Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja ... - Tartu
Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja ... - Tartu
Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1 Uuringu metoodika<br />
Käesoleva uuringu eesmärk oli väl<strong>ja</strong> selgitada noorte <strong>ja</strong> nende vanemate <strong>rahulolu</strong> <strong>arendavate</strong> <strong>vaba</strong><br />
a<strong>ja</strong> veetmise võimalustega <strong>Tartu</strong>s 2010. aastal. Koostöös <strong>Tartu</strong> Linnavalitsuse kultuuriosakonna<br />
noorsooteenistusega formuleeriti järgmised teemad, mida uuringus käsitleti:<br />
1) Hinnang <strong>Tartu</strong>s tegutsevatele noortekeskustele, noorteorganisatsioonidele; korraldatud<br />
noortelaagritele, õpilasmalevatele, laste- <strong>ja</strong> noorteüritustele;<br />
2) informeeritus <strong>vaba</strong> a<strong>ja</strong> veetmise võimalustest;<br />
3) <strong>vaba</strong> a<strong>ja</strong> veetmise võimaluste kättesaadavus;<br />
4) <strong>vaba</strong> a<strong>ja</strong> veetmise võimaluste vastavus noorte huvidele;<br />
5) huvitegevuses mitteosalemise põhjused;<br />
6) <strong>rahulolu</strong> juhenda<strong>ja</strong> tööga;<br />
7) <strong>rahulolu</strong> hobitegevuseks va<strong>ja</strong>like vahenditega;<br />
8) infokanalite kasutatavus <strong>ja</strong> info kättesaadavus;<br />
9) hinnang saadud mitteformaalsele õpikogemusele;<br />
10) eriva<strong>ja</strong>dustega laste <strong>rahulolu</strong> <strong>vaba</strong> a<strong>ja</strong> veetmise teenustega;<br />
11) venekeelsete noorte <strong>rahulolu</strong> <strong>vaba</strong> a<strong>ja</strong> veetmise teenustega;<br />
12) vasta<strong>ja</strong>te sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslik taust.<br />
Uurimisküsimustikud (vt lisa) töötati väl<strong>ja</strong> koostöös <strong>Tartu</strong> linna kultuuriosakonna<br />
noorsooteenistusega. Küsimustikud olid noortel <strong>ja</strong> vanematel mõnevõrra erinevad. Küsimustik<br />
koostati nii eesti kui ka vene keeles. Ankeetidele vastamine oli anonüümne.<br />
<strong>Noorte</strong> seas viidi küsitlus läbi koolides veebivormis, vanemad täitsid ankeedid pabervormis<br />
perioodil 01.-26.11.2010. Küsitlusele eelnevalt saadeti koolidele teavituskiri uuringu kohta ning<br />
lepiti iga kooli juhtkonnaga eraldi kokku uuringu läbiviimine.<br />
Igale valimisse sattunud koolile saadeti personaalne noortele mõeldud ankeedi link, mis võimaldas<br />
pidevalt jälgida vasta<strong>ja</strong>te statistikat. Küsimustikele vastamine käis klasside kaupa arvutiklassis, kus<br />
juhenda<strong>ja</strong>teks olid koolitööta<strong>ja</strong>d. Iga nädala alguses saadeti mitte vastanud koolidele uuringu kohta<br />
meeldetuletuskiri meili teel.<br />
Vanemate ankeedid toimetati koolidesse, kus ankeedid <strong>ja</strong>gati valimisse sattunud klasside õpilastele.<br />
Lapsed viisid ankeedid koju vanematele täitmiseks ning täidetud ankeedid kor<strong>ja</strong>s kooli kontaktisik<br />
kokku. Seejärel edastati ankeedid andmesisesta<strong>ja</strong>le. Vanemal paluti vastata ankeedile lähtuvalt<br />
lapsest, kes ankeedi temani toimetas.<br />
Uuringu üldkogumi moodustasid <strong>Tartu</strong> linnas elavad 9-19-aastased koolinoored ning 6-19-aastaste<br />
noorte vanemad. 6-9-aastaste laste tegevuste kohta küsiti ainult vanema hinnangut, kuna uuri<strong>ja</strong>d<br />
eeldasid, et noorte ankeet on selle vanusegrupi lastele liiga keeruline.<br />
Planeeritud netovalimiks oli orienteeruvalt 1500 respondenti. Valimi moodustamisel arvestati laste<br />
vanuse <strong>ja</strong> rahvusega (kodune keel) ning ka eriva<strong>ja</strong>dustega. Valimi raamistik moodustati <strong>Tartu</strong> linna<br />
koolide andmebaasi põh<strong>ja</strong>l. Valimi moodustamisel oli eesmärgiks üldkogumi proportsionaalne<br />
mudel koolitüüpide (tavakool/erikool) <strong>ja</strong> linnaosade lõikes. Intervjueeritavate valikul kasutati<br />
mitmekihilist klastervalimit (kool, kooliaste <strong>ja</strong> klass; valimisse kuuluvas klassis küsitleti kõiki<br />
õpilasi või nende vanemaid). Esmalt valiti igas linnaosas valimipunktid (koolid), seejärel tehti<br />
vasta<strong>ja</strong>te juhuvalik klasside kaupa. Lapsevanemad <strong>ja</strong> noored, kellelt arvamust küsiti, üldiselt ei<br />
7
Change language