15.09.2014 Views

Mehepoolse viljatuse käsitlus MEES, NAINE JA PERE VILJAKUS ...

Mehepoolse viljatuse käsitlus MEES, NAINE JA PERE VILJAKUS ...

Mehepoolse viljatuse käsitlus MEES, NAINE JA PERE VILJAKUS ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

10-20 % peredel on probleeme<br />

soovitud laste saamisel<br />

<strong>Mehepoolse</strong> <strong>viljatuse</strong> <strong>käsitlus</strong><br />

Margus Punab<br />

Androloogiakeskus<br />

Tartu Ülikooli Kliinikum<br />

VIL<strong>JA</strong>TUS ON ALATI KAHE INIMESE<br />

PROBLEEM<br />

Põhjused:<br />

30% naise haigus<br />

30% mehe madal viljakus<br />

40% mõlema partneri probleemid<br />

Mees<br />

Naine<br />

Terve<br />

Subfertiilne<br />

(Mõõdukas<br />

patoloogia)<br />

Infertiilne<br />

(tõsine patoloogia)<br />

<strong>MEES</strong>, <strong>NAINE</strong> <strong>JA</strong> <strong>PERE</strong><br />

VIL<strong>JA</strong>KUS<br />

Terve<br />

Rasestub<br />

kergesti<br />

75%<br />

Kulub rohkem<br />

aega<br />

Rasestumine<br />

vähetõenäoline<br />

Subfertiilne<br />

(Mõõdukas<br />

patoloogia)<br />

Kulub rohkem<br />

aega<br />

Kulub rohkem<br />

aega<br />

20%<br />

Rasestumine<br />

vähetõenäoline<br />

Infertiilne<br />

(tõsine patoloogia)<br />

Rasestumine<br />

vähetõenäoline<br />

Rasestumine<br />

vähetõenäoline<br />

Rasestumine<br />

vähetõenäoline<br />

Kuidas hinnata mehe viljakust<br />

1. Anamnees<br />

2. Kliiniline läbivaatus<br />

3. Hormoonuuringud<br />

4. Sperma analüüs (minimaalselt 2X)<br />

5. (Suguhaiguste uuringud)<br />

6. Lisauuringud (UH, geneetika, biopsia)<br />

Ka nii saame anda vaid subjektiivse hinnangu!<br />

Anamneesi tähtsamad punktid<br />

1. Varasemad rasedused<br />

2. Üldtervislik seisund, põetud üldhaigused,<br />

ravimid<br />

3. Põetud suguhaigused, partneri põletikud<br />

4. Operatsioonid<br />

5. Eluviis: suits, alkohol, tööpinge etc.<br />

6. Seksuaalelu<br />

7. Kaalu dünaamika<br />

Kliiniline läbivaatus<br />

1. Munandi maht<br />

Norm<br />

> 20 ml<br />

Piiripealne<br />

15-20 ml<br />

Enamasti probleemne


HORMOONUURINGUD <strong>MEES</strong>TEL<br />

FSH - FSH-R on olemas vaid Sertoli rakkudel<br />

LH - LH-R on enim Leydigi rakkudes, vähem<br />

spermatogeneesi rakkudes<br />

Testosteroon – otsene mõju spermatogeneesile<br />

Östradiool – rete testises reguleerib vedeliku<br />

reabsorptsiooni, mõjutab ka spermatogeneesi.<br />

Inhibiin B - korreleerub Sertoly rakkude arvuga testistes<br />

HORMOONUURINGUD <strong>MEES</strong>TEL<br />

Viljatuse hindamisel tuleb unustada käsiraamatu<br />

normid!<br />

FSH 1,5- 5 IU/ml<br />

LH 1,5- 5 IU/ml<br />

Testosteroon >15 nmol/ml (


Millise analüüsiga mehi võiks<br />

lugeda terveks/viljakaks?<br />

Sperma maht<br />

> 2 ml<br />

Spermatosoide kokku > 80 milj<br />

Spermatooside<br />

> 40 milj/ml<br />

A+B liikuvus > 50%<br />

Norm spermatosoide > 10%<br />

Puudub põletikureaktsioon<br />

Puudub autoimmuunreaktsioon<br />

PÕLETIKUUURINGUD <strong>MEES</strong>TEL<br />

SPERMAST – neutrofiilide arv ml spermas<br />

Klassikaline norm < 1 milj/ml<br />

Mikrobioloogiline muutus tekib 0,2 milj/ml<br />

juurest (Punab ja Mändar 2003)<br />

Oksüdatiivse stressi taseme muutus tekib samuti<br />

0,2 milj/ml juures (Eding, Salumets, Poolamets<br />

2005 + üksikud ettekanded mujalt)<br />

PÕLETIKUUURINGUD <strong>MEES</strong>TEL<br />

Seetõttu oleme normi piiriks võtnud<br />

0,2 miljonit neutrofiili ml-s spermas<br />

Teise võimalikud testid:<br />

IL-6, elastaas, peroksüdaasrektsioon<br />

(Leucoscreen), eesnäärme sekreedi uuring<br />

Suguhaigused ja lastetus<br />

Käsitlus sõltub konkreetsest arstist.<br />

Minu põhimõtted:<br />

1. Testida siis, kui on enam kui üks partner<br />

2. Testida, kui viimase paari aasta jooksul on ühel<br />

või teisel partneril esinenud suguhaiguseid<br />

3. Testida, kui leiame leukotsütospermia<br />

Viljakust mõjutavad tegurid<br />

meestel<br />

SÜNNIPÄRASED EELDUSED<br />

• Geneetiline ja varase arengu keskkond<br />

(sünnipärased eeldused)<br />

• Eluviis, keskkond<br />

• Suguorganeid kahjustavad haigused<br />

• Positiivne eugeenika, loomulik valik<br />

• Haiguste perekondlik eelsoodumus<br />

• Ema tervis ja toitumine raseduse ajal<br />

• Ema eluviisid raseduse ajal<br />

• Keskkonnamuutuste mõju arenevale lootele<br />

3


EMA ELUVIISID RASEDUSE A<strong>JA</strong>L<br />

SÜNNIPÄRASED EELDUSED<br />

Ema suitsetamine raseduse ajal vähendab poja<br />

viljakust enam kui 20% võrra<br />

Mõju on ilmselt universaalne, aga teiste<br />

organite puhul pole kvantitatiivselt<br />

mõõdetav suure funktsionaalse reservi tõttu<br />

• Positiivne eugeenika, loomulik valik<br />

• Haiguste perekondlik eelsoodumus<br />

• Ema tervis ja toitumine raseduse ajal<br />

• Ema eluviisid raseduse ajal<br />

• Keskkonnamuutuste mõju arenevale<br />

lootele<br />

Evidence for decreasing quality of<br />

semen during past 50 years<br />

E.Carlsen, A. Giwercman, N. Keiding, N.E. Skakkebaek<br />

BMJ, 1992;305:609-13<br />

Analüüsiti 61 artiklit ajavahemikus 1938-1990<br />

39 viljakate meeste kohta (n=8428)<br />

22 viljakus täpsustamata (n=6519)<br />

Leiti:<br />

Spermatosoidide arvu langus 0,93 milj/ml aastas<br />

1940 1990<br />

Spermatosoidide arv 113 milj/ml 66 milj/ml<br />

Sperma maht 3,4 ml 2,75 ml<br />

THE REPRODUCTIVE FUNCTION OF MALE<br />

MILITARY RECRUITS IN NORDIC –BALTIC<br />

REGION.<br />

UURINGU PERIOOD: 1997-1999<br />

COPENHAGEN, TURKU,OSLO,<br />

KAUNAS,TARTU<br />

Teine uuring 2003-2004<br />

Kopenhaagen, Tartu, Riia, Kaunas<br />

PÕH<strong>JA</strong>LA RIIGID<br />

(Jorgenson, Punab et al, Hum Reprod 2002)<br />

BALTI RIIGID<br />

(Punab, Int J Androl, 2002)<br />

Sperm. hulk<br />

Norm vorme<br />

Spermat. arv<br />

Norm. vorme<br />

Tartu 56 milj/ml 9,2%<br />

Turku 55 milj/ml 8,9%<br />

Oslo 43 milj/ml 6,9%<br />

Kopenhaagen 43 milj/ml 6,5%<br />

Eesti 67 milj/ml 7,7%<br />

(82 milj/ml) (9,6%)<br />

Leedu 55 milj/ml 6,2%<br />

4


Viljakust mõjutavad tegurid<br />

meestel<br />

• Geneetiline ja varase arengu keskkond<br />

(sünnipärased eeldused)<br />

• Keskkond, eluviisid<br />

• Suguorganeid kahjustavad haigused<br />

ELUKESKKOND<br />

Näide: kroonilised infektsioonhaigused:<br />

angiinid, müokardiidid, liigespõletikud,<br />

prostatiit …<br />

Prostatiit (levimus):<br />

Põhja-Soomes 14%<br />

Eestis 15-20% ?<br />

Lõuna Euroopa 2-3%<br />

ELUVIISID<br />

• Suitsetamine<br />

• Alkoholi liigtarvitamine<br />

• Ülekaalulisus<br />

• Ületöötamine (energia defitsiit)<br />

• Tippsport<br />

• Anaboolsed steroidid<br />

Viljakust mõjutavad tegurid<br />

meestel<br />

• Geneetiline ja varase arengu keskkond<br />

• Eluviis, keskkond<br />

• Suguorganeid kahjustavad haigused<br />

Meeste viljakust mõjutavad<br />

haigused Eestis<br />

Uuritavad: ühe androloogi (MP)<br />

vastuvõtule lastetuse murega esmaselt<br />

pöördunud mehed, kellel oli teostatud<br />

kliiniline läbivaatus ja võetud anamnees.<br />

Uuritavate arv = 1537<br />

Aeg: 01.01.1997–30.09.2002<br />

Olulisemad mehe viljakust<br />

mõjustavad haigused Eestis.<br />

• Leukotsptospermia (prostatiit)<br />

• Varikotseele<br />

• Läbipõetud põletikud<br />

• Suguteede (osaline) sulgus<br />

• Krüptorhism<br />

• Geneetilised põhjused<br />

NB! 20% <strong>viljatuse</strong> põhjused ebaselged<br />

5


Olulisemad mõjutatavad/ravitavad<br />

mehepoolse viljakuse põhjused<br />

• Eluviisid – suitsetamine, alkohol<br />

• Ülekaalulisus<br />

• Sugutrakti põletikud – suguhaigused, prostatiit<br />

• Suguteede osaline sulgus<br />

• Varikotseele<br />

Edu % sõltub mõlema poole motivatsioonist<br />

PROSTATIIT<br />

Prostatiidiks<br />

nimetatakse haigust, mida iseloomustavad:<br />

- valud ja/või ebamugavustunne vaagna piirkonnas,<br />

millele lisanduvad sageli<br />

- kusemishäired ja<br />

- muutused seksuaalfunktsioonis.<br />

PROSTAIIT ja LASTETUS<br />

Prostatiit, sageli just asümptomaatiline vorm,<br />

on kõige sagedasemaks edukalt ravitavaks<br />

mehepoolse <strong>viljatuse</strong> põhjuseks.<br />

Ilmselt on tegemist siiski perekonna probleemiga,<br />

sest sageli leitakse ka partneri sugutrakti põletik,<br />

enamasti bakteriaalne vaginoos<br />

Olulisemad mitteravitavad<br />

mehepoolse viljakuse põhjused<br />

• Kaasasündinud madal munandi maht<br />

• Krüptorhism<br />

• (Mumps)orhiidi tagajärjed<br />

• Geneetilised põhjused<br />

• Immunoloogiline viljatus (90%)<br />

Mida teeme ´mitteravitava`<br />

mehepoolse <strong>viljatuse</strong> puhul<br />

IUI<br />

IVF<br />

IVF-ICSI<br />

IVF-ICSI-PESA<br />

IVF-ICSI-TESA<br />

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------<br />

Doonorsperma<br />

Adopteerimine<br />

Nõustamine viljatusravi võimaluste ja<br />

üldtervise riskide osas<br />

Kokkuvõtvad sõnumid<br />

• Mehepoolne viljatus on süvenev probleem<br />

• <strong>Mehepoolse</strong>l <strong>viljatuse</strong>l on alati põhjused,<br />

mis sageli omavad ka mõjusid üldtervisele<br />

• Seisundi, selle põhjuste ja prognoosi<br />

selgitamisel ei piisa sperma anlüüsist<br />

• Mehepoolne viljatus on ravitav/lahendatav<br />

(u. 98% juhtudest)<br />

6

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!