Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Artikli 14 lõike 3 punkt f – tõlgi abi<br />
381. Tõlgi instituut on reguleeritud KrMS §-des 161 ja 162. Kui on vaja tõlkida võõrkeelset<br />
teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. Tõlgi<br />
kohustuslikku osale<strong>mis</strong>t nõudev menetlustoiming on tema puudu<strong>mis</strong>e tõttu õigustühine. Tõlk on<br />
kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. Kui tõlk ei ole<br />
koosseisuline ega valda piisavalt erialakeelt või tumma või kurdi väljendusviisi, on ta<br />
kohustatud kriminaalmenetluses osale<strong>mis</strong>est keelduma.<br />
Artikli 14 lõike 3 punkt g – õigus mitte anda ütlusi iseenda vastu<br />
382. KrMS sätestab kahtlustatava ja süüdistatava õiguse keelduda ütluste and<strong>mis</strong>est ning<br />
õiguse teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu.<br />
Artikli 14 lõige 4. Alaealised<br />
383. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette menetluslikud erisused nii alaealistele<br />
süüdistatavatele kui ka alaealistele tunnistajatele. Samuti näeb karistusseadustik ette võimalikud<br />
alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid, mida võib kohaldada karistuse asemel. Mis puudutab<br />
menetlust alaealise isiku suhtes, siis kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena, on kaitsja<br />
osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik.<br />
384. KrMS § 213 lõike 4 kohaselt on alaealise kahtlustatava korral prokuratuur kohustatud<br />
tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.<br />
385. KrMS § 216 lõike 4 kohaselt, kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo<br />
toimepane<strong>mis</strong>es koos täisealisega, võib uuri<strong>mis</strong>asutus, prokuratuur või kohus oma määrusega<br />
eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, kui see ei kahjusta<br />
kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning kui seda nõuavad alaealise<br />
huvid.<br />
386. KrMS § 290 kohaselt ei kasutata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuula<strong>mis</strong>el<br />
ristküsitlust. Alla neljateistaastane alaealine tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja,<br />
sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku<br />
loal. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuula<strong>mis</strong>ele võib menetleja kaasata<br />
lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.<br />
387. Istungi võib kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks, kui seda nõuavad alaealise<br />
huvid. Erandina avalikkuse põhimõttest võib ka kohtuotsuse kuulutada kinnisel kohtuistungil,<br />
kui seda nõuavad alaealise huvid.<br />
388. Kui aga kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja<br />
panna kulude hüvita<strong>mis</strong>e tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188).<br />
389. KrMS § 201 reguleerib küsimust, kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse<br />
põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine. Sellisel juhul<br />
saadab uuri<strong>mis</strong>asutus või prokuratuur kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele<br />
alaealiste ko<strong>mis</strong>jonile. Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni<br />
kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustikus ettenähtud<br />
61
Change language