Ureaplasmad ja laktobatsillid viljatute paaride suguteede ...
Ureaplasmad ja laktobatsillid viljatute paaride suguteede ...
Ureaplasmad ja laktobatsillid viljatute paaride suguteede ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2. KIRJANDUSE ÜLEVAADE<br />
2.1. Inimese mikrobioota<br />
Inimkeha on elupaigaks suurele hulgale bakteritele, arhedele, viirustele <strong>ja</strong><br />
eukarüootsetele organismidele, mis asustavad konkreetseid kehapiirkondi <strong>ja</strong> ületavad<br />
meie somaatiliste <strong>ja</strong> sugurakkude arvu ühe suurusjärgu võrra (Turnbaugh et al., 2007).<br />
Mikrobioota moodustavad kõik ühes kindlas mikrobiotoobis (inimese kehapiirkonnas)<br />
elavad mikroorganismid. Mikrobioom on geenide <strong>ja</strong> genoomide kogum selles samas<br />
mikroobikoosluses (Eloe-Fadrosh & Rasko, 2013). Mikrobioomi varieeruvus ületab<br />
inimese geneetilise varieeruvuse ning mikrobioomi muutlikkus võimaldab seda tervise<br />
edendamise huvides ära kasutada, seega on inimese genoomi <strong>ja</strong> mikrobioomi uuringute<br />
koostöö oluline personaalmeditsiini edendamisel. Erinevate indiviidide vahel on<br />
mikroorganismide koosluse varieeruvus samas kehapiirkonnas märkimisväärne, mis<br />
takistab normaalse terve <strong>ja</strong> haigusega seotud mikroobikoosluse kohta üldistuste<br />
tegemist.<br />
Inimesega seotud mikrobioota roll tervises <strong>ja</strong> haiguses on individuaalne ning selgub<br />
alles nende organismide metaboolsete <strong>ja</strong> funktsionaalsete võimete kindlakstegemisel<br />
(Hess et al., 2011). Siiani on kõige rohkem uuritud seedetrakti mikrobiootat, nendel<br />
kooslustel on oluline roll inimese organismi <strong>ja</strong>oks va<strong>ja</strong>like toitainete omastamisel <strong>ja</strong><br />
sünteesil, energia metabolismis, vitamiinide sünteesil, epiteeli arengus <strong>ja</strong><br />
immuunvastuse kujunemisel (Tappenden & Deutch, 2007). Kuna naise tupekeskkonda<br />
mõjutavad erinevad tegurid (seksuaalvahekord, tsüklilised muutused jm), siis sealse<br />
mikroobikoosluse peamine funktsioon on kaitsta potentsiaalselt patogeensete<br />
mikroorganismide sissetungi <strong>ja</strong> infektsioonide eest (Srinivasan et al., 2010; Jespers et<br />
al., 2012). Inimese nahk on suur <strong>ja</strong> heterogeenne organ ning erinevate piirkondade<br />
mikroobikoosluste kompleksus <strong>ja</strong> stabiilsus võivad omavahel oluliselt erineda. Naha<br />
mikrobiootal on arvatavasti oluline roll erinevate nahahaiguste (atoopiline <strong>ja</strong><br />
seborroiline dermatiit, psoriaas, akne) patofüsioloogias (Grice et al., 2009).<br />
6
Change language