Südame ja veresoonte radioloogiline uurimine, normleid ja ...
Südame ja veresoonte radioloogiline uurimine, normleid ja ...
Südame ja veresoonte radioloogiline uurimine, normleid ja ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
15.05.2009<br />
Rindkere otseülesvõte<br />
• 1)PA-suunas ülesvõte: haige on näoga ekraani<br />
ehk siis filmi suunas (süda paikneb enam rindkere<br />
eesmises osas, seega on moonutused südame<br />
mõõtmete kohta siis kõige väiksemad).<br />
Röntgenogrammil peab näha olema kogu vastav<br />
skelett, kopsud, diafragma. Haige asendi<br />
korrektsust hinnatakse järgnevalt:<br />
sternoklavikulaarliigesed peavad olema<br />
lülisambast ühel kaugusel ning abaluud peavad<br />
kopsudelt ära pööratud olema.<br />
2)Külgülesvõte.Vasak külg on vastu ekraani<br />
3) I põikiprojektsioon (parem<br />
põikiprojektsioon) :Haige on parema küljega<br />
pööratud ekraani poole 45-50 kraadise nurga all.<br />
4) II põikiprojektsioon (vasak<br />
põikiprojektsioon)Asend on vastupidine, vasak<br />
külg on vastu kassetti<br />
Ülesvõtete hindamine:<br />
Diafragma.<br />
Kirjeldatakse parema <strong>ja</strong> vasaku hemidiafragma kõrgust<br />
inspiiriumis roideotste suhtes, kas kontuurid on kaar<strong>ja</strong>d või<br />
lamedad, kas esineb diafragma liiteid. Hinnatakse diafragma<br />
liikuvust röntgenoskoopia põh<strong>ja</strong>l, kas ei esine paradoksaalset<br />
liikuvust. Samaaegselt haiget pöörates on võimalik määrata<br />
ka minimaalseid vedelikukogumikke pleuraõõntes.<br />
• Hiilused.<br />
• Paremini on jälgitav parem kopsuhiilus. Hiiluse<br />
moodustab kopsuarteri alanev haru, mediaalsemal<br />
sellest on bronh. Hiiluse läbimõõt täiskasvanud<br />
inimesel on ca 15 mm.<br />
• Hinnatakse hiiluse laiust, struktuursust (normis on<br />
struktuurne, patoloogia korral võib olla langenud<br />
struktuursusega; või siis struktuuritu ehk<br />
ebastruktuurne)<br />
• Kopsujoonis.<br />
• Normis on kopsujoonis radiaarne, kortikaalkihis<br />
seda ei erista. Kopsujoonise muutused võivad<br />
tuleneda muutustest <strong>veresoonte</strong>s, bronhides,<br />
lümfisoontes <strong>ja</strong> sidekoes.<br />
• Kopsudes on kaks <strong>veresoonte</strong> süsteemi:<br />
1. kopsus gaasivahetust tagava väikese ehk<br />
kopusvereringe sooned ( pulmonaalarterid <strong>ja</strong> -<br />
veenid)<br />
2. kopsukudet toitvad suure vereringe sooned<br />
( bronhiaalarterid <strong>ja</strong> -veenid).<br />
• Bronhiaalarterid <strong>ja</strong> - veenid ei ole normaalselt<br />
nähtavad röntgenogrammil. Kopsujoonise<br />
moodustavad seega põhiliselt pulmonaalarterid <strong>ja</strong><br />
- veenid.<br />
• Kopsuveresooned omavad seintes palju lihaskiude<br />
<strong>ja</strong> elastseid elemente ning seega on võimelised<br />
muutma oma diameetrit.<br />
2
Change language