Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
makstakse eel<strong>mis</strong>e vanemahüvitise suurust hüvitist. Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui<br />
hüvitise saaja käib hüvitise saa<strong>mis</strong>e ajal tööl.<br />
586. 2006. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Büroo tellitud uuringust „<strong>Eesti</strong><br />
vanemahüvitise mõju sündimus- ja tööturukäitu<strong>mis</strong>ele: hinda<strong>mis</strong>e võimalused ja esimeste<br />
kogemuste analüüs” nähtub, et 2004. aastal suurenes nii esimeste, teiste kui ka kolmandate<br />
sündide arv. Kõrgharidusega ja eelnevalt hõivatute naiste osakaal hakkas sünnitajate seas<br />
kasvama alates 2004. aastast. Samuti ilmnes uuringust, et sünnitanud naiste eelnev töötasu on<br />
kõrgem kui mittesünnitanud naistel ehk sünnitama hakkasid kesk<strong>mis</strong>elt kõrgemapalgalised.<br />
Seega oli täheldatav vanemahüvitise võimalik soodne mõju kõrgemapalgaliste naiste soovile<br />
teist ja kolmandat last sünnitada.<br />
Artikkel 24. Lapse õigused<br />
587. Võrreldes eel<strong>mis</strong>e aruandega ei ole õigusaktides tehtud põhimõttelisi muudatusi.<br />
588. Asjakohaseid perekonnaseaduse paragrahve, mida on selgitatud eel<strong>mis</strong>es aruandes, ei ole<br />
muudetud.<br />
589. 2008. aastal esitas <strong>Eesti</strong> oma esimese aruande ÜRO lapse õiguste konventsiooni laste<br />
müüki, -prostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva esimese lisaprotokolli täit<strong>mis</strong>e kohta. <strong>Eesti</strong><br />
esitab järg<strong>mis</strong>e aruande ÜRO lapse õiguste konventsiooni täit<strong>mis</strong>e kohta 2008. aastal.<br />
590. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab <strong>Eesti</strong>s 312 027 kuni 18-aastast last, neist<br />
159 736 meessoost ja 152 291 naissoost.<br />
591. 2003. aasta 16. oktoobril kiitis <strong>Vabariigi</strong> Valitsus heaks lapse õiguste taga<strong>mis</strong>e<br />
strateegia, <strong>mis</strong> seab eesmärgid ja meetmed aastani 2008, et paremini täita ÜRO lapse õiguste<br />
konventsiooni. Strateegia eesmärgid ja tegevused on suunatud konkreetsete valdkondade<br />
praktilisele edenda<strong>mis</strong>ele, kirjeldatud on erinevate riiklike programmide raames tehtavaid<br />
tegevusi, <strong>mis</strong> avaldavad otsest mõju laste olukorra paranda<strong>mis</strong>ele.<br />
Lapse õiguste taga<strong>mis</strong>e strateegia lühiajalised eesmärgid<br />
592. Strateegia I osas keskendutakse lapse põhivajaduste rahulda<strong>mis</strong>ega seotud eesmärkidele:<br />
1.1.Igale lapsele on tagatud heaolu ja arene<strong>mis</strong>e võimalus perekeskse lähene<strong>mis</strong>e ning<br />
intersektoraalse ja süsteemse koostöövõrgustiku arenda<strong>mis</strong>e kaudu.<br />
1.2.Igale lapsele on tagatud võrdsed võimalused juurdepääsuks võimetekohasele ja kvaliteetsele<br />
haridusele.<br />
1.3.Iga last toetatakse parema tervise ning vaimse, emotsionaalse ja füüsilise heaolu<br />
saavuta<strong>mis</strong>el.<br />
1.4.Igale lapsele on tagatud võimalused ja tingimused arendavaks tegevuseks väljaspool<br />
perekonda, tasemeõpet ja tööd.<br />
593. Strateegia II osas keskendutakse lapse erivajaduste rahulda<strong>mis</strong>ega seotud eesmärkidele:<br />
2.1.Vähenenud vaesuses või vaesusriskis elavate laste arv.<br />
2.2.Tagatud meetmed puudega lapse kaasa<strong>mis</strong>eks ühiskonda.<br />
2.3.Kasvatuslike erivajadusega lastel on võrdsed võimalused ühiskonnas osale<strong>mis</strong>eks.<br />
95
Change language