Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
Maailm on just nii suur, kui suureks me seda mõelda tahame
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<str<strong>on</strong>g>Maailm</str<strong>on</strong>g> <strong>on</strong> <strong>just</strong> <strong>nii</strong> <strong>suur</strong>,<br />
<strong>kui</strong> <strong>suur</strong>eks <strong>me</strong> <strong>seda</strong> <strong>mõelda</strong> taha<strong>me</strong><br />
Eesti lennujaamade ja reisisadamate viimaste aegade rehkendused teevad muidugi mõista<br />
rõõmu – eestlased rändavad maailmas üha rohkem, näevad ja kogevad uusi horis<strong>on</strong>te.<br />
Õpivad ära tundma ehtsat champaigne’t ja corridat, basturmad või saket. Paljud eelistavad<br />
veini viinale. Paljud teavad juba, et külas käies tuleb mõnes riigis kingad jalga jätta. Paljud<br />
tunnevad Jaapani või Euroopa autode varjatud võlusid ja vigu. Elu edeneb.<br />
Aga maailm tuleb avaraks ka <strong>mõelda</strong>. Eesti ajakirjanduse igapäevast <strong>me</strong>nüüd analüüsides<br />
tekib viimasel ajal mulje, et Eesti välispoliitiline mõtteruum tõmbub kokku. See <strong>on</strong> kummaline<br />
paradoks – võimalusi tuleb juurde, aga neid ei taheta alati kasutada. Lõppenud<br />
aasta oli Eesti <strong>me</strong>ediatööstusele üks edukamaid. Edu <strong>on</strong> enamasti to<strong>on</strong>ud <strong>just</strong> kaine kalkuleerimine.<br />
Tuleb ette anda <strong>seda</strong>, mida kindlasti tarbitakse, kergesti seeditakse. Kas pole<br />
siinjuures iseloomulik ajalehtede veider viis oma aastatellimusi pakkuda? Reklaamid jätavad<br />
mulje, et trükiväljaande juures <strong>on</strong>gi kõige tähtsam väljaloositav puhkusereis, maastikuauto<br />
või kohvimasin. Kvaliteetsisu pole müügiargu<strong>me</strong>nt. Tubli ajaleht võiks ju uhkelt<br />
kuulutada, et tema töökas kollektiiv teeb tõhusat ajakirjanduslikku uurimistööd ja toodab<br />
huvitavaid mõtteid. Aga see pole vist enam kõige erutavam müügiargu<strong>me</strong>nt. Sisu ja<br />
vormi armutut võitlust kirjeldab hästi kas või tõsiasi, et eestlased räägivad hirmus palju<br />
Eurovisio<strong>on</strong>i lauluvõistlusest, aga arutelu Euroopa tuleviku üle jätab neid külmaks.<br />
Võib-olla elatakse veel kunagise Eurovisio<strong>on</strong>i-võidu lummas ja uut kandvat Euroopaideed<br />
(peale suhkrutrahvi) pole tulnud.<br />
Mõtteruum koosneb ennekõike <strong>me</strong>ediast ja <strong>me</strong>edia tarbijatest. Meedia loob keskk<strong>on</strong>na<br />
arutlusteks, pakub võimaluse maailmast aru saamiseks. Paljud peavad <strong>me</strong>edia ambitsio<strong>on</strong>iks<br />
tõe kuulutamist, <strong>kui</strong>d absoluutset tõde pole tegelikult olemas. Tõde <strong>on</strong> pigem<br />
kokkulepe ja <strong>me</strong>edia peab hoolitsema, et rahval oleks asjalik toormaterjal kokkuleppele<br />
jõudmiseks. Kui ajakirjandus pakub lahjat rooga, ei kasva ka toekat arusaamist ehk kollektiivset<br />
tõde välissündmustest või ükskõik millest. Brüsselis <strong>on</strong> <strong>suur</strong>epärane võimalus näha<br />
mit<strong>me</strong> riigi tähtsaid kodukanaleid, nagu BBC 1, Prantsuse TF1 või Saksa ARD. Loomulikult<br />
räägivad prantslased või britid Iraagi k<strong>on</strong>fliktist igaüks omal moel. Õigupoolest <strong>on</strong> Saksa,<br />
Prantsuse või Briti mõtteruum kolm eraldi maailma. Aga mingi sünkro<strong>on</strong>sus paistab<br />
Euroopa ajakirjandusest o<strong>me</strong>ti välja. Murega räägitakse Euroopa majanduskasvust,<br />
religio<strong>on</strong>i seisundist või kultuuride k<strong>on</strong>fliktist – Eestis kõneldakse neil teemadel<br />
märksa vähem.<br />
Pigem otsivad Eesti välistoi<strong>me</strong>tajad <strong>seda</strong>, mis näiliselt köitvam ja tihti kostub arvamus,<br />
et välisuudiseid ei saagi huvitavalt teha. Muidugi saab alati ühmata, et las need, keda asi<br />
huvitab, vaatavad väliskanaleid. Meie <strong>me</strong>edia tegelgu koduse ruumiga. See <strong>on</strong> <strong>just</strong><strong>kui</strong><br />
vihje, et talurahvas söögu körti. Arvan isegi, et Eesti <strong>on</strong> end juba sättinud peaaegu ohtlikku<br />
sõltuvusse välisagentuuridest ja angloa<strong>me</strong>erikalikust paradigmast. Muidugi mõista ei<br />
suuda Eesti ajakirjandus kunagi jälgida kõiki maailmasündmusi, aga ta võib tõhusalt kas-<br />
29
2004 VÄLISMINISTEERIUMI AASTARAAMAT<br />
vatada empaatiat maailmas toimuva suhtes. Agentuuriuudised muutuvad tihti il<strong>me</strong>tuks<br />
saviks väikeriigi provintsliku igapäevaelu jutlustavate telliste vahel. Väliskorresp<strong>on</strong>dendid<br />
peaksid ennekõike looma empaatiakapitali – tegema kauged sündmused lähedaseks ja<br />
mõistetavaks. Eestlase maailmanärv ulatub ennekõike Venemaale ja A<strong>me</strong>erikasse, Soo<strong>me</strong><br />
ja Skandinaaviasse, seejärel ehk ka Brüsselisse, L<strong>on</strong>d<strong>on</strong>isse või Pariisi. Ideaalis peaks selline<br />
närvisüsteem olema korresp<strong>on</strong>dentidega kaetud, aga see <strong>on</strong> vist <strong>suur</strong>usehullustus.<br />
Tegelikkus <strong>on</strong> selline, et 2004. aastal olin ma ainuke Eestist võõrsile läkitatud ajakirjanik.<br />
Ainuke Eesti ajakirjanik maailmas, terves universumis. See globaalne üksindus <strong>on</strong> pigem<br />
õõvastav <strong>kui</strong> innustav. Selline ebatavalisus mõjub pigem naeruväärselt – Brüsseli korresp<strong>on</strong>dent<br />
<strong>on</strong> tihti huumorisaadete tegelane nagu mõni haruldane isend, keda loomaaias<br />
kaemas käiakse. Mõistagi <strong>on</strong> mul küll häid kolleege, kes välismaalt tublilt uudiseid läkitavad,<br />
aga ühelgi neil pole põhitööandja Eestist. Õnneks <strong>on</strong> 2005. aastast Eestil väliskorresp<strong>on</strong>dent<br />
ka USAs. Eestil <strong>on</strong> Brüsselis juba rohkesti (enamasti toredaid) esindajaid – <strong>kui</strong><br />
ma ei eksi, siis juba üle saja Eestist läkitatud alalise a<strong>me</strong>tniku. Välisministeeriumi vaevab<br />
muidugi igal aastal rahamure, aga hädavajalikku hulka diplomaate suudab pisiriik siiski<br />
toita ja katta. Väliskorresp<strong>on</strong>dentide teema kerkib harva päevakorda. Kui Eesti ajakirjanike<br />
gruppidega Brüsselis kohtun, küsin ühtelugu, et millal <strong>on</strong> Eestist kolleege Brüsselisse tööle<br />
asumas, ent vastus <strong>on</strong> alati ühesugune: “Praegu mitte!”<br />
Võib-olla <strong>on</strong> pessimism ja irisemine tüüpiline väliskorresp<strong>on</strong>dendi kutsehaigus? Pikka<br />
aega võõrsil olles ei taju ju enam kõiki Eesti elu peenemaid varjundeid. Nagu diplomaadid,<br />
muutuvad ka korresp<strong>on</strong>dendid mingil hetkel elukaugeks ja peaksid koduriiki tagasi<br />
pöörduma. Nõus. Kuid mida rohkem ini<strong>me</strong>si harjub võõrsil Eesti heaks töötama, <strong>seda</strong><br />
parem. Ja Eesti ajakirjandus vajab välispoliitilist kogemust, võimalust vaadata Eestile kaugemalt<br />
<strong>kui</strong> Tallinnast.<br />
Välismaal töötavale Eesti a<strong>me</strong>tnikule võib muidugi ka tunduda, et ilma Eesti ajakirjanduse<br />
terava huvita saab rahulikumalt töötada ja olla. Keegi ei vaena rumalate küsimustega, ei<br />
pea aega raiskama lihtsustuste ja seletamistega. Ajakirjandus <strong>on</strong> ikkagi vahendaja, ruupor<br />
või toru, mis edastab mõtteid. Euroopa Liiduga seotud teemad sünnitavad sageli i<strong>me</strong>likku<br />
pendeldamist. Brüsseli a<strong>me</strong>tnikud väidavad, et asjad otsustatakse Tallinnas, Tallinnast öeldakse<br />
aga, et kõige paremad teadjad <strong>on</strong> hoopis Brüsselis. Eesti a<strong>me</strong>tnikud ei tüki euroasjades<br />
eriti pildile, eetrisse või trükki. Tagasihoidlikkust peetakse vooruseks, aga tagasihoidlikkus<br />
võib vihjata ka ideedepuudusele või teadmatusele. Kui avalikkust liigselt peljatakse<br />
ja vaikimist paremaks peetakse, võib Brüsseli a<strong>me</strong>tnikest kiiresti saada kõrk uusno<strong>me</strong>nklatuur,<br />
kes jääb rahvale kaugeks ja kelle kohta võidakse peagi väita, et nad naudivad vaid<br />
lennukisõitu ja diplomaatilisi vastuvõtte.<br />
Indrek Treufeldt<br />
Eesti Televisio<strong>on</strong>i Euroopa Liidu korresp<strong>on</strong>dent Brüsselis<br />
30
Change language