Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
52. Alates 2008. aasta juulist on Riigikogu menetlenud soolise võrdõiguslikkuse seaduse<br />
muut<strong>mis</strong>e seadust. Eelnõu kohaselt muudetakse otsese ja kaudse soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e ning<br />
seksuaalse ahista<strong>mis</strong>e mõisteid, määratletakse soolise ahista<strong>mis</strong>e mõiste ning täpsustatakse<br />
tõenda<strong>mis</strong>kohustust. Samuti on plaanis keelata diskrimineeri<strong>mis</strong>eks korralduse andmine ja<br />
isikute tagakiusamine seetõttu, et nad on toetunud soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud<br />
õigustele või kohustustele. Lisaks täpsustatakse ja täiendatakse juhtude loetelu, mida ei loeta<br />
diskrimineeri<strong>mis</strong>eks, sätestatakse täpsem regulatsioon soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e juhtudeks<br />
kaupade ja teenuste pakku<strong>mis</strong>el ja tehakse muid muudatusi.<br />
Soolise võrdõiguslikkuse volinik<br />
53. Soolise võrdõiguslikkuse volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse<br />
seaduse nõuete täit<strong>mis</strong>t jälgiv sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kelle nimetab ametisse<br />
sotsiaalminister viieks aastaks. Volinik võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi<br />
võimaliku diskrimineeri<strong>mis</strong>e aset leid<strong>mis</strong>e kohta; analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste<br />
seisundile ühiskonnas; teeb ettepanekuid <strong>Vabariigi</strong> Valitsusele ja valitsusasutustele õigusaktide<br />
muut<strong>mis</strong>e ja täienda<strong>mis</strong>e kohta; nõustab ja teavitab <strong>Vabariigi</strong> Valitsust ja valitsusasutusi ja<br />
kohalike omavalitsusüksuste asutusi soolise võrdõiguslikkuse rakenda<strong>mis</strong>t puudutavates<br />
küsimustes ning võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse rakenda<strong>mis</strong>eks.<br />
54. 2005-2007. aastal võttis volinik vastu 121 pöördu<strong>mis</strong>t, neist 30 meestelt, 67 naistelt ja 24<br />
asutustelt. Pöördu<strong>mis</strong>test olid 49 avaldust seotud diskrimineeri<strong>mis</strong>ega. Ülejäänud olid<br />
selgitustaotlused, märgukirjad ja teabenõuded soolist võrdõiguslikkust puudutavates küsimustes,<br />
sh parlamendi liikmetelt, kohaliku omavalitsuse esindajatelt, ministeeriumitelt, ettevõtetelt ja<br />
kolleegidelt teistest riikides.<br />
55. Diskrimineeri<strong>mis</strong>ega seotud avaldustest 23 juhul leidis volinik, et tege<strong>mis</strong>t on soolise<br />
võrdse kohtle<strong>mis</strong>e põhimõtte rikku<strong>mis</strong>ega. 16 juhul volinik rikku<strong>mis</strong>t ei tuvastanud. Kümne<br />
avalduse puhul ei olnud võimalik otsuseni jõuda, avaldustes esitatud andmed olid puudulikud<br />
või võeti need enne otsuseni jõud<strong>mis</strong>t menetlusest tagasi.<br />
56. MTÜ Inimõiguste Keskus on soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni kohta<br />
avaldanud arvamust, et voliniku tegevus on praktikas nõrk. MTÜ leiab, et volinikul ei ole võimu<br />
ega ressursse, et ennast vajalikul määral kehtestada ning avaldab arvamust, et volinik suudaks<br />
tegutseda efektiivsemalt, kui tal oleks rohkem ressursse, nii inimeste kui rahastuse näol.<br />
57. Isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud võib lisaks volinikule pöörduda ka<br />
töövaidlusko<strong>mis</strong>joni või kohtusse. Töövaidluse ja diskrimineeriva töö- ja koolituspakku<strong>mis</strong>e<br />
puhul võib kohtus või töövaidlusko<strong>mis</strong>jonis nõuda kahju tekitava käitu<strong>mis</strong>e lõpeta<strong>mis</strong>t ning nii<br />
varalise kui ka moraalse kahju hüvita<strong>mis</strong>t. Kohtuväliselt võivad soolist diskrimineeri<strong>mis</strong>t<br />
puudutavaid kaebusi lahendada asjakohased järelevalveinstitutsioonid, nt diskrimineeriva<br />
reklaami puhul Tarbijakaitseamet.<br />
58. Kuivõrd karistusseadustiku § 152 lõike 1 kohaselt on inimese õiguste ebaseaduslik<br />
piiramine või inimesele eeliste andmine tema soo alusel ka väärteo korras karistatav, siis võib<br />
kannatanud isik esitada avalduse võrdõiguslikkuse rikku<strong>mis</strong>e korral politseile.<br />
Õiguskantsler<br />
9
Change language