Arhitektuurse osa seletuskiri - Tartu
Arhitektuurse osa seletuskiri - Tartu
Arhitektuurse osa seletuskiri - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
OÜ Lahe atmosfäär<br />
Lahendused õue-, sise-, trüki- ja võrguruumi ning aja täitmiseks<br />
Liiva 18b<br />
65609 Võru<br />
Reg. Nr. 11537648<br />
Maastikuarhitekt:<br />
Anna-Liisa Unt<br />
Praktikant:<br />
Robert Kähr<br />
Tel: +372 5656 0165<br />
Emajõe kaldakindlustuste projekteerimine<br />
Projekteerija: Tinter Projekt<br />
Töö nr: 08-10-TP<br />
Maastikuarhitektuurne <strong>osa</strong><br />
Projekteerija: Lahe atmosfäär<br />
Töö nr: 1007E<br />
Kuupäev: 13.12.2010<br />
Tööprojekt
Sisukord:<br />
Seletuskiri............................................................................................................................ 3<br />
Lisad..................................................................................................................................... 16<br />
Graafiline materjal:<br />
Arhitektuurne joonis (Lehed 1‐2) M 1:500<br />
Tehniline joonis (Lehed 1‐2) M 1:500<br />
Haljastusplaan (Lehed 1‐2) M 1:500<br />
Pingid ja pinkide sidumine (Lehed 1‐2) M 1:50<br />
Platvormide detailid<br />
(koos piirete sidumisega, Lehed 1‐5) M 1:100 ja 1:200<br />
2
Probleemipüstitus ja lahenduse ideestik<br />
Käesoleva töö lähteülesandeks on lahendada Emajõe vasakkalda kaldakindlustused lõigus<br />
Võidu sillast Turu sillani. Töö käigus otsustati asendada olemasolevad lõiguti amortiseerunud<br />
kergliiklusteed, korrastada teedevõrku projektalal Emajõe ning Fortuuna ja Pika tänava vahel<br />
ning lisada juurdepääsu ja vaadete võimaldamiseks jõekaldale puitplatvormid. Lisaks<br />
kaasajastati lõigu välimööblit (valgustid, pingid, prügikastid, rattahoidjad).<br />
Kallaste lõhkumine veesõidukite poolt põhjustatud lainete poolt hoitakse ära maakividest<br />
kindlustuse ladumisega uhutud nõlva<strong>osa</strong>dele. Ca kahes kolmandikus puhastatakse jõekallas<br />
mudast ja kaldataimestikust.<br />
Jalgsi‐ ja kergliikumist hõlbustatakse uute pääsude lisamise ja rajastiku lihtsustamisega.<br />
Läbiva kõnniteega ristuvad rajad pikenevad jõe poole puidust plavormideks. Projekteeritavas<br />
lõigus järgib platvormide iseloom jõekalda omadusi. Lõigu kesklinnapoolses kolmandikus on<br />
jõekallas kõnniteest eemal, vee ja raja vahel on lauge murunõlv ning tume puudealune. Vee<br />
äärde pääsemiseks pikendatakse ristuvaid teid pikkade pandustena, pandused laienevad<br />
platvormideks, mis loovad võimaluse viibida nii varjus, puude all, kui ka lagedal lõunapäikese<br />
käes. Keskmises lõigus ulatuvad laine‐, suurvee‐ ja erosioonikahjustused kohati kuni<br />
kõnniteeni, seega lisakoormust kallastele platvormide näol ei lisata. Vesi on siin kõnniteele<br />
lähedal ning jõega kontakti saavutamiseks sellest piisab. Turu silla poolsest lõigust<br />
kaldataimestikku ei eemaldata. Lisatakse ilma juurdepääsuteedeta platvormid alla vee äärde<br />
taimede vahele ning kõnniteelaiendused üles kaldale, millede juurest puhastatakse vaateid<br />
vastaskaldale mõnede puuokste eemaldamisega.<br />
Lahenduse skeem: kergliiklusteede ja puitplatvormide sidumine<br />
Võidu ja Turu silla vahelises lõigus<br />
3
Käitlus<br />
‐ Ligipääsetavus<br />
Platvormi A pandus A1‐A6 laskub 32 meetri pikkuselt nõlvast alla, jagunedes 4 kaldteeks<br />
kaldega 8% ning kolmeks 1.5m pikkuseks vahemademeks, et võimaldada ratastel liikujal<br />
ja/või selle saatjal võimalikult hõlpsalt tõusta ja laskuda. Ülejäänud pandused (A7‐A9, B1‐B3<br />
ja B13‐B15)on järsemate kalletega ning esitavad seega liikujale kehalise väljakutse. Lisaks<br />
ületavad 8% piiri ka tänava poole suunduvate asfaltteede kalded. Projekt ei ole neid selliseks<br />
määranud, vaid kasutab juba olemas olevate teede suundi ja kaldeid, uuendades vaid<br />
teekatet.<br />
Kõik ristumised teede ja materjalide vahel on lahendatud teega ühes tasapinnas, kõrgeid<br />
äärekive ei ole.<br />
‐ Tänavakoristus<br />
Asfaltkattega kergliiklusteede laiused on vahemikus 2.3 – 3.5 meetrit, kõik ristumised on<br />
lahendatud teetasapinnal, et tagada koristusmasinate takistusteta liikumine ja töö.<br />
Põhirajast jõe poole jäävad puit<strong>osa</strong>d puhastatakse lehtedest käsitsi, talvist lumekoristust neil<br />
teha ei ole tarvis.<br />
Eeltööd<br />
Enne ehitustööde algust eemaldatakse puud nr 3, 7, 14, 15, 16 ja 19 (laia pajupõõsa sisse<br />
kasvanud risu) koos juurtega ning juuritakse välja kogu lõigus varasemalt eemaldatud puude<br />
kännud. Tüvekaitsed võimaldatakse ehitamise ajaks vajaduse korral puudele 1, 2, 4, 5, 6, 9,<br />
10, 11, 12, 13 ja 26 (vt. Tehniline joonis).<br />
Kasvupinnas eemaldatakse kõigi rajatavate maakivilaotiste, treppide, kergliiklusteede ja<br />
pisiväljakute alt, ladustatakse lokaalselt ning kasutatakse hiljem mullete ning eemaldatava<br />
kõnniteesuuna katmiseks.<br />
Aluste ja vundamentide rajamisel eemaldatav pinnas ladustatakse lokaalselt ning<br />
kasutatakse mullete ning uute nõlvade täitmisel.<br />
Elemendid<br />
1. Kõnniteed<br />
Asendatavad ja rajatavad kõnniteed kaetakse asfaltkattega ning ääristatakse 50mm laiuse<br />
betoonäärekiviga (50+3400+50=3500). Äärekivi ja asfalt on ühes tasapinnas (katendite<br />
sõlmede täpsustused Tehnilisel joonisel). Peamise, Võidu ja Turu silda ühendava kõnnitee<br />
laiuseks koos äärekiviga on 3.5 m, ristuvad ja hargnevad teed on kitsamad (2.3m). Peamisele<br />
kõnniteele antakse 1,5% põikikalle jõe poole, ristuvatele ja hargnevatele teedele antakse<br />
pikikalle Fortuuna ja Pika tänava poole ning põikikalle vastavalt teeprojektile.<br />
Kõikide kergliiklusteede ristumiste nurgad vormistada täispikkuses äärekividega, lõigatud kivi<br />
kasutada lõigu keskel. Juhul, kui lõigu pikkus on väiksem kui kahe äärekivi pikkus, vormistada<br />
4
lõik kahest ühepikkusest kivist. Kõik ristumised teostada puhtalt ja täpselt, lõigates lõikuvad<br />
kivid diagonaalselt. Äärekivi tüübiks on ühest servast faasitud betoonkivi, laiusega 50mm.<br />
Äärekivide paigaldamine<br />
Äärekivi tüüp<br />
Lõikejooned olemasoleva ja uue asfaldi vahel on märgitud tehnilisel joonisel (jooned 1‐9).<br />
Lõiked vormistada täpselt ja puhtalt.<br />
Peamise kõnnitee lõikumised ristuvate radadega vormistatakse betoonkattega. Betoonpind<br />
on harjatud viimistlusega, harjamise suund ühtib kontaktis olevate platvormi<strong>osa</strong>de laudise<br />
suunaga (kõik laudisesuunad Tehnilisel joonisel, täpsustused laudise ja betoonpinna<br />
üleminekust joonisel Platvormide detailid). Betoonpind diferentseeritakse külgnevast<br />
asfaltkattest dekoratiivse 4mm paksuse, kergesti roostetava metall‐lehega (asukohad<br />
joonistel Platvormide detailid, täpsustused Tehnilisel joonisel, suurendusel Katendite<br />
sõlmed). Liistu võib ühtlasi kasutada betoonpindade valamisel raketisena.<br />
Suurtele betoonpindadele freesitakse paisumisvuugid (vuukide asukohad Tehnilisel joonisel).<br />
Betoonist teepinna viimistlus<br />
Ristumised asfaldi, betooni, puitpinna ning kõigi ääristustega lahendatakse ühes tasapinnas.<br />
5
2. Platvormid<br />
Ligipääsu ja/või vaadet jõele võimaldavad puitplatvormid A...I. Platvormid A ja B rajatakse<br />
nõlvast alla, vee äärde, juurdepääs platvormile on panduste ja trepiastmetega. Võidu ja Turu<br />
silla vaheline lõik on kesklinnas üks väheseid kohti, kus veeni on võimalik kõndida mööda<br />
murunõlva. Seega püütakse platvormide maastikku asetamisel praegusse situatsiooni<br />
võimalikult minimaalselt sekkuda. Kergliiklusteelt alla vee äärde laskuvad pandused jäävad<br />
maapinna kohale postidele, et hoida konstruktsioon võimalikult õhuline. Maksimaalne<br />
kõrgus maapinnast platvormi A panduste A1‐A3 ja A4‐A6 kohal on pisut üle meetri.<br />
Ülejäänud lõikudel jäävad puitpinnad maast paarikümne sentimeetri kõrgusele.<br />
Platvormide realiseerimisel võib olla vajalik arvestada joonise piirangutega: kohati jäävad<br />
platvormid puude lähedal maapinnast oluliselt kõrgemale, puud aga kasvavad viltu ning<br />
tüvede asukoht võib seega erineda joonisel märgitust. Ebakõlad korrigeerida ehituse käigus,<br />
vajadusel konsulteerida projekti maastikuarhitektidega.<br />
Platvormide jäämurdjad on <strong>osa</strong> kaldakindlustusest. Platvormi ülesvoolu paiknevad<br />
kivilaotised on suurte rahnudega, mis peavad ulatuma vähemalt 5cm platvormipinnast<br />
kõrgemale (Tehnilisel joonisel). Suuremaid rahne jäämurdjatena on kogu lõigus kokku ca<br />
70tk Platvormide A, B, H ja I juures, lisaks paarkümmend kivi platvormi A aluste tühimike<br />
täitmiseks.<br />
Alternatiiv 1:<br />
Platvormid kaetakse soonelise (mitte rihveldatud: näide Raitwood.ee tootekataloogist DECP<br />
sooneline immutatud terrassilaud, millel sooned ulatuvad kuni laua servani<br />
http://www.raitwood.ee/tootekataloog/profiil.php?prid=69) süvaimmutatud ja halli<br />
terrassiõliga toonitud terrassilaudisega mõõtmetega 120 x 33 mm. Ladumisel arvestada<br />
8mm laudadevahega.<br />
Alternatiiv 2:<br />
Puidu asemel kasutatakse puitplastikust terrassilaudu. Puitplastik on kaldpindadel oluliselt<br />
libisemiskindlam kui puit, lisaks on plastik vastupidavam. Suurema investeeringuga<br />
garanteeritakse seega platvormide pikem eluiga. Puitplastikuga asendatakse sel juhul ka<br />
pinkide puit<strong>osa</strong>d. Piirete käsipuu on mõlemas alternatiivis puidust. Puitplastiku laudadevahe<br />
on 3mm. OÜ Kilekeskus (Kastani 10, Rapla) poolt tarnitavate puitplastiklaudade näidised on<br />
toodud lisades. Soovitav laudisetüüp on näidisel nr 16: kuna kõigil platvormidel jäävad<br />
laudiseotsad nähtavale, jätab täisplank kõige puhtama ilme (võrreldes ribide või kärgedega<br />
lauaga). Laudisetüüp nr 16 paigaldataks hõreda soonepoolega ülespoole (tihe rihveldatud<br />
pind jääks allapoole).<br />
Laudis laotakse (mõlemas alternatiivis) panduse või platvormi keskteljega üht või teist pidi<br />
45‐kraadise nurga all (keskteljed näidatud Tehnilisel joonisel) välja arvatud pandustel A1‐A3<br />
ja A4‐A6, millel laudis on keskteljega risti.<br />
6
Vaade platvormile A, jõekaldalt<br />
Sooneline terrassilaud. Sooned katavad kogu lauapinna<br />
Platvormide ääre kattelaud astub laudisest 1cm võrra tagasi, laudisele freesitakse ülekatte<br />
serva alla tilgasoon (puidust terrassilaudade alternatiivi puhul). Ääre kattelaud kaetakse<br />
0.3mm vaskpleki või vasetatud plekiga (kattelaua laius varieerub platvormide lõikes,<br />
täpsustused teeprojektis. Plekk katab kogu kattelaua olenevalt laua laiusest), mis<br />
painutatakse laudise alla enne laudise paigaldamist. Plekiga kaetud ääre kattelaud ääristab<br />
ka platvormi A4‐A6 väljalõiget puutüve ümber. Platvormide A ja B trepiastmete esikülgede<br />
kattelauad on plekita, terrassilaudadest; treppide külgede plekk on näidatud platvormide<br />
detailjoonisel.<br />
Sõlm 1: terrassiääre lõige. Laudis, kattelaud, plekk<br />
7
3. Trepid<br />
Liikumine järsematel nõlvadel lahendatakse betoontreppidega. Trepp 1 Fortuuna 3 ja 3A<br />
kinnistute suunas laskub nõlvalt alla parkimisplatsile (7x370x170). Trepp 2 täiendab<br />
pandustega laskumist Pikale tänavale Pika ja Pärna tänava ristmikul. Trepp on jagatud kahte<br />
ossa, 2+2 astme vahel on laudisekattega pisiväljak (2x400x170, 2x400x170).<br />
Vaade Pikalt tänavalt. Alumisele kõnniteele jääb bussipeatus (käsipuust edasi), teed nõlvast üles on<br />
lahendatud nii treppide kui pandustena (8%). Puitkattega väljakul treppide vahel on pingid ja kõrghaljastus.<br />
4. Valgustus<br />
Kergliiklustee valgustamiseks kasutatakse postvalgusteid Urbana (39tk). Valgustite<br />
metallpostide värvus on must.<br />
5. Väikevormid<br />
Prügikastid: Jalaga ja pealt kaetud metallist prügikast Tormilind 32L (must matt) (Medlin<br />
Holding OÜ), 12tk.<br />
Prügikastid kinnitatakse kergliiklusteedest väljapoole, prügikasti jalg ankurdatakse betooniga<br />
äärekivist 350mm kaugusele (arhitektuursel joonisel on noolega märgitud prügikastide<br />
esikülg).<br />
Pingi pikk moodul<br />
8
Pingi lühike moodul<br />
Pingid: eriprojektiga vasetatud metallist lintpingid (varieeruva istumiskõrgusega,<br />
puitkattega). Pinke on kahes erinevas pikkuses, 5.7 (6tk) ja 2.3 meetrit (9tk). Pinkide<br />
täiskõrgus on 45cm, maksimaalne laius 50cm. Pealmine istumispind kaetakse sama laiusega<br />
terrassilauaga, mis platvormidelgi (Puidust alternatiivi puhul 120mm, puitplastiku puhul<br />
valitava plastiklaua laius)), laudade vahe on samuti 8mm puidualternatiivi puhul, 3mm<br />
puitplastiku puhul ning laudise suund ühtib vastava platvormi<strong>osa</strong> laudise suunaga. Puit<strong>osa</strong>de<br />
töötlus on sama, mis platvormilaudisel (hall terrassiõli). Pinkide laudisel on tihesooneline <strong>osa</strong><br />
allpool.<br />
Pinkide lõplik monteerimine toimub koha peal. Pingid kinnitatakse puit<strong>osa</strong>del laudise ja<br />
laudist toetavate prusside külge või otse betoonpinnale. Kinnitused on pinkide sees (vt<br />
joonist Pingid ja pinkide sidumine). Laudis kinnitatakse pingi metallist pealispinnale<br />
ülaltpoolt kruvidega (igal laual vähemalt 2+2 kruvi). Kruvide pead jäävad lauapinna sisse,<br />
mitte peale. Puitlaudise puhul lisatakse igale kruvile laua ja metalli vahele 3mm seib, et<br />
tekitada kahe materjali vahele õhuvahe. Puitplastikul pole õhuvahe tarvilik.<br />
9
Piirded/jalgrattahoidjad: eriprojektiga metallpiire kõrgusega 1.1m. Piirete jalad on 8mm<br />
vasetatud metallist, käsipuu on 50x200 puitplank, mustaks värvitud. Piirded võib monteerida<br />
moodulitest (mooduli pikkus on 60cm, liitekohad jäävad käsipuu alla, kinnitused alt üles<br />
käsipuu külge 2+2 kruvidega, vt joonist Platvormide detailid, Leht 3) või mitmest moodulist<br />
tehases ühendatud tükkidest. Kinnitused asfalti ja platvormidele on mustaks värvitud<br />
pinnaseankrutega (mitte tsingitud viimistlusega!). Piirded kinnitatakse puit<strong>osa</strong>del laudise ja<br />
kohati võimalusel laudist toetavate prusside külge või platvormi J juures otse asfaldisse.<br />
Pingpongilauad: Lisaks pinkidele on väljakutele või nende kõrvale, murupinnale, võimalik<br />
paigaldada betoonist pingpongilauad (konsulteerida <strong>Tartu</strong> Linnavalitsuse Arhitektuuri ja<br />
ehituse <strong>osa</strong>konnaga seoses Sotsiaalse lauatennise projektiga <strong>Tartu</strong> avalikus linnaruumis.<br />
Projekti ideeautor Risto Kozer). PINGPONGILAUDADE LAHENDAMINE EI KUULU<br />
KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.<br />
Tabaskulptuur: Turu silla lähedusse planeeritud skulptuur rajatakse sillutatud platsile, mille<br />
asukoht ja spetsifikatsioonid täpsustatakse eriprojektiga. Kui skulptuuriväljak jääb Turu silla<br />
projektalapoolsele küljele, vormistatakse platsile harjatud viimistlusega betoonkate nagu<br />
lõigu teistelgi platsidel. Skulptuuriväljaku paigutamisel silla kanalipoolsesse külge on plats<br />
soovitav sillutada betoonkividega (kloostrikivi, 240x80x60: sama kivi on kasutatud ka kanali<br />
ja jõe vahelise jalg‐ ja kergliiklustee varjualuste sillutamiseks). SKULPTUURI JA SELLE ALUSTE<br />
LAHENDAMINE EI KUULU KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.<br />
6. Haljastus<br />
Tehnilisel joonisel numbritega 18, 26, 27 ja 29 märgitud ning teiste projekti rajamise käigus<br />
hooldusvajadust vajavate puude ja põõsaste juures teostada sobimatute või vaadet<br />
varjavate okste ja <strong>osa</strong>de eemaldamine. Põõsa 29 juurest eemaldada saarvahtrad, alles jääb<br />
ainult pajupõõsas. Okste eemaldamisel vaadete avamiseks konsulteerida<br />
maastikuarhitektide ja linnavalitsuse haljastusteenistusega.<br />
Veepiirilt eemaldatakse kaldataimestik Võidu sillast kuni platvormini G. Platvormist G kuni<br />
Turu sillani kalda‐ ja veetaimestikku ei eemaldata.<br />
10
Uusistutusega keskendutakse eelkõige Pika‐Fortuuna‐Pärna tänava ristmikule, kus toimuvad<br />
inimeste peamised ristumised ning kus lage muruala on praegu kõige ulatuslikum.<br />
Vertikaalse mõõtme andmisega (puud‐põõsad) jagatakse suur ruum väiksemateks <strong>osa</strong>deks,<br />
mida inimesed oma teel läbima hakkavad. Istutatavad puud koondatakse gruppidesse, mis<br />
hakkavad lagedal varju pakkuma, istutatavad põõsad viitavad pikkade lintidena kõndijate<br />
liikumissuundadele.<br />
Uushaljastuse skeem<br />
Pika ja Pärna tänava ristmiku lähedale istutatakse 6 Euroopa lehist ning 14 arukaske<br />
(Haljastusplaanil). Istutatavatele puudele näha ette kastmis‐ ja väetamissüsteem. Istutatavad<br />
puud peavad olema vähemalt 4m (arukased) või 3m (lehised) kõrgused. Istutamisjärgne<br />
toestamine vähemalt kolme vaiaga (läbimõõt 50mm). Platvormi J laudisepinna sisse<br />
istutatavate arukaskede tüvede ümbrus katta metallrestiga, ülejäänud puud jäävad<br />
murupinna sisse, kuhu reste ei paigaldata. Metallrest on võimalikult tumedast metallist,<br />
kareda viimistlusega 2.5x2.5 perforeeritud leht (võib monteerida kahest 1.25x2.5 tükist).<br />
Perfoaugud diameetriga 40mm, aukude tsentrite vahekaugus 80mm. Restil on 3 600mm<br />
diam. auku puude istutamiseks.<br />
NB! Rest paigaldada enne pinkide monteerimist ja puude istutamist. Restid jäävad <strong>osa</strong>liselt<br />
pinkide alla.<br />
Pärast istutamisjärgsete tugede eemaldamist paigaldada puudele platvormil J ja puule<br />
platvormi F kõrval metallist tüvekaitsed.<br />
11
Puudealune metallrest<br />
Põõsad<br />
Põõsad istutatakse projektalale graafiliste mustritena: samast liigist istikud sirgesse ritta,<br />
võrdsete vahekaugustega (laiematel põõsastel istikute vahekaugus 4m, kitsamatel 3m).<br />
Põõsad on maastikku lisatud samal põhimõttel, nagu platvormid nõlvadele: lisatav sekkub<br />
olemasolevasse ainult rajamise ajal, aja jooksul jäetakse maastikule võimalus võõrkehad<br />
omaks võtta. Seetõttu ei kujundata põõsaid ajapikku mitte ühesugusteks, vaid neil lastakse<br />
kasvada või kaduda nagu olukord ise nõuab. Võimalikud tulevased ebakõlad põõsaridade<br />
esialgses jäigas mustris demonstreerivad linnalooduse loomulikku dünaamikat, mis linlastel<br />
endil harilikult märkamata jääb: inimese vahelesegamine peab muutumisele ruumi jätma.<br />
Põõsad on valitud aastaringse rikkalikkuse järgi: <strong>osa</strong>del on tähelepanuväärsed õisikud, <strong>osa</strong>del<br />
võrsed, <strong>osa</strong>del suvised või sügisesed lehed. Lehtede sügisvärvus ja õite toon on valitud<br />
toetama väikevormides kasutatud sooja puidutooni ja vaske.<br />
12
liik ld.k. tk märkus<br />
Hiina araalia (kuradipuu) Aralia chinensis 4 Valged õied juuli‐august, pikad<br />
sulgjad liitlehed<br />
Jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum 4 Karamellilõhn<br />
Siberi kontpuu Cornus alba 8 Valged õied, punased võrsed<br />
Tiivuline kikkapuu (’Chicago Fire’) Euonymus alatus (’Chicago Fire’) 5 Punane sügisvärv, dekor. Viljad<br />
Aedhortensia ’Limelight’ Hydrangea paniculata ’Limelight’ 10 Kreemikasroheline suur õisik<br />
juulist külmadeni<br />
Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius 5 Lõhnavad õied mais‐juunis<br />
Ungari sirel Syringa josikaea 5 Tuhmro<strong>osa</strong>d õied juunis<br />
Põõsaste istutamisel puhastada istutusalad (lokaalselt 0.8m diameetri ulatuses ümber iga<br />
istiku eraldi) rohust ja juurtest, istutusauk rajada vastavalt istiku vajadusele (paljasjuursetel<br />
0.5m sügavune ja 0.7m diam. auk, millesse lisada vajadusel igale istikule vastava omadusega<br />
kasvupinnast, juurepalliga istikutel istutusauk vastavalt palli suurusele, aga mitte väiksem kui<br />
0.5x0.7m).<br />
Põõsaistikud peavad olema väiksematel põõsastel (kikkapuu, kontpuu, ebajasmiin) vähemalt<br />
50 cm kõrgused, suurematel põõsastel (kuradipuu, juudapuulehik, sirel, aedhortensia)<br />
vähemalt 80 cm kõrgused. Jälgida, et juurekael ei satuks taime ümbritsevast maapinnast<br />
madalamale ega kõrgemale. Siiski pidada silmas, et valmis istutusala jääks olemasolevast<br />
pinnast pisut allapoole, et istiku ümbrus oleks võimalik 10cm paksuselt multšida (multš ei<br />
tohiks jääda istiku ümber liiga kõrgesse kuhja). Iga istiku ümber jätta kastmisnõgu.<br />
Istutusalasid ei servata, murul lastakse ajapikku põõsasse kasvada.<br />
Sibullilled<br />
Sibullillede jaoks ei rajata eraldi peenraid. Sibulad istutatakse joonisel märgitud istutusala<br />
piires muru sisse (teedest ja radadest vähemalt 0.5m kaugusele) vabakujuliselt, nii üksikult<br />
kui pisemates gruppides (3‐5 sibulat lähestikku). Taimede aastaringse elujõu tagamiseks<br />
sibulate istutuspiirkonnast enne juunikuud muru ei niideta.<br />
13
liik ld.k tk märkus<br />
Läänelauk Allium amplectens 14 Valge väike õisik juunis‐juulis<br />
(Kuldõieline) krookus Crocus (chrysanthus) 120<br />
Lumikelluke Galanthus 50 Esimesed õitsejad<br />
Hambulislehine priimula ’Alba’ Primula denticulata ’Alba’ 31 Valged kerajad õisikud aprillist<br />
maini<br />
Maikelluke Convallaria majalis 20 Puude all varjus juunis<br />
Krookused: Kuldõieline krookus ’Prins Claus’ (tumelilla servaga), ’Cream Beauty’ (kreemikas)<br />
või analoogid. Krookuste õied peavad olema valged kuni kreemikad, kohati sügavsiniste või<br />
tumelillade soonte või servadega (mitte kollased, oranžid, üleni lillad!). Sortide lõplik valik<br />
kooskõlastada projekti maastikuarhitektidega.<br />
Sibulate istutamisel eemaldatakse vajaliku suurusega murumätas (kas ühe või mitme sibula<br />
jaoks), istutatakse sibul ja pannakse kamar tagasi (mitte istutada sibulad lihtsalt auku!).<br />
Sibulate grupp 1: 100m2, 90sibulat<br />
Galanthus – 20tk<br />
Crocus – 45tk<br />
Primula denticulata – 15tk<br />
Allium amplectens – 10tk<br />
Sibulate grupp 2: 70m2, 50 sibulat<br />
Galanthus – 10tk<br />
Crocus – 30tk<br />
Primula denticulata – 6tk<br />
Allium amplectens – 4tk<br />
Sibulate grupp 3: 60m2, 55 sibulat<br />
Galanthus – 20tk<br />
Crocus – 25tk<br />
Primula denticulata – 10tk<br />
Sibulate grupp 4: 60m2, 40 sibulat<br />
Crocus – 20 sibulat puudest pisut eemale<br />
Convallaria majalis – 20 sibulat puude alla, varju<br />
Püsikud<br />
Projektala peaksid tulevikus ilmestama ka püsilillede grupid. Antud kaldakindlustuste projekt<br />
esitab selleks soovituslikud põhimõtted, kuid PÜSIKUPEENARDE PROJEKTEERIMINE,<br />
RAJAMINE JA HOOLDAMINE EI KUULU KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.<br />
Püsikute valikus oleksid valgete ning tuhm‐ ja lõhero<strong>osa</strong>de õitega taimed:<br />
Lauk Allium – keskmise kõrgusega (30‐50) taim, valgete õisikutega<br />
Ülane ’Annabella White’ Anemone ’Annabella White’ valged õied mais‐juunis.<br />
Metsülane ’Madonna’ Anemone sylvestris ’Madonna’<br />
Hübriidülane ’Honorine Jobert’ Anemone x hybrida ’Honorine Jobert’ kõrge taim (85), suured<br />
valged õied augustis septembris<br />
14
Siilikübar ’Mars’ Echinacea ’Marsl’ kõrge taim (90), vanaro<strong>osa</strong>d õied juulis‐augustis<br />
Päevaliilia Hemerocallis nooljate lehtedega puhmad järkjärgult avanevate õitega juulist<br />
augustini<br />
’Arctic Snow’ valge<br />
’Joan Senior’ valge<br />
’Pink Charm’ tuhmro<strong>osa</strong> (120)<br />
’Pink Damask’ tuhmro<strong>osa</strong> (90)<br />
’Toyland’ tuhm lõhero<strong>osa</strong> juuni‐juuli<br />
Pojeng Paeonia<br />
’Immaculee’ valged täidisõied<br />
’Krinkle White’ valged, kollase südamega lihtõied<br />
Tähklavendel ’Edelweiss’ Lavandula angustifolia ’Edelweiss’ (50) valged õied juunist<br />
augustini<br />
Piparmünt Mentha piperita<br />
ÜLDISED MÄRKUSED:<br />
Kõik muudatused elementide suuruses, paigutuses, orentatsioonis kooskõlastada projekti<br />
maastikuarhitektidega, samuti materjalide ja värvitoonide, viimistluse, katendite, kinnituste<br />
ja istutatavate liikide ja sortide muudatused.<br />
15
LISAD<br />
16
Change language