Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
517. Viide põhiseaduse §-le 12 on esimese aruande punktis 172. Viited avaliku koosoleku<br />
seadusele on teise aruande punktides 721–731 ja seda seadust ei ole oluliselt muudetud.<br />
518. Pakti kohaselt võivad piirangud tuleneda seadusest juhul, kui see on vajalik<br />
demokraatlikus ühiskonnas riikliku või ühiskondliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna<br />
tervise või moraali või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.<br />
519. Seaduse § 14 2 sätestab tagajärjed, kui avaliku koosoleku läbivii<strong>mis</strong>e nõudeid rikutakse.<br />
Avaliku koosoleku läbivii<strong>mis</strong>e eest kehtestatud nõudeid eirates või sellise avaliku koosoleku<br />
läbivii<strong>mis</strong>e eest, mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on motiveeritud<br />
esildisega keelatud, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.<br />
520. Erakorralise seisukorra seaduse § 4 punkti 13 kohaselt võib erakorralise seisukorra<br />
ajal piirata isiku õigust ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.<br />
521. Eriolukorra seaduse § 8 kohaselt eriolukorra ajal, <strong>mis</strong> on välja kuulutatud seoses<br />
loodusõnnetuse või katastroofiga, võib avaliku korra kaitseks ja liiklusohutuse taga<strong>mis</strong>eks<br />
keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas. Samuti võib<br />
eriolukorra ajal, <strong>mis</strong> on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkesta<strong>mis</strong>eks, keelata füüsilistel<br />
isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas.<br />
522. Sõjaaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt võib riigi julgeoleku ja avaliku korra<br />
huvides piirata isikute õigust koguneda ja koosolekuid pidada.<br />
523. KarS § 265 (keelatud avalik koosolek) kohaselt karistatakse keelatud avaliku koosoleku<br />
korralda<strong>mis</strong>e või sellisel koosolekul osale<strong>mis</strong>e üleskutse eest rahalise karistuse või kuni<br />
üheaastase vangistusega.<br />
Artikkel 22. Ühingute moodusta<strong>mis</strong>e vabadus<br />
524. Põhiseaduse ühine<strong>mis</strong>vabadust puudutavatele sätetele on viidatud esimeses aruandes.<br />
525. Asjassepuutuvad seadused on loetletud perioodilises aruandes. Järgnevalt esitatakse<br />
olulisemad seadusemuudatused.<br />
526. Äriühingute asuta<strong>mis</strong>t reguleerivat õigust (äriseadustik) muudeti pärast EL-ga ühine<strong>mis</strong>t<br />
ning laiendati juhatuse liikmete ja välismaa äriühingu filiaali juhataja residentsuse tingimusi nii,<br />
et asjassepuutuvate isikute alaline elukoht võib olla <strong>Eesti</strong>s, mõnes teises Euroopa<br />
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Äriregistri andmetel oli mais 2008 aktiivselt<br />
tegutsevaid ettevõtteid <strong>Eesti</strong>s 115 727.<br />
Mittetulundusühingud (MTÜ-d)<br />
527. MTÜ-de seaduse § 26 / sihtasutuste seaduse § 17 sätestab, et vähemalt poolte juhatuse<br />
liikmete elukoht peab olema <strong>Eesti</strong>s, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või<br />
Šveitsis. Peamine MTÜ-sid ühendav organisatsioon on <strong>Eesti</strong> Mittetulundusühingute ja<br />
Sihtasutuste Liit (94 liikmesorganisatsiooni); lisaks sellele on mitmeid valdkondlikke ühendusi.<br />
Äriregistri andmetel oli mais 2008 <strong>Eesti</strong>s 26 198 MTÜ-d ning 788 sihtasutust.<br />
84
Change language