Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sektori poolt tehtavat inimõiguste alast tegevust ja koolitusi. Samas vastavad Õiguskantsleri<br />
funktsioonid, pädevus ja garantiid nö Pariisi printsiipidele.<br />
Artikkel 3. Meeste ja naiste võrdsus<br />
44. <strong>Eesti</strong> rõhutab nii nagu oma esimeses (CCPR/81/Add.5. p 34) ja teises<br />
(CCPR/C/EST/2002/2 p 56) aruandes, et mehed ja naised on seaduse ees võrdsed.<br />
45. <strong>Eesti</strong> esitas oma neljanda perioodilise aruande naiste diskrimineeri<strong>mis</strong>e kõigi vormide<br />
likvideeri<strong>mis</strong>e konventsiooni täit<strong>mis</strong>e kohta 2006. aastal. ÜRO Naiste Diskrimineeri<strong>mis</strong>e<br />
Likvideeri<strong>mis</strong>e Komitee arutas <strong>Eesti</strong> <strong>aruanne</strong>t 24. juulil 2007 ja esitas <strong>Eesti</strong>le soovitused 10.<br />
augustil 2007. aastal.<br />
Soolise võrdõiguslikkuse seadus<br />
46. Teises aruandes esitasime info, et <strong>Eesti</strong>s on ette val<strong>mis</strong>ta<strong>mis</strong>el soolise võrdõiguslikkuse<br />
seadus, nüüd saame teada anda, et 1. mail 2004 see seadus jõustus. Soolise võrdõiguslikkuse<br />
seaduses tuuakse soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja meeste võrdse kohtle<strong>mis</strong>e, otsese ja kaudse<br />
soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e ning seksuaalse ahista<strong>mis</strong>e definitsioonid ning sätestatakse naiste ja<br />
meeste võrdõiguslikkuse edenda<strong>mis</strong>e kohustus.<br />
47. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses määratletakse soolise võrdõiguslikkuse mõiste, <strong>mis</strong><br />
<strong>Eesti</strong> õigusaktides seni puudus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused,<br />
kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omanda<strong>mis</strong>el ning teistes ühiskonnaelu<br />
valdkondades osale<strong>mis</strong>el.Seadus keelab nii otsese kui ka kaudse soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e.<br />
48. Otsese soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>ega on tegu siis, kui ühte isikut koheldakse tema soo<br />
tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.<br />
Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine raseduse ja sünnita<strong>mis</strong>e,<br />
lapsevanemaks ole<strong>mis</strong>e, perekondlike kohustuste täit<strong>mis</strong>e või muude soolise kuuluvusega<br />
seotud asjaolude tõttu ning seksuaalne ahistamine.<br />
49. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset siis, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium<br />
või tegevus seab ühest soost isikud ebasoodsamasse olukorda, võrreldes teisest soost isikutega,<br />
välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav<br />
õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavuta<strong>mis</strong>e vahendid on asjakohased ja vajalikud.<br />
50. Sooliseks diskrimineeri<strong>mis</strong>eks loetakse ka seksuaalset ahista<strong>mis</strong>t. Seksuaalne ahistamine<br />
leiab aset, kui <strong>mis</strong> tahes alluvus- või sõltuvussuhtes esineb isikule soovimatu tahtlik sõnaline,<br />
mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärgiks või<br />
tegelikuks toimeks on isiku väärikuse alandamine, <strong>mis</strong> loob häiriva, ähvardava, vaenuliku,<br />
halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist<br />
tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle<br />
võt<strong>mis</strong>ele, töösuhte säili<strong>mis</strong>ele, koolitusele luba<strong>mis</strong>ele, tasu maks<strong>mis</strong>ele või muudele<br />
eelistustele või soodustustele.<br />
51. Seaduse kohaselt luuakse kaks uut institutsiooni – soolise võrdõiguslikkuse volinik ja<br />
soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.<br />
8
Change language