Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
546. Peretoetuste liigid on järg<strong>mis</strong>ed: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu,<br />
üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, lapse koolitoetus, eestkostetava või<br />
perekonnas hoolda<strong>mis</strong>el oleva lapse toetus, elluastu<strong>mis</strong>toetus, lapsenda<strong>mis</strong>toetus ning seitsmeja<br />
enamalapselise pere vanema toetus. Kui isikul on õigus saada mitut liiki peretoetusi,<br />
määratakse ja makstakse neid toetusi samal ajal. Peretoetusi finantseeritakse riigieelarvest.<br />
547. Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saa<strong>mis</strong>eni. Kui laps<br />
õpib, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. Lapsetoetust makstakse pere<br />
esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järg<strong>mis</strong>e lapse<br />
kohta kuuekordses lapsetoetuse määras.<br />
548. Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest, kes:<br />
1) kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last;<br />
2) kasvatab lisaks ühele või enamale kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme kuni kaheksaaastaseid<br />
lapsi;<br />
3) kasvatab kolme- ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat<br />
vähemalt kolmeaastast last.<br />
Isikul, kellele makstakse lapsehooldustasu, on õigus täiendavale lapsehooldustasule iga kuni<br />
üheaastase lapse kohta.<br />
549. Üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta<br />
või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud<br />
tagaotsitavaks.<br />
550. Ajateenija lapse toetusele on õigus <strong>Eesti</strong> kaitsejõududes ajateenistuses oleva isiku lapsel.<br />
551. Eestkostel või perekonnas hoolda<strong>mis</strong>el oleva lapse toetusele on õigus vanemliku<br />
hoolitsuseta lapsel, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas<br />
hoolda<strong>mis</strong>e leping.<br />
552. Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetusele on õigus ühel vanematest või<br />
hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres seitset või enamat last.<br />
553. Koolitoetust saab laps iga õppeaasta alusta<strong>mis</strong>eks.<br />
554. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetuse suurus on 5000<br />
krooni. Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 5000 krooni iga sündinud lapse kohta.<br />
Lapsenda<strong>mis</strong>toetusele on õigus <strong>Eesti</strong>s alaliselt või tähtajalise ela<strong>mis</strong>loaga või tähtajalise<br />
ela<strong>mis</strong>õiguse alusel elaval lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse<br />
võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.<br />
Lapsenda<strong>mis</strong>toetust makstakse 5000 krooni iga lapsendatud lapse kohta.<br />
555. Elluastu<strong>mis</strong>toetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta isikul, kes lapsena kasvas<br />
hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle<br />
suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hoolda<strong>mis</strong>e leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt<br />
elama hiljemalt kahe aasta möödu<strong>mis</strong>el hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli<br />
nimekirjast kustuta<strong>mis</strong>est või eestkoste või perekonnas hoolda<strong>mis</strong>e lepingu lõppe<strong>mis</strong>est.<br />
556. Tabel: peretoetused (miljonites kroonides), 2003–2007<br />
88
Change language