Lõpparuanne, 17.03.2008 - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Lõpparuanne, 17.03.2008 - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Lõpparuanne, 17.03.2008 - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1 Töö eesmärk<br />
Käesolev töö on teostatud <strong>Tallinn</strong>a Keskkonnaameti ja SA <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> Instituudi<br />
vahelise lepingu alusel (10.12.2007). Lõpparuandes esitatakse lepingu punktis 3 ja lisas<br />
1 nimetatud tööde läbiviimiseks vajalik alusinfo ning Natura-eelhindamise tulemused.<br />
Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada 1) Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärke ja<br />
kirjeldada kaitstavate liikide ökoloogilisi nõudlusi elupaigale, 2) kirjeldada<br />
arendustegevuse iseloomu ja mahtusid Pirita jõe Natura-ala naabruses, mis võiksid<br />
potentsiaalselt mõjutada Pirita jõe Natura-ala ning 3) anda hinnang arendustegevuse<br />
mõjule Pirita jõe Natura-alale.<br />
2 Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärgid<br />
2.1 Pirita jõe Natura-ala iseloomustus<br />
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldusele nr 615-k “Euroopa<br />
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” on Pirita jõe Natura-ala<br />
moodustatud Loodusdirektiivi alusel loodusalana. Vastavalt korraldusele moodustati<br />
Pirita loodusala Harju maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa<br />
liikide elupaikade kaitseks. Loodusala pindala on 492 ha. Kaitstavad elupaigatüübid on<br />
metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal<br />
(6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja<br />
ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on:<br />
tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus<br />
gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar).<br />
Pirita jõe Natura-ala (loodusala) territoorium koosneb kahest, erineva kaitserežiimiga<br />
kaitstvast alast: Pirita jõe maastikukaitsealast ja Pirita jõe hoiualast.<br />
Pirita jõe maastikukaitseala pindala on 703,2 ha (KKM, 2008; Tõnisson, 2007).<br />
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusele nr 312 on Pirita jõeoru<br />
maastikukaitseala kaitse-eesmärk Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja<br />
taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike<br />
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta:<br />
1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja<br />
ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270* 1 ), niiskuslembeste<br />
kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude<br />
(6510) ning puisniitude (6530*) kaitse;<br />
2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo<br />
salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III<br />
kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase<br />
(Cottus gobio) elupaikade kaitse.<br />
1 Tärniga (*) märgitud elupaigatüübid on esmatähtsad.<br />
4
Change language