Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
441. Isiklike õiguste kaitse. VÕS § 128 lõike 1 kohaselt võib hüvitatav kahju olla varaline<br />
või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist<br />
valu ning kannatusi.<br />
442. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt tuleb vabaduse võt<strong>mis</strong>est, samuti muude isikuõiguste<br />
rikku<strong>mis</strong>est, eelkõige isiku au teota<strong>mis</strong>est tekkinud kahju hüvita<strong>mis</strong>e kohustuse korral hüvitada<br />
kahjustatud isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikku<strong>mis</strong>e raskus, eelkõige kehaline või<br />
hingeline valu, seda õigustab.<br />
443. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik<br />
(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekita<strong>mis</strong>es süüdi või vastutab kahju tekita<strong>mis</strong>e<br />
eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane<br />
muu hulgas siis, kui tegu on kannatanu isikliku õiguse rikku<strong>mis</strong>ega.<br />
444. VÕS § 1046 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,<br />
isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse<br />
rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumine ei ole<br />
õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja<br />
kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvasta<strong>mis</strong>el tuleb sellisel juhul lähtuda<br />
erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hinda<strong>mis</strong>est.<br />
445. VÕS § 1047 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse<br />
sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avalda<strong>mis</strong>e või faktilist laadi<br />
andmete mittetäieliku või eksitava avalda<strong>mis</strong>ega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei<br />
teadnud avalda<strong>mis</strong>el andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.<br />
Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse<br />
õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Ebaõigete<br />
andmete avalda<strong>mis</strong>e korral võib kannatanu andmete avalda<strong>mis</strong>e eest vastutavalt isikult nõuda<br />
andmete ümberlükka<strong>mis</strong>t või paranduse avalda<strong>mis</strong>t avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas<br />
andmete avaldamine oli õigusvastane.<br />
446. <strong>Eesti</strong>s on piisavalt kohtupraktikat isiklike õiguste rikku<strong>mis</strong>e asjades. Muu hulgas on<br />
Riigikohus kinnitanud, et ebaõigete andmete ümberlükka<strong>mis</strong>e kohustus on sätestatud seaduses<br />
objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avalda<strong>mis</strong>e õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole<br />
oluline, kas andmete avalda<strong>mis</strong>el avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või<br />
mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte<br />
(Riigikohtu 30. oktoobri 2007 otsus asjas 3-2-1-73-07).<br />
447. Riigikohus on selgitanud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, <strong>mis</strong> oma<br />
sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.<br />
Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.<br />
Kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid, ei saa isik nõuda ka au teotavate andmete<br />
ümberlükka<strong>mis</strong>t. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avalda<strong>mis</strong>e õigusvastasuse<br />
tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite<br />
tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrolli<strong>mis</strong>el, au teotava<br />
väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avalda<strong>mis</strong>e asjaoludest ning erinevate<br />
kaitstud hüvede ja huvide kaalu<strong>mis</strong>est. Ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS järgi olla<br />
õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav) (Riigikohtu 31. mai 2006<br />
otsus asjas 3-2-1-161-05).<br />
69
Change language