Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2004 VÄLISMINISTEERIUMI AASTARAAMAT<br />
vatada empaatiat maailmas toimuva suhtes. Agentuuriuudised muutuvad tihti il<strong>me</strong>tuks<br />
saviks väikeriigi provintsliku igapäevaelu jutlustavate telliste vahel. Väliskorresp<strong>on</strong>dendid<br />
peaksid ennekõike looma empaatiakapitali – tegema kauged sündmused lähedaseks ja<br />
mõistetavaks. Eestlase maailmanärv ulatub ennekõike Venemaale ja A<strong>me</strong>erikasse, Soo<strong>me</strong><br />
ja Skandinaaviasse, seejärel ehk ka Brüsselisse, L<strong>on</strong>d<strong>on</strong>isse või Pariisi. Ideaalis peaks selline<br />
närvisüsteem olema korresp<strong>on</strong>dentidega kaetud, aga see <strong>on</strong> vist <strong>suur</strong>usehullustus.<br />
Tegelikkus <strong>on</strong> selline, et 2004. aastal olin ma ainuke Eestist võõrsile läkitatud ajakirjanik.<br />
Ainuke Eesti ajakirjanik maailmas, terves universumis. See globaalne üksindus <strong>on</strong> pigem<br />
õõvastav <strong>kui</strong> innustav. Selline ebatavalisus mõjub pigem naeruväärselt – Brüsseli korresp<strong>on</strong>dent<br />
<strong>on</strong> tihti huumorisaadete tegelane nagu mõni haruldane isend, keda loomaaias<br />
kaemas käiakse. Mõistagi <strong>on</strong> mul küll häid kolleege, kes välismaalt tublilt uudiseid läkitavad,<br />
aga ühelgi neil pole põhitööandja Eestist. Õnneks <strong>on</strong> 2005. aastast Eestil väliskorresp<strong>on</strong>dent<br />
ka USAs. Eestil <strong>on</strong> Brüsselis juba rohkesti (enamasti toredaid) esindajaid – <strong>kui</strong><br />
ma ei eksi, siis juba üle saja Eestist läkitatud alalise a<strong>me</strong>tniku. Välisministeeriumi vaevab<br />
muidugi igal aastal rahamure, aga hädavajalikku hulka diplomaate suudab pisiriik siiski<br />
toita ja katta. Väliskorresp<strong>on</strong>dentide teema kerkib harva päevakorda. Kui Eesti ajakirjanike<br />
gruppidega Brüsselis kohtun, küsin ühtelugu, et millal <strong>on</strong> Eestist kolleege Brüsselisse tööle<br />
asumas, ent vastus <strong>on</strong> alati ühesugune: “Praegu mitte!”<br />
Võib-olla <strong>on</strong> pessimism ja irisemine tüüpiline väliskorresp<strong>on</strong>dendi kutsehaigus? Pikka<br />
aega võõrsil olles ei taju ju enam kõiki Eesti elu peenemaid varjundeid. Nagu diplomaadid,<br />
muutuvad ka korresp<strong>on</strong>dendid mingil hetkel elukaugeks ja peaksid koduriiki tagasi<br />
pöörduma. Nõus. Kuid mida rohkem ini<strong>me</strong>si harjub võõrsil Eesti heaks töötama, <strong>seda</strong><br />
parem. Ja Eesti ajakirjandus vajab välispoliitilist kogemust, võimalust vaadata Eestile kaugemalt<br />
<strong>kui</strong> Tallinnast.<br />
Välismaal töötavale Eesti a<strong>me</strong>tnikule võib muidugi ka tunduda, et ilma Eesti ajakirjanduse<br />
terava huvita saab rahulikumalt töötada ja olla. Keegi ei vaena rumalate küsimustega, ei<br />
pea aega raiskama lihtsustuste ja seletamistega. Ajakirjandus <strong>on</strong> ikkagi vahendaja, ruupor<br />
või toru, mis edastab mõtteid. Euroopa Liiduga seotud teemad sünnitavad sageli i<strong>me</strong>likku<br />
pendeldamist. Brüsseli a<strong>me</strong>tnikud väidavad, et asjad otsustatakse Tallinnas, Tallinnast öeldakse<br />
aga, et kõige paremad teadjad <strong>on</strong> hoopis Brüsselis. Eesti a<strong>me</strong>tnikud ei tüki euroasjades<br />
eriti pildile, eetrisse või trükki. Tagasihoidlikkust peetakse vooruseks, aga tagasihoidlikkus<br />
võib vihjata ka ideedepuudusele või teadmatusele. Kui avalikkust liigselt peljatakse<br />
ja vaikimist paremaks peetakse, võib Brüsseli a<strong>me</strong>tnikest kiiresti saada kõrk uusno<strong>me</strong>nklatuur,<br />
kes jääb rahvale kaugeks ja kelle kohta võidakse peagi väita, et nad naudivad vaid<br />
lennukisõitu ja diplomaatilisi vastuvõtte.<br />
Indrek Treufeldt<br />
Eesti Televisio<strong>on</strong>i Euroopa Liidu korresp<strong>on</strong>dent Brüsselis<br />
30
Change language