Ureaplasmad ja laktobatsillid viljatute paaride suguteede ...

2.3. Tupe mikrobioota
Naise tupekeskkond ja sealne mikrobioota on omavahel peenelt tasakaalustatud
mutualistlikus suhtes. Bakterid saavad tupekeskkonnast enda kasvuks vajalikke
toitaineid ja vastutasuks kaitsevad potentsiaalselt patogeensete organismide
kolonisatsiooni eest, mis on seotud sümptomaatilise bakteriaalse vaginoosi (BV),
pärmseente, sugulisel teel levivate haiguste ja kuseteede infektsioonidega (Hillier et al.,
1993; Sewankambo et al., 1997; Gupta et al., 1998; Sobel, 2000; Wiesenfeld et al.,
2003; Zozaya-Hinchliffe et al., 2010).
Tervete asümptomaatiliste naiste tupemikrobioota võib olla üsna varieeruv ja keeruline,
enamasti domineerivad Lactobacillus liigid, sellele vastupidiselt leidub ka naisi, kelle
tupemikrobioota koosneb mitmekesisest piimhapet tootvate anaeroobsete bakterite
kooslusest (Ma et al., 2012). Erinevate mikroorganismide vahel toimub pidev
konkureerimine ruumi ja toitainete pärast. Metaboolse aktiivsuse kaudu, seal hulgas
piimhappe, vesinikperoksiidi ja bakteriotsiinide tootmise ning tupe limaskesta
koloniseerimise abil muudavad mikroorganismid ümbritsevat keskkonda viisidel, mis
lihtsustavad või takistavad teiste bakterite kolonisatsiooni (Dover et al., 2008;
O´Hanlon et al., 2011).
Ka peremeesorganism mõjutab koosluste koosseisu tupesekreedi, lima, piimhappe
tootmise, epiteelirakkude retseptorite ja immuunsüsteemi kaudu (Wira et al., 2005;
Witkin et al., 2007; Linhares et al., 2010). Kaasasündinud immuunsüsteemi
komponendid, epiteel ja selle poolt sekreteeritavad antimikroobsed ühendid (nt
defensiinid), komplemendi süsteem, fagotsüüdid (makrofaagid ja neutrofiilid) ja nende
poolt toodetud reaktiivsed hapnikuühendid (ROS – reactive oxygen species) ning
nitraatoksiid on vajalikud patogeenide äratundmiseks ja eemaldamiseks.
Fagotsüteerivad rakud omavad spetsiifilisi pinnaretseptoreid, mille abil tunnevad ära
patogeeniga seotud molekulaarseid mustreid (PAMPs - pathogen associated molecular
patterns) (Janeway & Medzhitov, 2002; Akira et al., 2006), mille tagajärjel toodavad ja
vabastavad nad keskkonda proinflammatoorseid tsütokiine ning esitlevad patogeeni
antigeeni lümfotsüütidele. Sellega aktiveeritakse omandatud immuunsüsteem, T-
lümfotsüütide alamhulkade (T-abistajarakud ja tsütotoksilised T-lümfotsüüdid) ning B-
lümfotsüütide ja nende poolt sekreteeritud antikehade vahendatud immuunvastus
9