Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kutset andva organina alustas esialgu tööd Perekasvatuse Instituut. Alates 2. augustist 2006.<br />
aastast on lapsehoidja kutset andvaks organiks Tallinna Pedagoogiline Seminar. Esimesed<br />
kutselised lapsehoidjad on loonud katusorganisatsiooni <strong>Eesti</strong> Lapsehoidjate Kutseliit. Kutseliidu<br />
eesmärk on ühendada, toetada, teavitada, esindada ja nõustada <strong>Eesti</strong> kutselisi lapsehoidjaid.<br />
Järelevalvet lapsehoiuteenuse üle teostab teenuse osutaja tegevuskoha järgne maavanem või<br />
tema volitatud ametnik.<br />
580. Siseministeerium asutab kooskõlas <strong>Vabariigi</strong> Valitsuse 3. jaanuari 2008. aasta<br />
määrusega nr 1 lapsehoiuteenuse osuta<strong>mis</strong>e infosüsteemi. Andmekogu eesmärgiks on<br />
lapsehoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, lapsehoiuteenuste osuta<strong>mis</strong>e efektiivsuse ning<br />
läbipaistvuse tõstmine, teenuse osutajate ja kasutajate operatiivne informeerimine lasteaedade<br />
täituvusest, alternatiivsetest lapsehoiuvõimalustest ja kvalifitseeritud lapsehoidjatest nii riigi kui<br />
ka kohaliku omavalitsuste üksuste lõikes.<br />
Vanemahüvitis<br />
581. Vanemahüvitise eesmärk on vältida pere sissetulekute järsku vähene<strong>mis</strong>t seoses lapse<br />
sünniga. See on mõeldud eelkõige selleks, et pered ei lükkaks lapsesaa<strong>mis</strong>t määramatu aja võrra<br />
edasi. Vanemahüvitis annab töötavatele vanematele juurde aega olla oma lapsega rohkem koos,<br />
ilma et nad peaksid tööle tagasiminekuga kiirustama, ning abistab ka mittetöötavaid<br />
lapsevanemaid ning tudengeid.<br />
582. Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal,<br />
eestkostjal või hooldajal, kes on <strong>Eesti</strong> alaline elanik või <strong>Eesti</strong>s tähtajalise ela<strong>mis</strong>loa alusel elav<br />
välismaalane.<br />
583. Vanemahüvitise seadus hakkas kehtima 2003. aasta detsembris. Alates 1. septembrist<br />
2007 on lapse isal õigus vanemahüvitisele siis, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Vanemad<br />
võivad kasutada vanemahüvitist kordamööda. Vanemahüvitise maks<strong>mis</strong>t alustatakse<br />
sünnitushüvitise maks<strong>mis</strong>e perioodi lõpupäevale järgnevast päevast. Alates 2008. aastast<br />
makstakse vanemahüvitist koos rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadega kokku 575 päeva,<br />
tingimusel, et lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti<br />
määratud sünnitustähtaega. Kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva<br />
enne arsti määratud sünnitusaega, väheneb hüvitise saa<strong>mis</strong>e periood nende päevade võrra, mil<br />
lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem.<br />
584. Vanemahüvitise suurus arvutatakse hüvitisele õiguse tekkinud kalendriaastale eelnenud<br />
kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Hüvitise suurus on 100% vanema<br />
sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, aga mitte suurem kui üle-eel<strong>mis</strong>e aasta <strong>Eesti</strong> kolmekordne<br />
keskmine palk. 2007. aastal oli vanemahüvitise ülemmääraks 21 624 krooni ning 2008. aastal<br />
25 209 krooni. Juhul, kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekki<strong>mis</strong>ele eelnenud aastal, siis<br />
makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, <strong>mis</strong> 2008. aastal on 3600 krooni. Kui vanem<br />
nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla alampalga, makstakse<br />
vanemahüvitist alampalga määras. 2008. aasta alampalk on 4350 krooni. Aasta vahetudes juba<br />
määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on<br />
alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis<br />
alla alampalga, jätkatakse vanemahüvitise maks<strong>mis</strong>t uue alampalga määras.<br />
585. Kui perre sünnib järgmine laps 2,5 aasta jooksul ja kui laste sünni vahelisel perioodil on<br />
vanema teenitud kuu keskmine tulu väiksem kui eel<strong>mis</strong>e vanemahüvitise suurus kuus,<br />
94
Change language