Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja ... - Tartu

Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja veetmise võimalustega Tartus 2010. 

aastal 

Uuringu raport 

Uuringu tellija: Tartu linna kultuuriosakonna noorsooteenistus 

Töö teostaja: OÜ Eesti Uuringukeskus 

Projekti meeskond 

Pille Hillep 

Marti Taru 

Tiina Tammeveski 

Eva Trubetskoi 

Riin Pärnamets 

20.12.2010 

1

Sisukord 

Kokkuvõte.....................................................................................................................................................4  

Mõisted ..........................................................................................................................................................6  

1  Uuringu metoodika...............................................................................................................................7  

2  Noorte rahulolu vabaaja veetmise võimalustega Tartus........................................................... 12  

2.1 Teadlikkus vaba aja veetmise võimalustest ................................................................................................ 12  

2.2 Rahulolu vaba aja veetmise võimaluste piisavusega ................................................................................13  

2.3 Infokanalid ......................................................................................................................................................16  

3  Noorte osalemine vaba aja tegevustes ........................................................................................... 22  

3.1 Vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus .....................................................................................................25  

3.2 Noorte jagunemine gruppidesse osalusmustrite alusel ............................................................................27  

4  Noorte rahulolu noorsootöö teenustega ........................................................................................ 30  

4.1 Rahulolu noortekeskustega...........................................................................................................................30  

4.1.1. Hinnangud noortekeskustele................................................................................................................................. 31  

4.1.2 Noortekeskustes mittekäimise põhjused............................................................................................................. 32  

4.2 Rahulolu huvitegevustega .............................................................................................................................34  

4.2.1 Huvitegevuste valdkonnad, millega noored tegelevad.................................................................................. 34  

4.2.2 Huvitegevustes osalemise sagedus ...................................................................................................................... 36  

4.2.3 Hinnangud huvitegevustele .................................................................................................................................... 37  

4.2.4 Huvitegevustes mitteosalemise põhjused........................................................................................................... 39  

4.3 Rahulolu noorteorganisatsioonidega ..........................................................................................................41  

4.3.1 Noorteorganisatsioonides osalemise sagedus ................................................................................................. 41  

4.3.2 Hinnangud noorteorganisatsioonidele............................................................................................................... 42  

4.3.3 Noorteorganisatsioonides mitteosalemise põhjused...................................................................................... 43  

4.4 Rahulolu malevate ja laagritega ..................................................................................................................45  

4.4.1 Hinnangud malevatele ja laagritele.................................................................................................................... 45  

4.4.2 Noortelaagrites ja õpilasmalevas mitteosalemise põhjused ....................................................................... 46  

4.5 Rahulolu noorteüritustega ............................................................................................................................48  

4.6 Tunniväline tegevus koolis............................................................................................................................49  

4.7 Sõprade arv......................................................................................................................................................49  

4.8 Noorte tulevikunägemus................................................................................................................................ 51  

5  Lapsevanemate rahulolu noorte vaba aja veetmise võimalustega Tartus............................. 53  

5.1 Lapsevanemate teadlikkus noorte vaba aja võimalustest Tartus ning hinnang nende piisavusele ..53  

5.2 Infokanalid ......................................................................................................................................................54  

5.3 Lapsevanema hinnang lapse osalemisele organiseeritud vaba aja võimalustele.................................60  

5.4 Lapse tegevustes osalemise sotsiaalne taust............................................................................................... 61  

5.5 Mitteosalemise tunnetatud põhjused ...........................................................................................................64  

5.6 Rahulolu noortekeskustega...........................................................................................................................66  

5.7 Rahulolu huvitegevustega .............................................................................................................................67  

5.8 Rahulolu noorteorganisatsioonidega ..........................................................................................................68  

2

5.9 Rahulolu noortelaagrite ja õpilasmalevatega ............................................................................................70  

5.10 Rahulolu noorteüritustega..........................................................................................................................73  

6  Vaba aja tegevustes osalemise kasu lapsele ja lapsevanemale................................................. 75  

6.1 Mitteformaalse õppimise mõju lapsele vanemate hinnangul ..................................................................75  

6.2 Laste osalemine mitteformaalses õppimises ja selle mõju lapsevanematele .........................................76  

LISA 1 Noorte ankeet ..................................................................................................................... 78 

LISA 2 Lapsevanema ankeet............................................................................................................... 97  

3

Kokkuvõte 

• 2010. aasta oktoobris viis OÜ Eesti Uuringukeskus Tartu linna kultuuriosakonna 

noorsooteenistuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada Tartu koolinoorte ja 

lastevanemate hinnanguid noortele mõeldud vaba aja veetmise võimalustele Tartus. 

• Vastajaid oli kokku 1393, kellest 730 olid kooliõpilased vanuses 9-19 aastat ja 663 

lapsevanemad, kelle lapsed olid vanuses 6-19 aastat. 6-9-aastaste laste vaba aja tegevustes 

osalemist kaardistati ainult läbi lapsevanemate hinnangute, ülejäänud vanusegruppide osas 

küsiti mõlema poole arvamust. Andmete tõlgendamisel, tuleks lähtuda eelkõige sellest, et 

erinevalt noorte valimist, oli vanemate valimis ülekaalus nooremate laste vanemad. 

• Uuringus mõõdeti rahulolu viie noorsootöö teenusega: huvitegevus, noorteorganisatsioonid, 

õpilasmalevad/laagrid, noorteüritused ning noortekeskused. 

• Kõik vastajad andsid iga valdkonna põhiselt hinnangu järgmistele aspektidele: piisavus; 

koostöötase noorsootöötajaga; rahulolu lahtioleku aegadega, kohalejõudmise mugavusega, 

tegevusvahenditega ning noorsootöötajatega. Kuid vastavalt sihtrühma kogemustele ja 

teadmistele küsiti arvamusi ka teiste teemade kohta. Vanemad näiteks hindasid tegevuste 

mõju noore arengule, vaba aja tegevuste kasutegurit nii enda kui ka lapse suhtes, osalustasu 

suurust ning koostööd noorsootöötajaga. Noored aga andsid hinnanguid toimumiskoha 

tingimustele, mitteformaalse õppimise võimalustele, tegevuste sisule ja suhetele teiste 

osalejatega, mitteformaalse õppimise osale koolis jne. Lisaks uuriti infokanalite kasutust. 

• Noorte vastustest selgus, et 9-19-aastaste seas osales 2010. aastal huvitegevuses 61%, 

noorteüritustest võttis osa 39%, noortelaagris ja/või töömalevas käis 30%, noortekeskustes 

19%, noorteorganisatsioonide tegevusest võttis osa 17%. Vanemate vastustest selgus, et 6- 

8-aastaste vanusegrupist osales 2010. aastal huvitegevuses 87%, noorte üritusest võttis osa 

40%, laagritest 17%, noortekeskuses käis 12% ning noorteorganisatsioonide tegevusest 

võttis osa vaid 1% lastest. 

• Noorte vastustest selgus, et 11% neist ei osale üheski vaba aja tegevusvaldkonnas. Ühes või 

kahes tegevuses osales vastavalt 29% ja 28% vastanutest, kolmes tegevuses 21%. Kõige 

enam põhjendasid noored tegevustes mitteosalemist ajapuudusega, muude kohustustega, 

huvipuudusega, suure koormusega koolis ning sooviga olla koos sõpradega. 

• Kõige enam piisavaks pidasid nii noored kui ka vanemad huvitegevustes osalemise 

võimalusi, kuid kõige ebapiisavamaks õpilasmalevas osalemise võimalusi. Huvitegevuse 

valdkondadest kõige populaarsem on sport. 

• Nii noored kui ka lapsevanemad on kõige rohkem teadlikud huvitegevuse võimalustest. 

Kõige vähem teavad noored ja lapsevanemad võimalustest osaleda õpilasmalevas ja 

noorteorganisatsioonides. 

• Erineva sotsiaalse taustaga noorte vaba aja tegevustes osalemises ei ole märkimisväärseid 

erinevusi. 

• Nii noored kui ka vanemad hindavad erinevates vaba aja veetmise valdkondades kõrgelt 

tegevuste korralduslikke aspekte ja töötajaid. 

4

• Valdkondade võrdluses erineb huvitegevus teistest vaba aja veetmise võimalustest 

sellepoolest, et antud valdkonnas on kõige rohkem osalejaid ning see sisustab 

märkimisväärse osa noorte vabast ajast. 

• Ligikaudu kolmandik 9-19-aastastest noortest on saanud algatada või osaleda mõne ürituse 

või tegevuse läbiviimisel. 

• Võrreldes mitteformaalses õppimises osalevaid ja mitteosalevaid noori, on noortele 

mõeldud tegevustes osalejate hulgas märkimisväärselt enam neid, kes on mõelnud ja teavad, 

mis tööd nad tahaksid tulevikus teha. 

• Paljud noored on leidnud endale sõpru ja tuttavaid läbi vaba aja tegevuste, kuid samas 

organiseeritud tegevustes osalejate sõprade-tuttavate arv on väiksem kui mitteosalejatel. 

• Vanemate jaoks on kõige tähtsam, et noortele mõeldud tegevused aitaksid kaasa lapse 

arengule ning hoiaksid teda eemal kahjulikest mõjuritest. Vanemate arvates on lapsed 

noorsootöö tegevustes osaledes õppinud uusi oskusi, avastanud oma tugevaid külgi, saanud 

uusi sõpru ja positiivseid kogemusi ning elamusi. 

• Kuni 1/3 vanematest sooviksid tihedamat koostööd kodu ja noorsootöötajate vahel. 

• Enamiku lapsevanemate arvamus kaldub sinnapoole, et Tartus võiks olla rohkem lastele 

mõeldud üritusi, nimelt 41% arvates pole ühtegi üritust, kuhu laps võiks minna või on neid 

liiga vähe. Kõige rohkem soovitakse juurde spordiüritusi ja muusika, tantsu ning noorte 

isetegevusega seotud üritusi. 

• Noorte hulgas on kuus kõige enam kasutatud infokanalit vaba aja tegevuste kohta info 

saamiseks: sõbrad-tuttavad, vanemad-sugulased, interneti otsingumootorid, kool, info 

avalikes kohtades, suhtlusportaalid. Kõige enam soovivad noored infot saada koolist, 

avalikest kohtadest (raamatukogud, noorte tegevuskohad) ja interneti otsingulehekülgedelt 

(delfi, neti, google). 

• Vanemate hulgas on kuus kõige enam kasutatud infokanalit noorte vaba aja tegevuste kohta 

info saamiseks: sõbrad-tuttavad, interneti otsingumootorid, lapse kool, Tartu Postimees, 

enda teine laps/teised lapsed, lapse sõbrad-tuttavad. Kõige enam soovivad vanemad infot 

saada koolist, ajakirjandusest ja kodulehtedelt internetis (nt Tartu linna koduleht). 

• Infokanalite kasutamise osas keelepõhiselt on kaks erinevust. Esiteks, vastavalt keelele 

eelistatakse info otsimisel emakeelset ajakirjandust. Teiseks, venekeelsete vastajate hulgas 

oli enam koolist sageli infot saavaid inimesi. 

5

Mõisted 

Noortekeskus on kõikidele lastele mõeldud koht, mis pakub erinevaid võimalusi vaba aja 

sisustamiseks. Noortekeskuses saab laps osaleda töötubades, koolitustel, ringides, keskuse 

igapäevastes tegevustes ja üritustel ning korraldada üritusi teisele lastele. Tartus tegutseb viis 

noortekeskust: Lille Maja, Anne Noortekeskus, Tartu skatehall, Tähe noorteklubi ja Koidu 

noortekeskus. 

Huvitegevus.Tartus on lastel võimalik tegeleda vabal ajal huvitegevusega – oma hobiga. Selleks 

pakutakse erinevaid ringe, tunde ja treeningrühmi koolides, huvikoolides, klubides, spordiklubides 

ja mujal. Huvitegevuse all mõeldakse peale kooli toimuvaid organiseeritud tegevusi (näiteks 

muusika- ja kunstikool, tehnika-, väitlus-, foto-, näitering, trenn jne). Kuigi huvitegevusi toimub ka 

noortekeskustes, siis selles uuringus küsitakse küsimusi noortekeskuste tegevuste kohta eraldi. 

Noorteorganisatsioonid. Tartu linnas on lastel võimalik kuuluda mitmesse noorteorganisatsiooni. 

Noorteorganisatsioonid pakuvad lastele võimalusi aktiivseks osalemiseks, oma ideede teostamiseks 

ja uute sõprade leidmiseks. Mõned näited Tartus tegutsevatest noorteorganisatsioonidest: Eesti 4H, 

Eesti Gaidide Liit, Eesti Skautide Ühing, YFU Tartu, Tartu Noortevolikogu, erakondade 

noorteorganisatsioonid jne. Noorteorganisatsiooniks peetakse selles küsimustikus ka koolide 

õpilasesindusi. 

Noortelaagrid ning õpilasmalevad. Tartu linna lastel on võimalus osaleda erinevates laagrites ja 

õpilasmalevates. Laagrid võivad toimuda nii Tartu linnas kui ka väljaspool.Laagreid korraldavad 

näiteks koolid, noortekeskused või klubid.Õpilasmalev on noortelaager, kus laps saab esimese 

töökogemuse ja iseseisvalt teenitud taskuraha. Lisaks on võimalik lastel pärast tööpäeva lõppu koos 

midagi põnevat teha. 

Laste- ja noorteüritused. Tartu linnas on lastel võimalus võtta osa mitmetest ülelinnalistest 

üritustest. Näiteks lastekaitsepäeva ja tarkusepäeva üritustest, noorte amatöörfilmide festivalist 

NAFF, moekonkursist "Moeke", ekstreemspordifestivalist "Extreme Battle“, breiktantsuvõistlusest 

"Battle of EST" jne. 

Noorsootöö teenused - noortekeskus, huvitegevus, noorteorganisatsioonid, noortelaagrid, 

õpilasmalevad, laste- ja noorteüritused. 

Mitteformaalne õppimine leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end 

arendada. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud, kuid vabatahtlik.Läbiviijad võivad olla nii 

professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Mitteformaalset 

õpetiseloomustavad tunnused: eesmärgipärane, vabatahtlik, õppijakeskne, paindlik, kättesaadav, 

tasakaalus on individuaalne ja sotsiaalne õppimine. 

6

1 Uuringu metoodika 

Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada noorte ja nende vanemate rahulolu arendavate vaba 

aja veetmise võimalustega Tartus 2010. aastal. Koostöös Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna 

noorsooteenistusega formuleeriti järgmised teemad, mida uuringus käsitleti: 

1) Hinnang Tartus tegutsevatele noortekeskustele, noorteorganisatsioonidele; korraldatud 

noortelaagritele, õpilasmalevatele, laste- ja noorteüritustele; 

2) informeeritus vaba aja veetmise võimalustest; 

3) vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavus; 

4) vaba aja veetmise võimaluste vastavus noorte huvidele; 

5) huvitegevuses mitteosalemise põhjused; 

6) rahulolu juhendaja tööga; 

7) rahulolu hobitegevuseks vajalike vahenditega; 

8) infokanalite kasutatavus ja info kättesaadavus; 

9) hinnang saadud mitteformaalsele õpikogemusele; 

10) erivajadustega laste rahulolu vaba aja veetmise teenustega; 

11) venekeelsete noorte rahulolu vaba aja veetmise teenustega; 

12) vastajate sotsiaalmajanduslik taust. 

Uurimisküsimustikud (vt lisa) töötati välja koostöös Tartu linna kultuuriosakonna 

noorsooteenistusega. Küsimustikud olid noortel ja vanematel mõnevõrra erinevad. Küsimustik 

koostati nii eesti kui ka vene keeles. Ankeetidele vastamine oli anonüümne. 

Noorte seas viidi küsitlus läbi koolides veebivormis, vanemad täitsid ankeedid pabervormis 

perioodil 01.-26.11.2010. Küsitlusele eelnevalt saadeti koolidele teavituskiri uuringu kohta ning 

lepiti iga kooli juhtkonnaga eraldi kokku uuringu läbiviimine. 

Igale valimisse sattunud koolile saadeti personaalne noortele mõeldud ankeedi link, mis võimaldas 

pidevalt jälgida vastajate statistikat. Küsimustikele vastamine käis klasside kaupa arvutiklassis, kus 

juhendajateks olid koolitöötajad. Iga nädala alguses saadeti mitte vastanud koolidele uuringu kohta 

meeldetuletuskiri meili teel. 

Vanemate ankeedid toimetati koolidesse, kus ankeedid jagati valimisse sattunud klasside õpilastele. 

Lapsed viisid ankeedid koju vanematele täitmiseks ning täidetud ankeedid korjas kooli kontaktisik 

kokku. Seejärel edastati ankeedid andmesisestajale. Vanemal paluti vastata ankeedile lähtuvalt 

lapsest, kes ankeedi temani toimetas. 

Uuringu üldkogumi moodustasid Tartu linnas elavad 9-19-aastased koolinoored ning 6-19-aastaste 

noorte vanemad. 6-9-aastaste laste tegevuste kohta küsiti ainult vanema hinnangut, kuna uurijad 

eeldasid, et noorte ankeet on selle vanusegrupi lastele liiga keeruline. 

Planeeritud netovalimiks oli orienteeruvalt 1500 respondenti. Valimi moodustamisel arvestati laste 

vanuse ja rahvusega (kodune keel) ning ka erivajadustega. Valimi raamistik moodustati Tartu linna 

koolide andmebaasi põhjal. Valimi moodustamisel oli eesmärgiks üldkogumi proportsionaalne 

mudel koolitüüpide (tavakool/erikool) ja linnaosade lõikes. Intervjueeritavate valikul kasutati 

mitmekihilist klastervalimit (kool, kooliaste ja klass; valimisse kuuluvas klassis küsitleti kõiki 

õpilasi või nende vanemaid). Esmalt valiti igas linnaosas valimipunktid (koolid), seejärel tehti 

vastajate juhuvalik klasside kaupa. Lapsevanemad ja noored, kellelt arvamust küsiti, üldiselt ei 

7

pärinenud ühest perest. 

Uuringu küsitluse ettevalmistamisel selgus, et 2 erivajadustega kooli pidas noorte ankeedi 

ülesehitust liiga keeruliseks erivajadustega noortele, seetõttu vastasid nendest koolidest ankeedile 

vaid vanemad. Tartu Kutsehariduskeskuse väike esindatus tuleneb sellest, et koolis õpib ligikaudu 

100 Tartust pärit noort, kes ei õpi ühel kursusel ning seetõttu oli nende koolis ankeet üleval 

siseveebi lehel, kus noored said vabatahtlikult vastata. 

Lõplikuks netovalimiks kujunes 1393 vastajat, millest noori oli kokku 730 ja lapsevanemaid 663. 

Tabel 1. Laste andmete kirjeldus uuringute valimis . 

Andmed noorte 

valimis 

Poiss 50% 47% 

Tüdruk 50% 53% 

Sugu 

Vanusgrupp 

6-11 17% 64% 

12-15 45% 18% 

16-19 38% 19% 

Elukoha linnaosa 

Annelinn, Ihaste, Jaamamõisa 28% 28% 

Karlova, Kesklinn 13% 12% 

Supilinn, Tähtvere, Vaksali, Veeriku 17% 16% 

Ropka, Ränilinn, Tammelinn, Variku 20% 18% 

Raadi, Ülejõe 11% 11% 

Tartu maakond 11% 15% 

Tervislik olukord 

tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist 61% 90% 

tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist 27% 8% 

tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist 5% 1% 

tervislikud põhjused on välistanud osalemise 7% 1% 

Tavakool 96% 95% 

Herbert Masingu kool, Hiie kool, Kroonuaia kool 4% 5% 

Kool 

Kodune keel 

eesti keel 77% 81% 

vene keel 15% 15% 

eesti keel ja vene keel võrdselt 5% 3% 

eesti keel ja muu keel võrdselt 2% 1% 

muu keel 1% 0% 

Laste arv peres 

1 42% 32% 

2 38% 45% 

3 12% 19% 

4 ja enam 8% 4% 

Laste andmed, kelle 

kohta lapsevanemad 

hinnangu andsid 

8

Nii noorte kui ka vanemate valimis oli laste jaotus sooliselt jagunenud enamjaolt võrdselt (tabel 1). 

Vanuselised struktuurid olid aga erinevad: noorte uuringus oli nooremas vanusegrupis vastajaid 

kõigest 17 %, vanemas aga 83%, kuid vanemate uuringus oli laste vanus vastupidi, nooremaid oli 

kõige rohkem, 64% ja vanemaid vaid 37%. 

Nii noorte kui ka vanemate hulgas on neid vastajaid kõige rohkem, kelle koduseks keeleks on eesti 

keel, venekeelseid on seitsmendik ning mõlemat keelt kodus võrdselt kasutavaid kahekümnendik. 

Vastanute jaotumine linnaosadesse vastab suures plaanis linnaosade suuruste osakaaludele: enim 

vastajaid on Annelinnast, kõige vähem Raadilt, Ülejõelt ja Tartu maakonnast. 

Nii lastevanemate kui ka noorte hulgas oli tavakoolidest vastajaid kõige rohkem kuni 96% ja 

erivajadustega laste koolidest kuni 5%. Kuna erivajadustega laste koolidest on vastajaid suhteliselt 

vähe, siis antud uuringu puhul ei tasu tulemustest ulatuslikke järeldusi teha. Erivajadustega laste 

rahulolu noorsootöö teenustega tasuks kindlasti eraldi uurida. Noorte vastustest selgub, et 12% on 

neid, kellel on või on olnud terviseprobleeme, mis oluliselt takistasid osalemist noortele mõeldud 

tegevustes, üritustel, organisatsioonides 2010. aastal. Vanemad on nimetanud lapse tegevustes mitte 

osalemise põhjusteks terviseprobleeme vaid 2% juhtudel. Ligikaudu 80% vastajate kodudes kasvab 

kuni 2 last, , kolme või enama lapsega peresid on peaaegu viiendik. 

Valimisse sattunud noorte keeleoskusest annab ülevaate tabel 2. Eesti keelt emakeelena rääkivaid 

noori oli valimis 78% ja vene keelt kõnelevaid noori 16 %. Muid keeli emakeelena rääkivaid noori 

oli 7%. Eesti keelt ei oska üldse 2% noortest, vene keelt aga 26%. 

Tabel 2. Noorte keeleoskus 

Eesti keel Vene keel Inglise keel Muu keel 

Üldse ei oska 2% 26% 3% 20% 

Saan veidi aru, aga ei räägi 2% 25% 6% 26% 

Saan aru ja veidi räägin 3% 16% 13% 20% 

Saan aru, räägin ja veidi kirjutan 5% 13% 30% 23% 

Valdan vabalt 10% 4% 47% 6% 

See on mu emakeel 78% 16% 2% 5% 

9

Tabel 3. Noorte poolt märgitud muud keeled 

Albaania keel 1 

Araabia keel 1 

Eesti kreel 4 

Esperanto keel 1 

Heebrea 1 

Hiina keel 23 

Hispaania keel 24 

India keel 2 

Iraagi keel 1 

Itaalia keel 3 

Jaapani Keel 9 

Ladina keel 1 

Läti keel 1 

Mongoolia 1 

Norra keel 2 

Poola keel 1 

Portugali keel 2 

Prantsuse ja Türgi 1 

Prantsuse Keel 65 

Prantsuse, saksa keel 1 

Prantuse keel 2 

Rootsi keel 5 

Saksa keel 145 

Saksa keel, prantsuse keel. 1 

Saksa, Prantsuse 1 

Soome keel 39 

Soome, Jaapani, Saksa 1 

Ukrina 4 

Võru keel 1 

Tabel 4. Küsitluses osalenud lapsevanemate andmed 

Sugu 

Mees 12% 

Naine 88% 

Hõivestaatus 

palgatöötaja/ettevõtja 81% 

lapsehoolduspuhkusel, kodune 11% 

Töötu 5% 

mittetöötav pensionär 1% 

Muu 1% 

mittetöötav täisajaga õppija 1% 

töötav pensionär 0% 

10

elukaaslase/abikaasa hõivestaatus 

elukaaslast/abikaasat ei ole peres 17% 

palgatöötaja/ettevõtja 73% 

Töötu 5% 

lapsehoolduspuhkusel, kodune 2% 

mittetöötav pensionär 1% 

töötav pensionär 1% 

ei tea 1% 

Muu 1% 

Sissetulek ühe liikme kohta kuus viimase 6 kuu jooksul 

alla 1000 krooni kuus 5% 

1001-3000 krooni kuus 24% 

3001-5000 krooni kuus 28% 

5001-7000 krooni kuus 20% 

7001-9000 krooni kuus 11% 

9000 või rohkem krooni kuus 12% 

Lastevanemate ankeedile vastajatest 88% olid naised ja 12% mehed (tabel 4). Vastanutest enamik - 

neli viiendikku - töötab, kümnendik on kodused ja kahekümnendik töötud. Abikaasat või 

elukaaslast pole kuuendikus vastanud peredest. Töötav abikaasa või elukaaslane on kolmveerandil 

vastajatest, töötu kaaslane aga kahekümnendikul. 

Esindatud on sissetulekukategooriad alates vähem kui 1000 krooni kuus pereliikme kohta saavatest 

peredest (keda on kahekümnendik valimist) kuni enam kui 9000 krooni liikme kohta kuus saavatest 

peredest (keda on umbes kümnendik valimist). Kõige rohkem on peresid, mille liige saab kuus 

1001-3000 krooni või 3001-5000 krooni; kokku on neid 52%. 

Muutujate vaheliste seoste analüüsiks on kasutatud keskmiste võrdlemist (t-test ja F-test), 

korrelatsioonianalüüsi (Pearsoni r) ja hii-ruut statistikut. Pearsoni r on kasutatud juhul, kui tegemist 

on järjestatavate muutujatega, t-testi on kasutatud juhul kui sõltumatu muutuja on dihhotoomne 

ning sõltuv järjestatud, F-testi juhul kui sõltumatu muutuja on mitme kategooriaga mittejärjestatav 

muutuja ning sõltuv järjestatud, Pearsoni hii-ruut testi on kasutatud juhul, kui mõlemad muutujad 

on mittejärjestatavad või dihhotoomsed. Tulemuste laiendatavusel on kasutatud olulisuse nivood 

0,05. Risttabelite puhul on seletavas tekstis reeglina välja toodud ainult need seosed, mis osutusid 

statistiliselt olulisteks. 

Järgnevalt on toodud välja eraldi noorte ja vanemate uuringu tulemused. 

11

2 Noorte rahulolu vabaaja veetmise võimalustega Tartus 

2.1 Teadlikkus vaba aja veetmise võimalustest 

Noortelt küsiti, kui teadlikud on nad vaba aja veetmise võimalustega Tartus. Kõige suurem osa 

vastanutest on iseloomustanud oma teadmisi sõnapaariga ’tean natuke’. Erinevate vaba aja 

tegevusvaldkondadega väga hästi kursis olevate noorte osakaal varieerub tugevalt: kui 

noorteorganisatsioonide puhul peab end hästi kursis olevaks 5%, siis huvitegevuse puhul 29% ehk 

pea kuus korda rohkem. Üldse mitte kursis olevate osakaal varieerub tegevusvaldkonniti veidi 

vähem jäädes 12% (huvitegevus) ja 51% (õpilasmalev) vahele. Üldiselt kursis mitte olevate noorte 

osakaal ületab hästi kursisolevate osakaalu kordades (v.a. huvitegevus). 

Joonis 1. Kursisolek noortele mõeldud vaba aja veetmise võimalustega 

12

2.2 Rahulolu vaba aja veetmise võimaluste piisavusega 

Küsitluses paluti noortel hinnata, kas erinevaid vaba aja veetmise võimalusi noortele on Tartus 

piisavalt. 

Joonis 2. Hinnangud vaba aja veetmise võimaluste piisavusele 

Küsitlusest selgus, etsuurim on nende Tartu noorte osakaal, kelle arvates on huvitegevuse võimalusi 

piisavalt, tervelt 73% peab võimalusi piisavaks. Noorteorganisatsioonide, noortekeskustes ja 

noortelaagrite tegevuses osalemise võimalusi peab piisavaks 64% kuni 67% noortest. Kõige vähem 

on neid noori, kelle arvates on piisavalt noorteüritusi või õpilasmalevas osalemise võimalusi. 

Uuringus analüüsiti võimaluste piisavuse hinnangute seoseid soo, vanuse, koduse keele, eesti keele 

oskuse hinnanguga, õdede-vendade arvu, linnaosa, õppimisega erikoolis ja vastaja enda poolt 

hinnatud kehalise puudega või selle puudumisega.Alljärgnevas tabelis on demograafiliste tunnuste 

lõikes tegevusvaldkonniti toodud välja nende noorte osakaalud, kes on hinnanud vastava 

valdkonna võimalusi Tartus piisavaks. Paksus kirjas on välja toodud statistiliselt olulised 

erinevused. 

13

Tabel 5. Erinevaid vaba aja veetmise võimalusi piisavaks hinnanute osakaalud demograafiliste 

tunnuste lõikes. 

noortekeskusi 

huvitegevusi 

noorteorganisatsioone 

noortelaagrites osalemise võimalusi 

õpilasmalevas osalemise võimalusi 

noorteüritusi 

Sugu 

Poiss 67% 73% 66% 68% 58% 58% 

Tüdruk 67% 72% 68% 61% 49% 50% 

Vanusgrupp 

9-11 60% 76% 57% 64% 39% 63% 

12-13 65% 79% 76% 76% 60% 55% 

14-15 66% 70% 61% 64% 55% 53% 

16-17 71% 71% 69% 60% 58% 52% 

18-19 71% 63% 66% 48% 46% 46% 

Õdede vendade arv 

1 õde või vend 70% 74% 69% 70% 57% 55% 

2 õde-venda 75% 77% 79% 65% 57% 55% 

3 õde-venda 63% 52% 44% 44% 52% 56% 

rohkem kui 3 õde-venda 62% 62% 62% 46% 54% 46% 

mitte ühtegi 63% 73% 64% 62% 50% 54% 

Linnaosa 

Annelinn, Ihaste, Jaamamõisa 61% 66% 60% 63% 52% 55% 

Karlova, Kesklinn 76% 67% 66% 62% 60% 40% 

Supilinn, Tähtvere, Vaksali, Veeriku 67% 76% 72% 69% 53% 60% 

Ropka, Ränilinn, Tammelinn, Variku 62% 76% 73% 63% 49% 48% 

Raadi, Ülejõe 77% 78% 70% 66% 51% 57% 

Tartu maakond 65% 81% 66% 64% 60% 69% 

Hinnang tervisele 

Tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist 71% 76% 72% 66% 56% 55% 

Tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist 62% 68% 61% 63% 48% 54% 

Tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist 57% 65% 59% 49% 49% 51% 

Tervislikud põhjused on välistanud osalemise 53% 65% 55% 63% 55% 53% 

Kool 

Tavakool 67% 73% 68% 64% 53% 54% 

Herbert Masingu kool, Hiie kool 57% 67% 43% 70% 60% 57% 

14

Kodune keel 

noortekeskusi 

huvitegevusi 

noorteorganisatsioone 

noortelaagrites osalemise võimalusi 

õpilasmalevas osalemise võimalusi 

noorteüritusi 

Eesti keel 70% 74% 72% 67% 55% 55% 

Vene keel 54% 64% 48% 54% 49% 51% 

Eesti keel ja vene keel võrdselt 61% 79% 61% 70% 58% 58% 

Eesti keel ja muu keel võrdselt 67% 67% 53% 47% 47% 53% 

Muu keel 50% 60% 60% 50% 30% 40% 

Eesti keele oskus 

üldse ei oska 50% 57% 50% 64% 64% 50% 

saan veidi aru, ei räägi 63% 56% 50% 63% 44% 44% 

saa aru ja veidi räägin 43% 52% 48% 48% 57% 57% 

saan aru, räägin ja veidi kirjutan 57% 76% 54% 59% 54% 51% 

valdan vabalt 60% 69% 56% 57% 47% 51% 

see on mu emakeel 70% 74% 71% 66% 54% 55% 

Sugu 

Võrreldes tüdrukutega on poiste hulgas oluliselt enam neid, kes arvavad, et noortelaagreid, 

õpilasmalevaid ja noorteüritustel osalemise võimalusi on piisavalt. 

Vanus 

Keskmiselt on kõige enam osalemisvõimalusi piisavateks hinnanuid vanusgrupis 12-13-aastased 

noored, kõige vähem aga grupis 18-19-aastased. Erinevused on olulised kolme valdkonna osas: 

huvitegevuses, noortelaagrites ja noorteürituste osalemise võimalustes. Kõigi eelnimetatud kolme 

tegevuse puhul langeb võimalusi piisavateks hinnanute osakaal koos vanuse kasvamisega. 

Õdede-vendade arv 

Paljulapselistest peredest pärit laste (peres 4 või enam last) hulgas on suhteliselt vähe 

osalusvõimalusi piisavateks hinnanuid, kuid see protsent on madal ka üksiklaste puhul. Oluline 

hinnangute erinevus on noorteorganisatsioonides osalemise võimaluste suhtes. 

Linnaosa 

Elukoha ja vaba aja veetmise võimaluste piisavuse hinnangute seostamisel võib elukoha piirkonnad 

jagada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad Supilinn, Tähtvere, Vaksali, Veeriku, Raadi, 

Ülejõe ja Tartu maakond, kus võimalusi peab piisavaks suhteliselt suur osakaal vastanutest (66%, 

67%). Teise grupi moodustavad Annelinn, Ihaste, Jaamamõisa, Karlova, Kesklinn, Ropka, 

15

Ränilinn, Tammelinn, Variku, kus võimalusi peab piisavaks mõnevõrra madalam osakaal 

(59%...62%). 

Oluline on erinevus noortekeskuste puhul (suhteliselt vähe on võimalusi piisavaks hinnanuid 

Annelinnas, Ihastes, Jaamamõisas, Ropkas, Ränilinnas, Tammelinnas, Variku linnaosas) ja 

noorteürituste puhul (suhteliselt vähe on võimalusi piisavateks hinnanuid Karlova, Kesklinna, 

Ropka, Ränilinna, Tammelinna, Variku linnaosa noorte hulgas). 

Hinnang oma tervisele 

Oma tervislikku olukorda takistavaks teguriks pidavate noorte hulgas on peaaegu pooled hinnanud, 

osalemisvõimalusi ebapiisavaks. Samas ei ole seos ühemõtteliselt selge, kuna ka nende hulgas, 

kelle sõnul nende tervislik seisund on välistanud osalemise, on suur osakaal palju vaba aja veetmise 

võimalusi piisavateks pidanud. Olulised on seosed kolme valdkonna puhul: noortekeskused, 

huvitegevus ja noorteorganisatsioonid. Nende kolme tegevuse puhul langeb osalemisvõimalusi 

piisavateks pidavate osakaal koos tervisehinnangu halvenemisega. 

Õppimine erikoolis 

Valimis oli vastajaid kahest koolist, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed – Herbert 

Masingu ja Hiie koolist. Üldiselt kaldub nende koolide õpilaste hulgas olema suhteliselt vähe vaba 

aja veetmise võimalusi piisavateks hinnanuid, kuid see ei ole nii kõikide võimaluste puhul. Oluline 

on seos siiski vaid noorteorganisatsioonide osas, mille puhul tavakoolide õpilastest hindab 

osalusvõimalusi piisavateks 68% ja erikooli õpilastest 43%. 

Kodune keel 

On näha, et enim on võimalusi piisavateks hinnanuid eestikeelsetest peredest pärit vastajad ja kõige 

vähem muu koduse keelega vastajad. Oluline on seos kahe valdkonna puhul: noortekeskused ja 

noorteorganisatsioonid. Noorteorganisatsioonide puhul on osalemisvõimalusi piisavateks hinnanute 

osakaal väikseim venekeelsetest peredest pärit noorte hulgas. 


Kolme valdkonna puhul – noortekeskused, huvitegevus ja noorteorganisatsioonid – on parema eesti 

keele oskusega vastanute hulgas suurem osa neid, kelle arvates vaba aja veetmise võimalusi on 

piisavalt. Nende kolme valdkonna puhul on näha, hea või väga hea eesti keele oskuse gruppi (jättes 

välja eesti keelt emakeelena kõnelejad) liigitanute hulgas on keskmiselt enam vaba aja veetmise 

võimalusi piisavateks hinnanuid kui kolmes halvema keeleoskuse grupis. 

2.3 Infokanalid 

Infokanalite puhul on vaadeldud kahte aspekti. Esiteks teadlikkust ning kasutustihedust infokanalite 

osas ning teiseks, kust soovitakse kõige enam infot saada vaba aja veetmise võimaluste kohta. 

Kõige suurem osa vastanutest on sageli või väga sageli saanud infot vaba aja veetmise võimaluste 

kohta oma sõpradelt-tuttavatelt – see infokanal on teistest märgatavalt populaarsem. Teisel kuni 

kuuendal kohal on vanemad, otsingumootorid, kool, infotulbad avalikes kohtades ja 

suhtlusportaalid. 

16

Kõige madalam on mitmete venekeelsete internetiportaalide populaarsus – ilmselt väiksema 

osakaaluga venekeelsete vastajate tõttu. Siiski on populaarsusjärjestuse tagumises otsas ka mitmed 

eestikeelsed noortele mõeldud portaalid, enamikust neist saab sageli või väga sageli infot 

kümnendik kuni seitsmendik vastanutest. Vaatamata asetusele populaarsusjärjestuse lõpuosas tuleb 

seda osakaalu küllaltki oluliseks pidada – absoluutnumbrites väljendatuna saavad ka 

vähepopulaarsetelt internetilehekülgedelt teavet tuhanded noored. 

Teadmised erinevate infokanalite kohta, kust võiks leida vaba aja tegevuste infot, annavad eelpool 

kirjeldatuga sarnase pildi. Kõige rohkem on neid, kes ei tea venekeelsete internetilehekülgede 

olemasolust (kuni pool vastanutest). Ka nende osakaal, kes on märkinud, et ei tea mitmeid 

eestikeelseid internetilehti, on küllaltki suur – vähemalt veerand on nii vastanud. Tuntuimad 

infokanalid on vanemad, sõbrad-tuttavad, kool, Tartu Postimees, infotulbad avalikes kohtades, ning 

otsingumootorid, mida infokanalitena ei tea väikseim osakaal (vähem kui kümnendik vastanutest). 

Joonis 3. Infokanalid (saanud infot sageli või väga sageli) 

17

Joonis 4. Infokanalid (ei tea sellist) 

Lisaks etteantud vastustega küsimusele infokanalite kohta paluti noortel nimetada ka kolm 

infokanalit, millest nad sooviksid vaba aja veetmise kohta infot saada. Kokku laekus 1818 vastust, 

mis on klassifitseeritud 11 kategooriasse ja esitatud alltoodud tabelis. 

18

Tabel 6. Allikad, millest noored sooviksid saada teavet vaba aja veetmise võimaluste kohta 

Kool 20% 

Avalikud kohad, sealhulgas poed, kaubanduskeskused, raamatukogud 14% 

Interneti otsingumootorid, otsinguleheküljed 14% 

Sugulased-sõbrad-tuttavad 11% 

Suhtlusvõrgustikud 9% 

Erinevad (mitte noortele suunatud) kodulehed 8% 

Ajakirjandus, ajalehed, ajakirjad 8% 

Televisioon, raadio 6% 

Noorteorganisatsioonid, huvikoolid, trennid 4% 

Infovoldik, trükitud materjalid 3% 

e-post, SMS 2% 

Kõige enam nimetatud infokanal oli kool – noored soovivad saada infot vaba aja veetmise 

võimaluste kohta just koolist. Teisel-kolmandal kohal olid avalikud kohad - infotulbad ja stendid 

linnas, raamatukogud, bussid, plakatid, reklaamid – ning interneti otsingumootorid. Neljandal kohal 

oli nimetamiste arvult sõbrad-sugulased-tuttavad, sealhulgas pereliikmed. Viiendal-kuuendal kohal 

olid erinevad kodulehed, mis ei ole spetsiifiliselt noortele suunatud; palju oli märgitud Tartu linna 

kodulehte. Ka ajakirjandust oli märkinud sama osakaal. Kõige vähempopulaarne oli info soovimine 

SMS-na ja e-postile. 

Tabeli 7 põhjal võib öelda, et vastajate keele põhiselt suuri erinevusi infootsingu viisides ei ole. 

Eestlased saavad harvem infot vanematelt, sugulastelt ja õdedelt-vendadelt, koolist ja 

raamatukogudest, kuid sagedamini avalikes kohtades olevatelt infotulpadelt ja eestikeelsetest 

ajalehtedest. Vene keeles vastanud saavad sagedamini infot venekeelsest ajakirjandusest. 

Tähelepanuväärne on see, et erinevate internetilehekülgede kasutamisel üldiselt eestlaste ja 

venelaste vahel suuri erinevusi ei ole. 

Populaarseimad infokanalid langevad suures osas kokku eesti- ja venekeelsete vastanute hulgas 

(tabel 8). Kummaski grupis on kümne kõige enamkasutatud infokanali puhul erinev vaid üks kanal 

– kasutussageduselt kümnes (eesti keeles vastanute hulgas Tartu Postimees, vene keeles vastanute 

hulgas huvitegevuse võimalustest ülevaadet andev voldik 

19

Tabel 7. Eesti- ja venekeelsete vastajate infokanalite kasutamise sagedused (keskmised) 1 

eesti keel 

Vanematelt, sugulastelt * 2,30 2,07 

Sõpradelt-tuttavatelt 2,01 2,03 

Õdedelt-vendadelt* 2,76 2,45 

Kuulutuste- ja infotulpadelt tänaval või teistes avalikes kohtades* 2,52 2,79 

Voldikust, mis sisaldab koolivaheaja sündmuseid Tartus 2,81 2,72 

Voldikust, mis sisaldab huvitegevuse võimalusi Tartus 2,84 2,83 

Noorteinfo stendidelt Tartu kaubanduskeskustes 2,87 2,94 

Tartu linna infopunktidest Raekojas 3,20 3,29 

Tartu Postimehest (kohalik ajaleht)* 2,83 3,17 

Linnalehest (kohalik ajaleht)* 3,15 3,37 

Tartu Ekspressist (kohalik ajaleht)* 3,26 3,44 

Üleriigilistest eestikeelsetest ajalehtedest * 2,91 3,44 

Venekeelsetest ajalehtedest (Postimees, MK-Estonija)* 3,49 3,06 

Mõne noortekeskuse, huvikooli või huviklubi kodulehelt 2,86 2,89 

Koolist (infostend, koduleht, koolileht)* 2,52 2,34 

Teatrist, kinost (infostendidelt, kodulehtedelt) 2,77 2,75 

Tartu raamatukogudest* 3,05 2,88 

Otsingumootoritest (www.google.com, www.neti.ee, delfi.ee/delfi.ru) 2,46 2,30 

Tartu linna kodulehelt (www.tartu.ee) 2,88 2,90 

Tartu noorte infoportaalist (www.tartunoored.ee) 3,16 3,36 

Tartu kultuuriinfo portaalist (kultuuriaken.tartu.ee) 3,10 3,26 

Tartu noorteürituste infoportaalist (noorteaken.tartu.ee) 3,18 3,27 

Noorteraadiost internetis (noorteraadio.ee) 3,29 3,36 

Noorte TVst internetis (noorteTV.ee) 3,29 3,29 

Noorteportaalist NIP (www.nip.ee) 3,32 3,32 

Noorteraadiost internetis (kooliraadio.r2.ee) 3,33 3,34 

Noorteveebist (tundruudus.ee) 3,32 3,36 

Noorsootöö lehelt (aken.ee) 3,34 3,44 

Tiigrihüppe haridusportaalist (koolielu.ee) 3,34 3,35 

Noorteinfoportaalist (euroopa.noored.ee) 3,33 3,32 

Kultuuri infoportaalist (www.kuhuminna.ee) 3,25 3,36 

Suhtlusportaalidest (rate.ee, orkut.com, facebook.com, myspace.com) 2,53 2,64 

Tartu uudiste venekeelne portaal(www.jstolica.ee) 3,31 3,25 

«День за Днем» veebileht(www.dzd.ee) 3,34 3,19 

ERRi venekeelne portaal (novosti.err.ee) 3,37 3,28 

Postimehe venekeelne portaal (rus.postimees.ee*) 3,38 2,98 

Vene portaal Eestis (www.veneportaal.ee) 3,38 3,35 

portaal www.moles.ee 3,39 3,21 

vene keel 

1 Infokanalite kasutust hinnati skaalal 1-4-palli, kus 1= kasutan väga sageli ja 4= mitte kunagi . Siin ja edaspidi on 

keskmiste erinevuste statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutatud t-testi . 

* statistiliselt oluline erinevus olulisuse nivool 0.05 

20

Tabel 8. 10 kõige sagedamini kasutatud infokanalit eesti ja mitte-eesti noorte hulgas. Vastuste 

keskmised 2 

Eesti keel 

Vene keel 

Sõbrad-tuttavad 2,01 Sõbrad-tuttavad 2,03 

Vanemad, sugulased 2,30 Vanemad, sugulased 2,07 

Otsingumootorid 2,46 Otsingumootorid 2,30 

Kool 2,52 Kool 2,34 

Kuulutuste- ja infotulbad, avalikud 

kohad 

2,52 Õed-vennad 2,45 

Suhtlusportaalid 2,53 Suhtlusportaalid 2,64 

Õed-vennad 2,76 Voldik, mis sisaldab koolivaheaja 

sündmusi Tartus 

2,72 

Teater, kino 2,77 Teater, kino 2,75 

Voldik, mis sisaldab koolivaheaja 

sündmusi Tartus 

2,81 Kuulutuste- ja infotulbad, avalikud 

kohad 

2,79 

Tartu Postimees 2,83 Voldik, mis sisaldab huvitegevuse 

võimalusi Tartus 

2,83 

2 Infokanalite kasutust hinnati skaalal 1-4-palli, kus 1= kasutan väga sageli ja 4= mitte kunagi. 

21

3 Noorte osalemine vaba aja tegevustes 

Vastavalt küsitlustulemustele on kõige populaarsemaks vaba aja veetmise vormiks huvitegevus – 

pea kaks kolmandikku noortest osaleb mõnes huvitegevuse ringis. Noorteorganisatsiooni tegevuses 

osaleb ja noortekeskuses käib veidi alla viiendiku noortest. Erinevates noortelaagrites ja 

õpilasmalevas on 2010.aastal osalenud pea kolmandik vastanutest. 

Joonis 5. Noorte osalemine vaba aja tegevustes 2010.aastal 

Kas ja kuidas on nendes tegevustes osalemine seotud noorte sotsiaalse taustaga? Tegevustes 

osalemise sotsiaalse tausta muutujate mõju hindamiseks on vaadeldud soo, õdede-vendade arvu, 

vastamise keele, elukoha, erivajaduste ja vanuse seost tegevustes osalemisega. Seoste analüüsiks on 

kasutatud risttabelit. Paksus kirjas on välja toodud statistiliselt olulised erinevused olulisusnivool 

0,05. 

22

Tabel 9. Vaba aja tegevustes osalemise sotsiaalne taust. 

Osalemise taust laste andmetel 

Reaprotsent 

Poiss 19% 55% 15% 30% 69% 

Tüdruk 18% 66% 18% 30% 76% 

Sugu 

Vanusgrupp 

9-11 19% 63% 15% 39% 81% 

12-13 19% 71% 15% 36% 77% 

14-15 17% 57% 16% 34% 66% 

16-17 21% 56% 16% 20% 67% 

18-19 13% 51% 24% 18% 72% 


1 õde või vend 19% 64% 17% 32% 74% 

2 õde-venda 20% 63% 19% 38% 68% 

3 õde-venda 15% 52% 19% 19% 54% 

rohkem kui 3 õde-venda 38% 54% 19% 27% 84% 

mitte ühtegi 17% 58% 15% 27% 72% 

Linnaosa 

Annelinn, Ihaste, Jaamamõisa 17% 57% 12% 28% 72% 

Karlova, Kesklinn 24% 59% 23% 29% 80% 

Supilinn, Tähtvere, Vaksali, Veeriku 15% 63% 23% 34% 71% 

Ropka, Ränilinn, Tammelinn, Variku 17% 68% 11% 32% 73% 

Raadi, Ülejõe 22% 69% 20% 24% 64% 

Tartu maakond 17% 58% 16% 29% 79% 


Tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist 17% 59% 17% 31% 71% 

Tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist 21% 71% 18% 30% 77% 

Tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist 24% 51% 24% 27% 75% 

Tervislikud põhjused on välistanud osalemise 18% 41% 2% 20% 56% 

Tavakool 19% 62% 17% 29% 72% 

Herbert Masingu kool, Hiie kool 17% 23% 10% 37% 71% 

Kool 

noortekeskus 

huvitegevus 

noorteorganisatsioon 

noortelaager, õpilasmalev 

noorteüritus 

23

Kodune keel 

Eesti keel 19% 62% 17% 31% 75% 

Vene keel 15% 57% 15% 22% 58% 

Eesti keel ja vene keel võrdselt 18% 55% 6% 33% 71% 

Eesti keel ja muu keel võrdselt 27% 53% 33% 47% 80% 

Muu keel 40% 50% 10% 10% 88% 


üldse ei oska 43% 57% 36% 57% 71% 

saan veidi aru, ei räägi 13% 50% 0% 13% 36% 

saa aru ja veidi räägin 10% 48% 29% 10% 65% 

saan aru, räägin ja veidi kirjutan 24% 68% 16% 32% 60% 

valdan vabalt 14% 54% 11% 21% 66% 

see on mu emakeel 19% 62% 17% 31% 75% 

Sugu 

Tüdrukute hulgas on võrdlemisi enam osalejaid huvitegevuses ja noorteüritustel. 

Vanus 

Nooremates vanusgruppides osaleb huvitegevuses mõnevõrra rohkem noori kui vanemates 

vanusgruppides; suurim on huvitegevuses osalejate osakaal 12-13-aastaste hulgas (71%). 

Nooremate hulgas on enam noortelaagrites ja õpilasmalevates osalejaid. Osalejate osakaal langeb 

ühtlaselt koos vanuse kasvamisega: kui 9-11-aastaste hulgas osales 39%, siis 18-19-aastaste hulgas 

18%. Nooremate hulgas on ka suhteliselt enam noorteüritustel käijaid, kuid seos vanuse ja 

noorteüritustel käimise vahel on suhteliselt nõrk. 

Elukoht 

Annelinna, Ihaste, Jaamamõisa, Ropka, Ränilinna, Tammelinna ja Variku linnaosa noortest on 

noorteorganisatsioonides osalemist märkinud vaid 11%-12%, Tartu maakonnas, ehk linnast väljas 

elavate noorte hulgas on osalejaid 16%, Raadi ja Ülejõe noorte hulgas 20% ning ülejäänud 

linnaosades elavate noorte hulgas 23%. 

Kodune keel 

Huvitav, kuid kõige enam võtab noorteüritustest osa muukeelsed või muu keelt ja eesti keel 

võrdselt (88% ja 80%) kõnelevad noored. Ka eestlaste hulgas on osalemine suhteliselt kõrge (75%). 

Kõige vähem võtavad osa noorteüritustest venekeelsetest kodudest pärit noored (58%). 


Keeleoskuse puhul on samuti oluline seos noorteüritustel käimisega. Kõrgeim on osalemine nende 

hulgas, kelle emakeel on eesti keel (75%), neile järgnevad noored, kes ei räägi ega saa aru eesti 

keelest (71%) ning kõige madalam on osalemine nende hulgas, kes enda hinnangul saavad eesti 

keelest veidi aru kuid ei räägi seda keelt (36%). 

Õdede-vendade arv, õppimine hariduslike erivajadustega õpilaste koolis ega hinnang enda 

tervislikule seisukorrale ei mõjuta noore osalemist erinevates vaba aja tegevuse vormides. 

24

3.1 Vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus 

Arvestades osalemist noortekeskustes, huvitegevuses, noorteorganisatsioonides, malevates ja 

laagrites ning noorteüritustel, näeme, et Tartu noorte hulgas on 11% selliseid, kes ei ole osalenud 

üheski eelnimetatud valdkonnas. Noorte vaba aja veetmise võimalustest osasaamise tegelikust 

olukorrast ülevaate saamiseks on iga vastaja puhul kokku loetud tegevuste arv, milles ta osaleb. 

Ühte või kahte võimalust on oma vaba aja veetmiseks kasutanud vastavalt 29% ja 28% noortest, 

kolme 21% ning nelja või kõiki viite võimalust 10% vastanutest (joonis 6).Täiesti passiivsete ja 

äärmiselt aktiivsete noorte osakaalud on praktiliselt võrdsed. Enamik noori on kaasatud ühte või 

kahte tegevusse (kokku 57%). 

Joonis 6. Noorte osalemine vaba aja tegevusvormides 

25

Tabel 10. Vaba aja tegevustes osalemise aktiivsuse sotsiaalne taust * 

Tegevuste arv 

0 1 2 3 4 5 

Poiss 14% 30% 28% 17% 5% 5% 

Tüdruk 8% 28% 28% 26% 8% 2% 

Sugu 

Vanusgrupp 

9-11 9% 22% 36% 19% 11% 2% 

12-13 8% 24% 32% 27% 6% 3% 

14-15 11% 32% 27% 20% 6% 4% 

16-17 16% 33% 24% 19% 5% 4% 

18-19 13% 38% 21% 20% 5% 4% 


1 õde või vend 9% 26% 35% 19% 6% 4% 

2 õde-venda 10% 29% 26% 24% 7% 4% 

3 õde-venda 19% 48% 4% 22% 4% 4% 

rohkem kui 3 õde-venda 15% 15% 23% 35% 4% 8% 

mitte ühtegi 13% 31% 25% 22% 7% 2% 

Linnaosa 





Raadi, Ülejõe 9% 39% 19% 18% 9% 5% 



tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist 11% 32% 27% 20% 6% 4% 

tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist 7% 23% 34% 24% 9% 3% 

tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist 8% 32% 19% 32% 8% 0% 

tervislikud põhjused on välistanud osalemise 31% 29% 22% 16% 2% 0% 

Tavakool 11% 29% 29% 22% 7% 3% 

Herbert Masingu kool, Hiie kool 23% 37% 20% 10% 3% 7% 

Kool 

Kodune keel 

eesti keel 9% 30% 29% 21% 7% 4% 

vene keel 22% 29% 21% 21% 4% 2% 

eesti keel ja vene keel võrdselt 18% 24% 30% 18% 6% 3% 

eesti keel ja muu keel võrdselt 13% 13% 27% 27% 7% 13% 

muu keel 10% 30% 30% 30% 0% 0% 

* 

Paksus kirjas on välja toodud statistiliselt olulised erinevused olulisusnivool 0,05. 

26


üldse ei oska 7% 21% 14% 36% 0% 21% 

saan veidi aru, ei räägi 25% 44% 31% 0% 0% 0% 

saa aru ja veidi räägin 33% 24% 24% 10% 0% 10% 

saan aru, räägin ja veidi kirjutan 16% 24% 30% 19% 5% 5% 

valdan vabalt 20% 31% 21% 20% 6% 1% 

see on mu emakeel 9% 29% 29% 22% 7% 3% 

Analüüsi tulemusena võib öelda, et noorte aktiivsus vaba aja tegevustes ei ole seotud vastaja õdedevendade 

arvuga, elukoha linnaosaga, tervisele enda poolt antud hinnanguga, õppimisega hariduslike 

erivajadustega noortele mõeldud koolis ega eesti keele oskusega. Küll aga on rohkemates 

tegevustesosalemine seotud nõrgalt või keskmiselt vastaja soo, vanuse ja koduse keelega. 

Tüdrukud kalduvad poistest olema veidi aktiivsemad ehk osalema suuremas arvus tegevustes, kuid 

erinevus ei ole suur. Nooremad vastajad kalduvad olema hõivatud suurema arvu tegevustega. 

Noored, kes on pärit eestikeelsetest peredest, kalduvad olema aktiivsemad suuremas arvus 

tegevustes, kuid see seos ei ole tugev. 

3.2 Noorte jagunemine gruppidesse osalusmustrite alusel 

Analüüsi käigus vaadeldi noorte käitumismustreid vaba aja tegevuste lõikes, mille tulemusel 

moodustusid seitse gruppi: aktivistid; huvitegevuses osalejad; passiivsed; huvitegevuses ja 

noorteüritustel osalejad; noorteüritustel käijad; aktiivsed noored, kes ei osale 

noorteorganisatsioonides; aktiivsed noorteorganisatsioonide liikmed. Lisaks gruppide profiilile 

analüüsiti ka gruppide sotsiaalset tausta, kus selgus, et ainult sooga on arvestatav statistiline seos, 

teiste muutujate puhul olulised seosed puudusid. 

27

Tabel 11. Vaba aja tegevustes osalejate tüübid 3 

Grupp 

Aktivistid 

Huvitegevuses 

osalejad 

Passiivsed 

Huvitegevusesja 

noorteüritustel 

osalejad 

Noorteüritustel 

käijad 

Aktiivsed 

noored, kes ei 

osale 

noorteorganisatsioonides 

Aktiivsed 

noorteorganisatsioonide 

liikmed 

Kokku 

Noortekeskus 100% 0% 1% 29% 17% 24% 0% 

Huvitegevus (huvikoolid, 

huviringid ja treeningrühmad) 86% 100% 0% 95% 0% 100% 100% 

Noorteorganisatsioon 100% 6% 5% 9% 8% 3% 100% 

Noortelaager või õpilasmalev 100% 23% 12% 1% 21% 100% 38% 

Noorteüritused 100% 0% 0% 95% 98% 92% 100% 

Grupi suurus valimis 4% 13% 12% 25% 26% 13% 7% 100% 

Lisaks gruppide profiilile on analüüsitud ka gruppide sotsiaalset tausta. Ainult seos sooga on 

piisavalt tugev, teiste muutujate puhul olulised seosed puuduvad. 

Gruppide kirjeldused 

Grupp 1. Aktivistid 

Grupi suurus moodustab 4% valimi suurusest. Sellesse gruppi kuuluvatele noortele on iseloomulik 

väga kõrge aktiivsus noortele pakutavates vaba aja veetmise võimalustes osalemises: praktiliselt 

kõik osalevad kõikides tegevustes ehk iga selle grupi liige osaleb kõikides noorte vaba aja 

tegevusvormides ehk teenustes. Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju poisse (72%). 

Grupp 2. Huvitegevuses ja noortelaagrites osalejad 


võrdlemisi madal vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus. Kõik osalevad huvitegevuses, umbes 

veerand on käinud noortelaagris või õpilasmalevas ja mõned osalevad ka noorteorganisatsiooni 

tegevuses. Poiste ja tüdrukute osakaal on praktiliselt võrdne (vastavalt 53% ja 47%). 

3 Noorte grupeerimiseks on kasutatud klasteranalüüsi. Noorte aktiivsuse kirjeldamiseks on valitud seitset  

gruppi sisaldav lahend. Tabel toob gruppide profiilid gruppide moodustamise aluseks olnud muutujate  

lõikes. Tabeli veerud moodustab muutuja, mis näitab kuulumist analüüsil leitud gruppi. Gruppide nimed on  

tuletatud selle moodustanud noorte vaba aja tegevustes osalemise tüüpiliste joonte põhjal. 1 vastaja sai 

kuuluda vaid 1 gruppi. 

28

Grupp 3. Passiivsed noored 

Grupi suurus moodustab 12% valimi suurusest. Sellesse gruppi kuuluvatest noortest osaleb vaba aja 

tegevustes väga väike osakaal, vaid noortelaagris või õpilasmalevas on käinud 12% gruppi 

kuuluvatest noortest, lisaks selle osalevad mõned ka noorteorganisatsiooni tegevuses. Passiivsete 

hulgas on mõnevõrra rohkem poisse, 60%. 

Grupp 4. Huvitegevus ja noorteüritused 


keskmine vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus. Praktiliselt kõik osalevad huvitegevuses ja on 

käinud noorteüritustel, 29% on käinud noortekeskuses ja 9% osaleb noorteorganisatsiooni 

tegevuses. Poiste osakaal on alla poolte vastajate (43%). 

Grupp 5. Noorteüritustel käijad 


võrdlemisi madal vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus. Iseloomulik on see, et praktiliselt kõik on 

käinud noorteüritustel, noortelaagris või õpilasmalevas on käinud 21%, noortekeskuses 17% ja 

noorteorganisatsiooni tegevusest võtab osa 8%. Poiste ja tüdrukute osakaal on praktiliselt võrdne 

(vastavalt 54% ja 46%). 

Grupp 6. Aktiivsed noored, kes ei osale noorteorganisatsioonides 


kõrge aktiivsus noortele pakutavates vaba aja veetmise võimalustes. Kõik tegelevad huvitegevusega 

ja on käinud noortelaagris või õpilasmalevas, 92% on käinud noorteüritustel, noortekeskuses on 

käinud 24%. Iseloomulik on see, et keegi neist pole märkinud noorteorganisatsioonides osalemist. 

Poiste ja tüdrukute osakaal on praktiliselt võrdne (vastavalt 47% ja 53%). 

Grupp 7. Aktiivsed noorteorganisatsioonide liikmed 

Grupi suurus moodustab 7% valimi suurusest. Selle grupi noortele on iseloomulik kõrge 

osalemisaktiivsus noortele pakutavates vaba aja veetmise võimalustes. Kõik osalevad 

huvitegevuses, on käinud noorteüritustel ja osalevad noorteorganisatsiooni tegevuses – see on lisaks 

aktivistidele ainuke grupp, mille liikmetest suur osakaal on märkinud noorteorganisatsioonide 

tegevuses osalemist. 38% gruppi kuuluvatest noortest on käinud noortelaagris või õpilasmalevas. 

Poiste osakaal on madal (29%). 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et noorte grupeerimine vaba aja tegevuses osalemise mustrite alusel tõi 

välja neli huvipakkuvat leidu. Esiteks, huvitegevusel on keskne koht noorte vaba aja sisustamisel – 

viies kategoorias on huvitegevuses osalejate osakaal 100% või selle lähedal. Teiseks, on olemas 

väike grupp noori (12%), kes ei osale praktiliselt üheski vaba aja veetmise võimaluses. 

Kolmandaks, on olemas märkimisväärselt suur grupp noori (26%), kes praktiliselt kõik osalevad 

noorteüritustel, 21% on nendest käinud noortelaagris ja 17% noortekeskus(t)es, kuid samas mitte 

ükski neist ei osale huvitegevuses. Neljandaks, noorteorganisatsioonides osalemine on koondunud 

kategooriatesse, kus üldiselt vaba aja tegevustes osalemise aktiivsus on kõrge või väga kõrge. 

29

4 Noorte rahulolu noorsootöö teenustega 

4.1 Rahulolu noortekeskustega 

Noortekeskustes on käinud peaaegu iga viies Tartu noor (19%). 

Ankeedis paluti noorel anda hinnang just selle noortekeskuse suhtes, kus ta oli 2010. aastal kõige 

sagedamini käinud. Kolmes noortekeskuses viiest on käinud kõige sagedamini veidi üle veerandi 

noortest, kahes aga märksa väiksem osakaal: kõige enam olid vastajatest käinud Tähe noorteklubis 

(28%) ja kõige vähem Koidu noortekeskuses. 

Joonis 7. Noortekeskustes käimine 

Pooled noortekeskuses käijad külastasid viimase aasta jooksul noortekeskust paar korda, 

iganädalasi käijaid oli pea 40%. 

Joonis 8. Noortekeskustes käimise sagedus 

30

4.1.1. Hinnangud noortekeskustele 

Hinnangud ei ole eriti erinevad noortekeskuste lõikes. Oluline on vaid erinevus ühe omaduse 

lõikes: 

• Kas selle noortekeskuse töötajad on küsinud Sinu soove, mida sa noortekeskuses teha 

tahaksid? 

Teistest eristus skatehall, kus kolmandiku noorte käest küsiti nende soove tegevuste kohta, teistes 

noortekeskustes küsiti keskmiselt kahelt kolmandikult noortelt. 

Muudes hinnangutes ei ole erinevusi noortekeskuste vahel, mistõttu on esitatud hinnangud 

koondkujul, mitte eraldi iga noortekeskuse kohta. 

Noortekeskuse vahenditega ja sisustuse ning väljanägemisega on rahul 85%-90% noortekeskuses 

käinutest. 

Juurdepääsetavust noortekeskusele ehk minekut ja tulekut hindab mugavaks 75% noortekeskuse 

külastajatest; sama suurel osakaalul noortest võtab noortekeskusesse minek aega kuni 30 minutit. 

Seega umbes veerandi noorte jaoks on kohalesaamine siiski mõneti ebamugav ja võtab aega kauem 

kui pool tundi. 

Joonis 9. Hinnangud noortekeskustele 

Noortekeskuse lahtiolekuaegadega on rahul 82% vastajatest. Noortekeskuse lahtiolekuaegade 

mittesobivuse põhjendamiseks on toodud kaks seisukohta: 

• Ei oska öelda 

• Päevad liiga pikad 

31

Noortekeskuste tegevuse ja töötajatega on rahul 80-90% keskuste külastajatest. Noortekeskuses 

käinutest keskmiselt 62% on kokku puutunud noorsootöötajatega, kes on küsinud noorte soove 

selle kohta, mida nad sooviksid noortekeskuses teha. 

Umbes pooled külastajatest on saanud noortekeskuses algatada ja/või kaasa lüüa mõne tegevuse, 

ürituse korraldamisel. Kolmandik vastajatest on teinud vabatahtlikku tööd. 

Joonis 10. Hinnangud noortekeskuste tegevustele ja töötajatele 

4.1.2 Noortekeskustes mittekäimise põhjused 

Noortekeskuses mittekäimise põhjustena on välja toodud noortekeskusega otseselt mitteseostuvad 

asjaolud: ajapuudus ja muud kohustused, suur koormus koolis, huvipuudus, muude asjadega 

tegelemine. Otseselt noortekeskust iseloomustavaid põhjusi, näiteks juhendajad ei meeldi, ruumid 

on kehvad, seltskond ei meeldi, on märkinud vaid mõni protsent vastanutest. Tähelepanuväärne on 

see, et ka asukohta on probleemina märkinud vaid 7%, kuigi eelnevalt nimetas tervelt 25% 

kohalesaamist ebamugavaks. Eeldatavasti ei tee osad vastajad ebamugavast liiklemisest nii suurt 

probleemi, et jätta noortekeskusesse minemata. 

32

’Muu põhjusena’ oli märgitud: 

• Kolisin alles Tartusse 

• Olen liiga noor 

• Puhkan vabal ajal 

Joonis 11. Noortekeskuses mittekäimise põhjendused 

33

4.2 Rahulolu huvitegevustega 

Huvitegevus on küsitluses käsitletud neljast valdkonnast kõige enam levinud vaba aja sisustamise 

moodus, sellega tegelevad 61% vastanutest ehk enam kui pooled. 

4.2.1 Huvitegevuste valdkonnad, millega noored tegelevad 

Huvitegevuse valdkonna kindlakstegemiseks oli küsimustikus kaks küsimust: esiteks, milliste 

huvitegevustega üldse tegeletakse ja teiseks, millega tegeletakse kõige rohkem. Juhul kui noor 

tegeles mitme hobiga, siis paluti tal anda hinnangud tema jaoks kõige prioriteetsema tegevusala 

suhtes. 

Kõige populaarsem tegevusala on sport, enam kui pooled huvitegevusega seotud noored on seda 

märkinud (joonis 12). Erinevalt teistest huvitegevustest on spordiga tegelemisele iseloomulik see, et 

juhul kui noor tegeleb mitme huvitegevusega, siis sport on tavaliselt kõige prioriteetsem tegevusala 

teiste huvitegevuste kõrval. 

Teisel-kolmandal kohal on tants (17%) ja muusika (15%). Mitme huvitegevusega hõivatud noorte 

seas on kaks korda rohkem neid noori, kes tegelevad tantsu ja muusikaga teisejärguliselt võrreldes 

nendega, kes on märkinud need huvitegevused esikohale. 

Ülajäänud valdkondade populaarsus on märgatavalt madalam: kunsti ja käsitööga tegeleb 5%, 

’muu’ tegevusega 3% ning tehnikaga, näitemänguga ja meediaga vaid 2% noortest. Paljude 

huvitegevustega hõivatud noorte seas on kolm-neli korda rohkem märgitud eelnimetatud tegevusi 

teisejärgulisteks teiste hobide kõrval. 

Küsimusse, mida peetakse prioriteetseks huvitegevuseks, peab suhtuma ettevaatlikult, kuna noor 

võis pidada kõiki huvitegevusi oluliseks, kuid küsimustikus sai ta hinnangu anda vaid ühe olulise 

tegevuse suhtes. 

Küsimuses olnud kategooria ’muu’ valinud noored täpsustasid ka oma harrastust. Vastuste analüüs 

näitab, et mitmed noored andsid sellise vastuse, mis tegelikult kuulus juba mõnda olemasolevasse 

kategooriasse. Seetõttu on küsimus ümber kodeeritud, arvestades ka vabalt antud vastuseid. 

Alloleval joonisel on esitatud osalemine huvitegevuse valdkondades. 

34

Joonis 12. Osalemine erinevates huvitegevustes 4 

Pärast ümberkodeerimist kategooria ’muu’ alla jäänud vastused on toodud alljärgnevas tabelis. 

Tabel 12. Osalemine erinevates huvitegevustes, kategooria ’muu’ täpsustused 

Tegevus 

Arv 

Catwalk, laulmine 1 

Ei soovi öelda 5 

Kodutütarde organisatsioon 1 

Melbourne shuffle 1 

Prantsuse keel 1 

Teadus 1 

Õpilasakadeemia-rakenduspsühholoogia 1 

Enamjaolt tegelevad noored 1-2 huvitegevusega: ühega 44% ja kahega 36%. Kolmes või enamas 

tegevuses osaleb ülejäänud viiendik. Kahe või enama tegevustega tegelemine kooli, perekondlike ja 

seltskondlike kohustuste kõrvalt on kindlasti suur väljakutse, kuna nõuab aja ja jõuvarude väga 

hoolikat planeerimist. Seda isegi juhul, kui iga tegevusega tegeletaks vaid kord nädalas, mis aga ei 

ole tavaline. 

4 Küsimus: Palun nimeta huviringi või treeningrühma või huvikooli valdkond, millega Sa kõige rohkem tegeled. Saab 

valida vaid ühe! 

35

Joonis 13. Huvitegevuse valdkondade arv noore kohta 

4.2.2 Huvitegevustes osalemise sagedus 

Respondentidelt küsiti kui mitu korda nädalas nad võtavad osa huvitegevustest. Vastustest selgub, 

et huvitegevused sisustavad suure osa osalejate ajast – kaks kolmandikku tegelevad hobidega 

vähemalt 3 korda nädalas, 43% aga 4 või rohkem kordi nädalas. Üks kord nädalas tegeleb oma 

hobidega vaid ligi kümnendik vastanutest. 

Joonis 14. Huvitegevustes osalemise sagedus 

36

Hobiga tegelemise sagedus erineb tegevusalati märkimisväärselt. Kõige sagedamini käiakse trennis 

(72% käib vähemalt kolm korda nädalas), kõige harvemini osaletakse aga meediaga seotud 

tegevustes (100% käib 1 kord nädalas). 

Tabel 13. Huvitegevuses osalemise sagedus tegevusalade lõikes 

kunst ja käsitöö 

muusika 

tants 

näitemänguline 

tegevus 

sport ja sportlik 

tegevus 

foto, film ja video 

tehnika ja elektroonika 

muu 

1 kord nädalas 24% 5% 4% 44% 8% 100% 10% 36% 

2 korda nädalas 14% 29% 39% 22% 20% 0% 30% 27% 

3 korda nädalas 19% 28% 23% 11% 21% 0% 40% 18% 

3 ja enam korda nädalas 43% 38% 34% 22% 51% 0% 20% 18% 

4.2.3 Hinnangud huvitegevustele 

Hinnangud huvitegevuse korralduslikule ja materiaalsele küljele on valdkonniti vähe varieeruvad. 

Erinevused ilmnesid vaid vahenditega rahulolu osas. Erinevuse põhjustajaks on ilmselt 

näiteringides osalejate poolt antud madalamad hinnangud: rahulolevaid on vaid 71%, samas kui 

teistes valdkondades vähemalt 90% ja kolmes valdkonnas koguni 100%. 

Tabel 14. Huvitegevuse iseloomustus tegevusalade lõikes 


muusika 

tants 


tegevus 


tegevus 


tehnika ja 

elektroonika 

muu 

minek võtab kuni 30 min 84% 85% 81% 50% 82% 75% 78% 80% 

minek-tulek mugav (väga+pigem) 84% 85% 81% 50% 82% 75% 78% 80% 

Rahul tundide toimumiseajaga 

(väga+pigem) 71% 90% 82% 67% 87% 100% 67% 80% 

rahul vahenditega (täiesti+pigem)* 94% 91% 95% 71% 94% 100% 100% 100% 

*statistiliselt oluline erinevus olulisuse nivool 0.05 

37

Huvitegevuse tundide toimumise aegadega rahul olnud noorte osakaal erines tegevusvaldkonniti, 

jäädes 67%-100% vahele. Vaba vastusena väljatoodud põhjused huvitegevuse tundide toimumise 

aja mittesobivuse kohta viitavad esiteks suurele koormusele koolis ja teiseks ka hõivatusele 

koolivälise tegevusega: 

• Erinevad huvitegevused langevad kokku omavahel 

• Kool kestab liiga kaua 

• Koolipäevad on liiga pikad 

• Ma olen kooli tantsutrennis, aga see on seitsmenda tunni ajal, ei viitsi oodata ja mul läheb 

kõht tühjaks 

• Ma tahan sündmusi nädalavahetusel. Tööpäevadel, ma olen liiga hõivatud! 

• Sest esmaspäeval on mul 7 tundi ja ma ei jõua ära õppida, ma pean trenni minema kell 

17.00 

• Sest kunstikooli ajad on nii pikad ja ma tihti ei jõua seepärast koduseid ülesandeid teha. 

• Ühtset toimumisaega on nii raske leida ja kuna huviring ei ole ametlik, on kooskäimised 

ebaregulaarsed. 

• Ei oska öelda 

Juhendajate tööd iseloomustavate küsimuste puhul on erinevusi rohkem. 

Osalejate soove on juhendajad-õpetajad küsinud erinevalt: spordiringis 47%-lt noortelt, 

näitemänguringis aga 100% noortelt. Ilmselt sõltuvad võimalused osalejate soove arvestada ka 

valdkonna spetsiifikast ja üldtunnustatud õpetamismetoodikast; loomingulisematel aladel on 

võimalusi ja vajadust osalejate initsiatiivi ja loomingulisust rohkem ergutada, teistel aladel aga 

võib-olla vähem. 

38

Tabel 15. Rahulolu huvitegevustega tegevusalade lõikes 


muusika 

tants 


tegevus 


tegevus 


tehnika ja 

elektroonika 

muu 

ise algatanud, viinud läbi 

tegevuse/ürituse 19% 29% 20% 44% 23% 38% 30% 45% 

osalenud 

vabatahtlikuna 

tegevuses/üritusel 33% 49% 42% 56% 39% 25% 60% 36% 

töötajad on küsinud soove* 76% 51% 57% 100% 47% 63% 60% 64% 

juhendamine on kasulik 

(väga+pigem) 100% 95% 92% 67% 97% 100% 89% 100% 

meeldib olla koos teistega 

(väga+enamasti)* 100% 95% 97% 75% 95% 100% 89% 100% 

tegevused on huvitavad 

(väga+pigem)* 100% 97% 100% 67% 93% 100% 80% 91% 

töötajatel on aega (alati+enamasti) 95% 91% 93% 67% 95% 88% 80% 91% 

töötajad 

kiidavad 

(enamasti+pigem)* 100% 98% 89% 78% 97% 88% 90% 82% 


4.2.4 Huvitegevustes mitteosalemise põhjused 

Huvitegevuses mitteosalemise põhjustest kolm esimest langevad kokku noortekeskustes 

mittekäimise põhjustega nii järjestuse kui neid märkinute osakaalu mõttes. Kõige levinum põhjus 

on ajapuudus, ligi poolte jaoks on aga mitteosalemise põhjuseks huvi puudumine ja/või ka suur 

koormus koolis. 

16% noortest on märkinud mitteosalemise põhjuseks, et ei ole leidnud huvipakkuvat infot. 

Kümnendiku juurde jääb nende osakaal, kellele on osalemistasu liiga suur või siis ei vasta tegelik 

olukord tema ettekujutusele sellest tegevusest. Kõige vähem on toodud põhjuseks tegevuskoha 

halbu tingimusi. 

39

Joonis 15. Huvitegevustes mitteosalemise põhjused 

Vastusvariandi ’muu’ valinud täpsustasid oma valikut järgnevalt: 

• ei tea (3 vastajat) 

• Liiga hiline kellaaeg 

• Liiga hilja hakkasin enda huvidest mõtlema 

• Tahan olla arvutis 

• Ühe vigastuse tõttu ei saa ma sellel aastal sporti teha. 

40

4.3 Rahulolu noorteorganisatsioonidega 

Noorteorganisatsioonides osalemist mõõdeti ankeedis avatud küsimust kasutades. Vastaja pidi 

nimetama organisatsiooni, millega ta kõige rohkem seotud on. Seejärel paluti tal anda hinnang just 

selle organisatsiooni kohta. Organisatsioonides osalemise all on kirja pandud palju tegevusi, mis 

võiksid klassifitseeruda huvitegevuse alla. Siiski, kuna küsimustiku alguses olid eraldi lahti 

seletatud nii huvitegevuses kui noorteorganisatsioonide tegevuses osalemine, siis tuleb siinkohal 

oletada, et vastajate arvates on nende poolt nimetatud tegevused siiski erinevad huvitegevusest. 

4.3.1 Noorteorganisatsioonides osalemise sagedus 

Noorteorganisatsioonide tegevuses osalemise sagedust iseloomustades on 42% vastanutest 

märkinud, et teeb seda vähemalt korra. Korra-paar kuus on osalenud veerand vastanutest, üldse ükskaks 

korda käinuid on kolmandik. 

Joonis 16. Noorteorganisatsioonides osalemise sagedus 

Enam kui kümnendik on end pidanud eestvedajateks, pea pooled on märkinud enda olevat 

aktiivseks liikmeks, kes osaleb ürituste korraldamisel. 

41

4.3.2 Hinnangud noorteorganisatsioonidele 

Joonis 17. Roll noorteorganisatsioonis 

Loomulikult teevad aktiivsed liikmed ja eestvedajad ettepanekuid, esitavad oma mõtteid 

organisatsiooni tegevuse korraldamiseks – selles aktiivsus ju seisnebki. Nagu näeme, enamiku 

noorte ettepanekuid ka arvestatakse: 40% puhul alati ja sama suure osa puhul mõnikord. Vastustes 

tuli ka esile, et noored on initsiatiivikamad, kui organisatsioonidesisene keskkond on nende omaalgatust 

toetav ja soodustab selle arengut. 

Joonis 18. Noorte soovidega arvestamine noorteorganisatsioonides 

42

Hinnangud noorteorganisatsioonidele on positiivsed, praktiliselt üheksa noort kümnest ütleb, et seal 

on huvitav, talle meeldib olla koos teistega ja ta on õppinud midagi uut. Noored, kes kasutavad 

organisatsiooni tegevusvahendeid, on nendega rahul. 

Joonis 19. Noorteorganisatsiooni iseloomustus (NO=noorteorganisatsioon) 

4.3.3 Noorteorganisatsioonides mitteosalemise põhjused 

Noorteorganisatsioonis mitteosalemist põhjendatakse sarnaselt noortekeskuses ja huvitegevuses 

mitteosalemisega: enamlevinud neist on ajapuudus, huvipuudus, suur koormus koolis ja 

infonappus, samuti tegelemine muude asjadega koos sõpradega. 

43

Joonis 20. Noorteorganisatsioonis mitteosalemise põhjendused 

Lahtisele küsimusele noorteorganisatsioonides mitteosalemise põhjuste kohta anti kokku 3 vastust: 

• Käin pidudel 

• Ma ei taha, et ma käima hakates avastan, et see mulle ei meeldigi 

• Ma olen liiga noor 

44

4.4 Rahulolu malevate ja laagritega 

Erinevates noortelaagrites ja töömalevates on käinud ligi kolmandik noortest. Malevate ja laagrite 

kohta paluti anda hinnang selle laagri või maleva kohta, kus noor viimati osales. Pea kaks 

kolmandikku nendest noortest ööbisid laagripaigas, ülejäänud ööbisid kodus. Eeldatavasti enamus 

kodus ööbimisega laagritest olid kas linnalaagrid või linnamalevad. 

Joonis21. Ööbimine noortelaagrite ja töömalevates 

4.4.1 Hinnangud malevatele ja laagritele 

Rahulolu laagrite ja malevate erinevate aspektidega on suur: praktiliselt üheksa noort kümnest on 

täiesti või pigem rahul toimumiskoha, juhendajate ja tegevustega ning neile meeldib olla koos 

laagris viibivate kaaslastega. Võib-olla mängib siin teatud rolli ka see, et enam kui poolte osalenute 

sõnul on kasvatajad-juhendajad küsinud nende käest, mida nad sooviksid laagris või malevas teha 

ning samuti suured omaalgatuse võimalused. Kaks noort viiest on ise algatanud ja/või läbi viinud 

mõne ürituse ja enam kui pooled osalenud vabatahtlikuna mõne tegevuse või ürituse korraldamisel. 

45

Joonis 22. Hinnangud noortelaagritele ja töömalevatele 

4.4.2 Noortelaagrites ja õpilasmalevas mitteosalemise põhjused 

Neli kõige levinumat põhjust mitteosalemiseks on taas ajapuudus ja muude asjadega tegelemine, 

huvipuudus, suur koormus koolis ja ka infopuudus. 

Muu põhjusena on märgitud 7 vastust: 

• Kolisin alles Tartusse 

• Ma olen liiga noor 

• Ma osalesin 

• Ma pole hüperaktiivne 

• Oli plaanis osaleda laagris, kuid osalejate nappuse tõttu jäi laager ära 

• Vigastus 

• Ei tea 

46

Joonis 23. Noortelaagrites ja töömalevates mitteosalemise põhjendused 

47

4.5 Rahulolu noorteüritustega 

Tartus toimuvatel noorteüritustel on sageli või mõnikord osalenud 39% noortest, harva või ei ole 

üldse osalenud 54%. Enda osalemise määratlemata on jätnud 7%. 

Joonis 24. Noorteüritustel osalemine 

Küsimusele ürituste piisavuse kohta on ligi pooled (47%) vastanud, et üritusi on piisavalt. 

Mõnevõrra väiksem osakaal (39%) on öelnud, et üritusi ei ole piisavalt või pole ühtegi üritust ja 

seitsmendik ei suuda otsustada, milline nende arvates olukord on. 

Joonis 25. Hinnangud noorteürituste piisavusele 

48

4.6 Tunniväline tegevus koolis 

Kooli võimalused toetada noorte arengut aktiivseks ühiskonnaliikmeks kujunemisel on kindlasti 

suuremad kui vaid õppetundides edasiantavad teadmised ja üldised käitumisnormid ning tööeetika. 

Küsimustikus paluti noortel märkida, kuidas nad on saanud koolis väljaspool õppetööd oma 

aktiivsust rakendada. Nagu selgub, on pea veerand vastanutest algatanud või läbi viinud tegevuse 

või ürituse ja vabatahtlikuna on mõne ürituse korraldamisel osalenud pooled. Enam kui pooltelt 

(58%) on küsitud, mida nad sooviksid teha koolis lisaks tundides toimuvale õppetööle ja nendest 

kahe kolmandiku soovidega on ka arvestatud. Aga 16% õpilaste soovidega ei ole nende hinnangul 

arvestatud. 

4.7 Sõprade arv 

Joonis 26. Noorte omaalgatus koolis 

Mitteformaalse õppimise üheks eesmärgiks on noori sotsialiseerida. Analüüsis kasutati 

sotsialiseerimise indikaatorina sõprade arvu, kellega noor on tutvunud läbi vaba aja veetmise 

võimaluste. Küsitluses osalenud noortel on üsna palju sõpru: kuus või enam sõpra on 43% noortest, 

kolm kuni viis sõpra 33% noortest ja veerandil kaks või vähem sõpra. Viiel protsendil vastajatest ei 

ole endi hinnangul mitte ühtegi sõpra. 

Joonis 27. Sõprade arv 

49

Noorte endi sõnul on 42% neist tutvunud kõikide või enam kui poolte sõpradega vaba aja tegevuste 

kaudu, mitte ühegi sõbraga pole sel moel tutvunud aga 17% vastajatest. 41% on tutvunud vähem 

kui pooltega oma sõpradest läbi arendavate vaba aja tegevuste. 

Joonis 28. Sõprade osakaal, kellega on tutvutud noortele mõeldud tegevustes 

Milline on aga tegelik, vastaja hinnangutest sõltumatu olukord? Selle hindamiseks vaatleme 

hinnanguid sõprade arvule noortele mõeldud tegevustes osalevate ja mitteosalevate vastajate puhul. 

Sõprade arvu hindamiseks kasutatud skaala: 

• Mitte ühtegi = 1 

• Üks = 2 

• Kaks = 3 

• Kolm kuni viis =4 

• Kuus või enam = 5 

Tabel 16. Keskmine sõprade arv noortele mõeldud tegevustes osalemise lõikes 

Noortekeskus* Jah 3,8 

Ei 4,1 

Huvitegevus Jah 4,0 

Ei 4,0 

Noorteorganisatsioon* Jah 3,8 

Ei 4,1 

Laager, malev Jah 3,9 

Ei 4,1 

Sõprade arvu skaala keskmine 


50

Analüüsis selgus, et sõprade arv on erinev kahel juhul – noortekeskuses ja noorteorganisatsioonis 

osalejatel ning mitteosalejatel. Noortekeskuste ja noorteorganisatsioonide tegevusega hõivatud 

noored kalduvad ütlema, et neil on vähem sõpru. Teiste tegevuste puhul sõprade arvus erinevust ei 

ole. Samasugune erinevus on olemas küll ka laagrite ja malevate puhul, kuid see on liiga väike, et 

olla arvesse võetud. 

Tulemuste põhjal võib oletada, et sõprade seltskond ja noortele korraldatud vaba aja tegevused on 

üksteisele tõsiseltvõetavad konkurendid. Sellele viitab ka mitteosalemise põhjuste hulgas küllaltki 

kõrgel kohal olev ’sõbrad tegelevad muuga ja tahtsin koos nendega olla’. Seetõttu on noorte 

arendavate tegevuste juurde toomiseks ja nende sealjuures hoidmiseks väga oluline, et 

sõpruskonnad ja seltskonnad jagaksid ka huvi mingi ühe tegevuse vastu. Või vastupidi – et mingis 

tegevuses osalejatest kasvaks välja sõpruskond, kellele meeldib üksteise seltsis aega veeta. 

4.8 Noorte tulevikunägemus 

Mitteformaalse õppimise üks põhieesmärke on soodustada noorte tööhõivevõimalusi tulevikus. 

Küsitlusest selgus, et enamik vastanutest (61%) ei teadnud küsitluse hetkel veel, millist tööd nad 

sooviksid teha. Üldse ei olnud selle teema peale mõelnud 6% vastajatest. Üle kolmandiku aga 

teadis enda sõnul, millist tööd ta soovib tulevikus teha. 

Joonis 29. Noorte teadlikkus soovitud tööst 

Analüüs näitas, et kui võrrelda vaba aja tegevustes osalenute ja mitteosalenute arvamusi, siis 

osalenute hulgas on suhteliselt enam neid, kellel nende endi sõnul on juba konkreetseid mõtteid töö 

kohta, mida nad tahaksid tulevikus teha. Eriti on seda tendentsi näha huvitegevuses osalenute ja 

mitteosalenute võrdluses. 

51

Tabel 17. Tööplaanide olemasolu noortele mõeldud tegevustes osalemise lõikes (keskmised) 5 

Osalenud 

tegevuses 

Noortekeskus Jah 1.62 

Ei 1.69 

Huvitegevus* Jah 1.64 

Ei 1.74 

Noorteorganisatsioon Jah 1.63 

Ei 1.69 

Laager, malev Jah 1.64 

Ei 1.70 

Tööplaanide olemasolu 

*statistiliselt oluline erinevus olulisuse nivool 0.05 

5 Vastajal paluti hinnata 3-palli skaalal, kas ta on mõelnud, millist tööd ta tahab tulevikus teha. 

Vastusevariandid olid järgmised: 1= Olen mõelnud ja tean, millist tööd soovin teha, 2= Olen mõelnud, 

kuid veel ei tea, millist tööd soovin teha, 3= Ei ole mõelnud sellele, millist tööd soovin teha 

52

5 Lapsevanemate rahulolu noorte vaba aja veetmise võimalustega Tartus 

Vanemate andmeid tõlgendades, tuleks lähtuda eelkõige sellest, et erinevalt noorte valimist, oli 

vanemate valimis ülekaalus nooremate laste vanemad. Vanemate uuringu eesmärk oligi kaardistada 

eelkõige noorema vanuserühma (6-11 aastaste) vaba aja tegevusi läbi lastevanemate hinnangute. 

5.1 Lapsevanemate teadlikkus noorte vaba aja võimalustest Tartus ning hinnang nende 

piisavusele 

Küsitlustulemuste põhjal võib öelda, et lapsevanemate hinnangud oma teadlikkusele noorte 

mitteformaalse õppimise võimalustest on tagasihoidlikud. Teadlike vastajate osakaal varieerub 

valdkonniti: enamiku tegevuste puhul peab end väga hästi kursis olevaks kuni kümnendik, kuid 

huviharidusega on väga hästi kursis pea kolmandik vastanutest. 

Üldse mitte kursis olevate osakaal varieerub tegevusvaldkonniti veidi rohkem jäädes 6% 

(huvitegevus) ja 65% (noorteorganisatsioon) vahele. 

Üldiselt kursis mitteolevate lapsevanemate osakaal ületab hästi kursisolevate osakaalu kordades 

(v.a. huvitegevus). Sama tendents esines ka noorte vastustes. Kõige vähem ollakse kursis 

õpilasmalevate, noortelaagrite ja noorteorganisatsioonide valdkondadega. 

Joonis 30. Lapsevanemate teadlikkus vaba aja tegevuste võimalustest Tartus 

53

Vaatamata suhteliselt vähesele teadlikkusele vaba aja veetmise võimalustest on lapsevanemate 

hinnangutel lastele mõeldud vaba aja veetmise võimalusi Tartus liiga vähe. Hinnangud eri 

tegevustele küll varieeruvad märgatavalt, kõige enam piisavaks peetakse huvitegevuse võimalusi 

(74%).Üle poolte vanematest arvab, et õpilasmalevaid, noortelaagreid ja –üritusi ei ole piisavalt. 

Joonis 31. Hinnang laste- ja noorteürituste piisavusele 

5.2 Infokanalid 

Millistest kanalitest on lapsevanemad saanud teavet laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste 

kohta? Kõige suurem osakaal lapsevanematest on sageli või väga sageli saanud taolist infot oma 

sõpradelt ja tuttavatelt – praktiliselt pooled. Teisel kohal on interneti otsingumootorid ja kooli 

infostend. Kohalikud infokanalid – Tartu Postimees ja Tartu koduleht – on enam-vähem sama 

populaarsed kui enda teised lapsed ja lapse või laste sõbrad-tuttavad. 

Kõige vähem kasutatakse infokanalitest noorteportaale ja venekeelseid internetiportaale. 

Venekeelsete infokanalite paigutumist loetelu lõpuotsa võib seletada venekeelsete vastajate väikese 

osakaaluga valimis ja elanikkonnas, noortele mõeldud kodulehtede ebapopulaarsust aga 

lastevanemate vähese huviga spetsiaalselt noortele mõeldud lehekülgede vastu. 

54

Joonis 32. Infokanalid, mida vanemad on kasutanud lapse vaba aja veetmise kohta info saamiseks 

(väga sageli või sageli) 

Sarnane muster infokanalite järjestusest nähtub ka järgneval joonisel, mis esitab infokanalid 

järjestatuna selle alusel, kui paljud märkisid, et ei tea sellist infokanalit üldse. Suhteliselt palju on 

neid, kes ei tea noortele mõeldud portaale ning ka venekeelseid portaale, mis olid 

kasutamissageduse skaalal tagumises otsas. Vähe on aga neid, kes ei tunne lapse vaba aja tegevuste 

kohta info hankimise kanalina sõpru-tuttavaid, kooli, kohalikke ajalehti, infotulpasid, lapse-sõprututtavaid 

– kanaleid, mis olid eesotsas ka tiheda kasutamissageduse skaalal. 

55

Joonis 33. Infokanalid, mida lapsevanemad ei tea lapse vaba aja tegevuste kohta info otsimisel 

Kolmele avatud küsimusele selle kohta, kust lapsevanemad sooviksid saada infot noorte vaba aja 

veetmise võimaluste kohta, laekus kokku 1331 vastust. Analüüsi põhjal võib need jaotada viide 

suuremasse kategooriasse, millele veel lisanduvad vähem levinud infokanalid. 

56

Tabel 18. Infokanalid, mille kaudu lapsevanemad sooviksid saada infot lapse vaba aja võimaluste 

kohta 

Kool 23% 

Ajakirjandus, ajalehed, ajakirjad 19% 

Kodulehed, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt noortele (nt Tartu linna koduleht, 

www.kuhuminna.ee) 

17% 

Trükitud infomaterjalid, voldikud, flaierid 11% 

Otsingumootorid internetis 10% 

Televisioon, raadio 5% 

e-post 5% 

Avalikud kohad 3% 

Noortele mõeldud organisatsioonid, kodulehed 3% 

Sõbrad-tuttavad-sugulased, sealhulgas enda laps või lapsed 3% 

e-kool 2% 

Suhtlusvõrgustikud 1% 

Kõige enam (pea veerand vastustest) on neid, kelle jaoks kool kujutab head võimalust lapse vaba 

aja võimaluste kohta info saamiseks. Veidi alla viiendiku on neid, kes peavad oluliseks infoallikaks 

ajakirjandust. Ainult veidi vähem oli nimetatud kodulehti, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt noortele 

nagu näiteks Tartu linna koduleht või infoportaal www.kuhuminna.ee. Umbes kümnendik 

nimetatutest sisaldas viiteid trükitud infomaterjalidele ja sama palju oli nimetatud ka 

otsingumootorite kasutamist. Väike osa lapsevanematest sooviks saada infot lapse vaba aja 

võimaluste kohta suhtlusvõrgustikest nagu Facebook, e-koolist ja ka enda sõpradelt-tuttavateltsugulastelt. 

Nagu eelnevalt öeldud, siis vastajal paluti hinnata etteantud vastusvariantidega infokanalite kasutust 

ning lisaks paluti vaba vastusena nimetada kuni 3 eelistatumat infokanalit, kus ta soovib saada 

noorte vaba aja veetmise võimaluste kohta infot. Etteantud ja vabalt antud vastuste analüüsil 

kujunes veidi erinev pilt sellest, kust lapsevanemad saavad infot noorte vaba aja veetmise 

võimaluste kohta ning mis kanalitest nad tegelikult sooviks seda infot saada. Kokkulangevad on 

kool ja ajakirjandus – neid on tähtsateks infoallikateks peetud nii etteantud vastusvariantidega 

küsimuste puhul kui ka vabalt antud vastustes. Lapse ja sõprade-tuttavate tähtsus seevastu on küll 

suur etteantud vastusvariantidega küsimuste puhul, kuid madal vabalt antud vastustes; sama kehtib 

noortele mõeldud organisatsioonide kodulehtede kohta. Vabalt antud vastustes on kõrgel kohal 

kodulehed, mis ei ole spetsiifiliselt noortele mõeldud, näiteks Tartu linna koduleht. 

Võrreldes eestlaste ja mitte-eestlaste infootsingu strateegiaid, tuleb välja tuua üks põhiline erinevus: 

eelistatakse emakeelseid infoallikaid – nii emakeelset ajakirjandust kui ka veebilehti. Lisaks sellele 

võib öelda, et venekeelsed lapsevanemad saavad sagedamini infot sugulastelt ja lapse koolist. 

57

Lapsevanemate puhul on infokanalite kasutamissagedus eri keelegruppides sarnane, kümnest 

enimkasutatud infokanalist kaheksa on mõlemas grupis samad: mõlemas keelegrupis on 

enimkasutatud infokanaliteks kool, otsingumootorid, Tartu koduleht, sõbrad-tuttavad, lapse sõbradtuttavad 

ja vastanu enda teised lapsed. Lisaks kaheksale kokkulangevale infokanalile on eesti keeles 

vastanud kasutanud suhteliselt sageli Tartu Postimeest ja huvitegevuse võimalusi tutvustavat 

voldikut, vene keeles vastanud aga sugulasi või koolivaheaja sündmusi tutvustavat voldikut lapse 

vaba aja sisustamiseks sobivate võimaluste kindlakstegemisel. 

Tabel 19. Infokanalid, mida vanemad kasutavad lapse vaba aja tegevuste kohta info otsimiseks 

vastamise keele lõikes (vastuste keskmised) 6 

eesti keel vene keel 

Sugulastelt* 3,18 2,95 

Sõpradelt-tuttavatelt 2,47 2,47 

Minu teiselt lapselt, teistelt lastelt 2,72 2,74 

Lapse sõpradelt-tuttavatelt 2,72 2,84 

Kuulutuste- ja infotulpadelt tänaval või teistes avalikes kohtades 2,91 2,92 

Voldikust, mis sisaldab koolivaheaja sündmuseid Tartus 3,00 3,11 

Voldikust, mis sisaldab huvitegevuse võimalusi Tartus 2,98 3,11 

Noorteinfo stendidelt Tartu kaubanduskeskustes 3,42 3,44 

Tartu linna infopunktidest Raekojas 3,87 3,84 

Tartu Postimehest (kohalik ajaleht)* 2,56 3,33 

Linnalehest (kohalik ajaleht) 3,11 3,27 

Tartu Ekspressist (kohalik ajaleht)* 3,33 3,64 

Üœleriigilistest eestikeelsetest ajalehtedest* 3,15 3,70 

Venekeelsetest ajalehtedest (Postimees, MK-Estonija......)* 3,96 3,23 

Mõne noortekeskuse, huvikooli või huviklubi kodulehelt 2,95 2,97 

Lapsevanematele mõeldud listidest* 3,26 3,49 

Koolist (infostend, koduleht, koolileht)* 2,63 2,39 

Teatrist, kinost (infostendidelt, kodulehtedelt) 3,24 3,32 

Tartu raamatukogudest 3,39 3,28 

Otsingumootoritest (www.google.com, www.neti.ee, 

delfi.ee/delfi.ru)* 2,55 2,88 

Tartu linna kodulehelt (www.tartu.ee) 2,82 3,05 

Tartu noorte infoportaalist (www.tartunoored.ee) 3,60 3,42 

Tartu kultuuriinfo portaalist (kultuuriaken.tartu.ee)* 3,10 3,40 

Tartu noorteürituste infoportaalist (noorteaken.tartu.ee) 3,48 3,66 

Noorteraadiost internetis (noorteraadio.ee) 3,85 3,80 

Noorte TVst internetis (noorteTV.ee) 3,90 3,82 

Noorteportaalist NIP (www.nip.ee) 3,91 3,83 

6 Infokanalite kasutust hinnati skaalal 1-4-palli, kus 1= kasutan väga sageli ja 4= mitte kunagi . 

* statistiliselt oluline erinevus olulisusnivool 0.05 

58

eesti keel vene keel 

Noorteraadiost internetis (kooliraadio.r2.ee) 3,91 3,72 

Noorteveebist (tundruudus.ee) 3,92 3,76 

Noorsootöö lehelt (aken.ee) 3,88 3,82 

Tiigrihüppe haridusportaalist (koolielu.ee) 3,70 3,64 

Noorteinfoportaalist (euroopa.noored.ee) 3,81 3,80 

Kultuuri infoportaalist (www.kuhuminna.ee)* 3,49 3,72 

Suhtlusportaalidest (rate.ee, orkut.com, facebook.com, myspace.com) 3,60 3,58 

Tartu uudiste venekeelne portaal (www.jstolica.ee)* 3,97 3,43 

«День за Днем» veebileht (www.dzd.ee)* 3,98 3,51 

ERRi venekeelne portaal (novosti.err.ee)* 3,96 3,55 

Postimehe venekeelne portaal (rus.postimees.ee)* 3,96 3,26 

Vene portaal Eestis (www.veneportaal.ee)* 3,98 3,56 

portaal www.moles.ee* 3,98 3,63 

Tabel 20. 10 kõige sagedamini kasutatud infokanalit eesti ja mitte-eesti vanemate hulgas. Vastuste 

keskmised 7 

Eesti keel 

Sõpradelt-tuttavatelt 2,47 

Vene keel 

Koolist (infostend, koduleht, 

koolileht)* 2,39 

Otsingumootoritest 

(www.google.com, www.neti.ee, 

delfi.ee/delfi.ru) 2,55 Sõpradelt-tuttavatelt 2,47 

Tartu Postimehest (kohalik ajaleht) 2,56 Minu teiselt lapselt, teistelt lastelt 2,74 

Koolist (infostend, koduleht, 

koolileht) 2,63 Lapse sõpradelt-tuttavatelt 2,84 

Lapse sõpradelt-tuttavatelt 2,72 

Minu teiselt lapselt, teistelt lastelt 2,72 

Otsingumootoritest 

(www.google.com, www.neti.ee, 

delfi.ee/delfi.ru) 2,88 

Kuulutuste- ja infotulpadelt tänaval 

või teistes avalikes kohtades 2,92 

Tartu linna kodulehelt www.tartu.ee 2,82 Sugulastelt 2,95 

Kuulutuste- ja infotulpadelt tänaval 

või teistes avalikes kohtades 2,91 

Mõne noortekeskuse, huvikooli või 

huviklubi kodulehelt 2,97 

Mõne noortekeskuse, huvikooli või 

huviklubi kodulehelt 2,95 Tartu linna kodulehelt www.tartu.ee 3,05 

Voldikust, mis sisaldab huvitegevuse 

võimalusi Tartus 2,98 

Voldikust, mis sisaldab koolivaheaja 

sündmuseid Tartus 3,11 

7 Infokanalite kasutust hinnati skaalal 1-4-palli, kus 1= kasutan väga sageli ja 4= mitte kunagi. 

59

5.3 Lapsevanema hinnang lapse osalemisele organiseeritud vaba aja võimalustele 

Vaatamata suhteliselt tagasihoidlikele teadmistele laste vaba aja veetmise erinevate võimaluste 

kohta, osales 83% vastanute lastest mõnes noortele mõeldud vaba aja tegevuses. 

Joonis 34. Lapse osalemine vaba aja tegevus(t)es 

Tegevustes osalemist analüüsides näeme, et põhiosas langevad vanemate antud vastused kokku 

noorte endi vastustega: konkurentsitult kõige enam on osalenuid huvitegevuses - enam kui 

kolmveerandi vastanute lapsed. Veerand respondentide lastest on käinud laagrites ja malevates, 

viiendik lastest noortekeskustes. Noorteorganisatsiooni tegevuses on osalenud kolme protsendi 

vanemate lapsed. 

Erinevused laste ja lapsevanemate andmetes võivad olla tingitud erinevast vanusstruktuurist: noorte 

andmestikus oli enam vanemaid, kelle hulgas huvitegevuses osalemine hakkab juba vähenema ja 

noorteorganisatsioonide tegevuses osalemine tõusma. 

Joonis 35. Laste osalemine noortele mõeldud tegevustes nii noorte kui ka vanemate vastustes 

60

Lapse osalemisele erinevates tegevustes tuleb teha ka mõningaid kulutusi. Uurimata täpsemalt 

kulutuste suurust, saame siinkohal hinnata nende suuruse pidamist sobivaks või mittesobivaks. 

Nagu näeme, peab kaks kolmandikku lapsevanematest oma lapsele tehtud kulutusi just parajaks. 

Veidi alla kümnendiku on neid, kes võiksid teha suuremaid kulutusi, aga veerand neid, kelle arvates 

on kulutused liiga suured. 

Joonis 36. Hinnang lapse vaba aja sisustamisele tehtavate kulutuste suurusele 

Tähelepanuväärne on, et statistiline seos lapse vaba aja sisustamisele tehtavate kulutuste suuruse 

hinnangu ja kuu sissetuleku suuruse vahel ühe pereliikme kohta puudub 8 . See tähendab, et nii kõrge 

kui madala sissetulekuga peredes on kulusid peetud liiga suureks, parajaks või liiga väikeseks. 

5.4 Lapse tegevustes osalemise sotsiaalne taust 

Lapse tegevustes osalemise sotsiaalse tausta muutujate mõju hindamiseks on vaadeldud lapse soo, 

vanuse, elukoha, lapse tervisele antud hinnangu, erikoolis õppimise, koduse keele ja sissetuleku 

seost tegevustes osalemisega. Seoste analüüsiks on kasutatud risttabelit. 

8 Pearsoni r = 0,06 

61

Tabel 21. Seosed lapse osalemisega erinevates noortele mõeldud tegevustes * 

vaba aja tegevus 

noortekeskus 

huvitegevus 

noorteorganisatsioo 

n 

noortelaager, 

õpilasmalev 

noorteüritus 

Sugu 

Poiss 82% 18% 77% 3% 19% 58% 

Tüdruk 84% 19% 80% 4% 28% 67% 

Vanusgrupp 

6-11 aastat 87% 16% 85% 2% 22% 63% 

12-13 aastat 85% 40% 75% 6% 35% 55% 

14-15 aastat 78% 24% 75% 8% 31% 74% 

16-17 aastat 70% 13% 62% 7% 21% 61% 

18-19 aastat 57% 33% 43% 0% 0% 83% 

Elukoht 





Raadi, Ülejõe 85% 12% 82% 3% 27% 65% 


Hinnang lapse tervisele 

Tervislikud põhjused ei ole takistanud 

osalemist 84% 18% 80% 4% 24% 64% 

Tervislikud põhjused on mõnevõrra 

takistanud osalemist 78% 20% 75% 2% 24% 58% 

Tervislikud põhjused on oluliselt takistanud 

osalemist 56% 33% 44% 0% 11% 63% 

Tervislikud põhjused on välistanud 

osalemise 100% 25% 75% 0% 0% 0% 

Kool 

Tavakool 84% 19% 81% 4% 24% 63% 

Hariduslike erivajadustega õpilaste kool 66% 23% 48% 0% 13% 57% 

* Paksus kirjas on välja toodud statistiliselt olulised erinevused olulisusnivool 0,05. 

62

Kodune keel 

Eesti keel 84% 17% 80% 3% 26% 67% 

Vene keel 80% 24% 77% 4% 15% 44% 

Eesti keel ja vene keel võrdselt 85% 26% 80% 5% 20% 53% 

Eesti keel ja muu keel võrdselt 83% 17% 83% 0% 17% 83% 

Muu keel 100% 0% 100% 0% 0% 50% 

Sissetulek pereliikme kohta 

alla 1000 krooni kuus 78% 28% 66% 9% 10% 43% 

1001-3000 krooni kuus 78% 22% 71% 2% 19% 61% 

3001-5000 krooni kuus 85% 19% 82% 4% 26% 68% 

5001-7000 krooni kuus 85% 19% 84% 3% 31% 60% 

7001-9000 krooni kuus 90% 10% 88% 3% 26% 71% 

9000 või rohkem krooni kuus 83% 15% 79% 3% 20% 64% 

Hariduslike erivajadustega õpilaste vanemate hulka on arvatud need lapsevanemad, kelle laps õpib 

Herbert Masingu Koolis, Kroonuaia Koolis või Hiie Koolis. 

Sugu 

Võrreldes poistega on tüdrukute hulgas veidi suurem osakaal vaba aja tegevustes osalejaid. Oluline 

on erinevus noortelaagrite ja õpilasmalevates ning noorteüritustel osalemise puhul. 

Vanus 

Nooremate hulgas on suurem osakaal üldiselt vaba aja tegevustes osalenuid, huvitegevuses 

osalenuid ja noorteorganisatsioonide tegevusest osavõtnuid. 

Elurajoon 

Vaid noortekeskustes käimine erineb lapsevanemate elukoha lõikes. Noortekeskuses käivaid noori 

on suhteliselt vähe väljapool Tartut elavate noorte hulgas (9%) ning Raadil ja Ülejõel elavate noorte 

hulgas 12%. Keskmine on noortekeskuses käivate noorte osakaal Supilinna, Tähtvere, Vaksali, 

Veeriku, Ropka, Ränilinna, Tammelinna ja Varikulinnaosa noorte hulgas (17%...20%). Annelinna, 

Ihaste, Jaamamõisa, Karlova ja Kesklinna noored käivad kõige enam noortekeskustes võrreldes 

teiste piirkonna lastega (26%, 23%). 

Hinnang lapse tervisele 

Vanemate hinnangul osalevad nõrgema tervisega lapsed noorte vaba aja tegevustes vähem; selline 

tendents esineb kõige tugevamalt just huvitegevuse ja noorteüritustel osalemise puhul. 

Õppimine erikoolis 

Üldiselt nende lapsevanemate laste hulgas, kelle laps õpib erikoolis, osalevad vähem noorteüritustel 

ja huvitegevuses võrreldes tavakooli lastega. 

Kodune keel 

63

Kõrgeim osalusmäär vaba aja tegevustes on nendes kodudes, kus koduseks keeleks on eesti keel 

koos mingi muu keelega (83%), teisel kohal on eestikeelsed kodud (67%). Kõige madalam on 

osalusmäär venekeelsetes kodudes (44%). 

Sissetulek pereliikme kohta 

Üldist, domineerivat mustrit ei ole võimalik välja tuua: on tegevusi, mille puhul osaleb suhteliselt 

enam madala sissetulekuga perede grupist pärit lapsi ja on tegevusi, mille puhul on olukord 

vastupidine. Seos sissetulekuga on oluline noortekeskuses käimise ja huvitegevuses osalemise 

puhul. Kui noortekeskuses käib suhteliselt enam madala sissetulekuga peredest pärit lapsi, siis 

huvitegevuse puhul on olukord vastupidine –osalejaid on suhteliselt enam kõrgema sissetulekuga 

perede grupis. 

5.5 Mitteosalemise tunnetatud põhjused 

Rääkides sellest, miks lapsed pole hõivatud mitteformaalse õppimise erinevate vormidega, 

nimetavad lapsevanemad sageli olulise takistusena suurt osalemistasu. Samas näitas eelnev analüüs, 

et osalemine ei ole reeglina sissetulekuga statistiliselt seotud. Hiljem näeme veel, et ka erineva 

maksumusega laagrites osalemine ei ole seotud sissetuleku suurusega (kuigi ka laagrisse 

mittemineku sagedasemaid tajutud põhjuseid oli rahaliste võimaluste piiratus). Samuti oli eelnevalt 

näha, et lapse vaba aja sisustamisele tehtavate kulutuste suuruse hinnangu ja sissetuleku suuruse 

vahel puudub seos. Vastusesse, et osalemise põhjuseks on suur osalemistasu, tuleks suhtuda 

mõningase ettevaatusega, kuid kindlasti on perekondi, kus ei ole võimalik täielikult katta kõiki 

mõne tegevusega seotud kulusid muude kulutuste arvelt (eelkõige toetavad seda lahtised vastused). 

Pigem on mitteosalemise põhjused seotud lapse vanuse, lapse huviga või õigemini huvipuudusega 

ning koolikoormuse ja vaba aja veetmise võimalustega koolis. Arvestades, et pooled vastajatest on 

kuni 10-aastaste laste vanemad, võib just soov last mitte ülekoormata, andes talle veel tegevusi 

lisaks koolis toimuvatele, olla üheks oluliseks põhjuseks, miks laps ei osale mitte üheski noortele 

korraldatud vaba aja tegevuses. Koolis pakutavad tundidevälised mitteformaalse õppimise 

võimalused võivad samuti kahandada noorte vajadust otsida organiseeritud vaba aja tegevusi 

väljaspool kooli. Osalemine pärast tunde toimuvas kooli huvitegevuses võib olla üheks seletuseks, 

miks suhteliselt paljud lapsevanemad on märkinud lapse suurt koormust koolis – nad on arvestanud 

koolitöö hulka ka ringides osalemise. Osalemine pärast tunde toimuvates ringides seletaks ka, miks 

lapsel puudub huvi osaleda täiendavates tegevustes – koolis on pärast tunde võimalik osaleda talle 

huvipakkuvates tegevustes. 

Veel võib välja tuua kaks mitteosalemise põhjendust – elamine kohas, kust juurdepääs vaba aja 

tegevustele on suhteliselt keeruline ja aeganõudev ning infopuudus. Mõlemaid on märgitud nii 

etteantud vastusvariandiga küsimuses kui ka vabalt antud vastustes. 

64

Joonis 37. Vanemate hinnang lapse vaba aja tegevustes mitteosalemise põhjustele 

Variandile ’muu’ vabalt antud vastused: 

• alates sept 2010 õpib Tartus, varem elas Tallinnas ja pole veel sisse elanud ja omale 

huvialasid leidnud; 

• ei ole olnud vajadust; 

• elasime teises linnas; 

• endal pole aega ega energiat last mingisugustesse trennidesse viia, kuna kasvatan last üksi; 

• huviringid, milles ta käib, toimuvad tema koolis; 

• infopuudus; 

• kogu oma vaba aja veedab laps lugedes; 

• laps ei ela linnas; 

• lapsel on muud huvid, mida need asutused ei paku; 

• osaleb koolis tegutsevates huviringides. 

65

5.6 Rahulolu noortekeskustega 

Lapse noortekeskuses käimist oli märkinud 19% lapsevanematest. Ankeedis paluti lapsevanemal 

anda hinnang selle noortekeskuse suhtes, kus tema laps oli 2010. aastal kõige sagedamini käinud. 

Hinnangud noortekeskustele on kõrged: otseselt noortekeskusele antud hinnangutes on täiesti või 

pigem rahul 93-99% lapsevanematest. 93% lapsevanematest peavad noortekeskuses käimist 

arendavaks tegevuseks. Mõnevõrra madalam on kodu ja noortekeskuse vahelise koostööga 

rahulolevate lapsevanemate osakaal - kaks kolmandikku. Hinnangud juurdepääsetavusele ütlevad, 

et viiest vastajast neli peavad seda mugavaks, ja sama paljude teatel võtab sinna minek aega kuni 

30 minutit. 

Joonis 38. Hinnangud noortekeskustele 

Noortekeskuse lahtiolekuaegadega oli rahul 93% vastajatest, rahulolematuid oli 7%. Põhjendused, 

miks noortekeskuse lahtioleku ajad pole sobivad: 

• elame 2km linnast väljas. Kooli ja ringi vahel on palju vaba aega; 

• keskkoolis lõpevad tunnid nii hilja ja aega jääb napiks, algus võiks olla hilisem. 

20% vastajatest arvas, et lastel on noortekeskusesse minek keeruline. Järgnevalt on toodud välja 

vanemate põhjendused, miks lapsel on raske noortekeskusesse minna ja sealt tulla: 

• ühistransport puudulik; 

• elame linnast väljas; 

• elame linnast väljas ja tavaliselt ma viin ja toon autoga (eriti pimedal ajal); 

• jala minnes on kauge, kui ei ole võimalust autoga last sinna viia ja tuua; 

• jalgratas vaja kaasa võtta; 

66

• kool-kodu-huviring-kodu, kokku kulub aega umbes 2 tundi teekonnale. 

5.7 Rahulolu huvitegevustega 

Huvitegevuses osalemisest ülevaate saamiseks kasutati kahte küsimust. Esimeses küsimuses paluti 

loetelus märkida kõik tegevused, millega laps tegeleb; teises küsimuses paluti märkida ainult see 

tegevus, millega laps kõige rohkem tegeleb ning anda samas ka hinnangud selle tegevuse kohta. 

Lapse huvitegevuses osalemist on märkinud 79% lapsevanematest. Huvitegevuses erinevaid 

valdkondi eristades on näha spordiharrastuse populaarsuse väga suur ülekaal teiste tegevuste ees. 

Spordiharrastajate osakaaluga võrreldes umbes kolm korda väiksem osakaal tegeleb muusikaga ja 

pea viis korda väiksem osakaal tantsuga. Ülejäänud tegevustesse on kaasatud juba oluliselt alla 

kümnendiku noortest. Kõige vähempopulaarne on foto, filmi ja videoga tegelemine. 

Joonis 39. Laste hõivatus erinevate huvitegevuse valdkondadega.Vastused küsimusele, millega 

tegeleb kõige rohkem. 

Muudest huvitegevuse valdkondadest nimetati enamjaolt 3 teemat: praktiliselt pooltel juhtudest 

osales laps loodusringis, 14% õppis võõrkeelt, 12% osales mõnes süvendatud õppeaine ringis. 

67

Joonis 40. Lapse osalemine huvitegevustes, vastusvariandi ’muu’ täpsustused 

Lapsevanemate rahulolu huvitegevusega on kõrge. Huvitegevuses osalemist peavad arendavaks 

kõik lapsevanemad. Toimumisaegadega, tegevusvahenditega ja koostööga noorsootöötaja ja kodu 

vahel on rahul enam kui 90%. Neli vastajat viiest ütleb, et minek huvitegevuse toimumise kohta 

võtab aega vähem kui 30 minutit. Huvitegevuse toimumiskohta mineku-tuleku mugavust madalalt 

hinnanute osakaal on mõnevõrra suurem kui teiste aspektide puhul, kuid siiski on seda kõrgelt 

hinnanud 70% vastajatest. 

Joonis 41. Hinnangud huvitegevusele 

5.8 Rahulolu noorteorganisatsioonidega 

Noorteorganisatsioonides osalemist mõõdeti ankeedis avatud küsimust kasutades. Vastaja pidi 

nimetama organisatsiooni, millega tema laps kõige rohkem seotud on. Seejärel paluti tal anda 

hinnang just selle organisatsiooni kohta. Noorteorganisatsioonides osalevad võrdlemisi väheste 

vanemate lapsed: oma lapse osalust neis on märkinud vaid 3% ehk 22 vastanuist. Noorte hulgas on 

vastav näitaja kuus korda kõrgem - 17%. Erinevust võib seletada vastanute erinev vanusstruktuur, 

nimelt noorte küsitlusest jäeti välja nooremad kui 10-aastased lapsed, kelle vanemad moodustavad 

selles valimis poole. 

68

Joonis 42. Lapse osalemine noorteorganisatsiooni tegevus(t)es 

Lapsevanemad olid nimetanud kokku 15 organisatsiooni, mille tegevuses nende lapsed 2010. aastal 

osalesid. Valdavalt oli nimetatud kahte tüüpi organisatsioone: õpilasesindused ning isamaalise 

kasvatuse taustaga Skaudid ja Kodutütred. 

Joonis 43. Organisatsioonid, milles laps osaleb 

Rahulolu noorteorganisatsioonidega on samas suurusjärgus rahuloluga huvitegevuse ja 

noortekeskuste suhtes: üheksa vastajat kümnest peab osalemist lapsele arendavaks, veidi suuremgi 

osakaal on rahul tegevusvahenditega. Kodu ja noorteorganisatsiooni vahelist koostööd peab 

piisavaks 77% vastanutest. 

69

Joonis 44. Hinnang noorteorganisatsioonidele 

5.9 Rahulolu noortelaagrite ja õpilasmalevatega 

Laagrites ja/või malevas on käinud 24% lapsevanemate lapsed (võrdluseks olgu toodud, et 30% 

noortest märkisid, et on käinud laagris või malevas). Malevate ja laagrite kohta paluti anda ankeedis 

hinnang selle laagri või maleva kohta, kus laps viimati osales. Laagrites ja õpilasmalevas osalenud 

laste vanemate andmetel on pea 90% lastest ööbinud toimumiskohas. 

Joonis 45. Noortelaagrite ja töömalevate ööbimiskoht 

Hinnangud laagritele ja malevatele on väga positiivsed: kõikide hinnatud aspektide kohta võib 

öelda, et praktiliselt kõik vastanud lapsevanemad olid nendega kas pigem või täiesti rahul. 

Rühmajuhte peavad usaldusväärseks kõik vastajad. 

Joonis 46. Hinnang noortelaagritele ja töömalevatele 

70

Lapse osalemine laagrites on samas suhteliselt kallis, enam kui pooled on vastanud, et see maksis 

üle 1000 krooni. Alla 500 krooni maksnuid on 20%, ning tasuta laagrites on osalenud vaid 2% 

vastanute lastest. 

Statistilisest analüüsist selgub, et seos laagri maksumuse ja pere kuusissetuleku (1 inimese kohta 

viimase 6 kuu jooksul) vahel puudub 9 . Sellest võib järeldada, et 2010. aastal käis erineva 

maksumusega laagrites võrdselt erinevate rahaliste võimalustega perede lapsi. 

Kui toodud korrelatsioonikordaja näitab seost vaid nende vanemate hulgas, kelle laps käis laagris 

või malevas, siis tabelis 21 toodud seosed hõlmavad ka neid lapsevanemaid, kelle laps laagrise ega 

malevas ei käinud. Selles tabelis tuleb välja ligilähedane pilt: statistiliselt olulised seosed puuduvad, 

kuid on näha tendentsi, et madalaimas sissetulekugrupis on laagris käinud noorte osakaal 

mõnevõrra madalam kui gruppides, kus sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on suurem. 

Joonis 47. Noortelaagris osalemise maksumus vanemale ühe lapse kohta 

Huvi laagrite vastu on suur, suurem kui olemasolevad võimalused suudavad rahuldada - 

lapsevanematest, kes oleksid tahtnud oma lapsele võimaldada noortelaagris käimist, on vaid pooled 

seda reaalselt teha saanud. 

9 Pearsoni r=0,06 

71

Joonis 48. Lapse osavõtt laagritest/õpilasmalevatest 

Millised on laste laagritesse minemata jätmise põhjused? Lahtiste vastuste analüüsil võib välja tuua 

kaheksa suurt kategooriat. Lapsevanemad toovad kõige sagedamini laagris osalemist takistava 

põhjusena välja kõrget hinda. Erinevates noortele mõeldud tegevustes osalemise puhul statistiline 

seos sissetulekuga praktiliselt puudub ning ka eri hinnaga laagrites osalemine ei ole seotud 

sissetulekuga. Seega pigem tundub, et tegemist on maksumuse tajumisega kallina kui rahaliste 

võimaluste tegeliku puudumisega. Kuid on ka võimalik, et rahalisi ressursse kasutatakse teiste 

vajaduste rahuldamiseks ja võimalused laagritasude maksmiseks jäävad siiski napiks. Teisel kohal 

olev põhjus, miks laps ei ole laagris käinud, on lapse soovi puudumine. Kolmandana rõhutatakse 

põhjust, et laps on laagrisse või malevasse minekuks veel liiga noor. Võib öelda, et sagedamini 

tajutud kolm põhjust kas ei ole laagrite korraldusega üldse seotud või on seosed kaudsed. Küll on 

laagrite korraldamisega seotud kohtade saamise võimalus, informeeritus ning laagrite toimumise 

ajad ja mõningal määral ka tegevused. 

Tabel 22. Noortelaagrite, töömalevates mitteosalemise põhjendused 

Liiga kallis, rahaliselt pole võimalik 29% 

Laps ise ei taha, pole soovi avaldanud 24% 

Laps on liiga noor 15% 

Kohti saada on raske või võimatu 14% 

Infopuudus 8% 

Ajapuudus või ajad ei sobi 5% 

Tegevused ei sobi, ei meeldi 2% 

Tervislikud põhjused 2% 

72

5.10 Rahulolu noorteüritustega 

Kui paljude vastajate lastest on osalenud Tartus korraldatud noortele mõeldud üritustel? Selgus, et 

60% lastest on käinud noorteüritustel, nendest sageli on osalenud 6%, mõnel korral 35% ja harva 

19%. Üldse ei ole noorteüritustel käinud 35% lastest. 

Joonis 49. Osalemine noorteüritustel 

Küsimuses, kas lastele ja noortele suunatud üritusi on Tartus piisavalt või mitte, jääb tervelt 25% 

vanematest ilma kindla seisukohata. Üldpilt siiski viitab sellele, et lapsevanemate arvates neid 

üritusi ei ole piisavalt ja võiks olla rohkem: liiga vähe ja mitte ühtegi vastanuid on kokku 41%, 

samas kui piisavalt ja liiga palju vastanuid on kolmandik. 

Joonis 50. Hinnang noorteürituste piisavusele 

73

Oma soove ürituste kohta said lapsevanemad kirja panna vabade vastustena. Kokku laekunud 126 

vastust võib jaotada viide suuremasse kategooriasse. Kõige enam oodatakse mitmesuguste selliste 

ürituste korraldamist, kus noored saaksid ise esineda kas laulu, tantsu või näitlemisega. Praktiliselt 

sama palju on ka spordiüritusi ootavaid lapsevanemaid. Umbes kümnendik ootab kunstiga seotud, 

erinevaid õpetlikke-arendavaid ja/või looduse tundmaõppimisega seotud ettevõtmiste toimumist. 

Tabel 23. Üritused, mida vanemate arvates võiks Tartus korraldada 

Kontserdid, tants, muud liikumise ja esinemisega seotud 

üritused 

25% 

Spordiüritused 23% 

Kunstiga seotud üritused 11% 

Õpetlikud-arendavad üritused 9% 

Looduse tundmaõppimisega seotud ettevõtmised 7% 

Algklassidele suunatud, vene keeles toimuvad, 

traditsioonidega seotud üritused 

Arvuti ja tehnikaga seotud üritused 3% 

4% 

Kodukohaga seotud, kohtumised huvitavate inimeste, 

elukutsete esindajatega, võõrkeele praktika, õpe 

2% 

74

6 Vaba aja tegevustes osalemise kasu lapsele ja lapsevanemale 

6.1 Mitteformaalse õppimise mõju lapsele vanemate hinnangul 

Lapse ’kasu’ hinnates on lapsevanemad väga ühel nõul: praktiliselt kõikide arvates on laps ennast 

tundma õppinud, õppinud mingeid oskusi, saanud positiivseid kogemusi ja elamusi ning leidnud 

uusi sõpru-tuttavaid. 

Joonis 51. Mida noortele mõeldud tegevustes osalemine peaks lapsele andma ja on andnud 

Täiendavale lahtisele küsimusele vaba aja tegevustes osalemise mõjust lapsele anti kokku 31 

vastust, mille saab kategoriseerida seitsmesse alateemasse. Kõige rohkem on lapsevanemaid, kes on 

täheldanud lapse enesekindluse ja iseseisvuse suurenemist, seda on nimetanud veerand vastanutest. 

Meeldivate kogemuste saamist ja maailmapildi avardumist on märganud umbes üks seitsmest 

lapsevanemast, kohusetunde arengut iga kümnes. 

On märkimisväärne, et mitte-eestlased näevad mitteformaalses õppimises keeleõppe võimalust. 

75

Tabel 24. Mitteformaalses õppimises osalemise mõjud lapsele, vabalt antud vastused 

Enesehinnangu, enesekindluse tõus 26% 

Iseseisvuse areng 23% 

Meeldivate kogemuste saamine 16% 

Maailmapildi avardamine 13% 

Kohusetunne, vastutustunne 10% 

Eesti keele õppimine 6% 

Sõbrad-tuttavad 6% 

6.2 Laste osalemine mitteformaalses õppimises ja selle mõju lapsevanematele 

Enda ’kasu’ hinnates eristuvad teistest kaks tulemust: teadmine, et laps viibib arendavas 

keskkonnas (94%) ja teadmine, et laps ei ole ’tänaval’, kus talle võiks külge hakata midagi 

negatiivset (73%). Arendavas keskkonnas viibimise väite kohta arvab väga väike osakaal, et 

mitteformaalne õppimine ei peaks seda andma. Lapse viibimist arengut toetavas keskkonnas võibki 

pidada jooneks, mida suur osakaal lapsevanematest seostab mitteformaalse õppimise ja selle 

tulemustega. 

Võimaluste kohta ise vähem aega lapsele kulutada, leida endale lisaaega ja teha ise pikemaid 

tööpäevi arvab enamik, et mitteformaalne õppimine seda pakkuma ei peaks ning suhteliselt vähesed 

on märkinud, et on saanud sedalaadi ’kasu’. 

Vabavastusena oli välja toodud järgmised mõtted laste vaba aja tegevuste võimaluste osas: 

• loovad augu pere eelarves; 

• võimaldab suhelda erinevate kogenud noorsoospetsialistidega; 

• annab võimaluse tunda end taksojuhina; 

• veeta aega tema eakaaslaste vanematega sama tegevuse juures. 

76

Joonis 52. Lapse vaba aja tegevustes osalemise kasu vanemate hinnangul 

77

LISA 1 Noorte ankeet 

Hea noor! 

Käesoleva küsitluse eesmärk on paremini tundma õppida Tartu noorte rahulolu vaba aja veetmiseks 

pakutavate võimalustega. Uuringu tulemusi kasutatakse Tartu noortele vaba aja veetmiseks pakutavate 

võimaluste kavandamisel ja väljatöötamisel. Uuringu tellijaks on Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna 

noorsooteenistus. 

Palume Sul vastates väljendada ausalt enda seisukohta või kirjeldada olukorda. Ainult noorte tegelikku 

olukorda ja eelistusi teades on linnavalitsusel võimalik pakkuda paremaid võimalusi noortele vaba aja 

veetmiseks. 

Küsimustikule vastaja jääb anonüümseks - see tähendab, et Sinu nime ankeedis ei küsita. Kuid Sinu arvamus 

on uuringu jaoks väga oluline. 

Vastates vali palun see vastusevariant, mis tundub olevat Sinu arvamuse, seisukoha või olukorraga kõige 

sarnasem. 

Küsimused on esitatud 2010. aasta kohta. 

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda 2011. a alguses Tartu linna kodulehel. 

Täname Sind küsimustele vastamise eest! 

78

Mõisted 

Järgnevalt on lahti seletatud uuringu põhimõisted, mis on olulised küsimustele vastamisel. Palun loe 

need hoolikalt läbi! 

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. 

Noortekeskuses saab noor osaleda töötubades, koolitustel, ringides, keskuse igapäevastes tegevustes ja 

üritustel ning korraldada üritusi teisele noortele. Tartus tegutseb viis noortekeskust: Lille Maja, Anne 

Noortekeskus, Tartu skatehall, Tähe noorteklubi ja Koidu noortekeskus. 

Huvitegevus. Tartus on noortel võimalik tegeleda vabal ajal huvitegevusega – oma hobiga. Selleks 

pakutakse erinevaid ringe, tunde ja treeningrühmi koolides, huvikoolides, klubides, spordiklubides ja mujal. 

Huvitegevuse all mõeldakse peale kooli toimuvaid organiseeritud tegevusi (näiteks muusika- ja kunstikool, 

tehnika-, väitlus-, foto-, näitering, trenn jne). Kuigi huvitegevusi toimub ka noortekeskustes, siis selles 

uuringus küsitakse küsimusi noortekeskuste kohta eraldi. 

Noorteorganisatsioonid. Tartu linnas on noortel võimalik kuuluda mitmesse noorteorganisatsiooni. 

Noorteorganisatsioonid pakuvad noortele võimalusi aktiivseks osalemiseks, oma ideede teostamiseks ja uute 

sõprade leidmiseks. Mõned näited Tartus tegutsevatest noorteorganisatsioonidest: Eesti 4H, Eesti Gaidide 

Liit, Eesti Skautide Ühing, YFU Tartu, Tartu Noortevolikogu, erakondade noorteorganisatsioonid jne. 

Noorteorganisatsiooniks peetakse selles küsimustikus ka koolide õpilasesindusi. 

Noortelaagrid ning õpilasmalevad. Tartu linna noortel on võimalus osaleda erinevates laagrites ja 

õpilasmalevates. Laagrid võivad toimuda nii Tartu linnas kui ka väljaspool. Laagreid korraldavad näiteks 

koolid, noortekeskused või klubid. Õpilasmalev on noortelaager, kus noor saab esimese töökogemuse ja 

iseseisvalt teenitud taskuraha. Lisaks on võimalik noortel pärast tööpäeva lõppu koos midagi põnevat teha. 

Laste- ja noorteüritused. Tartu linnas on lastel ja noortel võimalus võtta osa mitmetest ülelinnalistest 

üritustest. Näiteks lastekaitsepäeva ja tarkusepäeva üritustest, noorte amatöörfilmide festivalist NAFF, 

moekonkursist "Moeke", ekstreemspordifestivalist "Extreme Battle“, breiktantsuvõistlusest "Battle of EST" 

jne. 

79

1. Mis koolis Sa õpid? Palun vali järgnevast loetelust sobiv variant. 

1 Hugo Treffneri Gümnaasium 

2 Miina Härma Gümnaasium 

3 Tartu Annelinna Gümnaasium 

4 Tartu Descartes'i Lütseum 

5 Tartu Forseliuse Gümnaasium 

6 Tartu Karlova Gümnaasium 

7 Tartu Kesklinna Kool 

8 Tartu Kivilinna Gümnaasium 

9 Tartu Kommertsgümnaasium 

10 Tartu Kunstigümnaasium 

11 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 

12 Tartu Raatuse Gümnaasium 

13 Tartu Tamme Gümnaasium 

14 Tartu Veeriku Kool 

15 Tartu Vene Lütseum 

16 Tartu Herbert Masingu Kool 

17 Tartu Katoliku Kool 

18 Tartu Hiie Kool 

19 Tartu Kutsehariduskeskus 

Õpin 

selles 

koolis 

2. Mitmendas klassis Sa õpid? Filter 1_1_19 (kutsekooli noored ei vasta!) 

3. Kui vana Sa oled? … aastane 

4. Kas Sa oled....... 

1) Poiss 

2) Tüdruk 

80

5. Kui palju Sa tead Tartu linnas noortele vaba aja veetmiseks pakutavatest võimalustest? 

Kohustuslik vastus igas reas. 

Olen väga 

hästi kursis 

Tean 

natuke 

Ei ole 

üldse 

kursis 

Ei oska 

öelda 

1. Noortekeskustest 

2. Huvitegevusest (huvikoolid, 

huviringid ja treeningrühmad) 

3. Noorteorganisatsioonidest 

4. Noortelaagritest 

5. Õpilasmalevatest 

6. Noorteüritustest 

6. Kas Sinu arvates on Tartus piisavalt... 


1. Noortekeskusi 

2. Huvitegevusi (huvikoole, huviringe ja 

treeningrühmi) 

3. Noorteorganisatsioone (sealhulgas 

mõeldakse ka õpilasesindust) 

4. Võimalusi osaleda noortelaagrites 

5. Võimalusi osaleda õpilasmalevas 

6. Noorteüritusi 

Jah 

Ei 

81

7. Kas Sa oled osalenud või osaled 2010. aastal mõne...: 


1. Noortekeskuse tegevuses 

Jah (1) Ei (2) 

2. Huvitegevuses (huvikoolid, huviringid ja 

treeningrühmad) 

3. Noorteorganisatsiooni tegevuses 

(sealhulgas mõeldakse ka õpilasesindust) 

4. Noortelaagris või õpilasmalevas 

Kommentaar: Iga jah vastuse puhul esitatakse lapsele vastav teema küsimusteblokk. Kui 1 rida on 

vastatud ei, siis esitatakse järgmisena küsimus 7A vastavalt teemale 

7A. 

Miks Sa ei ole osalenud 2010. aastal Tartu mõne noortekeskuse tegevustes? (filter 7_2_1) 

Miks Sa ei ole osalenud 2010. aastal Tartus toimuvates huvitegevustes (huvikoolides, spordikoolides, 

huviringides või treeningrühmades)? (filter 7_2_2) 

Miks Sa ei ole osalenud 2010. aastal Tartus mõne noorteorganisatsiooni tegevuses?(filter 7_2_3) 

Miks Sa ei ole osalenud 2010. aastal noortelaagrites või õpilasmalevas? (filter 7_2_4) 

Märgi järgnevast loetelust kuni 3 olulisemat põhjust. 

1) Info üleküllus – ma ei suuda valida sobivat tegevust suure arvu valikute hulgast 

2) Ajapuudus, muud kohustused 

3) Suur koormus koolis 

4) Osaajaline töötamine lisaks koolile 

5) Pakutav ei vasta minu ettekujutusele sellest tegevusest 

6) Mulle ei meeldi juhendaja(d) 

7) Mulle ei meeldi seltskond, kes seal osaleb 

8) Minu sõbrad tegelevad muude asjadega ja ma tahan nendega koos olla 

9) Osalemistasu on liiga suur 

10) Muud osalemiseks vajalikud kulutused on liiga kõrged 

11) Tegevused toimuvad elukohast kaugel ja transpordiprobleemi tõttu ei saa osaleda 

12) Mul on erivajadus(ed) 

13) Ruumid ja tingimused on kehvad või ebameeldivad 

14) Huvipakkuvad tegevused ei toimu minu emakeeles 

15) Ei ole leidnud infot mind huvitavate tegevuste kohta 

16) Minu vanuses noortele ei pakuta soovitud tegevust 

17) Puudub huvi 

18) Muu põhjus, palun täpsusta:....................................................... 

82

NOORTEKESKUS 

Filter 7_1_1 

8. Palun märgi üks noortekeskus, kus Sa kõige sagedamini oled käinud. 

1 Lille Maja 

2 Anne Noortekeskus 

3 Tartu skatehall 

4 Tähe noorteklubi 

5 Koidu noortekeskus 

Vastates järgmistele küsimustele, lähtu eelmise küsimuse (nr 8 ) vastusest ja hinda palun just seda 

noortekeskust, kus Sa kõige sagedamini oled käinud! 

8A. Kuidas oled rahul selle noortekeskuse lahtiolekuaegadega? 

1) Ajad on mulle väga sobivad 

2) Ajad on mulle pigem sobivad 

3) Ajad pigem ei ole mulle sobivad 

4) Ajad ei ole üldse mulle sobivad- Palun põhjenda, miks ei ole noortekeskuse lahtioleku ajad Sulle 

sobivad.....(kohustuslik) 

5) Ei oska öelda 

8B. Kui sageli oled külastanud seda noortekeskust käesoleval aastal? 

1) kokku 1-2 korda aastas 

2) keskmiselt 1-2 korda kuus 

3) keskmiselt 1 kord nädalas 

4) keskmiselt 2-3 korda nädalas 

5) keskmiselt rohkem kui 3 korda nädalas 

6) praktiliselt iga päev, kui see noortekeskus on avatud 

8C. Kui kaua võtab Sul aega, et minna sellesse noortekeskusesse? Palun hinda aega oma tavapärast 

teed arvestades. 

1) Kuni 15 minutit 



4) Rohkem kui 45 minutit 


8D. Millised on Sinu arvates selle noortekeskuse hoone ja sisustus? 

1) Täiesti sobivad noortele 

2) Pigem sobivad noortele 

3) Pigem sobimatud noortele 

4) Täiesti sobimatud noortele 

8E. Kui mugav (lihtne) on Sul jalgsi või mõne transpordivahendiga sellesse noortekeskusesse minna ja 

sealt tulla? 

1) Väga mugav 

2) Pigem mugav 

3) Pigem raske 

83

4) Väga raske (Palun põhjenda-kohustuslik) 


Palun kirjelda veidi lähemalt oma tegevust selles noortekeskuses. 

8F. Kui palju on olnud noortekeskuse töötajatel Sinu jaoks aega, kui Sa nende poole pöördud? 

1) Alati on olnud aega 

2) Enamasti on olnud aega 

3) Enamasti ei ole olnud aega 

4) Mitte kunagi ei ole olnud aega 

8G. Milline on olnud enamasti selle noortekeskuse töötajate käitumine Sinu suhtes? 

1) Enamasti kiidavad 

2) Pigem kiidavad 

3) Pigem pahandavad 

4) Enamasti pahandavad 

8H. Kuidas hindad noortekeskuse töötajate juhendamist? 

1) juhendamine on olnud mulle väga kasulik 

2) juhendamine on olnud mulle pigem kasulik 

3) juhendamine on olnud mulle pigem kasutu 

4) juhendamine on olnud mulle täiesti kasutu 

5) nad ei juhenda kunagi 

8I. Kas selle noortekeskuse töötajad on küsinud Sinu soove, mida sa noortekeskuses teha tahaksid? 

1) Jah 

2) Ei 

8J. Kas Sa oled selles noortekeskuses saanud ise algatada või läbi viia mõne ürituse või tegevuse? 

1) Jah 

2) Ei 

8K. Kas Sa oled selles noortekeskuses osalenud vabatahtlikuna mõne ürituse või tegevuse 

korraldamisel? 

1) Jah 

2) Ei 

8L. Kuidas iseloomustad selles noortekeskuses toimuvaid tegevusi? 

1) Väga huvitavad 

2) Pigem huvitavad 

3) Pigem igavad 

4) Väga igavad 

8M. Milline on enamasti Sinu läbisaamine teiste noortekeskuses osalevate noortega? 

1) Mulle väga meeldib nendega koos olla ja tegutseda 

2) Mulle enamasti meeldib nendega koos olla ja tegutseda 

3) Mulle enamasti ei meeldi nendega koos olla ega tegutseda 

4) Mulle ei meeldi üldse nendega koos olla ega tegutseda 

5) Me ei suhtle eriti omavahel 

8N. Kuidas oled rahul selle noortekeskuse poolt pakutavate tegevusvahenditega (Noortekeskustes on 

võimalik kasutada erinevaid vahendeid huvitegevuseks näiteks piljardilauda, fotoaparaati, 

videokaamerat, arvuteid, õmblusmasinaid, köögitehnikat vms) 

84

1) Ma ei kasuta tegevuseks noortekeskuse vahendeid 

2) Täiesti rahul 

3) Pigem rahul 

4) Pigem ei ole rahul 

5) Üldse ei ole rahul 


HUVITEGEVUS 

Filter 7_1_2 

Nüüd palume Sul anda oma hinnang huvitegevuse (huvikoolide/huviringide/treeningrühmade) kohta. 

9A. Mis valdkonnaga Sa huvikoolis, huviringides või treeningrühmades tegeled? 

Vastuseid võib olla mitu! 

1) kunst ja käsitöö 

2) muusika 

3) tants 

4) näitemänguline tegevus 

5) sport ja sportlik tegevus 

6) foto, film ja video 

7) tehnika ja elektroonika 

8) muu. Täpsusta:………. 

9B. Mitmes huvitegevuses Sa kokku osaled? 

1) ühes 

2) kahes 

3) kolmes 

4) neljas või rohkemas 

9C. Mitu korda nädalas käid huviringis, huvikoolis, treeningrühmas? 

1) 1 kord nädalas 

2) 2 korda nädalas 


4) Rohkem kui 3 korda nädalas 

Juhul kui Sa käid kokku mitmes huviringis, treeningrühmas või huvikoolis, siis vasta järgmistele 

küsimustele ühe huviringi, treeningrühma või huvikooli kohta, millega Sa kõige rohkem tegeled. 

9D. Palun nimeta huviringi või treeningrühma või huvikooli valdkond, millega Sa kõige rohkem 

tegeled. Saab valida vaid ühe! 

1) kunst ja käsitöö 

2) muusika 

3) tants 

4) näitemänguline tegevus 

5) sport ja sportlik tegevus 

6) foto, film ja video 

7) tehnika ja elektroonika 

8) muu. Täpsusta:………. 

85

9E. Kuidas oled rahul tundide/trennide/ringide toimumisaegadega? 

1) Ajad on mulle igati sobivad 

2) Ajad on mulle pigem sobivad 

3) Ajad pigem ei ole mulle sobivad 

4) Ajad ei ole üldse mulle sobivad (palun põhjenda, kohustuslik) 


9F. Kui kaua võtab Sul aega, et minna sellesse tundi, trenni või ringi? Palun hinda aega oma 

tavapärast teed arvestades. 






9G. Kui mugav (lihtne) on Sul jalgsi või mõne transpordivahendiga selle tunni, trenni või ringi 

toimumiskohta minna ja sealt tulla? 

1) Täiesti mugav 


3) Pigem ei ole mugav 

4) Üldse ei ole mugav 


9H. Kui palju on selle ringi/tunni/trenni juhendajatel Sinu jaoks aega, kui Sa nende poole pöördud? 

1) Alati on aega 

2) Enamasti on aega 

3) Enamasti ei ole aega 

4) Mitte kunagi ei ole aega 

9I. Milline on enamasti juhendajate käitumine Sinu suhtes, kui Sa nende poole pöördud? 

5) Enamasti kiidavad 

6) Pigem kiidavad 

7) Pigem pahandavad 

8) Enamasti pahandavad 

9J. Kas juhendajad on küsinud Sinu arvamust kuidas seda ringi/tundi/trenni huvitavamaks muuta? 

1) Jah 

2) Ei 

9K. Kuidas hindad selle ringi/tunni/trenni juhendaja juhendamist? 

6) Juhendamine on mulle väga kasulik 

7) Juhendamine on mulle pigem kasulik 

8) Juhendamine on mulle pigem kasutu 

9) Juhendamine on mulle täiesti kasutu 

10) Nad ei juhenda üldse 

9L. Kas oled saanud selle huvitegevusega seoses ise algatada või läbi viia mõne ürituse või tegevuse? 

1) Jah 

2) Ei 

86

9M. Kas oled osalenud selle huvitegevusega seoses vabatahtlikuna mõne ürituse või tegevuse 


1) Jah 

2) Ei 

9N. Kui huvitav tundub Sulle selles huviringis, treeningrühmas osalemine või huvikoolis õppimine? 

1) Väga huvitav 

2) Pigem huvitav 

3) Pigem igav 

4) Väga igav 

9O. Milline on enamasti Sinu läbisaamine selle huvikooli/huviringi/treeningrühma teiste õpilastega? 






9P. Kuidas oled rahul selle huvikooli, treeningrühma või huviringi poolt pakutavate 

tegevusvahenditega (Näiteks pillid, noodid, spordivahendid, käsitöötarbed jne) ? 

1) Ma ei kasuta tegevuseks huvikooli, treeningrühma või huviringi vahendeid 






NOORTEORGANISATSIOONID 

ÕPILASESINDUSED 

Filter 7_1_3 

Nüüd palume Sul anda hinnang oma tegevuste kohta noorteorganisatsioonides. 

Noorteorganisatsiooniks peetakse siin küsimustikus ka õpilasesindust. 

Juhul, kui Sa osaled mitme noorteorganisatsiooni tegevuses, siis vasta järgmistele küsimustele 

ühe noorteorganisatsiooni kohta, millega Sa kõige rohkem seotud oled. 

10A. Palun nimeta noorteorganisatsioon, millega Sa kõige rohkem seotud oled. 

............................................................................................................................................................. 

10B. Kui sageli keskmiselt oled osalenud selle noorteorganisatsiooni tegevuses käesoleval aastal? 

1) Kokku 1-2 korda 

2) keskmiselt 1-2 korda kuus 

3) keskmiselt 1 kord nädalas 

4) keskmiselt 2-3 korda nädalas 

5) keskmiselt rohkem kui 3 korda nädalas 

6) praktiliselt iga päev 

87

10C. Milline on Sinu roll selles noorteorganisatsioonis? 

1) Olen üks eestvedajatest, juhtidest 

2) Olen aktiivne liige, osalen tegevuse, ürituste korraldamisel 

3) Ma ei ole aktiivne liige, kuid osalen külalisena korraldatud üritustel 

4) Olen liikmete nimekirjas, aga praegu tegevuses ei osale 

10D. Kas Sinu arvamuste ja ettepanekutega arvestatakse selles noorteorganisatsioonis? 

1) Alati arvestatakse 

2) Vahel arvestatakse, vahel mitte 

3) Mitte kunagi ei arvestata 

4) Ma ei avalda oma arvamust 

10E. Kas Sa oled saanud selles noorteorganisatsioonis algatada või läbi viia mõne ürituse või tegevuse? 

1) Jah 

2) Ei 

10F. Kas Sa oled osalenud selles noorteorganisatsioonis vabatahtlikuna mõne ürituse või tegevuse 


1) Jah 

2) Ei 

10G. Kuidas tunduvad Sulle selle noorteorganisatsiooni tegevused või üritused? 





10H. Milline on enamasti Sinu läbisaamine selle noorteorganisatsiooni teiste liikmetega? 






10I. Kuidas oled rahul selle noorteorganisatsiooni poolt pakutavate tegevusvahenditega? 

1) Ma ei kasuta tegevuseks noorteorganisatsiooni vahendeid 






10J. Kuidas hindad enda osalemist noorteorganisatsioonis? 

1) olen õppinud väga palju uut 

2) olen õppinud natuke uut 

3) pigem ei ole midagi uut õppinud 

4) ei ole kindlasti midagi uut õppinud 

88

ÕPILASMALEVAD JA LAAGRID 

Filter 7_1_4 

Nüüd palume Sul anda oma hinnang õpilasmalevate ja noortelaagrite kohta! 

Juhul, kui Sa oled osalenud 2010. aastal mitmes noortelaagris või õpilasmalevas, siis palun 

vali järgmistele küsimustele vastamiseks viimane laager või õpilasmalev, millest Sa osa võtsid! 

11A. Laager/õpilasmalev oli....? 

1) Ööbimisega oma kodus 

2) Ööbimisega laagrikohas 

11B. Kuidas olid rahul selle laagri/õpilasmaleva tegevuste toimumiskoha ja tingimustega? 



3) Pigem ei olnud rahul 

4) Üldse ei olnud rahul 


11C. Kuidas olid rahul selle laagri kasvatajate, rühamajuhtide juhendamisega? 






11D. Kui palju oli laagri kasvatajatel, rühmajuhtidel Sinu jaoks aega, kui Sa nende poole pöördusid? 

1) Alati oli aega 

2) Enamasti oli aega 

3) Enamasti ei olnud aega 

4) Mitte kunagi ei olnud aega 

11E. Milline oli enamasti kasvatajate, rühmajuhtide käitumine Sinu suhtes? 

9) Enamasti kiitsid 

10) Pigem kiitsid 

11) Pigem pahandasid 

12) Enamasti pahandasid 

11F. Kas kasvatajad, rühmajuhid küsisid Sinu arvamust, kuidas laagrit/õpilasmalevat huvitavamaks 

muuta? 

1) Jah 

2) Ei 

11G. Kas Sa said selles laagris/õpilasmalevas algatada või läbi viia mõne ürituse või tegevuse? 

1) Jah 

2) Ei 

89

11H. Kas Sa osalesid vabatahtlikuna selles laagris/õpilasmalevas mõne ürituse või tegevuse 


1) Jah 

2) Ei 

11I. Kuidas Sulle meeldisid selle laagri/õpilasmaleva tegevused? 





11J. Milline oli enamasti Sinu läbisaamine laagris/õpilasmalevas teiste noortega? 

1) Mulle väga meeldis nendega koos olla ja tegutseda 

2) Mulle enamasti meeldis nendega koos olla ja tegutseda 

3) Mulle enamasti ei meeldinud nendega koos olla ega ka tegutseda 

4) Mulle ei meeldinud üldse nendega koos olla ega tegutseda 

5) Me ei suhelnud eriti omavahel 

90

NOORTEÜRITUSED TARTU LINNAS 

Tartus on võimalus osaleda aasta jooksul mitmetel noortele mõeldud üritusel. Näiteks lastekaitsepäeva ja 

tarkusepäeva üritustel, noorte amatöörfilmide festivalil NAFF, moekonkursil "Moeke", 

ekstreemspordifestivalil "Extreme Battle“, breiktantsuvõistlusel "Battle of EST" jne. Järgnevad küsimused 

on kõikide noorteürituste kohta, mis 2010. aastal üle linna on toimunud. 

12A. Kas Sa oled osalenud noortele mõeldud üritustel Tartus? 

1) Jah, sageli 

2) Jah, mõnel korral 

3) Harva 

4) Ei ole osalenud 


12B. Palun hinda, kas Sinule sobivaid laste- ja noorteüritusi on Tartus... 

1) Liiga palju 

2) Piisavalt 

3) Liiga vähe 

4) Pole ühtegi üritust, kust osa võtta 


12C. Milliseid Sind huvitavaid noorteüritusi võiks Tartus veel olla, mida ei ole 

korraldatud?....................................................................................................................................................... 

......................................................................................................................................... 

KOOL 

13A. Kas koolis on küsitud (õpetajad, huvijuht, psühholoog, õppealajuhataja, klassijuhataja või keegi 

teine kooli töötaja) Sinu arvamust selle kohta, mida Sa tahaksid peale õppimise veel huvitavat koolis 

teha? 

1) Jah-edasi 13 B küsimusse 

2) Ei→edasi 13 C küsimusse 

13B. Kas Sinu soovide ja arvamusega on arvestatud? 

1) Jah 

2) Ei 


13C. Kas Sa oled saanud koolis algatada või läbi viia mõne ürituse või tegevuse? 

3) Jah 

4) Ei 

91

13D. Kas Sa oled koolis osalenud vabatahtlikuna mõne ürituse või tegevuse korraldamisel? 

3) Jah 

4) Ei 

SÕBRAD 

14A. Kui palju on Sul sõpru, kellega sa meelsasti koos oled ja keda saad usaldada? 

1) Mitte ühtegi 

2) Üks 

3) Kaks 

4) Kolm kuni viis 

5) Kuus või enam 

14B. Kui paljude sõpradega oled Sa tutvunud väljaspool kooli noortele mõeldud vaba aja tegevustes? 

1) Kõigiga 

2) Rohkem kui pooltega 

3) Vähem kui pooltega 

4) Mitte ühegagi 

14C. Täiskasvanud ja kooli lõpetanud inimesed käivad tavaliselt tööl. Kas Sina oled mõelnud sellele, 

millist tööd tahaksid tulevikus teha? 

1) Olen mõelnud ja tean, millist tööd soovin teha 

2) Olen mõelnud, kuid veel ei tea, millist tööd soovin teha 

3) Ei ole mõelnud sellele, millist tööd soovin teha 

92

INFOKANALID 

15. Kui sageli oled saanud infot vaba aja võimaluste kohta..... : 

Kohustuslik vastata igas reas 

Väga sageli 

Sageli 

Harva 

Mitte 

kunagi 

Ei tea 

sellist 

infoallik 

at 

1 Vanematelt, sugulastelt 

2 Sõpradelt-tuttavatelt 

3 Õdedelt-vendadelt 

4 Kuulutuste- ja infotulpadelt tänaval või 

teistes avalikes kohtades 

5 Voldikust, mis sisaldab koolivaheaja 

sündmuseid Tartus 

6 Voldikust, mis sisaldab huvitegevuse 


7 Noorteinfo stendidelt Tartu 

kaubanduskeskustes 

8 Tartu linna infopunktidest Raekojas 

9 Tartu Postimehest (kohalik ajaleht) 

10 Linnalehest (kohalik ajaleht) 

11 Tartu Ekspressist (kohalik ajaleht) 

12 Üleriigilistest eestikeelsetest ajalehtedest 

(Maaleht, Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, 

Eesti Ekspress) 

13 Venekeelsetest ajalehtedest («Деловые 

ведомости», «День за днем», Postimees, 

MK-Estonija) 

14 Mõne noortekeskuse, huvikooli või 

huviklubi kodulehelt 

15 Koolist (infostend, koduleht, koolileht) 

16 Teatrist, kinost (infostendidelt, 

kodulehtedelt) 

17 Tartu raamatukogudest 

93

18 Otsingumootoritest (www.google.com, 

www.neti.ee, delfi.ee/delfi.ru) 

19 Tartu linna kodulehelt www.tartu.ee 

20 Tartu noorte infoportaalist 

www.tartunoored.ee 

21 Tartu kultuuriinfo portaalist 

kultuuriaken.tartu.ee 

22 Tartu noorteürituste infoportaalist 

noorteaken.tartu.ee 

23 Noorteraadiost internetis 

noorteraadio.ee 

24 Noorte TVst internetis 

noorteTV.ee 

25 Noorteportaalist NIP 

www.nip.ee 

26 Noorteraadiost internetis 

kooliraadio.r2.ee 

27 Noorteveebist 

tundruudus.ee 

28 Noorsootöö lehelt 

aken.ee 

29 Tiigrihüppe haridusportaalist 

koolielu.ee 

30 Noorteinfoportaalist 

euroopa.noored.ee 

31 Kultuuri infoportaalist 

www.kuhuminna.ee 

32 Suhtlusportaalidest (rate.ee, orkut.com, 

facebook.com, myspace.com) 

33 Tartu uudiste venekeelne portaal 

www.jstolica.ee 

34 «День за днем» portaal www.dzd.ee 

35 ERRi venekeelne portaal novosti.err.ee 

36 Postimehe venekeelne portaal 

37 

rus.postimees.ee 

Vene portaal Eestis www.veneportaal.ee 

94

38 «Молодежь Эстонии»: portaal 

www.moles.ee 

16. Palun nimeta 3 peamist kohta, kust sooviksid saada infot vaba aja tegevuste kohta: 

1)........................................................................................................ 

2)........................................................................................................ 

3)........................................................................................................ 

Ja lõpetuseks mõned andmed Sinu kohta. 

17. Milline on Sinu kodune keel? 

1) Eesti keel 

2) Vene keel 

3) Eesti keel ja vene keel võrdselt 

4) Eesti keel ja muu keel võrdselt 

5) Muu keel 

18. MILLISEKS SA HINDAD ENDA KEELEOSKUST? 

ÜLDSE 

EI 

OSKA 

SAAN 

ARU JA 

SAAN 

VEIDI 

ARU, 

AGA EI 

RÄÄGI 

VEIDI 

RÄÄGIN 

SAAN 

ARU, 

RÄÄGIN 

JA VEIDI 

KIRJUTAN 

VALDAN 

VABALT 

SEE ON 

MU 

EMAKEEL 

1 EESTI KEEL 

2 VENE KEEL 

3 INGLISE KEEL 

4 MUU 

KEEL.....NIMETA 

95

19. Mitu kuni 18-aastast õde-venda Sul on, kes elab Sinuga koos? 

1) Mitte ühtegi 

2) 1 õde või vend 

3) 2 õde-venda 

4) 3 õde-venda 

5) rohkem kui 3 õde-venda 

20. Kas mõni pikaajaline ja/või korduv terviseprobleem, kehaline erivajadus on takistanud Sind osa 

võtmast mõnest noortele mõeldud tegevustest käesoleval aastal? 

1) Tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist Palun vasta järgmisena küsimusele number 21 

2) Tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist Palun vasta järgmisena küsimusele 

number 20A 

3) Tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist Palun vasta järgmisena küsimusele 

number 20A 

4) Tervislikud põhjused on välistanud osalemise Palun vasta järgmisena küsimusele number 20A 

20A. Palun täpsusta, millise terviseprobleemiga on tegemist: 

Võimalik mitu vastusevarianti! 

1) Vaegnägemine 

2) Vaegkuulmine 

3) Keele- või kõneprobleem 

4) Liikumispuue 

5) Muu terviseprobleem 

21. Millises Tartu piirkonnas Sa elad? 

1 vastusevariant! 

1. Annelinnas 

2. Ihastes 

3. Jaamamõisas 

4. Karlovas 

5. Kesklinnas 

6. Raadi-Kruusamäel 

7. Ropkas 

8. Ränilinnas 

9. Supilinnas 

10. Tammelinnas 

11. Tähtveres 

12. Vaksali linnaosas 

13. Varikul 

14. Veerikul 

15. Ülejõel 

16. Mujal (palun kirjuta) 

.................................................. 

SUUR TÄNU VASTAMISE EEST!LISA 2 Vanemate ankeet 

96

LISA 2 Lapsevanema ankeet 

Hea lapsevanem! 

Käesoleva küsitluse eesmärk on paremini tundma õppida Tartu lastevanemate rahulolu nende lastele vaba 

aja veetmiseks pakutavate võimalustega. Uuringu tulemusi kasutatakse Tartu lastele vaba aja veetmiseks 

pakutavate võimaluste kavandamisel ja väljatöötamisel. Uuringu tellijaks on Tartu Linnavalitsuse 

kultuuriosakonna noorsooteenistus. 

Palume Teil vastates ausalt väljendada enda seisukohta või kirjeldada olukorda. Ainult tegelikku olukorda ja 

eelistusi teades on linnavalitsusel võimalik pakkuda paremaid võimalusi lastele vaba aja veetmiseks. 

Küsimustikule vastaja isik jääb anonüümseks. 

Vastates valige palun see vastusevariant, mis tundub olevat Teie arvamuse, seisukoha või olukorraga kõige 

sarnasem. Palun tõmmake ring ümber sobiva vastusevariandi numbrile, tabelites märkige valik ristiga 

(x) 

Küsimused on esitatud 2010. aasta kohta. 

Palun vastake küsimustele lähtuvalt ainult ühest lapsest, kes ankeedi Teieni toimetas. 

Täidetud küsimustiku palume saata lapsega kooli tagasi! Laps edastab ankeedi vastutavale 

koolitöötajale, kes kogub kõik lastevanemate ankeedid anonüümsesse ümbrikusse. Ankeedid edastatakse 

seejärel uuringuettevõttele. 

Kui Teil on küsimusi uuringu või küsimustiku kohta, siis palun võtke e-posti teel ühendust Eesti 

Uuringukeskuse projektijuhi Pille Hillepiga pille@uuringukeskus.ee 

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda 2011. a alguses Tartu linna kodulehel. 

Täname Teid küsimustele vastamisele kulunud aja eest! 

97

Mõisted 

Järgnevalt on lahti seletatud ankeedi põhimõisted, mis on olulised küsimustele vastamisel. 

Noortekeskus on tore koht kõikidele lastele, mis pakub erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. 

Noortekeskuses saab laps osaleda töötubades, koolitustel, ringides, keskuse igapäevastes tegevustes ja 

üritustel ning korraldada üritusi teisele lastele. Tartus tegutseb viis noortekeskust: Lille Maja, Anne 

Noortekeskus, Tartu skatehall, Tähe noorteklubi ja Koidu noortekeskus. 

Huvitegevus. Tartus on lastel võimalik tegeleda vabal ajal huvitegevusega – oma hobiga. Selleks pakutakse 

erinevaid ringe, tunde ja treeningrühmi koolides, huvikoolides, klubides, spordiklubides ja mujal. 


tehnika-, väitlus-, foto-, näitering, trenn jne). Kuigi huvitegevusi toimub ka noortekeskustes, siis selles 

uuringus küsitakse küsimusi noortekeskuste tegevuste kohta eraldi. 

Noorteorganisatsioonid. Tartu linnas on lastel võimalik kuuluda mitmesse noorteorganisatsiooni. 

Noorteorganisatsioonid pakuvad lastele võimalusi aktiivseks osalemiseks, oma ideede teostamiseks ja uute 

sõprade leidmiseks. Mõned näited Tartus tegutsevatest noorteorganisatsioonidest: Eesti 4H, Eesti Gaidide 

Liit, Eesti Skautide Ühing, YFU Tartu, Tartu Noortevolikogu, erakondade noorteorganisatsioonid jne. 

Noorteorganisatsiooniks peetakse selles küsimustikus ka koolide õpilasesindusi. 

Noortelaagrid ning õpilasmalevad. Tartu linna lastel on võimalus osaleda erinevates laagrites ja 

õpilasmalevates. Laagrid võivad toimuda nii Tartu linnas kui ka väljaspool. Laagreid korraldavad näiteks 

koolid, noortekeskused või klubid. Õpilasmalev on noortelaager, kus laps saab esimese töökogemuse ja 

iseseisvalt teenitud taskuraha. Lisaks on võimalik lastel pärast tööpäeva lõppu koos midagi põnevat teha. 

Laste- ja noorteüritused. Tartu linnas on lastel võimalus võtta osa mitmetest ülelinnalistest üritustest. 

Näiteks lastekaitsepäeva ja tarkusepäeva üritustest, noorte amatöörfilmide festivalist NAFF, moekonkursist 

"Moeke", ekstreemspordifestivalist "Extreme Battle“, breiktantsuvõistlusest "Battle of EST" jne. 

98

Palun vastake järgmistele küsimustele lähtuvalt ainult ühest lapsest, kes ankeedi Teieni toimetas. 

Palun tõmmake ring ümber sobiva vastusevariandi numbrile, tabelites märkige valik ristiga (x) 

1. Mis koolis Teie laps õpib? 

1 Hugo Treffneri Gümnaasium 

2 Miina Härma Gümnaasium 

3 Tartu Annelinna Gümnaasium 

4 Tartu Descartes'i Lütseum 

5 Tartu Forseliuse Gümnaasium 

6 Tartu Karlova Gümnaasium 

7 Tartu Kesklinna Kool 

8 Tartu Kivilinna Gümnaasium 

9 Tartu Kommertsgümnaasium 

10 Tartu Kunstigümnaasium 

11 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 

12 Tartu Raatuse Gümnaasium 

13 Tartu Tamme Gümnaasium 

14 Tartu Veeriku Kool 

15 Tartu Vene Lütseum 

16 Tartu Herbert Masingu Kool 

17 Tartu Kroonuaia Kool 

18 Tartu Katoliku Kool 

19 Tartu Hiie Kool 

Õpib 

selles 

koolis 

2. Mitmendas klassis Teie laps õpib? …...................... 

3. Kui vana Teie laps on? … aastane 

4. Kas ta on....... 

3) Poiss 

4) Tüdruk 

99

5. Kui palju Te teate Tartu linnas noortele vaba aja veetmise võimalustest? 

Palun andke vastus igas reas. 

Olen väga hästi 

kursis 

Tean 

natuke 

Ei ole üldse 

kursis 

7. Noortekeskustest 

8. Huvitegevusest (huvikoolid, 

huviringid ja treeningrühmad) 

9. Noorteorganisatsioonidest 

10. Noortelaagritest 

11. Õpilasmalevatest 

12. Laste- ja noorteüritustest 

Ei oska 

öelda 

6. Kas Teie arvates on Tartus piisavalt... Palun andke vastus igas reas. 

7. Noortekeskusi 

8. Huvitegevusi (huvikoole, huviringe ja treeningrühmi) 

9. Noorteorganisatsioone (sealhulgas mõeldakse ka õpilasesindust) 

10. Võimalusi osaleda noortelaagrites 

11. Võimalusi osaleda õpilasmalevas 

12. Laste- ja noorteüritusi 

Jah 

Ei 

7. Kas Teie laps on osa võtnud 2010. aastal mõnest järgmisest vaba aja tegevusest: huviringidest, 

treeningrühmadest, huvikoolide ja noortekeskuste tegevustest, noorteorganistsioonidest, laagritest, 

õpilasmalevast, õpilasesindusest? 

1) Jah→Palun vastake järgmisena küsimusele number 8 lk 5 

2) Ei→Palun vastake järgmisena küsimusele number 7A 

7A. Mis on selle põhjusteks, et Teie laps ei ole osalenud 2010. aastal mitte üheski Tartu linna poolt 

pakutavas lastele ja noortele mõeldud vaba aja sisustavas tegevuses (huviringides, treeningrühmades, 

huvikoolide ja noortekeskuste tegevustes, noorteorganistsioonides, laagritest õpilasmalevas, 

õpilasesinduses?) 

Märkige järgnevast loetelust kuni 3 olulisemat põhjust. 

19) Info üleküllus – laps ei suuda valida sobivat suure arvu valikute hulgast 

20) Lapse ajapuudus, muud kohustused 

21) Lapse suur koormus koolis 

22) Lapse osaajaline töötamine lisaks koolile 

23) Pakutav ei vasta lapse ettekujutusele sellest tegevusest 

24) Talle ei meeldi juhendaja(d) 

25) Talle ei meeldi seltskond, kes talle huvipakkuvas ringis või klubis osaleb 

26) Tema sõbrad tegelevad muude asjadega ja ta tahab nendega koos olla 

27) Osalemistasu on liiga suur 

28) Muud osalemiseks vajalikud kulutused on liiga kõrged 

29) Tegevused toimuvad elukohast kaugel ja transpordiprobleemi tõttu ei saa osaleda 

30) Lapsel on erivajadus(ed) 

100

31) Tegevuskeskkond (ruumid, tingimused) on kehvad või ebameeldivad 

32) Huvipakkuvad tegevused ei toimu lapse emakeeles 

33) Ei ole leidnud infot osalusvõimaluste kohta 

34) Lapse vanus on taksituseks 

35) Lapsel puudub huvi 

36) Muu põhjus, palun täpsustage:....................................................... 

NB! Kui Te vastasite küsimusele nr 7A, siis palun vastake järgmisena küsimusele nr 12A lk10 

NOORTEKESKUS 

8. Tartus tegutseb viis noortekeskust: Lille Maja, Anne Noortekeskus, Tartu skatehall, Tähe 

noorteklubi ja Koidu noortekeskus. Kas Teie laps on osalenud mõne eelnimetatud Tartu 

noortekeskuse tegevustes? 

1) Jah→Palun vastake järgmisena küsimusele number 8A 

2) Ei→Palun vastake järgmisena küsimusele number 9 lk 6 

3) Ei tea→ Palun vastake järgmisena küsimusele number 9 lk 6 

8A. Palun märkige ristiga allolevas tabelis üks noortekeskus, kus Teie laps kõige sagedamini on 

käinud. 

1 Lille Maja 

2 Anne Noortekeskus 

3 Tartu skatehall 

4 Tähe noorteklubi 

5 Koidu noortekeskus 

Vastates järgmistele küsimustele 8B-8J, lähtuge eelmise küsimuse (nr 8A) vastusest ja hinnake palun just 

seda noortekeskust, kus Teie laps kõige sagedamini on käinud! 

8B. Kuidas olete rahul selle noortekeskuse lahtiolekuaegadega? 

6) Ajad on lapsele igati sobivad 

7) Ajad on lapsele pigem sobivad 

8) Ajad pigem ei ole lapsele sobivad 

9) Ajad ei ole lapsele üldse sobivad – Palun põhjendage, miks ei ole noortekeskuse lahtiolekuajad 

sobivad........................................................................................................................................ 


8C. Kui sageli on Teie laps külastanud seda noortekeskust käesoleval aastal? 

7) Kokku 1-2 korda aastas 

8) Keskmiselt 1-2 korda kuus 

9) Keskmiselt 1 kord nädalas 

10) Keskmiselt 2-3 korda nädalas 

11) Keskmiselt rohkem kui 3 korda nädalas 

12) Praktiliselt iga päev, kui see noortekeskus on avatud 

101

8D. Kui kaua võtab Teie lapsel aega, et minna sellesse noortekeskusesse? Palun hinnake aega 

tavapärast lapse teekonda arvestades. 






8E. Kui mugav (lihtne) on Teie lapsel jalgsi või mõne transpordivahendiga sellesse noortekeskusesse 

minna ja sealt tulla? 

6) Väga mugav 


8) Pigem raske 

9) Väga raske. Palun põhjendage..................................................................................................... 


8F. Kuivõrd arendav on Teie lapse jaoks selle noortekeskuse tegevustes osalemine? 

1) Väga arendav 

2) Pigem arendav 

3) Pigem kasutu 

4) Täiesti kasutu 


8G. Kuidas olete rahul selle noortekeskuse noorsootöötajate tööga? 






8H. Palun andke hinnang selle noortekeskuse noorsootöötajate ja Teie vahelisele koostööle. 

1) Täiesti piisav 

2) Pigem piisav 

3) Pigem puudulik 

4) Täiesti puudub 


8I. Kuidas olete rahul selle noortekeskuse poolt pakutavate tegevusvahenditega? (Noortekeskustes on 

lastel võimaik kasutada erinevaid vahendeid huvitegevuseks nt piljardilauda, arvuteid, 

käsitöövahendeid jne). 

7) Laps ei kasuta tegevuseks noortekeskuse vahendeid 






102

8J. Kui suur on Teie lapse keskmine osalustasu selle noortekeskuse tegevuste eest? 

1) Alla 100 krooni kuus 

2) 100-200 krooni kuus 



5) Rohkem kui 1000 krooni kuus 

6) Tegevused on tasuta 


HUVITEGEVUS 

Nüüd palume Teil anda oma hinnang huvitegevuse kohta huvikoolides, huviringides, treeningrühmades. 

Tartus on lastel võimalik tegeleda vabal ajal huvitegevusega – oma hobiga. Selleks pakutakse erinevaid 

ringe, tunde ja treeningrühmi koolides, huvikoolides, klubides, spordiklubides, koolides ja mujal. 


tehnika-, väitlus-, foto-, näitering, trenn jne). 

9. Kas Teie laps on 2010. aastal osalenud huvikoolis, huviringis või spordi treeningrühmas 




9A. Mis valdkonnaga Teie laps huvikoolides, huviringides või treeningrühmades tegeleb? Vastuseid 

võib olla mitu! 

9) Kunst ja käsitöö 

10) Muusika 

11) Tants 

12) Näitmänguline tegevus 

13) Sport ja sportlik tegevus 

14) Foto, film ja video 

15) Tehnika ja elektroonika 

16) Muu. Täpsustage:…………………………………………………………… 

9B. Mitmes huviringis, treeningrühmas ja huvikoolis Teie laps kokku osaleb? 

5) Ühes 

6) Kahes 

7) Kolmes 

8) Neljas või rohkemas 

9C. Mitu korda nädalas kokku käib Teie laps huviringis, huvikoolis, treeningrühmas? 

5) 1 kord nädalas 



8) Rohkem kui 3 korda nädalas 

103

9D. Kui suur on kokku Teie lapse keskmine osalustasu huviringide, huvikoolide ja treeningrühmade 

eest? 








Juhul kui Teie laps käib kokku mitmes huviringis, treeningrühmas või huvikoolis, vastake edasi küsimustele 

nr 9E-9K ühe huviringi, treeningrühma või huvikooli kohta, millega ta kõige rohkem tegeleb. 

9E. Palun nimetage huvitegevuse valdkond, millega Teie laps kõige rohkem tegeleb. 

9) Kunst ja käsitöö 

10) Muusika 

11) Tants 

12) Näitemänguline tegevus 

13) Sport ja sportlik tegevus 

14) Foto, film ja video 

15) Tehnika ja elektroonika 

16) Muu. Täpsusta:………. 

9F. Kuidas olete rahul tundide/trennide/ringide toimumisaegadega? 

6) Ajad on lastele igati sobivad 

7) Ajad on pigem sobivad 

8) Ajad pigem ei ole sobivad 

9) Ajad ei ole üldse sobivad 


9G. Kui kaua võtab Teie lapsel aega, et minna sellesse tundi, trenni või ringi? Palun hinnake aega 

tavapärast lapse teekonda arvestades. 






9H. Kui mugav (lihtne) on Teie lapsel jalgsi või mõne transpordivahendiga selle tunni, trenni või ringi 

toimumiskohta minna ja sealt tulla? 

6) Täiesti mugav 


8) Pigem ei ole mugav 

9) Üldse ei ole mugav 


9I. Kuivõrd arendav on Teie lapse jaoks selles huvikoolis, treeningrühmas või huviringis osalemine? 






104

9J. Palun andke hinnang selle huvikooli, treeningrühma või huviringi juhendajate ning Teie vahelisele 

koostööle. 






9K. Kuidas olete rahul selle huvikooli, treeningrühma või huviringi poolt pakutavate 

tegevusvahenditega (nt pillid, noodid, spordivahendid, käsitöötarbed jne) ? 

7) Laps ei kasuta tegevuseks huvikooli, treeningrühma või huviringi vahendeid 






NOORTEORGANISATSIOONID 

ÕPILASESINDUSED 

Nüüd palume Teil anda hinnang noorteorganisatsioonide kohta. Tartu linnas on lastel võimalik kuuluda 

mitmesse noorteorganisatsiooni. Noorteorganisatsioonid pakuvad lastele võimalusi aktiivseks osalemiseks, 

oma ideede teostamiseks ja uute sõprade leidmiseks. Noorteorganisatsiooniks peetakse selles küsimustikus 

ka koolide õpilasesindusi. 

10. Kas Teie laps on 2010. aastal osalenud mõne noorteorganisatsiooni tegevustes? 




Juhul, kui Teie laps osaleb mitme noorteorganisatsiooni tegevuses, siis vastake edasi küsimustele 

nr 10A-10E ühe noorteorganisatsiooni kohta, millega ta kõige rohkem seotud on. 

10A. Palun nimetage noorteorganisatsioon, millega Teie laps kõige rohkem seotud on. 

............................................................................................................................................................. 

10B. Kuivõrd arendav on Teie lapse jaoks selles noorteorganisatsioonis osalemine? 






10C. Kuidas olete rahul selle noorteorganisatsiooni poolt pakutavate tegevusvahenditega? 

1) Laps ei kasuta tegevuseks noorteorganisatsiooni vahendeid 






105

10D.Palun andke hinnang selle noorteorganisatsiooni juhendaja ja Teie vahelisele koostööle. 






6) Sellel organisatsioonil ei ole juhendajat 

10E.Kui suur on Teie lapse keskmine osalustasu selle noorteorganisatsiooni eest? 






6) Osalustasu puudub 


ÕPILASMALEVAD JA LAAGRID 

11. Kas Teie laps on osalenud 2010. aastal laagris või õpilasmalevas? 


2) Ei→Palun vastake järgmisena küsimusele number 12A lk 10 

3) Ei tea→ Palun vastake järgmisena küsimusele number 12A lk 10 

Juhul, kui Teie laps on osalenud 2010. aastal mitmes laagris või õpilasmalevas, siis palun valige 

järgmistele küsimustele vastamiseks viimane laager või õpilasmalev, millest ta osa võttis! 

11A. Kas see laager/õpilasamalev oli….? 

3) Ööbimisega kodus 

4) Ööbimisega laagrikohas 

11B.Kuidas olite rahul selle laagri/maleva tegevuste toimumiskoha ja tingimustega? 






11C. Kui usaldusväärsed olid Teie hinnangul laagri/maleva kasvatajad, rühmajuhid? 

1) Väga usaldusväärsed 

2) Pigem usaldusväärsed 

3) Pigem ebausaldusväärsed 

4) Täiesti ebausaldusväärsed 

11D. Kuidas olite rahul selle laagri kasvatajate, rühmajuhtide tööga? 






106

11E. Kuivõrd arendav oli Teie lapse jaoks selles laagris/malevas osalemine? 






11F. Kui suur oli kokku Teie lapse osalustasu selle laagri või õpilasmaleva eest? 








LASTE- JA NOORTEÜRITUSED TARTU LINNAS 

Tartu linnas on lapsel võimalus osaleda aasta jooksul mitmetel lastele ja noortele mõeldud üritusel. Näiteks 

lastekaitsepäeva ja tarkusepäeva üritustel, noorte amatöörfilmide festivalil NAFF, moekonkursil "Moeke", 

ekstreemspordifestivalil "Extreme Battle“, breiktantsuvõistlusel "Battle of EST". Järgnevad küsimused on 

kõikide laste- ja noorteürituste kohta, mis 2010. aastal ülelinna on toimunud. 

12A. Kas Teie laps on osalenud noortele mõeldud üritustel Tartu linnas? 

6) Jah, sageli 

7) Jah, mõnel korral 

8) Harva 

9) Ei ole osalenud 


12B. Palun hinnake, kas Teie lapsele sobivaid laste- ja noorteüritusi on Teie arvates Tartus... 

6) Liiga palju 

7) Piisavalt 

8) Liiga vähe 

9) Pole ühtegi üritust, kust minu laps osa võtab 


12C. Milliseid Teie lastele huvipakkuvaid laste- ja noorteüritusi võiks Tartus veel olla, mida 2010. 

aastal ei ole korraldatud? ………………………………………………………………………. 

...................................................................................................................................................... 

13. Kas Teie laps on saanud alati laagrisse või õpilasmalevasse minna, kui ta on seda soovinud? 

1. Jah 

2. Ei. Palun selgitage, mis põhjustel 

………………………………………………………………………………………………… 

107

14. Kas Teie lapse osalemine noorte vaba aja tegevustes on andnud Teile… 


Jah 

1 … teadmise, et laps ei ole „tänaval“ võimalike negatiivsete mõjurite 

vallas? 

2 … võimaluse teha ise pikemaid tööpäevi? 

3 … võimaluse leida enda jaoks vaba aega? 

4 … võimaluse kulutada ise vähem aega lapse arendamisele? 

5 … teadmise, et laps viibib teda arendavas keskkonnas? 

6 … võimaluse avastada oma lapse tugevaid külgi? 

7 … midagi muud? Palun täpsustage! 

……………………………………………………………………… 

............................................................................................................ 

Ei, 

aga võiks 

anda 

Ei. Ei 

peagi 

andma 

15. Kas Teie lapse osalemine noorte vaba aja tegevustes on andnud Teie lapsele … 


1 … võimaluse õppida uusi oskusi? 

2 … võimaluse suhelda eakaaslastega, leida uusi sõpru-tuttavaid? 

3 … võimaluse saada positiivseid kogemusi? 

4 … võimaluse avastada oma tugevaid külgi? 

5 … midagi muud? Palun täpsustage! 

……………………………………………………………………… 

Jah 

Ei, 

aga võiks 

anda 

Ei. Ei 

peagi 

andma 

108

16. Kui sageli olete saanud teavet lapse vaba aja sisustamise võimaluste kohta järgmistest allikatest: 

Palun andke vastus igas reas 

1 Sugulastelt 

2 Sõpradelt-tuttavavatelt 

3 Minu teiselt lapselt, teistelt lastelt 

4 Lapse sõpradelt-tuttavatelt 

5 Kuulutuste- ja infotulbadelt tänaval või teistes 

avalikes kohtades 

6 Voldikust, mis sisaldab koolivaheaja 

sündmuseid Tartus 

7 Voldikust, mis sisaldab huvitegevuse 


8 Noorteinfo stendidelt Tartu 

kaubanduskeskustes 

9 Tartu linna infopunktist Raekojas 

10 Tartu Postimehest (kohalik ajaleht) 

11 Linnalehest (kohalik ajaleht) 

12 Tartu Ekspressist (kohalik ajaleht) 

13 Üleriigilistest eestikeelsetest ajalehtedest 

(Maaleht, Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, 

Eesti Ekspress) 

14 Venekeelsetest ajalehetedest («Деловые 

ведомости», «День за днем», Postimees, 

MK-Estonija) 

15 Mõne noortekeskuse, huvikooli või 

huvikeskuse kodulehelt 

16 Lapsevanematele mõeldud listidest 

17 Koolist (infostend, koduleht) 

18 Teatrist, kinost (infostend, koduleht) 

19 Tartu raamatukogudest 

20 Otsingumootoridest (www.google.com, 

www.neti.ee, delfi.ee/delfi.ru) 

21 Tartu linna kodulehelt www.tartu.ee 

22 Tartu noorte infoportaalist 

www.tartunoored.ee 

23 Tartu kultuuriinfo portaalist 

kultuuriaken.tartu.ee 

24 Tartu noorteürituste infoportaalist 

noorteaken.tartu.ee 

25 Noorteraadiost internetist noorteraadio.ee 

26 Noorte TVst interneti noorteTV.ee 

27 Noorteportaalist NIP www.nip.ee 

28 Noorteraadiost internetis kooliraadio.r2.ee 

29 Noorteveebist tundruudus.ee 

30 Noorsootöö lehelt aken.ee 

30 Noorsootöö lehelt aken.ee 

Väga 

sageli 

Sageli 

Harva Mitte 

kunagi 

Ei tea 

sellist 

allikat 

109

31 Tiigrihüppe haridusportaalist koolielu.ee 

32 Noorteinfoportaalist euroopa.noored.ee 

33 Kultuuriinfoportaalist www.kuhuminna.ee 

34 Suhtlusportaalidest (rate.ee, orkut.com, 

facebook.com, myspace.com) 

35 Tartu uudiste venekeelne portaal 

www.jstolica.ee 

36 «День за днем» portaal www.dzd.ee 

37 ERRi venekeelne portaal novosti.err.ee 

38 Postimehe venekeelne portaal 

rus.postimees.ee 

39 Vene portaal Eestis www.veneportaal.ee 

40 «Молодежь Эстонии»: portaal 

www.moles.ee 

17. Palun nimetage 3 peamist infokanalit, kust sooviksite saada infot lastele mõeldud tegevuste kohta: 

1)........................................................................................................ 

2)........................................................................................................ 

3)........................................................................................................ 

110

Ja lõpetuseks mõned andmed Teie kohta. 

18. Te olete 

1) Mees 

2) Naine 

19. Milline on Teie kodune keel? 

6) Eesti keel 

7) Vene keel 

8) Eesti keel ja vene keel võrdselt 

9) Eesti keel ja muu keel võrdselt 

10) Muu keel 

20. Mitu alaealist last kasvab Teie perekonnas? 

6) 1 laps 

7) 2 last 

8) 3 last 

9) rohkem kui 3 last 

21. Kas mõni pikaajaline ja/või korduv terviseprobleem, kehaline erivajadus takistas Teie lapsel osa 

võtmast küsimustikus käsitletud noortele mõeldud tegevustest käesoleval aastal? 

5) Tervislikud põhjused ei ole takistanud osalemist Palun vastake järgmisena küsimusele number 

22 

6) Tervislikud põhjused on mõnevõrra takistanud osalemist Palun vastake järgmisena küsimusele 

number 21A 

7) Tervislikud põhjused on oluliselt takistanud osalemist Palun vastake järgmisena küsimusele 

number 21A 

8) Tervislikud põhjused on välistanud osalemise Palun vastake järgmisena küsimusele number 

21A 

21A. Palun täpsustage, millise terviseprobleemiga on tegemist: 

6) Vaegnägemine 

7) Vaegkuulmine 

8) Keele- või kõneprobleem 

9) Liikumispuue 

10) Muu terviseprobleem 

22. Milliseks hindate keskmiselt oma lapse huvitegevustele ja teistele siin küsimustikus nimetatud 

tegevustele tehtud kulutusi 2010. aastal? 

1) See summa on olnud liiga suur 

2) See summa on olnud sobiv 

3) See summa on olnud liiga väike 

111

23. Kas Te olete.....? Märkige ainult üks, kõige tähtsam. 

1) Palgatöötaja/ettevõtja 

2) Mittetöötav täisajaga õppija 

3) Mittetöötav pensionär 

4) Töötav pensionär 

5) Töötu 

6) Lapsehoolduspuhkusel, kodune 

7) Muu, palun täpsustage: … 

24. Kas Teie elukaaslane või abikaasa on.....? Märkige ainult üks, kõige tähtsam. 

1) Abikaasat, elukaaslast pole perekonnas 

2) Palgatöötajana/ettevõtja 

3) Mittetöötav täisajaga õppija 

4) Mittetöötav pensionär 

5) Töötav pensionär 

6) Töötu 

7) Lapsehoolduspuhkusel, kodune 

8) Ei tea 

9) Muu, palun täpsustage: … 

25. Kui suur on keskmiselt olnud Teie perekonna kuusissetulek ühe liikme kohta viimase 6 kuu 

jooksul? 

1) alla 1000 krooni kuus 





6) 9000 või rohkem krooni kuus 

26. Millises Tartu piirkonnas Teie perekond elab? 

17. Annelinnas 

18. Ihastes 

19. Jaamamõisas 

20. Karlovas 

21. Kesklinnas 

22. Raadi-Kruusamäel 

23. Ropkas 

24. Ränilinnas 

25. Supilinnas 

26. Tammelinnas 

27. Tähtveres 

28. Vaksali linnaosas 

29. Varikul 

30. Veerikul 

31. Ülejõel 

32. Mujal (palun kirjuta) 

.................................................. 

SUUR TÄNU VASTAMISE EEST! 

112

Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja ... - Tartu

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?