Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

Eestikeelsete saadete osatähtsus, % 65,6 68,7 72,5 75,2
Venekeelsete saadete osatähtsus, % 20,3 21,3 24,0 22,0
Omasaadete osatähtsus, % 94,2 93,9 94,5 94,3
Lastesaadete osatähtsus, % 0,4 0,5 0,4 0,5
Märkus:
Näitaja
Avalik-õiguslikud
ringhäälingujaamad*
* 2000. aastast on ringhäälinguorganisatsiooni Eesti Raadio edastatud 5 ringhäälinguprogrammi käsitletud eraldi üksustena.
504. 12. märtsil 2008 võeti vastu uus reklaamiseadus, mis jõustus 1. novembril 2008.
Põhinõueteks reklaamile on, et see peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust
teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on
reklaamiga (§ 3). Seadus sätestab, milline reklaam olla ei tohi. Rangemad erinõuded on
sätestatud reklaamile, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed.
505. Lisaks on rida valdkondi ja teemasid, mida ei tohi reklaamida. Keelatud on: advokaadi ja
vandetõlgi reklaam, notari ja kohtutäituri reklaam, patendivoliniku reklaam, tubakatoote
reklaam, narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam, relva ja laskemoona reklaam,
lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam, hasartmängu ja loterii reklaam, tervishoiuteenuse
reklaam, imiku piimasegu reklaam, pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust
propageeriva teose reklaam, sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam. Lisaks on
teatud teenuste ja kaupade reklaam piiratud.
RAADIO --- Näitaja ning aasta
2003 2004 2005 2006
Reklaami osatähtsus, % 2,6 2,9 2,6 2,6
TELEVISIOON --- Näitaja ning aasta
2003 2004 2005 2006
Reklaami osatähtsus*, % 11,2 12,3 13,5 12,5
Märkus:
Konfidentsiaalsuse tõttu on alates 2001. aastast saadete andmed esitatud ainult kolme üleriigilise TVringhäälingujaama
kohta, ühe kohaliku TV-ringhäälingujaama andmed on välja jäetud.
* Reklaam koos saadete tutvustuste ja otsepakkumisega.
506. Eestis on Interneti-kasutus laialt levinud. Internetti kasutatakse infootsimisel,
suhtluskanalina, erinevate pakutavate teenuste vahendajana.
507. 2006. aasta Faktum & Ariko uuring Riigikogu tellimusel: „Eesti elanikud ja Internet”.
3.–18. maini 2006 läbi viidud uuring, mille tulemusel selgus, et:
- vaid igas kümnendas (11%) kodus ei ole ühtegi ühendust;
- telefoni kasutajaid on vähem kui Interneti kasutajaid – vastavalt 56% ja 62%;
- 80% Eesti 16–64-aastastest elanikest on vähemalt korra oma elus Internetti kasutanud;
- väga vähesed (4%) arvutit kasutanud ei ole Internetti kasutanud;
- info otsimine isiklikel eesmärkidel või tööks on väga tavaline tegevus – vähemalt iga
nädal teeb seda vastavalt 67% ja 61%;
- iga kuu teeb Internetis tehinguid 81% kõigist Interneti-kasutajatest ning sellele
kulutatakse keskmiselt umbes 1 tund nädalas;
- Internet on igale neljandale (28%) Interneti-kasutajale igapäevane meelelahutuse kanal.
Meelelahutusele Internetis kulutatakse keskmiselt 1 tund päevas, mis on rohkem kui
teiste tegevuste puhul;
- foorumites ja jututubades suhtlemine on suhteliselt ajamahukas tegevus neile, kes sellega
hõivatud on (36% kõigist Interneti-kasutajatest);
81