Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ööpäevased hoolekandeasutused on üldjuhul eraldi lastele, vanuritele, vaimuhaigetele, vaimsete<br />
puuetega täiskasvanutele ja teistele sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele.<br />
611. Asenduskoduteenus (§ 15¹ jj) on lapsele tema põhivajaduste rahulda<strong>mis</strong>eks peresarnaste<br />
elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning<br />
lapse etteval<strong>mis</strong>tamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.<br />
612. Otsuse lapse asenduskoduteenusele suuna<strong>mis</strong>e kohta teeb lapse elukohajärgne valla- või<br />
linnavalitsus. Asenduskodu pere koosneb kuni kuuest asenduskoduteenusele suunatud lapsest.<br />
613. Asenduskoduteenusele õigustatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest.<br />
614. Tabel: asenduskodus olevad lapsed, 2003–2007<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Asenduskodus olevad lapsed 1539 1549 1567 1505 1409<br />
615. Järelevalvet asenduskoduteenuse üle teostab teenuse osutaja tegevuskoha järgne<br />
maavanem või tema volitatud ametnik (§ 38 3 ).<br />
616. Riskigruppi kuuluvad lapsed. Pea<strong>mis</strong>eks riskigrupiks <strong>Eesti</strong>s on vanemliku hoolitsuseta<br />
või ebapiisava vanemliku hoolitsusega lapsed. Riskigrupi lastega otseselt töötavate inimeste<br />
väitel ei olnud <strong>Eesti</strong>s 2006. aastaks enam selliseid lapsi, keda võiks määratleda tänavalastena.<br />
Riskigrupi lapsed satuvad üsna kiiresti lastekaitse või politsei vaatevälja.<br />
617. Laste väärkohtlemine. Artiklis 8 kirjeldatakse laste töötingimusi. Artiklis 10<br />
kirjeldatakse eritingimusi, kuidas koheldakse lapsi kinnipida<strong>mis</strong>asutustes.<br />
618. Laps peab olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasuta<strong>mis</strong>e eest, sealhulgas on<br />
keelatud täiskasvanu poolt:<br />
- lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse;<br />
- lapse kasutamine prostituudina;<br />
- lapse kasutamine pornograafilistel eesmärkidel. (lastekaitse seadus § 33)<br />
Lapse seaduslikul esindajal on õigus saada teavet teise isiku seksuaalkuritegudes karistatuse<br />
kohta, kui tal on selleks lapse kaitsest lähtuv õigustatud huvi. Õigustatud huvi on olemas<br />
eelkõige juhul, kui laps viibib teise isiku järelevalve all seadusliku esindaja juuresolekuta.<br />
619. Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud (alkoholiseadus § 46) ning tal on<br />
keelatud omandada alkohoolset jooki ning talle alkohoolset jooki võõrandada (alkoholiseadus §<br />
47 lg-d 1 ja 2). Nimetatud keelu järgi<strong>mis</strong>eks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava<br />
dokumendi esita<strong>mis</strong>t ja keelduda alkohoolse joogi müü<strong>mis</strong>est eelnimetatud dokumendi<br />
esitamata jät<strong>mis</strong>e korral. Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele<br />
alkohoolset jooki. Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle<br />
alaealisele pakku<strong>mis</strong>e või üleand<strong>mis</strong>e eesmärgil. Alaealisel ei ole õigust saata või saada<br />
alkohoolset jooki postisaadetisena.<br />
620. Nende piirangute järgi<strong>mis</strong>e üle teostavad järelevalvet muu hulgas valla- või linnavalitsus<br />
(alkoholiseadus § 49 lg 1 p 8). Alaealisele alkoholi müü<strong>mis</strong>e eest karistatakse rahatrahviga kuni<br />
300 trahviühikut ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni (alkoholiseadus § 67).<br />
Väärteokaristuste määra<strong>mis</strong>e õigus on ka valla- või linnavalitsusel (alkoholiseadus § 73 lg 2 p<br />
9). Kui täisealine isik müüb või ostab nooremale kui kaheksateistaastasele isikule alkoholi, kui<br />
99
Change language