekretariaat on KKM’i välisfinantseerimise osakond. 

Projektide seire toimub peamiselt toetuse saajate aruannete põhjal. Samuti on kavas 

elluviimisjärgsed kohapealsed kontrollid ja vajadusel täiendavate uuringute 

läbiviimine. Seireinfo sisestatakse struktuuritoetuste registrisse, mille alusel omakorda 

koostatakse prioriteetse suuna seirearuandes. 

Meetme seirearuande koostab RÜ ning esitab selle RAle kontrollimiseks. Prioriteetse 

suuna seirearuande koostab VFO, kaasates asjakohaseid valdkondlikke osakondi. 

Valdkondlikud osakonnad kontrollivad muuhulgas RÜ poolt esitatud tehnilise teabe 

õigsust, täiendavad aruannet andes teavet indikaatorite täitmise osas ning koostades 

asjakohase sektori kvalitatiivse analüüsi. 

30 


61

Hindamisi RÜ ja RA 2007. a käivitanud ei ole. 

62

2.2 Rakendamine prioriteetses suunas “Säästva keskkonnakasutuse 



Peamised tegevused 2007.a prioriteetse suuna raames olid kavandatavate meetmete 

tingimuste ning RA ja RÜ funktsioonide täitmist reguleerivate dokumentide 



Meetmete, mille RA on KKM, väljatöötamiseks moodustati Keskkonnaministri 

28.02.07 käskkirjaga nr 228 valdkondlikud töörühmad. Lisaks valdkondlikele 

töörühmadele, mida prioriteetses suunas nr 2 kavandatavate meetmete 

väljatöötamiseks oli 3 (loodusliku mitmekesisuse töörühm, keskkonnahariduse 

töörühm ja keskkonnaseire ja –järelevalve töörühm), moodustati juriidiline töörühm, 

kuhu kuulusid RM, KIK’i ja KKMi õigusosakonna, arendusosakonna, 

rahandusosakonna ja VFO esindajad, kes töötasid välja meetme tingimuste määruste 

vormi, mille alusel hakati koostama valdkondlikke meetme tingimuste määruseid 

1) “Looduse mitmekesisuse säilitamine” 

-“Looduse mitmekesisuse säilitamise” alasuuna meetmete tingimuste 

väljatöötamise töörühma kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, EASi, Riikliku 

Looduskaitsekeskuse, KIK’i ning KKM’i looduskaitseosakonna ja VFO esindajad. 

-Alasuuna rakendamist kavandatakse kahe meetme kaudu: 

Tabel 21:Meetmete avanemine alasuunas “Looduse mitmekesisuse säilitamine” 


nimetused 

Taotlemise 

skeem 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

Meetme 

indikatiivne SF 

maht 

Märkused 

(seis 31.12.07) 

Kaitsealade looduskaitselise 

infrastruktuuri arendamine, 

riiklikud investeeringud 

Investeeringute 

kava 

31.10.2008 

270 000 000 

(EEK) 

17 256 145 

(EUR) 


alustatud 

Kaitsealade looduskaitselise 

infrastruktuuri arendamine, 

toetusskeem 

vabaühendustele 

avatud 

taotlemine 

31.10.2008 

70 000 000 

(EEK) 

4 473 815 

(EUR) 

Väljatöötamist ei ole 

alustatud. 

Kuna tegemist on kaitsealade infrastruktuuri investeeringute toetamisega, siis eelneb 

meetmete väljatöötamisele riiklike investeeringuvajaduste täpsustamine. Info on 

vajalik meetmete tingimuste seadmisel. Riigi investeeringuvajadusi täpsustatakse 

Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt läbiviidava “Natura II” projekti raames. Projekt 

lõpeb 2008. a augustis, seejärel on kavas käivitada ka struktuuritoetuste meetmed. 

Enne projekti lõppu ei ole otstarbekas avada ka vabaühenduste toetusskeemi, 

vältimaks võimalikke kattuvusi toetatavates tegevustes. 

2) “Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” 

-“Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise” alasuuna meetmete tingimuste 

väljatöötamise töörühma kuuluvad Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 

63

Riikliku Looduskaitsekeskuse, KIK’i ning KKM’i avalike suhete osakonna, 

arendusosakonna ja VFO esindajad. 

-Alasuuna rakendamist kavandatakse ilmselt ühe meetme kaudu: 

Tabel 22:Meetmete avanemine alasuunas “Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” 


nimetused 

Keskkonnahariduse 


Taotlemise 

skeem 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

Täpsustamisel 31.10.2008 

Meetme 


maht 

350 000 000 

(EEK) 

22 369 077 

(EUR) 

Märkused 

(seis 31.12.07) 

Töörühmas 

väljatöötamisel . 

Meetme väljatöötamisega kaasnevalt ning vajaliku sisendina meetme tingimuste 

seadmisel on HTM ning KKM koostöös väljatöötamisel keskkonnahariduse 

arengukava, millega täiendatakse olemasolevat keskkonnahariduse kontseptsiooni. 

Arengukava peaks valmima esialgsete plaanide kohaselt 2008. aasta sügisel, misjärel 

viiakse lõpuni meetme tingimuste koostamine ning meede käivitatakse. 

3) “Keskkonnaseire arendamine” 

-“Keskkonnaseire arendamise“ alasuuna ning keskkonnajärelevalve arendamise 

alasuuna meetmete tingimuste väljatöötamiseks oma moodustatud ühine töörühm, 

kuhu kuuluvad SIMi, Piirivalve, KIK’i ning KKM’i arendusosakonna, kalavarude 

osakonna ja VFO esindajad. 

-Alasuunda planeeritakse rakendada ühe meetme määruse kaudu: 

Tabel 23:Meetmete avanemine alasuunas “Keskkonnaseire arendamine” 

Meetmete 

Valmimise Meetme 

Taotlemise 

Märkused 

eeldatavad 

eeldatav indikatiivne SF 

skeem 

(seis 31.12.07) 

nimetused 

tähtaeg maht 

Keskkonnaseire 

võimekuse 

parandamine 


kava alusel 

IV kvartal 

2008 

50 000 000 

(EEK) 

3 195 582 

(EUR) 


alustatud. 

Meetme „Keskkonnaseire võimekuse parandamine” eesmärk on tõhustada riikliku 

ning kohaliku omavalitsuste taseme keskkonnaseire süsteeme. Seiresüsteemi 

investeeringuvajaduste täpsustamiseks on väljatöötamisel keskkonnaseire programm. 

Meetme tingimuste koostamist alustatakse pärast keskkonnaseire programmi 

koostamist. Eeltöö lõpeb eeldatavalt 2008. aasta sügiseks. 

4) “Keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku parandamine“ 

-2007 aastal alustas SIM RA’na alasuuna investeeringute kava koostamise ning 

toetuse andmise tingimused ja kord määruse eelnõu ettevalmistamist. 



nimetused 

Taotlemise 

skeem 

Valmimise 

eeldatav 

Meetme 


Märkused 

(seis 31.12.07) 

64

tähtaeg 

maht 

"Meetme „Keskkonna 

hädaolukordadeks 

valmisoleku parandamine“ 

investeeringute kava 

koostamise ja toetuse 

andmise tingimused ja 

kord" 


kava alusel 

I kvartal 

2008 

600 000 000 

(EEK) 

38 346 989 

(EUR) 

RA’s 

väljatöötamisel. 


koostamine on 

lõppjärgus. 

Meedet „Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine“ investeeringute 

kava koostamise ja toetuse andmise tingimused ja kord" rakendatakse investeeringute 

kava alusel. Kava koostamisel ilmnes, et meetme raames hakatakse ilmselt rahastama 

ka suurprojekte. 

5) “Keskkonnajärelvalve arendamine” 

-“Keskkonnaseire arendamise” alasuuna ning keskkonnajärelevalve arendamise 

alasuuna meetmete tingimuste väljatöötamiseks oma moodustatud ühine töörühm, 

kuhu kuuluvad SIM, Piirivalve, KIK’i ning KKM’i arendusosakonna, kalavarude 

osakonna ja VFO esindajad. 


Tabel 24:Meetmete avanemine alasuunas “Keskkonnajärelvalve arendamine” 


nimetused 

Keskkonnajärelevalve 

arendamine 

Taotlemise 

skeem 


kava alusel 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

30.04.2008 

Meetme 


maht (EEK) 

100 000 000 

(EEK) 

6 391 165 

(EUR) 

Märkused 

(seis 31.12.07) 

Töörühmas 



koostamine on 

lõppjärgus. 

Sarnaselt teiste riiklike investeeringuid sisaldavate meetmetega, eelnes ka 

keskkonnajärelevalve arendamise meetme tingimuste koostamisele 

investeeringuvajaduste täpsustamine ja tegevusprioriteetide seadmine 

Keskkonnainspektsiooni arengukavas ja KKM haldusala arengukavas. Arengukavad 

täpsustati 2007. aasta lõpuks , misjärel jätkati meetme tingimuste koostamist 

Tegevused meetme rakendamise tasandil: 

-Nii RÜ kui ka mõlemad RAd koostasid ja esitasid RMle juhtimis- ja 

kontrollisüsteemide kirjelduse. 

-RÜ ja RA vaheline halduslepingu eelnõu oli 2007. aasta lõpuks viimistlusfaasis. 31 




31 

Haldusleping KKMi ja KIKi vahel sõlmiti 25.01.2008 ning haldusleping SIMi ja KIKi vahel sõlmiti 

23.01.2008. 

65







kulud 

- 0 0 0 

ESF reeglite 

alusel tehtud 


kõikidest 


kuludest (%) 

2.2.2 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende 

lahendamiseks võetud meetmed 

Prioriteetse suuna raames meetmed 2007. a ei avanenud. Mõningal määral sõltus 

prioriteetse suuna ettevalmistamine EARK prognoositust hilisemast kinnitamisest, 

kuid peamiselt mõjutas prioriteetse suuna arengut planeeritust mahukamaks osutunud 

meetmete väljatöötamise protsess. Mitmete meetme tingimuste väljatöötamisele 

eelnes või eelneb valdkondlike arenguvajaduste ja prioriteetide täpsustamine 

asjakohaste arengudokumentide koostamise ning täiustamise kaudu. 



Prioriteetse suuna RÜ on KIK, RA alasuunas keskkonnahädaolukordadeks 

valmisoleku parandamine SIM ja ülejäänud alasuundades KKM. 

Informatsioon prioriteetse sunna rakendamise kohta KKMis ja KIKis on esitatud 

punktis 2.1.4.1. 

SIM organogramm prioriteetse suuna rakendamise osas (sulgudes näidatud osakonna 

töötajate koguarv, pärast kaldkriipsu - EARK prioriteetse suuna 2 rakendamisega 

tegelevate ametnike arv (v.a. vastava osakonna või büroo juhataja): 

66

Joonis 4:Siseministeeriumi struktuur 

SISEMINISTER 

REGIONAALMINISTE 

R 

KANTSLER 

Nõunikud (3) Nõunikud (2) 

Siseauditi osakond 

(7) 

Nõunikud (15) 

Halduse 

asekantsler 

Sisejulgeoleku 

asekantsler 

Rahvastiku ja regionaalala 

asekantsler 

Õigusosakond 

(10) 

Korrakaitse ja 

kriminaalpoliitika 

osakond (9) 

Kohaliku omavalitsuse 

ja regionaalhalduse 

osakond (13) 

Regionaalarengu 

osakond (24/5) 

Infotehnoloogia ja 

andmekogude ja 

sideosakond (8) 

Teabe- ja 

analüüsiosakond (18) 

Planeeringuteosakond 

(6) 

Rahvastiku 

toimingute 

osakond (16) 

Haldusosakond 

(16) 

Pääste- ja 

kriisireguleerimise 

osakond (7) 

Usuasjade 

osakond (2) 

Rahandusosakond 

(13/1) 

Migratsiooni- ja 

piirivalvepoliitika 

osakond (20) 

Avalike suhete osakond (9) Personaliosakond (7) 

Üldosakond (9) 

EARK prioriteetse suuna 2 rakendamisega otseselt tegelevad osakonnad 

Allpool on kirjeldatud täpsemalt SiM sisene kohustuste ja vastutuse jaotus meetmete 

rakendamisel juhtkonna tasandil ja osakondade kaupa 

Siseminister 

● meetmete üldine administreerimine ja järelevalve tagamine 

● meetmete tingimuste kinnitamine 

● meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja 

muude dokumentide kinnitamine 

● prioriteetse suuna seirekomisjoni moodustamine 

● meetmete komisjonide moodustamine 

67

● 

● 

Kantsler 

● 

● 

● 

● 

vaide lahendaja määramine 

seirearuannete kinnitamine 

teatise kinnitamine tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule 

rikkumise aruande kinnitamine 

kuluaruannetes kajastatavate kulude prognoosi kinnitamine 

halduslepingu sõlmimine RÜga 

Migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakond 

● meetmete üldine koordineerimine ja administreerimine 

● muudatusettepanekute tegemine NSRF-i ja elukeskkonna arendamise 

rakenduskavasse 

● meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja 

muude dokumentide koostamine ja muutmine 

● investeeringukavade koostamise koordineerimine 

● RÜ seirearuannete läbivaatamine, kontrollimine ja RA seirearuannete 

koostamine 

● RÜ üle järelevalve teostamine 

● teatise koostamine tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule 

● RÜ aastaprognoosi kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta 

läbivaatamine 

● prognoosi koostamine kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta 

● RÜ rikkumise aruande läbivaatamine 

● meetmete üldinfo avalikustamine 

● juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ajakohastamine 

● riskide hindamine prioriteedi meetmete rakendamisel 

● struktuurifondide rakendamiseks protseduurireeglite koostamine 

Haldusosakond 

● Üle rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete teostamine 


● vahendite sh kaasfinantseerimise planeerimine riigieelarves (koostöös 

REGO-ga) 

● RÜ aastaprognoosi kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta 

läbivaatamine 

● halduslepingute läbi vaatamine 

● eelarve täitmise jälgimine 

Haldusosakond 


● siseauditi teostamine vastavalt riskide hindamise tulemusele ja 

juhtkonna suunistele 

Siseauditi osakond allub otseselt siseministrile. Siseauditi osakond ei osale meetmete 


koostamisel, mis ei puuduta otseselt siseauditi tööd antud meetmete valdkonnas. 

Siseauditi osakond ei osale juhtimis- ja kontrolliprotseduuride rakendamises. 

68

Siseauditi osakonna tegevus ei ole kuidagi seotud toetuse andmise ja kasutamisega 

seotud subjektidega. 

Avalike- ja välissuhete osakond 

● meetmete üldinfo avalikustamine 

Infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond 

● infosüsteemide turvalisuse tagamine 

● IT-ressursi tagamine 

Personaliosakond 

● koolituste planeerimine ja korraldamine 

● inimressursi planeerimine 

Üldosakond 

● dokumendihaldus ja dokumentide arhiveerimine 

Õigusosakond, SIMi õigusnõunik 

● meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide ja lepingute eelnõude 

õigusalane menetlemine 

● vaidemenetluse õiguslik teenindamine 



õigusaktidele. “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punktide 3 

ja 5 ning § 24 lõike 4 alusel kavatseb keskkonnaminister RA juhina kehtestada 

meetme ja projekti seirearuandluse esitamise korra. Määrus on läbinud esimese mitteametliku 


RA seiretegevus toimub vastavalt JMi poolt etteantud juhistele ning Vabariigi 

Valitsuse 22.12.2006 aasta määrusele nr 276 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste 

seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord”. 

Moodustamisel oli Perioodi 2007-2013 “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” 

prioriteetsete suundade „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ 


juhtkomisjon 32 , kuhu kuuluvad RM, SIM, HTM, Põllumajandusministeeriumi, KIKi, 

Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Veeühingu, Eesti 

Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Looduskaitse Seltsi ja KKMi esindajad. 


- jälgida prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamist; 

- kinnitada prioriteetsete suundade seirearuanne; 

- teha vajadusel ettepanekuid RA juhile eelarve jaotuse ja muude eelarvet 

puudutavate küsimuste kohta prioriteetsete suundade „Veemajanduse ja 

jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ ja “Säästva keskkonnakasutuse 

infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” alasuundade ja meetmete 

lõikes; 

32 


69

- teha RA juhile ettepanekuid meetme määruse vastuvõtmiseks või muutmiseks. 

Juhtkomisjoni tehniline sekretariaat on KKM’i VFO. 

Projektide seire toimub peamiselt toetuse saajate aruannete põhjal. Samuti on kavas 

elluviimisjärgsed kohapealsed kontrollid ja vajadusel täiendavate uuringute 

läbiviimine. Seireinfo sisestatakse struktuuritoetuste registrisse, mille alusel omakorda 

koostatakse prioriteetse suuna seirearuandes. 

Meetme seirearuande koostab RÜ ning esitab selle RAle kontrollimiseks. RA 

korraldab meetme seirearuande kontrolli ning prioriteetse suuna seirearuande 

valmimist korraldab VFO, kaasates asjakohaseid valdkondlikke osakondi. 

Valdkondlikud osakonnad kontrollivad muuhulgas RÜ poolt esitatud tehnilise teabe 

õigsust, täiendavad aruannet andes teavet indikaatorite täitmise osas ning koostades 

asjakohase sektori kvalitatiivse analüüsi. 

Hindamisi RÜ ja RA käivitanud ei ole. 

70

2.3 Rakendamine prioriteetses suunas “Energiamajanduse arendamine” 


Peamised tegevused 2007. aasta prioriteetse suuna raames olid kavandatavate 

meetmete tingimuste ning RA ja RÜ funktsioonide täitmist reguleerivate dokumentide 



1) Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis 

- Keskkonnaminister on nimetanud oma 28.02.07 käskkirjaga nr 228 meetmete 

väljatöötamiseks 7 valdkondlikku töörühma. 

- Lisaks valdkondlikele töörühmadele moodustati nimetatud käskkirjaga ka 

juriidiline töörühm, kuhu kuulvad RMi, KIK’i ja KKM’i õigusosakonna, 

arendusosakonna, rahandusosakonna ja VFO esindajad. Juriidiline töörühm 

töötas välja meetme määruste vormi, mille alusel hakati koostama 

valdkondlikke meetmete tingimuste määruseid. 

- Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis 

alasuuna töörühma kuuluvad RM, MKM, Põllumajandusministeeriumi, HTM, 

KIK’i ning KKM’i keskkonnakorralduse ja -tehnoloogi ning VFO osakonna 

esindajad. 

- Alasuuna lõplik meetmete jaotus ei ole veel välja kujunenud, alustatud on ühe 

meetme väljatöötamisega, mis käsitleb taastuvenergiaallikate laialdasemat 

kasutuselevõttu energia tootmisel. 


nimetused 

Taastuvenergiaallikate 

laialdasem kasutamine 

energia tootmiseks 

Alasuuna meetmeteks 

jaotamata vahendid 

Taotlemise skeem 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

Meetme 


maht (EEK) 

avatud taotlemine 30.06.2008 800 000 000 

Täpsustamisel 01.10.2008 264 000 000 

Märkused 

(seis 31.12.2007) 

Töörühmas 


Meetme määruse eelnõu 

koostamine on lõppjärgus. 

Hetkel on ebaselge, kas ja 

millised meetmed 

lisanduvad esimesele 

meetmele. 

Meetme "Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks" määruse 

eelnõu koostamine on lõppjärgus. Selle meetmega on kavas toetada väiksemate 

biokütusel töötavate koostootmisjaamade ning katlamajade ehitust või renoveerimist 

ning soojusvõrkude korrastamist. Ülejäänud alasuuna jaotamise osas ei ole veel tehtud 

lõplikku otsust, kuid ilmselt jagunevad vahendid kolme temaatika vahel: tuulenergia 

tootmise tasandusjaamad, mis on mõeldud tuule ebaühtlusest ülekande võrgus tekkiva 

võimsuse tasandamiseks; alternatiivsed transpordikütused; keskkonnasäästlikud 

tehnoloogiad ja innovatiivsed lahendused energiasektoris. Meetme määruste 

ettevalmistamist alustatakse pärast siseriiklike strateegiliste küsimuste lahendamist 

71

(toetatavate alternatiivkütuste liikide valik), uue EL mootorikütuste direktiivi ning 

riigiabi küsimuste lahendamist (tuuleenergia tootmise tasandusjaamad). 



kirjelduse. 

-RÜ ja RA vaheline halduslepingu eelnõu oli 2007. aasta lõpuks viimistlusfaasis 33 . 




2) Energiasäästu arendamine elamumajanduses 

-Meetmete väljatöötamine toimub MKM ja KredEx koostöös, kaasatud on RM. 

Konkreetseid meetmekomisjone moodustatud ei ole, kõik huvitatud osapooled 

saavad kaasa rääkida e-õiguse kooskõlastusprotsessis. Meetmete üldpõhimõtted 

on erinevate osapoolte poolt paika pandud ja läbi arutatud „Eesti 

eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013” koostamisel ja kaasamisel 34 . 

-Alasuuna elluviimiseks valmistatakse ette 3 meedet: 


nimetused 

Taotlemise skeem 

Valmimise 

eeldatav 

tähtaeg 

Meetme 


maht 

Märkused 

(seis 31.12.2007) 

Elanike teavitamine 

elamute 

energiasäästlikkusest 

programm I kvartal 2008 

9 000 000 

(EEK) 

575 080 

(EUR) 

Programm on 

väljatöötamise 

viimases etapis 

Korterelamute 

renoveerimislaen 

programm II kvartal 2008 

266 000 000 

(EEK) 

16 996 805 

(EUR) 

Programm on 


Energiasäästu 

arendamiseks ja 

elamufondi energiatarbe 

kaardistamiseks ehitise 

tehnilise ekspertiiside ja 

energiaauditite teostamise 

toetamine 

Avatud taotlemine II kvartal 2008 

25 000 000 

(EEK) 

1 597 791 

(EUR) 

Määrus on 

ettevalmistamisel 

Programmi “Korterelamute renoveerimislaen” ettevalmistamist alustati 2007. aasta 

kevadel, kuid kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekutest tulenevalt toimus 

põhimõtteline muudatus meetme elluviimise skeemi suhtes. Korterelamute 

renoveerimise toetamiseks oli algselt planeeritud avatud taotlemisega meede, 

eesmärgiga toetada korterelamutes elamufondi kvaliteedi tõstmisele ja 

energiasäästlikkuse suurendamisele suunatud renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid 

10% ulatuses tööde maksumusest, kuid EK vastava ettepaneku põhjal muudeti toetuse 

33 

Haldusleping sõlmiti 25.01.2008. 

34 

Arengukava kinnitati Vabariigi Valituse poolt 17.01.2008 

72

saamise põhimõtet: riiklikult tagatakse renoveerimislaenu toetus energiasäästlikkuse 

suurendamiseks kompleksse renoveerimise läbiviimiseks võetavalt sihtotstarbeliselt 

laenult. SA KredEx panustab meetme elluviimise tõhustamiseks omapoolse täiendava 

laenuga 30 miljoni EURi ulatuses, et tagada suuremas mahus ja hulgas 

korterelamutele laenu väljastamist. 


-RÜ ja RA vaheline halduslepingu eelnõu oli 2007. aa lõpuks viimistlusfaasis 35 . 

-MKMi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus kinnitati juulis 2007, KredExi 

oma samuti, kuid KredExi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus on 

uuendamisel. 

-KredExis on juhataja käskkirjaga 08.06.2007 kinnitatud struktuuritoetuste 

rakendamise kord, mis sätestab korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluse 

menetlemisprotsessi, paikvaatluse, korterelamu rekonstrueerimistoetuse 

väljamaksmise, väljamaksmisele järgneva paikvaatluse, korterelamu ehitise 

ekspertiisi toetuse menetlemisprotsessi, toetuse tagasinõudmise ja vaiete 

menetlemise ning toetuste menetlemisega seotud dokumentide arhiveerimise ja 

säilitamise. 

-MKMis oli ettevalmistamisel perioodi 2007- 2013 struktuurivahendite 

rakendamise eeskiri, mis hõlmab kõiki RA ja ka JM protseduure (seire, 

järelevalve, lepingute sõlmimine, avalikustamine, riskide hindamine jmt). Seda 

lähtudes, mida RA ja/või JM tegema peavad. 

-Ka „Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008” raames on riigieelarvelistest 

vahenditest ellu viidud energiasäästu arendamiseks ja elamufondi energiatarbe 

kaardistamiseks ehitise tehnilise ekspertiiside ja energiaauditite teostamise 

toetamist. Võib öelda, et meede on rakendunud aastatel 2003-2007 edukalt ning 

seda ühistute ja ühisuste suure huvitatuse tõttu. See loob eelduse ka käesoleva 

prioriteetse suuna edukale rakendumisele. 







kulud 

- 0 0 0 

ESF reeglite 

alusel tehtud 


kõikidest 


kuludest (%) 

35 

Haldusleping sõlmiti 23.01.2008 

73



Prioriteetse suuna „Energiamajanduse arendamine“ alasuuna “Taastuvenergiaallikate 

laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis” RÜ on KIK, RA KKM. 

Alasuuna “Energiasäästu arendamine elamumajanduses” RÜ on KredEx, RA MKM. 

Informatsioon prioriteetse sunna rakendamise kohta KKMis ja KIKis on esitatud 

punktis 2.1.4.1. 

74

Joonis 5:MKM struktuur 

MINISTER 

NÕUNIKUD 

SISEAUDITI 

OSAKOND 

Osakonna juh + 4 töötajat 

NÕUNIKUD 

KANTSLER 

RIIGI 

INFOSÜSTEEMIDE 

OSAKOND 

Osakonna juh + 6 

töötajat 

AVALIKE 

SUHETE 

OSAKOND 

EELARVE- 

OSAKOND 

MAJANDUSARENGU ASEKANTSLER 

HALDUS- 

OSAKOND 

TRANSPORDI ASEKANTSLER 

INFOSÜSTEEMIDE JA 

REGISTRITE 

OSAKOND 

osakond 

PERSONALI- 

OSAKOND 

ENERGEETIKA ASEKANTSLER 

KRIISIREGULEE- 

RIMISE 

OSAKOND 

ÕIGUS- 

OSAKOND 

Osakonna juh + 

9 töötajat 

ÕIGUSLOOME 

ASEKANTSLER 

EL JA RAHVUSVAHELISE 

KOOSTÖÖ OSAKOND 

ETTEVÕTLUSE TALITUS 

Talituse juhataja + 4 töötajat 

MAJANDUSPOLIITIKA TALITUS 

Talituse juhataja + 1 töötaja 

TEHNOLOOGIA JA 

INNOVATSIOONI TALITUS 


MAJANDUSARENGU 

OSAKOND 

Osakonna juh + osakonna 

juh asetäitja 

VÄLISVAHENDITE 

OSAKOND 

Osakonna juh 

STRUKTUURIFONDIDE TALITUS 


VÄLISKOOSTÖÖPROJEKTIDE 

TALITUS 


LENNUNDUS- JA 

MERENDUS- 

OSAKOND 

TEEDE- JA 

RAUDTEE- 

OSAKOND 

ENERGEETIKA- 

OSAKOND 

TRANSPORDI ARENGU JA 

INVESTEERINGUTE OSAKOND 

TRANSPORDI INVESTEERINGUTE 

TALITUS 


TRANSPORDI ARENGU TALITUS 

SISETURU- 

OSAKOND 

Osakonna juh 

KAUBANDUS- 

TALITUS 

Talituse juhataja + 1 

töötaja 

SIDEOSAKOND 

EHITUS- JA 

ELAMU- 

OSAKOND 

Osakonna juh 

ELAMUTALITUS 

Talituse juhataja + 

1 töötaja 

MAJANDUSANALÜÜSI TALITUS 

Talituse juh + 1 töötaja 

75

Struktuuri joonisel on märgitud üksused, kes tegelevad EARK prioriteetse suuna 

„Energiamajanduse arendamine“ (energiasäästu arendamise tegevuste osas 

eluasemevaldkonnas) rakendamisega. Nende hulgast õigus- ja siseauditi osakond 

toetava struktuuriüksusena. 

Prioriteetse suuna „Energiamajanduse arendamine“ (energiasäästu arendamise 

tegevuste osas eluasemevaldkonnas) täidab rakendusasutuse ülesandeid ehitus- ja 

elamuosakonna elamutalitus (2 töötajat) ning majandusarengu osakonna 

majanduspoliitika talitus (1 töötaja) koostöös välisvahendite osakonna 

struktuurifondide talitusega (7 töötajat). 

Välisvahendite osakonna struktuurifondide talituse (kokku 7 töötajat) ülesandeks on: 

töötada välja ja arendada struktuurifondide rakendamiseks vajalikke 

struktuure, õigusakte, lepinguid (sh halduslepinguid haldusülesannete 

täitmiseks) ja protseduure; 

korraldada struktuurivahendite alast infovahetust ning nõustada MKMi 

teisi osakondi ja RÜsid; 

osaleda toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamisel; 

osaleda programmide väljatöötamisel; 

korraldada struktuurifondide rakendamise seire ja finantsaruandluse 

toimimine vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 

teostada järelevalvet RÜ tegevuste üle ning toetuse saaja üle programmide 

puhul; 

teha toetuse saajale ettekirjutusi ja kontrollida nende täitmist programmide 

puhul; 

valmistada ette toetuse tagasinõudmise otsuseid programmide puhul; 

teavitada viivitamatult auditeerivat asutust normide rikkumisest 

programmide puhul; 

kinnitada RÜde poolt saadetud rikkumiste aruanded; 

menetleda vaideid ja koostada vaideotsuse eelnõud. 

Ülesannete jaotus toetavates struktuuriüksustes: 

Minister: 

 

 

 

meetme tingimuste määruste kinnitamine 

meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja 

muude dokumentide kinnitamine 

halduslepingu sõlmimine rakendusüksusega 

Õigusosakond: 

õigusaktide väljatöötamisel osalemine 

Siseauditi osakond: 

siseauditi teostamine struktuurivahendite rakendamisega seonduvate 

juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas 

76

Joonis 6:Kredexi struktuur 

Avatud taotlemisel täidab rakendusüksuse ülesandeid eluasemetoodete divisjoni 

energiasäästu kompetentsikeskuses kolm töötajat (sõltuvalt töömahust võib töötajate 

arv suureneda). 

Programmide elluviimisel täidab rakendusüksuse ülesandeid finants- ja IT osakonna 

kolm töötajat ja programmide elluviimisega tegelevad eluasemetoodete divisjoni 

energiasäästu kompetentsikeskuses kolm töötajat (sõltuvalt töömahust võib töötajate 

arv suureneda). 

Nii programmide elluviimisel kui rakendusüksuse ülesannete täitmisel toetavad 

eelpoolmainitud osakondi turundus- ja tootearendusosakond, riskiosakond ja büroo. 


Moodustamisel oli Perioodi 2007-2013 EARK prioriteetse suuna „Energiamajanduse 

arendamine“ juhtkomisjon, kuhu kuuluvad RM, MKM, HTM, 

Põllumajandusministeeriumi, Eesti energiatehnoloogia programmi juht, KKM Info- ja 

Tehnokeskuse, Eesti Linnade Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti 

Korteriühistute Liidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Maaomavalitsuste 

Liidu, KredExi, KIK’i ning KKMi esindajad. 


- jälgida prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamist; 

- kinnitada prioriteetsete suundade seirearuanne; 

- teha vajadusel ettepanekuid RA juhile eelarve jaotuse ja muude eelarvet 

puudutavate küsimuste kohta prioriteetse suuna „ Energiamajanduse 

arendamine” alasuundade ja meetmete lõikes; 

- teha RA juhile ettepanekuid meetme määruse vastuvõtmiseks või muutmiseks. 

Juhtkomisjoni tehniline sekretariaat on KKM’i välisfinantseerimise osakond. 

77


õigusaktidele. RA seiretegevus toimub vastavalt JMi poolt etteantud juhistele ning 

Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 aasta määrusele nr 276 Perioodi 2007-2013 

struktuuritoetuste seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord. 

“Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punktide 3 ja 5 ning § 

24 lõike 4 alusel kavatseb keskkonnaminister RA juhina kehtestada meetme ja 

projekti seirearuandluse esitamise korra. Määrus on läbinud esimese mitte-ametliku 


Meetme seirearuande koostab RÜ ning esitab selle RAle kontrollimiseks. RA 

korraldab meetme seirearuande kontrolli ning prioriteetse suuna seirearuande koostab 

KKMis VFO ning MKMis välisvahendite osakonna, kaasates asjakohaseid 

valdkondlikke osakondi. Valdkondlikud osakonnad kontrollivad muuhulgas RÜ poolt 

esitatud tehnilise teabe õigsust, täiendavad aruannet andes teavet indikaatorite täitmise 

osas ning koostades asjakohase sektori kvalitatiivse analüüsi. 

Hindamisi RÜ ja RA 2007. a käivitanud ei ole. 

78

2.4 Rakendamine prioriteetses suunas “Piirkondade terviklik ja 



Aruandlusperioodil käis aktiivne ettevalmistustöö meetmete käivitamiseks. 

Ettevalmistusprotsessi on SIM kaasanud asjaomaseid ministeeriume ja partnereid. 

EAS prioriteetse suuna RÜna osales aktiivselt meetmete tingimuste väljatöötamise 

töögruppides ja andis sisendi määruste koostamisse nii eelmise perioodi analoogsete 

meetmete rakendamise kogemuse kui ka toetuse saajatelt saadud tagasiside põhjal. 

Aruandlusperioodil avas SIM kaks meedet: „Piirkondade konkurentsivõime 

tugevdamine“ ning „Kohalike avalike teenuste arendamine“. Tegemist on RAK-i 

meetme 4.6 alameetmete otsese jätkuga. 

Meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” ettevalmistusprotsess kulges 

plaanipäraselt. 22.10.2007 allkirjastas regionaalminister meetme tingimuste määruse 

ning kuulutas alates 14.12.2007 välja meetmesse taotluste vastuvõtu alustamise. 

Aruandlusperioodil laekus 4 taotlust, mis näitab, et taotlejad ootasid meetme avamist 

ning tegid peamised ettevalmistused juba varakult. 

EAS on koostanud taotlusvormi lisadena nõutud dokumentide vormid (projekti 

eelarve, ajakava, projekti kirjeldus, organisatsiooni ja projektijuhi CV, aruannete ja 

väljamaksete prognoosi vorm ja juhend), hindamismetoodika (kooskõlastades selle 

eelnevalt regionaalministriga) ning erinevaid juhendmaterjale (nt juhendmaterjal 

taotluse koostamiseks – sh taotlusvormis küsitavate andmete selgitava tekstiga, 

viidetega muudele reguleerivatele õigusaktidele jms, garantiikirja näidis, korduma 

kippuvate küsimuste rubriik kodulehel jms). Taotluste hindamiseks on moodustatud 

ekspertkomisjon. Aruandlusperioodil jätkas EAS varasemalt käivitatud taotlejate 

eelnõustamisega projektiidee sobivuse ning tegevuste ja kulude abikõlblikkuse osas. 

Eelnõustamise süsteem on aidanud vähendada nii taotlejate kui EAS-i ja SiM-i 

halduskoormust. Kõik taotlemiseks vajalikud vormid ja juhendmaterjalid on 

kättesaadavad EASi veebilehel http://www.eas.ee/?id=3628. Meetme tingimuste ja 

muu jooksva infoga on võimalik tutvuda ka SIMi kodulehel 

http://www.siseministeerium.ee/?id=35929. 

Kuigi potentsiaalsetel taotlejatel on võimalik väiksemahuliste turismi- ja 

puhkemajanduse arendamise projektide jaoks toetust küsida siseriiklikust 

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist”, siis 

taotlejate suur huvi ja valmisolek esitada taotlusi kohe pärast meetme avanemist 

näitab „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme vajalikkust 

suuremahuliste projektide elluviimisel. 

Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamise” rakendamisega jätkatakse üldjoontes 

perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse meetme 4.6 osa „Kohaliku füüsilise 

elukeskkonna arendamine“ eesmärkide elluviimist - kohalike investeeringute 

toetamine avalike teenuste efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. Meetme 

ettevalmistamine on toimunud plaanipäraselt. 22.10.2007 allkirjastas 

regionaalminister meetme tingimuste määruse, 28.11.2007 kinnitatud määruse 

muudatusega täpsustati abikõlblikkusreegleid esmatasandi tervishoiuteenustega 

79

seotud infrastruktuuriobjektide osas. Oktoobri lõpus/novembri alguses kuulutati 

maakondlike lehtede kaudu välja eeltaotluste vastuvõtt KOIT kava 2007-2010 

koostamiseks tähtajaga 3. detsember 2007. SIMi ja maavalitsuste koostöös viidi läbi 

laekunud eeltaotluste abikõlblikkuskontroll, mille käigus selekteeriti välja 

mittevastavad eeltaotlused. SIM koostas eeltaotluste hindamiseks juhendmetoodika 

ning kinnitas maakondlikud hindamiskomisjonid. Maakondlikud hindamiskomisjonid 

andsid vastavalt hindamismetoodikale abikõlblikele eeltaotlustele omapoolse 

hinnangu, mille alusel moodustatud projektide eelistusnimekirjad esitas maavanem 

SIMle ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Omapoolse kooskõlastuse 

eelistusnimekirjade kohta on omavalitsusüksuste liidud SIMle esitanud. Samuti on 

EAS pisteliselt teostanud objektide paikvaatlust ning hinnanud nende juures 

kavandavate rekonstrueerimistööde komplekssust. Märts 2008 36 seisuga on 

maakondlikud eelistusnimekirjad seisukoha võtmiseks esitatud valdkondlikele 

ministeeriumitele. Aprillis 2008 on kavas moodustada SIM juurde ekspertkomisjon 

KOIT kava eelnõu koostamiseks. Mais 2008 on kavas esitada KOIT kava 

kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Pärast kava kinnitamist on võimalik taotlejail 

esitada taotlus toetuse saamiseks EAS-le. Meetme tingimuste ja muu jooksva infoga 

on võimalik tutvuda ka SIM kodulehel http://www.siseministeerium.ee/35930. 

Meede „Linnaliste piirkondade arendamine“ on kavas avada 2008. aasta mais, millele 

järgneb ettepanekute esitamise väljakuulutamine investeeringute kava koostamiseks. 

Juulis toimub ettepanekute vastavuskontroll, augustis ettepanekute hindamine, millele 

järgneb kava eelnõu koostamine ning kava kinnitamine Vabariigi Valitsuses 2008.a 

sügiseks. 

Meede „Üleriigilise tähtsusega kultuurija turismiobjektide väljaarendamine“ on 

ettevalmistamisel. Vastava tingimuste määruse kinnitamise eeldatav aeg on mai 2008, 

mil kuulutatakse välja ettepanekute kogumine investeeringute kava koostamiseks. 

Kava kinnitatakse eeldatavalt novembris 2008, mille alusel on võimalik alustada 

taotluste esitamist. 

Meetme „Tööstusalade ja kompetentsivõrgustike arendamine“ ettevalmistuste raames 

alustati 2007. aastal valdkondliku tausta ja tegelike investeeringuvajaduste 

kaardistamist, millega loodetakse lõpule jõuda käesoleva aasta 3. kvartaliks. Seejärel 

töötatakse välja meetme tingimuste määruse eelnõu. Meede avaneb 2008.a. lõpus. 

Edasise rakendamise ajaline mõõde selgub pärast kaardistamist ning konkreetse 

rakendusskeemi välja töötamist. 

Meetme „Interneti püsiühendused“ võimalik rakendamine on kavandatud alates 2010. 

aastast. 

36 

Jääb aruandlusperioodist väljapoole 

80

Tabel 25:Meetmete avanemine prioriteetses suunas 4 

Taotlemise skeem Valmimise 


eeldatav 

nimetused 

tähtaeg 

„Piirkondade 

konkurentsivõime 

tugevdamine” 

Avatud taotlemine 

Määrus 

jõustunud 

01.11.2007, 

taotlused 

jooksvalt 

alates 

detsember 

2007 

Meetme 


maht (EEK) 

1549 mln 

Märkused 

(seis 31.12.2007) 

Aruandlusperiood 

il laekus 4 

taotlust 

„Kohalike avalike 

teenuste 

arendamine” 


kava 

Määrus 

jõustunud 

01.11.2007, 

eeltaotluste 

vastuvõtt algas 

3. detsember 

2007, kava 

kinnitamine 

VVs juuli, 

september 

2008 (kava 

kinnistamine 

kahes jaos), 

taotlused 

alates juuli 

2008 

2254 mln 

SIMi laekunud 

eeltaotluste 

abikõlblikkuse 

kontroll läbi 

viidud 

„Linnaliste 

piirkondade 

arendamine“ 


kava 

Määruse 

kinnitamine 

mai 2008, 

kava 

kinnitamine 

september 

2008, 

taotlused 

september 

2008 

886 mln 

Eelnõu esmane 

versioon valmis 

kooskõlastusprots 

essiks 

„Üleriigilise 

tähtsusega kultuurija 

turismiobjektide 

väljaarendamine“ “ 


kava 

Määruse 

kinnitamine 

mai 2008, 

kava 

kinnitamine 

november 

2008, 

791 mln Eelnõu esmane 

versioon valmis 

kooskõlastusprots 

essiks 

81

„Tööstusalade ja 

kompetentsivõrgusti 

ke arendamine“ 

„Interneti 

püsiühendused“ 

Ei ole teada 

taotlused 

november 

2008 

Meetme 

avanemine 

detsember 

2008 

400 mln Eelnõu ette 

valmistamisel 

Ei ole teada Alates 2010 200 mln - 

SIMi ja EAS-i üldhinnang meetmete rakendamise ettevalmistamisele ja esialgsele 

rakendamisele on hea. 

2.4.2 Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks 

võetud meetmed 

Meetmete elluviimisel ei ole aruandlusperioodil märkimisväärseid probleeme 

esinenud. 

Taotlejate eelnõustamisel tekkinud mõningate probleemide korral on EAS-i ühtse 

seisukoha kujundamiseks küsinud täiendavat arvamust SIMilt või RMlt. Samuti 

täiendab EAS jooksvalt „korduma kippuvate küsimuste” rubriiki ning vajadusel 

täiendavad SiM ja EAS juhendeid ning lisavad SiM-i ja EAS-i veebilehtedele 

otseviiteid meetmete rakendamisega seotud õigusaktidele, et taotlejatel oleks vajalik 

info ühest kohast võimalikult lihtsalt kättesaadav. 

2.4.3 Rakendamisel ilmnenud muudatused keskkonnas 

Aruandlusperioodil võttis SIM vastu järgmised õigusaktid: 

● 

● 

● 

● 

● 

Regionaalministri 22.10.2007 määrus nr 7 „Meetme „Piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamine“ tingimused: 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12875511; 

Regionaalministri 22.10.2007 määrus nr 8 „Meetme „Kohalike avalike 

teenuste arendamine“ tingimused“ ning perioodi 2007–2013 kohaliku 

omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“: 


Siseministeeriumi ja EAS-i vahel sõlmitud „Haldusleping rakendusüksuse 

ülesannete täitmiseks“ (Tallinn, 06.12.2007.a nr 7.1-9-1/388): 


Regionaalministri 05.09.2007 käskkiri 98 „„Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud 

areng“ seirekomisjoni moodustamine ja töökord“ 

Regionaalministri 19.11.2007 käskkiri nr 122 „Meetme "Kohalike avalike 

teenuste arendamine" raames kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste 

kavaga 2007-2010 eraldatava toetusmahu kinnitamine“ 

82

● 

● 

Regionaalministri 10.12.2007 käskkiri nr 131 „Meetme „Piirkondade 

konkurentsivõime tugevdamine“ taotluste vastuvõtmise alustamine“; 

Regionaalministri 27.12.2007 käskkiri nr 145 „Struktuuritoetuse meetme 

„Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames kohaliku omavalitsuse 

investeeringutoetuste kava (KOIT kava) eeltaotluste hindamismetoodika, 

hindamislehe, erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni vormi ning 

eeltaotluse vastavuse kontroll-lehe kinnitamine“ 

Muid muudatusi õiguskeskkonnas ei esinenud 

83



Prioriteetse suuna RÜ on EAS, RA SIM. 

SIM organogramm prioriteetse suuna rakendamise osas (sulgudes näidatud osakonna 

töötajate koguarv, pärast kaldkriipsu - EARK prioriteetse suuna 4 rakendamisega 

tegelevate ametnike arv (v.a. vastava osakonna või büroo juhataja): 

Joonis 7:Siseministeeriumi struktuur 

SISEMINISTER 

REGIONAALMINISTE 

R 

KANTSLER 

Nõunikud (3) Nõunikud (2) 


(7) 

Nõunikud (15) 

Halduse 

asekantsler 

Sisejulgeoleku 

asekantsler 

Rahvastiku ja regionaalala 

asekantsler 

Õigusosakond 

(10) 

Korrakaitse ja 

kriminaalpoliitika 

osakond (9) 

Kohaliku omavalitsuse 

ja regionaalhalduse 

osakond (13) 


osakond (24/5) 

Infotehnoloogia ja 

andmekogude ja 

sideosakond (8) 

Teabe- ja 

analüüsiosakond (18) 

Planeeringuteosakond 

(6) 

Rahvastiku 

toimingute 

osakond (16) 

Haldusosakond 

(16) 

Pääste- ja 

kriisireguleerimise 

osakond (7) 

Usuasjade 

osakond (2) 


(13/1) 

Migratsiooni- ja 

piirivalvepoliitika 

osakond (20) 

Avalike suhete osakond (9) Personaliosakond (7) 

Üldosakond (9) 

EARK prioriteetse suuna 4 rakendamisega otseselt tegelevad osakonnad 

84

Allpool on kirjeldatud täpsemalt SiM sisene kohustuste ja vastutuse jaotus meetmete 

rakendamisel juhtkonna tasandil ja osakondade kaupa 

Regionaalminister 

meetmete üldine administreerimine ja järelevalve tagamine 

meetmete tingimuste kinnitamine 

meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude 

dokumentide kinnitamine 

prioriteetse suuna seirekomisjoni moodustamine 

meetmete komisjonide moodustamine 

vaide lahendaja määramine 

seirearuannete kinnitamine 

Kantsler 

teatise kinnitamine tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule 

rikkumise aruande kinnitamine 

kuluaruannetes kajastatavate kulude prognoosi kinnitamine 

halduslepingu sõlmimine RÜga 

Regionaalarengu osakond / regionaalpoliitika büroo 

meetmete üldine koordineerimine ja administreerimine 

muudatusettepanekute tegemine NSRF-i ja elukeskkonna arendamise 

rakenduskavasse 

meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude 

dokumentide koostamine ja muutmine 

investeeringukavade koostamise koordineerimine 

prioriteetse suuna seirekomisjoni sekretariaadi kohustuste täitmine 

meetme komisjoni sekretariaadi kohustuste täitmine 

RÜ seirearuannete läbivaatamine, kontrollimine ja RA seirearuannete koostamine 

RÜ üle järelevalve teostamine 

teatise koostamine tegevuse vastavuse kohta abi andmise otsuses toodule 

RÜ aastaprognoosi kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta läbivaatamine 

prognoosi koostamine kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta 

RÜ rikkumise aruande läbivaatamine 

meetmete üldinfo avalikustamine 

juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ajakohastamine 

riskide hindamine prioriteedi meetmete rakendamisel 

struktuurifondide rakendamiseks protseduurireeglite koostamine 


vahendite sh kaasfinantseerimise planeerimine riigieelarves (koostöös REGO-ga) 

RÜ aastaprognoosi kuluaruannetes kajastatavate kulude kohta läbivaatamine 

halduslepingute läbi vaatamine 

eelarve täitmise jälgimine 


siseauditi teostamine vastavalt riskide hindamise tulemusele ja juhtkonna 

suunistele 

Siseauditi osakond allub otseselt siseministrile. Siseauditi osakond ei osale meetmete 


85

koostamisel, mis ei puuduta otseselt siseauditi tööd antud meetmete valdkonnas. 

Siseauditi osakond ei osale juhtimis- ja kontrolliprotseduuride rakendamises. 

Siseauditi osakonna tegevus ei ole kuidagi seotud toetuse andmise ja kasutamisega 

seotud subjektidega. 

Avalike- ja välissuhete osakond 

meetmete üldinfo avalikustamine 

Infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond 

infosüsteemide turvalisuse tagamine 

IT-ressursi tagamine 

Personaliosakond 

koolituste planeerimine ja korraldamine 

inimressursi planeerimine 

Üldosakond 

dokumendihaldus ja dokumentide arhiveerimine 

Õigusosakond, SIMi õigusnõunik 

meetmete elluviimist reguleerivate õigusaktide ja lepingute eelnõude õigusalane 

menetlemine 

vaidemenetluse õiguslik teenindamine 

86

Joonis 8:EAS struktuur 

Nõukogu 

Siseauditi üksus 

EAS juhatus 

Alustavate 

ettevõtete divisjon 

Tegutsevate ettevõtete 

divisjon 

Rahvusvahelistumise 

divisjon 

Turismiarenduskeskus 


divisjon 

Arendusüksus 

Turundus- ja 

kommunikatsiooniüksus 

Finants- ja 

tugiteenuste üksus 

Personali- ja 

koolitusüksus 

Järelevalve üksus 

N Õ U K O J A D 

Prioriteetse suuna rakendamisega tegeleb eelkõige regionaalarengu divisjon. 

Regionaalarengu divisjoni funktsioonid on: osalemine toetuse andmise ja kasutamise 

tingimuste väljatöötamises, taotluste vastuvõtmine, vastavuse kontrolli teostamine, 

taotluste hindamine, paikvaatluste läbiviimine nii hindamise kui projekti elluviimise 

ajal, väljamaksetaotluste menetlemine, järelevalve toetuse saaja üle, toetuse saajale 

ettekirjutuste tegemine ja nende täitmise kontroll, toetuse tagasinõudmine, 

rahavoogude prognooside koostamine, toetuse saaja poolt esitatavate seirearuannete 

analüüs ning seireandmete sisestamine EASi infosüsteemi, rakenduskava 

seirearuandesse sisendi ettevalmistamine. Taotluste menetlemisega tegelevad 

valdavalt konsultandid, kes on menetlenud ka eelmise programmeerimisperioodi 

analoogseid taotlusi. 

Arendusüksuse funktsioonid on: hindamiste (s.t. ekspertiiside) läbiviimine ja 

paikvaatlustel osalemine ekspertide poolt, hindamiste korraldamine (ekspertide 

kaasamisena), osalemine toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamises, 

toetuse saaja poolt esitatavate seirearuannete analüüs, rakenduskava seirearuandesse 

sisendi ettevalmistamine. 

Järelevalve üksuse funktsioonid on: väljamaksetaotluste menetlemine, järelevalve 

toetuse saaja üle, toetuse saajale ettekirjutuste tegemine ja nende täitmise kontroll, RA 

ja auditeeriva asutuse teavitamine rikkumistest. 

Finants- ja tugiteenuste üksuse funktsioonid on: väljamaksetaotluste menetlemine, 

toetuse tagasinõudmine, maksetaotluste ja kuludeklaratsioonide koostamine, 

rahavoogude prognooside koostamine, kinnitamine, et juhtimis-ja kontrollisüsteemid 

87

tagavad piisava kindluse kulude abikõlblikkuse osas, rakenduskava finantsaruandesse 

sisendi ettevalmistamine, vaiete menetlemise korraldamine. Finants- ja tugiteenuste 

üksuses paiknevad büroo, raamatupidamise, finantsjuhtimise ja eelarvestamise, 

juriidilise tugiteenuse, infotehnoloogia arenduse, info- ja 

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud funktsioonid. 

Siseauditi funktsiooniks on siseauditi teostamine struktuurivahendite rakendamisega 

seonduvate juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas ning projektiauditite läbiviimine. 

Juhatuse funktsioonid on: taotluste rahuldamise/rahuldamata jätmise otsuste tegemine, 

otsuste muutmine, toetuse tagasinõudmise otsuste tegemine, hindamismetoodikate 

kinnitamine. 


Regionaalministri 05.09.2007 käskkirjaga nr 98 „„Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ 

seirekomisjoni moodustamine ja töökord“ moodustati prioriteetse suuna 

seirekomisjon, kelle ülesanneteks on prioriteetse suuna raames kehtestatavate 

meetmete tingimuste määruste ja määruste muudatuste eelnõude heakskiitmine, 

investeeringutoetuse kavade eelnõude ja muudatuste heakskiitmine, prioriteetse suuna 

eesmärkide saavutamise jälgimine ning vajadusel ettepanekute tegemine 

muudatusteks meetmete tingimustes, prioriteetse suuna seirearuannete ja lõpparuande 

kinnitamine, vajadusel prioriteetse suuna RAdele ettepanekute tegemine 

rakenduskava muutmise algatamiseks. Lisaks EARK prioriteetse suuna „Piirkondade 

terviklik ja tasakaalustatud areng“ seirele tegeleb komisjon ka RAK meetme 4.6 

„Kohalik sotsiaal-majanduslik areng“ seirega, jälgides meetme eesmärkide 

saavutamist, kiites heaks meetme seirearuanded ja lõpparuanded ning tehes vajadusel 

ettepanekuid meetme osade tingimuste määruste muutmiseks. 

Komisjoni esimene koosolek toimus 25.09.2007, mil kiideti heaks kohalike avalike 

teenuste arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme 

tingimuste määruste eelnõud. 21.-26.11.2007 toimus komisjoni kirjalik 

hääletusprotseduur meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimuste 

määruse muutmiseks. 

Seirearuandluse korraldus on täpselt kirjeldatud regionaalministri 07.02.2008 37 

käskkirjas nr 31 „Siseministeeriumi protseduurireeglid „Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava“ prioriteetse suuna 4 „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ 

rakendamiseks“. 

EAS-i seirearuande esitamise tähtajaks SIMle on üldjuhul 18. veebruar (kuna 

täpsustatud seirearuandluse vorm laekus KKMlt 15.02.2008, esitas EAS seekord 

seirearuande hiljem). Aruande laekumisel SiM-i, kontrollivad regionaalarengu 

osakonna regionaalpoliitika büroo ja RHO ametnikud seirearuande vastavust seire 

määruses ning edaspidi keskkonnaministri määruse „„Elukeskkonna arendamise 

rakenduskava“ seirearuandluse eeskiri“ jõustumisel ka seirearuandluse eeskirjas 

kehtestatud nõuetele. Samuti võrdlevad seirearuande andmeid halduslepingu 

eelarvemahtudega ning SF registris kajastatuga. Seirearuande kontrollimise toimingud 

fikseeritakse „Seirearuande kontroll-lehel“. Andmete õigsuse korral aruanne 

kinnitatakse. Ebakorrektsete andmete esinemisel saadetakse aruanne täienduste ja 

37 

Jääb aruandlusperioodist väljapoole 

88

täpsustuste sisseviimiseks EAS-i tagasi. Korrektsele aruandele koostavad RPB 

ametnikud lisaks vajalikud osised ja materjalid ning vastavate kooskõlastuste saamisel 

edastavad selle prioriteetse suuna seirekomisjonile, kes kinnitab aruande hiljemalt 01. 

aprilliks. Pärast seirekomisjonilt kooskõlastuse saamist vormistavad RPB ametnikud 

aruande KKMle saatmiseks hiljemalt 11. aprilliks, võttes arvesse seirekomisjoni 

esitatud märkusi, kui neid esitati. 

Taotluste menetlemist ja finantseerimist kajastav info sisestatakse EAS-i infosüsteemi. 

Vastav info kantakse kord ööpäevas üle ka SFOS-i. Andmete ülekandmisega reeglina 

probleeme ei esine. Andmete mitteülekandumisel esitab süsteem veateate, mille põhjal 

teostatakse ülevaatus ja vead parandatakse. Andmete osas, mille SFOS-i 

ülekandmiseks moodul puudub (nt tagasinõuded), sisestavad EAS-i vastutavad 

töötajad andmed otse SFOS-i. 

Projektide seire toimub peamiselt toetuse saajate vahe- ja lõpparuannete põhjal. 

Samuti on kavas elluviimisjärgsete aruannete küsimine toetuse saajatelt ja vajadusel 

täiendavate uuringute läbiviimine. Seireinfo sisestatakse EASi infosüsteemi, mis 

omakorda kajastatakse prioriteetse suuna seirearuandes. Meetmete finantsprogressi 

ülevaatus toimub EASis vähemalt kord kuus selleks koostatud aruannete põhjal. 

2008.a. on EAS-il koostamisel seiresüsteemi analüüs, et lisaks projekti- ja 

meetmepõhisele seirele teostada ka kliendipõhist ja väärtusahelapõhist seiret. 

89

2.5 Rakendamine prioriteetses suunas “Hariduse infrastruktuuri 

arendamine” 


Prioriteetse suuna meetmed aruandeperioodil ei käivitunud. Prioriteetse suuna 

tegevuste edenemise jälgimiseks moodustati haridusja teadusministri 17. septembri 

2007. a käskkirjaga nr 907 Elukestva õppe ja hariduse infrastruktuuri arendamise 

prioriteetsete suundade juhtkomisjon. 

Juhtkomisjoni ülesanneteks on muuhulgas: 

1. Meetmete edenemise jälgimine, sh meetme tingimuste määruste ja 

programmdokumentide heaks kiitmine, auditi tähelepanekute teatavaks võtmine, 

hinnangute andmine prioriteetsete suundade eesmärkide täitmisele; 

2. Prioriteetsete tegevuste seire ja hindamise aruannete teadmiseks võtmine; 

3. Avatud taotlusvoorude ja investeeringute kavade heaks kiitmine või hindamisja 

valikukomisjoni ülesannete täitmine, kui nii on sätestatud meetme tingimuste 

määruses. 

Aruandeperioodil toimus kaks juhtrühma koosolekut. Esimese, 3. septembri 2007. a 

koosoleku päevakavas oli: 

1. Juhtkomisjoni tutvustamine 

2. Ülevaade tõukefondide vahendite rakendamisest aastatel 2007- 2013; 

3. Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide 

kaasajastamise meetme tingimuste tutvustamine; 

4. Keeleõppe programmi tutvustamine; 

5. Ettepanekute, seisukohtade avaldamine. 

Koosolekul otsustati: 

1. Juhtkomisjoni töövormideks on koosolek ja elektroonne kooskõlastamine. 

2. Meetme tingimuste määrused ja programmdokumendid saadetakse juhtrühma 

liikmetele kooskõlastamiseks. 

Teine koosolek toimus 19. novembril 2007. a. Koosoleku päevakavas oli : 

1. Kutseõppe sisulise kaasajastamise ning kvaliteedi kindlustamise ja 

kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamise meetmete programmide arutelu 

(programmid: "Kutsehariduse sisuline arendamine" ,"Kutsehariduse 

populariseerimine" ,"Kutsete süsteemi arendamine); 

2. Täiskasvanuhariduse arendamise meetme programmide arutelu (programmid: 

"Tööalane koolitus ja arendustegevused", "Täiskasvanute koolitus 

vabahariduslikes koolituskeskustes", "Täiskasvanuhariduse populariseerimine"); 

3. Meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” määruse eelnõu 

tutvustamine. 

Koosolekul otsustati: 

1. Võtta teadmiseks programmide ja meetme tingimuste määruste eelnõud. 

2. Esitada ettepanekud arutelude ettepanekud programmdokumentide koostajatele. 

90

Ettevalmistused meetmete avamiseks algasid juba 2007.a. suvel. Meetmete tingimuste 

määruste ettevalmistamiseks moodustati töörühmad, kuhu kuuluvad ametnikud, 

programmi rakendajate, sihtrühmade ning sotsiaalsete partnerite esindajad. Meetmed 

viiakse ellu investeeringute kavade alusel. 

Seisuga 03.03.08 on SFOS registreeritud järgmised meetmed: 

Meetme jrk Meede 

5.1 Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning 

huvikoolide kaasajastamine (Number SFOSis: 2.5.1) 

5.2 Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine (Number 

SFOSis: 2.5.2) 

5.3 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna 

kaasajastamine (Number SFOSis: 2.5.3) 

Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide 

kaasajastamise meede avati 2008.aasta alguses, ülejäänud kaks meedet on planeeritud 

avada 2008.aasta I poolel. Seisuga 29.02.08 on meetmete tingimuste määruste 

eelnõud koostamisel ja kooskõlastamisel. 

Tabel 26:Meetmete avanemise edasine ajakava 2008 (indikatiivne): 

Aeg Tegevus 

Märts •Projekti kavandite kogumine meetme „Avatud noortekeskuste, 

teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine” 

raames 

•Meetmete „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” ja 

„Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” 

tingimuste määruste allkirjastamine, kooskõlastamine ja jõustumine 

Aprill •Meetme „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste 

ning huvikoolide kaasajastamine” laekunud projekti kavandite 

tehniline kontroll ja hindamine 



ideedekonkursi välja kuulutamine ja läbi viimine 

Mai 



laekunud projekti kavandite hindamine 

•Eelistusnimekirjade koostamine ja kinnitamine juhtkomisjonis 

Juuni •Investeeringute kavade edastamine Vabariigi Valitsusele ja nende 

kinnitamine 



kirjelduse. 

-RÜ ja RA vaheline halduslepingu eelnõu oli 2007. aasta lõpuks viimistlusfaasis. 

-Ettevalmistamisel olid RA funktsioonide täitmist reguleerivad dokumendid 

(seirekord, järelevalve kord). 


91


Prioriteetse suuna RA on HTM ja RÜ Innove. 

HTMi kui rakendusasutuse juht on minister, kes on volitanud 13. märtsi 2007. a 

käskkirjaga nr 211 „Struktuuritoetuse rakendusasutuse juhi ülesannete täitmiseks 

volitamine” rakendusasutuse juhi ülesandeid täitma noorte ja välissuhete asekantsleri. 

Nimetatud käskkirjas on kavandatud täpsemalt määratleda volituse ulatus. 

HTMi vastutusala ulatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest. Haridus- ja Teadusministeeriumi 

põhimääruse (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10.02.2005 määrusega nr 28, 

kehtivusega 30.04.2007) § 31 kohaselt on noorte ja välissuhete asekantsleri alluvuses 

tõukefondide osakond, kes tulenevalt osakonna põhimäärusest (kinnitatud haridusja 

teadusministri 25. augusti 2006. a määrusega nr 722) täidab HTMis rakendusasutuse 

ülesandeid. 

HTMis on struktuurivahenditega seotud ülesanded määratletud osakondade 

põhimääruste ja ametnike ametijuhenditega. Lisatud on struktuuritoetuse 

planeerimise, administreerimise ja kasutamisega seotud organisatsioonisisene 

tööjaotuse skeem. 

92

Joonis 9:HTM struktuur 

Minister 

Kantsler 

Lisa 1 (2007-2013 JKS) 

Struktuuritoetuse planeerimine, administreerimine 

ja kasutamine Haridus- ja Teadusministeeriumis 

Organisatsioonisisese tööjaotuse skeem* 

ADMINISTREERIMINE JA RAKENDAMISE KORRALDAMINE 

Siseauditiosakond allub 

otseselt ministrile. Nii 

on tagatud osakonna 

sõltumatus. 

Noorte ja välissuhete asekantsler 

(volitatud täitma rakendusasutuse 

juhi ülesanded, v.a. meetmete ja 

programmide tingimuste kinnitamine) 

Kõrghariduse ja teaduse 

asekantsler 

Üld- ja kutsehariduse 

asekantsler 

Nõunik 

Nõunik 


(2,8 ametikohta) 

Tõukefondide osakond 

(täidab juhtministeeriumi ja rakendusasutuse 

ülesanded) 

Osakonna juhataja 

Korraldustalitus 

(4 ametikohta) 

Vastutab juhtministeeriumi 

ülesannete täitmise, seire ja 

õigusalase 

nõustamise eest 

Teabekorralduse nõunik 

(1 ametikoht) 

Rakendustalitus 

(6 + 1 ametikohta) 

Vastutab rakendusasutuse 

ülesannete täitmise eest 

Planeerimisosakond 

Eelarve talitus ja 

Raamatupidamise talitus 

Analüüsiosakond 

ÜLDINE TUGI 

Õigusosakond 

Noorteosakond 

Nõunik (ametijuhend) 

Keeleosakond 

nõunik (ametijuhend) 

Teaduse osakond 

Juhataja ja nõunik 

(ametijuhendid) 

Kõrghariduse osakond 

Osakonna asejuhataja ja 

peaekspert (ametijuhendid) 

Kutse ja täiskasvanuhariduse 

osakond: 

Kutsehariduse talitus - 

Nõunik (ametijuhend) 

Täiskasvanuhar. talitus - 

Talituse juhataja ja peaekspert 

(ametijuhendid) 

Üldhariduse osakond 

Üldhariduse talituse juhataja 

(ametijuhend) 

OSALEMINE VALDKONDADE PLANEERIMISES JA KOORDINEERIMISES 

Organisatsiooni juhtimisahel 

Tööprotsessi ahel 

*skeemil on toodud ainult SF administreerimisega seotud struktuuriüksused ja ametid 

. 

93

Seadusega ettenähtud rakendusasutuse ülesandeid täidavad HTMis järgmised 

üksused: 

Tõukefondide osakond - koosseis kinnitatud haridusja teadusministri 01. septembri 

2006. a käskkirjaga nr 744 „Haridus- ja teadusministri 23. veebruari 2005. a käskkirja 

nr 95 „Haridus- ja Teadusministeeriumi teenistujate ametikohtade koosseis ning 

struktuuriüksuste lühendid ja inglisekeelsed nimetused” muutmine” 

Tõukefondide osakonna põhiülesanneteks on: 

• Euroopa Liidu tõukefondide rakenduskava väljatöötamine ja elluviimise 

koordineerimine Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, sealhulgas rakenduskava 

koostamise koordineerimine, seire, hindamine ning teavitamine; 

• Euroopa Liidu tõukefondide vahendite efektiivse kasutamise tagamine, sealhulgas 

osalemine tõukefondide planeerimisel riigieelarvesse, rahastatavate programmide 

väljatöötamisel ja rakendamisel ning tõukefondide vahendite kasutamine ja seire. 

Korraldustalituse (kokku 4 ametkohta) ülesandeks on: 

• korraldada juhtministeeriumi ülesannete täitmine HTMis; 

• osaleda toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamisel; 

• osaleda programmide väljatöötamisel; 

• ette valmistada tõukefondide rakendamise seire õigusaktid ja korraldada 

rakenduskava seirekomisjoni tööd, täita seirekomisjoni sekretariaadi ülesandeid; 

• menetleda vaideid ja koostada vaideotsuse eelnõud; 

• tõukefondide rakendamiseks vajalike õigusaktide ja lepingute väljatöötamisel 

osalemine. 

Rakendustalituse (kokku 6 koosseisulist, 1 koosseisuväline ametikoht) ülesanneteks 

on: 

• korraldada rakendusasutuse (edaspidi RA) ülesannete täitmine HTMis; 

• töötada välja ja arendada tõukefondide rakendamiseks vajalikke lepinguid (sh 

halduslepinguid haldusülesannete täitmiseks) ja protseduure; 

• koordineerida toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamist (sh 

meetme tingimuste määrused, programmdokumendid, investeeringute kavad); 

• koordineerida programmide väljatöötamist; 

• teostada järelevalvet rakendusüksuste (edaspidi RÜ) tegevuste üle ning toetuse 

saaja üle, kui toetuse saaja on SA Innove; sealhulgas teostada järelevalvet SA 

Archimedese kui rakendusüksuse üle juhtudel, kui SA on toetuse saaja (toetuse 

saajana ei ole kavandatud ühtegi SA üksust, kes täidab RÜ ülesandeid. 

• teha toetuse saajale ettekirjutusi ja kontrollida nende täitmist juhul, kui toetuse 

saaja on SA Innove.; 

• teha toetuse tagasinõudmise otsuseid ja nõuda toetust tagasi juhul, kui toetuse 

saaja on SA Innove; 

• kinnitada, et juhtimis-ja kontrollisüsteemid tagavad piisava kindluse kulude 

abikõlblikkuse osas; 

• auditeeriva asutuse teavitamine normide rikkumisest ja toetuse tagasinõudmise 

menetlemine juhul, kui toetuse saaja on SA Innove; 

• kinnitada RÜde poolt saadetud rikkumiste aruanded; 

• investeeringute kavade eelnõude koostamine ning esitamine Vabariigi Valitsusele 

kinnitamiseks; 

94

• taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine, kui taotlejaks on SA 

Innove; 

• toetuse saajana tehnilise abi vahendite haldamine. 

Osakonna nõuniku ülesanneteks on : 

• tõukefondide teavitusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine; 

• inimressursi arendamise rakenduskava kommunikatsiooniplaani elluviimise 

korraldamine; 

• trükiste ja reklaami kavandamine ja koostamine; 

• meediaga suhtlemine; 

• meenete süsteemi väljatöötamine ja meenete tootmise korraldamine; 

• teabepäevade ja konverentside korraldamine; 

• elektrooniline infolevitamine avalikkusele ja potentsiaalsete taotlejatele; 

• HTM rakendatavate meetmete teavituse koordineerimine; 

• infoliikumise korraldamine RA ja RÜde vahel ja HTMis. 

Siseauditi osakonna tõukefondidega seotud ametnike (kokku 2,8 ametikohta) 

ülesanneteks on: 

• struktuurivahendite rakendamisega seonduvate juhtimis- ja kontrollisüsteemide 

auditeerimine vastavalt siseauditi tööplaanile 

• auditite läbiviimine koostöös auditeeriva asutusega rakendusasutuses, 

rakendusüksustes ja toetuse saaja juures. 

Õigusosakonna ülesandeks on: 

• tõukefondide rakendamiseks vajalike õigusaktide ja lepingute väljatöötamisel 

osalemine, 

• vaiete menetlemine juhul, kui vaie on esitatud HTMi kui RA vastu. 

Täiendavalt vastutavad RA ülesannete täitmise eest, sealhulgas toetuse andmise ja 

kasutamise tingimuste, programmide väljatöötamise (sh programmide elluviijate 

määramise), investeeringute kavade koostamise, meetmete rakendamiseks rahaliste 

vahendite planeerimisega HTMi eelarvesse, toetuse kajastamisega raamatupidamises 

(kui toetuse saaja on HTM), seire teostamisega struktuuriskeemil (vt joonis 9) toodud 

osakondade ametnikud. 

95

Joonis 10:SA Innove struktuur 

96

Sihtasutuse Innove juhtorgan on 2 liikmeline juhatus, mis juhib ja esindab SA Innovet 

ning käsutab tema vahendeid SA Innovee põhikirjast tulenevalt ja nõukogu poolt 

antud volituste piires. 

Seadusega ettenähtud rakendusüksuse ülesandeid täidavad SA-s Innove: 

SA Innove juhatus; 

Struktuuritoetuste nõunik; 

Struktuuritoetuste üksus; 

Infojuht ja kommunikatsioonispetsialist; 

Finantsüksus; 

Peajurist ja jurist; 

Rakendusüksuse konkreetsed kohustused, vastutuse ja õigused ning ülesannete täpse 

jaotuse on rakendusasutused Haridus ja Teadusministeerium ning 

Sotsiaalministeerium SA-le Innovele delegeerinud halduslepingutega. (Leping HTMga 

10-10/1143 22.08.07; leping SoM-ga 9.6-4/2508) 

Vastavalt SA Innove põhikirjale ja ametijuhenditele on EL Struktuuritoetuste 

rakendamisega seotud töötajate peamised ülesanded järgmised: 

1. Juhatus: 

Avatud taotlusvoorude ja investeeringu kavade alusel tehtud toetuse taotluste 

rahuldamise, muutmise ja mitterahuldamise ning projektide ja programmide toetuse 

tagasinõudmise otsuste tegemine rakendusüksuse nimel 

SA Innove nimel lepingute sõlmimine ja volituste andmine 

Valmistab ette SA Innove koondeelarve (sh SF tehnilise abi eelarve) 

• Agregeeritud seire- ja kontrollaruannete kinnitamine; 

• Toetusesaajate poolt esitatud seirearuannete kinnitamine; 

• Struktuuritoetuse rakendamise korraldamiseks kordade kinnitamine 

2. Struktuuritoetuste üksuse (STÜ) juhataja: 

• STÜ tööplaani ja eelarve koostamine ja täitmise jälgimine (sh SF tehniline abi) 

koostöös finantsüksuse juhatajaga 

• Korraldab üksuse teavitus- ja infotööd 

• Korraldab struktuuritoetusi puudutavate õigusaktide kohta muudatusettepanekute 

tegemist ja kommentaaride esitamist koostöös juristidega 

• Toetuse saajate abimaterjalide koostamise ja muutmise koordineerimine 

• Seire ja kontrollaruannete agregeerimine/koondamine 

• Koostöös talituse juhatajatega koordineerib taotlusvoorude läbiviimise protsessi ja 

projektide ja programmide muudatusettepanekute menetlemist; 

• Kooskõlastab talituse juhatajate poolt esitatud avatud taotlusvoorude ja 

investeeringu kavade alusel tehtud toetuse taotluste rahuldamise, muutmise ja 

mitterahuldamise ning projektide ja programmide toetuse tagasinõudmise otsuste 

tegemise ettepanekud 

• Kui Innove on struktuuritoetuse saaja, teostab VMT-te III taseme kontrolli 

• Rikkumise aruannete kinnitamine 

3. Struktuuritoetuse üksuse juhataja asetäitja: 

• Rakendusüksuse personali värbamine ja koolituste korraldamine 

97

• Üksuse juhtaja asendamine vastavalt ametijuhendile 

4. Struktuuritoetuse talituse juhataja (vastavalt valdkonnale hariduse, elukestva õppe 

või tööelu talituse juhataja): 

• Korraldab taotlusvoorude läbiviimist, sh taotluste hindamist koostöös STÜ 

juhatajaga; 

• Korraldab seirearuannete vastava prioriteetse suuna agregeeritud koostamist 

• Koordineerib projektide ja programmide väljamaksete aastaprognooside esitamist 

• Kinnitab projektide seirearuannete kontroll-lehed 

• Projektide muudatusettepanekute läbivaatamine ja esitamine üksuse juhatajale; 

• Programmide RÜ poolsete muudatusettepanekute läbivaatamine ja esitamine 

üksuse juhatajale; 

• Koordineerib koolitus- ja infopäevade korraldamist taotlejatele ja toetuse 

saajatele: määrab materjalide ettevalmistajad ja koolituste läbiviijad 

• Teeb toetuse saajate abimaterjali koostamise ettepanekuid ja edastab need üksuse 

juhile. 

• Asendab vajadusel üksuse juhatajat ja juhataja asetäitjat vastavalt juhatuse liikme 

korraldusele 

5. Struktuuritoetuste üksuse vanemkoordinaatorid ja koordinaatorid: 

• Taotlejate ja taotluste vastavuse kontroll (sh vajadusel paikvaatlus); 

• Haldusotsuste ettevalmistamine; 

• Järelevalvetoimingutes osalemine toetuse saaja üle (koostöös 

järelevalvespetsialistidega ; 

• Väljamaksetaotluste menetlemine ; 

• Toetuse saajate poolt esitatavate seiraruannete analüüs ning seireandmete 

sisestamine SFOS-i. 

6. Struktuuritoetuste üksuse sekretär: 

• Kirjavahetuste registreerimine (va projektitaotluste) SA Innove vastavas registris 

ja adressaatidele edastamine; 

• STÜ poolt korrastatud dokumentide koondamine arhiivi ja mittevajalike 

dokumentide hävitamine; 

• Toetuse taotlemise ja rakendamisega seotud küsimuste edastamine STÜ vastava 

talituse assistendile. 

• Projektide seirearuannete vastuvõtmine, registreerimine vastavas registris ja 

aruannete menetlemise jälgimine, seirearuannete registri pidamine. 

• Ettemaksete teatiste registreerimine vastavas registris. 

7. Struktuuritoetuste üksuse talituste assistendid 

• Projektitaotluste vastuvõtmine ja registreerimine vastavas registris ning vastavaks 

tunnistatud projektitaotluste edastamine andmesisestajale struktuuritoetuste 

riiklikusse registrisse (SFOS) sisestamiseks 

• Haldusotsustega seotud info lisamine registrisse. 

• Väljamaksetaotluste vastuvõtmine ja registreerimine vastavas registris, kontrolllehe 

vormistamine. 

• Toetuse taotlemisega seotud üldküsimustele vastamine ja vajadusel nende 

edastamine vastavatele spetsialistidele (koordinaatorid ja maksespetsialistid). 

98

• Väljamaksetaotluste sisestamine SFOS-i 

8. Järelevalvespetsialistid: 

• Struktuuritoetuste projektide järelevalve plaanide ja aruannete koostamine; 

• Struktuuritoetuste projektide järelevalvetoimingute läbiviimine sh paikvaatlused; 

• Normide rikkumise teatiste registreerimine SFOS-s 

• Paikvaatluste aktide koostamine 

• Toetuste saajatele ettekirjutuste tegemine ja nende täitmise kontroll; 

• Auditi käigus tehtud ettekirjutuste täitmise jälgimine 

• Toetuse tagasinõudmise otsuste ettevalmistamine koostöös juristidega ja 

tagasimaksete tegemise jälgimine; 

• Auditeeriva asutuse teavitamine tagasinõudmistest ja normide rikkumisest 

9. Andmesisestaja 

• Vastavaks tunnistatud projektitaotluste sisestamine SFOS-i 

• Rakendatavate projektide info sisestamine ja uuendamine SA Innove kodulehel 

asuvas andmebaasis 

10. Finantsüksuse juhataja (juhul, kui on tegemist SA Innove poolt rakendatava 

projekti või programmiga, siis STÜ juhataja): 

• maksespetsialisti poolt edastatud toetuse saajate väljamaksetaotluste kontroll ja 

aksepteerimine SFOS-s; 

• Väljamaksetaotluste ja kuluaruannete kontroll. 

• Osaleb struktuuritoetuste väljamaksete rahavoogude prognoosimisel ja 

rahavoogude aruannete esitamisel ning ESF ja ERF vahendite broneerimisel e- 

riigikassas kuude ja riigikassa toetuse kontode lõikes 

• Koostab ja esitab SF tehnilise abi meetme väljamaksetaotluseid 

Rahandusministeeriumile, koostamine toimub Finantsüksuse poolt esitatud 

kuludokumentide nimekirja alusel. 

13. Raamatupidajad: 

• STÜ poolt edastatud maksetaotluste/ väljamaksete sisestamine 

raamatupidamisprogrammi ja konteeringutele pearaamatusse kande lisamine. 

14. Vanemmaksespetsialist: 

• Maksespetsialistide töö koordineerimine, aruannete koostamine ja esitamine ning 

maksete II taseme kontrolli teostamine; 

• Maksetaotluste ja kuludeklaratsioonide koostamine; 

• Finantsaruannete koostamine ja esitamine Rakendusasutusele ja Makseasutusele 

15. Maksespetsialistid: 

• Väljamaksetaotluste kontroll (II tase) 

16.Pearaamatupidaja: 

• Vajadusel asendab kolmanda taseme kontrolli teostamisel finantsüksuse juhatajat 

17. Peajurist ja jurist: 

• Nõustamine haldusaktide koostamisel ja haldusaktide eelnõude kooskõlastamine; 

• Õigusalane nõustamine struktuuritoetuste alal 

• Struktuuritoetustega seotud kohtuvaidlustes SA Innove esindamine; 

99

• Vaiete edastamine rakendusasutustele 

18. Infojuht: 

• Korraldab struktuuritoetuste alast teavitamist. 

19. Kommunikatsioonispetsialist: 

• SA Innove struktuuritoetuste teavitusvajadustele vastava kodulehekülje osa 

haldamine. 

20. Struktuuritoetuste nõunik: 

• SA Innove juhatuse ja struktuuritoetuste üksuse nõustamine struktuuritoetuste 

rakendamise alal. 


“Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” § 24 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 22. 

detsembri 2006. a määruse nr 276 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seire ja 

hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord” § 6 lg 1 alusel kehtestab haridusja 

teadusminister juhtministeeriumi ja rakendusasutuse juhina struktuuritoetuse 

kasutamise aruannete esitamise korra, milles sätestatakse nõuded prioriteetse suuna 

seirearuannetes (projekti, programmi ja prioriteetse suuna aasta ja lõpparuanded) 

esitatavale teabele. Määrus sätestab aruannete esitamise korra ning aruannete 

koostamisega seotud tööjaotuse (rakendusüksuste, rakendusasutuse ja 

juhtministeeriumi vahel). Määrus on hetkel väljatöötamisel. 

Nii projekti kui ka prioriteetse suuna aastaaruanne koostatakse üks kord aastas seisuga 

31. detsember perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta. Toetuse saaja esitab 

aastaaruande rakendusüksuse kinnitatud vormil RÜ-le 31. jaanuariks. 

Prioriteetse suuna aastaaruande koostavad prioriteetse suuna RÜ ja RA. RÜ esitab 

rakendusüksuse juhatuse kinnitatud prioriteetse suuna aastaaruande rakendusasutusele 

eelneva kalendriaasta kohta 20. veebruariks. HTMi tõukefondide osakonna 

rakendustalitus kogub kokku rakendusüksuste prioriteetsete suundade aastaaruanded, 

vaatab nende üldisi vastavusi EL Nõukogu määruse (nr) 1083/2006 nõuetele ning 

suunab need vastutavatele osakondadele läbivaatamiseks, analüüsimiseks ja 

täiendamiseks. Rakendustalitus esitab prioriteetse suuna aastaaruande prioriteetse 

suuna juhtkomisjonile kinnitamiseks. Prioriteetse suuna juhtkomisjon teeb 

protokollilise otsuse aastaaruande kinnitamise kohta. Rakendusasutus esitab 

prioriteetse suuna juhtkomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna aastaaruande 

juhtministeeriumile juhtministeeriumi nimetatud tähtajaks. 

100

2.6 Rakendamine prioriteetses suunas “Tervishoiu- ja hoolekande 



Aruandlusperioodil tehti ettevalmistusi meetmete rakendamiseks. 

2007. aastal viis auditeeriv asutus läbi SOMi juhtimis- ja kontrollisüsteemi 

vastavusauditi. SOM akrediteeriti ja anti volitused RÜ funktsioonide täitmiseks 

Vabariigi Valitsuse 30.08.2007.a korraldusega nr 396. Samuti kinnitati valdkondliku 

rakenduskava seirekomisjoni poolt 2007.a prioriteetse suuna üldised 

valikukriteeriumid, mis on aluseks meetme tingimuste väljatöötamisel. 

Tervishoiu infrastruktuuri arendamise alasuuna raames töötati 2007. a välja meetme 

„Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused 38 . 

Investeeringute kava koostamist alustatakse 2008. aasta mais. Investeeringute kava on 

plaanis esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 2008.a augustis. 

Meetme "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ meetme tingimuste 

väljatöötamist alustatakse 2008. a teisel poolaastal. Meetme rakendamist alustatakse 

2009. aastal. 

Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimise alasuuna raames alustati 2007.a. 

meetme määruse väljatöötamist. Riiklike erihoolekandeasutuste reorganiseerimise 

läbiviimiseks asutati AS Hoolekandeteenused, mis hakkab meetme määruses 

sätestatud tingimustel ellu viima erihoolekandega seotud projekte. Riiklike laste 

asenduskodude reorganiseerimise läbiviimiseks on peetud läbirääkimisi ja sõlmitud 

kokkuleppeid kohalike omavalitsustega, kes on valmis hiljem investeeringute kavasse 

arvatavaid projekte ellu viima. 

Meetme määruse ja investeeringute kava eeldatav valmimise tähtaeg on mais 2008.a. 

2008. aastal on plaanis hakata ellu viima riiklike laste asenduskodudega seotud 

projekte. Kavas on alustada vähemalt 12 peremaja ja 1 tegelusmaja ehitamist. Riiklike 

erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega seotud projekte on kavas rakendada 

2009.a, kuna uute hoonete ehitamisega seotud tegevused (näiteks detailplaneeringute 

kehtestamine, projekteerimised jms.) võtavad kauem aega. 

38 

Meetme tingimused on kinnitatud sotsiaalministri 19.03.2008. a määrusega nr 15 „Meetme „Kesk- ja 

piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“. 

101

Tabel 27:Meetmete avanemine prioriteetses suunas 6 


nimetused 

„Kesk- ja piirkondlike 

haiglate infrastruktuuri 

optimeerimine“ 

"Õendus- ja 

hooldusteenuste 


arendamine“ 

”Riiklike 

erihoolekandeasutuse 

reorganiseerimine” 

”Riiklike 

lasteasenduskodude 

reorganiseerimine” 

Taotlemise 

skeem 


kava 


kava 


kava 


kava 

Valmimise 

eeldatav tähtaeg 

Meetme 

tingimused – 

märts 2008 


kava – 2008. aasta 

III kv 

Meetme 


2009. aasta III kv 



I kv 

Meetme 


2008. aasta II kv 


kava – 2009 

Meetme 


2008. aasta II kv 



II kv 

Meetme 


maht 

1 724 800 000 

431 200 000 

346 100 000 

143 900 000 

Märkused 

(seis 31.12.2007) 

Meetme 

tingimused 

kinnitatud 

sotsiaalministri 

19.03.2008 määrus 

nr 15 

Meetme tingimuste 

väljatöötamist 

alustatakse 2008. 

aasta IV kv 

Meetme 

tingimused 

väljatöötamisel 

Meetme 

tingimused 

väljatöötamisel 



Prioriteetse suuna RA ja RÜ on SOM. 

Allpool on kirjeldatud Sotsiaalministeeriumi sisene kohustuste ja vastutuse jaotus 

meetmete rakendamisel osakondade ja üksuste kaupa vastavalt Sotsiaalministeeriumi 

juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldusele 15.03.2008. a seisuga. 

102

Joonis 11:SOM struktuur 

Minister 

Kantsler 


(siseauditi juht + 1 siseaudiitor) 

Tööala asekantsler 

Sotsiaalala asekantsler 

Terviseala asekantsler 

Arendus- ja personaliosakond 

Tööturu osakond 

Hoolekande osakond 

(osakonnajuhataja + 1 töötaja) 

Tervishoiuosakond 

(osakonnajuhataja + 2 töötajat) 

Avalike suhete osakond 

Tööelu arengu osakond 

Sotsiaalkindlustuse osakond 

Rahvatervise osakond 

Eurokoordinatsiooni ja välissuhete 

osakond 

Tööpoliitika info- ja analüüsi osakond 

Soolise võrdõiguslikkuse osakond 

Terviseinfo- ja analüüsi osakond 

Finants- ja varahalduse osakond 

Struktuuritoetuste talitus 

(Struktuuritoetuste juht + 4 

töötajat) 

Sotsiaalpoliitika info - ja analüüsi 

osakond 

Infojuhtimise osakond 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 

osakond 

Õigusosakond 

103

Struktuuritoetuse talituse funktsioonid elukeskkonna arendamise rakenduskava 

prioriteetse suuna tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine raames on: 

• projektidokumentatsiooni kontrollimine ja kinnitamine (hoolekande 

infrastruktuuri arendamise meetme raames); 

• projekti väljamaksetaotluste menetlemine, sh kuludokumentide kontroll; 

• järelevalve toetuse saaja üle, sh paikvaatlus (välja arvatud juhul kui toetuse 

saaja on Sotsiaalministeerium); 

• toetuse saajale ettekirjutuste tegemine ning ettekirjutuste täitmise kontroll 

(v.a juhul kui toetuse saaja on Sotsiaalministeerium); 

• toetuse tagasinõudmise otsuste tegemine (v.a juhul kui toetuse saaja on 

Sotsiaalministeerium); 

• toetuse tagasinõudmine (v.a juhul kui toetuse saaja on Sotsiaalministeerium); 

• maksetaotluste ja kuludeklaratsioonide koostamine; 

• rahavoogude prognooside koostamine; 

• kinnitamine, et juhtimis-ja kontrollisüsteemid tagavad piisava kindluse 

kulude abikõlblikkuse osas; 

• auditeeriva asutuse teavitamine normide rikkumisest; 

• vaiete menetlemine (vaiete menetlemise eest vastutab ja vaideid menetleb 

STT jurist, kes ei osale sisuliselt toetuse ega väljamakse taotluste 

menetlemise protsessis); 

• toetuse saaja poolt esitatavate seirearuannete analüüs ning seireandmete 

sisestamine infosüsteemi; 

• toetuse kajastamine raamatupidamises; 

• riigihangete hankedokumentide eelkontroll. 

Struktuuritoetuse talituse tööd koordineerib ja korraldab struktuuritoetuste juht. Perioodi 

2007-2013 Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna tervishoiu 

ja hoolekande infrastruktuuri arendamine rakendusüksuse ülesannete täitmise 

osas allub talitus otse ministrile. Samuti on struktuuritoetuste juhil õigus allkirjastada 

rakendusüksuse funktsioonide täitmisega seotud dokumente. 

Hoolekande osakonna funktsioonid elukeskkonna arendamise rakenduskava 

prioriteetse suuna tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine hoolekande 

meetmete raames on: 

• investeeringukavade koostamine ning Vabariigi Valitsusele esitamine; 

• toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamine (kinnitab minister); 

• taotluste vastavuse kontroll, sh paikvaatlus (kui toetuse saaja on 


• projekti väljamaksetaotluste menetlemine, sh kuludokumentide kontroll 

(teisene kontroll projektide puhul kus toetuse saajaks on 


• järelevalve toetuse saaja üle, sh paikvaatlus (kui toetuse saajaks on 


• järelevalve rakendusüksuse üle; 

• toetuse tagasinõudmine (kui toetuse saaja on SOM); 

• toetuse saajale ettekirjutuste tegemine ning ettekirjutuste täitmise kontroll 

(kui toetuse saajaks on SOM); 



104

• auditeeriva asutuse teavitamine normide rikkumisest (aruannete 

kinnitamine). 

Tervishoiuosakonna funktsioonid elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse 

suuna tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine tervishoiu meetmete 

raames: 

• toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamine (kinnitab minister); 

• investeeringukava koostamine ning Vabariigi Valitsusele esitamine; 

• projektide ettevalmistamise nõustamine; 

• taotluste vastavuse kontroll, sh paikvaatlus; 

• taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste ettevalmistamine (otsuse 

teeb minister); 

• meetme seirearuandluse koostamine ja esitamine juhtministeeriumile; 

• järelevalve rakendusüksuse üle; 



• auditeeriva asutuse teavitamine normide rikkumisest (aruannete 

kinnitamine). 

Siseauditi osakonna funktsioonid: 

• siseauditi teostamine struktuurivahendite rakendamisega seonduvate juhtimisja 

kontrollisüsteemide osas; 

• projektiauditid. 

Finants- ja varahalduse osakonna funktsioonid: 

• struktuuritoetuste andmise ja kasutamise kajastamine raamatupidamises. 

Teised ministeeriumi tugiosakonnad (arendus- ja personali osakond, infojuhtimise 

osakond, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond, õigusosakond, avalike 

suhete osakond) osutavad struktuurifondide rakendamisega seotud tugiteenuseid 

üldises korras vastavalt osakondade põhimäärustele. 


Prioriteetse suuna seire teostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 

määrusest nr 276 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seire ja hindamise ning 

seirekomisjoni moodustamise kord”. 

Projektide seire toimub toetuse saajate esitatavate projekti vahe- ja lõpparuannete 

põhjal. Projektide seirearuanded esitatakse kaks korda aastas 31. detsembri seisuga 

20. jaanuariks ja 30. juuni seisuga 20. juuliks. Juhul, kui projekti vahearuande ja 

lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, siis esitatakse ainult projekti 

lõpparaunne. Projekti lõpparuanne esitatakse 60 kalendripäeva jooksul alates projekti 

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide seirearuannete esitamise tähtajad 

on sätestatud meetme tingimuste määruses. 

STT teostab projektide seirearuannete analüüsi ning sisestab seireandmed 

infosüsteemi (SFOS). 

105

Prioriteetse suuna aruande koostavad hoolekande osakonna ametnikud hoolekande 

meetmete rakendamise osas ning tervishoiuosakonna ametnikud tervishoiu meetmete 

rakendamise osas SFOS andmete ja projektide seirearuannete alusel. 

Prioriteetse suuna seirearuanne sisaldab informatsiooni prioriteetse suuna ja meetmete 

rakendamise kohta. Prioriteetse suuna seirearuanne esitatakse juhtministeeriumile üks 

kord aastas juhtministeeriumi poolt antud vormil ja tähtajaks. Prioriteetse suuna 

seirearuande kinnitab rakendusasutuse juhina minister. 

Hindamisi aruandlusperioodil ei ole läbi viidud. 

106

2.7 Rakendamine prioriteetses suunas “Horisontaalne tehniline abi” 

Horisontaalse tehnilise abi prioriteetse RA ja RÜ on KA e. RM. RM rakendab 

perioodil 2007–2013 nelja meedet: horisontaalse tehnilise abi meede, inimressursi 

arendamise rakenduskava tehnilise abi meede, EARK tehnilise abi meede ja 

majanduskeskkonna arendamise rakenduskava tehnilise abi meede. 

Horisontaalse tehnilise abi prioriteetse suuna eelarve perioodiks 2007–2013 on 

64 894 314 39 eurot, millele lisandub 15% omafinantseeringut, EARK osa on 33 592 

351 eurot. Horisontaalse tehnilise abi eelarve on jagatud kõigi kolme rakenduskava 

vahel ning moodustab eraldiseisva prioriteetse suuna igas rakenduskavas. Toetuse 

saajate poolt tehtavad horisontaalsed kulud jagatakse kolme rakenduskava vahel ning 

kantakse iga rakenduskava kuludesse vastavalt proportsioonile horisontaalse tehnilise 

abi eelarvest, mis igas rakenduskavas paikneb, ning seda tehakse alles hetkel, mil 

kulud deklareeritakse EKle. 

2007. aastal laekus horisontaalse tehnilise abi meetme raames 9 toetuse taotlust. 

Vahendeid taotleti horisontaalse tehnilise abi meetmes 1 469 511 euro ulatuses (koos 

omafinantseeringuga 1 728 836 eurot), millest 31. detsembriks 2007. a oli välja 

makstud 52%. 

Kuna 2007. aastal olid kasutusel paralleelselt perioodi 2004–2006 ja 2007–2013 

tehnilise abi vahendid, siis ei osatud täpselt ette näha perioodi 2007–2013 vahendite 

vajadust. Vähendamaks riski, et aasta lõpus tekib osaline vahendite puudujääk, 

esitasid paljud toetuse saajad taotlused vahendite saamiseks, aga reaalselt neid 

vahendeid vaja ei läinud. 

Perioodi 2007–2013 tehnilise abi meetmete ja horisontaalse tehnilise abi meetme 

toetuse andmist ning kasutamist reguleeriv määrus võeti vastu 30. aprillil 2007. a. RM 

tunnistati perioodi 2007–2013 vahendite KAna vastavaks 2007. aasta juunikuus. 

Horisontaalsed hindamised hakkavad toimuma programmperioodi keskel. Koolitusi 

viiakse jooksvalt läbi, aga kuna 2007.-2008. aastal on paralleelselt kasutusel veel ka 

perioodi 2004–2006 vahendid, siis rahastatakse koolitusi perioodi 2004–2006 meetme 

5.2 vahenditest. 




39 


107

2.8 Rakendamine prioriteetses suunas “Tehniline abi” 

Tehnilise abi prioriteetse suuna RA ja RÜ on KA e. RM. 

Elukeskkonna arendamise rakenduskava tehnilise abi prioriteetse suuna eelarve 

programmperioodiks 2007–2013 on 2 759 832 eurot. Tehnilise abi kõik 4 meedet 

avanesid 2007. aastal ning taotlemine toimub avatud taotlemise põhimõttel. 

Prioriteetset suunda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

EARK tehnilise abi meetmest laekus üks toetuse taotlus – KKMlt. EARK tehnilise abi 

meetmes taotleti vahendeid 10 354 euro ulatuses, millest 2007. aasta lõpuks oli välja 

makstud 40%. 

EARK rahastatakse programmperioodil 2007–2013 1 607 314 506 euro ulatuses 

ERDFst ja ÜFst (millele lisandub avaliku ning erasektori osalus). 

Tehnilise abi prioriteetsed suunad panustavad sünergias kõikide teiste suundade 

eesmärkide saavutamisse. Üksikutel projektidel võib tulevikus olla teoreetiline mõju 

ka infoühiskonnale ja kodanikuühiskonnale. Indikaatorite osas märkimisväärseid 

arenguid ei ole toimunud, sest meetmed avanesid alles 2007.a. keskel ning ära on 

kasutatud väga tagasihoidlik osa perioodi vahenditest. 

2007. aastal ei tekkinud märkimisväärseid probleeme tegevuste elluviimisel. Kuna 

2007.a tegeleti valdavalt veel rakenduskavade ja meetmete ettevalmistamisega ning 

aktiivsesse projektide rakendamise faasi ei jõutud, siis valdavalt viidi tegevusiellu 

perioodi 2004–2006 vahenditest. 

Tehnilise abi osas korraldab KA vastavalt vajadusele infopäevi ja seminare. Kuna 

tehnilise abi toetuse saajate ring on äärmiselt kitsas, toimub enamus 

teavitustegevustest seminaride vormis. 2007. aastal toimus infopäev 12. juunil, mil 

räägiti toetuse saajaile perioodi 2007–2013 taotlemisest, väljamaksetest ning 

abikõlblikest kuludest. Teine infopäev plaaniti läbi viia 2008. aasta alguses – infopäev 

toimus 12. veebruaril 2008. a – toetuse saajaile selgitati taas taotlemise ja 

väljamaksete protsessi ning arutati abikõlblike kulude küsimusi. Tehnilise abi 

rakendamiseks loodi 2007. aasta keskel abikõlblike kulude juhend, mis edastati 

kõikidele toetuse saajatele. 

Samuti toimub vähemalt korra kalendriaasta jooksul toetuse saajatele infopäev, kus 

tutvustatakse uuenenud tingimusi ja korratakse üle vanu tõdesid. 

2007. aastal viidi läbi tehnilise abi riskide hindamine, mille tulemusena tuvastati 11 

riski, neist 6 keskmise astme ja 5 madala astme riski. 

Suurimateks riskidest perioodi 2007–2013 osas on teadmatus vahendite piisavusest – 

kas vahendeid jagub kõigile toetuse saajatele vajalike tegevuste elluviimiseks, jääb 

neid perioodi lõpuks üle või tuleb toetuse saajatel viimastel perioodi rakendamiste 

aastatel leida muid vahendeid struktuurivahenditega seotud tegevuste elluviimiseks. 

Ohtudeks tehnilise abi rakendamisel on ka vahendite kasutamine mitteabikõlblikeks 

tegevusteks, mille põhjuseks võib olla töötajate vahetumise tõttu vähene teadlikkus 

abikõlblikest tegevustest ja kuludest. 

108

Vahendite piisavust saab üle hinnata paari aasta möödudes vahendite rakendamisest. 

Siis peaks olema selged asutuste reaalsed vahendite vajadused ja saab analüüsida 

vahendite jagumist perioodi lõpuni. 

Väljamakstud kulude abikõlblikkuse tagamiseks ning toetuse saajate teadlikkuse 

suurendamiseks korraldab KA infopäevi. Uute töötajate tööle asumisel viiakse toetuse 

saajaga läbi silmast-silma kohtumine, selgitades abikõlblikkuse aspekte, väljamaksete 

menetlemist jne. KA kontrollib esitatud väljamakse taotlusi, küsimuste puhul pöördub 

toetuse saaja poole täiendava info saamiseks. Toetuse saajad saavad soovi ja vajaduse 

korral elektronposti või telefoni teel küsida KAlt infot kulude abikõlblikkuse jms 

kohta. Paikvaatluste käigus kontrollitakse valimi alusel kulude abikõlblikkust – 

kahtluste korral või mitteabikõlblike kulude ilmnemisel suurendatakse vajadusel 

kontrollitavate kulude hulka. 

Tabel 28: Prioriteetsete suundade “Horisontaalne tehniline abi” ning “Tehniline abi” 

riskid 

Prioriteetne 

suund või 

meede 

Risk 

Ette võetud/ 

võetavad abinõud 

Vast 

utaja 

Tähtaeg 

Tehniline abi / 

horisontaalne 

tehniline abi 

TA kasutatakse 

abikõlbmatuteks 

tegevusteks/kululiikideks 

Võimalikud vead 

aastalõpu tormamise 

hooajal 

Väljamakse taotlusi 

esitatakse harva, kuid 

korraga palju kulusid 

Ei jõuta teha planeeritud 

paikvaatlusi 

Maksete eelne 

kontroll; 

paikvaatlused; 

abikõlblikkuse 

juhendi 

täiustamine 

Ressursi 

hooajaline 

suurendamine, 

toetuse saajate 

ärgitamine 

väljamakseid 

õigeaegselt 

esitama 

Uue korra järgi 

tuleb kulud 

hüvitamiseks 

esitada 90 päeva 

jooksul kulude 

tekkimisest, 

toetuse saajate 

ärgitamine 

kulusid esitama 

Täiendava töötaja 

palkamine 

Probleem 

staatus* 

KA N/A Alustatud 







109

LISA 1 

Tabel 29:Taotluste arv 

Prioriteetne suund Esitatud taotluste arv 40 Vastavaks tunnistatud 

taotluste arv 41 

Piirkondade terviklik ja 

tasakaalustatud areng 

4 0 0 0 0 

Horisontaalne tehniline abi 45 9 9 9 9 0 

Tehniline abi 1 1 1 1 0 

Kokku 14 10 10 10 0 

40 

RÜsse esitatud taotluste arv 

41 

meetme nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste arv 

42 

taotluse rahuldamise otsuse saanud taotluste arv 

43 

projektid, mille kohta on esitatud lõpparuanne ja millele makseasutus on kõik väljamaksed teostanud (v.a garantii Kredexi puhul) 

44 

katkestatud projektideks loetakse projektid, mis on katkestatud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist 

45 


110

LISA 2 

Tabel 30:Teave EARK kommunikatsiooniplaani näitajate kohta 


1. Teavitusüritused Saavutus 32 (15*) 

2. Pressiteated Saavutus 30 (19*) 

3. Ametlikud teated Saavutus 5 

4. Artiklid Saavutus 12 (5*) 

5.Trükimaterjalid Saavutus 5 (3*) 

6.Internet Saavutus 7 (1*) 

7.kampaaniad/projektid Saavutus 3 (3*) 

8.uuringud/teised tegevused Saavutus 3 (1*) 

9.reklaammaterjalid Saavutus 17 (10*) 

*KA tegevused, mis kajastuvad kõigis rakenduskavade seirearuannetes 

111

EARK 2007. a seirearuanne - Keskkonnaministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?