reaktsioonitingimuste optimeerimine soovitud produktide sünteesiks

Joonis 7. Levaani teke (mg/ml) 10 h jooksul kahel erineval sahharoosi kontsentratsioonil (300
mM ja 1200 mM) ja kahel erineval temperatuuril (30ºC ja 37ºC). Reaktsioon toimus
McIlvaine’i puhvris (pH 6.0) ning kasutati puhastatud levaansukraasi Lsc3 (1.3-13.0 g/ml).
Levaani teket mõõdeti mikrotiiterplaadi kannukestes lainepikkusel 400 nm ja tekkinud levaani
kogus arvutati levaani kaliiberkõvera alusel (pt. 2.2.5.). Joonisel esitatud tulemused ja
standardhälbed on arvutatud 4 korduse põhjal.
Optimaalne ensüümi hulk maksimaalse levaanikoguse saamiseks sõltub ka reaktsiooniajast.
Kui reaktsiooni viia läbi 20 h jooksul, siis on võimalik suur kogus levaani sünteesida ka
väikest ensüümikogust kasutades. Levaansukraas on väga stabiilne ensüüm ja seetõttu püsib
ta kaua katalüütiliselt aktiivsena (Visnapuu et al., 2011). Nägime, et kui reaktsiooniaeg oli 20
h, siis sahharoosi kontsentratsioonil 300 mM oli optimaalseks Lsc3 hulgaks reaktsioonisegus
2.4 g/ml ning 1200 mM sahharoosi puhul ~ 5 g/ml (joonis 8).
Kui on tarvis suures koguses levaani sünteesida lühema aja jooksul, siis tuleks lisatava
ensüümi kogust suurendada. Minu tulemuste alusel on 300 mM sahharoosist temperatuuril
30ºC 6 h jooksul saavutatav maksimumilähedane levaani kogus siis, kui lisada ~7 g/ml
ensüümi. Kui kasutada 1200 mM sahharoosi, siis on kuue tunni jooksul võimalik saada
maksimaalne levaani kogus lisades ~9 g/ml ensüümi (joonis 8). Kui reaktsiooniaega veelgi
23