reaktsioonitingimuste optimeerimine soovitud produktide sünteesiks

Joonis 5. Lühim levaanitüüpi FOS, 6-kestoos (Banguela ja Hernández, 2006). Näidatud on
molekuli struktuur ja sidemes osalevad süsinikud.
Levaani-tüüpi FOS-ide tegemine levaanist on praeguse seisuga kallis ja pole majanduslikult
mõttekas. Selle aasta kataloogihindade kohaselt maksab 1 g Erwinia herbicola (praegune nimi
Pantoeae agglomerans) levaani 263 eurot ja 1 g Z. mobilis’e levaani 205 eurot. Kui
võrdluseks võib tuua daalia mugulatest puhastatud inuliini hinna, siis see on 192 eurot 100 g
kohta (http://www.sigmaaldrich.com/). Seega oleks vaja otsida odavamaid võimalusi levaani
sünteesimiseks.
Põhimõtteliselt võib ka levaanil olla prebiootilist toimet. Aastal 2010 näidati, et jämesooles
arvukalt esindatud bakteril Bacteroides thetaiotaomicron on endolevanaasi geen ja ta on
võimeline kasvama levaanil kui ainsal süsinikuallikal. Valk, mis saadi selle geeni
ekspresseerimisel E. coli’s, oli võimeline levaani FOS-ideks lagundama (Sonnenburg et al.,
2010). Seega võiks soolebakter B. thetaiotaomicron toota levaanist probiootilistele
jämesoolebakteritele kasutamiseks β-2,6 sidemega FOS-e.
Polümeerse levaani füüsikaliste omaduste tõttu (viskoossus, vastupidavus sooladele, kõrgele
temperatuurile ning hapetele ja alustele) on tal mitmeid kasutusvõimalusi paljudes
valdkondades. Kuna levaan lahustub nii vees kui ka õlis, saab teda kasutada
toiduainetööstuses paksendajana ja emulgaatorina. Teda saab kasutada veel stabilisaatorina,
kapslite materjalina ja vereplasma asendjana (Bekers et al., 2005; Banguela ja Hernández,
2006). Levaanile on leitud potentsiaalset kasutust ka kosmeetika valdkonnas, sest tal on
ärritunud nahale põletikuvastane toime ja ta stimuleerib rakkude paljunemist (Kim et al.,
2005). Levaanil on näidatud ka vähivastast ja immuunsüsteemi stimuleerivat toimet (Calazans
et al., 2000; Yoo et al., 2004; Dahech et al., 2012; Abdel-Fattah et al., 2012; Esawy et al.,
2013).
13