Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Artikkel 20. Sõjapropaganda keeld<br />
510. Viide põhiseaduse artiklile 12 on esimese aruande punktis 169.<br />
511. Põhiseaduse § 41 kohaselt […] veendumustega ei saa vabandada õiguserikku<strong>mis</strong>t […].<br />
512. Põhiseaduse § 45 kohaselt võib seadusega väljendusvabadust piirata avaliku korra,<br />
kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.<br />
513. Sõjapropaganda ja vaenu õhutamine on <strong>Eesti</strong>s alati olnud kriminaalkorras karistatavad<br />
teod ja on seda ka uue karistusseadustiku järgi. KarS § 92 (sõjapropaganda) kohaselt sõjale või<br />
muul viisil relvajõu kasuta<strong>mis</strong>ele üleskutsu<strong>mis</strong>e eest, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse<br />
üldtunnustatud põhimõtteid, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.<br />
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.<br />
514. 10. aprillil 2006 (kriminaalasi 3-1-1-117-05) on Riigikohus selgitanud, et KarS § 151<br />
näeb ette vastutuse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihka<strong>mis</strong>ele või vägivallale<br />
seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste,<br />
varalise või sotsiaalse seisundiga. See tähendab, et karistatav on tegevus, millega ükskõik<br />
millisel moel tehakse avalikuks, s.o kindlaksmääramata isikuteringile kättesaadavaks sõnum,<br />
mille sisuks on üleskutse vihka<strong>mis</strong>ele või vägivallale loetletud tunnuste alusel.<br />
Edastatav sõnum peab olema selline, <strong>mis</strong> võiks kutsuda vihka<strong>mis</strong>t või vägivalda esile ka teistes<br />
isikutes, tuua kaasa mingi sotsiaalse grupi vastu suunatud vihka<strong>mis</strong>e või vägivalla levi<strong>mis</strong>t.<br />
KarS § 151 objektiivset süüteokoosseisu silmas pidades on oluline tuvastada, millist olulist<br />
kahju millistele avalikele huvidele põhjustati.<br />
515. 18. detsembril 2006 tegi Riigikohus otsuse (kriminaalasi 3-1-1-140-03) Vladimir Penarti<br />
süüasjas. V.P tunnistati süüdi KrK § 61 1 lõike 1 järgi selles, et olles NSVL Siseministeeriumi ja<br />
riikliku julgeoleku teenistuses ja töötades ENSV Siseministeeriumi Elva Rajooniosakonna<br />
ülemana pani ta toime inimsusevastase kuriteo kolme isiku suhtes – kohtud tuvastasid, et<br />
kannatanute tap<strong>mis</strong>e põhjuseks olid nende poliitilised või ideoloogilised veendumused.<br />
Riigikohus jättis V.P süüdimõist<strong>mis</strong>e jõusse, sedastades, et vastavalt Euroopa inimõiguste ja<br />
põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 7 lõikele 2 ei takista sama artikli esimeses lõikes<br />
sätestatud määratletuspõhimõte isiku vastutusele võt<strong>mis</strong>t teo eest, <strong>mis</strong> selle toimepane<strong>mis</strong>e ajal<br />
oli kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Niisugusel<br />
juhul ei saa isik oma käitu<strong>mis</strong>t õigustada määratletusnõude rikku<strong>mis</strong>ega ega asjaomase<br />
karistusnormi puudu<strong>mis</strong>ega riigisiseses õiguses.<br />
516. 17. jaanuaril 2006 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Kolk ja Kislõi vs. <strong>Eesti</strong><br />
(taotlused 23052/04 ja 24018/04). 10. oktoobril 2003 mõisteti kaebajad Kolk ja Kislõi Saare<br />
Maakohtus süüdi inimsusevastastes kuritegudes kriminaalkoodeksi paragrahvi 61 1 lõike 1<br />
alusel. Kohus mõistis neile kaheksa aasta pikkuse tingi<strong>mis</strong>i vangistuse kolme aasta pikkuse<br />
katseajaga. Kohtuotsuse järgi olid kaebajad 1949. aasta märtsis osalenud tsiviilelanike<br />
küüdita<strong>mis</strong>es okupeeritud <strong>Eesti</strong> <strong>Vabariigi</strong>st Nõukogude Liidu kaugetesse piirkondadesse.<br />
Kaebajad omakorda väitsid, et nende süüdimõistmine inimsusevastaste kuritegude eest tugines<br />
kriminaalseaduse tagasiulatuval kohalda<strong>mis</strong>el. EIK leidis üheselt, et kuna inimsusevastastele<br />
kuritegudele ei kohaldata aegu<strong>mis</strong>tähtaegu, sõltumata nende toimepane<strong>mis</strong>e ajast, siis tuleb<br />
kaebused tagasi lükata ja tunnistada mittevastuvõetavateks.<br />
Artikkel 21. Õigus rahumeelselt koguneda<br />
83
Change language