Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
487. Erakorralise seisukorra seaduse § 4 kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal riigi<br />
julgeoleku ja avaliku korra huvides muu hulgas piirata õigust vabalt levitada ideid, arvamusi,<br />
veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama paragrahvi teises<br />
lõikes on sätestatud, et isiku õiguste ja vabaduste piira<strong>mis</strong>ega ei tohi kaasneda piinamine, julm<br />
või väärikust alandav kohtlemine või seadusest mittetulenev karistus ega mõtte-,<br />
südametunnistuse- ja usuvabaduse õiguse keelamine. Samuti ei ole kelleltki õigus võtta<br />
meelevaldselt elu. Igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikku<strong>mis</strong>e korral pöörduda<br />
kohtusse.<br />
488. Sõjaaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 punkti 12 kohaselt võib riigi julgeoleku ja<br />
avaliku korra huvides piirata isiku õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud<br />
informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.<br />
489. Väljendusvabadus on piiratud ka seoses alaealistega. KarS § 179 sätestab, et nooremale<br />
kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleand<strong>mis</strong>e,<br />
näita<strong>mis</strong>e või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tege<strong>mis</strong>e või sellise isiku nähes suguühendusse<br />
astu<strong>mis</strong>e või muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatle<strong>mis</strong>e eest karistatakse rahalise karistuse<br />
või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,<br />
karistatakse rahalise karistusega. Kars § 180 sätestab, et nooremale kui kaheksateistaastasele<br />
isikule vägivalda või julmust propageeriva teose või selle reproduktsiooni üleand<strong>mis</strong>e, näita<strong>mis</strong>e<br />
või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tege<strong>mis</strong>e või sellise isiku nähes looma põhjuseta tap<strong>mis</strong>e<br />
või piina<strong>mis</strong>e või talle muul viisil vägivalla teadva eksponeeri<strong>mis</strong>e eest karistatakse rahalise<br />
karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline<br />
isik, karistatakse rahalise karistusega.<br />
490. Ka vaenu õhuta<strong>mis</strong>e keeld on väljendusvabaduse piirang. KarS § 151 (vaenu õhutamine)<br />
kohaselt karistatakse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihka<strong>mis</strong>ele, vägivallale<br />
või diskrimineeri<strong>mis</strong>ele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,<br />
seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega<br />
on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või<br />
arestiga. Kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni<br />
50 000 krooni. Sama teo eest, kui 1) sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud<br />
tervisekahjustus või muu raske tagajärg või 2) see on toime pandud isiku poolt, keda on varem<br />
karistatud sellise teo eest või 3) see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, karistatakse<br />
rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui sellise teo on toime pannud<br />
juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.<br />
491. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasuta<strong>mis</strong>eks mõeldud teabele<br />
avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning<br />
avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete<br />
täit<strong>mis</strong>e üle. Vt teise aruande punkte 685–692.<br />
492. <strong>Eesti</strong>s ei ole kirjutavat ajakirjandust ega publitseeri<strong>mis</strong>t reguleerivat seadust. See-eest<br />
tegutseb <strong>Eesti</strong> Ajalehtede Liit (EALL), <strong>mis</strong> on ajalehtede ühishuvides tegutsev organisatsioon,<br />
mille liikmeskonda kuulub (mais 2008) 44 <strong>Eesti</strong>s ilmuvat väljaannet ühekordse kogutiraažiga<br />
624 860 eksemplari. EALL kaitseb ajalehtede ühiseid huve ja õigusi, lähtudes demokraatliku<br />
ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. EALL põhikiri kinnitati 13. mail 2004.<br />
493. EALL poolt 2002. aastal loodud Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni<br />
organ, <strong>mis</strong> pakub lugejatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid<br />
77
Change language